Semiootika Mihhail Lotman 06.09.2007 Semiootika on teadus märkidest. Semiootika tegeleb märkidega. Märkide tõlgendamine oleneb inimestest, kontekstist. Kreekas herma (fallosekujuline märk) oli viljakuse sümbol. Carlo Ginzburg: ,,Juust ja vaglad" ,,Clues, Myths and the Historical Moment" Kratilos (Cratylos) esimene semiootiline traktaat 5. saj. eKr Claudius Galenus Oli arst (129-200), avaldas mõtte, et haigus ise ennast ei avalda, vaid ta avaldab märke. Kratilos loomuse järgi Hermogenes kokkuleppe järgi
" siis Leech'i pm oli: "Palun too kolm mutrit." *kaks erinevat strateegiat: 1. läänelik (euroopalik) strateegia - tuleb nimetada asju oma õigete nimedega. st nii nagu mulle sobib. 2. Kõneaktid (pragmaatika alla ikka) 07.11.08 * kõneakti teooria looja John Austin: oxfordi filosoof. Tähtsaim teos" How to do things with words"(avaldati postuumselt. Raamat oli pöördeline ennekõike lingvistilises filosoofias ja ka keeleteaduses ning ka semiootika jaoks.) Austini jaoks on kõnelemine seotud moraalse aktiga. · ,,Three ways of Spilling Ink" (võiks lugeda. Hea teos moraalifilosoofia kohta) · vastutus eelneb vabadusele Austini moraaliteooria. · ,,HTDTWW"- kuidas sõnast saab asja? Peamine Austini küsimus. Kuidas sõnade abil võib saavutada eesmärki? Austin jagab kõneaktid kolmeks: 1) Lokutiivne kõneakt eelneb kõnelemisele,sõnumi loomine, koosneb 2st:
Hea üliõpilane! Edastan M.Lotmani koostatud eksamiküsimused, millele leiate vastused teiste allikate reas ka raamatust: John Deely. Semiootika alused. Tartu University: Tartu Semiotics Library 4, 2005 ja veebilehelt: http://lepo.it.da.ut.ee/~silvi11/ Semiootika on teadus märkidest. Veel täpsemalt on see teadus semioosist või kommunikatsioonist -- st viisist, kuidas mistahes märk kannab tõlgendaja jaoks antud olukorras mingit tähendust. Iga asi, mida me teeme, saadab meie kohta sõnumeid erinevates koodides. Ka saame ise pidevalt loendamatu hulga sõnumeid.
Semantika Semantika uurib märgi tähendust. Mis see on? -> Miks see toimub? -> Mida see tähendab? -> Miks see seda tähendab? Sõna, mis tähendab paljusid asju, on "tähendus". Märk võib tähendada nii iseenaast kui ka mingit muud aspekti. Kunstiteoseks võib lugeda midagi, mille kunstnik lõi vaid kunsti tegemise eesmärgil, puhas esteetiline rahuldus. Kuigi tänapäevases mõistes on pigem kunstiteos asi, mis täidab kunstiteose eesmärki. Kivi viitab iseendale. Sõna "kivi" viitab kivile. M - O ja M - M meta-keel - "keel, mis on keele taga", keel, mille abil me kirjeldame keelt (loen hiina keele õpikut, mis on kirjutatud eesti keeles... siis on eesti keel hiina keele suhtes meta-keel. Teine näide on eesti keele grammatika eesti keeles) u-keel on universaalne keel, mille abil saame väljendada kõike süllogistika on järeldusõpetus. meil on kaks väidet, kas me oskame sellest midagi järeldada? Kai on inimene.(väike väide, räägib indiviidist) Inim...
· Keeli on visuaalseid, helilisi ja naturaalseid (visuaalne+heliline) · Keel ei kujuta endast erinevate märkide mehhaanilist kogu: iga märgi sisu kui ka väljendus on struktuursete suhete organiseeritud süsteem. · Keelte mõistmiseks on vaja keelt õppida keele valdamine on õppimise tulemus. · Filmidest arusaamine võib olla näiline nagu ka sugulaskeeltest arusaamine võib tunduda näiline sõnad on sarnased ning seetõttu arvame mõistvat, kuid tegelikult on tähendused teised. · Märgid jagunevad kahte gruppi: leppemärkideks ja kujutavateks märkideks. Leppemärgid väljenduse ja sisu seos ei ole sisemiselt motiveertud, vaid kokkuleppeline. Kujutav märk väljendusel on ainus, loomuldasa temale omane tähendus. Nt. joonistus. · Kujutamine on suhteline, mitte absoluutne omadus. · Ikooniliste ja leppemärkide maailmad mitte ainult ei eksisteeri koos, vaid nad mõjutavad pidevalt teineteist, lähenevad k...
Resümee Juri Lotman ,,Sümboolsed ruumid" Geograafiline ruum vene keskaegsetes tekstides Meie arusaamine geograafilisest ruumist on üks viise inimmõistuse ruumkujutamisest. Keskaegses mõttemaailmas oli maapealne elu vastanduses taevase eluga. Maad kui geograafilist mõistet tajuti maapealse elu paigana ning see omandas järk-järgult usulise ja moraalse tähenduse: mõned maad olid pühad, teised patused. Liikumine geograafilises ruumis tähendas liikumist vertikaalsel usuliste ja moraalsete väärtuste teljel. Keskaegses kirjanduses on seepärast inimese teekonda põrgusse või paradiisi kujutatud geograafiliselt - üleval oli taevas ja allpool põrgu. Kuigi maapealset elu vastandati taevasega kui ajutine/igavene, puudus vastandus ruumilises mõttes. Moraalne väärtus ja kohaväärtus segunevad: paikadel on moraalne väärtus ning moraalil on kohalik tähendus. Seega iga liikumine geograafilises ruumis muutub usulises ja moraalses mõttes tähenduslikuks. ...
George Lakoff, Mark Johnson ,,Metafoorid, mille järgi me elame" Resümee 1. Mõisted, mille järgi me elame Enamik inimesi arvab, et metafoor üksnes kõnekunstiline kaunistus, mis väljendub ainult keeles, sõnades, ja ilma milleta saame me suurepäraselt hakkama. Tegelikult puutume metafooride igapäevaelus pidevalt kokku - metafoorid on põhiolemuselt mõistelised, metafoorne keelekasutus aga sekundaarne. Kuna suhtlemine põhineb samal mõistete süsteemil nagu mõtlemine ja tegutseminegi, saab keele kaudu asitõendeid mõistetesüsteemi olemusest ning on jõutud järeldusele, et suurem osa sellest on metafoorne. Näiteks mõiste VAIDLUS ja mõistemetafoor ,,VAIDLUS ON SÕDA" näitab metafoori olemust mõista ja kogeda üht liiki asja (sõnastades selle) teist liiki asja kaudu. Veel enam, kogu mõtlemisprotsess on metafoorne - inimesele omane mõistete süsteem on oma ülesehituselt kujundatud metafooride abil - ning see mõjutab viisi, kuidas mõtleme, mida koge...
Semiootika alused 1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid. Semiootika tekkis 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas, Moskvas, Ameerikas ja Eestis (Tartus), esimesena semiootikuna ameeriklane Thomas Sebeok. Semiootika on teadus märkidest. Veel täpsemalt on see teadus semioosist või kommunikatsioonist. Semiootika aluseks on märgisuhted. Iga märk on semioosise produkt. Semioosis ei katke, sellele eelneb ja järgneb semioosis. Semiootika keskmes on arusaam, et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendav struktuur, mida hoiavad püsti märgid. Iga asi, mida me teeme, saadab meie kohta sõnumeid erinevates koodides. Semioloogia - üldine teooria märkidest ja märgiprotsessidest. 2. Humanitaarne ja formaalne semiootika. Semiootika peasuunad.
Tartu Ülikool Semiootika osakond Meelis Kaldalu Plahvatus ja semiootika sünd Uurimus kaasaegse semiootika tekke-eeldustest läbi kõrvalteaduste vaatluse ja analüüsi Seminaritöö Juhendaja: Silvi Salupere Tartu 2006 1 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................................3 Auru jõul.......................................
valed nimed. - Sokrates arutleb nende kahe seisukoha üle ja pakub oma lahenduse - lisab käsitluse aja ja ruumi mõiste, erinevaid dialekte seletab sellega, et kunagi oli üks keel, aga aregu käigus see lagunes. Väitis, et maailma loomisel ei antud asjadele nimesid, vaid seda tegi inimene seaduste tegemise vormis, kusjuures tuli anda õiged, füüsisejärgsed nimed. Alguses olidki õiged, aga seda loogilist ja selget seost rikkus ajalooline areng. - Hippokrates oli esimese semiootika rajaja, kui eristas meditsiinis valdkonna, mis oli seotud diagnostikaga. Õige diagnoosi panemine ei ravi, kuid on õige ravi valikul hädavajalik. - epikuurlased vs stoikud - arutlesid, milline on loomulike ja konventsionaalsete märkide vahe. - Püha Augustinus - teooria signa data'st (konventsionaalsed märgid). - William Ockham - tõi välja privaatsed ja avalikud märgid (räägitud märgid on avalikud). - John Locke "Essee inimmõistusest" oli suurel osal pühendatud semiootikale.
Semiootika alused, 4 oktoober Saussure ja strukturalism Keel, milles me suhtelem iseendaga, see pole loomulik keel, varjatud, tsenseeritud meie mõistuse poolt. Unenägudes ma aga ei kontrolli - Freudi ideed. Kogu sotsiaalne aktiivsus on märgiline. Edastame märke. M rgiteadus võiks olla sotsioloogia aluseks, kuni ideoloogiani. Tähtsaim läbimurre tehtud aga keeleteaduses: seotud siis Ferdinand de Saussure'ga (1875-1913) Saussure: Vanast šveitsi aristokraatlikust perest, väljapaistev loodusteadlane, ka leiutaja. Alpinismi kui spordiala rajaja, esimene, kes vallutas Mont Blancki. Entomoloogia – putukateadus. „Üldkeeleteaduse kursus“ (Saussure raamat) avaldati pärast tema surma, seda tegid kaks tema kolleegi. See polnud otseselt Saussure kirjutatud, vaid raamat on kokku pandud tema suulistest materjalidest ja konspektidest. Mingisugust nähtust keeles seletame me selle k...
SININE KOOBAS EHK GROTTA AZZURRA Tony Uibopuu Sinine Koobas. Sinine Koobas (Grotta Azzurra) on Itaalias asuva Capri saare kõige kuulsam vaatamisväärsus. Päikesevalgus, mis mööda vee-alust süvendit koopasse tuleb loob läbi merevee sinise peegelduse koopa seintele. Kõige mõjuvam on Sinine koobas keskpäeval, kui päikesevalgus veepinnalt peegeldudes koopaseintele müstilisi kujundeid maalib. Üldised andmed. Pikkus -54m Laius – 15m Kõrgus -30m Kuid koopasuu, mis on ainus sissepääs ja kust paadiga sisenetakse, on vaid 1m kõrgune. Ajalugu. Sinine Grott oli avastatud juba roomlaste poolt, mida tõendavad sealt leitud antiiksed kujud. Kohalikud elanikud nimetasid Grotti lähedalasuva sadamakoha Gradola nimega, kuid koopas käimist välditi. Väidetavalt olla seal elanud nõiad ja koletised. Sinise Koop...
Sissejuhatus semiootikasse Charles Sanders Peirce (1839-1914) Loogika-teadus üldistest seaduspärasustest, semiootika teine nimetus. Lähtub eetikaprintsiipidest kui sihiteadlik mõtlemine, sõltub fenomenoloogiast ja matemaatikast. Kolm osa: Kriitika- klassifitseerib argumente ja määrab nende kehtivuse ja intensiivsuse. Spekulatiivne grammatika- üldine märgiteooria Metodeutika- kasutatavad meetodid. Meeleliste muljete kategoriaalse sünteesi idee võttis Kantilt, kuid ilma apriorismita. TEADMINE =ÕIGUSTATUD TÕENE USKUMUS. Kui mul on tõene uskumus, ei tasu seda siiski teadmiseks pidada.
Frege-märgi sisemine tähendus Deskriptsioon ja nimi ei pruugi olla sünonüümid 3.loeng Ameerika semiootika Ch.S.Peirce-1 projekt terve elu,semiootika. Öeldut saab tõlgendada Collected Papers of Charles Sanders Peirce, 8 volumes Tsiteeritakse nagu pühakirja(2.228; Mt.5.16) Peirce´ kategooriad: First-those whose relation to their objects is a mere community in some quality, and these representations may be termed Likenesses. (idee on täiuslik) (objektide kogum) Second-those whose relation to their objects consists in a correspondence in fact, and these may be termed Indices or Signs
- SEMIOOTIKA: Semiootika sisuvaldkond ei ole lihtsalt märgid, vaid märgitoime ehk semioos. Semiootika on teadmine semioosist ehk teoreetiline käsitlus märkidest ja sellest, mida nad teevad. Seega on semiootika uurimisobjektiks märk. Märgi määratlusi on semiootikas vähemalt kaks ja sellest tulenevalt on semiootikas ka kaks põhivoolu: Peirce/ Morrise semiootika ning Saussure'i semitoloogia. Peirce järgi on märk suhe esitise (märgikandja), objekti ja tõlgendaja vahel. Saussure'i järgi on märgi puhul oluline tähistaja ja tähistatu omavaheline suhe. - MÄRGISÜSTEEM: Märk on semiootika uurimisobjekt. Peirce järgi on märk suhe esitise (märgikandja), objekti ja tõlgendaja vahel. Klassikalise Peirce märkide klassifikatsiooni kohaselt jagunevad märgid ikoonideks, indeksiteks ja sümboliteks
Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 2 1Objekt ja asi.......................................................................................................... 3 2Primaatide osutamine........................................................................................... 3 3Ajukoor................................................................................................................. 4 4Keha signaal......................................................................................................... 4 5Inimene ja loom.................................................................................................... 5 Kokkuvõte............................................................................................................... 5 Kasutatud kirjandus..............................................................................
ecocriticism nii inimese ja teiste loomade kui inimese ja küberneetika erisuste põhjendamisest Ökosemiootika mõiste Ökosemiootika lähtub seisukohast, et organismi ja keskkonna suhted on märkide poolt vahendatud. Ökosemiootika mõiste: Winfried Nöth (1996) kirjeldab ajakirjas Zeitschrift für Semiotik ilmunud artiklis Ökosemiotik ökosemiootikat kui kõigi organismi ja keskkonna vaheliste suhete semiootilisi aspekte uurivat semiootika haru. 1998. a Kalevi Kulli artikkel Semiotic ecology: diferent natuures in the Semiosphere täpsustab ökosemiootikat kui inimkultuuri ja keskkonna semiootiliste suhete uurimisega tegelevat paradigma ning pakub välja täpsema loodustüüpida jaotuse. 23.09.15 Semiootilist lähenemist võiks huvitada kõik kvalitatiivsed andmed, nt signaalid, mida organismid üksteisele saadavad; organismide agentsus keskkonnas jne Ökoloogilised tegurid
;süntaks; leksikon; morfoloogia; fonoloogia. Sageli öeldakse ka, et kõrgema tasandi üksus teostub ehk realiseerub madalama tasandi üksuse kaudu. Laused realiseeruvad sõnade, sõnad morfeemide, morfeemid foneemide kaudu. Semantika koha osas on selline hierarhia siiski eksitav. Semantika on oma abstraktsusest hoolimata seotud kõikide teiste allsüsteemidega. Süntaksi struktuuridel on sageli semantilisi eriülesandeid. 3. Lingvistika ja semiootika struktuur (harud ja suunad) - Häälikuid uuriv teadus on häälikuõpetus ehk foneetika. Foneemi tasandist alates on kindlasti tegemist keeleteadusega. Seda osa keeleteadusest, mis tegeleb foneemidega, nimetatakse fonoloogiaks. Vormiõpetuse ehk morfoloogia valdkonda kuulub see osa keelesüsteemist, mis puudutab morfeemidest sõnavormide moodustamist. Morfoloogia tegeleb keele tüvi- ning tunnusmorfeemidega. Sõnamoodustus on
1. Kas järgnevad argumendid on kehtivad (valid)? Kas need on korrektsed (sound)? Põhjenda. Kuidas võiks argumente kritiseerida? (2 x 2,5 p.) 1. Kui meil on võimalik elusolendile valu põhjustamist vältida, siis peame seda tegema. Meil ei ole alati võimalik valu põhjustamist vältida. Järelikult me ei pea alati valu põhjustamist vältima. E1:Kui meil on võimalik elusolendile valu põhjustamist vältida, siis peame seda tegema E2: Meil ei ole alati võimalik valu põhjustamist vältida. J: Me ei pea alati valu põhjustamist vältima. Aluse eitamine. Ei ole kehtiv. Kuna ei ole kehtiv siis ei ole korrektne. Deduktiivne, kuna ei tee üldistusi. Kuidas võiks argumente kritiseerida? Järelduses puudub tingimus ,,millal?" ehk siis järelduses puudub eeldus, et valu põhjustamist ei pea vältima, juhul kui see on võimatu. [See kriitika jääb segaseks, aga muu jutt on õige.] 2. Mis on tegelikult olemas, on ka võimali...
Tartu Ülikool Referaat Semiootiline nišš Jesper Hoffmeyeri "Biosemiootika" põhjal Töö ülesanne on anda ülevaade Jesper Hoffmeyeri raamatu "Biosemiootika" semiootilist nišši kirjedavast peatükist. Peatükk koosneb kaheteistkümnest alapeatükist, millest loon kokkuvõtvad osad. Teooria omailmadest Hoffmeyer tutvustab Jakob von Uexkülli teooriat omailmast. Omailm on subjekti arusaam maailmast, see koosneb kõigest, mida ta kogeb, ehk tajuilmast ning kõigest, mida ta suudab mõju anda, ehk mõjuilmast. Nagu Baldwingi hiljem, langes Uexküll oma teooriaga valemõistmise ohvriks, tema ideid peeti alusetult liiga vitalistlikeks. Hoffmeyer edastab Uexkülli näite, kuidas üks ja sama objekt võib erinevates omailmades mängida väga erinevaid rolle. Aasalill on tüdruku jaoks dekoratiivne, sipelga jaoks maastik, millel ronida, vahtlase jaoks ehitusmaterjaliks ning lehmale toiduks. Hoffmeyer seletab, et ...
Heini K. P. Hediger (1908–1992) Heini K. P. Hedigerist Heini Hedigeri oli lapsepõlvest saadik huvitanud loomadega suhtlemine ning tema suurimaks sooviks oli teise liigiga vestlemine inimtasemel. Seetõttu veetis noor Hediger suure osa oma ajast loomade seltsis, kogudes enda hoole alla mitmeid erinevaid liike ning jälgides nende käitumist. (Faverau 2010: 237) Hedigeri huvi loomade vastu viis ta õppima zooloogiat, botaanikat, psühholoogiat ning ka etnoloogiat. Oma õppe ajal osales ta välitöödel, mille käigus avastas ta uusi liike ning tegeles põhjalikult signaalkrabide käitumise uurimisega. Täpsemalt uuris Hediger ka signaalkrabide põgenemiskäitumist. Krabide põhjal kirjutatud uurimus oli teerajajaks etoloogia vallas ning neuropsühholoogid Graziano ja Cooke on maininud, et krabide põgenemise uurimine viis hiljem inimese personaa...
Tartu Ülikool Semiootika osakond Ares referaat Koostaja : Lona Päll Tartu , 2007 Sisukord Sissejuhatus : Ares – julm ja verejanuline jumal ....................................3 Sümbolid..................................................................................................4 Ares ja Aphrodite ....................................................................................5 Aresega seotud müüdid...........................................................................5 Arese järeltulijad......................................................................................6 Arese kujutamine kunstis.........................................................................7 Mars .......................................................................................................8 Kokkuvõtteks .............................................................................
Semiootika erineb semioosist nagu teadmine erineb sellest, mida teatakse. Semiootika on teadmine semioosist ehk teoreetiline käsitlus märkidest ja sellest, mida nad teevad. Semiootika puhul oleks siis uurimisobjektiks märk (mille all tänapäeva semiootikas mõistetakse ka nt märgisuhet, märgiprotsessi jmt). Siit algavadki raskused, sest märgi määratlusi on semiootikas vähemalt kaks ja lähtuvalt sellest ka kaks põhivoolu: nn Peirce/Morrise semiootika (Ameerikas) ja Saussure´i semitoloogia (enamjaolt euroopas ja Prantsusmaal). Eristus nimetuse tasandil püsis pikka aega ja ameerika semiootika „võitis” alles tänu Sebeoki pingutustele, kuid sisuline erinevus on ikkagi säilinud. Peirce esindab filosoofilist lähenemist, märk on tal triaadiline ja oluline koht on semioosil ehk märgitoimel (märgiprotsessil). Loogika (teise nimega semiootika) on tema jaoks teadus üldistest seaduspärasustest, mis lähtub eetikaprintsiipidest kui
Eksamiküsimused (FLSE.00.216=FLSE.00.195) 1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid. Semiootika tekkis 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas, Moskvas, Ameerikas ja Tartus, esimesena ameeriklane Thomas Sebeok. Semiootika sisuvaldkond ei ole lihtsalt märgid, vaid märgitoime ehk semioos. Semiootika erineb semioosist nagu teadmine erineb sellest, mida teatakse. Semiootika on teadmine semioosist ehk teoreetiline käsitlus märkidest ja sellest, mida nad teevad.
1. Loeng smiootika Kirjandus: Kolmest esimesest üks läbi lugeda! · Thomas A. Sebeok ,,Signs An Introduction to Semiotics" lihtne ja loogiline · Daniel Chandler ,,Semitoics for Beginners" www.aber.ac.uk/media/Documents/S4B · Daniel Chandler ,,Semiotics the Basics" · John Deely ,,Basics of Semiotics" Semiootika alused (ei ole eriti hea) · Winfried Nöth ,,Handbook of Semiotics" (üks parimaid-> kõik olemas, kuid parem kasutada entsüklopeediana, mitte õpikuna -> üldpildi saamiseks ei sobi.) · Umberto Eco ,,A Theory of Semiotics" · Mihhail Lotman ,,Struktuur ja vabadus I. Semiootika vaatevinklist" (esseed! Kasulik vaadata ,,Mis on semiootika?") · Floyd Merrel ,,This is Semiotics" · Ch. Morris ,,Foundations of the Theory of Signs" 1938 (esimene semiootika õpik)
Herma – viljakus, ilu, õnn. Svastika e haakrist keelaks ära (taval antisemitism), kuid see on ka teiste sümboolika. Nt USA indiaanlaste korvpallikoondis(1909); Kuna Yala lipp(1925); Ananda Marga vapp. Lääne mentaalsus – tegelikkus ei valeta. Keelata märke: asendada need tegevuse/liigutuse osutamisega. Asi ja märk korraga olla ei saa(tooli näide). Carlo Ginzburg (itaalia semiootik) uuris intevisiitori(uurija) protokollid. Süütõendite paradigma. Mõiste semiootika tuli meditsiinist. Esimesena kasutas sõna arst Galen Claudius Galenus. Õpilane oli tal Marcus Aurelius. Arsti ül on välja ravida haigus. Haigus muidu end ei avalda, aga ta avaldab end läbi märkide. Arst on semiootik. Esimesed semiootikud olid jahimehed. Otsivad saaki märkide järgi. Sherlock Holmes – kriminalistika, meditsiin, ennustused. M-märk; T-tähendus M→T M←T Platon 5.-4.saj eKr Kratilos Cratylus – esimene semiootiline traktaat. Sokratese õpilane.
sissejuhatus semiootikasse thomas a sebeok: signs. an introduction to semiotics daniel chandler. semiotics the basics John deely. basics of semiotics Winfried Noth. Handbook of semiotics, üks juhtivaid saksa ja brasiilia semiootikuid. Umberto Eco. Ta theory of semiotics ch morris. foundations of the theory of signs. 1. ASJAD JA JÄLJED 2. jälg ja peegeldus 3. asjad ja märgid märka märki Ch. W. Morris Semioos: M-D-I-T-K märk tähendus interpretaator tõlgendus kontekst Platon 5-4 saj ekr kirjutas esimese semiootilise traktaadi"Kratilos". Kratilos(keskendub ühele semiootilisele probleemile) loomuse järgi, Hermogenes kokkuleppe järgi agoonia võitlus.. tõde sünnib vaidluses,me vaidleme läbi tõde ei ole olemas me nimetame asju vastavalt nende loomustele..vastavalt nende sisemestele parameetritele inimene onseaduse ees subjekt seadusandja annab seadus...
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne: Ideed on tsüklilised, pole progressi Universaalsed probleemid, ajatud ideed. `Idee-ühikud', mis on ideoloogiate ehituskivid Suurte mõtlejate kanooniline rida Autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast. Oluline on tekstis leiduv ajatu tarkus. Kontekstuaalne: Tähtis on autori intensioon e. kavatsus (Mitte ainult mida väidab, vaid miks?) Tähtis on ajalooline kontekst ja keelelised tavad e. konventsioonid. Seega: Vaja uurida autorit ennast, tekste millele autor vastas, konventsioone, mille raames kirjutas Teooria seos praktikaga: Ideoloogid tegelevad legitimeerimisega, kasutusel normatiivsed mõisted, mida ideoloogid uue sisuga täidavad Innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja. Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Platon: Elu pole ...
üksikmärgid moodustavad koondmärke ehk tekste). Need reeglid on kõige lihtsamad ja kohustuslikud. pragmaatika - märgi suhe tema kasutajaga III. Märk -- subjekt. Kuidas inimene kasutab märke. Kirjutav ja rääkiv subjekt, tema erinevad ,,minad". Suhted rääkija -- kuulaja, sõnaline mõjutus jne. Reeglid on pigem soovituslikud. Pragmaatiline mõõde väljendab. ( 4.loeng slaid 13) Semioos on 5-liikmeline suhe. On mark, interpretaator, interpretant, tähendus ja kontekst. 3) Peirce'i semiootika ja Saussure'i semioloogia. Teooria Filosoofiline, Deskriptiivne, üldlingvistiline normatiivne, Baseerub loomulikul keelel ülevaatlik, eeldab loogiliste suhete ja märgitüüpide universaalsust Atomism Holism Substitsionaalne Bilateraalne(kahekülgne) märk on keeles eelkõige, mitte kõnes
Nimetamise funktsioonid kaasaegses tarbimisühiskonnas Tänapäeva kapitalistlik ühiskond põhineb tootmisel ja tarbimisel. Igaüks üritab midagi müüa: kas mingit teatud toodet, teadmisi või oma keha. Kuna turul on väga palju sarnaste omadustega tarbeesemeid, tekib tarbijal palju valikuvõimalusi, mistõttu tekib tootjate vahel konkurents ning oma toodet üritatakse teistest samalaadsetest kuidagi eristada ning tarbijale ahvatlevamaks muuta. Pärisnimega tähistatakse objekti, olenemata tema omadustest, üldnimega tähistatakse objekti, millel on kindlad omadused. Üheks tootjate eesmärgiks ongi luua oma tootele imidz, et see on tarbijale kõige vajalikum ning et toote pärisnimega hakatakse kutsuma üldnimetust. Näiteks saapad on esemed, mille tähtsaimaks omaduseks on see, et nad käivad jalga ning on mõeldud jalgade kaitsemiseks. Botased on aga pärisnimega esemed, millel võiks mis iganes omadused olla, kuid antud Botaste omaduste tõttu võib neid saa...
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Filosoofia ja semiootika instituut Semiootika osakond Kädi Saar Kognitiivne lingvistika Referaat Tartu 2011 Table of Contents Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Kaks põhilist kohustust kognitiivses lingvistikas.............................................................................4 1.1 Üldistamise kohustus......................................................
5) Juri Lotman (1922-1993)- Tema lapsepõlveunistus oli loodusteadlase karjäär. Tartu-Moskva koolkond, ei uurinud enam vaid loomulikku keelt, mis sai nimeks primaarne modelleeriv süsteem, vaid uurisid ka sekundaarseid modelleerivaid süsteeme e luulet, etiketti, kirjandust jne. Evolutsiooni semiootilises teoorias võib võrrelda sellega, kuidas pöörduti Newtoni juurest relatiivse füüsika juurde, kui TMK semiootika arenes Saussure teooriatest ning bioloogilise, organismilise lähenemise matemaatilistest protseduuridest. Juri Lotman pakkus välja mõsite semiosfäär, metafoor, mis põhineb rakubioloogia, orgaanilise keemia ja ajuteaduse põhiteadmistel. Multimodaalset semioos on elusolendites, nii kultuurilises kui bioloogilises evolutsioonis. Kuigi Lotman ei töödanud välja ühtegi kindlat konseptsiooni biosemiootikale,
Analüüs filmist ,,Jane Austeni varjatud tunded" Film ,,Jane Austeni varjatud tunded" räägib briti kirjaniku Jane Austeni armastusloost, siis kui ta kirjutamisega alustas. Filmis on Jane 20-aastane. Romantilise draama aluseks on tema enda kirjad ja teosed. Legend räägib, et romantiliste romaanidega alles pärast surma kuulsaks saanud Austeni nooruspõlve jäänud armastuslugu inspireeris kõiki tema hilisemaid teoseid. Mina analüüsin selle filmi muusikat. Muusika sellele filmile on kirjutanud inglasest helilooja Adrian Johnston. Lugu, mida Jane ise filmi algades mängib on mazoorne, kiire ja lõbus. See iseloomustab Jane'i isepäisust, nutikust ning samal ajal lõbusust ja heasüdamlikkust. Muusika, sel ajal (4:45) kui nad hakkavad Lady Greshami juurde minema on õrn, meloodiline. Taustaks on loomahääled ning vee sulisemine. Meloodia on selline, sest on värske ja ilus hommik ning kõik on just kirikust tulnud ja lähevad oma igapä...
valed nimed. - Sokrates arutleb nende kahe seisukoha üle ja pakub oma lahenduse - lisab käsitluse aja ja ruumi mõiste, erinevaid dialekte seletab sellega, et kunagi oli üks keel, aga aregu käigus see lagunes. Väitis, et maailma loomisel ei antud asjadele nimesid, vaid seda tegi inimene seaduste tegemise vormis, kusjuures tuli anda õiged, füüsisejärgsed nimed. Alguses olidki õiged, aga seda loogilist ja selget seost rikkus ajalooline areng. - Hippokrates oli esimese semiootika rajaja, kui eristas meditsiinis valdkonna, mis oli seotud diagnostikaga. Õige diagnoosi panemine ei ravi, kuid on õige ravi valikul hädavajalik. - epikuurlased vs stoikud - arutlesid, milline on loomulike ja konventsionaalsete märkide vahe. - Püha Augustinus - teooria signa data'st (konventsionaalsed märgid). - William Ockham - tõi välja privaatsed ja avalikud märgid (räägitud märgid on avalikud). - John Locke "Essee inimmõistusest" oli suurel osal pühendatud semiootikale.
1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid. Semiootika tekkis 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas, Moskvas, Ameerikas ja Tartus, esimesena ameeriklane Thomas Sebeok. Semiootika on teadus märkidest. Veel täpsemalt on see teadus semioosist või kommunikatsioonist. Semiootika aluseks on märgisuhted. Iga märk on semioosise produkt. Semioosis ei katke, sellele eelneb ja järgneb semioosis. Semiootika keskmes on arusaam, et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendav struktuur, mida hoiavad püsti märgid. Iga asi, mida me teeme, saadab meie kohta sõnumeid erinevates koodides. Semioloogia - üldine teooria märkidest ja märgiprotsessidest. 2. Humanitaarne ja formaalne semiootika. Semiootika peasuunad. Semiootika on aluseks kõigile humanitaarteadustele, mis tegelevad tähenduse, kommunikatsiooni ja interpretatsiooniga. Samas on ka reaalteadused seotud märkidega. Näiteks diagnostika.
protsess. Paul Ricoeur - arusaamine ei ole täiel määral teadlik protsess. Kui interpreteerija vaatevälja satub objekt või sündmus, leiab aset äratundmine. Tüübid: jälj, jäljend (looma jalajälg), sümptom, juhtlõngad, · Kultuurisemiootika Põhiküsimus - tähenduse tekke probleem Kultuutisemiootikast saab erinevate märgisüsteemide funktsionaalset suhestatust uuriv teadus. Kultuuri olemust väljendab kõige paremini Lotmani kultuurisemiootikka võtmemõistest tekst. Semiootika vaatevinklist ;) kujutab kultuur endast kollektiivset intellekti ja kollektiivset mälu ehk on teatud teadete hoidmise ja edastamise ja uute väljatöötamise indiviidiplene mehhanism. Kultuuriruum ehk üldise mälu ruum. Põhimõiste on TEKST. Tekst on tervikliku tähenduse ja tervikliku funktsiooni kandja. Kultuurisemiootika alla läheb Praha lingv ring, Vene vormikoolkond (Sklovski), Jan Mukarovski, Roman Jakobson, Juri Lotman. · Biosemiootika
Alles antiigiaja lõpus muutus see paremaks, enne oli vaskplaat ja daamid ei saanud seal soengut sättida. Silm ja nägemine silm on keeruline semiootiline protsess, mis interpeteerib väliseid märke. John Deely "Semiootika alused" 2005 (2009) Winfried Nöth "Handbook of semiotics" 1990 pigem teatmik, mitte õpik Umberto Eco "A theory of semiotics" 1990 ei soovita õpikuna, väike puudus, kuna õppejõud ei nõustu selle teooriaga Mihhail Lotman "Struktuur ja vabadus I. Semiootika vaatevinklist" 2012 Ch. Morris "Foundations of the Theory of Signs" 1938 Paul Cobley, Litza Jansz "Juhatus semiootikasse" 2002 Kohustuslik kirjandus John Deely. Basics of Semiotics. Semiootika alused. Tartu: Tartu Ülikool, 2005 Thomas A. Sebeok, Signs: An Introduction to Semiotics Asenduskirjandus Daniel Chandler. Semiotics the Basics. London, 2002 Mihhail Lotman. Struktuur ja vabadus I. Semiootika vaatevinklist
Mõistete „häbi“ ja „hirm“ semiootikast kultuurimehhanismis1 1. Etnograafias ja sotsioloogias on peale Levi-Straussi töid kinnistunud kultuuri määratlemine inimese loomulikku käitumist reguleeriva lisapiirangute süsteemina. Nii näiteks kuulub sugutung kui vajadus looduse poolele, kuid pärast lisakeeldudele allutamist (suguluse, koha ja ajaga seotud keelud; juriidilise või kirikliku heakskiidu/keelu olemasolu jms) taganeb looduslik funktsiooon kultuurilise ees. 2. Psühholoogilisest vaatepunktist võib kultuuritüübi poolt sätestatavat piirangute sfääri jaotada kaheks valdkonnaks: need, mida reguleerib häbi ja need, mida hirm. Teatud mõttes võib neid samastada triviaalse jaotusega moraalsete ja juriidiliste käitumisnormide vahel. Kuid selline samastamine ei seleta kõike. 3. Kollektiivis langeb grupi, mida organiseerib häbi ja grupi, mida korrastab hirm, eristamine kokku jaotusega „meie – nemad“. Piirangute iseloom, mis pannakse „meile“ ja...
Semiootika alused 1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid. Semiootika põhiobjektid: märgid märkide vahelised suhted semioos Teadusi ühendav teadus. Üldkeel kõikidele märgisüsteemidele. Semiootika tekkis 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas, Moskvas, Ameerikas ja Eestis (Tartus), esimesena semiootikuna ameeriklane Thomas Sebeok. Semiootika on teadus märkidest. Veel täpsemalt on see teadus semioosist või kommunikatsioonist. Semiootika aluseks on märgisuhted. Iga märk on semioosise produkt. Semioosis ei katke, sellele eelneb ja järgneb semioosis. Semiootika keskmes on arusaam, et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendav struktuur, mida hoiavad püsti märgid
Kuid põhirõhk on selle struktuuri realiseerimisel kirjaniku ja lugeja aktiivse "dialoogse vastastikuse mõju" käigus. Esindajad Genette, Eco ning Ricoeur. Retseptiivne esteetika lähtub vastupidiselt strukturalismile subjektist-lugejast ehk vastuvõtjast. Kunstiteos kui "esteetilise kogemuse" intentsionaalne objekt. Uuritakse lugeja reaktsiooni. Jauss, Ingarden. Strukturalism -- semiootika. Eriti kirjandusteaduslikes teatmikes loetakse semiootikat tihti strukturalismi allliigiks. Vrd Fiske: Strukturalism uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale (make sense of the world), mitte mis maailm on. Semiootika on strukturalismi vorm -- me ei saa tunnetada maailma tema enda terminites, vaid ainult läbi meie kultuuri kontseptuaalsete ja lingvistiliste struktuuride.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
