Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Kategooria tolereerimine ja mõõtetehnika - 37 õppematerjali

Metroloogia >> Tolereerimine ja mõõtetehnika
thumbnail
1
doc

Kodune töö variant 29 ülessanne 2

Kujutada ist skemaatiliselt mõõtkavas ja lisada sellele ka ava ja võlli kujutis ning näidata skeemil hälbed, piirmõõtmed, tolerantsid, lõtkude või pingude piirväärtused. 2. Määrata ava ja võlli tolerantsijärk. 3. Arvutada istu tolerants: a) lõtkude, pingude ja b) tolerantside kaudu. 4. Kas ist on ava- või võllisüsteemis? Millistel kaalutlustel seda järeldate? +0 , 029 29. Ø200 +0 , 010 -0 , 010 Joonis tuleb joonistada ! 1. TD =0,029 Td = 0,020 Tabeli järgi vastab avale IT6 ja võllile IT5 tolerantsijärk. 2. Smax = Dmax ­ dmin = 200,029 ­ 199,990 = 0,039 Nmax = dmax ­ Dmin = 200,010 ­ 200 = 0,010 TS,N = Smax + Nmax = 0,039 + 0,010 = 0,049 TS,N = TD + Td = 0,029 + 0,020 = 0,049 4. Ist on avasüsteemis, sest ava ülemine piirhälve on + ja alumine 0 , ehk ava tolerantsi...

Tolereerimine ja...
164 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kodune töö variant 29 ülessanne 3

Leida antud istudele tolerantside tabelitest piirhälbed ja kirjutada istud kombineeritud tähistuses. 2. Arvutada kõikidele istudele ava ja võlli tolerants, piirlõtkud või ­pingud ja istu tolerants. 3. Teha esimese istu kohta ava ja võlli tööjoonised ning koostejoonis ja märkida neile ist tähelises, numbrilises ja kombineeritud tähistuses nii ISO, kui GOSTi järgi. 29.Ø38H8/s7 Ø315T7/h6 Ø86P6/h5 T 7 P6 -0 , 247 -0 , 030 H 8 +0 , 039 -0 , 304 -0, 052...

Tolereerimine ja...
125 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kodune töö variant 29 ülessanne 4

Täita järgnevas tabelis vastavalt variandile tühjad kohad. 2. Kujutada ist skemaatiliselt mõõtkavas ja näidata sellel kõik suurused. 3. Leida tolerantside tabelitest antud ist ja kirjutada see kombineeritud tähistuses. LÄHTEVARIANDID VAR SÜST D=d ES EI es ei Dmax Dmin dmax dmin TD Td Smax Nmax 29 VS 72 -0,005 -0,024 0 -0,013 71,995 71,976 72,00 71,987 0,01 0,01 0,00 0,024 0 9 3 8 2. Istu skemaatiline kujutis: JOONIS TULEB JOONISTADA ! 4. Istu tähistus kombineeritud kujul: M 6 -0,024 -0 , 005 Ø72 h5 -0,013 ...

Tolereerimine ja...
136 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kodune töö variant 29 ülessanne 5

Mõtestada lahti antud veerelaagri tinglik tähistus. 2. Leida laagrivõrude ja nendega liidetavate detailide piirhälbed. 3. Kujutada skemaatiliselt mõõtkavas laagri sise- ja välisvõru istud. 4. Arvutada tekkivate lõtkude ja pingude piirväärtused. 5. Arvutustulemuste põhjal iseloomustada veerelaagri töötingimusi. 29. 0-20js6-62M7 1. 0 ­ veerelaagri täpsusklass, 20 ­ sisevõru läbimõõt, js6 ­ võlli tolerantsitsoon, 62 ­ välisvõru läbimõõt, M7 ­ laagripesa tolerantsitsoon masina keres. 2. sisevõrule Ø20L0 : võllile Ø20js6: ES = 0 es = +0,0065 EI = -0,010 ei = -0,0065 Välisvõrule Ø62l0 korpuse avale Ø62M7 es = 0 ES = 0 ei = -0,013 EI = -0,030 3. JOONIS KÄSITSI TÄITA ! 4. Välis...

Tolereerimine ja...
191 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kodune töö variant 29 ülessanne 7

2. Joonestada mõõtkavas keerme profiil koos tolerantsitsoonidega ja kanda joonisele kõik mõõtmed, piirhälbed ja tolerantsid. 3. Arvutada läbimõõtude piirsuurused ja esitada tulemused tabeli kujul. 29. M45×2-5H/4h P =2 H = 0,866P = 0,866×2 = 1,732 h = 0,541P = 0,541× 2 = 1,082 H/4 = 0,433; H/8 = 0,217 D2 = d2 = d ­ 2 + 0,701 = 45 ­ 2 + 0,701 = 43,701 D1 = d ­ 3 + 0,835 = 45 ­ 3 + 0,835 = 42,835 d3 = d ­ 3 + 0,546 = 45 ­ 3 + 0,546 = 42,546 d3 min = d3 ­ 2(0,1P) = 42,546 ­ 2(0,1×2) = 42,146 D (orienteeruvalt) D = d + H/8 = 45 + 0,217 = 45,217 Tolerantsid sisekeermele M45×2 ­ 5H TD2 = 0,180 ; ½ TD2 = 0,090 TD1 = 0,300 ; ½ TD1 = 0,150 Tolerantsid väliskeermele M45×2 ­4h Td = 0,180 ; ½ Td = 0,090 Td2 = 0,106 ; ½ Td2 = 0,053 Keerme läbimõõtude piirmõõtmed...

Tolereerimine ja...
140 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kodune töö variant 29 ülessanne 8

Liite liik on tähistatud: V ­ vaba, N ­ normaalne ja T ­ tihe. 29. Ø100H5/js4 N H5 +0 , 015 Ø100 js 4 +0, 005 -0,095 Liist b×h = 28 x 16 s = 0,7 s1 = 0,5 l = 90 t1 = 10 t2 = 6,4 Normaalse liite korral: liistusoone laius rummus 14JS9 (- ) + 0 , 021 0 , 021 liistu laius 14h9 ( -0 , 043 ) liistusoone laius võllis 14N9 ( -0 , 043 ) liistu pikkus 90h14 ( -0 , 74 ) liistusoone pikkus 90H15 ( +1, 2 ) liistusoone sügavus võllis d ­ t1 = 100 ­ 10 = 90 -0 , 2 liistusoone sügavus rummus d + t2 = 100 + 6,4 = 106,4 +0 , 2 Liistu kõrgus 16h11 ( -0 , 09 ) 14N9 ( -0 , 043 ) Ø100js4 (+ 0 , 095 ) 90H15 ( +1, 2 ) 0 , 005 - 14JS9 (-...

Tolereerimine ja...
164 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kodune töö variant 29 ülessanne 10

Joonestada mõõteriistade skaalad, mille näidud on antud lähteülesande variantidega: a) nihik nooniuse jaotuse väärtusega 0,1 mm; b) nihik nooniuse jaotuse väärtusega 0,05 mm; c) kruvik; d) sügavuskruvik; e) nooniusnurgamõõdik. 2. Arvutada pikkusmõõtplaatplokk vastavalt antud mõõtmele kui kasutada on plaadikomplektid 1 ja 6. Vari- Nihik Nihik Kruvik Sügavus- Nurga- Mõõtplaat- ant 0,1 0,05 kruvik mõõdik plokk 29. 84,5 72,10 41,82 22,22 10°40' 148,799 1.a Nihik 0,1 ( 84,5 ) 1.b Nihik 0,05 ( 72,10 ) 1.c Kruvik ( 41,82 ) 1.d Sügavuskruvik ( 22,22 ) 1.e Nurga mõõdik ( 10° 40' ) 2.Mõõtplaatplokk ( 148,779 ) 1,009 1,07 1,70 5 40 100______ 148,779 ...

Tolereerimine ja...
87 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ülesanne 1

Leida antud istule tolerantside tabelist hälbed ja kirjutada ist kombineeritud tähistuses. 2. Teha istu täielik arvutus tabeli kujul. 3. Kujutada ist skemaatiliselt ja näidata sellel tolerantsid ning lõtkude ja pingude piirväärtused. 4. Mida on antud istult rohkem oodata, kas lõtku või pingu ja miks? LÄHTEVARIANT 21: Ø76JS6/h6 LAHENDUS JS 6 +- 00,,0095 0095 1. Ø76 h6 - 0,0190 2. Nimetus Ava Võll Tähistus Suurus mm Tähistus Suurus mm 1. Nimimõõde D 76 d 76 2. Ülemine piirhälve ES +0,0095 es 0 3. Alumine...

Tolereerimine ja...
119 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Siseläbimõõdu mõõtmine sisekruvikuga

Selle enamkasutatav mõõtepiirkond on 75...600 mm, kuid eritellimusel isegi kuni 10 m. Sisekruvik koosneb mõõtepeast (vn. k. " kpoooka" ­ ), kuuest pikendusvardast (1,2,3,4,5,6 ) ja otsakust ( akoek ­ ). Mõõte-kruvi on kaetud kõvasulamiga. 1 ­ lõpplüli 3 ­ pikendusvardad 4 ­ seademõõt 2 ­ mõõtepea Kruviku osade vaheliste keermete täpsusel ei ole tähtsust, sest täpsus saavutatakse lülisid läbivate täpsete varraste kaudu, mis on lülides seatud vedrudele. Sellegipoolest on sisekruvikud kaks korda ebatäpsemad tavalistest kruvikutest, sest nende jäikus jätab soovida. Näiteks mõõtvahe- mikus 150 kuni 175 mm on mõõtemääramatus ±8 m. Töö käik 1. Puhastasin sisekruviku ja mõõdetava det...

Tolereerimine ja...
105 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Silindri siseläbimõõdu mõõtmine siseindikaatoriga

1000 mm ja sisepindade kujuhälvete määramiseks. Kui mõõtepiirkond on 100...160 mm, siis mõõtemääramatus on ± 0,02 mm. 1 ­ liikuv mõõtevarb 6 ­ soojusisolaator 2 ­ survehoob 7 ­ indikaatorkell 3 ­ varras 8 ­ indikaatori kinnituskruvi 4 ­ toru 9 ­ kere 5 ­ vedru 10 ­liikumatu mõõtevarb 11 ­ tsentreerseadis Siseindikaatori liikumatu mõõtevarb on keerme ja vastumutriga ühendatud liikumatult kerega. Mõõteriista komplektis on 3 mõõtevarba, millega saab mõõta erinevaid mõõtepiirkondi. Liikuv mõõtevarb on kangsüsteemi kaudu ühendatud indikaatoriga. Varb tuuakse tagasi algasendisse v...

Tolereerimine ja...
131 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Astmelise võlli radiaalviskumise mõõtmine

Tutvusin radiaalviskumismõõdikuga, indikaatorkellaga ja selle hoidikuga. 2. Tegin võlli eskiisi, mõõtsin nihikuga võlli läbimõõdud ja kandsin need eskiisile. 3. Seadsin võlli radiaalviskumismõõdikusse. 4. Kinnitasin indikaatori hoidikusse ja seadsin hoidiku nii, et indikaatori mõõtevarb oleks risti mõõdetava pinnaga. Indikaatori mõõtevahemik­ esimesed 10 skaalajaotist osuti teise pöörde algusest on indikaatori kõige täpsem koht, sest seda kontrollitakse alati (lubatud mõõtemääramatus seal ei ületa ±0,008 mm). Seepärast seadsin indikaator nulli just sellele vahemikule. 5. Pöörasin võlli ühe pöörde ning märkisin üles indikaatori suurima ja vähima näidu. 6. Arvutasin radiaalviskumise nende näitude vahena. Kui osuti liikus üle nulljaotise, sii...

Tolereerimine ja...
88 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Keerme keskläbimõõdu mõõtmine keermekruvikuga

LABORATOORNE TÖÖ 6 Keerme keskläbimõõdu mõõtmine keermekruvikuga See mõõtemeetod on laialt levinud ja kasutatakse just detailidele lõigatud keermete keskläbimõõdu mõõtmiseks. Keermekruviku varrastesse on puuritud avad, kuhu asetatakse vahetatavad mõõtotsakud vastavalt keerme sammule. Prismaotsak tuleb seada alati liikumatusse vardasse (kruviku kanna poole) ja koonusotsak kruviku pöörlevasse vardasse. Sageli eksitakse selle nõude vastu ja tulemuseks võib olla prismaotsaku purunemine. See maksab aga mitusada krooni. Vahetatavad mõõtotsakud on nummerdatud, kuid see number ei näita mitte keerme sammu, vaid otsaku järje-korranumbrit kruviku karbi pesades. Pesade juurde on kirjutatud keermesammud, millele vastavad otsakud sobivad. Vahel kirjutatakse otsakutele siiski keerme sammud, millele need sobivad. Töö käik 1. Val...

Tolereerimine ja...
91 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Keerme keskläbimõõdu mõõtmine kolme traadi meetodil

Nii mõõdetakse sageli keermekaliibreid. Selleks on valmistatud igale keermesammule 3 traati. Traatide keskosad on töödeldud ülitäpselt ( ±0,5 m ) mõõtmele, mis on märgitud traatide külge kinnitatud lipikutele. Igale keerme sammule vastab kindel traadi läbimõõt. Keermetraadid Kolme traadi meetod Seades kaks traati keskkohtadega ühele poole mõõdetava keerme niitide vahele ja kolmanda traadi teisele poole, mõõtsin traatide pealt vahekauguse M. Traatide läbimõõt on arvutatud nii, et traadid puutuksid keeret keskläbimõõdul. See võimaldab välja arvutada keerme keskläbimõõdu. Meeterkeermel on see: d2 = M ­ 3 dtr + 0,866 P , kus dtr - keermetraadi läbimõõt, P - keerme samm. Kui mõõta suurust M näiteks...

Tolereerimine ja...
101 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Reguleeritava harkkaliibri mõõtu seadmine mõõtplaatidega

Kaliibri läbiv pool tuli seada suurimale ja mitteläbiv pool vähimale piirmõõtmele. Selleks: 1. Koostasin mõõtplaatplokid läbivale ja mitteläbivale kaliibrile. Näitasin plaatide valiku arvutuse nii, et oleks alustatud väiksemate plaatide valikust. 2. Avasin läbiva kaliibri mõõtetihvti fiksaatori pöörates veidi seda ja siis sellele kergelt koputades kuni see koonuspinnalt vabanes. 3. Asetades mõõtplaatploki otsakute vahele, pöörasin reguleeri-miskruvi nii parajalt, et mõõtplaatplokk liiguks otsakute vahel, kuid ei kukuks sealt omaraskusega välja. 4. Kinnitasin mõõtetihvti fiksaatori. 5. Kordasin operatsioone 3, 4 ja 5 mitteläbiva kaliibri mõõtuseadmi-seks. 6. Näitasin mõõtuseadeid õppejõule. 7. Aruandesse joonestasin reguleeritava...

Tolereerimine ja...
74 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Pinnakareduse mõõtmine profilomeetriga

9 Pinnakareduse mõõtmine profilomeetriga Töökohal on kõige lihtsam pinnakaredust mõõta pinnakaredusetalonidega. Need on väikesed plaadikesed, millele on imiteeritud (kriibitud) vastavad pinnakaredused ja mõõtmine käib nende võrdlemise teel detailidega. Karedamaid pindasid võrreldakse palja silmaga, siledamaid aga kas luubiga või väikese kaasaskantava mikroskoobiga. Etalonid valmistatakse eraldi malmidele ja terastele. Erandjuhtudel võidakse valmistada ka etalondetailid. See meetod on siiski küllaltki ebatäpne ja teda kasutatakse üha vähem. Täpsemalt saab pinnakaredust mõõta kas profilomeetriga või profilograafiga. Need on keerukad ja kallid mõõteriistad ja igas ettevõttes neid olla ei pruugi. Profilograaf on isekirjutav mõõteriist, mille mõõteotsak pannakse mööda mõõdetavat pinda liikuma ja isekirjutav sedae joonestab pinnakonarustest suurendatud kujutise. Suuren...

Tolereerimine ja...
88 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Korkkaliibri (kolvisõrm) mõõtmine püstoptimeetriga

Kasutatud mõõteriistad ja seadmed: Nr. Nimetus Mõõtepiirkond Täpsus 1. Püstoptimeeter H 0-150mm 0,001mm 2. Mõõteriista iseloomustus ja skeem: Püstoptimeetrit kasutatakse kontaktmõõtmiseks võrdlusmeetodil. Optimeetri skaala jaotise väärtus on 0,001 mm, mõõtepiirkond skaala ulatuses ±0,01 mm. Välismõõte saab mõõta vahemikus 0...150 mm. 1 ­ alus 8 ­ arretiir (1) 2 ­ töölaua tõstemutter 9 ­ optimeetritoru 3 ­ töölaua fikseerkruvi 10 ­ optimeetritoru lukustusmutter 4 ­ töölaua seadekruvid 11 ­ püsttugi 5 ­ laua alus 12 ­ nõjas 6 ­ töölaud 13 ­ nõjase kinnituskruvi 7 ­ mõõtotsak...

Tolereerimine ja...
23 allalaadimist
thumbnail
0
jpg

Tolereerimise joonis

docstxt/136170822945.txt...

Tolereerimine ja...
46 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun