Kategooria programmeerimine - 35 õppematerjali

Ülesanded 5,6,7,8

docstxt/12001491732.txt

Tabuleerimine kodutoo

Tallinna Tehnikaülikool Infotehnoloogia teaduskond Programeerimine I Kodutöö Funktsioonide tabuleerimine 4. variant Üliõpilane: *********** Matrikli number: ****** ****** Hindaja: ****** Tallinn 2011 Sisukord 1. Tiitlileht 2. Sisukord 3. Selgitus 4. Graafik 5. Algotim 6. Programm Selgitus  On antnud funktsioon f(x)=. Esimeskes kasutaja sisestab x argumendi algväärtus (a) , mis võib olla iga. Edasi ta sisestab x argumendi lõppväärtus (b), mis peab olema rohkem kui väärtus a (a0), kui see tingims ei ole tehtud, siis ...

Auto registrimärkide tuvastamine - C programm

docstxt/134779242485.txt

Masiivid programeerimine

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFOTEHNOLOOGIA TEADUSKOND Arvutitehnika instituut Massiivid Juhendaja: Margit Aarna Teadur Tallinn 2011 Autorideklaratsioon Kinnitan, et käesolev töö on minu töö tulemus ja seda ei ole minu ega kellegi teise poolt varem esitatud. 2  Sisukord Ülesande püstitus..........................................................................lk4 Algoritm.................................................................................lk5-6 Programmikood.........................................................................lk7-9 Töö seletus................................................................................lk10 Pilt programmist................................

Massiivid

//lesanne // 1. klaviatuurilt sisestatakse tippude arv N(1<=N<=10) ja nende koordinaatide reaalarvulised massiivid X ja Y // 2. ekraanile vljastatakse antud hulknurga klgede pikkuste reaalarvuline massiiv L. #include #include //math.h tahab ubuntus(linux) gcc failinimi.c -lm int sisestus(){ //Sisestatakes kolmnugra tippude arv int n; printf("Sisesta hulknurga tippude arv: nn"); printf("Tippude arv võib olla 1 kuni 10n"); scanf("%d" , &n); return n; } void sisestus2(int n,double p[2][n] ){ //Sisestatakse tippude x ja y koordinaadid int a; for(a=0; a

Programmeriimine 1 esimene kodutöö

#include #include int main(void) { double A, a, b, h, y, m, g, j, l; int n, i; printf("Vvedite nachalnoe znachenie A: "); scanf("%lf", &A); printf("Vvedite konechnoe znachenie B: "); scanf("%lf", &b); printf("Vvedite chislo shagov N: "); scanf("%d", &n); h=(b-a)/n; printf("Dlina shaga %lf n", h); l=1; i=0; while(i0) { m=A*A; g=A/2; j=sqrt(1/(2*A)); y=m+g-j; printf("%.lf. ", l); printf("%.3lf | ", A); printf("f(x)=%.3lf n", y); } else if (a==0) { printf("%.lf. ", l); printf("%.3lf | ", A); printf("net reshenijan"); } else { printf("%.lf. ", l); printf("%.3lf | ", A); printf("f(x)=kompleksnoe chislon"); } i++; l++; } getchar(); getchar(); return 0; } 

Lao väljasus

docstxt/135244863285.txt

Programmeerimine I

Tabuleerimine

#include #include int main(void){ double x, a, h, b; printf("funtsiooni sqrt(x2+x-20)/x2+x-10 tabuleeriminen"); printf("Sisesta algv a: n"); scanf ("%lf" , &a); printf("Sisesta samm b: n"); scanf ("%lf" , &b); printf("Sisesta sammude arv h: n"); scanf ("%lf" , &h); int i; for (i=0; i= 4) //funktsioon ei lahendu selles piirkonnas { printf("tulemus: %gn" , sqrt(x*x+x-20)/(x*x+x-10)); // 30 funktsioon } else { printf("vastus puudubn"); } } } 4. Klaviatuurilt sisestatakse argumendi algväärtus a, samm h ja sammuude arv n. Funktsiooni väärtust arvutatakse punktides a, a+h, a+2*h, ... , a+n*h. 

Funktsiooni tabulleerimine

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFOTEHNOLOOGIA TEADUSKOND Arvutitehnika instituut Funktsiooni tabulleerimine Juhendaja: Margit Aarna Teadur Tallinn 2011 Autorideklaratsioon Kinnitan, et käesolev töö on minu töö tulemus ja seda ei ole minu ega kellegi teise poolt varem esitatud. 2  Sisukord Ülesande püstitus........................................................................lk4 Algoritm...................................................................................lk5 Programmikood........................................................................lk6-7 Programmi seletus........................................................................lk8 Pilt programmist......................

Programmeerimine I, kodune töö funktsiooni tabuleerimine

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFOTEHNOLOOGIA TEADUSKOND Arvutitehnika instituut Süsteemitarkvara õppetool Eesnimi Perekonnanimi 000000IASB IAG0581 Programmeerimine I FUNKTSIOONI TABULLEERIMINE Kodutöö nr.1 Juhendaja: dotsent Vladimir Viies Tallinn 2011 Autorideklaratsioon Kinnitan, et käesolev töö on minu töö tulemus ja seda ei ole minu ega kellegi teise poolt varem esitatud. Eesnimi Perekonnanimi Sisukord Argument | Funktsioon..................................................

Java algajatele

Java algajatele (v1.0 2011a) See on juhend kiireks Java õppimiseks, esialgsete teadmiste omandamiseks. Näited teen eclipse'iga. Koostanud Alex. Email: [email protected]. Tänud Roelile, kes leidis kirja- ja muid näpuvigasid ning tegi huvitavaid soovitusi manuaali redigeerimiseks/täiendamiseks! I. Valmistumine programmi kirjutamiseks. Alustame kõige lihtsamast asjast ehk põhimõttest. Programm koosneb pakettidest. Pakett koosneb klassidest, millest üks on alati main class, mis jooksutab teisi klasse. Main klassi all mõtlen ma seda, et meil on üks suvalise nimega klass, mis hoiab endas staatilist main nimega funktsiooni (sellest veidi hiljem). Klassid on selleks, et hoida erinevaid programmi osi eraldi. Näitena võib tuua maja. Maja puhul on klassideks näiteks sein, aken, uks, katus, vundament jne. Maja elamiskõlblikuks muutumiseks on vaja Main klassi. Klassid koosnevad funkts...

Kodune töö 2 aines „Programmeerimine I“, Massiivid Variant 3

Tallinna Tehnikaülikool INFOTEHNOLOOGIA TEADUSKOND Arvutitehnika instituut Kodune töö 2 aines ,,Programmeerimine I" Variant 3 Eesnimi Perekonnanimi 000000IASB IASB00/00 Tallinn 2011 Ülesanne 2 Massiivid Variant 3 Koostage algoritm ja sellele ühiselt vastav programm, mille abil: 1.klaviatuurilt sisestatakse tekstirida S(kuni 25 sümbolit) ja sümbolid c1 ja c2; 2.moodustatakse tekstrida T ,rea S sümbolitest, alates esimesest sümbolist c1 viimase sümbolini c2; 3.kuvatakse (väljastatakse ekraanile) rida T ja tema pikkus l. Programmikood #include // standardne sisend-väljund #include // klaviatuur-kuvar char S[26],T[26]; char c2,c1; int sisse() { printf("Sisesta tekstirida (kuni 25 symbolit):"); sc...

16ndik süsteemi tabelid

0 1 2 3 4 5 6 7 8 9A B C D E F 0 1 2 3 4 1 2 3 4 5 6 7 8 9A B C D P F 10 1 1 2 3 4 2 3 4 5 6 7 8 9A B C D E F 10 11 2 2 4 6 8 3 4 5 6 7 8 9A B C D E F 10 11 12 3 3 6 9C 4 5 6 7 8 9A B C D E F 10 11 12 13 4 4 8 C 10 5 6 7 8 9A B C D E F 10 11 12 13 14 5 5A F 14 6 7 8 9A B C D E F 10 11 12 13 14 15 6 6 C 12 18 7 8 9A B C D E F 10 11 12 13 14 15 16 7 7E 15 1C 8 9A B C D E F 10 11 12 13 14 15 16 17 8 8 10 18 20 9A B C D E F 10 11 12 13 14 15 16 17 18 9 9 12 1B 24 A B C D E F 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 A A 14 1E 28 B C D E F 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 1A B B 16 21 2C C D E F 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 1A 1B C C 18 24 30 D E F 10 11 12 12 14 15 16...

Buss

docstxt/14314453494542.txt

Programeerimise algkursus 2005-2006

.....8 ESIMENE TEEMA: sissejuhatav sõnavõtt ehk 'milleks on vaja programmeerimist?'..........................................................................................10 Programmeerimise koht muude maailma asjade seas...............................10 Masinad ja nende juhtimine...................................................................10 Masin arvutamise jaoks - arvuti .............................................................10 Kaudne juhtimine ehk programmeerimine ............................................11 Arvutite rakendusala laienemine ...........................................................11 Programmeerimine tänapäeval..............................................................12 Programmeerimiskeelte üldine jaotus .......................................................13 Imperatiivsed ehk käskivad keeled........................................................14 Funktsionaalsed keeled .................

Veebiteenused (kordamisküsimused ja vastused kontrolltööks)

VEEBIT EENUSED. KONT ROLLTÖÖ. SOA o A service-oriented architecture (SOA) is an architectural pattern in computer software design in which application components provide services to other components via a communications protocol, typically over a network. The principles of service-orientation are independent of any vendor, product or technology. o Kasutab XMLi sõnumivahetuseks o Võimalus integreeride süsteeme Service-oriented architecture (SOA)  Arhitektuur, mis kasutab – teenuseid organisatsiooni integrastiooni ehitusklotsidena – komponentide taaskasutust läbi nõrga seotuse. SOA: On arhitektuur  Mingi hulga teenuste tegemine ei anna meile SOA-d.  Arhitektuur peab andma meile juhised teenuste loomiseks. SOA: Ehitatakse teenustest  Nagu objekt-orienteeritud maailmas on objekt/klass nii on SOA-s teen...

Programeerimine I, 1. kodutöö

#include #include int main (void) { double a, h, c, ym, x, y, d; int i, n; printf("Vvedite nachalnoe znachenie A: "); scanf("%lf", &a); printf("Vvedite nizhnij predel YM: "); scanf("%lf", &ym); printf("Vvedite shag H: "); scanf("%lf", &h); printf("Vvedite koefficient shaga C: "); scanf("%lf", &c); i=0; while (i<16 && y>=ym) { if (i==1) { n=0; } else { n=1; } x=a+h*pow(c,n)*i; printf("%.2lf | ", x); if (x==2 || x==-2) { printf("znachenie otsutstvuetn"); } else { if (x>-4) { d=(sqrt(pow(x,3)+4*pow(x,2))); y=(d/(4-pow(x,2))); ...

Java algtõed

1 Mis on Java? Java -- alates 1991. aastast Sun Microsystems poolt arendatav ja 23. mail 1995 avalikustatud objektorienteeritud programmeerimiskeel. Esialgselt oli uue programmeerimiskeele nimetuseks Oak ja seda loodi koduelektroonika tarbeks, kuid hiljem nimetati see ümber Javaks ja seda hakati kasutama rakendite (aplettide) (ingl applet), rakenduste (application) ja servertarkvara loomiseks. Põhivõimalused · eriolukordade töötlemise laiendatud võimalused; · sisend/väljund filtrimisvahendite lai kogum; · sisseehitatud lihtsad klassid (massiiv, loetelu, stack jms); · võrgurakenduste loomise lihtsate vahendite olemasolu; · http-päringute ja vastuste loomise klasside olemasolu; · Sisseehitadud keelevahendid mitmelõimeliste rakenduste loomiseks; · unifitseeritud ligipääs JDBC- ja SQLJ-põhistele andmebaasidele ...

REKURSIOON - Recursion

REKURSIOON - Recursion Otsene ja kaudne rekursioon ehk iseenesessepöördumine Otsene: Kaudne: ->>PROCEDURE P(...); PROCEDURE P(...);FORWARD; 2 . ... -- P(...); -->PROCEDURE Q(...); 1 ... ... END; -- P(...); Q ... 2 ... 3 --- P(...); END; { Q } --->>PROCEDURE P(...); ... ...

Informaatika II TTÜ

text NrOfConsonants text NrOfWords Selles lauses kakskümmend neli konsonanti 24 Tegevusdiagramm (NrO Selles tekstis on viis sõna 5 Tegevusdiagramm (NrOfConsonants) Tegevusdiagramm (NrOfWords) m (NrOfWords) 

Mis on PHP?

Mis on PHP? Lähtudes dünaamilise veebilehe kirjeldusest, saame PHP'd nimetada serveripoolseks skriptimiskeeleks. See tähendab, et koodi käivitamiseks on alati vaja PHP toega serverit. Serverit on võimalik teatud tasu eest rentida või ise ülesehitada. Seda viimast teeme ka meie ja juba järgmises peatükis. PHP kirjeldamisel kasutatakse ka tihti mõistet veebiprogrammeerimine, mis ei ole sugugi nii vale, sest keel on ise mõjutatud teistest keeltest nagu C, Perl, Java, C++, Tcl jne. Seega sobib antud keel ka programmeermisaluste õpetamiseks. PHP sündimise lugu: Php loojaks on taanlane Rasmus Lerdorf, kes tegi 1994.a enda jaoks Perl skriptide kogumiku, mida hakkas nimetama Personal HomePage tools. Ta tegi selle kõigile kättesaadavaks. 1997.a. kirjutati kood peaaegu täielikult ümber ning otsustati nimetada PHP järglaseks ning sellele anti versiooninumber PHP3. Lisaks uuele tuumale anti ka sellele uus nimi - Hypertext Prepr...

Programmeerimine Suurkodutöö nr 1

��# #/#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*# *#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*## #*# #I#A#G#0#5#8#1# #-# #P#r#o#g#r#a#m#m#e#e#r#i#m#i#n#e# #I# # # # # #*## #*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*# *#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*## #*# #1#)# # #K#o#d#u#t#�#�# #n#r#.# #1# # # # # # # # #*## #*# #2#)# #�#p#i#l#a#n#e#:# # # # # # #*## #*# #3#)# #M#a#t#r#i#k#l#i#n#u#m#b#e#r#:# # # # # #*## #*# #4#)# #F#u#n#k#t#s#i#o#o#n#i# #a#r#g#u#m#e#n#d#i# #l#e#i#d#m#i#s#e# #m#e#e#t#o#d#:# #6# #*## #*# #5#)# #F#u#n#k#t#s#i#o#o#n#:# #2#6# # # # # # # # #*## #*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*# *#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#*#/## ## ###i#n#c#l#u#d#e# #<#s#t#d#i#o#.#h#>## ###i#n#c#l#u#d#e# #<#m#a#t#h#.#h#>## ## #d#o#u...

AVR ilma Arduino programeerimise õpetus.

Ma ei ole nii suur fänn Java, ja ma olen rahul, tekstiredaktor ja sõidu koostaja käsitsi, nii et ma teen selle raske tee. Arduino trowels mõne kena krohv üle top, kuid see on mi mida sa ei saa seda teha käsitsi. Tõesti, kõik, mida peaks vaja on avr-gcc, avr-libc, avr-binutils ja AVRDude. Kuidas need paketid on väljapoole käesoleva dokumendi, siis on üsna tõenäoline, on pre-ehi paketid oma OS. See dokument on kirjutatud anda algteadmised mõned spetsiifikat AVR programmeerimine, eeldades, et juba on käepide, C. See lähendab et ma tulin, et mõista asju õppides programmeerida AVR. Ma teen pal see "hard way", seal on mitmeid makrosid avr-libc või avrlib teha palju seda, kuid see on oluline mõista nende aluseks olevaid põhimõtteid. Kui saate aru, mis toimub, liikudes oma kood ('168 et '644P näiteks) väga lihtne. 1. Vilkuv LED - Busy Waits ja IO pordid 2. Kaks vilkuv LED - Toimetulek Pins 3. Lülitatakse LED - digitaalsisendiks ja väljund 4

Pykkari mõningad vajaminevad koodid.

Malelaud from pykkar import * a=0 sein=0 create_world(''' ############# #> # # # # # # # # # ############# ''') while True: step() a+=1 if a%2==1: paint() if is_wall(): sein+=1 if sein%2==1: right() if not is_wall(): step() a+=1 right() else: break if sein%2==0: a+=1 right() right() right() if not is_wall(): step() right() right() right() else: break if a%2==1: paint() KRIIPS from pykkar import * def left(): right() right() right() sein = 0 create_world(''' ############# #> # # # # # # # # # ############# ''') while get_direction() != "S": right() while True: paint() step() if is_wall(): sein = sein + 1 if sein %2 == ...

Programmeerimine

Selgita iga programmi rea taha, mida teeb programm ja ütle kokkuvõttes missugust ülesannet täidab see programm. Kopeeri see programm Wordi ja kirjuta käskude selgitused ning lõpuks lae fail siia. Sub kesk_nupp() Dim myrange As Range ’myrange on muutuja Dim myTotal As Range ’ myTotal on muutuja m = Selection.Rows.Count ’ Valitud ala. Ridade Arv n = Selection.Columns.Count ’ Valitud ala veergude arv r = Selection.Row ’ märgistatud rida v = Selection.Column ’ märgistatud veerg Range("c13") = m: Range("c14") = n: Range("c15") = r: Range("c16") = v ’ 4 käsku on ühte ritta pandud : märgiga. M tuleb lahtrisse C13 jne. If m > n Then ’ Kas ridu on rohkem kui veerge? Set myrange = Range(Cells(r, v), Cells(r + m - 1, v)) ’ lahtertüüpi muutuja, määratakse bloki suurust myrange.Interior.Color = vbRed ’ määratud lahtrid värvitakse punaseks myrange.Offset(myrange.Rows.Count).Rows(1).Select ’ 4 nihutatakse, 1 rida edasi ActiveCell.Formula = "=average...

Plokkskeem programmeerimises

8 2 6 10 3  arvud jadas: 8 2 6 10 3 3 2 6 10 8 2 3 6 10 8 2 3 6 8 10 Programm hakkas võrdlema esimest ja viimast jada elementi, muidu olime tunnis teinud nii, et võrdleks esimest ja teist. 

Programmeerimine

1 6 6 6 6 7 4 1 6 6 2 6 6 6 1 2 6 6 6 6 6 1 6 6 6 1 6 6 1 6 6 7 6 6 6 1  Mis aastal alustati hariduse andmist Mõdrikul? 12 10 8 Mis aastal alustati hariduse andmist Mõdrikul? 6 4 2 0 õige vastus Test õige vastus Mitmes nädalapäev täna on? 6 Mis on rektori eesnimi? Helle Milline perekonna nimi on TA13KÕ rühmas kõige sagedamini? Kits Mis aastal loodi LVRKK? 2007 Mis planeedil me elame? Maa Mis aastal alustati hariduse andmist Mõdrikul? 1927 

Objektorienteeritud programmeerimise loengutekst

1 Loeng. Sissejuhatus Võtmesõnad: abstract assert boolean break byte case catch char class const* continue default double do else enum extends final finally float for goto* if implements import instanceof int interface long native new package private protected public return short static strictfp super switch synchronized this throw throws transient try void volatile while NB! Tunduvad võtmesõnadena, aga on literaalid: false null true Algtüübid: Täisarvud · byte(8-bitiline), short(16-bitiline ), int(32-bitiline), long(64-bitiline) Ujukomaarvud · float(32-bitiline), double(64-bitiline) Tõeväärtused · boolean(true, false) Sümbolid · char(16-bitiline Unicode-sümbol, 'u0000'(0) kuni 'uffff'(65535)) Nimi: · on tõstutundlik · võib sisaldada tähti, numbreid, _ , $ · ei tohi alata numbriga · ei tohi olla Java võtmesõna, · ei tohi olla true, false, null Ühiksuurendamine, ühikvähendamine ++muutuja : M...

2 Kontroll A ja B variandid

VARIANT A #include #include int main (void) { int n; int i, j; //algaandmed printf("Insert n: "); scanf("%d",&n); float M[n]; i=0; do { printf("Insert M[%d]: ",i); scanf("%f",&M[i]); i++; } while(i=0) { M2[j]=M[i]; j++; } i++; } while(i #include int main (void) {int n1, n2; int i, n; int m; bool sorditud; float temp; printf("Insert n1: "); scanf("%d",&n1); float K1[n1]; i=0; do { printf("Insert K1[%d]: ",i); scanf("%f",&K1[i]); i++; } while(i

Programmeerimine

SISUKORD SISUKORD......................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 1. Tarkvara arendusmeetodid ja tehnikad...............................................................3 2. Andmestruktuurid ja algoritmid..........................................................................4 2.1 ALGORITMI MÕISTE, STRUKTUUR JA ESITAMINE.............................................4 2.2 Erinevad andmestruktuurid ja nende omadused..............................................5 Programmeerimiskeelte tüübid.............................................................................. 8 3.1 PROGRAMMEERIMISE AJALUGU......................................................................8 3.2 PROGRAMMEERIMISKEELTE PÕHITÜÜBID........

AutoCAD

AUTOCAD OBJEKTIDE JOONESTAMINE • SPLINE joonestab sujuvaid jooni • PLINE (Polyline) polüjoonte joonestamine. Polüjoon on tervik objekt, selle laius võib olla nullist erinev ja mitte konstantne • CIRCLE ringjoonte joonestamine • ARC ringjoone kaarte joonestamine. Pakub 10 varianti kaare joonestamiseks MODIFITSEERIMISKÄSUD • Undo - valikuhulgale viimasena lisatud objekt(id) eemaldatakse valikuhulgast • Trim - liigsete jooneotste eemaldamiseks • Array... - Valitud objektid paigutatakse ridade ja/või veergude kaupa konstantse sammu tagant (read piki Y-telge, veerud piki X-telge) või mööda ringjoont KIHID, JOONED JA TEKST • Kihtide kasutamine AutoCAD'is on üks suuremaid eelisi paberil joonestamisest. Alati joonestatakse aktiivsele kihile. Igale kihile saab omistada nime, värvi, joone tüüpi ja paksust • Joonise kihte saab "külmutada" - need ei ole siis nähtavad ega ka töödeldavad • Linetype - joonetüüp. ...

Kõik eksamivariandid 2013, Programmeerimise põhikursus keeles C (IDK1031)

docstxt/13703453350834.txt

Süsteemiteooria harjutav tunni test

Harjutav tunni test 

Tarkvaraarenduse mustrid: Disainimustrid

Tarkvaraarenduse mustrid: Disainimustrid Tarkvaraarendus mõeldakse mustrite all peamiselt tarkvara disaini mustreid. Disaini muster on üldine taaskasutatav lahendus tavaliselt ettetulevate tarkvara disaini probleemide korral etteantud või esilekerkivas konteksti s (käsitluses). Muster pole lõplik disain, mida saaks otse teisendada algkoodiks või masinkoodiks. Ta on pigem kirjeldus või mall kuidas lahendada probleem nii, et seda saaks kasutada paljudel erinevatel juhtudel. Disainimustrid on formaliseeritud parimad praktikad, milliseid programmeerija saab kasutada teatud probleemi lahendamisel kavandades süsteeme või rakendusi. Objektorienteeritud disainimustrid näitavad tavaliselt objektide või klassidevahelisi sõltuvusi ja vastasmõjusid ilma kaasatud klasside või objektide hulgast lõplikke rakendusklasse või objekte määratlemata. Disainimustrid jaotatakse 4 peamisse gruppi: loomismustrid; ülesehituslikud, struktuursed mustrid; käitumusl...