Lumelaua valmistamine Keiu Simm 142896 [email protected] http://www.hintertuxergletscher.at/uploads/tx_coodata/ml_panorama_sueden.jpg Lumelauasõit on aastatega populaarsust kogunud nii Eestis, kui ka välismaal. Seal, kus on kõrged mäed ning lumi, leidub kindlasti ka lumelaudureid. Lume olemasolust sõltub ka lumelaua nõudlus. Kui varem oli Eesti lumelaudurite lemmikuks paigaks Kuutsemäe, siis nüüd on selleks Baltikumi suurim tehismägi, Kiviõli tuhamägi. Muidugi ei saa seda võrrelda Slovakkia, Skandinaavia maade ning Alpide piirkonnaga, mistõttu käivad eestlased ka neis paikades mägesid nautimas. Lumelaua kihid ja materjalid Lumelaua tüüp...
Punktid 12/15 Hinne 83 maksimumist 100 Küsimus 1 Osaliselt õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on metalli termotöötluse eesmärk? Vali üks või enam: a. Metalli kuumutamine üle faasi muutuse piiri ja jahutamine sobiva kiirusega b. Toote hinna tõstmine kasutades detaili valmistamisel lisaks termotöötlust c. Metalli kuumutamine ja jahutamine soovitud kiirusega d. Toote või materjali omaduste muutmine sobilikuks selle kasutuse kohaga Küsimus 2 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on austenitiseerimise eesmärk? Vali üks või enam: a. Terase viimine 850 kraadini, et tagada kiirelt jahutamisel joonpaisumisest tekkivad sisepinged b. Eesmärk on tekitada austeniit, milles peab toimuma keemilise koostise ühtlustumine (süsinik ja karbiidides olnud elemendid) ning seejärel kiire jahutamine, et tekiks martensiit c. Kõrgel temp...
Eksamiküsimused aines „Tehnomaterjalid“ 1. Millised on materjalide füüsikalised omadused? Tihedus Sulamistemperatuur Soojuspaisumine Soojusjuhtivus Elektrijuhtivus Magnetilisus 2. Millised on materjalide mehaanilised omadused? Tugevus Kõvadus Sitkus Plastsus 3. Millised on materjalide tehnoloogilised omadused? Valatavus Survetöödeldavus Sepistatavus Termotöödeldavus Keevitatavus Joodetavus 4. Millised on materjalide talitlusomadused? Korrosioonikindlus Kulumiskindlus Pinnaomadused Tulekindlus Soojuspüsivus Ohutus Keskkonnasõbralikkus 5. Millised on materjalide mehaaniliste omaduste määramise meetodid? Tõmbeteim Väsimusteim Löökpaindeteim Kõvaduskatse 6. Milliseid materjalide omadusi määratakse tõmbeteimiga? Tõmbeteimiga määratakse materjali tugevus-...
Keemilise loki skeemid. 1.)DOUBLE WRAP - Kasutatakse pikkade juuste korral. Intensiivsema laine saamiseks, keeratakse juuksesalgud väiksema läbimõõduga rullile. Et ei tekiks juustele käharaid kohti, siis tuleb rullid üksteise suunas keerata(üksteisele vastu) Juuksesalgud eraldatakse ziq-zaq meetodil, seejärale kammitakse salgud ettevaatlikult läbi ja keeratakse rulli Edasine töö toimubki teiste rullide järgi Trapetsi kujuliselt keeratud lokirullid annavad meile lõpptulemuseks hästi püsiva ja hoidva soengu. Juuksed jäävad hoidma näo ligi ja on hästi töödeldavad. Lokirullide keeramist alustatakse kuklaluust ja liigutakse edasi pealae poole. Esimene lokirull keeratakse vastu peanahka(kuni nö juukse välja...
Sellelt lingilt saab tõmmata Arvo otsa soojustehnika raamatu. http://digi.lib.ttu.ee/i/?967 Faili lõpus on eksami näide, mida tunnis vaadati. 1. Termodünaamika põhimõisted, termodünaamiline süsteem, termodünaamiline keha jatermodünaamilised olekuparameetrid. Termodünaamiline süsteem. Nimetus „termodünaamika” hõlmab see mõiste kõik nähtused mis kaasnevad energiaga ja energia muundusega. Jaguneb füüsikaline, keemiline ja tehniline termodünaamika. Tehniline termodünaamika käsitleb ainult mehaanilise töö ja soojuse vastastikuseid seoseid. Termodünaamiline süsteem on kehade kogu, mis võivad olla nii omavahel kui ka väliskeskkonnaga energeetilises vastasmõjus. Väliskeskkond on termodünaamilist süsteemi ümbritsev suure energia mahtuvusega keskkond, mille teatud olekuparameetrid (T, p jne.) ei muutu, kui süsteem mõjutab teda soojuslikul, mehaanilisel või mõnel muul viisil. Termodünaamilise süsteemi üks lihtne näide on gaas balloonis. Süstee...
tatud pühapäev, 4. oktoober 2015, 18:22 Olek Valmis Lõpetatud pühapäev, 4. oktoober 2015, 18:30 Aega kulus 8 minutit 13 sekundit Hinne 20, maksimaalne: 20 (100%) Tagasiside Suurepärane! Küsimus 1 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Seadke kristallivõrede nimetused ja lühinimed vastavusse: Vastus 1 Tahkkesendatud kuupvõre K12 Vastus 2 Ruumkesendatud kuupvõre K8 Vastus 3 Kompaktne heksagonaalvõre ...
ETOLOOGIA: Raivo Mänd - "Kutse tantsule" Conrad Lorenz - "Kuningas Solomoni sõrmus" Etoloogia - loomade liigispetsiifilise käitumise teooria. Pärishülglased ei saa ilma veeta toetuda mitte millegi peale, peale kõhu. Tunnevad ennast haavatavalt. Bakteritest lahtisaamisel on kõige tõhusam kuivatmine. Raisakotkas kasutab liha roiskumisbakterite lagundamisvõimet. Niss on looma eriala. Parasiidil on tähtis,et peremees elaks suhteliselt hästi. Niipalju hästi, et tal ei oleks energiat parasiidile vastu hakata. Parasiitsuhted on üsna tolerantsed. Ginkgo biloba - kasvatab ollust, et parasiidid saaksid sümbioosi teha. Karule laula! Ära eksklameeri!:) Ilves on tolerantne teiste ilveste suhtes. Hundid on sotsiaalsed kiskjad. Inimese liigil on ainukesena piiramatu hulk nisse. Absoluutselt kõik teised liigid on aktuaalseks või potensiaalseks ressursiks. Rass - mingisuguse komplektse liigi teatud kontignent, mis teistest selle liigi kont...
Ülesanne 10 Soojusvaheti Arvutada joonisel kujutatud kahekäigulise horisontaalse aur - vesi manteltoru-soojusvaheti soojusvahetuspind, kui nõutav küttevõimsus on Q, vee temperatuur enne soojusvahetit t v' ja pärast soojusvahetit tv", auru rõhk p on esitatud manomeetri näidu järgi. Õhurõhu väärtuseks lugeda 0,1 MPa. Soojusvaheti torude materjal valida lähteandmete tabelist. Torud valida välisläbimõõduga 20 mm ja seinapaksusega 2 mm. Torukimbu pikkusena mõeldakse boilerisse paigutatud torude pikkust l = 2 m joonisel. Soojusvahetuspind esitada torude arvuna boileris. Lihtsuse mõttes võib metalli soojusjuhtivusteguri lugeda temperatuurist sõltumatuks suuruseks ja valida käsiraamatu abil torude keskmise temperatuuri järgi. Algandmed: Q=900 kW p=1,4 Mbar d=0,016m tv´´=180°C λm=110,7 W...
Alustatud pühapäev, 4. oktoober 2015, 18:46 Olek Valmis Lõpetatud pühapäev, 4. oktoober 2015, 18:48 Aega kulus 2 minutit 31 sekundit Hinne 12,00, maksimaalne: 13,00 (92%) Tagasiside Suurepärane! Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Brinelli, Rockwelli ja Vickersi meetodiga määratakse materjalide: Vali üks: 1. kõvadus 2. tugevus 3. sitkus Tagasiside Õige vastus on: kõvadus Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Al-sulami normaalelastsusmoodul on 70 GPa, terasel 210 GPa. Kumb materjal on elastsem? Vali üks: 1. Al-sulam 2. teras Tagasiside Õige vastus on: Al-sulam Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst ... on materjali võime purunemata taluda koor...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL POLÜMEERMATERJALIDE INSTITUUT TEKSTIILITEHNOLOOGIA ÕPPETOOL Laboratoorsete tööde protokoll 1. Kiudude põlemisproov 2. Tekstiilkiudude keemiline määramine Õppejõud: T.Plamus Üliõpilane: Marco Oolo Õpperühm: KAOB51 Üliõpilaskood: 134416 Teostatud: 9.10.15 Kaitstud: Tallinn 2015 1. Kiudude põlemisproov 1. Töö eesmärk: Tutvumine tekstiilkiududega. Kiudude tuvastamine. 2. Töö teoreetilised alused: Sissejuhatuseks: Tekstiilmaterjalide lähtetoormeks on tavaliselt kiud. Kiud on tekstiil(toor)materjal, mida iseloomustab painduvus, väike läbimõõt ja pikkuse ning läbimõõdu suur suhtarv. Erinevate kiudude pikkus võib keskmiselt varieeruda vahemikus 0,5-25 cm, kuid on ka pikemadi kiudusid. Keemilised kiud võivad olla kilomeetrite pikkused...
Tallinna Tehnikaülikool Polümeermaterjalide instituut Tekstiilitehnoloogia õppetool Laboratoorsete tööde juhend 1. Värvi hõõrdekindluse määramine 2. Värvipüsivus pesemise toimele Õppejõud: T.Plamus Üliõpilane: Marco Oolo Õpperühm: KAOB51 Üliõpilaskood: 134416 Teostatud: 25.09.15 Kaitstud: Tallinn 2015 1. Värvi hõõrdekindluse määramine 1. Töö teoreetilised alused Värvikindlus on kiu ja värvaine seose tugevus, mis võib puruneda vee, keemiliste ainete, mehaaniliste tegurite mõjul. Tulemuseks on värvaine osaline eraldumine kiu koostisest, millega kaasneb värvuse muutumine ning materjaliga kokkupuutuvate esemete värvumine. Antud laboratoorne töö keskendub ühe mehaanilise teguri, hõõrdumise, mõjule värvuse püsivusel. Antud...
Laboratoorne töö nr 3 Puiduesmatöötlemine Juhendaja/õppejõud R. Reiska Üliõpilased Simo-Ove, Marco, Hardi, Ingrid, Margus Õppekava nimi KAOB51 Tallinn 2015 ERINEVATE PUIDULIIKIDE IMMUTATAVUSE UURIMINE Töö eesmärk Selgitada erinevate puiduliikide anatoomilise ehituse mõju immutusvedeliku läbitavusele ja neeldumisele. Töö eesmärgiks võime ka lugeda üliõpilase praktilise omaduse omandamist, autoklaavi immutuse läbiviimisel. Töövahendid: Immutusautoklaav Tehnilised kaalud Ketassaag Katsekehad Immutusvedelik Töö käik: 5 cm kaugusel katsekehade otsast saetakse ja märgistatakse 5 mm paksused ristlõikesektsioonid algniiskuse ...
Tallinna Tehnikaülikool Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond Materjaliteaduse instituut Puitelemendi söestumiskiiruse leidmine EN-13381-7 Õppejõud: Alar Just Üliõpilane: Marco Oolo Õpperühm:KAOB51 Üliõpilaskood: 134416 Teostatud: 12.12.15 Tallinn 2015 Töö eesmärk Antud töö eesmärgiks on testida tule kaitse süsteemida vastupidavust ning leida antud süsteemi söestumise astet. Töö eesmärgiks võib lugeda ka üliõpilase kogemuse omandamist, kuidas määrata ja ise läbiviia söestumise kiiruse leidmist. Antud testile on seatud kindlad parameetrid milliste puhul jälgitakse nende muutusi. Jälgimise alla kuulub : 1) Kaitse süsteemi ebaõnnestumise...
Laboratoorne töö nr 2 Puiduesmatöötlemine Juhendaja/õppejõud R. Reiska Üliõpilane (nimi ja Simo-Ove matrikli number) Sülla 134806 Õppekava nimi KAOB51 Tallinn 2015 ERINEVATE PUIDULIIKIDE IMMUTATAVUSE UURIMINE Töö eesmärk Selgitada erinevate puiduliikide anatoomilise ehituse mõju immutusvedeliku läbitavusele ja neeldumisele. Töövahendid: Immutusautoklaav Tehnilised kaalud Ketassaag Katsekehad Immutusvedelik Töö käik: 5 cm kaugusel katsekehade otsast saetakse ja märgistatakse 5 mm paksused ristlõikesektsioonid algniiskuse määramiseks Niiskussektsioonid kaalutakse ja paigutatakse kuivatuskappi kuivatamiseks temperat...
Alumiiniumi lühiiseloomustus Alumiiniumi tihedus on 2,7 g/cm3, kõigest umbkaudu kolmandik terase tihedusest. Alumiiniumisulamite tõmbetugevus jääb vahemikku 70–700 MPa. Pressimiseks kasutatakse enamasti sulameid tõmbetugevusega 150–300 MPa. Erinevalt paljudest terasesulamitest ei muutu alumiinium madalatel temperatuuridel rabedaks, vaid vastupidi – tugevamaks. Kõrgetel temperatuuridel metalli tugevus väheneb. Kui temperatuur on pidevalt üle 100 °C, väheneb alumiiniumi tugevus nii palju, et seda momenti tuleb juba elemendi projekteerimisetapis arvesse võtta. Võrreldes teiste metallidega on alumiiniumi soojuspaisumise kordaja suhteliselt suur. Lisaks pressimisele saab alumiiniumi nii külmas kui ka soojas keskkonnas rullida ja painutada. Alumiinium allub hästi enamikule töötlemisviisidele: freesimisele, puurimisele, lõikamisele, mulgustamisele, väänamisele ja painutamisele. Töötlemise energiakulu on väike. Li...
TERASE LEGEERIVAD ELEMENDID Legeeritud terasteks nimetatakse niisuguseid teraseid, milledesse on lisatud peale süsiniku, räni, väävli ja fosfori lisatud veel teatud protsent legeerivaid elemente nagu näiteks kroomi, niklit, mangaani. Eristatakse madalalt legeeritud (lisandeid kuni 3%), keskmiselt legeeritud (lisandeid 3...5%) ja kõrgelt legeeritud (lisandeid üle 5,5%) teraseid. Mangaanil Mn - on üks stabiilne isotoop massiarvuga 55. Omadustelt on mangaan metall. Normaaltingimustel on Mangaani tihedus 7,47 g/cm3. Mangaani sulamistemperatuur on 1244°C. Mangaan laiendab austeniidi püsivusala kuni toatemperatuurini. Silmas tuleb pidada, et tänu polümorfsele muutusele on omane teatav aeglus. Mangaan moodustab terases karbiidid, mis avaldavad mõju eelkõige terase tugevusele. See element alandab martensiitmuutuse temperatuure. Kulumiskindlates terastes leidub mangaani umbes 13%. Teda kasutatakse ka: raudteerööbastes, tööriistad, kirved (su...
1. Kuidas liigitatakse tööpõhimõtte järgi transistore? Mis vahe neil on? Tööpõhimõtte järgi jagatakse nad bipolaartransistorideks (juhtivuses osalevad elektronid ja augud) ja unipolaar- ehk väljatransistorideks (juhtivuses osalevad elektronid või augud). Bipolaartransistore tüüritakse sisendvooluga, väljatransistore tüüritakse sisendpingega. 2. Kirjeldage lühidalt kahe erineva transistoriliigi tüürimise põhimõttelist vahet Bipolaartransistore tüüritakse sisendvooluga, väljatransistore tüüritakse sisendpingega. 3. Loetlege transistori kolm tööreziimi 4. Loetlege bipolaartransistori kolm lülitust ning kirjeldage lühidalt nende lülituste põhiomadusi Ühise baasiga-, emitteri- ja kollektoriga. 5. Nimetage unipolaartransistoride (väljatransistoride) kuus eri liiki Ühise emitteriga-, lättega-, baasiga-, paisuga-, kollektoriga ja neeluga.. 6. Milleks on vajalik bipolaartransistori töö...
Ülesanne 1. Lahendada transpordiülesanne. 1. Kas transpordiülesanne on kinnine või lahtine? Miks? kinnine pakutav ja nõutav kogus samad 2. Leida transpordiülesande esialgne lubatav lahend: a) loodenurga meetodil; b) Vogeli meetodil 3. Kontrollida lahendi optimaalsust lähtudes Vogeli meetodil saadud lahendist a) leida potentsiaalid b) leida teisendatud transpordikulud. 4. Leida optimaalne lahend lähtudes Vogeli meetodil saadud lahendist. Kirjutada välja lahend. 5. Leida optimaalsed transpordikulud. ai 10 7 9 6 7 19 C= 11 11 9 10 5 12 ...
Ülesanne 1 Firma toodab kahesuguseid metalltooteid M1 ja M2, milliseid toodetaksekse ühel ja samal masinal. Ühe toote M1 valmistamine võtab aega 10 minutit ja toote M2 valmistamine 2 minutit. Masinat on võimalik kasutada kuni 35 tundi nädalas. Toote M1 valmistamiseks vajatakse toormaterjali 1 kg ja toote M2 valmistamiseks 500 g. Toormaterjali on võimalik nädalas saada mitte rohkem kui 600 kg. Nõudlus toote M2 järgi ei ole suurem kui 800 toodet nädalas. Leida, kui palju tooteid M1 ja M2 peaks firma tootma, et kasum kujuneks suurimaks, kui on teada, et ühe toote M1 tootmiskulu on 50 € ja toodet müüakse hinnaga 100 € tükk ja ühe toote M2 tootmiskulu on 60 € ja müüakse hinnaga 80 € tükk. 1. Püstitada lineaarse planeerimise ülesanne põhikujul: a) tundmatud b) kitsendused c) sihifunktsioon 2. Koostada esialgse ülesandega duaalne ülesanne. 3. Koostada algsimpleks...
1. Materjalide kasutamine inimajaloo vältel, selle muutumise põhjused. 10000a eKr oli põhilisteks materjalideks kuld, puit ja kivi. 5 sajandi pärast võeti kasutusele vask ning peale seda ka tina ning nende sulatamisel saadi pronks. Sellel sajandil avastati ka klaas ning telliskivid. 1. sajandi alguses avastati raud, paber ning tsement.10 sajandit elati selle teadmisega, kuid siis hakati uusi asju proovima ning avastati ka tulekindlad materjalid. 20.ndal sajandil hakkas tehnika arenema ning tuli palju uut, avastati teras, alumiinium, magneesium, komposiitmaterjalid. 2. Metallide aatom- ja kristallehitus. Metalli aatomi ehitus. Kristallivõred. Allotroopia, polümorfism, isomorfism. Kristallvõred:primitiivsed(aatom asub võreelemendi sõlmpunktis),ruumkeskend(K8), tahkkesendatud(K12), põhitahkkesendatud.Allotroopia on nähtus, mis seisneb selles, et sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena. Nei...
RAUD Raud (Ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26. Raud asub perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Raud on omaduselt metall. Normaaltingimustel on raud tahke aine tihedusega 7,87 g/cm3. Raua sulamistemperatuur on 1539 Celsiuse kraadi. Raud esineb madalal rõhul nelja kristallmodifikatsioonina olenevalt temperatuurist. Raud on kõige levinum element Maa koostises ning levimuselt maakoores metallidest alumiiniumi järel teisel kohal. Raud asub perioodilisusüteemis VIII rühma kõrvalalarühmas. Raua aatomi järjenumbrist (26) ja täisarvuni ümardatud aatommassist (56) järeldub, et raua aatomi tuumas on 26 prootonit, ja 56–26=30 neutronit. Raud on neljanda perioodi element, järelikult asuvad tema elektronkatte 26 elektroni neljal elektronkihil : Fe : +26/2)8)14)2) Keemiliste reaktsioonide käigus võib raud loovutada elektrone ka eelviimaselt elektronkihilt. Ühendeis on...
Romantism muusikas SISSEJUHATUS Romantism oli 19. sajandil Euroopas valitsenud kirjanduse, muusika ja maalikunsti suund, mis kujunes välja järk-järgult sellele eelnenud klassitsismi rüpes. Romantismi põhjustajaks oli aastatel 1789–1799 toimunud Prantsuse revolutsioon ning pettumine uues vabariiklikus valitsemisvormis. Romantism algusaastaks kirjanduses võib nimetada 1795. aastat, mis muutus 1820. - 1830. aastatel kõigis kunstivaldkondades domineerivaks ning lõppes muusikas 20. sajandi alguses. KAMMERLAUL 19. sajandil algul tekkis Saksamaal uus vokaalmuusika žanr, milleks oli kammerlaul ehk Lied. Kammerlaul on klaverisaatega soololaul, mille kujunemisele aitas kaasa eelkõige salongikultuuri tekkimine Euroopas ja laiemalt leviv kodune seltskondlik musitseerimine kodanlikes peredes. Kammerlaul oli tehniliselt pigem keerukas ning nõudis esitajalt väga häid pianistivõimeid. Klaverisaadet ei mõeldud otseselt h...
Kõik metallid on toatemperatuuril tahkes olekus. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst ... on teadusharu, mis uurib seoseid metallide ja nende sulamite koostise, struktuuri ja omaduste vahel. Vastus: metalliõpetus Tagasiside Õige vastus on: metalliõpetus Küsimus 3 Õige Hinne 5,00 / 5,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Määrake igale metallile tema tihedus Vastus 1 Raud 7800 kg/3 Vastus 2 Titaan 4540 kg/m3 Vastus 3 Alumiinium 2700 kg/m3 ...
Ülesanne 7 Niiske õhk Teraviljakuivati tootlus on M1 t/h kuivatisse suubuva toorvilja järgi, kui selle niiskus W1=20% ja kuivatatud vilja niiskus W2=14%. Kuivatusagensina kasutatav välisõhk temperatuuriga t0 ja suhtelise niiskusega fi0 soojendatakse enne kuivatisse juhtimist ette kalorifeeris. Kuivatisse suubuva kuivatusõhu temperatuur on t 1 ja kuivatist väljuva õhu temperatuur t2. Algandmed: t1=100°C Punkt 1: T1=373,15 K h1=130 kJ/kg t2=50°C tm=35°C T2=323,15 K t1=100°C M1=10 kg/s ϕ1=4,375% t0=20°C p1=1400Pa T0=293,15 K d1...
Tööpingid Elisabeth Kangro, Tallinna Reaalkool, 8a klass, 2015 Höövelpink Höövelpinki kasutatakse detaili pinna siledaks muutmisel. Põhimõtteliselt koosneb höövelpink kahest paralleelsest lauast, liigutavast tarast, mis on tavaliselt risti laudadega ning teradest, mida juhib elektrimootor. Terad asetsevad lõikepea küljes ning pöörlevad hööveldatava eseme liikumisele vastu. Pind, mida tahetakse siluda pannakse pikali sissevooli laua peale, äär vastu tara, mis hoiab detaili sirgena ning lükatakse laud üle tööpingi pinna. Höövelpink Freespink Freespinki kasutatakse erinevate materjalide freesimisel. Freespinke jagatakse kahte liiki: vertikaal- ja horisontalfrees peamise spindli asendi järgi. On olemas väga väikeseid, kuid ka terve toa suuruseid freespinke. Erinevalt puurpingist, mis hoiab tooriku paigal ja läheb tast otse läbi, saab freespingli tpprikut liigutada. Freesi tera lõikab nii otsa kui ka külgedega. ...
Side labor 1 telefoni analoogliides aruanne (September 2015) Töö tegijate nimed: Mirell Krain - 143051 rühm IABB31 Töö tegemise kuupäev: Tue Sep 22 13:07:52 2015 1. Analoogliidese parameetrite mõõtmine Mõõteskeem analoogliidese parameetrite mõõtmiseks. Telefoniliini on ühendatud eeltakistis väärtusega 50 oomi. Punktides 1, 2 ja 3 on mõõdetud voltmeetriga alalispinget terminalseadme rahuseisundis ja hõiveseisundid. Punktis V1 on mõõdetud telefonijaama toiteallika pinge U1. Pinge telefonil on mõõdetud punktis V2. Terminalseadme U1[V] U2[V] U3[V] seisund Rahuseisund 54.9 V 54.9 V 00.0 V Hõiveseisund 10.80 V 8.22 V 2.58 V Kontrollin vastavust: U1 = U2 + U3 54.9 V = 54.9 V + 00.0 V 10.80 V = 8.22 V + 2.58 V Valimistooni kestus: 7 sekundit. Aruande vormistamisel tuleb teha arvutused: Leida vool, mis läbib terminalseadet tema mõlemates seisundites ja selgitada tulemusi. Terminalseadme rah...
Referaat Automaatika alused Teema : Aurusti Koostja: Vladislav Petrov MK-31 Tallinn, 2016 Sajandeid on inimesed teadnud, et vee aurustumisega kaasneb jahutusefekt. Teadmata küll asja olemust ja teoreetilist sisu, tundsid inimesed, et see keha osa, mis on märjaks saanud ja hakkab kuivama õhus, tundub külmana. Teada on, et Egiptuses vähemalt 2 sajandil kasutati, aurustumisega jahutati veeanumaid, kirjanduses on andmeid, et muistse Indias rakendati aurustumisega jää tegemist. Robert Boyle (1627-1961), inglise keemik- füüsik, uuris gaaside paisumist tegi kindlaks, et vesi aurustub vaakumis. Esimesed katsed toota külma mehaaniliselt oli just kasutada vee a...
Tallinna Polütehnikum XXXXX „Energia säästmine programmeeritavate seadmete abil“ Referaat Koostaja: X Juhendaja: X Tallinn 20XX Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1Miks on tähtis energiat säästa?...........................................................................................4 2Programmeeritavad seadmed.......................
Linda Jalas Kertu Vana MHG 2015 3D PILDID VIIRUSEST RÖNTGENKRISTALLOGRA AFIA Röntgenkiirgusega valgustatakse suuri, korrapäraseid kristalle ja tekivad difraktsioonipildid. Nende põhjal on võimalik objekti struktuur kindlaks teha. Saab teada proteiinide, nukleiinhapete jm bioloogiliste molekulide struktuure. Kui molekulid ei lase endast kristalli moodustada see meetod ei toimi. Edasi arendamine Esmakordselt suudetud kindlaks teha üksiku bioloogilise objekti struktuuri. Uuriti hajunud röntgenimpulsse. Vajalik on väike lainepikkus. Peab kasutama koherentse valguse allikat ehk laserit. Kasutatav valgusallikas peab olema võimas. Vaja on kokkuvõttes röntgenlaserit. Selline laser saadab vaid mõned femosekundid kestvaid impulsse, et tugev kiirgus ei hävitaks uuritavat objekti. Tulemused Sellise omadustega röntgenlasereid on maailmas kaks tükki. Õnnestus salvestada pildid, mis tekivad röntgenlaseri difraktsioonil...
Tehnomaterjalid 1. Materjalide kasutamine inimajaloo vältel, selle muutumise põhjused. 10000a eKr oli põhilisteks materjalideks kuld, puit ja kivi. 5 sajandi pärast võeti kasutusele vask ning peale seda ka tina ning nende sulatamisel saadi pronks. Sellel sajandil avastati ka klaas ning telliskivid. 1. sajandi alguses avastati raud, paber ning tsement.10 sajandit elati selle teadmisega, kuid siis hakati uusi asju proovima ning avastati ka tulekindlad materjalid. 20.ndal sajandil hakkas tehnika arenema ning tuli palju uut, avastati teras, alumiinium, magneesium, komposiitmaterjalid. 2. Metallide aatom- ja kristallehitus. K8 – ruum kesendatud kuupvõre, nt Fe, C-teras, W, Cr K12- Tahkkesendatud kuupvõre, nt Al, Ni, Cu, Pb, Au, Ag, Pt H12- Kompaktne heksagonaalvõre, nt Zn, Mg, Ti, Co, Be Metalli aatomi ehitus.- Metallilistel elementidel on reeglina välises kihis vähe ...
Janno Reilik ALUMIINIUM REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERJALID Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI11 Juhendaja: lektor Annika Koitmäe Esitamiskuupäev: 29.10.2014 Üliõpilase allkiri:……………. Õppejõu allkiri: …………….. Tallinn 2015 SISUKOR SISSEJUHATUS........................................................................................................................................3 1. ALUMIINIUM.......................................................................................................................................4 1.1.Tootmine..........................................................................................................................................4 1.2.Aj...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
