ning aastail 1924 ja 1934-1940. 3.Nimn. kriiside tekkepõhjuseid. Too välja tänapäeva olulisi kriisikoldeid. 4.Mis on relvakonfliktide ja sõdade põhitunnused? Ulatus, kasutatav relvastus, taktikalis-operatsiooniline iseloom, kestus. 5.Kes on partisan? Partisan on sissitegevus. See põhineb kiirel varjatud liikumisel ja ootamatute löökide andmisel vaenlase vähem kindlustatud tagalaaladel. 6.Mis on Eesti riigikaitse eesmärk? Riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti riigi iseseisvus, maa-ala, territoriaalvete ning õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus, põhiseaduslik kord ja rahva turvalisus. 7.Iseloomusta majanduslikke ja teisi julgeolekuriske. Kas need ohustavad eestit? 8.Mis on kaitsejõud? Millised jõustruktuurid kuuluvad kaitsejõudu? Kaitsejõud on riigi sõjaväeliselt korraldatud ja relvastatud struktuurid. Nende ülesanne on tagada pidev sõjaline valmisolek ja kaitse
edendada rahva heaolu ja säilitada kultuuripärandit, tagada globaliseeruvas maailmas rahvusvahelist koostööd arendades eesti rahva, eesti keele ja kultuuri, eesti identiteedi säilimine läbi aegade. Eesti riik kasutab riigikaits esüsteemi välja töötlemisel relvastuskontrolli ja julgeoleku- ja usaldusmeetmete (CSBM) vastavaid sätteid. Selle organisatsioon eesmärgiks on riikidevahelise sõjalise julgeoleku, usalduse ja koostöö süvendamine Minu arvates on ka riigikaitse suur osa Eesti julgeoleku tagamisel. Riigikaitse tagab valmisoleku võimalike sõjaliste ohtude tõrjumiseks ja Eesti Vabariigi territoriaalse puutumatuse ja suveräänsuse kaitsmiseks Eesti julgeolekuriskide vältimiseks tuleks kindlasti tugevndada sisejulgeolekut. Selle täideviimiseks tuleks täiuslikult toimima panna ja kontrolli all hoida põhilised tegurid nagu : avaliku korra kaitse ja võitlus kuritegevusega, riigipiiri valvamine ja kaitsmine, piirireziimi tagamine,
arvan et tervikliku Tollyde dünastia uurimine aitaks meil paremini mõista tema- Michael Andreas Barclay rasket elusaatust. Miks ma üldse valisin selle teema? Vastus ei olegi nii keeruline- mind valdas soov uurida sõjaajalooga seonduvat- olgu see siis isik või miski muu. Nii ma siis mõtlesingi uurida miks temast nii palju räägitakse, ja ksa ta ikka oli nii tähtis nagu arvatakse. Kuna töö teostamise aeg oli lühike siis kasutasin peale riigikaitse õpiku palju interneti abi ja oma varasemaid teadmisi ajast kui kunagi ise Barclay de Tolly mausoleumi külastasin. Lisaks internetiallikatele kasutan oma töös pildimaterjali ajast mil ise mausoleumi külastasin. Siinkohal ei saa ma jätta mainimata et külastus oli hariv- sain teada palju fakte Tolly eluloost ja mausoleumi ajaloost. 3 Elulugu Vürst Michael Andreas Barclay de Tolly ( venepäraselt Mihhail Bogdanovits Barclay de
Riigikaitseliste kaitsepoliitika dokumentide hierarhias on kõige kõrgemal kohal Julgeolekupoliitika alused (RK). Eesti julgeolekupoliitika eesmärk on säilitada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. Eesti julgeolekupoliitika lähtub julgeoleku jagamatuse põhimõttest, rahvusvahelise julgeolekukoostöö vajadusest ja demokraatlike väärtuste ühisest kaitsest. Julgeolekupoliitika alustele toetuvad Riigikaitse strateegia (sõjalise kaitse strateegiline kava) (VV), Riigikaitse arengukava (sõjalise kaitse arengukava)(VV), Sõjalise kaitse tegevuskava (KM), Kaitsetegevuse operatiivkava (KVJ). Riigikaitse strateegia on alus detailsematele arengu- ja tegevuskavadele. Strateegia peamine eesmärk on muutuvat julgeolekukeskkonda arvestades ajakohastada Eesti riigikaitse korraldust ning laiendada seda kitsalt sõjaliselt käsitluselt ka riigikaitse teistele valdkondadele
Ajalugu: Pioneeripataljon loodi 1917 aasta 15 detsembril. 21. novembril 1918 moodustati Eesti rahvaväe koosseisus Insenerpataljon, mille ülemaks määrati kapten Voldemar Riiberg. Insenerpataljoni koosseisus formeeriti üks sapöörrood ja seejärel ka teine sapöörirood.Esimese sapööriroodu poolrood võttis lahingutest osa juba jaanuaris ja veebruaris 1919 Viru rindel taandumise ajal. Esimene sapöörirood tegutses kogu Vabadussõja aja Narva rindel 1. diviisi koosseisus. Sapööriroodu esimeseks ülesandeks oli Pljussa jõe silla purustamine, et nõukogude soomusrongid ei pääseks üle jõe. Samuti valmistati ette oma vägede kaitsepositsioonid. Lisaks nendele tegevustele osaleti ka otsestes lahingutes. Teine sapöörirood tegutses Vabadussõja ajal 2. diviisi koosseisus Lõunarindel, kus kindlustati peamiselt tulevast Tartu Rahu järgset riigipiiri.Peale Vabadussõja lõppu koondati sapööriroodud taas Inseneripataljonina Nõmmele. Algselt kuulusid Inseneripatal...
PIIRIVALVE KONSPEKT 1. Kes on piirivalveametnik? · Politsei/Piirivalveametnik on riigiametnik, kes vahetult täidab politsei/piirivalvele käesoleva seaduse või muu õigusaktiga pandud ülesandeid. 2. Piirivalve ülesehitus ja juhtimine. · Politsei- ja Piirivalveametit juhib peadirektor. Peadirektori äraolekul asendab teda peadirektori asetäitja või koordinatsioonibüroo juht 3. Millised on piirivalve põhiülesanded? · Politsei ja Piirivalveameti põhiülesanded on: Euroopa välispiiri tagamine Kodakondsuse määratlemine ja dokumentide väljastamine Turvalisuse ja avaliku korra tagamine riigi sees Kuritegude menetlemine ja ennetamine 4. Millised on piirivalve kohustused? Politsei/Piirivalve kohustus on olla ustav Eesti põhiseduslikule korrale ja kohustus rakendada neile antud võimu õiglaselt ning erapooletult 1) riikliku järelevalve teostamin...
Alkohol Mis on alkohol? Alkohoolne jook on uimastava ja sõltuvust tekitava toimega etanooli sisaldav jook. Alkoholil on mitmeid otseseid ja kaudseid mõjusid kogu organismile. Alkoholi saadakse pärmseente mõjul toimuva käärimise tulemusena taimsest toorainest, mis sisaldab suhkruid või tärklist. Keemiliselt on alkohol süsivesinik. Alkohoolsetes jookides sisalduv alkohol on viinapiiritus ehk etanool (CH3CH2OH). Paljud tõsised tervisekahjustused võivad tekkida alkoholimürgistusest või ühekordsest joomingust ka nendel inimestel, kellel ei ole pikaajalisi probleeme alkoholi liigtarvitamisega. Alkohol võib pikaajalisel tarvitamisel põhjustada tervisehädasid, rahalisi raskusi, tööprobleeme, seadusrikkumisi ning erimeelsusi sõprade ja omastega. Kui alkoholi tarvitamine põhjustab sulle või kellelegi teisele probleeme ükskõik millises eluvaldkonnas, on see alkoholi kuritarvitamine. Alkohol ja selle mõju Kui ...
Ma valisin just selle automaadi, selle pärast ma ise tahan midagi uut saada teada. Ma arvan, et igaüks peab teadma midagi sõjade relvast. Ma tahan saada teada teada Kalašnikovi automaadi ajalugu ja milline ta üldse on. Mulle kunagi vanaisa juba räägis midagi AK-47 kohta, aga ma juba midagi ei mäleta, arvan et uued faktid ja teadmised mulle on väga vajalikud õppimiseks gümnaasiumis. Ma väga loodan, et see töö tuleb huvitav ja ta mulle kõik see pärast aitab riigikaitse tunnides. Minu meeles inimesed väga vähe teavad erinevatest relvidest ja nad peavad suurendama oma silmaringi, sest nad on vajalikud meie tänapäevase elus. Oma referaatis, ma kirjutan lühedalt AK-47 ja natuke Mihhail Kalašnikovist 3 1. AK-47. Mis se üldse on? 1.1.Üldinfo: 7,62mm automaat AK-47 ehk 7,62mm Kalašnikovi automaat mudel 1947
Eesti sõjandus läbi aegade Eestit võib vaadelda kui väikest ning tähtsusetut riiki maailmakaardil. Tõeline eestlane aga teab, et meie rikkuseks ning edasiviivaks jõuks on kroonu ajalugu ning Eestimaa areng läbi raskemate kui ka helgemate aegade. Ei saa väita, et meie kodumaa on kaitseta ning lohakile jäetud, vastasel juhul ei eksisteeriks siin maamunal väike, kuid kodune Eesti Vabariik. Sõjaliselt kindlustatud riigi üheks tähtsamaks punktiks on kaitsejõu eksisteerimine. Kaitseliit astutati 11. novembril 1918. aastal ning selle esialgne nimetus oli Eesti Kaitse Liit. Tolleaegse organisatsiooni kontor asus Tallinnas Brokusmäel. Pärast seda lõpetati Kaitseliidu tegevus 1920. aastal 12. augustil. Põhjus oli lihtne: võimule tulid kommunistid. Mõned aastad hiljem, kui 1924. aastal toimus kommunistide riigipööret, kutsuti Kaitseliit taas kokku, millele järgnes organisatsiooni kiire kasv ning tugevnemine. Liikmeskond ka...
Eesti merekool Karl- Markus Pabos Okupatsiooni muuseum Essee Juhendaja :Rein Tammik Tallinn 2014 Muuseumi sisse astudes nägin esimese asjana kalurite paati, mille olid aerud ja ka väike mootor. Paadi kõrval oli ka KGB luuramis seade mis koosnes objektiivist ja teisel pool oli 1 mm suurune auk ja kõrval oli veel ka meremiin. Muuseumis sai ringi vaatatud ja palju huvitavat nähtud nagu näiteks tollel ajal olnud vangla uksed ja wc uksed. Need olid paksud ja päris kindlustatud. Muuseumis oli väga palju igasugusi plakateid kus sai lugeda teisest maailmasõja tähtsamatest sündmustest. Muuseumi keldris oli palju telefoni suunamis aparaate ja sai veel näha ka kahte suurt inimese kuju. Muuseumi esimesel korrusel oli palju põnevaid asju nagu näiteks juuksuri tool, suhkruvati masin, juuksekuivatus aparaat,käerauad, noad, relvad, habemis ajamis masin ehk bardel. Veel oli ka esimesel korrusel ka palju ...
Kaitsevägi on 1991. aastal taasasustatud vabariigi valitsuse alluvuses olev sõjaväeliselt korraldatud täidesaatva riigivõimu asutus, mis asub kaitseministeeriumi valitsemisalas. Kaitseliit on 1990. aasta veebruaris taasasustatud vabatahtlik Eesti riigikaitseorganisatsioon. Kaitseväge ja Kaitseliitu juhib kaitseväe juhataja, kelleks on praeguse seisuga kindralleitnant Riho Terras. Sõjaajal juhib neid aga kaitseväe ülemjuhataja. Eesti riigikaitse on üles ehitatud totaalkaitse printsiibil ja riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, tema maa-ala, territoriaalvete ning õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. Riigikaitse juhtimisstruktuur tagab kaitseväe valmisoleku rahuajal ja kriisiolukordades. Sõjalise kaitse teostajad on kaitsevägi ja Kaitseliit. Kindlasti on Eesti riigikaitsel nii häid külgi kui ka halbu. Mina oskan siinkohal tuua välja mitmeid plusse
REIS SINIMÄGEDESSE Täna, meie oleme sõitnud sinimägedesse, kus me külastasime Vaivara sõjamuuseumi, Vaivara monumendi ja vaatetorni. Täna kell 12:25 me sõitsime välja, 11. Klassi õpilastega, koolist Sinimägedesse, kus me pidime tutvuda Teise Maailmasõja asjadega. Kõigepealt me külastasime Vaivara sõjamuuseumi, kus me tutvusime kuidas käis Teine Maailmasõja, erinevade relvastusega, sõjavarustusega ja muude asjadega. Ka seal me vaatasime filmi Esimese ja Teise Maailmasõdade kohta. Pärast seda me läksime Vaivara vaatetornile vaadata, kuidas välja nägeb Sinimägede ümbrus. Seejärel me läksime ka varjupaikasse – see, minu jaoks, oli väga huvitav, sest varem ma ei ole veel näinud niisugust kohti. Pärast seda me pidime kõndida Vaivara monumendi juurde, aga meid päästis see, et aega oli juba vähe ja me läksime sinna bussiga. Seal me tegime ka paar ringi ja pärast seda sõitsime tagasi. See väljasõit o...
ESSEE Elu lahinguväljal Sõda ei ole midagi, mida saab edasi anda sõnade või tunnetega. Sõda on periood, mida pean maailma kõige kurvemaks ja valusamaks sündmuseks läbi aegade. Sõjal on lahningud, mis on olukorrad sõja ajal. Sõja perioodil võidakse maha pidid mitu sada lahingut, milles on ellujäänud ja surejad. Lahingolukorrad moodustavad kõige raskemad hetked sõjas. Mehed, kes on rindel võitlemas, peavad tegema mitu asja korraga, nende mõtteviis peab olema selge ja pühendatud ainult oma eesmärkidele. Alati võib ette tulla ootamatuid hetki, kus on vaja kiirey reageerimist ja selget pead. Ilma rahu säilitamiseta, võib lahing lõppeda minu jaoks kiiremini kui see alata võis. Lahinguväljal on tähtis, et minu ümber on mehed, keda ma usaldan ja kellega koos ma olen nõus surema. Minu tiim on minu perekond sellel momendil, mitte keegi teine. Nemad motiveerivad mind, ho...
Kindralmajor Aleksander Tõnisson Erko Tölpt Vanalinna Hariduskolleegium 10.10.2016 Aleksander Tõnisson Aleksander Tõnisson sündis 17. aprill 1875 Tartumaal ja suri 30. juuni 1941 Tallinnas. A.Tõnisson oli Eesti sõjaväelane kelle auastmeks oli kindralmajor mille ta sai 1918 ja 1934-1939 oli ta Tartu linnapea ning 1939-1940 oli ta Tallinna ülemlinnapea. Tõnisson õppis Eesti Aleksandri linnakoolis Põltsamaal ja 1897-1899 Vilno sõjakoolis. Sõjaväeline teenistuskäik Teenistuskäik vene sõjaväes - Sõjaväeteenistusse astus A. Tõnisson 30.august 1896 teise järgu vabatahtlikuna. 29.oktoober 1899 ülendati ta alamleitnandiks, misjärel teenis kuni 30.augustini 1900 113. jalaväepolgus nooremohvitserina, 1904.aasta sügiseni pataljoni adjutandina. 1905.aastal võttis A. Tõnisson 1. kütipolgu koosseisus rooduülemana osa Vene-Jaapani sõjast. Seejärel teenis kuni 1909. aasta sügiseni Riia õppepataljonis ning 24.juulini ...
Tallinna Humanitaargümnaasium 10.a klass Eesti Kaitseväe auastmed ja nende tähendus Referaat Õpetaja : Igor Kopõtin Koostas : Maria Lustsikov Tallinn 2012 · Mis on auaste ? Sõjaväeline auaste on hindamise süsteem sõjaväelise ülesehitusega organisatsioonides. Hinnatakse isikute juhtimisvõime, hariduse, staazi või ka teenete järgi, neid kantakse sõjaväe vormiriietusel. Mida edukam teenija, seda kõrgem ta auaste. Samas auastmes kaitseväelaste hulgas loetakse kõrgemaks kaitseväelast, kes teenib kõrgemal ametikohal; võrdse ametikoha ja auastme korral kaitseväelast, kes on saanud varem viimase auastme. · Kes annab välja ? Auastmete andmise õigus on järgnevatel isikutel: vabariigi president - ohvitseridele kaitseväe juhataja - allohvitseridele väeosa ülem - sõ...
Iraagi sõda 2003 Marilin Palmist & Andra Toom Iraak. Iraak on riik Lähis-Idas, Ees-Aasias. Sõja algus ja põhjus. Sõda algas 20.ndal märtsil 2003. Iraagi sõja peaeesmärkideks oli kukutada Saddam Hussein ning otsida ja hävitada massihävitusrelvi. Saddam Hussein Abd al-Majid al-Tikriti Saddam Hussein oli viies Iraagi president. Hussein'i toetusel on Iraagis valmistatud suures koguses massihävitus relvi ja ta toetas ka enesetappu terroristide rühmitust al Qaeda Osalejad USA poolel. USA Iraagi vabadust soovivad iraaklased Inglismaa Austraalia Poola Lõuna-Korea Itaalia Kruusia Ukraina Holland Hispaania Osalejad Iraagi poolel. Iraagi Ba'ath Party pooldajad Kõik Saddam Hussein'i pooldajad Islami usu pooldajad Al Qaeda terrorirühmitus Mahdi armee Islami usuliste armee Ansar al-Sunnah Olulisemad sündmused. 16. märtsil 2003 esitas USA president G...
Eesti riigikaitse kulutused Mis on üldse riigikaitse? Eesti riigikaitse on üles ehitatud totaalkaitse printsiibil ja riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, tema maa-ala, territoriaalvete ning õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. Riigikaitse juhtimisstruktuur tagab kaitseväe valmisoleku rahuajal ja kriisiolukordades. Sõjalise kaitse teostajad on kaitsevägi ja Kaitseliit. Kaitseväe operatiivstruktuuri põhijõud on rahuajal sõjaliselt väljaõpetatud reservis olevad üksused. Väheste ressurssidega riigi puhul on kirjeldatud lähenemisviisi eelis see, et rahuajal hoolitsevad reservväelased oma ülalpidamise eest tavaelus ise ja ainsaks riigipoolseks kulutusteks on väljaõpe.
Maaväe väljaõppe keskused: *jalaväe brigaad, *Scouts-pataljon, *VÕK Kuperjanovi üksik-jalaväepataljon *VÕK Viru Üksik-jalaväepataljon, *VÕK Rahuoperatsioonide keskus, *VÕK Üksik-sidepataljon, *VÕK Üksik-vahipataljon, *lahinguteostuse väljaõppe- keskus, *Suurtükiväegrupp, *Õhutõrjedivisioon, *Pioneerpataljon, *Kaitseväe keskpolügoon, Auastmed: (alamast kõige kõrgemani) Ajateenijate: Reamees, kapral, Nooremseersant, Seersant, Vanemseersant Kindralohvitseride: Nooremveebel, veebel, vanemveebel, staabiveebel, ülemveebe Ohvitserid: lipnik, nooremleitnant, leitnant, kapten, major, kolonelleitnant, kolonel, brigaadikindral, kindralmajor, kindralleitnant, kindral mereväe ajateenijate: madrus, venemmadrus, nooremmaat, maat, vanemmaat mereväe ohvitserite: lipnik, nooremleitnant, leitnant, kapten, kaptenmajor, kapten- leitnant, mereväekapten, kommodoor, kontraadmiral, viitseadmiral, admiral
Laskeasendid Margus Saar Heade lasketulemuste saavutamiseks tuleb tähelepanu pöörata laskeasendile. Hea laskeasendi puhul on lihased lõdvad, et hingamine ja vereringe saaksid võimalikult hästi töötada. Kaitseväes kasutatakse püsti, põlvelt ja lamades laskeasendit. Lasketehnika printsiibid Laskeasend ja relva hoidmine piisavalt kindlad. Relv suunatud sihtmärgile vabalt, ilma füüsilise pingeta. Sihikupilt peab olema õige. Lask ja järelsihtimine sooritada nii, et see ei mõjutaks lasu tulemust. Püsti laskeasend Püstiasendit kasutataks siis, kui tulistatakse lähidistantsil ja reageerimiseks vaenlase tegevuse peale on vähe aega. See on tavaliselt esmane kontakti sattumine. Pärast varjumist või kontakti vältimist võetakse sisse mõni teine asend. Jalad on õlgade laiuselt, vasak jalg eespool. Keharaskus toetatud rohkem vasakule jalale. Keha on jalgade suhtes 45 kraadi pööratud vasakule. Põlvi ei tohi painutada taha. Käed kergelt kõver...
Eesti riigikaitse üldine korraldus Eesti riigikaitse eesmärk on kindlustada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. Eesti riigikaitse üldine korraldus · Üksikisiku turvalisus on tihedalt seotud riigi ja ühiskonna ning globaalse julgeolekuga. · Laiapindne riigikaitse riigikaitsega on seotud erinevad eluvaldkonnad: Meditsiin Tööstus Kaubandus Kommunikatsioonid Haridussüsteem Grupitöö: Mõelge läbi ja tooge näiteid kuidas nimetatud valdkonnad on seotud riigikaitsega? · Kaasaegsed julgeolekuohud mitmekülgsed, hõlmavad nii sõjalist kui mitte-sõjalist mõõdet · Sise- ja välisjulgeolek on omavahel seotud · Jõuliselt on esile kerkinud uued julgeolekudimensioonid: küberjulgeolek,
koosseisu, balti erikord. Võõras väes | Michael Andreas Barclay de Tolly; 1796: nekrutikohustus 25 aastat teenistust; 1874: üldine sõjaväekohustus: 5 aastat teenistust; Ühtekokku 300 000 meest Vene armeesse; Eesti ohvitserkonna kujunemine; Esimene maailmasõda. Rahvusväeosad | Eelduseks eestlastest ohvitseride olemasolu; 1. Eesti polk, Aleksander Tõnisson; Eesti Diviis, Johan Laidoner. Eesti riigikaitse 1920-1940 | Ajateenistus keskmiselt 1 aasta; Maa- mere- ja õhuvägi; Kaitseliit 40 000 meest; Riigikaitseõpetus kesk- ja kutsekoolides; Riigikaitse oli olemuselt üldrahvalik. Okupatsiooniarme kohalolek Eestis | 1991. aastaks oli Eestis asuvate Nõukogude Armee üksuste käsutuses 1665 objekti kogupindalaga 87 147 hektarit (umbes 2% Eesti territooriumist). Sõjaväeüksused paiknesid ligi 800 paigas, 1991. aasta suvel oli Eestis ligikaudu 36 000 nõukogude sõjaväelast
(sir Henry Maine) · Rahu on keerukam nähtus kui sõda? · Maailma ajalugu, eesti ajalugu sõdade ajalugu? · Kings and battles... versus ,,sõduri-keskne lähenemine" Millest tuleb juttu: · Sõjaajaloo mõistest; · Peamised sõjasündmused Eestis, eestlased võõras väes, nekrutikohustus... · Rahvusväeosad, Vabadussõda, eestlased, EW riigikaitse; · eestlased Teises maailmasõjas; · Okupatsiooniarmee kohalolek; · Eesti riigikaitse alates 1991. aastast. · Sõjateadus on kõige üldisemas plaanis teadusharu, mis käsitleb sõjaks valmistumist ja sõjapidamist. Sõjateaduse pilk on suunatud eelkõige tulevikku, eesmärgiga aidata kaasa efektiivsemale riigikaitsesüsteemile. Sõjaajalugu vaatab minevikku ja on seotud ajalooteadusega. Seega võiks sõjaajalugu defineerida kui ajalooteaduse haru, mis uurib sõjanduse eri valdkondi, nende toimet ja mõju ühiskonnale minevikus.
Ammu ja vibu kui relvasüsteemide võrdlus Amb ja vibu olid keskajal ja enne seda sõjas suuresti kasutusel. Neil kahel relval on mõlemal omad eelised, tihti on vaieldud selle üle, kumb oli efektiivsem. Vibu on tuntud jahi- ja sõjariist juba iidsete rahvaste juurest, mille vanuseks peetakse ligi sada tuhat aastat. Amb on edasiarendus vibust, mis jäi vibu ja tulirelva vahAelisse ajajärku. Esimesed leitud ammud on pärit 5.-6. Saj. E.m.a. Ammu- ja vibukütte kasutati tihti nii, nagu tänapäeval snaipereid, nende ülesandeks oli maha lasta vastaste väejuhid. Mõlema relva nooled võisid läbistada parimagi kaitserüü ning olid väga mõrvarlikud. Vibu kasutati kaugelt võitlemiseks, ning läbi ajaloo on just tihti vibukütid olnud lahingu lõpptulemuse otsustajateks.Vibuga sai lasta 10-12 noolt minutis, mis võisid teatud kauguselt läbistada isegi raudrüü. Nooletabamuse saanud sõdur oli võit...
1.VÄEOSAD JA NENDE ÜLEMATE NIMED: Kaitseliidu Tartu maleva väeosa juht: Janno Rosenberg Kaitseliidu ülem: Raivo Lumiste Kuperjanovi jalaväepataljoni juht: Maidu Allikas Mereväe ülem: Igor Schvede Politsei- ja Piirivalvekolledzi juht: Ken Vaher Sidepataljoni väeosa juht: Andres Herk Sisekaitseakadeemia kadettide juht: Tarmo Orav Tartu Maleva Akadeemilise malevkonna juht: Tanel Pedal Vahipataljoni ülem: Kalle Teras Viru pataljoni jalaväekompanii juht: Janno Märk Õhuväe ülem: Valeri Saar 2.RELVASTUS: 90mm suurtükid 120mm miinipildujad 122 ja 155mm haubitsad Tankitõrjesüsteem MILAN-2 ja MAPATS Õhutõrjekahur
Riigikaitse Eestis Riigikaitset on vaja igale riigile nii sise- kui ka välisvaenlaste eest kaitse leidmisel, sest muidu seda riiki ei eksisteeriks. Riigi kaitsmine agressorite eest on selle riigi rahva ülesanne ning seega on loodud erinevad riigikaitse üksused ja lisaks ka erinevad liidud mitmete riikide vahel. Eesti riigikaitse põhineb Eesti kaitsejõududel, välislepingutega sätestatud sõjalisel koostööl ja vabatahtlikel ühendustel. Eesti kaitsejõud põhinevad Eesti Kaitseväel, mis koosneb maaväest, mereväest,õhuväest ja vabatahtlikul ühendusel Kaitseliidul. Kuna kaitseväe tegevuse jätkumine ning uute liikmete organisatsiooni astumine on väga oluline, siis on oluline ka see , et Eestis kehtib täisealistele noormeestele ajateenimise kohustus
Keskkonnakaitse kaitsejõududes Strateegilised keskkonnadokumendid: Eesti kaitsejõudude keskkonnakaitsekontseptsioon, ,,Keskkonnakaitse kaitsejõududes", Keskpolügooni keskkonnamõju hindamine, Keskkonnakorralduskava, Kaitseministeeriumi keskkonnakava 2004-2014: looduslik mitmekesisus, planeeringud, keskkonnaseire, riigihanked, ehitus, tehnika, mahetoit, keskkonnajuhtimine. Probleemid militaarobjektide jääkreostus, sõjategevus, väeosade tegevus Nõukogude armee Eestis üle 1500 objekti, 1,9% kogu Eesti territooriumist: Paldiskis ~25 000 sõjaväelast; Tallinnas ~20 000 sõjaväelast; Tartus ~9000 sõjaväelast. Kokku 122 480 Aegviidu polügon (33 100 ha); Laeva polügon (13 411 ha); Nursi polügon (3703 ha); Värska polügon (1962 ha); Paldiski linn koos Pakri poolsaarega (3703 ha); Pakri saared (2447 ha); Naissaar (1867 ha). Keskkonnakahjud: pinnas on saastunud naftaproduktidega, reostunud pinna- ja põhjavesi, metallijäätmed, ehitusmaterjalide jäätme...
Kaits e väe auas tme d Kui kaitseväelaste vahel puudub alluvussuhe, eristatakse neid auastme järgi. Jõgeva NK ja KT Auaste näitab kaitseväelase omandatud sõjaväelist haridust, teenistusstaazi pikkust ja teenistuses saavutatud edu. Samas auastmes kaitseväelaste hulgas loetakse kõrgemaks kaitseväelast, kes teenib kõrgemal ametikohal; võrdse ametikoha ja auastme korral kaitseväelast, kes on saanud varem viimase auastme. Auas tme te andmis e õ ig us o n järg ne vate l is ikute l - vabariigi president - ohvitseridele kaitseväe juhataja - allohvitseridele - väeosa ülem - sõduritele Jõgeva NK ja KT Auastmed jagunevad maaväe, õhuväe (samased maaväe auastmetega) ja mereväe auastmeteks. Jõgeva NK ja KT Maaväg i ja õ huväg i S õ durid Kapra l Reamees No o re mallo hvits ...
Minu teadmised riigikaitsest olid enne õppeainega kokku puutaumist väga minimaalsed. Enne riigikaitse tundides osalemist arvasin, et riigikaitse on lihtsalt see kui sõdurid seisavad püssid käes riigi piiril ja tulistavad neid, kes ebaseaduslikult riiki üritavad tungida. Selle õppeaine käigus õppisin eelkõige seda, et riigikaitse hõlmab palju laiemat ala ja minu suhtumine sellesse muutus. Enne riigikaitse tunde suhtusin sellesse õppeainesse kehvasti, arvates et see tund on seal vaid aja täiteks, kuid nüüd on see suhumine muutunud. Nendes vähestess tundides, kus viibisin, sain palju targemaks ja nägin, mida minu kaasõpilased teadsid. Tänu kaasõpilastele sain teada suurematest relvakokkupõrgetest viimase kümne aasta jookusl. Osadest kuulsin alles esimest korda, sest pole eriti uudistega kursis. Riigikaitse aitas luua seoseid erinevate ainete vahel
Viru üksik jalaväepataljon 1. Väeosa loomine. Asutati 06.12.1917. I formeerimine: kapten Hendrik Vahtramäe asus 1. eesti diviisi ülema kohusetäitja alampolkovnik J. Sootsi ja brigaadiülema, alampolkovnik A. Tõnissoni käsul 6. detsembril 1917. aastal Rakveres formeerima 4. jalaväerügemendi eelkäijat – 4. eesti polku. II formeerimine: Saksa okupatsiooni lõppedes nimetas Eesti Vabariigi esimene sõjaminister, kindralmajor Andres Larka Eesti diviisi ülemaks Aleksander Tõnissoni, kes saatis 1918. aasta 21. novembril kolonel Aleksander Seimani taastama 4. eesti polku asukohaga Narvas. 2.Osalus vabadus sõjas 28. novembril võttis 4. rügement koos selle ülemale allutatud mõnesaja Narva ja Virumaa kaitseliitlasega vastu punaväe 6. diviisi rünnaku. Pärast Narva mahajätmist taandus 4. rügement viivitusvõitlust pidades läände. 4. jaanuaril 1919, mil 4. rügemendi allüksused olid edukalt tõrjunud vastaste kallaletungid Valkla j...
Sisukord 1. Tund. AUTOMAATRELVA ÜLDINE KIRJELDUS JA OHUTUSTEHNIKA 2 2. Tund. AUTOMAATRELVA OSALINE LAHTIVÕTMINE, KOKKUPANEK JA HOOLDUS 10 3. Tund. AUTOMAATRELVA KÄSITLEMINE 19 4. Tund. LAMADES LASKEASENDI VÕTMINE, AUTOMAATRELVA HOIDMINE JA SIHTIMINE 26 5. Tund. LASKMINE LAMADES ASENDIS 32 6. Tund. TULISTAMISKORD 36 7. Tund. ERINEVAD LASKEASENDID 42 8. Tund. AUTOMAATRELVA EHITUS JA TÕRKED NING NENDE KÕRVALDAMINE 49 9. Tund. SIHTPUNKTI VALIK 54 10. tund. VARJUMINE, RELVA KANDMINE JA REAGEERIMINE VAENLASE EFEKTIIVSELE TULELE, TULEPOSITSIOONI VALIK 57 11. Tund. LIIKUVATE SIHTMÄRKIDE TULISTAMIN...
Mis on relv? Tavaliselt väidetakse, et relv on seotud eelkõige sõjandusega, kuid relvi on ka muid. Ma ei tea nii palju relvadest, mis on Kaitseväel või Politseil kasutusel – järelikult ei saa öelda, et relvad oleksid otseselt minu eluga seotud. Kui süüvida relvade küsimustesse teisest vaatenurgast, siis võib relvaks ka sõna- ning teadmiste mõistlikku kasutamist nimetada. Ma pean enda tähtsamaks relvaks just teadmiste ja informatsiooni oskuslikku rakendamist ja teravat sõnakasutust. Ma olen hea väitleja ning tunnen hiiglaslikku huvi sotsiaalteaduste vastu. Minu arvates on see otseselt seotud ka sellega, et enda väikestes ühiskonna uuringutes käsitlen ka nt kaitsekulutusi, Kaitseministeeriumi tööd ja pädevusi, ja loomulikult tunnen ma noore inimesena huvi globaalse julgeoleku, NATO ja ÜRO operatsioonide ja missioonide vastu. Kuna tulevikus plaanin just ühiskonda ja riigisüsteeme uurida, siis on mu peamiseks relvaks just see väärtuslik inf...
Noored Kotkad Kaitseliidu eriorganisatsioon Tervitus Kolm sõrme: Isamaa armastus Ligimese armastus Seaduste täitmine Väike sõrm tähistab isiklike huve Pöial sümboliseerib ühiskond Noored Kotkad ... ... on Kaitseliidu skautlik noorteorganisatsioon, mis asutati Kaitseliidu Vanematekogu otsusega 27. mail 1930. aastal. 1940ndal organisatsioon likvideeriti Taasasutamine 1989 aastal Noorte Kotkaste malevad Tallinna Malev Viru Harju Malev Alutaguse Malev Malev Rapla Järva Lääne Malev Malev Malev Jõgeva Malev Pärnumaa Sa...
d e hk L o t t a om e ä r d So t t a - S v L o Koostaja: Lota Aadla 12.klass Ajalugu- Lottade algus Esimese maailmasõja ajal asutati mitmes riigis isamaalisele tegevusele suunatud naisorganisatsioone. Kui 1917. aastal hakati Soomes asutama Kaitseliitu, liitusid sellega ka naised toitlustamise eesmärgil. 1919. aastal kasutati esimest korda nime Lotta Svärd, mis ühinguna asutati 1920. aastal. 1921. aastal alustati reaalse tegevusega, samal aastal loodi ka lottade märk. (http://saaremaa.kaitseliit.ee/et/eesti-ja-soome-vabatahtlike-koostoo-jatkub) Ajalugu-Lottade nimi Lotta Svärd on pärit Runebergi luuletusest „Tooli lugu“, kus Lotta läheb abikaasa Svärdiga kuningas Gustav III asemel sõtta. Lotta Svärd oli üks suurimaid vabatahtlikke ühendav naisorganisatsioon, mille kauaaegne juht oli Fanni Luukkonen. Lottaks sai 17...
1. Millal said alguse sõjad inimtsivilisatsiooni ajaloos? Sõdade kohta võib öelda, et need on vanemad kui (kirjutatud) ajalugu, sest päris kindlasti sõdisid inimesed ka eelajaloolisel ajal, st enne kirjaliku mälu tekkimist (lk 15). 2. Kuidas mõistate lauset: „Si vis pacem, para bellum". Lause tähendab eesti keelde tõlgituna "Kui tahad rahu, ole valmis sõjaks" (lk 15). 3. Mis on sõjateaduse peamiseks ülesandeks? Sõjateaduse ülesandeks on adekvaatselt tulevikku prognoosida ja mudeldada, aidates sel moel kaasa riikluse püsimisele ja julgeoleku kindlustamisele (lk 16). 4. Mitmedal sajandil toimus muistne vabadusvõitlus (Põhjala Ristisõda)? Muistne vabadusvõitlus toimus 13. sajandil (lk 29). 5. Mis olid eestlaste kaotuse peamisteks põhjusteks muistses vabadusvõitluses? 1) Ebavõrsed jõud - Eestlaste malev ehk maakaitsevägi koosnes vabadest relvakandmisvõimelistest meestest, kes kutsuti konkreetseks sõjaliseks operatsiooniks iga ko...
Kaitsetahe Kaitsetahe on vabast tahtest valmisolek liitlaste saabumiseni riigi turvalisuse säilitamise eest välja astuda ning rünnakule vastupanu osutada. Kas seda tahab teha aga iga Eesti kodanik? Inimesi on erinevaid, on neid, kes hoolivad enda enda riigist rohkem ja neid, kes hoolivad vähem. Igaühel on oma vaated maailma kohta, aga ma arvan, et enda riigi eest peaks seisma iga kodanik. Minevikust saab tuua ka paar näidet, kus eestlased üheskoos ja enda vabast tahtest on võõrale võimule vastu astunud ja meie väikse riigi eest võidelnud. Eestis on ka erinevalt teistest riikidest palju vabatahtlikke riigikaitsega seotuid organisatsioone. Juba noores eas on võimalik astuda Kaitseliitu või noorkotkaste sekka. Just nimelt nende organisatsioonide tõttu on Eestis vabatahtlike riigikaitsjate arv suurem kui teistel. Mina ise ei ole siiamaani liitunud ühegi noororganisatsiooniga. Sel...
Eesti Vabariigi 99. Kaitsejõudude paraad Vabaduse väljakul Üles rivistatud: • 40 liputoimkonda • 5 kompaniid • 4 patareid • 22 rühma • 3 orkestrit • 5 teenistus koera • 109 ühikut tehnikat • kokku osalejaid 1053 Eesti Vabariik Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid Liputoimkond Reservohvitserid: • Indrek Reismann • Lippur: Alar Nigul • Lipu saatorid: Tiit Riisalo, Alo Tamm Eesti Kaitsevägi • Juhataja: kindral Riho Terras • Peakaplan: major Gustav Kulsar Liputoimkond • Kolonel Alar Kalmus • Lippur: major Tanel Lelov • Lipu saatorid: major Anneli Kajamaa, kaptenmajor Arto Reinmaa Maavägi • Ülem: kolonel Veiko-Vello Palm Liputoimkond • Indrek Raudsepp • Lippur: major Ivar Sammal • Lipu saatorid: Marten Rumel, Ingmar Viires Õhuvägi • Kolonel Jaak Tarien • Kopterit R-44 • NATO lennukit AWACS E-3A ...
RIIGIKAITSE KONTROLLTÖÖ KORDAMiSKÜSIMUSED Lehekülgede numbrid on riigikaitseõpikust, mis on välja antud aastal 2014. Lisaks on lingid materjalidele, väeosade embleemidele ja asukohtadele. Õpik lk 76-77 Eesti kombineeritud riigikaitseüsteem Elukutselistena saavad selle töö eest palka Kohustuslik ajateenistus Vabatahtlik kodanikualgatus kaitseliit Lk 84-87 Kaitseliit. Millised on kaitseliidu eripärad? Vabatahtlik ,kus on sõjaväeline distsipliin ja allub Kaitseväe juhataja ja Kaitseliidu ülema kaudu valitsuse käskudele ja korraldustele Kui vanalt võib Kaitseliitu kuuluda? Tegev liige on vähemalt 17-aastane Eesti kodanik ,veel kuuluvad noorliikmed vähemalt 15 aastast, Millised on kaitseliidu eriorganisatsioonid? Naiskodukaitse, Noored Kotkad, Kodutütred Kaitseliidu ja kaitseliidu eriorganisatsigoonide sümboolika. Kotkas mõõgaa -Kaitse liit ( õ lk 86 Lk 88 Kaitseväeteenistus. Kaitseväeteenistuskohustus. Millise vanuseni võib kutsuda ...
Tankitõrje Granaadiheitja ÜLESANNE Täidavad jaoülema poolt kästud tulekorraldusi Peavad lahingupaarina olema võimelised hävitama jao tulealas viibivaid vaenase liikurvahendeid ja jalaväge Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase 82mm m96 Kerg- granaadiheitja Horvaatias valmistatud Tehnilised andmed Kaal 42 kg Muutke teksti laade Toru pikkus 1150 mm ja kaal 14.5 kg Teine tase Laskekaugus kuni 4850 m ja 6225 m Kolmas tase Laskekiirus 23 mürsku minutis Neljas tase ...
Sõjaväepolitsei Mis on mis? Sõjaväepolitsei on riigi relvajõudude koosseisu kuuluv julgeoleku- ja korrakaitseüksus, mille ülesanded on reeglina seotud relvajõudude isikkoosseisu ja territooriumiga. http://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5jav%C3%A4epol Millega tegeleb? teostab järelevalvet sõjaväelise distsipliini üle aitab tagada relvajõudude isikkoosseisu julgeolukut valvab sõjalisi objekte kolonnid sõjavangide eskortimine ja valve http://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5jav Varustus Varustus, mida kasutatakse väljaõppes, erineb jalaväe poolt kasutatavast varustusest: relvadeks on lisaks automaadile ka püstol sõidukiteks on peamiselt maasturid erivahendid (näiteks kumminuiad, käerauad, üksikvõitleja massirahutuse mahasurumise kaitsevarustus jne.) http://vahipataljon.mil.ee/?page_id=2 Mida tähendab SP ajateenijale? Mida saab õppida? Sõjaväepolitsei eriala ...
Massihävitusrelvad Mis on massihävitusrelv? Massihävitusrelv on relv, mis tekitab kohe või hiljem suuri inimkaotusi hukkunute, haavatute ja vigastatute näol. Olenevalt relva liigist võib põhjustada rohkeid materiaalsete väärtuste purustusi. Mässihävitusrelvade pealiigid on biorelv, keemiarelv ja tuumarelv. Massihävitusrelvade pealiigid Tuumarelvad nüüdisaja kõige võimsam massihävitusrelv Biorelvad haigusttekitavad mikroorganismid või nende toksiinid, mis leiduvad looduses ja mida kasutatakse inimeste, loomade või taimede hävitamiseks Keemiarelvad sisaldab ründemürki, mille aluseks on toksiliste keemiliste ühendite mõju inimorganismile Tuumarelv Tuumarelv on relv, mis põhineb tuumaenergia kasutamisel Tuumarelva peamised mõjutegurid on lööklaine, valguskiirgus ja radioaktiivne kiirgus Tuumarelva moodustavad tuumalõhkepea ning selle kohaletoimetamise vahend Tuumarelvas kasutatakse aatomituumade lõhust...
NATO Euroopa LiitUSA Koostöö julgeolek. Kollektiivkaitse. Rauno Leppik NATO PõhjaAtlandi Lepingu Organisatsioon Loodi 4. aprillil 1949. aastal NATO kõrgeim organ on PõhjaAtlandi Nõukogu NATO peasekretär on alates 2009. aasta 1. augustist Anders Fogh Rasmussen NATO liikmesriigid Alates 2009. aasta 1. aprillist on NATO liikmeid 28. 1949 (asutajad): Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island, Itaalia, kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani 1952 Kreeka ja Türgi 1955 Saksamaa LV 1982 Hispaania 1990 laienemine endise Saksa DV alale 1999 Poola, Tsehhi ja Ungari 2004 Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia 2009 Albaania ja Horvaatia kollektiivkaitse PõhjaAtlandi pakti viienda artikli kohaselt võetakse ühe liikmesriigi vastast rünnakut kui kallaletungi kogu ühenduse vastu. Eesti NATO sõjalistes ...
tehnoloogia areng- infotehnoloogilised vahendid/küberrünnakud sotsiaalsed riskid- nakkushaiguste levik Hädaolukord? Valmisolek> madala riskiastmega kriis > eriolukord> erakorraline seisukord > sõda NATO sõjalis-poliitiline, kollektiivkaitse, 28 liikmesriiki, eesti liitus 2004(kordamisküsimus) valmidusjõud (päevad) , kiirreageerimisjõud (nädalad) NRF, sõjaaja peajõud Millisel kahel sambal põhineb Eesti sõjaline kaitse Mida mõistame riigikaitse terviklik käsitluse all Loe läbi lk 41-42 4. Eesti kaitseväe struktuur ja ülesanded. Kaitseväeteenistus Kaitseväe demokraatlik juhtimine Riigikogu kuulutab välja sõjalise olukorra jne, vahel ka president kui pole aega riigikogu kokku kutsuda. Kaitsevägi on sõjaväeliselt korraldatud valitsusasutus Kaitseministeeriumi valitsemisalas. Kaitsevägi võib oma ülesannete täitmiseks kasutada jõudu seaduses sätestatud
Soomusrong NR.1 Soomusrong nr. 1 Esimest korda kasutati soomusrongi 1848. aastal Austrias. Relvaliigina näitas soomusrong oma võimeid aga 1860datel aastatel Ameerika kodusõjas. Soomusrongide hiilgeaeg oli Esimene maailmasõda. Punaarmee käsutuses oli 20. sajandi algupoolel 101 spetsiaalselt selleks otstarbeks ehitatud soomustatud soomusrongi, mis on ka suurim ühe riigi käsutuses olnud soomusrongide arv. Ameeriklaste poolt kasutati soomusronge viimati Vietnami sõjas. Soomusrongid on tänapäevaks kadunud väeliik. Nüüdsed sõjad neid enam ei vaja. Eesti Vabariigi sünni juures oli neil aga väga kaalukas osa. Peab tegema väikese täpsustuse, sest soomusrongide väeosa nimetati esialgselt divisjoniks ja diviisiks sai ta alles 23. aug. 1919. soomusrongide isaks aga nimetatakse meremees, kontraadmiral Johan Pitkat, kelle ideel ja ettevõtmisel asi teoks sai. Kõige legendaarsemaks meheks sai aga soomusrongide divisjo...
Kuidas mõõta riikide rikkust? Riigi rikkust on võimalik mõõta mitut erinevat moodi. Riigi rikkus oleneb riigi maavarast, selle käitlemisest, toodangust , väärtusest ja kasutusest. Kindlasti on väga tähtis elanikkonna haritustase, sest kui inimene on haritud, mõtleb ta ,kuidas oma elu paremaks muuta ja omab õigeid väärtushinnanguid, siis saab inimene hea töö ja hea palga, sest nii rikas kui on rahvas, nii rikas on ka riik. Minu arvates on tähtsam see, et raha omaks ettevõttjad, mitte riik. Ettevõttjate rikkus , teeb ka riigi rikkaks. Et oleks aga head ettevõttjad, hea tehnoloogia ja võimalused, peab riik soodustama keskkonna tootmaks uusi tehnoloogiaid. Sellega jõuangi ringi algusesse, riigis peavad olema head koolid ja palju õppimisvõimalusi. Näiteks Eestis käib iga inimene koolis ja meil ei ole hariduse omandamine piiratud, olgu inimene ükskõik kui vana , aga näiteks Afganistaanis olid koolid kunagi ainult poistele. Ku...
Kaitsejõud- selle struktuur, teenistus, distsipliin ja relvakonfliktid. Kaitsejõud on rahuaja riigikaitse seaduse järgi sõjaväeliselt korraldatud üksus, mis koosneb kaitseväest ja Kaitseliidust. Eesti riigikaitse juhtimine ja korraldamine toimub demokraatlikest põhimõtetest lähtuvalt. Põhimõtete elluviimisel tagatakse seadustega piiritletud õigused, kohustused ja vastutus, mis sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse 10. peatükis. Kaitsejõududest suurim ja tähtsaim on kaitsevägi, mis sai alguse Eesti Rahvaväest (1918). Eesti Kaitsevägi allub Kaitseministeeriumile. Üldiselt Kaitseväe ülesanneteks on hoida
AK-4 ja RELVAÕPE( ohutus ) Informatsioon KABA Kestaheiteava KIRP LEEGISUMMUTI SALVE PESA LUKUKODA VINTRAUD VINNAST TULEÜMBE KOOS KIRP KOOS USHOOB RSEADUR SIHIKUGA TIHVLIDE PE KIRBUKAITSM EGA LAESÄÄR JA KINNITUSTIHV KANDERIHMA L EESMINE KINNITUS SALVENIV KANDERIHMA TAGUMINE KIN PÜSTOLIKÄEPIDE PÄÄSTIK JA PÄÄSTIKUKAITSE Relv on seadis või ese, mis on ette nähtud elusolendi või materiaalsete väärtuste kahjustamiseks või hävitamiseks. Relvi eristatakse : sõjaväe, -jahi ja spordirelvad ning toimeviisi järgi külm- ja tulirelv Relvad: Eesti kaitseväe relva...
,,Relvaõpe" Relv on seadis või ese, mis on ette nähtud elusolendi või materiaalsete väärtuste kahjustamiseks või hävitamiseks. Relvi eristatakse : sõjaväe, -jahi ja spordirelvad ning toimeviisi järgi külm- ja tulirelv Relvad: Eesti kaitseväe relvastusse kuulub suur valik relvi allüksuste ja ametikohtade vajaduse järgi. Liigitus: Käsitulirelvad, püstolid ja revolverid. ( ründevintpüss, - poolautomaat ,- automaatrelv ) Lahingupaari relvad kuulipilduja ,- TT relvad jne. ( Kuulipilduja MG 3 ,- Kuulipilduja KSP- 58 ,- Granaadiheitja Carl Gustav ,- 81 mm miinipilduja B-455,- 120 mm miinipilduja 2B11,- kerge välikahur 105 H 37-61,- Haubits FH 70/1 A-1 ) ,,Ohutuseeskiri" Väljaõppe ohutuseeskiri on rahuaegse sõjavälise väljaõppe ja sellega kaasneva muu tegevuse ja turvalisuse tagamiseks. KV väljaõppe ohutussüsteem peab välistama väljaõppeürituste ajal õnnetusjuhtumid ja traumad, mille peamiseks põhjusteks võivad olla: 1. Väljaõppeürituste...
Religioosed(ususõjad) Sisepoliitilised(riigipöörded) ÜRO loomine 1945.a ja NATO loomine 1949.a Pärast külmasõja lõppu on päevakorda kerkinud kollektiivne julgeolek ja koperatiivne ehk koostöö tegemine. Riigikaitse! Eestis on saanud Nato liige ja Euroopa Liidu liikmesriigiks. Osaletakse aktiivselt Nato ja Euroopa Liidi töös. Rahvusvahelistes: julgeolekusüsteemis,-rahutagamise operatsioonides. Koostöös tagatakse sõjarahu.Riigikaitse on kogu rahva ühine kohustus. Eesti riigikaitse on korraldatud nii et igal ühel on riigikaitses oma roll.Seda nim. totaalkaitse põhimõtteks.Eesti Vabariik on demo riik.Riigikogu on Eesti kõrgeim esinduskogu ehk seadusandlik võim. Riigikogu 101 liiget. Riigikogu kuulutab välja sõjaseisukorra. Eesti Vabariigi president on Eesti Riigipea ja riigikaitse kõrgeim juht. Valitsus-täidesaatev võim Kaitsejõud relvastatud struktuur Kaitsevägi valmis riiki sõjaliselt kaitsma. Eesti kaitsejõudude struktuur ja ülesanded!
Eesti õhuvägi Üldine informatsioon Eesti kaitseväe väeliik Põhiülesandeks riigi õhuruumi kontroll ning strateegiliste objektide õhukaitse tagamine Vastutab kõigi õhuoperatsioonide eest Eestis Tehnika Õhuväe lennuvahendid: Vaatlushelikopter Robinson R44 Transpordilennuk An2 Õhuväe koosseisu on kuulunud ka renditud õppereaktiivlennukid Aero L39 Õhuväe radarisüsteemid: Lockheed Martin TPS77 ASR8 VERAE Aero L-39 Struktuur Õhuväe ülem: brigaadikindral Valeri Saar Struktuur on rahu, kriisi ja sõjaajal suures osas muutumatu Koosseisu kuuluvad üksused: õhuseiredivisjon, lennubaas Õhuväe staap Staabiülem: kolonelleitnant Jaak Tarien Loodi 13. aprillil 1994. aastal kui Eesti õhuväe kõrgeim operatiivjuhtimise organ Õhuväe staabi ülesanded Alluvate üksuste alalise lahingvalmiduse tagamine Olukorda iseloomustavate andmete pidev ...
Riigikaitse ekskursioon 14.04 käisime oma gruppiga Viru jalaväepataljonis, mis asub Tapal. Kõigepealt vaatasime suures saalis videolõikku, mis näitas , kuidas väljaõppe toimib ja kuidas maavägi jaguneb. Seejärel jagati meid gruppidesse ja me liikusime erinevatesse kohtadesse. Kõigepealt liikusime me õhutõrjega tegelevate inimeste juurde , seal nägime kahte õhutõrjekahurit, millest kõige uuem oli MISTRAL. Peale seda liikusime pommirühma juurde , kus saime näha pommirobotit ja kuidas ta toimib. Pommirühma juures tutvusime ka metallidetektoritega ja muude pommi kahjutuks tegevate esemetega. Seejärel liikusime sõdurite puhkekodusse , mis oli minu arvates päris hea. Seal olid telerid , muusikatuba ja isegi kohvik. Seal saavad kõik sõdurid puhata ja vaba aega veeta, kuigi neil seda päris vähe on. Edasi suundusime me sõdurikodusse, et näha millistes tingimustes sõdurid seal elavad. Sõdurikodus oli ka üks noormees ...
. : , , () CFC ( ) HCFC () F () , . . « » « » , , . , , 4 (, ) . , . , ( ). . . . . , , . , . . : , ; ; . , , . -- , . -- . -- , . 20 ; ; (19501953) 5 ; (19641968) 20 . : ( ) , : , «» «» 11 American Airlines : ( ...
AK-47 (oma nimi) Tutvustus 7,62mm automaat AK-47 ehk 7,62mm Kalasnikovi automaat mudel 1947 on Nõukogude Liidus Mihhail Kalasnikovi (sünd 1919) poolt konstrueeritud automaatrelv. On üks kasutatumaid ja töökindlamaid käsirelvi. maailmas. Mihhail Kalasnikov Kirjeldus Relvast saab anda nii automaattuld kui ka sihikulist/üksiklaskudega tuld. Selle relva populaarsuse põhjuseks on konstruktsiooni kergus ja lihtsus ning suurepärane töökindlus, teda oli väga lihtne puhastada ja hooldada. Efektiivseks laskeulatuseks on 300m. Automaatrelvast toodeti ka erivägede ja miilitsavariante, näiteks AKM, AKSU jne. Töö põhimõte Lukuraami tagasi tõmbamisega vinnastatakse löögimehhanism ja surutakse kokku taandurvedru. Lukuraami vabastamisel surub taandurvedru lukuraami algasendisse, mille ajal haarab lukk padrunisalvest kaasa padruni ja surub selle...
docstxt/14253092955951.txt
Kinnitatud Tartu Maleva pealiku ”.....” august 2010 a käskkirjaga nr .... LISA 3 1. Kirjuta automaat AK4 relva osad 1. LEEGISUMMUTI 11. KABA 2. VINTRAUD 12. SALVE RIIV 3. KIRP 13. PÜSTOLKÄEPIDE 4. VINNASTUS MEHHANISMI KODA 14. TULEÜMBERSEADUR 5. VINNASTUS HOOB 15. PÄÄSTIK 6. LUKUKODA 16. PÄÄSTIKUKAITSE 7. SIHIK 17. Pääste- ja vinnastus mehhanism 8. LUKK 18. SALV 9. LUKURAAM 19. SALVE PESA 10. TAANDURMEHHANISM 20. LAESÄÄR TESTI TEGIJA NIMI: ALLÜKSUS: TESTI TEGIJA ALLKIRI: KUUPÄEV: TEST SO...
Türi Ühisgümnaasium Uurimustöö Kodutütarde organisatsiooni mõju noorte arengule Järva maakonnas Autor: Kerttu Lumi Juhendaja: Juhan Pakane Türi 2014 SISUKORD Kodutütarde organisatsiooni mõju noorte arengule Järva maakonnas........................................1 SISUKORD.................................................................................................................................2 .....................................................................................................................................................2 1. SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 2. KODUTÜTARDE ORGANISATSIOONIST...........................................
ei jäta kedagi lahinguväljale maha. Ei Afganistanis tule all ega hiljem kodus, kus rakse haavatasaamise järel õpivad noored mehed ja naised uuesti elama või ka lihtsalt lahingujärgse stresssiga toime tulema. Lihtsalt ja lihtsat ei ole sellistes lugudes midagi." (Kaitseministeerium, 2012) Nii nagu tsitaadist väljendub, on dokumendi eesmärgiks rahvushelistes sõjalistes operatsioondies osalenud meeste ja naiste eest hoolitsemine ning nende panuse väärtustamine: ,,Eesti riigikaitse põhineb kodanike teotahtel ja omakasupüüdmatusel. Eesti vabariik väärtustab kõiki mehi ja naisi, kes on võidelnud Eesti iseseisvuse eest ning kes on Kaitseväe ridades osalenud välismissioonidel ja kes oma teenistusega on kaasa aidanud Eesti riigikaitse ülesehitamisele ja kindlustamisele." (Kaitseministeerium, 2012) Selle poliitika kontsekstis defineeritakse ka veterani mõiste. Veteraniks nimetatakse seda eesti kodanikku, kes on olnud või
Sisukord Sisukord.............................................................................................................................. 1 Sissejuhatus.........................................................................................................................2 1. Tuumapommi sünd ja areng USA-s................................................................................3 2. Tuumapommi sünd ja areng NSV Liidus....................................................................... 5 3. tuumarelva ülesehitus......................................................................................................7 4. tuumareaktsioon..............................................................................................................8 5. tuumariigid......................................................................................................................9 kokkuvõte...................
Kaitsevägi Arvele võtmine: · Kaitseressursside Amet võtab meessoost Eesti kodaniku arvele 17aastaseks saamisest ja kannab tema isikuandmed kaitseväekohustuslaste registrisse. · Ajateenistusse kutsutakse alates 18. eluaastast meessoost Eesti kodanik , kelle tervisesisund vastab ajateenistusse asumiseks vajalikele nõuetele ja kes ei ole saanud ameti pikendust · Kaitseressursside Ameti arstlik komisjon hindab kutsealuse terviseseisundit ning otsustab, kas ta sobib ajateenistuse läbimiseks või mitte. Juhul kui kutsealune ei ole nõus arstliku komisjoni otsusega, saab seda otsust edasi kaevata Kaitseministeeriumi arstlikule vaidekomisjonile. Arvele võtmine: · Seadus lubab kaitseväeteenistusest keelduda usulistel ja kõlbelistel põhjustel. Mille tagajärjel tuleb läbida asendusteenistus ja esitada taotlus Kaitseressursside Ametile, et põhjendada miks ta ei soovi ajateenistusse minna. · Kutsealune peab tea...
NOOR ÕPPUR LÄHEB MEELSAMINI AEGA TEENIMA © EERIK STRANDBERG; MAREK KÜNNAPAS; TAISI VIIRE 2017 AJATEENIJATE NELI PROFIILI o NOORED ÕPPURID o ISESEISVUMISE ALUSTAJAD o ISESEISEV KVALIFITSEERITUD TÖÖTAJA o PÕHIHARIDUSEGA TÖÖTAVAD NOORED KAITSEVÄGI PEALE KESKHARIDUSE OMANDAMIST o 2/3 ON 19 – 21 ELUAASTAT o 1/5 ON 22 – 24 ELUAASTAT o ALLA 2% 25 – 28 ELUAASTAT o 4% 18 ELUAASTAT o KESKHARIDUSE BAASIL 47% o KUTSE KESKHARIDUSE BAASIL 21% o PÕHIHARIDUSE BAASIL 16% o KÕRGHARIDUSE BAASIL 6% JÄRJEPIDEV ANALÜÜS o TERVIS o FÜÜSILINE VÕIMEKUS o VAIMNE VÕIMEKUS o POLITIILISED TÕEKSPIDAMISED o SOTSIAALSED HOIAKUD o KAITSETAHE o MOTIVATSIOONI ISELOOMUSTAVAD ANDMED VALMISOLEK AJATEENISTUSSE ASTUDA o NOORED KES OOTAVAD KUTSET 62% o NOORED KES PLAANIVAD AJATEENISTUSE LÄBIMIST 38% AJATEENIJA OOTUSED o EESMÄRKE TÄITA o ELLUJÄÄMIS - JA PLANEERIMISOSKUSI OMANDADA o OMANDADA SÕIDUKI JUHTIMISOS...
Eesti eriüksused Miks vajalikud? · Ohtlike kurjategijate kinnipidamiseks · Pantvangikriiside lahendamiseks · Tähtsate riigitegelaste turvamiseks · Terrorismivastaseks võitluseks · Riigi sisejulgeoleku tagamiseks · Riigi välispoliitika toetuseks Kelle käsutuses? · Keskkriminaalpolitsei · Kaitsepolitsei · Kaitsevägi Keskkriminaalpolitsei · K-Komando Loodi aastal 1991 · Kandis nime Politseireserv · Loojaks peetakse Lembit Kolki Ülesanded · Piiripunktide kaitsesalgad · Lennukikaaperdus · Juri Ustimenko · "Pronksöö" · Kaitseministeeriumi rünnak K Kaitsepolitsei · Grupi kuni jao suurune üksus · Salastatus · Reageerimisvõime KAPO Kaitsevägi · Riigi välispoliitika toetus · Operatsioonid Lähis-Idas · Somaalia rannik ...
kool Anna Nuga 11.klass SCOUTSPATALJON Referaat Pommiauk 2018 Sissejuhatus Scoutspataljon on 1. Jalaväebrigaadi koosseisus olev professionaalse väljaõppega iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline kiirreageerimisvõimekusega manööverüksus. Scoutspataljon koosneb elukutselistest kaitseväelastest ja asub Paldiskis. Scoutspataljon kaitseb vajadusel Eesti Vabariigi iseseisvust, rahvast ja demokraatlikku riigikorda ning on abiks katastroofide korral Eesti piires. Scoutspataljon on valmis osalema NATO, ELi ja ÜRO poolt juhitavatel rahvusvahelistel operatsioonidel ning rahvusvahelistel õppustel, esindades Eestit NATOs teiste liikmesriikidega. Samuti täita ka BALTBAT-I Eesti-poolseid kohustusi. Vabadussõjas saavutatud võidus oli tähtis roll nii Eesti ohvitserkonnal kui ka sõjaväel, kelle hulka kuulus ka Viljandis 19...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
