individuaalne elulugu on seotud ajaloo ja ühiskonnaga. SOTSIOLOOGILINE MÕTTEVIIS Bauman- näha sotsiaalset individuaalses, kõik järeldused peavad olema loogilised, põhjendatud, seletatud. Tegutsemise motiivid ja tagajärjed. Kuidas me seletame, mis toimub meiega ja meie ümber. SOTSIOLOOGIA AJALUGU 1839- mõiste “sotsioloogia” 1876- esimene kursus Yale ülikoolis 1893- esimene õppetool Chicago ülikoolis 1896- esimene sotsioloogia professor E.Durkheim Eestis: 20.saj esimene pool, elulaadi uurimine 60’ndate keskel rajatakse sotsioloogia üksus TRÜ’s 70’ndatel luuakse sotsioloogia sektor TA Ajaloo Instituudis Sotsioloogiale panid aluse Comte (1798-1857) ja Martineau (1802-1876). KLASSIKALINE SOTSIOLOOGIA Durkheim (1858-1917)- Ühiskond kui omaette reaalsus. See koosneb omavahel seotud sotsiaalsetest elementidest(olulisemad moraalsed normid). Ühiskond kujutab endast moraalset tervikut
Eesti tööelu uuring 2011.a. Tallinna Tehnikaülikooli Tallinna Kolledz ÄR12k Oliver Niinas 07.11.12 1. Miks uuritakse töökorraldust? Orienteeritus tööprotsessileja -ülesannetele muutub veelgi olulisemaks teenindussektorija teadmusmajanduse laienemisega. See tõstab esile vajaduse tõhustada koostööd organisatsiooniliikmete vahel ja suurendab vajadust ajapaindlikuks kasutamiseks. Kõik see tähistab uut ajajärku töökorralduses: nüüd räägitakse töö ümber korraldamisest,kus tähtsalkohal on töötajate tegutsemise motiivid ja tööväärtused,mis muutuvad üha enam töökoha ja organisatsioonihinnangute aluseks ning millest sõltub ka töötaja lojaalsus organisatsioonile. Töö, mis on hästi korraldatud,on ...
RASEDUSAEGSE DEPRESSIOONI MÕJU LAPSE VARAJASELE ARENGULE Artiklianalüüs sotsioloogias Tartu 2013 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS......................................................................................................................3 2. UURING: RASEDUSAEGSE DEPRESSIOONI MÕJU LAPSE VARAJASELE ARENGULE................................................................................................................................4 3. KOKKUVÕTE.........................................................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................................11 LISAD: Lisa 1. The impact of maternal depression in pregnancy on early child development 2 1. SISSEJUHATUS Valisin analüüsimi...
kolmanda astme tootmist) ning näiteid peate osakama tuua praktiliselt iga küsimuse juurde ka siis, kui ma pole seda eraldi välja kirjutanud. Definitsioone ei pea sõna-sõnalt pähe õppima, vaid peate oskama oma sõnadega selgitada vastavat teemat. Kui definitsioon on peas, siis võite julgelt ka seda kasutada. Kui mõni küsimus on selline, et üldse vastust ei leia, siis tuleb õppejõule kirjutada. Head õppimist! 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia uurib inimesi teiste inimeste keskel. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus
Sotsiaaleetilised probleemid tänases Eestis Sotsiaaleetika hõlmab enda alla väga laia teemavaldkonda ning sellepärast leiab ka palju eetilisi aspekte, mida uurida, analüüsida. Sotsiaaleetiliste probleemide paljususe seast toon välja mõned, ka ennast kõnetavad teemad, mis vajaks Eestis ja kindlasti ka mujal maailmas lahendamist. Küsitavaks on muutunud individuaalsel- ja ühiskonnatasandil hädas olevate inimeste aitamine. Miks on üksteise aitamist vähe? Kuidas panna inimesi rohkem aitama? Või parem küsimus oleks, et kuidas tekitada rohkem inimesi, kes aitaksid abivajajaid? “Ma ei pannud tähele.” Kõige üldisema põhjendusena, et miks ei aidata, võib olla mittemärkamine. Kui ei näe enda ümber toimuvat, siis ei tekigi mõtteid aitamisest. Esimene samm abistamiseks on vaja kõigepealt hädasolijat märgata. Tuleb tõsta enda pea nutitelefonist või silme eest kaugemale ja näha ümbritsevaid probleeme ja püüda neid lahend...
Sotsiaaltöö kui tulevikueriala Nagu iga teinegi amet, on ka sotsiaaltööl mõningad puudused ja eelised. Sotsiaaltöötajaid on vaja, et avastada uusi lähenemisi ja arendada praktikat uuele rahvastikule. Kõigil sotsiaalaladega tegelevad inimesed peaksid kaasa aitama sotsiaaltöö professiooni edendamisele ja parandamisele. Sotsiaalala töötajatlele võimaldatakse aina tõhusamaid töövahendeid ja koolitusi, kuid mina leian, et sotsiaaltöös oleks vaja veelgi rohkem näha tulevikus ühiskondliku töö, sotsiaalpoliitika, uurimustöö kasutamist. Ühiskondlik sotsiaaltöö Praeguse sotsiaaltöö fookuses on liialt üksikute riskirühmade juhtumikorraldus, kuid vähem on rahval koostööd ühiskonnaga. Nagu ütlesid Hollandi sotsiaaltööteadlased oma kogumiku (,,Mõtisklusi sotsiaaltööst") esitluses, et on vaja rohkem kogukondlikku sotsiaaltööd, mis põhineb suhete omavahelistel ühendustel. Kogukondlik sotsiaaltöö tähendab ühiskonna arendamise metoodikat, kas...
SOTSIAALSED NÄITAJAD Narva-Jõesuu arengukava 2015-2025 analüüsides läbi sotsiaalsete aspektide on kõik vajalikud asjad kirjas ning lahti kirjutatud. Arengukavast leiab kohaliku elu küsimusi puudutavaid lahendusi ja kohalike elanike vajaduste rahuldamisteks vajalikke tegevusi. Sotsiaalsete probleemide lahendamiseks on kindlasti hea koostöö, mida ka Narva- Jõesuu oma tegevustes välja toob.(Linna ... 2015:1-96) Koostööd plaanitakse teha teiste Ida-Virumaa linnade ja valdadega. Koostöövaldkondadeks on maakonna ühtlane ja tasukaalukas areng, koolitused, kogemuste vahetamine. (Linn ... 2015:7) ELANIKUD Üle Eestiliselt on linnastumine väga suurel osakaalul, kus väiksemast kohast elavad inimesed kolivad suurematsesse asulatesse. Narva-Jõesuus elab umbes 2500 inimest, kellest 23,8% on üle 64. aasta (Linn ... 2015:4). Kuid olenemata sellest on võimalik toetada vanureid ning palgata neile tugiisikuid või hooldajaid (Linn...
Kvalitatiivsete meetodite üldkursus 1.Sissejuhatus Miks uurida ühiskonda teaduslikult? (Babbie 2004) Argielu tunnetamine ja selle puudused: Piiratud kogemus, puudub maht ja sügavus Teoreetiliste teadmiste puudumine Süstemaatilisuse ja järjepidevuse puudumine Analüütilisuse puudumine Emotsioonid segavad Teadusliku käsitluse üldised nõuded Teaduslik tunnetamine toimub teaduslikus kontekstis ja on dialoogiline Teaduslik tegevus on süstemaatiline ja järjepidev tegevus Teaduslik tunnetamine toimub selleks spetsiaalselt välja arendatud meetodite alusel Teadusliku tunnetamisprotsessi tulemuseks on tõendatav teadmine uuritavast objektist Teaduslik teadmine on objektiivne, s.t vastab antud hetkel juhtiva teadlaskonna poolt objektiivseks tunnistatud nõuetele, s.t objektiivsus on kokkuleppe küsimus Teadusliku uurimise eesmärgiks on saada usaldusväärset teadmist uuritava tegelikkuse objekti kohta Traditsioonilised teadusliku uurimise eesmärgid M...
Referaat aines SHSS.02.003 Nõustamine sotsiaalalal ETAPID 2B – 3C TEE EESMÄRKIDE PÜSTITAMISEST PLAANI LOOMISENI Sissejuhatus Oma referaadis käsitlen etappe, mis tulevad pärast seda, kui klient on jõudnud arusaamisele, mida parem tulevik endast kujutab. Esimesena tutvustan etappi 2b, kus klient püstitab endale kindlad eesmärgid ning 2c, kus toimub eesmärgi viimistlemine. Kolmandasse etappi kuuluvad strateegiate leidmine, nende viimistlemine ning plaani moodustamine (3a – 3c). Kokkuvõtvalt võib öelda, et teises etapis otsustakse, milline saab olema lõpptulemus ning kolmandas etapis koostatakse plaan, mis aitaks lõpptulemuseni jõuda. Referaat põhineb Sally Riggalli õpiku „Using Counselling Skills in Social Work” kuuendal peatükil (89-95). 1. Teine etapp 1.1 Samm 2b: Efektiivsete eesmärkide püstitamine Konkreetseid eesmärke hakatakse moodustama...
Lähisuhtevägivald on üle maailma murettekitav probleem. WHO viitab 48-le populatsioonipõhisele lapsest. 70% juhtudel on tegemist paarisuhtevv-ga, kusjuures enamasti on vv-tsejaks meesterahvas. 40% uurimusele kogu maailmast, millest nähtub, et 10%69% naistest on langenud mingil hetkel oma elus perevv ohvritest koges vv 2x aastas, iga 10. aga rohkem kui 1x kuus. Tulemused näitasid, et peamiselt lähisuhtepartneri rünnaku ohvriks. 16-44 aasta vanuste naiste seas on vv suurim surma ja invaliidsuse kutsutakse politsei välja siis, kui vv on joobes. põhjustaja, põhjustades enam surma ja haigusi kui vähk ja liiklustraumad. Eesti uuringu tulemuste järgi Statistikaameti turvalisuseuuringu kohaselt on umbes iga teine 15-74-a in kogenud oma paarisuhtes olid naised sagedamini isikuvastase vV ohvriteks (21%) kui mehed (16%), kusjuures naised langesid vähemalt 1 vvepisoodi. Meeste ja naiste eri...
Rehabilitatsiooniprogrammi vorm koos vormi täitmise juhendiga Arvutipõhine COGPACK treening Aspergeri sündroomiga lastel ___________________________________________________________________________ 2015 Dokumendi ülesehitus ja struktuur tugineb UEMSi (ingl European Union of Medical Specialists) rehabilitatsiooni sektsiooni akrediteeringu ankeedile, mis on läbinud kaheaastase proovietapi. Lisainfo http://www.euro-prm.org/ Struktuuri on kohandatud Eesti oludele ESF programmi „Töölesaamist toetavate rehabilitatsiooniprogrammide pakkumine 2010-2013“ raames esitatud rehabilitatsiooniprogrammide kirjelduste alusel. Programmi vormi struktuur tuleneb UEMSi ankeedist. JUHEND VORMI TÄITMISEKS Käesolev vorm on töödokument, mis kannab mitut ülesannet: annab rehabilitatsiooniprogrammist ülevaate ja tagab, et on edastatud kogu info, mis on vajalik rehabilitats...
Tallinn 2015 Hi-viirus ja AIDS HI-viirus ning AIDS on ülemaailmne pandeemia, mis mõjutab üksikisikuid, perekondi ja terveid kogukondi kogu maailmas ja sellel on sügavad sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed. HI-viiruse ja AIDSI likvideerimine on üks suurimaid väljakutseid inimühiskonnale ning nõuab koostööd erinevate teadusharude, omavalitsuste, tööturu institutsioonide, kindlasti meedia, avalikkuse, sotsiaaltöö ja tervishoiu kutsealade vahel. Ränne, turism, kolimine teise riiki, kui potensiaalne oht levitada viirust. HI-viirusega nakatumine toimub läbi riskikäitumise. Ülekanne ei piirdu ühe konkreetse rassi / rahvuse, soo, suhtete või kogukonna liikmeks kuuluvuse järgi. Praeguseks on teada HIV-nakkuse levikuteed vere, sperma ja tupevedeliku ja rinnapiima kaudu. Iga päev sureb 8000 inimest AIDS-iga seotud haigusesse, mis on osaliselt tingitud ebapiisavast juurdepääsust ravimitele ning teadm...
Sotsioloogia mõisted 1. Mis on sotsioloogia- teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi- ja ühiskonnaliiget. Uurib inimest teiste inimeste keskel. 2. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? Oskust näha igapäevaste sündmuste taga olevaid ja neid mõjutavaid makroprotsesse: 1) isiklik kogemus; 2) ühiskondlik kogemus. 3. mis on sotsiaalne fakt? Kindlamustrilised inimkooslust iseloomustavad faktid. Faktid, mis ühiskonnas aset leiavad. Sotsiaalse elu aspektid, mis kujundavad iga inimese individuaalseid käitumisviise ja tegevusi. 4. Mida tähendab sotsioloogias positivism, mis iseloomustab positivistlikku lähenemist? Positivism-väärtustevaba ja objektiivne teadus, sotsioloogias ühiskonna ja grupielu teaduslik uurimine. Positivistlik lähenemine- lähtutakse tegelikkusest, mis on konkreetselt olemas. Ülesandeks on avastada seaduspärasusi ja nende põhjusi ette näha. 5. Mehaaniline ...
Hariduse varjupool Tarkustele põhineb inimese peamine mõttetegevus. On mitmeid võimalusi, kuidas oma tarkusi kasutada. Igal asjal on omad head ja halvad küljed, nii ka tarkustel. Üks hetk võib tarkustel koormav efekt tekkida, need võivad segavateks faktoriteks muutuda. Teadmised võivad elule nii suurt mõju avaldada, et see paneb inimest enda tegevuses kahtlema, antud situatsioonis õppimises ja selle vajalikkuses. Kas ka tegelikult on nii? Iga inimene on tarkuste poole pealt erinevalt rikastunud, kes rohkem, kes vähem. Igal ühel on asjadest omad arusaamad, mis aga kõige tähtsam, kõigil on mingid tarkused olemas ja nendest võikski lähtuda. Elus omandavad inimesed päevast-päeva midagi uut, midagi, mis on teistmoodi. Tekivad uued arusaamad. Arusaamad on ohtlikud asjad, kui neid valesti mõista. Kõik on meist kunagi koolis käinud ja seal toimuvaga enam-vähem kursis. Õpitakse asju, millele reaalsuses kasutus puudub, a...
“ 1p. Milliste teemadega seoses potlatch’i (avalik traditsiooniline sündmus külas – sünd, surm, pulm) enamasti näitena käsitletakse? A.) Õigussotsioloogia B.) Evolutsionism C.) Kinkimine D.) Majandusantropoloogia E.) Sugulussüsteemid F.) Konfliktiteooria 4p. Märkige, milline väide seostub pigem sotsioloogilise või kultuuriantropoloogilise uurimistraditsiooniga: A.) Uurimisobjektiks on peamiselt kaasaaegne lääne ühiskond: Sotsioloogia B.) Uurimisobjektiks on olnud peamiselt mittemodernsed, väiksemad kogukonnad: Kult. antropoloogia C.) Uurimismeetod eeldab pikemaajalist osalemist uuritava kogukonna elus: Kult. antropoloogia D.) B.Malinowski, M. Mead, C. Levi-strauss on seotud pigem: Kult. antropoloogia E.) M. Weber, T. Parsons ja R. Merton on seotud pigem: Sotsioloogia 2p. Millist ühiskonnatüüpi võib iseloomustada teistega võrreldes kõige
Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).' 2. Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Millised võiks või peaks olema seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Sotsioloogia on (püüab olla) EMPIIRILINE teadus (kuidas on?), mitte NORMATIIVNE (kuidas peaks olema?). nt kui öelda, et Eestis levib multiresistantne tuberkuloos, ei järeldu sellest sotsioloogi kui teadlase jaoks seda, et tuleks midagi ette võtta. (Tema kui vastutustundega kodaniku jaoks aga selline järeldus on möödapääsmatu!) Sotsioloogia on "väärtustevaba" selles mõttes, et seda võib kasutada väga mitmete erinevate eesmärkide saavutamiseks
Sotsioloogia alused Liina Käär Kordamisküsimused eksamiks: 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi- ja ühiskonnaliiget. Uurib inimest teiste inimeste keskel. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Sotsioloogia uurib kuidas väliskeskkond mõjutab meie käitumist. Psühholoogia väidab aga, et käitumist mõjutavad ainult inimesest endast tulenevad tegurid. Ajalooline vaatenurk- ajaloo uurimine selgitamaks industriaalühiskonna kujunemist. 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? (siin peate välja tooma kaks erinevat poolt: kuidas eraasjad muutuvad ühiskonna probleemiks ning teiselt poolt mida tähendavad laiemas plaanis igapäeva elu tegevused, kasutatavad asjad)
Tartu Ülikooli majandusteaduskond KAS EESTI SOTSIAALPOLIITIKA TOIMIB? SOSS.01.087. Sissejuhatus sotsiaalteadustesse Mihkel Pari (B26085) Tartu 2013 Sotsiaalpoliitika hõlmab ühiskonna kõiki inimgruppe. Sotsiaalpoliitika on abinõude süsteem ühiskondlike probleemide, näiteks tööpuudus ja väljaränne, lahendamiseks ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks, milleks on eelkõige elanikele inimväärsete võimaluste tagamine. Sotsiaalpoliitika eesmärk on tagada inimeste sotsiaalne turvalisus, milleks kasutatakse eri meetmeid, näiteks arstiabi ja pensionid. Sotsiaalpoliitika on moodus, kuidas riik sekkub ühiskondlikesse suhetesse, tagamaks kodanike heaolu. Sotsiaalpoliitika tegeleb põhiliselt nelja valdkonnaga: sotsiaalkaitsepoliitika, tööturupoliitika, tervishoiupoliitika ja eluasemepoliitika. Sotsiaalpoliitika kese on sotsiaalne kaitse, mis hõlmab riiklikke toetusi, mis on saadud so...
Milline statistiline problemaatika rändega kaasneb? Miks ei ole võimalik väljarännet üheselt mõõta? On raske tõmmata selget piirjoont pendelrände, ajutise ja alalise rände vahele. Näiteks võib võtta tudengid, kellele ei ole võimalik rakendada ühiseid kriteeriume rände osas ning selle kaudu ei ole neid võimalik kindlate piiridega kuskile paigutada. Seega annavadki Eesti rahvaloenduse ja rahvastikuregistri andmed väljarändest mõnevõrra erineva pildi. Millistel põhjustel on Eestist väljaränne toimunud (I, II ja III laine puhul)? I laine põhjuseks tulenes rahvastiku arengust, täpsemalt Eestis tollel ajal aset leidnud demograafilisest üleminekust (suremus vähenes kiiresti). Seega ülerahastatusest põhjustatud rändesurve maal ning piiratud võimalused linnas tööd saada vallandasidki esimese suure väöjarände laine. II laine põhjuseks oli 1944. aasta sügisel nõukogude võimu taaskehtestamine ning toimus niinimetatud suur põgenemine. III laine...
Sõjaline Poliitiline Majanduslik Sotsiaalne Keskkond Jüri Leesment: Erinev sõda meis Oudekki Loone: "Keskerakonnas on Leedo Saarte Häälele: meie paati kõigutama Isiklik abistaja on mõnele inimesele silmade ja Euroopa Komisjoni ettepanek seab o kõigis? käimas ideoloogiline võitlus ja poliitiline ei hakka! jalgade eest tervise ja keskkonna Isiku tase sõda." http://www.delfi.ee/archive/juri- http://majandus24.postimees.ee/3855699/lee http://sakala.postimees.ee/1173016/isiklik- http://alkeemia.delfi...
Kevadsemester 2012/2013 Sissejuhatus sotsioloogiasse Eksami teemad Sotsioloogia mõiste - Sotsioloogiline vaatekoht - Seotus teiste valdkondadega - Strukturaal-funktsionalism, konfliktiteooria, humanistlik ja feministlik sotsioloogia Sotsiaalsed grupid Sotsiaalne struktuur Interaktsioon Sotsiaalne kihistumine Sotsiaalne ebavõrdsus Kultuur Popkultuur, subkultuur Poliitiline süsteem (Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Lk.174-186) Uskumuste süsteemid (Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Lk.194-202) Konformsus ja hälbimine (Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Lk. 86-102) Kohustuslik kirjandus: Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Soovituslik kirjandus: Giddens, A. Sociology. 4th ed. Cambridge: Polity Press, 2002 Aimre, I. Sotsioloogia. Tallinn: Sisekaitseakadeemia, Ühiselu, 2001 Bourdieau, P. Praktilised põhjused
momendil, kuid mõni võib olla täielikult mõjutatud sellest. Nt. reklaamitakse uut šampooni ja olgugi, et inimesel pole seda otseselt vaja, ta ostab selle reklaamimõjutuste tõttu. 5. Ei jõudnud pildistada 6. Nimeta religiooni põhielemendid ja too näiteid juurde VASTUS: Religiooni 5 põhielementi on: 1. Religioon eeldab grupi sellesse uskujate olemasolu nr sulgudes mõiste seletuse järel näitab peatükki Sotsioloogia raamatust, kus mõiste esineb 2. Religioon seostub mõistetega, mida loetakse pühadeks 3. Religioon on mõtestatud teatud uskumuste kogumine 4. Religioon tähendab eriliste tegevuste või rituaalide kogumit 5. Religioonis sisalduvad ettekujutused õigest, pühast elust Nt. ei saaks kristlus eksisteerida, kui keegi ei usu Jumala olemasolusse või nt. uskumus, et kui sa
Tallinna Ülikool Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Keskus Norra haridussüsteem võrdluses Eestiga Referaat Koostaja: Jana Veršinina Juhendaja: Jelena Helemäe, Ellu Saar Tallinn 2016 Norra haridussüsteem Norra kool sisaldab 13 aastast kooliteed. Seitse aastat lastekooli (barneskole), kolm aastat noortekooli (ungdomskole) ja kolm aastat keskkooli/gümnaasiumi/kutsekooli (videregående skole).1 Norras on ammuaegne traditsioon, mis kombineerib alg- ja keskhariduse terviklikult ja kooli kohustusliku süsteemi, millel on ühine õigusraamistik ja riiklik õppekava. Alates 1997. aastast Norras lapsed lähevad kooli kalendriaastal oma kuuendat sünnipäeva. Kohustuslik haridus hõlmab 10 aastat ja koosneb kahest etapist: Esmane etapp nii öeldud algkool: klassid 1-7 (vanuses 6-12) P...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool FEMINISM EESTIS Referaat Mõdriku 2016 1 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1feminismi ajaloo ülevaade............................................................................................4 2feminism eestis.............................................................................................................5 kokkuvõte.......................................................................................................................8 kasutatud kirjandus.........................................................................................................9 2 SISSEJUHATUS Inimesi eristavaks tähtsamaks t...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöö korralduse osakond PEREKOND KESKKONNAS Iseseisev töö Juhendaja: Pärnu 2016 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. PEREKONNA STRUKTUURi kaardistamine..............................................................4 2. PEREKONNA STRUKTUUR JA SUHTED............................................................5 2.1. Peresüsteemi analüüs..............................................................................................5 2.2. Pere protsesside analüüs.........................................................................................6 Kokkuvõte.......................................................................................................................12 Viidatud allikad..........................
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöö korralduse osakond VÕRU VALLA ARENGUKAVA ANALÜÜS Analüüs Juhendaja: Pärnu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. ARENGUKAVAST ÜLDISELT....................................................................................5 1.1. Võru vald praegu.....................................................................................................5 1.2. Visioon ja prioriteedid.............................................................................................6 2. ARENGUSUUNAD JA SOTSIAALHOOLEKANNE.................................................8 2.1. Võru valla arengustrateegia....................................................................................8 2.2. Sotsiaalhoolekande...
Eetiliste dilemmade käsitlemise protsess D6: Sa oled erialase haridusega nõustaja laste rehabilitatsiooni asutuses. Sa märkad, et igal esmaspäeva hommikul tuleb 5-aastane Mart rehabilitatsioonile hematoomid (sinikad) kogu kehal ja väikesed ümmargused märgid jalgadel, mis sarnanevad sigareti kustutamisel tekkivale jäljele. Kui Sa küsid Mardilt ema juuresolekute, kuidas need märgid kehal tekkinud on, hakkab ta kogelema ja vastab, et „kukun palju“. 1. Mis on probleem? Hematoomid kliendi kehal, ümmargused märgid jalgadel. 2. Missugused faktid on teada situatsiooni kohta? Nõustajal erialane haridus; Nõustaja laste rehabilitatsiooni asutuses; Iga esmaspäeva hommik; 5- aastane Mart; Mart tuleb teenusele; Kehal hematoomid; Ümmargused märgid jalgadel; Märkidel sarnasus sigareti kustutamise jälgedega; Informatsiooni küsides hakkab laps kogelema; Laps „kukub pal...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Minu keskkonnajalajälje mõjutajad Essee Koostaja: Kristiina Pällo Tartu 2015 Selles essees arutan oma ühe eluvaldkonna – igapäevase toidutarbimise – üle. Valisin selle valdkonna, kuna keskkonnas on toidutarbimisega seotud palju probleeme ning eriti aktuaalne on toidu raiskamine, samas kui paljudel inimestel ei ole piisavalt toitu, mida lauale panna. Arutan, mis rolli mängib kõiges selles minu toidutarbimine ja kui palju see mõjutab üldist pilti. Väga palju mõjutavad minu toidutarbimist ja toitumialaseid valikuid minu teadmised, mida olen elu jooksul kogunud. Olen üsna teadlik toituja, tean mis on mulle halb ja mis on mulle hea. Samuti tean, mis on hea keskkonnale ja mis on keskkonnale halb. Tean, et keskkonda mõjutab väga palju maailmas kõrgel tasemel olev lihatarbimine, kuna suured veisekarjad ...
Karl Marx ,,Kapital" Kapitalistliku akumulatsiooni üldise seaduse kokkuvõte Antud tekst kirjeldab ülerahvastust ning sellega kaasnevaid probleeme. Ülerahvastus saab esineda kahel viisil akuutsel ehk kriiside ajal, ja kroonilisel viisil, mis on loiu äritegevuse ajal. Relatiivne ülerahvastus omab kolme vormi: voolavat, varjatud ja püsivat. 19. sajandi tööstuses toimus nii tööliste eemaletõukamine kui ka ligitõmbamine, mille tagajärjel töötajate arv üldkokkuvõttes kasvas. Sellisel juhul on tegemist ülerahvastuse voolava vormiga. Tollel ajal vajati vabrikutesse ja manufaktuuridesse tööle alaealisi noormehi. Nad moodustasid voolava ülerahvastuse elemendi, mis kasvas sedamööda, kuidas kasvas tööstus. Dr. Lee tegi kindlaks, et suurtööstuste töölistel on kõige lühem eluiga. Manchesteris näiteks oli 19. sajandil jõuka klassi keskmine eluiga 38 aastat, töölisklassil aga kõigest 17. Selline erinevus näitab ka seda, et töölisklas...
ANDRAGOOGIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. TÄISKASVANUHARIDUSE EESMÄRGID JA PÕHIPRINTSIIBID Täiskasvanuhariduse põhieesmärgid on anda võimalust täiskasvanuõppijale õppida, aidata ning suunata teda õppimisprotsessis. Lisaks sellele täiskasvanuhariduse eesmärk on teha õppimist mitte pealetükkivaks, ärata huvi edasiarenemiseks. Täiskasvanuhariduse puhul arvestatakse õppijate kogemusega, arvamusega ning antakse võimalust juhtida ennast õppimisprotsessis ise. Õpetaja ainult aitab ja suunab õppijat. 2. ANDRAGOOGIKA KUJUNEMINE ISESEISVAKS TEADUSHARUKS. KNOWLESI JA LINDEMANI PANUS ANDRAGOOGIKA ARENGULE Juba Aristotelese, Platoni ja Sokratese töödes leidub mõtteid selle kohta, et inimene peab õppima kogu elu ning erinevates elu faasides erinevates faasides omandatakse teadmisi erinevalt. See tõi 19. sajandi väljapaistvad mõtlejad andragoogika kui iseseisva teadusharu juurde. Tegelikult mõistis vajadust sellise...
kokkuvõte, valmisolek tulevikuks. VI. PSÜHHODÜNAAMILINE MUDEL Kirjandus: FREUD, Sigmund (1999) Inimhinge anatoomiast, TÜ Kirjastus Psühhodünaamika (PD) - inimpsüühikas toimuv liikumine mõjutab inimese käitumist samavõrd kui keskond ning psühholoogia ja käitumine omakorda mõjutavad keskkonda Freud: psühhoanalüüs - tungid käitumise peamised mõjutajad: NB PSÜÜHILINE DETERMINISM + ALATEADVUS (kaasaeg: rohkem sotsiaalse keskkonna mõju- egopsühholoogia, sotsioloogia, sotsiaalne roll) Alateadvuses (AT): vastuolu tunnete ning käitumise ja uskumuste (mõtete) vahel: psüühika ei lase sel juhul mõtetel taadvustuda ja need surutakse AT-sse ning jäävad sealt käitumist mõjutama -VÄLJATÕRJE Inimarengus surve vajaduse (toit, seks jne) rahuldamiseks - see tekitab pinge (libido), mis on energiaallikas tegutsemisele eesmärkide saavutamisel. Arengufaase läbides säiluvad eelmiste faaside iseloomulikud käitumised (erijuht-
EESTI SOTSIAALHOOLEKANDE JA SOTSIAALPOLIITIKA KUJUNEMINE Hoolekande algus Süsteemsel hoolekanne Eesti territooriumil saabus koos Saksa ordu ja ristiusuga 13. sajandil; Eesti- ja Liivimaa kloostrite varjupaigad; Seek ehk põdurate maja; Hospitaalid pidalitõbistele, süüfilisuse haigetele, vigastele; Seek Tallinna Püha Johannese leprosoorium ehk rahvapäraselt Jaani seek Eestimaa esimene hoolekandeasutus, mille kohta on kirjalikud andmed aastast 1237; Vaesed eestlased; Maaomanik ja laenuandja; Seek (Terve nädala söök) 1639 Iga pühapäeva keskpäevaks tuleb neile anda lihakarnist ostetud värsket loomaliha, seni kuni Rae mõisas karjatatavaid lambaid saab tapale viia. Härja- või lambaliha peab virtin keetma koos vedela supiga, kuhu on lisatud tangu, nii et vaesed saaksid sinna sisse leiba murda. Pühapäeva õhtul peab virtin lihasupi hospidalis üles soojendama ja vaestele välja jagama. Ja nii peab sündima terve nädala jooksul, nimelt et k...
Sotsiaalse probleemi defineerimine Mis on sotsiaalne probleem? Sotsiaalne probleem on ühiskondlikult põhjustatud tingimused, mis haavavad või ohustavad mingit rahvastiku osa Sotsiaalne probleem on situatsioon, mida enamus vaatlejatest peab ebasoovitavaks ja sekkumist vajavaks. Sotsiaalne probleem ei seostu või ei piirdu indiviidiga tuleb teha vahet isikliku (isikust lähtuva) ja sotsiaalse (ühiskonna struktuurist lähtuva) probleemi vahel. Iga sotsiaalse probleemi puhul tuleb mängu isiklik (isikust lähtuv) e. individuaalne aspekt ja sotsiaalne (ühiskonna struktuurist lähtuv) e. struktuurne aspekt. Definitsioon: sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna sotsiaalpoliitika avaliku võimu prioriteedid ja sihipärane tegevus sotsiaalsete probleemide la...
1. Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid. Tervis on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste või füüsilise vea puudumine; tervis on igapäevaelu ressurss võimaldamaks individuaalselt, sotsiaalselt ja majanduslikult täisväärtuslikku elu. Tervis on igapäevaeluks vajalik tingimus. Tervis on universaalne väärtus ja inimese põhiõigus. Tervis kui heaolu. Heaolu on näitaja, mille abil väljendatakse kokkuvõtlikult inimeste vaimset, füüsilist ja sotsiaalset tervist või seda, kas tal on hea olla. Heaolu võib saavutada vajaduste rahuldamise ja mittevajalike vajaduste kaotamise abil. Heaolu on inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus. Heaolu ei ole seisund, vaid protsess, kus subjektil on võimalus kasutada oma potentsiaali ja vahendeid eesmärgi saavutamiseks. 2. Tervisega seotud mõisted. Eluviis, ebavõrdsus ja ebaõiglus tervises, haigus, haiguste ennetamine (...
Sotsiaalpoliitika ajalugu 1601 Poor Law (Vaeste seadus) Kuninganna Elizabeth I · Üldine ühtne süsteem vaeste ,,ülevaatajate" (overseer) määramiseks; · Kohalik vastutus · Väärikad ja ebaväärikad vaesed · Töömajad (Workhouse) ebaväärikatele vaestele · Seegid (Almshouse) väärikatele vaestele Vaesuse suurenemise põhjused · Feodaalsüsteemi lagunemine · Kloostrite sulgemine ja tegevuse lõpetamine · Moraali ja väärtuste langus o Nälgijate toitmine o Januste jootmine o Võõraste vastuvõtmine o Paljaste riietamine o Haigete külastamine o Vangide külastamine o Surnute matmine · Maade ,,tarastamine" (land enclosure) püsivate karjamaade kasutusele võtt · Kehv saak ja rahvastiku juurdekasv Maade tarastamine · Villavahetuse olulisuse tõus Elizabeth I ajal. · Talupoegade põllumaade muutmine karjamaadeks lammaste kar...
Sissejuhatus sotsioloogiasse 1. Loeng - Sotsioloogia mõiste ja seos teiste sotsiaalteadustega (ptk 1) Sotsioloogia mõiste Sotsioloogia on eesti keeles kõige lihtsamalt öeldes ühiskonnateadus. Mõiste autor on Prantsuse filosoof Auguste Comte (1798 – 1857), keda peetakse ka sotsioloogia kui teaduse rajajaks. Mõiste tuleb kahest sõnast socius (ladina keeles: kaaslane, kaaslus, seltskond) ja logos (kreeka keeles: õpetus, teadmine). Kokku seega: õpetus inimeste seltskonnast või koosolemisest. Sotsioloogia koht sotsiaalteaduste süsteemis Selleks et paremini mõista seda, millega sotsioloogia tegeleb, on hea võrrelda teda teiste sotsiaalteadustega. Nagu järgnevast näha, ei ole sotsiaalteaduste vahel väga rangeid piire, aga rõhuasetused on kohati siiski erinevad
Juhend filmianalüüsi koostamiseks Sütevaka Humanitaargümnaasium Juhendaja: Liina Käär Filmianalüüs on sotsioloogiakursuse kohustuslik grupitöö, mis koostatakse iseseisva kodutööna. Filmianalüüs koostamiseks: 1. Moodustage grupp 2-3 liikmega 2. Vaadake läbi kokkulepitud mängufilmid – „Intouchables“, „Süü on tähtedel“, „Klass“ 3. Registreerige enda grupp– [email protected] 4. Koostage analüüs, mis koosneb järgmistest osadest: a. Tiitelleht b. Sisukord c. Sissejuhatus d. Lühikokkuvõte filmi sisust e. Filmis kajastatud sotsiaalsed faktid (üldine ülevaade – nt filmis olid kajastatud sellised faktid nagu kuritegevus, globaliseerumine, perekond jne.) f. Ühiskonna kirjeldus, mis antud filmis kajastatud on g. Kultuur (millise kultuuriga on tegu, millised sümbolid, rituaalid, tabud, tavad, moraalinormid, seadused, väärtused filmis ka...
Vanemliku kasvatusstiili ja perekonna sotsiaalse staatuse mõjud laste akadeemilistele saavutustele Kokkuvõte teadusartiklist Referaat aines Sissejuhatus sotsioloogiasse Roksa, J., Potter, D. (2011) Parenting and Academic Achievement: Intergenerational Transmission of Educational Advantage. Sociology of Education. 84(4) 299-321. Käesolev referaat baseerub teadustööl milles uuritakse Ameerika kontekstis vanemliku kasvatusstiili ja perekondliku sotsiaalse staatuse mõjusid laste akadeemilistele saavutustele. Ning seda millisel määral vanemate sotsiaalne staatus lastele üle kandub. Autorid püstitavad hüpoteesi mille kohaselt sõltub vanemlik efekt nende endi päritolust. Ning otsivad vastust, kas vanemate praegune sotsiaalmajanduslik staatus determineerib nende laste akadeemilise edu läbi saavutatava sotsiaalse klassi. Meetod Infot koguti mi...
Mina peres noorema lapsena Mina olen peres noorim laps. Minu peres on 6 liiget. Kolm poolõde ja kaks poolvenda. Meil on üsna suured vanuse vahed. Vanim on 39-aastane ja noorim on 16-aastane, kelleks olen mina. Arvatakse, et noorim laps saab vanematelt liiga palju tähelepanu. Mina seda ei arva, ei tunne, et ma oleksin rohkem tähelepanu saanud kui teised. Meie peres said kõik vanemate poolt võrdselt tähelepanu ja hoolitsust. Meie pere hoidis kokku ja toetasime üksteist ja vajadusel ka aitasime üksteist. Pigem võib see olla suuremates peredes või peredes, kus on väiksemad vanusevahed. Mulle ei meeldigi alati tähelepanu keskpunktis olla. Ma suhtlen rohkem kahe õega, kes on mulle ema poolt, kui nendega, kes on mulle isa poolt. Isa poolsed õed ja vennad on kaugemaks jäänud. Lapsepõlv on olnud mulle raske, kuna kaotasin oma ema päris noorelt ja jäin isaga kahekesi. See aeg oli ...
Sotsialiseerumine protsess, mille käigus õpitakse hoiakuid, norme, motiive ja käitumismudeleid, mida peetakse sobivaks või kohaseks inimesele, kes on ühiskonna täieõiguslik ja aktiivne liige ( Lindgren Suter, 1994, S65) Sotsialiseerumine läbi kogu elu, seejuures teatud omavahel seotud ning üksteisest tingitud astmetena kulgev protsess, millel on individuaalsed jooned, kuid mida samas määravad antud ühiskonna põhiiseärasused (Kenkmann, Loenguid sotsioloogia üldkursusest, 1997,lk.46) Sotsialiseerumine on indiviidi ja teda ümbritsevate kaasinimeste vastastikuse mõjutamise protsess, mille käigus võetakse sotsiaalse käitumise eeskujusid ja kohandatakse endale. See protsess kulgeb läbi terve elu. ( J. H. Fichter. Grundbegriffe der Soziologie, 1970, S. 23) Sotsialiseerumine on kahepoolne protsess. See on indiviidi aktiivne valiv kohanemine ühiskonnaga, milles ta elab ja tegutseb.
docstxt/13947870061383.txt
2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia 2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu kujunemislugu 1. Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A. Smith’i järgi, selle kriitika 6. Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A. Smith’i järgi, selle kriitika Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: tööviljakuse kasv, mille tagab tööjaotus; tööviljakuse kasv, mille tagab tööjaotus; turukonkure...
KODUTUTE HOOLEKANNE EESTIS Kes on kodutu? Kodutu inimene, kellel ei ole mingit seaduslikku suhet (omand, üürileping, alaline majutusleping) ühegi elamispinnana kvalifitseeritava hoone, ruumi või nende osaga. Sellesse gruppi kuuluvatel inimestel puudub nii elukoht kui selle muretsemiseks vajalik sissetulekuallikas ja sotsiaalsed oskused neis tingimustes enda staatust muuta. (Sotsiaalministeerium 2005: 3) Tüüpilised kodutuks saamise arengulood: Töötus alkoholi kuritarvitamine perekonna lagunemine või kooselu lõppemine eluaseme kaotus; Kinnipidamiskohast vabanemine võimetus leida tööd võimetus leida eluaset sissetuleku puudumise ja isikliku tausta tõttu; Narkomaania perekonnast väljaheitmine või perekonna lagunemine eluaseme kaotus; Ränne töökoha leidmiseks linna püsiva töö mitteleidmine ebapüsiv eluase või kodutus; Omavoliline eluruumi kasutamine omanikupoolse kontrolli tugevnemine varjup...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ2 Piret Sarv KOLM TUNDI VAIKIMIST Essee Õppejõud: Pille Kriisa Mõdriku 2013 Iseseisvaks tööks valisin; "kolm tundi vaikimist". Selle eksperimendi viin läbi oma töö juures, sest kodus ei anna see mingit efekti, kuna kodus vaikin ma tihti ja pere on sellega juba harjunud. Esimene asi mis minult tööl küsiti;"kas ma olen haige?" Millele ma vastasin pea raputamisega. Kõik olid segaduses ning minule kippus naer peale, kuid ma pidasin vastu. Siis hakkasid juba ka teised küsima, milles asi? Mina ikka vaikisin. Üks klient tuli...
SLAID 2 Isidore Auguste Marie François Xavier Comte (19. jaanuar 1798 Montpellier 5. september 1857 Pariis) oli prantsuse filosoof, sotsioloogilise distsipliini rajaja ja positivismi õpetlane. Teda võib pidada esimeseks kaasaegseks teaduslikuks filosoofiks. Comte arendas välja positiivse filosoofia ning püüdis sellega paremaks muuta Prantsuse revolutsiooni ajal tekkinud sotsiaalseid pingeid. Tema poolt välja pakutud uus sotsiaalne paradigma põhines teadusel. Comte ideed olid 19. sajandil märkimisväärselt suure mõjuga. Tema tööd mõjutasid suuri mõtlejaid nagu Karl Marx ja John Stuart Mill. Elulugu SLAID 3 : Auguste Comte sünnikohaks on Lõuna-Prantsusmaal asuv linn Montpellier. Ta sündis 19. jaanuaril 1798. Ta sündis ajal, mil toimumas oli Prantsuse revolutsioon. Ühiskonnast toimusid suured muudatused, varasemad uskumused seati kahtluse alla, arenes moderne teadus ja tehnoloogia. Comte isa, Louis ja ema Rosalie Comte olid mõlemad m...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 PROSTITUTSIOON EESTIS KAS ÕIGE VÕI VÄÄR? Referaat Õppejõud: Reino Veielainen, MA Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS..........................................................................................3 1 PROSTITUTSIOON EESTIS........................................................................3 1.1 Prostitutsioonist üldiselt ..........................................................3 1.2 Prostitutsioonist Eesti seadustikus ..............................................3 1.3 Arvamus prsotitutsioonist Eesti ühiskonnas ..................................4 1.4 Prostitutsiooni kasulikkus ........................................................4 1.5 Prostitutsiooniteenuste kasutamise levik meeste ja naiste seas .............5 1.6...
iseendast äralõigatuse tunne. Mida tähendab tootmise viis ( )? Ühiskonna valitsev tootmisviis määrab ära kogu ühiskonna näo. Vastuolu, mis valitseb tootlike jõudude ja tootmissuhete vahel, viibki muutustele ühiskonnas ja formatsioonide vaheldumisele. Tootmissuhted reaalsed inimestevahelised suhted, mis tekivad tootmisprotsesside käigus, need moodustavad koos ühiskonna tootmisviisi. Mida tähendab sotsiaalne klass? Sotsiaalne klass on sotsioloogia mõiste inimgrupile, mis eristub mingi tunnuse alusel ja tekib sotsiaalse kihistumise tulemusel. Mida tähendab ajalooline determinism? Marksismi teine printsiip on ajalooline determinism (inimese käitumise ajalooline ettemääratus). Ajalugu kulgevat mööda kindlalt ettemääratud rada, ükskama kõik, mis me ka teeme kulgeb kuni sotsialismi ja kommunismi täieliku võiduni. Mida tähendab Max Weberi mõistev sotsioloogia?
Mida tähendab sotsiloogia? teadus inimühiskonnast, sotsiaalsetest suhetest ja sotsiaalsest käitumisest. Millest kahest sõnast koosneb antud mõiste ja mida nad tähendavad? - (socius, ld kaaslane; societas, ld ühiskond; socium, ld kollektiiv; logos, kr sõna, õpetus) Kes on sotsioloogia mõiste autor ning millist mõistet ta kasutas enne seda? Auguste Comte, sotsiaalne füüsika Mida tahendab sotsiaalne kujutlus? - mõista ajaloolises kontekstis inimeste eluvõimalusi, nende tähendust ja mõju inimeste käitumisele. Sotsioloogiline kujutlusvõime aitab mõista, missugune on suhe eraelu ja avaliku elu sfääride vahel. Millest koosneb sotsioloogilise vaatekoha olemus? väärtuste vaba, empiiriline Mida tähendab sotsiaalne fakt? Kes on selle mõiste autor
Mida tähendab sotsioloogia*socius kaaslane logos-mõistus? Mida uurivad sotsioloogid.*sotsiaaleste gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid? Kes, millal ja kuidas defineeris sotsioloogiat esimest korda.*Auguste Comte,sotsiaalne füüsika,19saj? Kuidas on tekkinud sotsioloogia? Milles seisnevad sotsioloogia iseärasused? Mida tähendab sotsiaalne kujutlus.*isiklik ja ühiskondlikkogemus ? Mida ütleb Elton Mayo sotsioloogia ja loodusteaduste vahekorrast? Milliseid nelja uurimistasandit tuntakse sotsioloogias.*meta,makro,meso,mikro? Milliseid funktsioone täidab sotsioloogia.*kirjeldab,seletab,kasutab,ennustab,kritiseerib ehk teadvustab? teadus inimühiskonnast, sotsiaalsetest suhetest ja sotsiaalsest käitumisest Mida tähendab sotsiaalne käitumine. Mida ütleb sotsiaalsest käitumisest Parsons? Mis on sotsiaalne suhe? Milliseid sotsiaalse suhte komponente tunnete (neli)? Mis on sotsiaalne struktuur
PIKAAJALISE TÖÖTUSE KASV (probleemi analüüs) Tänase Eesti kõige suuremaks probleemiks on tööpuudus ja väikesed palgad. Enne 2008. aastat, kui Eestis oli majanduskasv märgatav, siis tööd oli palju ja pidevalt vajati tööjõudu juurde. Vaatamata sellele, et Eesti Panga prognoosi kohaselt on 2010. aastast alates majandus tõusulainel1, on töötuse määr olnud kõrgel. Suurimaks probleemiks on pikaajaline tööpuudus ja selle kasv. Pikaajaline tööpuudus on suur probleem, millega puutuvad kokku paljud riigid. Pikka aega kestev töötus toob endaga kaasa raskeid tagajärgi nii töötule endale, tema perekonnale kui ka ühiskonnale tervikuna. Mida kauem vältavad tööotsingud, seda keerulisem on töötul uut töökohta leida. On hulk sotsiaalseid ja majanduslikke põhjuseid, miks peaks pikaajalise töötuse kasvu pärast muret tundma. Antud töö eesmärk on analüüsida töötuse kasvu algprobleeme ning pikaajalise töötuse põhjustavaid tegureid. Samuti anda võimalikud ...
Sissejuhatus religioonisotsioloogiasse Religioonisotsioloogia (mis toimub religioosses mõttes ühiskonnas?) - teadusharu, mis uurib religiooni kui ühiskondlikku nähtust. Osa sotsioloogiast, kasutab sotsioloogia meetodeid. Valgustusajastul tuli religioon kasutusele üldmõistena ( - teadmised religioonist kasvasid). Sest ajast saadik on religiooni püütud defineerida. Religiooni defineerida on väga raske. Mõnes keeles, nt araabia keeles polegi mõistet, mis sõnale ,,religioon" sisuliselt vastaks. Indias religioon = karma (seadus, komme) erineb lääne mõistes religioonist. Religiooni mõiste mitmekesisus on sotsioloogiline nähtus. Religiooni peab seda uurides
Kliendisuhete juhtimine, mõisted Teenus on immateriaalne kaup, mille abil rahuldatakse inimeste vajadusi. Philip Kotleri definitsioon on, et teenus on tegevus või eelis, mida üks osapool võib teisele pakkuda. Teenusel pole esemelist vormi ja ta ei saa olla kellegi omand. Teenust pole võimalik ladustada ega ette toota, seda saab üle anda vaid teenindaja ja ostja kontakti korral. Teenus ei pruugi oma vormi säilitada ja kui teenus kliendile ei sobi, võib olla tegemist individuaalse sobimatusega teenuse osutamise hetkel. Teenindus on protsessikeskne mittemateriaalsete tegevuste seeria kliendi ja teenindaja vahel (laiemalt kogu toodete/teenuste tootjate süsteemi vahel) klientide probleemide lahendamiseks, mis tugineb kehtestavale, isiksust arvestavale käitumismallile ja „veaolukordade” lahendamise paratamatusele klienditeenindaja poolt Teeninduskvaliteet, nagu kliendid seda tajuvad, on kaks mõõdet: • Tehniline ehk see, MIDA kliendid saavad s...
VAIMNE - JA PSÜÜHILINE VÄGIVALD Referaat Sissejuhatus Väärkohtlemine on arvatavasti eksisteerinud sama kaua kui elu maal ning see on probleemiks paljudes riikides, kaasaarvatud Eestis. Väärkohtlejaks võivad olla vanemad ja teised perekonnaliikmed, hooldajad, sõbrad, tuttavad, võõrad, tööandjad, tervishoiutöötajad, teised lapsed ning mõjuvõimsad inimesed nagu õpetajad, sõdurid, politseinikud, vaimulikud. Vaimne tervis, see on väärtus meie kõigi jaoks. „Me ei saa suurt midagi teha, et muuta enne sündi toimuvat arengut, kuid saame mõjutada asjade käiku peale sündimist“. (Dr. Harry Chugan, lasteneuroloog) Väärkohtlemine- on piinamine, julm, ebainimlik või inimväärikust alandav kohtlemine või karistamine. Ebakindlus võib halvata mõtlemis-, mõistmis-ja teovõime. Ajapikku võivad murduda nii vastupanu kui ka enesehinnang. Klassifikatsioon- on süsteem, milles liigitamine või rühmitamine on kooskõlas jaotamise aluseks võetud olu...
Õpetaja ja õpilane: Sotsiaalne mõju ja sotsiaalne taju Füüsilise maailma taju võib illu tõttu ollamoonutatud, rääkimata sotsiaalse maailma taju moonutatusest. Taju mõjutavad õppimine, isiksus, … Taju on moonutatud, sest: Valivus e selektiivsus – objektide või nähtuste eriomadustel on tajumisel erinev tähtsus. Mõni omadus on in olulisem ja sellele pöörab rohkem tähelepanu. Nt inimnäo puhul suundub meie täähelepanu enam silmadele ja suule. Ilu puhul antakse hinnanguid naistele keskmiseks hinnates, meeste puhul hinnatakse neid kauniteks. Sots taju mõj 3 elementi 1. tajuja – halo efekt (tekib inimeste põhiomaduste üldistamisel, see saab olla pos või neg. ) teiste tajumine põhineb võtmeomadustel, mida arvame neil olevat nt 1)soe v külm inimene. 2)Me võime inimesele ka omistada teiste inimeste omadusi. 3)Sotsiaalsus vastavuses eemale tõmbumisega. Halo efekti põhjendab keskmise arvutamise mudel, mitte lii...
TARTU ÜLIKOOL xxx kolledz xxx osakond KUIDAS LUUA EFEKTIIVNE MEESKOND REHABILITATSIOONIS (MEESKONNA ROLLID REHABILITATSIOONIS) Kava aines xxx Juhendaja: xxx Xxx xxxx 1. Teema aktuaalsus Põhjuseid, miks autorile teema huvi pakub, on palju. Esmalt on huvitav välja selgitada, kas rehabilitatsiooni teenuse osutamine meeskonnana on õigustatud ning kuidas saaks muuta meeskonnatööd tõhusamaks. Lisaks sellele on oluline välja tuua võrdlusi rehabilitatsiooni teenuse osutamise kohta teistes riikides. Teema on aktuaalne ja ühiskonnale oluline, kuna rehabilitatsiooni teenuse osutajaid on palju ning teenus on Eestis suures arengujärgus. Valitud teema uurimustulemused võivad olulist tähtsust omada autori järgnevates sotsiaaltöö (sh rehabilitatsiooni) valdkonna alastes uuringutes. Seda tänu asjaolule, et tutvumine erinevate autorite ideede...
Herman Eek 10K Sotsiaaleetika Süütuse kaotamine Inimesed pidevalt mõtisklevad selle üle, et mis ajal oleks õige süütust kaotada. Mitmed arvavad, et ei olene millal, kuna see ei muuda midagi ja et on täiesti normaalne, kui oled süütuse kaotanud juba 14 aastaselt. Paljud aga ei nõustu sellega ja arvavad, et õige on kaotada süütus mõnele erilisele inimesele, kes muidugi ka on abielus selle isikuga. Saates, mida tunnis vaatasime, tutvustati meile ühte meest ja ühte naist, kelle elu oli kulgenud väga erinevalt. Naine oli oma süütuse kaotanud juba nooruspõlves ja vägagi kahetses, et ei oodanud kuni leiab endale õige mehe. Mees aga oli olnud süütu terve oma elu ja oli oodanud enda arvates õiget naist. Mees arvas, et temal ei olnud elust midagi puudu ja just õige ongi oodata seda õiget inimest. Naine arva...
Birgit Salumäe Tartu Kutsehariduskeskus KM12 Sotsiaalsed probleemid Sotsiaalsed probleemid ehk sotsiaalprobleemid Sotsiaalsed probleemid ehk sotsiaalprobleemid on ühiskonda puudutavad ja sekkumist nõudvad probleemid, nt vaesus, tööpuudus, kuritegevus, alkoholism, narkomaania, kodune vägivald, inimkaubandus, rassi- ja etnilised konfliktid, iive. Vaesus Vaesus on täisväärtusliku elu alalhoidmiseks vajalike piisavate materiaalsete ja ka kultuuriliste vahendite puudus. Jagatakse absoluutseks ehk primaarseks vaesuseks ja suhteliseks ehk sekundaarseks vaesuseks. Absoluutne vaesus viitab sellele, et rahuldamata on esmatähtsad vajadused elu alalhoidmiseks puuduvad toit ja peavari Tööpuudus Tööpuudus või töötus on nähtus, mis seisneb selles, et inimesed, kes soovivad töötada, ei leia omale sobivat tööd. Sageli mõistetakse tööpuuduse a...
SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1. LÄÄNE-VIRUMAA ÜLDANDMED...............................................................4 2. RAHVASTIK.....................................................................................................5 3. SÜNDIDE ARV, MIS VANUSES SÜNNITATI, ESMASÜNNITAJA VANUS..............................................................................................................6 4. ABIELUD, LAHUTUSED................................................................................7 5. SUREMUS.........................................................................................................8 6. RAHVASTIKU RÄNNE...................................................................................9 7. KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................
LIIKUMISPUUDEGA INIMESTE VÕIMALUSED AVALIKES RANDADES STROOMI RANNA NÄITEL Magistritöö Juhendaja: Joe Noormets Koostas: Märt Melsas UURIMISTÖÖ EESMÄRK JA ÜLESANDED · Uurimistöö eesmärgiks on kaardistada Stroomi ranna näitel tingimused ratastoolis liiklevate inimeste vaba aja veetmiseks avalikus rannas ning kirjeldada ratastoolis liiklejate subjektiivsete kogemuste ja hinnangute kaudu olemasolevaid võimalusi. Eesmärgist tulenevalt seati uurimistööle järgmised ülesanded: · Välja selgitada kas Stroomi rand kui avalik rand on võimeline pakkuma vaba aja veetmise teenust liikumispuuetega inimestele. · Vaatluse kaudu hinnata kas liikumispuuetega inimestele on tagatud võimalus supluseks. · Võtta vaatluse alla Stroomi ranna võimalused liikumispuuetega inimestele pakkuda avaliku teenust rannas vaba aja veetmiseks. · Välja selgitada kuidas veedavad liiku...
Sotsiaalseadustiku kodifitseerimine, liigendus- SHS võeti vastu 1995. aastal. Seaduse esmaversioon koosnes üksnes umbkaudu 50 paragrahvist. Tänaseks on SHSi muudetud enam kui viiekümnel korral ning paragrahvide arv on kasvanud umbes 150-ni. SHS on äärmiselt raskesti loetav ja mõistetav seadus. Seda nii abivajajate, valdkonna spetsialistide kui ka juristide jaoks. Seega on SHSi kodifitseerimine kindlasti õigustatud. Sotsiaalkaitse põhimõisted sotsiaalkaitse, sotsiaalne kaitse ühiskonna tegevus oma liikmete heaolu tagamiseks sotsiaalsete riskide ja probleemide korral sotsiaalne risk elukvaliteedi halvenemise oht Sotsiaalset kaitset võib teatavas mõttes pidada ühiskonnas abi vajajate vihmavarjuks. Siinkohal saab eristada abi pakkujaid ja selle saajaid. Abipakkujad on näiteks riigi-, omavalitsus- või erasektori asutused. Enamikul juhtudel võib sotsiaalset kaitset liigitada kas sotsiaalkindlustuseks või -hoolekandeks. Sotsiaalse kaits...
Eksamiküsimused ja vastused Sotsioloogia alused 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimsuhete mustreid ja protsesse. Sotsioloogia eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Kuidas ja mil moel nad seda teevad? 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Ajalooline vaatenurk ajaloo uurimine selgitamaks industriaalühiskonna kujunemist ja arengut 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? Peter Bergeri käsitlus? Näidisülesanne: mida võib laiemas plaanis tähendada nt hammaste pesemine, tassi kohvi joomine vms. Eksamil on vaja tuua näide teistsuguse igapäevase tegevuse või nähtuse kohta.
1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi ja ühiskonna liiget. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogia erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Sotsioloogia nn leiutati 19.sajandil, mil mõned teadlased hakkasid läbi viima Inglismaal ja mujal Euroopas uusi uurimusi
TALLINA ÜLIKOOL Eesti kas sotsiaalriik Rakvere 2016 Sotsiaalne riik mis see on? Heaoluriik ehk sotsiaalriik on vastavalt Vikipeediale riik, mis garanteerib kodanike nii poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi. Riik otseselt ei sekku turumajandusse, kuid vähendab ühiskonna liikmete vahelist sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust maksu-, majandus- ja sotsiaalpoliitikaga. Ehk ühendab turumajanduse sotsiaalse õiglusega. Samuti on sotsiaalriigil ka kohustus tagada inimese loomupärastest eeldustest ja rahakoti paksusest sõltumata võrdne võimalus osa võtta ühiskonna üldisest heaolust (Vikipeedia). Heaoluriigi tekkega peaks kaasnema ka üldise elatustaseme tõus ning suurenema keskklassi osa ühiskonnas. Üldised heaoluriiki iseloomustavad tunnused on järgmised: Vaesuse leevendamine, Sotsiaalse tõrjutuse vähendamine, Aktiivne kodanikuühiskond, Ametiühingute rolli tähtsustamine palga- ja töötingimuste läbirääki...
Kuidas sotsioloogia mind mõjutab? Essee aines sotsioloogia Saamaks teada, kuidas sotsioloogia mind mõjutab, tuleb esmalt otsida vastust küsimusele ,,Mis on sotsioloogia?" Esimesena tulevad pähe sotsioloogid Saar ja Poll ning nende poolt pidevalt läbiviidavad uuringud, millest enam huvi pakkuvad ja samas ka ärritavamad on minu jaoks kindlasti need, mis jälgivad erakondadele jagatavat toetust. Sellest tulenevalt ütleksin, et sotsioloogia on uuriv teadus, mille üheks väljundiks ongi uuringute läbi viimine. Kui vaadata, mida selle kohta arvavad autoriteedid, siis Võõrsõnastiku järgi on sotsioloogia
SOTSIAALNE KÄITUMINE JA SUHTLEMINE (Psühholoogia) SISUKORD Sissejuhatus 3 Sotsiaalne käitumine 4 Suhtlemine 8 Kokkuvõte 16 Kasutatud kirjandus 17 SISSEJUHATUS 2 Iga inimese käitumine on protsess, mis koosneb ja on üles ehitatud nii inimese enda kui teda ümbritsevate inimeste väärtushinnangutest ja nende väärtuste vahendamisest. Käitumine on inimese oskus ja võime suhteid reguleerida, suhteid luua ja juhtida. Oskused ja võime suhtlemisolukordi adekvaatselt tajuda, iseenda käitumist vaadelda, analüüsida ja väärtustada. Inimese tegevus koosneb käitumisaktidest, milles realiseeruvad inimese sisemised ajendid. Kõik inimesed vajavad suhtlemist, sest suhtlemine annab kinnitust sellele, et me ikka olemas oleme. Suhtlemine on tegevus, mille käigus üks osapooltest edastab teisele mingisugust informatsiooni. Suhtlem...
Sotsioloogia referaat A.V. Perevozny, University management, Mass higher education: origination and challenges of organization, 2011, 1. . 28-33. http://ecsocman.hse.ru/data/2011/07/27/1267425588/2011-1-4.pdf Massiline kõrgharidus: organisatsiooni algatamine ja probleemid Artikkel seletab probleemist, mis on seotud massilise kõrgharidusega. Üks kõrghariduse joontest on massilisus. See, et haridus on kergesti kättesaadav on muidugi väga positiivne olemus kõikide jaoks, samuti see on ka väga mitmekessiline. Samas see tõstab eriala pädevust, muudab töötajate taseme ja nõrgendab sotsiaalse diferentseerumise. Üleminek massilise kõrgharidusele kõikjal toimub koos erinevatega lähtepositsioonidega. Lääne kõrgharidus oli ühiskonnas pigem eliiti jaoks. Kuid see on ainult väike osa, mis iseloomustab ülikoolide kvaliteetse hariduse. Luua häid tingimusi, et arendada ülikoole lühikese aja jooksul on võimatu, ses...
Erika Koplimaa LVRKK ST15KÕ2 Igavus ja riskikäitumine teismeeas Mis on igavus, millised on igavuse tüübid ning kuidas võib igavus olla seotud noorte riskikäitumisega teismeeas? Nendele mitmetele erinevatele küsimustele on püütud leida vastuseid mitmete erinevate lähenemisnurkade ning uuringute kaudu. „Igavus võib olla pikaajalise lodevuse harjumus,” kirjutab James Stenson oma raamatus „Valmistudes teismeeaks. Juhised lapsevanematele”. Tema hinnangul kaebavad igavuse üle igavad inimesed ning lodevus on iseloomulik elule, kus on keskendutud vaid kehalisele mugavusele. Igavuse tüüpe on erinevate inimeste poolt toodud välja mitmeid. Ühe liigituse põhjal esineb passiivset, aktiivset ja mässavat igavust. Põhjalikuma liigituse on teinud Martin Doehlmann, kes tõi välja neli erinevat igavuseliiki: situatsiooniigavus (nt kui oodatakse kedagi, väljendub keh...
ESSEE "Miks ma näen ennast tulevikus tööl omavalitsuse sotsiaaltöötajana" Mõned filosoofid väidavad, et inimese missioon on kodeeritud tema lapsepõlve unistustes. Mõeldes nendega kaasa tuletasin meelde, kes ma olin lapsepõlves - milline olin, millised asjad olid olulised? Kõige rohkem mäletan, et tähtis oli õigluse eest seista ning nõrgemaid kaitsta. Mulle meeldis konfliktide reguleerimine, ühiste tegevuste korraldamine ning mängude organiseerimine. Ma tahtsin alati olla olemas nende jaoks, kes seda soovisid ja vajasid. Tihtilugu pöörduti just minu poole , kui oli tekkinud riid ning vajati lepitust või keda eirati mängus või kui tunti end kurvana. Nii palju, kui ma mäletan, olen ma alati tahtnud aidata teisi inimesi ning ma ei salli tõrjuvat käitumist inimeste suunal, kes on mingi põhjuse pärast teistsugune (välimus, probleemid perekonnas jne.). Kui ma märkasin, et noritakse ja kiusatak...
MAASOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 1. Sotsioloogi aine. Maasotsioloogia eripära. Põhilised uurimismeetodid ja sissejuhatus mõõtmisteooriasse. Sotsioloogia – uurib inimese käitumist grupis, erinevate probleemide lahendamist. Sotsioloogia huvitub keskkonnast mis mõjutab inimest. Uurimismeetodid: a) Vaatlus – vaatleja läheb kogukonda ning vaatleb, uurib ja kirjeldab seda. b) Ankeet – sel puhul on saadav info rohkem ankeedi koostaja kohta, millised on tema küsimused ja vastusevariandid. c) Intervjuu – sel puhul saab rohkem infot intervjueeritava kohta tema vastustest, sest talle pole valikuvariante ette antud. Mõõtmisteooria –
Sotsioloogia põhimõisted Sotsiaalseks tegevuseks nimetatakse sellist tegevust, mille eesmärk on muuta inimese käitumist, hoiakuid või ka indiviidide ning koosluste püüdlusi. Tegevustel on mitu tasandit: Sund keeldude ja käskude vormis, eesmärk represseerida soovimatut käitumist Veenmine mõjutab tegevust stiimulite abil, ei kasuta repressioone Kohanemine eesmärgi saavutamine ilma hirmutamiseta Opositsioon eesmärgi saavutamine hirmutamise ja eesmärgipärane tegevus Instrumentaalne aktiivsus kavandatud ja eesmärgipärane tegevus Spontaanne aktiivsus jõudeajategevus, ilma eesmärgita, nt mäng, harrastus jms. Neli tegevuse liiku: 1. Sihiratsionaalne tegevus tegevus, mille raames taotlevad indiviidid ratsionaalsete vahenditega ratsionaalseid eesmärke 2. Väärtusratsionaalne tegevus tegevus, mille määrab usk mingi käitumisvormi väärtusesse, sõltumata selle kasulikkusest, tegevuse sooritamises nä...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
