Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Kategooria teater - 27 õppematerjali

Teatrikunst >> Teater
thumbnail
2
doc

"Naksitrallid" - Näidend

Naksitrallid Rotivastane relv (Kõik rotid liiguvad vastavalt sellele, mida jutustaja räägib) Jutustaja: ,,Kõige suurematest rottidest koosnev eriüksus, mis oli jagatud kahte ossa, lähenes aeglaselt, kuid järjekindlalt. Nende vurrud liikusid närviliselt, sõõrmed vedasid õhku, silmades helkis tigedus" Muhv: (paanikat tõstes) ,,Appikene! Neil on see kord mingi uus salakaval rotiplaan! Nad ründavad meid hoopiski külgedelt!" (masendunult) ,,Ja see tähendab ju, et meil pole mingit võimalust neile autoga otsa kihutada... Kuradi rotid!" Kingpool: (suures paanikas, hingeldades, lootusetult) ,,Kui nad meile kahelt poolt hakkavad kaela langema, siis maetakse meid ELUSALT rotikarja alla ja autost saab meie ratstega kirst!" Jutustaja: ,, Vaesed naksitrallid olid kaotanud igasuguse lootuse ja olukord näis väljapääsmatu. Rottide rünnak pidi iga hetk algama. Muhv värise...

Teatrikunst → Teater
71 allalaadimist
thumbnail
11
pptx

Endla teater - esitlus

Uurida Endla teatri ajalugu Tutvustada 2013. hooaega Selgitada, miks on lemmikteater Endla teatri ajalugu Teatri loo algus 19. sajandil 22.10.1911 avati Endla kutseline teater 1953. a nimetati Lydia Koidula nimeliseks Pärnu Draamateatriks 1988.a taas teatril nimi Endla Endla teatri ajalugu Teater on hävinud tulekahjus kaks korda: aastatel 1907 ning 1944 1961.a lasti Endla varemed õhku 1967. a avati Pärnus uus teatrimaja 2001.a suuremahuline ümberehitus Endla teater aastal 2013 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Endla - minu lemmikteater Kõige rohkem külastanud Hubane keskkond Head näitlejad Minu lemmiknäitlejad on Piret Laurimaa ja Priit Loog Huvitavaid fakte Endla teater sai nime Faehlmanni müüdi ,,Endla järv ja Juta" järgi.

Teatrikunst → Teater
19 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Näidend

TEGELASED : Julia Vanessa Erica Janet Kate Emily Olivia Tom Mike Alex Rick Rob Dave Kõik osatäitjad on alguses pikali maas . Siis tõuseb Julia , niii nii teised kordamõõda .. Julia : ( uniselt , uimaselt ) Kus ma olen ? Aii , mu pea . Janet : Mis juhtus ? Kus me oleme ? Rick : Alles olime lennukis ja nüüd äkki siin . Saarel , mida me ei tea . Rob : Appi ! Ma pean koju saama , ruttu .. Mind oodatakse ..( tõuseb püsti ja hakkab rahutult ringi käima ) Erica : Rahune ! ( haarab Robil õlgadest ) Me peame jääma rahulikuks. Paanikat pole mõtet tekitada . Rick : Äkki siin saarel on veel inimesi . Me peaks hargnema . Kate : Milleks ? See on meie saatus . Meid pannakse proovile . Alex : Mina saatusesse ei usu . Tal on õigus , peaks hargnema . Vanessa : Eii , ma kardan . ! Me ei tea , mida see saar endas peidab . Olivia : (tõuseb püsti ) Kõige õigem oleks jääda siia , mere äärde . Mõõduvad laevad näeksid siis meid . Tom : (oma ette ) Ma ei sa...

Teatrikunst → Teater
40 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Väike vend

Peedu isa: Peedu ,ega sa veel ei maga ? Ma tulin sulle head ööd soovima, Peedu : Ei ,ma ei maga veel.Uni ei taha mitte kuidagi tulla.(Väike paus.Ohkab) Tead isa,ma tahaksin kangesti endale väikest venda. Peedu isa: Miks sa nüüd äkki väikest venda tahad? Peedu: Aga sellepärast, et siis ma saaksin temaga kogu aeg mängida, päris hommikust õhtuni. Peedu isa : Vaata Peeduke,see ei ole nii lihtne kui sa arvad. Peedu : Aga isa,ise sa ju ütlesid ,et kui inimene kangesti midagi tahab,siis lõpuks saavutab seda. Peedu isa : Mina sinuga vaielda ei jaksa.Jää nüüd ilusti maga. Peedu : (Ohkab )head ööd ! Peedu isa: Ilusaid unenägusid! (Isa lahkub peedu juurest ning läheb elutuppa.Samal ajal paneb Peedu silmad kinni ja uinub.Elutoas istuvad vanaisa,vanaema ja ema) Ema : Mis see Peedu jälle rääkis ? Ammuks ta igatses kassipoega.,nüüd juba väikest venda.Ega ikka kõike ei saa, mida laps tahab! Isa: Ei tea jah ,mis tema väikeses peas küll toimub. Vanaem...

Teatrikunst → Teater
23 allalaadimist
thumbnail
6
rtf

Endla teater

ühtegi. Selts muutub tantsuga lõppevate piduõhtutega ja näitusmüükidega puht meelelahutuspaigaks. Iga heast nimest lugupidav tütarlaps püüab end seltsist eemale hoida. Näitemängutrupi etteasted on siiski oodatud ja rahvarohked. Eriti kiidetakse näitlejat ja näitejuhti Feodor Lukowskit, keda nähakse tema rollides "täitsa loomulikult, kuda just näitlema peab". Enamasti mängitakse võõrkeelsete näidendite mugandusi. Tollane teater on kaasaegsete sõnul näitelava ja saali naeruerkude kõdistamine. Nii tõlkijad kui näitlejad käivad ka klassikaliste tekstidega vabalt ringi - peaasi, et nalja saab! Ka publik peab end väga koduselt ja vabalt ülal. Puhvet, mis on lava ja saali kõrval, teeb oma töö. Nagu mujalgi, on ka Pärnus saanud seltsist jõukama linnakodanluse kooskäimiskoht. Vastukaaluks tekivad karskusseltsid, kus käivad koos töölised ja talupojad

Teatrikunst → Teater
46 allalaadimist
thumbnail
3
pdf

Filmileksikon

D debüüt- esmakordne avalik esinemine dekoraator- kujundaja, lavakujunduskunstnik dekoratsioon- kaunistus, kujundus detail- üksikasi detektiivfilm- liik seiklusfilme, kus peategelaseks on detektiiv ja sisuks kuriteo avastamine dialoog- kahekõne dramaturgia- näitekirjandus, lavastamisteadus E ekraniseerima- kirjandusteose põhjal filmi looma episood- kõrvalseik, mingi teose üksiksündmus eskiis- kavand, visand F filmikaader- üksikvõte filmilindil, kaamerat seiskamata võetud lõik filmist G grimeerija- jumestaja grimeerima- värvi, paruka jms. abil nägu muutma, jumestama K kaader- üksikvõte filmilindil, kaamerat seiskamata võetud lõik filmist karakter- iseloom M monoloog- ühekõne, kõneiseenesega P projekt- plaan, kavand R rekvisiit- tarbeese, mida näitleja kasutab rekvisiitor- lavatarvete eest vastutaja rezii- lavastuse plaan, lavastuse aluseks olev kavand rezissöör- näitejuht, lavastaja, filmi tegemist juhtiv isik S sl...

Teatrikunst → Teater
9 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Britta Vahur

2008 Iris ­ Bogusùaw Shaeffer Loojang 2008 külaline ­ Madis Kõiv Lõputu kohvijoomine 2008 Dolores, Juan Preciado ema ­ Juan Rulfo Pedro Páramo 2009 Luule lugeja ­ koost. Priit Pedajas Arbujad Rollid mujal 2005 Kuningatütar ­ George Orwell/ Mart Koldits Loomade farm Tallinna Linnateater 2005 Kylliki ­ Lemminkäinen. Mäng Kalevala teemal Pärimusteater Loomine 2005 Anton Tshehhov/Aleksander Pepelyaev Kirsiaed Teater NO99 2006 Luise ­ Andrus Kivirähk Rehepapp Endla Teater 2006 Keeleuuenduse lõpmattu kurv EMTA lavakunstikool ja Teater NO99 2006 Lombak ­ Rudolf Reiman Painaja ja tundmatud Ludus rusticus 2007 Julie, Martha, Toomase õde ­ Mart Kivastik Eesti asi Ühendus R.A.A.A.M. 2007 Wanda ­ Leopold von SacherMasoch Veenuse armumängud Komöödiateater 2008 Anne Türnpu/Eva Klemets Katkuaja lood Nargen Festival Muu Mänginud filmides:

Teatrikunst → Teater
5 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Jõulunäidend 3

JÕULUNÄIDEND JÕULUKUUSEKE: Millest on tunda jõuluid? Jõulukuusest muidugi! KÜÜNAL: Küünlavalgusest! KUUSEKARD: Kuusel säravast karrast! KOOS: Enne jõuluid turritan metsas lume all. Kui piisavalt tihe ma olen, jõulukuuseks siis koju lähen. Lapsed ja vanad mind hellitavad, kaunid ehted ja mõtted mind kalistavad. Vanad ehted mälestusi toovad, täht ladvas jõuluid nüüd ootab. MATI: Tore, et jälle on jõulud! MAIA: Minu meelest ka. Jõulud võiksid olla kasvõi ükskord kuus. MATI: Ei või! Mõtle nüüd ise. Siis tuleks ju sellest päris igapäevane asi. Ja see poleks enam mingi eriline sündmus. MAIA: Seda vist küll...Kuid tihedamini võiks ikkagi olla ja küllap linnud ja loomad arvavad ka seda. MATI: Siin ongi see eelmise aasta viljavihk, täpselt nagu eelmiste jõulute aegu. Küll linnud oskavad siia tulla. MAIA: Kindlasti oskavad. Küllap nad juba ootavadki seal metsatukas. MATI: Lähma siis juba! Nii pääsevad nemadki kiiremini oma jõulurooga maitsma. MA...

Teatrikunst → Teater
59 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Teatriretsensioon Uhkus ja Eelarvamus

meele hea ning rõõmsana hoida, vahel isegi naerma ajada. Arvan, et etendus oli üpris hea kuna see meeldis mulle, sest minul ei hakanud igav, sain naerda ja palju uusi kogemusi teatriskäimise juures, ettevalmistus näitlejatel tundus olevat hea kuna apsakaid ma ei näinud ning seda kui pinges nad olla võisid nende nägudest ma välja ei lugenud. See oli minu esimene niinimetatud täiskasvanutele mõeldud teater, kus oli etendatud armulugu. Varem olen käinud pigem noortele mõeldud teatrites ja väiksena lastele mõeldud etendustel. Peaksin ütlema, et see oli üks parimaid teatrietendusi kus ma varem käinud olen. Ka teistele pealtvaatajatele tundus teater meeldivat. Ei uskunud oma silmi kui nägin noori, tavaliselt kas sõbraga või terve kambaga, mõningaid armupaare, kuna minu arvates käiakse tänapäeval pigem kinos kui teatris

Teatrikunst → Teater
7 allalaadimist
thumbnail
3
pptx

House muusika

us ic se m Ho u Ander Pindus 8.T House music???? Muusika zanr elektroonilisest tantsumuusikast. House-muusikat iseloomustavad korduvad klaverikäigud, üles-alla voolav bass ning tihti ka vokaal. House-muusika võib jaotada veel väga paljudeks eri liikideks, nagu Garage, Deep House ja Speed Garage. Ajalugu House-muusika, elekto ja disco sohilaps pärineb underground-klubidest Chicagost kaheksakümnendate aastate keskelt. Disco plaadist tehti house, võttes sealt välja mõned osad ja muutes seda nö siledamaks.

Teatrikunst → Teater
6 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Teatriarvustus: Maailmale nähtamatud pisarad A.Tšehhov

Teatriarvustus Jan Müür Mis juhtub siis, kui minna teatrisse vaatama enam kui sada aastat tagasi toona noore arstiteaduskonna õpilase Antoša Tšehhonte poolt loodud humoristlikke novelle ja lühinäidendeid? Üllatuslikult näed, kui kaasaaegsed paistavad Elmo Nüganeni poolt lavastatud näidendi probleemid tänapäeva noorele. Elmo Nüganeni lavatöö koosneb üheksast lühikesest pildist, millest seitse on novellid ja kaks lühinäidendid. Koos Linnateatri suurepäraste näitlejatega on ta põiminud need pildid kokku üheks tervikuks. Lavastuses näitlevad Argo Aadli, Epp Eespäev, Piret Kalda, Tõnn Lamp, Allan Noormets, Indrek Ojari, Andres Raag, Anne Reemann, Margus Tabor, Külli Teetamm, Mart Toome ja Andrus Vaarik. Kõik need näitlejad suudavad suurepäraselt oma tegelaskujude kaudu viia publiku ajas tagasi 1880. aastatesse. Kogu etenduse vältel suhtlevad näitlejad publikug...

Teatrikunst → Teater
6 allalaadimist
thumbnail
4
docx

“Kui kujutada sõltuvust loomana”

“Kui kujutada sõltuvust loomana” Nukuteater, 11.10.14 Lavastaja ja koreograaf: Duda Paiva (Brasiilia/Holland). Stsenaariumi autor ja helilooja: Allan Segall (USA/Holland). Nukukunstnik: Jim Barnard (UK/Holland). Lava- ja kostüümikunstnik: Kaspar Jancis. Dramaturg: Vahur Keller. Lauluõpetaja: Kaire Vilgats . Tõlkija: Johannes Kangur. Lavastaja assistendid: Manuela Sarkissyan (Bulgaaria), Alice Kirsipuu. Mängivad: Taavi Tõnisson, Andres Roosileht, Kaisa Selde, Sandra Lange, Jevgeni Moissejenko. Etendus “Ajuloputus” rääkis sõltlastest, kelle sõltuvust on kujutatud väikese ahvi nukuna. Ahvid olid end sõltlaste külge kindlalt kleepinud. Sõltlasi oli kujutatud mustas ja kõledas võõrutuskliinikus, mis paistis laval väga tõeline. Lavastuses sai vaataja näha patsiendi valu ja ahvist ehk sõltuvusest lahti saamise raskusi. Liikumise abil näidati aspekte elust, mida sõnadega väljendada ei saaks. Lavastus oli küll lühike j...

Teatrikunst → Teater
4 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Ajarefrään

RETSENSIOON Käisin 3. veebruaril Nukuteatris vaatamas etendust "Ajarefrään". Tegemist oli monoetendusega, mis põhines Nukuteatri näitleja, Helle Laasi elulool. Lava kujundus oli väga tagasihoidlik ja lihtne, koosnedes vaid kõrgetest rippuvatest kardinatest ning ühest kastist, mida vastavalt ajale, kohale ja situatsioonile lavatüki käigus liigutati. Ehkki Helle Laas oli laval üksi, oli ta piisavalt "suur", et täita kogu lava. Lisaks nukkudele kasutati ka helilinti teiste näitlejate häältega, kellega Helle vahepeal dialoogi pidas. Etendus "Ajarefrään" tutvustas vaatajatele üsna detailselt nukunäitleja elu, kus igapäevasteks tegevusteks olid etendused, proovid, väljasõidud ja kohvik. Kohati tüdimust tekitav, kuid samas ikka ja alati uus ja huvitav tänu intriigidele, armastusele, sõprusele ja muule. Lisaks sain aimu nukunäitleja ja nuku vahelisest sidemest. Õige nukunäitleja on võimeline iga nuku elama panema. ...

Teatrikunst → Teater
2 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Endla Teater

Endla Teater Endla teater asub Pärnus Keskväljaku tänaval. Endla teatri loominguline juht on Ingomar Vihmar. Peakunstnikuks on Liina Unt. Lavastajateks on Enn Keerd ja Laura Mets. Dramaturgideks on Piret Verte ja Anne-Ly Sova. Tuntumad näitlejad Endla teatris on Märt Avandi, Ago Anderson, Sepo Seeman, Kadri Rämmeld, Jaan Rekkor ja Indrek Taalmaa. Hetkel on repertuaaris näidendid, nagu näiteks: "Mitte praegu, kallis!", mis on tragikomöödia

Teatrikunst → Teater
7 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Viimane kauboi teatri retsentsioon

Viimane kauboi Näitlejad: Tanja Mihhailova, Piret Laurimaa, Carmen Mikiver, Karin Tammaru, Triin Lepik, Sepo Seeman, Ago Anderson, Jüri Vlassov, Lauri Kink, Tambet Seling, Ahti Puudersell, Margareth Sonntak või Meriliis Lillemägi. Enne kui ma teatrisaali sisenesin, oli minu arvamus sellest muusikalist juba selline, et tuleb mingi väga kantrilik etendus. Inimesed olid riides ka kantristiilis ja tegevuspaik oli ka selline kantrilik. See oli siis minu arvamus, kuid ma eksisin. Saali sisenedes ja lava nähes iseloomustas kantrit ainult riidevarnas olev kaabu. Kõik oli üsna tavaline alguses. Muusikal algas armastuslooga mida Sepo Seeman laulis. Niisiis ühele järgnes teine ja teisel kolmas. Ainult Sepo ei laulnud vaid ka Tanja Mihhailova.Selle kahe ja poole tunni jooksul tehti selgeks see, et kui midagi väga tahta, oma unistuste nimel tööd teha ja vaeva näha, siis lähevad need täide, tuleb vaid ...

Teatrikunst → Teater
5 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Arvustus lastemuusikalist “Lotte Unenäomaailmas”

Arvustus lastemuusikalist “Lotte Unenäomaailmas” Käisin vaatamas ja kuulamas lastemuusikali “Lotte Unenäomaailmas”, Teater Vanemuine oli kohaks ja kuupäevaks oli 11.12.2017. Osades olid: Lotte - Linda Kolde, Bruno - Jaanus Tepomees, Albert - Rasmus Kull, Adalbert - Simo Breede jpt. Etenduse üldmeeleolu on positiivne ja öelda on ainult, et hästi tehtud. Linda Kolde - sündinud 16. aprillil 1990 Tallinnas. 2014. aastal lõpetas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikooli. Ta on aastast 2014 Vanemuise teatri draamanäitleja.

Teatrikunst → Teater
4 allalaadimist
thumbnail
6
rtf

Rehepapp

1. Pealkiri (helilooja ja pealkiri), toimumise aeg ja koht "Rehepapp", Tauno Ainitsi ooper 16. jaanuar 2014 Teater Vanemuine, Tartu 2. Solistide/esitantsijate, dirigendi, lavastaja ja kunstniku nimed Muusikajuht ja dirigent Paul Mägi Dirigent Lauri Sirp, Taavi Kull Lavastaja Marko Matvere Kunstnik Iir Hermeliin Koreograaf Marika Aidla Valguskujundaja Imbi Mälk Osades: Tõnis Mägi, Lauri Saatpalu, Merle Jalakas, Kädy Plaas, Reigo Tamm, Karmen Puis, Märt Jakobson, Rasmus Kull, Pirjo Püvi, Valentina Kremen, Jaan Willem Sibul, Simo Breede, Kristiina Raahel Uiga või Liisa Tämm, Janek Savolainen 3. Mõnda esinejate tutvustamiseks a) solistide/esitantsijate elulugu, varasem tegevus jne Tõnis Mägi - sündinud 18. novembril 1948 Tallinnas, on eesti laulja, helilooja ja näitleja. Pärit muusikainimeste perekonnast - huvitus varakult muusikast. Ta on abielus ning tal on 2 last, millest kaks saadud eelmistest abieludest. Merle Jalakas - sündinud 5. a...

Teatrikunst → Teater
11 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Retsensioon etendusest "Mündi lõhn".

Retsensioon „Mündi lõhn“ Käisin 15. märtsil vaatamas Kuressaare Linnateatri teost „Mündi lõhn“, mis etendus Kuressaare Linnuse Kapiitlisaalis. Tüki oli kirjutanud teartri direktor Piret Rauk ja lavastajaks oli teatri loomejuht Aarne Mägi. Näidend koosnes kahest vaatusest. Näitlejateks olid Olavi Pets, Urmas Lehtsalu, Mati Talvistu, Piret Rauk, Merilin Kirbits, Hannes Prikk ja Priit Lõhmus. Esimeses vaatuses toodi meieni sündmused, mis juhtuvad lossis tänapäeval. Vaatus algas juhustaja sisse tulekuga (Olavi Pest), kes rääkis lossi seisukorrast. Lossi on müüki pannud Härra Hesse (Urmas Lehtsalu) ja selle ostab ära minister (Mati Talvistu), kes oma perega sinna ka elama kolib. Ministril on naine proua Anna (Piret Rauk) ja tütar Luise (Merilin Kirbits). Elades lossis, hakkab peretütart huvitama kummaline lugu vaimust, kes jutu järgi elavat selles lossis. Ühel õhtul raa...

Teatrikunst → Teater
3 allalaadimist
thumbnail
67
doc

Ashilevi, Portselansuits

Portselansuits Jim Ashilevi 2006 (XI-01) © Eesti Näitemänguagentuur 2 (Väike-Karja 12, Tallinn 10140; tel 6282342; e-mail [email protected]) portselan - keraamiline materjal (tahke) - tugev, kõva, elastne, habras, klaasjas, valkjas, poolläbipaistev (v.a. tihedam portselan), resonantne, väga vastupidav elektrile, kemikaalidele ja temperatuurisokile. suits - mittetäieliku põlemise kaasnähe (gaasiline) - mürgine, haihtuv. 3 Tegelased: Ike Kioko Kassini 4 . . . . . . . . I 5 S1 Kioko, pärast tuima masinlikku tööpäeva kaupluses, võtab oma tillukese korteri kööginurgas kotist odava veini, istub diivanile, valab pokaali täis ning mekib maitseks. Väljas on pime november, vihmadest sogane ja rikutu...

Teatrikunst → Teater
6 allalaadimist
thumbnail
7
pptx

Ott Sepp

Ott Sepp Tutvustus 29. juunil 1982 Tallinnas näitleja, lavastaja, saatejuht, stsenarist ja laulja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool 2005. -2006. aastani Eesti Draamateatris 2006. aastast Vanemuise teatris draamanäitleja ,,Malev" ja ,,Tulnukas" Reformierakonna liige http://s.ohtuleht.ee/multimedia/images/000211/72c 2bfce-9ab9-449c-8301-daab9ad754e4.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Ott_Sepp Rollid Eesti Draamateatris 2004. Kaj ,,Lumekuninganna" 2005 Rudolfo ,,Savonarola tuleriit" 2005 sõdur ,,Othello" 2006 Bernard ,,Müügimehe surm" http://et.wikipedia.org/wiki/Ott_Sepp Vanemuise teatris 2007 Peter ,,Lõvi, nõid ja riidekapp" 2008 Bob ,,Sviit" 2010 Mees, kelle...

Teatrikunst → Teater
2 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Saatuse heidikute kuu

Saatuse heidikute kuu Suvisel õhtul, mitte täiskuuööl 13.juunil käisin vaatamas Eesti Draamateatri suveetendust „Saatuse heidikutekuu“ Laitse Graniitvillas. Ootused olid väga kõrged, sest Märt Avandi ja Jaan Rekkor on mõlemad tuntud oma hea näitlejaoskuslikkuse poolest ning ega ka O´Neilli neile oma meisterlikkuse poolest alla ei jää. Esimene vaatus kulges lõbusas toonis, sai nii naerda kui mõtiskleda. Mahajäetud ja kivistunud maakolkas elasid isa (Jaan Rekkor) ja tütar Josie (Kersti Heinloo). Kohe alguses hakkab etendus pihta poja (Roland Laos) põgenemisega kodust, ta järgneb oma teistele õdedele-vendadele, sest lihtsalt ei pea masendavale olukorrale ja tapvale tööle vastu. Isa-tütart kummitab teadmine, et maaomanik James Tyrone (Märt Avandi) võib varem antud lubadusest hoolimata müüa nende renditalukoha kellelgi teisele. Huviline on olemas, sest naaberkrundi omanik (Pääru Oja) ei salli naabrimeest. Isa Jaan Rekkor ja tütar Kersti He...

Teatrikunst → Teater
6 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Tennesse Williams "Klaasist loomaaeg ja teisi näidendeid"

Tennesse Williams "Klaasist loomaaed ja teisi näidendeid" 12.d Gustav Adolfi Gümnaasium Autorist ja ajastust · Thomas Lanier Williams III; · isa müügimees, ema kirikuõpetaja tütar; · õde Rose ­ häbelik, saadeti hullumajja; · tegelased väga tihti autobiograafilised; · psühholoogilised näidendid; · tabuteemad- homoseksuaalsus, verepilastus, armukadedus); · ülemlaul kehale ja seksuaalsusele; · II maailmasõja järgne ahastus. Põhiteemad · ideaalid, unistused, illusioonid vs jõhker, proosaline tegelikkus; · kunstihingega unistajad vs füüsiliselt muserdatud inimesed; · näidendi keskpunktis- tundlik, närviline, ahistatud naine; · inimesi jälitab- sotsiaalne ümbrus, sisekonfliktid või mingi koomiline saatus? "Klaasist loomaaed" · Amanda Wingfield (ema)- keskklassi sügav vaimne orjastatus, elust muserdatud; · Laura Wingfield (tütar); · Tom Wingfield (poeg)- ...

Teatrikunst → Teater
4 allalaadimist
thumbnail
14
docx

"Keti Lõpp"

Keti Lõpp Külastasin 28.septembril Tallinna Linnateatri Taevalava ning etenduseks oli „Keti lõpp“. Teksti autor Paavo Piik, lavastaja Priit Võigemast, kunstnik Marion Undusk ja muusikaline kujundaja Veiko Tubin. Mängivad Andero Ermel, Alo Kõrve, Veiko Tubin, Priit Võigemast, Elisabet Tamm, Sandra Uusberg ja Evelin Võigemast. Etendus algas sellega, kui astusin saalist sisse- nimelt oli laval täispuhutav bassein, mille sees oli palju-palju palle ning seal sees omakorda lamas mees, hiljem tuli välja, et see oli luuletaja. Algus venis, nimelt tundus, et terve teatritükk koosnebki vaid graafilistest pallidest ning muusikast. Tegelikult, kui juba asjaks läks, siis see tükk oli väga huvitav tänapäeva maailmapildi tõlgendus. Tegevuspaigaks on moodsa, isetu ja voolujoonelise sisekujundusega kiirtoidukoht, nimelt kiirtoiduketi viimane, linna ääres asuv lüli, kus keegi ei käi. Atmosfäär on 1980.ndatest loodud muusikaga ning teenindaja (Evelin V...

Teatrikunst → Teater
4 allalaadimist
thumbnail
168
doc

Toompere - Kommunisti surm

Hästi kõlab mulle meeldib see. Hävituspataljon, nagu Chopini prelüüd. Kuulake kui kenasti see kõlab – HHHHÄÄÄÄÄVVVVVIIIITUUUUSPAAAATALLJOOOONNNNNNNNNNN. Nali naljaks, aga nüüd asja juurde. Juuuuurde. Asjaaaa juuurde. Kurat, see kõlab ka hästi. Mis ma olen mõni Wagner või? KUUL Ma nägin Wagnerit Riias. Oli ooper. Vahtis raisk mulle näkku. Olin tuletõrjuja. Tema oli see dirigent, kes keeras publikule selja. Jõllitas mulle näkku ja vehkis midagi. Ma mõtlesin, et teater põleb, jooksin lavale. Oi bläät. Kuradi Hitler ma ütlen. SOLK Seda ma mõtlen, et Wagner on jube. Ta tuleks maha lasta. NIKOLAI 11 Ei, parem puua! TEISED Õige! NIKOLAI Wagner… puua, see jääb teie ülesandeks, kuidas te nimi oligi? KUUL Kuul NIKOLAI Kas see olete teie? KUUL Ei, see on minu vend. NIKOLAI Selge. Võtke ketid ära, segab tööd. Kuulge, laske see naine koju. SOLK

Teatrikunst → Teater
5 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Kroonu onu tammispääl

ESIMENE NÄITUS 1.etendus AADU (traktori ees): Selle selfie koos maasturiga teen ma oma armsale Elsale. Näe, mineval nädalal oli ta mu pilti kommenteerinud ­ armas oled. Peaks nüüd vana Priidu-onu ka mind armsaks ja lubaks mul Elsaga deitida. PRIIDU: (tuleb , tahab esiti Aadust mööda minna) AADU: (tõuseb üles ja teretab): Tsau Metsaonu PRIIDU:Tee läheb teie õuest läbi, muidu ei oleks ma siit tulnud. (Porisedes) Nagu oleks mul siia asja- teie mudasest õuest läbi käia. Au ainult ajate taga, aga sellele tähelepanu ei pööra, kuidas majapidamist korras hoida. Lähete ikka aasta-aastalt vaesemaks ja alatumaks. AADU: Onu ega see meie süü ei ole! Elektrihind tõsteti just paar kuud tagasi ja nüüd juba jälle. Bensiini hind on ju meeletult tõusnud, nüüd tõuseb jälle. Käin poes ja ei suuda uskuda-kui palju pappi läheb lihtsalt õllele-kohutav. PRIIDU: Bensiini hind kõrge, elektrihind kõrge. On siis vaja bemmiga ...

Teatrikunst → Teater
2 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Moliere'i näidend "Õpetatud naised" analüüs

,,Õpetatud naised" Käisin kaheksandal mail Eesti Draamateatris vaatamas Moliére'i kirjutatud näidendit ,,Õpetatud naised". See on teos, mille on lavale toonud lavakunstikooli 28. lennu üliõpilased läbi lavastaja Lembit Petersoni nägemuse. Moliere'i sulest valminud näidendis käsitletud teemad on päevakohased ka praegu ­ kolm ja pool sajandit hiljem. Kui varem arvasin, et tüki värsiline esitus võib jääda raskesti arusaadavaks, siis noored näitlejad suutsid tõestada vastupidist. Moliere'i ,,Õpetatud naisi" nimetaksin värsskomöödiaks, mis naeruvääristab kõrgklassi kuuluvaid inimesi, kelle jaoks on üle kõige filosoofia koos kogu oma iluga. Näidendis koosnes see ,,vaimueliit" kolmest naisest: Philaminte(Laura Kukk), tema tütar Armande(Ingrid Margus) ja Philaminte'i abikaasa õde(Steffi Pähn). Nad vastanduvad teistele tegelastele, kelle arust on see totter ning absurdne, eriti sellega l...

Teatrikunst → Teater
8 allalaadimist
thumbnail
1
pdf

Tallinna Linnateatri "Preili Julie"

1)august strindberg preili julie tallinna linnateater 11. aprill 2018 2)preili julie võtab aset 1880ndate prantsusmaa ühe mõisa köögis ja näitab mõisapreili Julie, teenri Jeani ja köögitüdruku Christine'i jaanipäevaõhtut. lavastus hakkas kirglikku tantsuga preili ja teenri vahel, mis paljastas kohe nendevahelise keemia ja preili julie kohatise hullumeelsuse. pärast tantsu kurdab jean christine'ile, kui metsik täna preili on, kuid kohe, kui julie jälle pilti satub, on jean viisakas, alandlik ja võluv. käib edasi-tagasi mäng, mis jõuab kulminatsioonini, kui nad üksteisega vahekorda astuvad. alles pärast seda tuleb välja mõlema isiksuse pahupool, kuidas nad tegelikult mõlemad üksteiselt midagi tagamõttega tahtsid ja selle nimel üksteisega manipuleerisid ja valetasid. jean ja preili planeerivad koos põgeneda, samas mõistavad, kui väga nad üksteist põlastavad. christine, kes kõige selle ajal magas, lubas juhtunust kuuldes kõik krahvile ära ...

Teatrikunst → Teater
1 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun