Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Kategooria suhtlemispsühholoogia - 51 õppematerjali

Psühholoogia >> Suhtlemispsühholoogia
thumbnail
32
ppt

Suhtlemispsühholoogia: suhted, mina-kontseptsioon

SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KKullasepp Suhtlemine ja suhe ? Suhtlemine on protsess (dünaamiline), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest (mineviku) interaktsioonidest, indiviidide omadustest, eesmärkidest (tulevikus). Suhe – kestvad interaktsioonid ajas; varasemate interaktsioonide poolt mõjutatud interaktsioonide jada omavahel tuttavate inimeste vahel, kusjuures interaktsioonid on mõjutatud tulevikuootuste poolt - afektiivne, kognitiivne, käitumuslik komponent - sotsiaalne kontekst Suhe ja verbaalne element (suhe avaldub sõnumite vahetamises) Käitumisel arvestatakse teise isiku käitumisega Iga interaktsioon mõjutatud mineviku ja tulevikuootuste poolt (nt eesmärgid) Interaktsiooni sisu kujundavad mõlemad osalejad Erinevad interaktsioonid (nt tegevusvaldkondades) omavahel seotud Interaktsioonid ja suhted on mõjutatud mitmete tegu...

Suhtlemispsühholoogia
14 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Juhi roll koostöö kujundamisel

Artur Kaupmees SUHTLEMISPSÜHOLOOGIA ARVESTUSTÖÖ ARVESTUS Õppeaines: Kommunikatsioon, loovus ja koostöö Mehaanikateaduskond Õpperühm: KMI 11/21 Õppejõud: Ellen Trell Tallinn 2015 Sisukord 1Mis mõjutab inimese enesehinnangut?...............................................................................................3 2Juhi roll koostöö kujundamisel...........................................................................................................5 1 MIS MÕJUTAB INIMESE ENESEHINNANGUT? Inimese enesehinnangut mõjutab põhiliselt lapsepõlvest saadud tagasiside oma vanematelt ja teistelt lähikondlastelt oma käitumisele. Kas last armastati piisavalt, lubati teha vigu jne. Enesehinnangut mõjutavad ka erinevad sündmused elus ja see, kuidas nende sündmuste/probleemide lahendamisega hakkama saadi....

Suhtlemispsühholoogia
19 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Mida on vaja selleks, et olla õnnelik?

Mida on vaja selleks, et olla õnnelik? Mida on vaja selleks, et olla õnnelik? Kas selleks on vaja suurt villat, palju raha, lennukit ja sportautot või saab ka ilma nendeta õnnelikuks? Õnnelikuks olemiseks on eelkõige vaja rahulolu tunnet selles, mida elu jooksul korda oled saatnud. Kas oled täitnud oma kohustusi, saanud lapsi või palju sõpru – just need on põhilised, mida õnneks vaja. Kas õnneks piisab ainult sõpradest või perest? Erinevatel inimestel on erinevad huvid ja tegevused, et olla õnnelik. Mõningatele piisab ainult sõpradest ja perest, kuid teistele mitte. Kõik oleneb sellest, millest inimene oskab rõõmu tunda. Tavaliselt tuntakse rõõmu lihtsatest asjadest, nagu perekond. Mõned inimesed ei oska sellest rõõmu tunda, sest nad on perega liiga palju aega koos veetnud ja see on muutunud tüütuks. Sellisel juhul ongi inimesel õnneks vaja midagi muud, midagi sellist, mida paljudel pole –uhket autot, palju raha ja...

Suhtlemispsühholoogia
7 allalaadimist
thumbnail
28
pdf

Eric Berne "Suhtlemismängud"

Suhtlemismängud Eric Berne Kui inimkutega pikemal aja perioodil ei tegelda, kipub nende arengus pikapeale ilmnema pöördumatu tagasilangus ja nad kalduvad lõpuks ka haigustele alla jääma (Spitz). - Sensoorne deprivatsioon - ilmaolek all kannatavate täiskasvanute puhul. - Stiimulinälg - toidunäljaga kõrvutatav mitmeski mõttes lisaks bioloogilisele ka psühholoogiliselt ja sotsiaalselt. Indiviid õpib toime tulema hoolitsuse peenemate, isegi sümboolsete vormidega kuni selleni, et ka tunnustavast noogutusest piisab, kuigi algne igatsus füüsilise kontakti järele ei pruugi sellest leevendust saada. Kompromissiprotsessi terminid: 1) Sublimatsioon. 2) Imikuea stiimulinälja osaline muudumine millekski. 3) Tunnustusenälg. Paituste vahetus moodustab transaktsiooni, mis on sotsiaalse suhtlemise ühikuks. - Sotsiaalne hia...

Suhtlemispsühholoogia
14 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Armastus

Tunnen selle inimesega erakordset tunnet. Tahan temaga veeta suurem osa oma ajast. Muutun väga kergelt armukadedaks. Armastust ei oska väga keegi seletada, seda peab igaüks ise tunda saama, siis saadakse teada, mis tähendab armastus ja armastatu. 1) Armukadedus 2) Kiindumus 3) Erakordne tunne Armastus esimesest silmapilgust on täiesti võimalik, sest sa tunned kohe alguses midagi erilist tema vastu ja on võimalik, et teine pool seda ei tunne kohe alguses. Elujooksul on võimalik armastada ainult ükskord, sest ainult ühe vastu tunned õigeid tundeid. Võib tunduda, et on võimalik armastada mitu korda aga lõpuks tunned ainult õige inimese vastu erakordseid tundeid. Igavene armastus on olemas kui oled leidnud nn selle õige. Minu ideaal on täpsel see inimene kellega on mul väga palju sarnaseid mõtteid, tundeid ja huvisid. Armastust saab hoida sellega kui oled armas...

Suhtlemispsühholoogia
8 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Kaks õppe-meetodilist näidet

Maarja Lepind Kaks õppe-meetodilist näidet Õppemeetod nr.1 Rollimäng + koomiks Teema: Suhtlemisoskus (Kuidas öelda EI ja ennast kehtestada) Sobilik 7.-9. Klassile Kasutust leiab eesti keeles, inimeseõpetuse ja kunsti tunnis. Rollimäng: Kolm õpilast plaanivad koolimaja taha minna väiksemaid õpilasi kiusama ja narrima. Kutsuvad ka sind kaasa. Ütled neile, et sa ei taha minna teisi kiusama ja narrima, sest see on vale. . Noorukid hakkavad naerma ja narrivad ka teada, mitte nende mõttega kaasa mineku eest. Ütled uuest, teisi pole ilus narrida ja ärge narrige ka mind. KUIDAS VASTAD? (Jah, lähen kaasa, kardan tõrjutust/ ei lähe, jään oma seisukohale kindlaks, et narrida pole ilus. MIKS?) Näiteks: EI, ma ei taha teiega minna kaasa nooremaid narrima ja kiusama, sest see pole ilus tegevu ning teine võib narrimist väga hinge...

Suhtlemispsühholoogia
3 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

Albert Ellis

So LAPSEPÕLV · Sündis 27.september 1913. · Isa ärimees. · Ema bipolaarse häirega. · Hoolitses oma õe ja venna eest. · Õppis hoolimatusest mitte hoolima. KARJÄÄR · 1934. bakalaureus ärivaldkonnas. · 1943. kliinilise psühholoogia magistrikraad. · 1947. doktorikraad. · Hakkas kirjutama ja uurima seksuaalsuse teemal. · Temast sai 20.saj. suurkuju.. · Oli ratsionaalse mõtlemise rajaja. TÖÖ SEKSUOLOOGINA · 1950. lõpus toimus seksrevolutsioon. · Julgustas abieluväliseid suhteid. · ,,The American Sexual Tragedy" (1954) · ,,Sex Without Guilt in the 21st Century" (1958) · Kokku 75 eneseabiõpikut. · Seksuaalselt terve mõistus tähendab ,,Avatud meeli ja eksperimente, mis on valitud nii, et nad ei tooks kaasa liiga palju ebamugavusi, sest seksuaalsetel avastusretkedel isik areneb. A. ELLISE ARMULOOD · Kaotas süütuse 24.aastas...

Suhtlemispsühholoogia
1 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Suhtlemine moodustab väga suure osa meie elust

LÄÄNE VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus ja majandusarvestuse õppetool K15KÕ Leidi Lilleoja Mina suhtlejana Essee Õppejõud: Kaja Altermann ma Mõdriku 2015 Suhtlemine moodustab väga suure osa meie elust. Igapäevases suhtluses ei pööra me sellele lihtsalt suurt tähelepanu. Kui me suhtleme oma lähedaste pereliikmete või sõbrannaga, siis harilikult me ei analüüsi väga selle üle, et milliseid kuulamistehnikaid me näiteks kasutame. Me suhtleme nii nagu me oleme harjunud kellegagi suhtlema ning me ei mõtle selle üle, et tegelikult kasutame ka igapäeva elus suheldes erinevaid suhtlemisse tasandeid. Suhtleme ju oma lapsega teisiti, kui parima sõbranna või ülemusega. Kuna ma õpin kaubandust, mis eeldab väga palju suhtlemist väga erinevate inimestega, ja seda igapäevaselt, siis on hea teada ja osata märgata erinevaid suh...

Suhtlemispsühholoogia
10 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Enesekujundamine

EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Mina - sihtleja Esse õppeaines ,,Suhtlemispsüholoogia" Keskkonnakaitse õppekava Koostas Julia Vassina Juhendaja: Lektor Maret Prits Tartu 2019 Minu nimi on Julia Vassina, olen Eesti kodanik, kes õppis aastatel 2006-2017 Narva Kesklinnoska gümnaasiumis. Gümnaasiumis õppisin ma nii vene kui eesti keeles. Gümnaasiumis valisin ma loomuliku suuna. Juba siis olin huvitatud praegusest olukorrast keskkonnakaitse valdkonnas ning pärast gümnaasiumi lõpetamist astusin Eesti Maaülikooli keskkonnakaitse teaduskonda ja siiani jätkan õpinguid Minu tulevikueesmärk on parandada oma kodulinna Ida- Virumaa keskkonnaolukorda, kuna praegused keskkonnaprobleemid on selles piirkonnas olemas.Nüüd taham räkida mida ma oskan teha hästi ja mida halvasti. Mina teen hästi: oma...

Suhtlemispsühholoogia
7 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Intervjuu analüüs

Selleks autor valis telekanali RTVI eetris olnud saate "Me peame rääkima" ja intervjuu teemaks on: „Kuidas saada ja hoida tööd“, mis võib leida kordusvaatamiseks aadressilt: https://m.youtube.com/watch?v=cbvvS_2Byv8 Saatejuht Marianna Minsker intervjueeris Venemaa psühholoogi, juristi, tele- ja raadiosaatejuhti, mitmete raamatute autori - Mihhail Labkovskit. Antud dialoogis arutatakse suhete keerukust meeskonnatöös. Selles intervjuus Marianna on retsipient, ehk info vastuvõtja ja Mihhail – kommunikaator, teisi sõnu infoandja. Vestlus toimub sõbralikus atmosfääris. Dialoog kestab ligikaudu tund aega. Intervjuu viiakse läbi lähikohtumisel, istudes üksteise vastu. Saatejuhi küsimused on avatud ja nõuavad pikki, põhjalikke ja erinevaid vastuseid. Vastused nõuavad põhjendusi, millega Mihhail, eksperdina tuleb väga hästi toime. Kasutab oma sõnavaras korrektset keelt, ei ole slän...

Suhtlemispsühholoogia
5 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Keel kui kapital

Täpset arvu on raske öelda, sest piiri keele ja murde vahele on väga keeruline määrata. Kirjakeelte arvu on pisut kergem arvestada, kuid ka siin pole see täpselt määratletav. Kõige madalamal arenguastmel on need keeled, milles on kunagi ilmunud 1-2 raamatut. Kõige kõrgem arenguaste on sellisel kirjakeelel, milles ilmuvad regulaarsed trükised, millel on oma õigekiri, grammatika ja sõnaraamatud ning oma hääldus. Kõrgema astme kirjakeeli on maailmas 100-200, nendeks on näiteks inglise, saksa, prantsuse, ka eesti keel. Mõned murded püüdlevad samuti kirjakeeleks tunnustamise suunas. Eestis on võru murre, mis tahab välja arendada oma kirjakeelt. Madalama astme kirjakeeleks võiks meil aga olla setu keel. (2, Uno Liivak) Keeleseaduse järgi on eesti keele ametliku kasutuse aluseks...

Suhtlemispsühholoogia
1 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun