Seksuaalfantaasia Aegajalt mängivad fantaasiad meie elus väga olulist rolli. See annab meile võimaluse asju oma ettekujutuse privaatsuses ette kujutada, see on omamoodi peaproov eemal uudishimulikest pilkudest ja kõrvadest. Miski ei illustreeri seda paremini, kui seksuaalfantaasia, mida peetakse normaalseks seksuaalse erutuse saavutamise ja omaenese seksuaalsuse uurimise vormideks. See on lõbus ja funktsionaalne, aga samas ka veidi hirmutav. Nii mõnigi meist häbeneb oma räpaseid mõtteid ja tundeid ning arvab, et need ei ole normaalsed, mis tekitab meis ängistust ja hirmu. Paljude seksuaalfantaasiate puhul peab paika see, et kui inimestele antaks võimalus neid ellu viia, siis põgeneks enamus inimesi kabuhirmus. Ameerika seksuoloogid on uurinud inimeste seksfantaasiaid ja selle tulemusena teada saanud, mis köidab mehi ja naisi partneris ja voodielus enim. Meeste ja naiste seksuaalsed fantaasiad on erinevad, kuigi mõlemad võivad fantasee...
Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond Jürgen Rauk AUT-2 ABORT Referaat Juhendaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2009 SISUKORD 1. ABORT.........................................................................................................4 2. RISKID MIDA PEAB TEADMA.................................................................5 3. 1.1 PROBLEEMID LOOTEGA....................................................................6 1.2 ABORDI PROTSEDUURID....................................................................6 4. UUS UURING: ABORT PÕHJUSTAB NAISTE PSÜÜHILISE TERVISE PROBLEEME...................................................................7 5. ABORDI STATISTIKA EESTIS..................................................9 2 Sissejuhatu...
Koolivägivalda esineb igas koolis. Koolivägivald seisneb lihtsalt koolis nalja tegemises aga iga kord läheb see väga lihtsalt üle piiri ja see nali ei ole enam nali vaid on koolivägivald nii vaimses kui ka füüsilises vormis. Koolivägivald väljendub selles kui üks õpilane kiusab teist õpilast või pool klassi kiusab ühte õpilast, nagu mõnitab teda kogu aeg . Mina olen olen selles osalenud nii kiusajana, ohvrina ja pealtvaatajana. Füüsiline ja vaimne kooli vägivald õpilaste vahel käib paratamatult koolieluga iga päev kaasas. Füüsiline koolivägivald õpilaste vahel esineb põhiliselt poiste vahel. See tuleneb sellest, et tahetakse jätta head muljet teistele kui sa mõnitad ja peksad klassi nõrgemat või väiksemat poissi. Minu meelest on olemas neli varianti mida võib teha koolivägivalla ohver. Kui kiusamise ohver räägib sellest oma emale kes sellest aga satub hüsteeriasse proovides oma last kaitsta ning helistades kooli ja kui õpetaja rääg...
Vijastumine Viljastumine Rasedusele eelneb tavaliselt suguhe, mille kigus totipotentsed haploidsed isasgameedid (spermatosoidid ehk seemnerakud) sisenevad tuppe. Sperma sisaldab peale seemnerakkude ka suhkruid, valke ja muid aineid, mis aitavad seemnerakkudel elujulistena psida. Spermatosoidid on naise kehas vimelised elama umbes 72 tundi. Neil on pikk vibur, mida nad kasutavad ujumiseks; nad on ainsad inimese rakud, millel on selline vime. Need haploidsed (he kromosoomide komplektiga) rakud on tekkinud mehe munandites meioosi teel sugurakkude pooldumisel. he seemnepurske jooksul vallandub spermatosoide tavaliselt 100 kuni 300 miljonit. Munarakud on totipotentsed haploidsed emassugurakud. Munarakk hineb he seemnerakuga, moodustades viljastatud sgoodi, millest emakas kujuneb arenev vililane. Munarakud tekivad meioosi teel munasarjades. Iga menstruatsiooni ajal vallandub tavaliselt ks munarakk. Ovulatsiooni ajal liiguvad munajuha lpus...
Kuresaare Ametikool Teeninduserialade osakond P-2 Maria Maripuu LAPSENDAMINE Kirjand Juhendaja:Urmas Lehtsalu Kuressaare 2009 Vahel on nii, et ühed vanemad annavad lapsele elu ja teised vanemad peavad aitama lapsel seda elu elada. Meie ühiskonnas valitseb arusaam, nagu sünniksid soovimatust rasedusest soovimatud lapsed, kellel ei ole väljavaateid heale elule. Just sellisest nägemusest lähtudes peetakse teinekord võimalikuks rääkida sündimata inimeste tapmisest kui halastusteost. Ei ole olemas soovimatuid lapsi, on olemas vanemad, kes ei soovi oma last. Eesti Vabariigis võib järjekord vastsündinu adopteerimiseks väldata mitu aastat, samal ajal kui igal tööpäeval sureb abordi tagajärjel umbes 30 last. Tänases Eesti seadusandluses puudub regulatsioon, mille alusel võiks aborti kaaluvale emale soovitada lapsest loobumist adoptsiooni kasuks. Ema võib küll anda nõusoleku lapse l...
Kellele: Kuressaare Ametikool Teema: Mis on minu jaoks koolivägivald Kellelt: Maria Maripuu P-2 Viimastel aastatel on koolivägivald kogunud populaarsust igal pool.See võib olla kas füüsiline või vaimne vägivald.Seda esineb koolis vahetundide ajal või siis peale tunde.Tavaliselt kiusatakse neid,kes ei löö vastu,õpivad paremini või halvemini kui teised,paksemad kui teised,nõrgemad kui teised. Mul käib õde veel põhikoolis,kus viimasel ajal on eriti tihti esinenud koolivägivalda.Sealsed õpetajad pitsitavad silmad kinni ning teevad näo,et midagi ei ole juhtunud.Kui pöördud mujale,et abi saada siis ollakse pahased.Nii mõnikordgi on abi palutud politseilt.Selles koolis esineb nii vaimset kui ka füüsilist vägivalda.Enamasti kiusavad suuremad poisid algklassi lapsi.Pressitakse neilt raha välja,narritakse ja talvel kui lumi maas loobitakse lume ja jääga,mis on kohati päris valus.Mõnikord on antud ka peksa,õnneks ei ole see väga jul...
Kuressaare Ametikool Hotelli-ja restoraniteeninduse osakond Koka eriala Kp-23 ja Kp-24 Tjorwen Treu, Maario Loorits, Erki Sepp Grupi töö Matused Õpetaja: Urmas Lehtsalu Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Veel matustest............................................................................................................................. 5 Teema arendus............................................................................................................................ 6 TEGEVUSED JA KAVA................................................
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Mis on minu arvates koolivägivald? Kellelt: tjorwen treu KP-23 Mis on koolivägivald ja kuidas tekib koolivägivald? Koolivägivald on vaimne või füüsiline vägivald ning koolivägivald on algklassidest kuni keskkoolini kuid keskoolis väheneb seda ja põhikoolis esineb seda tihedamini. Vaimne vägivald on see, kui kedagi kiusatakse vaimselt ehk siis kui inimest kiusatakse sõimatakse, mõnitatakse või siis ükskõik mis sõnalisel teel tekitatakse vaimne kahju inimesele. Füüsiline vägivalla puhul inimest pekstakse, togitakse või siis nügatakse, igaljuhul inimesele minnakse kätt pidi kallale. Mõlematel juhtudel on kiusatuteks inimesteks kes on nõrgemad, vaesemad, ei suuda enda eest seista, kelle vanemad on joodikud või siis kellel on halvad või head hinded koolis, õpilased kes on vaiksed ja üldiselt ei anna tegelikult põhjust enda kallal norimiseks neid noritakse nt. vaesemast perekonnast ja käivad teistmoodi riide...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Poisid on... Kellelt: Ingrid Kobin (Heinala) Poisid on... ...täpselt samasugused nagu tüdrukud. Aga arvatakse, et poisid on Marsilt ja tüdrukud on Veenuselt. Veel mõnda aega tagasi, nagu mu isa väidab, ei olnudki sellist soloist küsimust, et kes on kes. Tüdrukud oli lihtsalt tüdrukud ja poisid olid lihtsalt poisid. Soorollid olid kindlalt paigas. Keegi ei arutanud ega imestanud, et miks arstid ja õpetajad olid naised ja kunstnikud ja poliitikud olid mehed. Arvatakse, et on mingisugune looduslik määratlus, miks naistele sobib rohkem õpetaja ja arsti amet ja meestele poliitiku raske töö, kus peab ööläbi konverentsidel või koosolekutel istuma. Samal ajal kui naine kodus kisavat last magama kussutab. Tegelt on aga hoopis nii, et tänapäeval leitakse aina vähem olulisi erinevusi poiste ja tüdrukute vahel. Poisid astuvad tüdrukutele kannale kõnelemises ja tüdrukud astuvad...
Mis on minu jaoks laulatus ja kuidas ma sellesse suhtun? Mis võivad olla abiellumise põhjused? Kas abielu sõlmimisega kaasnevad kohustused ja millised? Traditsioonid? Laulatuse positiivsed ja negatiivsed küljed. Laulatus on põhimõtteliselt sama tähendusega, mis abiellumine, aga seda ei pruugi alati kasutada. Laulatus kuulub pühade toimingute hulka ja selle viib läbi vastavate õigustega vaimulik. Kuid kindlasti on erinevatel rahvustel ning religioonidel abiellumise tseremoonia erinev. Mees ja naine sõlmivad jumala nimel omavahel abielulepingu, millega paar seob ennast kuni elu lõpuni lahutamatuteks. On ilmalik laulatus ja kristlik laulatus. Kristlik laulatus toimub kirikus, aga ilmalik laulatus ehk registreerimine viiakse läbi hoopis perekonnaseisuametis. Kiriklikult saavad abielluda ainult need, kes on eelnevalt ristitud ja leeris käinud. Kiriklikku laulatust peetakse tavaliselt suurejooneliselt ja kutsutud on palju rahvast, aga ainul...
Perekonna ülesanded: 1.Soojätkamisfunktsioon on olnud perekonnal sajandeid olulisemaid funktsioone. 2. Seksuaalfunktsioon on perekonnal samuti olnud nii traditsioonilises kui ka modernsees ühiskonnas, sel on taganud abielupaari saksuaalsuse õiguspärase väljendamise 3.Majanduslik funktsioon on ilmselt väga kaua olnud üks perekonna loomise põhipõhjuseid. 4. Sotsialiseerimisfunktsiooni on eelkõige vajalik sotsaalsete, sh kaaseluga seotud normide, reeglite oskuste ja tegudes malide õpetamine lastele. 5. Hoolitsus, Just perekonnas saadakse kogemus hoolitsemisest ja hoolitsetud olemisest siin väljenduvad vabamalt inimeste nõrkused, hädad ja haigused. 6. Hariv/kultuuriline funktsioon on suunatu iga pereliikme, eriti aga lapse tunnetushuvi ergutamisele ning teadmiste ja oskuste vahendamisele. 7. Turvalisuse pakkumine, üks kodu põliseid ülesandeid on varjata inimeste välismaailma ohtude eest. Suhete kujunemise nurgakivid: 1. Füüsiline 2.konta...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Mis on minu jaoks koolivägivald? Kellelt: Ingrid Kobin(Heinala), KKP2 Aegadel kui mina veel Kuressaare Gümnaasiumis keskoolis käisin, oli seal koolielus väga-väga aktuaalne teema koolivägivald. Pärl selle konkreetse teema juures on see, et arvatakse siiani nagu võrduks koolivägivald füüsilise omakohusega. Nagu see oli `KEVADE' ajal. Mida aga pole täheldatud antud olukorras on, et maailm on pidevas liikumises, pidevas muutumises. Kõik muutuvad. Muutuvad inimesed, muutuvad väärtushinnangud, muutuvad autod, muutuvad seisukohad, arvamused ja muutub vägivald, igasugune vägivald ka koolivägivald. Koolivägivald ei ole ainult vägivald õpilaselt õpilase vastu. See võib olla ka suunatud õpetaja vastu. Kooliväivald on õppeasutuse ruumides toimuv vägivald. Või ka kuritegu. Eriti ekstreemsetel juhtudel võib koolivägivald kulmineeruda ka tapmisega või enesetapuga, nagu võis näha hitt-filmis `Klass'. Koolivägivald on k...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema:Koolivägivald Kellelt: Vahur Sepp AL 22 Koolivägivald minu jaoks. Selline koolides toimuv väike riid ja nääklemine on kogu aeg eksiteerinud, vägivalda on koolides esinenud kindlasti pidevalt ajast aega, kuid on vist muutunud vahendid ja viisid. Vanasti toimus ju samuti(seda võib järeldada filmist ,,Kevade") koolivägivald väiksemate pahanduste kaudu. Hetke olukorras on koolivägivald üleüldiselt vägagi aktuaalne teema meedias ja ajakirjanduses. Niimoodi on see üht või teist pidi ka minu tähelepanu alla sattunud. Kuna õpetaja ja õpilase vahel ei tohiks olla füüsilist kontakti, siis tuleks õpetajatel rohkem kasutada pedagoogilisi meetodeid, mis jääb aga minu arvates paljudel õpetajatel tegemata. Ei saa muidugi kogu aeg ka õpetajaid süüdistada, sest õpilased tunnetavad ju selle kohe ära ja hakkavad käituma enesekehtestavalt. Arvan et siia mõjub ka maailmas toimuv vägivald, mis pressib sisse nii tänavalt,...
Haapsalu Kutsehariduskeskus Referaat Ecstasy 2009 Sissejuhatus Viimastel aastatel on järjest rohkem hakatud rääkima narkootikumidest ja narkomaaniast. See, mida räägitakse, oleneb sellest, kes räägib. Nii on raske jõuda selgele arusaamisele, mida tegelikult tähendab narkootiline aine ja selle tarvitamine. "Lihtne meditsiiniline, orgaanilise või anorgaanilise päritoluga aine; kasutatakse puhtalt või segudes." Niiviisi defineerib sõnaraamat. Narkootikumiks peetakse tavaliselt keemilist ainet, mis mõjub inimese organismile ning võib muuta meeleolu, käitumist, nägemis- ja tundeaistinguid. Aine ise võib olla lihtne, aga selle mõjud ei ole seda kindlasti mitte! Narkootikume on mitmesuguse värvi ja kujuga ning esineb eri olekutes. Suur oht seisneb ka selles, et tihti ei ole see aine, mida sa ostsid, just see, vaid mingi muu ning sulle piisab natukesest, et jätta hüvas...
Koolivägivald on tänapäeval väga aktuaalne ja selle tagajärjed ei ole just naljakad, ka surma on saadud. Seda esineb igas riigis, igas koolis, nii vaimselt kui füüsiliselt. See on nähtus, millega aina rohkem õpilasi kokku puutub. Õpilaste vahel on füüsilist kui ka vaimset vägivalda päris palju. Sageli väljendub see tõukamistes, togimistes, pilkamistes, asjade äravõtmises ja peitmises. Kõik algab kodust. Ka lapse enesehinnangu loomine. Kui vanematel on madal enesehinnang, siis nad toodavad samasugust madalat enesehinnangut ka lastele. Samamoodi on ju ka õpetajatega, kes paigutavad end lastest kõrgemale nad siplevad tegelikult madala enesehinnangu käes ning alandavad ja kritiseerivad teisi. Suurim oht sattuda koolivägivalla ohvriks on uutel õpilastel, kellel on näiteks prillid või on paksem kui eakaaslane, õpib paremini kui teised või kes on füüsiliselt nõrgem ning ei suudeta kiusajatele vastu astuda. Ka need kel...
Kellele : Teema : Mina ja vastutus Kellelt : Mina olen sellel arvamusel, et igaüks vastutab enda eest ise, kuid siiski peavad olemas olema ka mingid piirid ja normid, kust inimesed ei tohi üle astuda. Vastutamise eelduseks on teadmised, oskused, väärtushinnangud ja arusaamad. Näiteks viimasel ajal on väga päevakorda tekkinud alkoholi öise müügi keelamine, talverehvide kohustuslikuks muutmine, kiiruspiirangute kehtestamine ja suitsetamise keelamine avalikes kohtades -- kas taolised käsud ja keelud muudavad ühiskonna pikas perspektiivis paremaks? Keelamisel, piiramisel, määramisel ja reguleerimisel on kaks, üksteisele risti vastu käivat poolt. Esimene ja lühinägelikematele kindlasti esimeses järjekorras silma paistev, on kohene efekt. Ühiskond muutuks tsentraliseeritud keeldude ja käskude najal justkui ohutumaks ning ettemääratumaks. Siiski on ülemääraste keeldude kaugemaks tagajärjeks siiski valikuvabadu...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Mis on minu jaoks koolivägivald ? Kellelt: Tiit Jõesalu AUT-22 Kooli vägivald on selline asi, et selles osaleb iga õpilane olenemata vanusest või koolist. Kooli vägivalda esineb mingil määrale igas koolis, mis väljendub nii vaimse kui füüsilise vägivallana. Mis aga on minu jaoks kooli vägivald? Mina olen isiklikult osalenud koolivägivallas palju, aga enamus asju oli põhikoolis kui olin noorem. Olen osalenud nii kiusajana, kiusatavana kui ka vaatlejana. Kui praegu arutama hakata, siis ei ole ükski neist osadest teistest parem. Kiusatavana ei tahaks ju keegi meist olla, kiusajana on see pigem korra mingi lõbu, mis on lõppeb tavaliselt mingi jamaga ja pärast järele mõeldes saad aru, et ma ju ei tahaks et keegi mulle teeb nii ja miks siis mina teisi kiusan ja siis ongi pärast halb olla. Vaatlejana on võib-olla siiski natukene parem olla kui teistes osades, samas aga seda pealt vaatates on kiusatavast kahju, ...
Pulmakombed Aigi Ohtla Kerli Piiroja KM06 Millal võis abielluda? Täisealiseks saanud inimene. Poisist sai mees ja tüdrukust naine peale leeriskäimist. Võisid osa võtta täiskasvanute meelelahutusest. Lubatuks said ka ühismagamised tule ääres ja pulmades. Kosjad Eelnesid pulmadele. Eriti tähtis oli elukaaslase töökus. Kui sobiv kanditaat leitud, mindi kosjaviinadega tüdruku juurde. Kui kosjad vastu võeti, siis peigmees tagasi vöötatud pudeli. Ennem pulmi pidi tütarlaps mõne päeva uues kodus töötama, et ennast tõestada. Ettevalmistused pulmadeks Pulmi peeti tavaliselt 2-3 päeva, jõukamates peredes ka kuni nädal. Kui rahaline olukord ei olnud hea, tulid appi sugulased, sõbrad, naabrid. Talurahva pulmalaud oli üsna kesine. Pulmakoti sisuks oli leib, hiljem spetsiaalne pulmaleib ja ka nisuleib. Lisaks neile leidus seal ka suitsutatud liha, kala, kohupiima, kartuleid, piima ja mune. Pulma...
Kooli vägivald Minujaoks tähendab koolivägivald nii paljutki. Kooli vägivalda mitmesugust on füüsilist kui ka suulist vägivalda. Suulise vägivalla all pean silmas näiteks seda kui osad õpilased mõnitavad teist õpilast. Tihtipeale on suuline vägivald poole hullem kui füüsiline sest sõnad teevad ikka päris palju haiget. Eriti hull on siis kui mõnda õpilast klassis pidevalt noritakse ja teised kõik naeravad selleüle see on nagu väga lame. Teised õpilased võiksid sellest mitte välja teha ja ma usun, et asi muutuks. Tihtipeale need õpilased keda mõnitatakse ja noritakse hakkavad selle pärast koolist puuduma et nad ei taha et neid järjekortselt sõimatakse ja mõnitatakse. Üks hull asi on ka see kui õpilased hakkavad teist õpilast vältima. See on ikka väga halb tunne kui näiteks minuga või ükskõik kellega ühelhetkel keegi ei räägi minust kõnnitakse mõõda nagu tühjast kohast. Sellle peale mina võta...
ARMUMINE JA ARMASTUS. Inimest juhivad ja motiveerivad vajadused ja kuna paljude vajaduste rahuldamiseks on vaja teisi inimesi, siis seetõttu on olulised suhted, mis aitavad kujundada ja säilitada rahulolu eluga. Soov läheduse järgi viib meid partneri otsimise ja leidmiseni. Miks hakkab meeldima just see ja mitte teine inimene? Kas me sobime oma vahel? Mida teha et kellelegi meeldida? On tähtis, et inimene oskaks ära tunda, milline on tema mõtlemis- ja käitumisviis, millest ta lähtub usaldusisiku valikul ja perekonna loomisel, siis oskab ta ka hinnata ka oma valikuga kaasnevaid riske. Suhte kujunemist soodustavateks teguriteks on: Füüsiline ja ka ruumiline lähedus Kontaktide sagedus ja tuttavlikkus nt neiu või noormees võib ,,juhuslikult" sattuda pidevalt teise teele, kodu lähedale jne, suhtlemine neti keskkonnas ja seal kontaktide loomine. Isikute vaheline sarnasus ja füüsiline atraktiivsus ehk köitvus. Siin on oluliseks osaks ...
Tartu Kutsehariduskeskus Ehitus- ja puiduosakond Silver Tõgen LÄBIRÄÄKIMINE Iseseisevtöö Kursus EV107 Tartu 2010 SISUKORD Sisukord Sisukord......................................................................................................................... 2 LÄBIRÄÄKIMINE ON KUNST........................................................................................ 3 TÖÖTAJATE LÄBIRÄÄKIMINE...................................................................................... 4 LÄBIRÄÄKIMISPROTSESSI ETAPID ERIOLUKORDADES.......................................... 6 LÄBIRÄÄKIMISTE PROTSESS..................................................................................... 7 TARK LÄBIRÄÄKIMNE.................................................................................................. 8 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................
Kuressaare Ametikool Hotelli-ja restoraniteeninduse osakond Koka eriala Kp-23 Tjorwen Treu Referaat Ainult üheks ööks Õpetaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2009 Ainult üheks ööks Ainult üheks ööks mina tõlgiks seda nii et ühe öö suhe mis ei ole ültsegi harvad juhused inimeste seas vaid juhtuvad väga tihti. Sõpradega baaris. Pidu on maru muusika muutub (võrdeliselt joodud alkoholikogusega) üha paremaks ja teisel pool lauda istuva sõbra naljad üha naljakamaks. Paremal põlvel istuva nägusa näitsiku nime sa veel ei tea, aga sinu kõrvu jõudvat kahemõttelist sosinat arvestades võid kindel olla, et peatselt saad sa selle teada. Et mis siis oleks, kui läheks ja... Meestele meeldib seksida. Eriti siis, kui seksiga ei kaasne ko...
Koolivägivald on selline teema, kus puutuvad kokku õpilased omavahel või isegi õpetaja õpilas(t)ega. Koolivägivald võib olla nii vaimne kui ka füüsiline kokkupuude. See esineb juba algklassides ja lõppeb alles siis, kui kiusajad saavad ükskord aru, et nende tegu oli väär. Vaimne vägivald on see, kui kedagi kiusatakse vaimselt. Ehk siis, kui inimest sõimatakse või mõnitatakse. Füüsilise vägivalla puhul inimest pekstakse, togitakse või pannakse jalgu ette. Igatahes kokkupuude võib 2 inimese vahel olla väga valus. Füüsiline ja vaimne koolivägivald õpilaste vahel käib paratamatult koolieluga iga päev kaasas. Mõlematel juhtudel on kiusatavaks inimesed, kes on nõrgemad, kes ei kanna trendikaid riideid või s kellel on head või halvad hinded. Tihti kiusatakse ka klassi uustulnukaid. Nende olemine tehakse ebameeldivaks. Üritatakse testida uue õpilase närve ja pannakse teda proovile erinevat moodi. Kui on tegu nõrga inimesega, kes enda ees...
Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond nimi Pealkiri: Pulmad Referaat Juhendaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2009 Sissejuhatus: Tänapäevapulmad kestavad vaevu kaks päeva ja on traditsiooni vaesed. Valisime selle teema selle pärast, et selle kohta on materjali ja selle töö tegemine tuleb meile kunagi kasuks, selle pärast kunagi peame ise abielluma ja siis on umbkaudu teada mis sugune eelarve peaks olema ja kuidas pulm korralikult käima tõmmata ning lõbusalt ära lõpetada ning, et see pulm oleks mitmekümneks aastatks meeldejääv. Pulma eelarveks on 60 500 kr. Külalisi on kokku 60. Pulmakleit ja ülikond...
Sisukord 1. Sisukord 2. Sissejuhatus 3. Sisu: · Sünnituse lähenemine Limakorgi eemaldumine Regulaarsed emaka kokkutõmbed Mida sünnitusmajja kaasa võtta · Sünnitus algab Lootevee puhkemine Sünnitusperioodid Avanemisperioodid Väljutusperioodid Päramiste ehk platsentaarperiood Tugiisik sünnitusel · Sünnitusevalu ja selle leevendamine Valuvaigistid Petidiin Seljatuimestus ehk epiduraalanalgeesia Naerugaas koos hapnikuga Üldnarkoos Süsteemne valustamine ehk regionaaltuimestus · Sünnitus abivahenditega Tangsünnitus Vaakumsünnitus Keisrilõige · S...
Sünnitusjärgne depressioon Mis see on ? Sünnitusjärgne depressioon on tõsine haigus, mida kontrollivad hormoonid. Selle ravimata jätmine on ohtlik nii emale kui lapsele. Lapse eest hoolitsemine muutub emal väga raskeks. Sünnitusjärgne depressioon võib alata lapse sünniga või ka mõned kuud peale sünnitust. Kuidas see tekib ? Peale lapse sündi on naine õrn ja haavatav. Emal on tunne, et ta ei saa lapse kasvatamisega hakkama. Tekivad tuju muudatused ja närvilised olekud. 7 sümptomit 1. Laps on kohustus: tundub, et ei saa hakkama ja ei tahagi saada. 2. Väga madal enesehinnang. 3. Põhjendamatud nutuhood. 4. Vihapursked nutuhood ja süütunne. 5. Sõprade väljallülitamine: tunne, et kõik arvavad halvasti. 6. Tipphaavatus 7. Ebanormaalsed hirmud: kartus lapsele haiget teha ja et laps võetakse ära. Ajukeemia Lapse sünd toob naise ellu tohu...
MINU TULEVANE PEREKOND Missugune võiks olla mu elu 10- ne aasta pärast? Loodan elada oma majas, kuskil linna ääres, kus on hea elada oma mehe , tütarde ja poegadega. Minu koduks peaks olema maja koos aia ja kõrvalhoonetega. Kindlasti oleks mul iluaed ja ka tarbeaed, kus ma saaks kasvatada endale sobivaid köögivilju. Tarbeaias oleks koht ka maasikapeenardel, kasvuhoonel ja maitseainete peenardel. Nii hea on söögi sisse oma peenralt võtta supirohelist. Iluaias kasvataksin roose ja kindlasti oleks mul kiviktaimla. Sobilik oleks ka väike veesilm, kus kasvaksid vesiroosid. Millisena ma kujutan ette oma tööd? Töötaksin meeldivas kohas, kus on hea palk ja normaalne töö aeg, et jääks aega laste kasvatamiseks ja perega koos olemiseks. Minu töö ei peaks olema selline, kus ma pean palju inimestega suhtlema. Mulle meeldiks oma kätega midagi teha, et sellest oleks kasu nii mulle, kui mu klientidele. Oma perre soovik...
Pereväärtuste hoidmine muutuvas maailmas Tere lugupeetud žürii, õpetajad ja koolikaaslased! Täna räägin Teile pereväärtustele hoidmisest meie muutuvas maailmas. Te kõik tahaksite oma perega koos aega veeta ilma tülideta ja olla lihtsalt rõõmsameelsed. Pereväärtuste hoidmine on üsna raske, võttes arvesse, et vanemad käivad tööl ning lapsed koolis või lasteaias.
Peresaade nimega ''Pereelu'', teemal lapsevanemaks olemine ning lastekasvatamine. Saates räägivad mitmed vanemad laste erinevast kasvatamisest, õigesti käitumisest laste suhtes ning kus saame omandada uusi teadmisi nendega hakkama saamiseks ja suhtlemiseks. Mitmetele inimestele esitatakse küsimusi, mida arvavad nemad? Sain saatest teada, et perekonda peetakse ühiskonna alusrakukeseks. Äsja vanemateks saanud inimesed tunnevad algul hirmu kuni nad oma pisipõnni endale käte vahele saavad. Mitte ükski vanem ei oska ette aimata ,et just tema lapsest võib saada kurjategija või halb inimene. Head lapsed tulevad headest peredest, kus on armastust ja hoolivust ning halvad tulevad enamasti halbadest peredest, tegelikkuses see nii ei ole. Vanemad on alati lapsele eeskujuks, sellest sõltub, milline on lapse käitumine ja iseloom. Kõik lapsevanemad soovivad, et nende lapsed oleksid kõikse tublimad, kuid ega sünnitus...
Perekonna kuueelarve Kavandatud Tegelikud kulud kulud kokku kokku Vahe Kavandatud kuusissetulek 23 900 kr 20 850 kr 3 050 kr Sissetulek 1 17 000 kr Sissetulek 2 9 500 kr Kavandatud kulud Tegelikud kulud Vahe Lisasissetulek 600 kr Majapidamine Kuusissetulek kokku 27 100 kr Hüpoteek või rent 2 500 kr 2 500 kr 0 kr Teine hüpoteek või rent 0 kr ...
Kuressaare Ametikool Ettevõtluserialde osakond Kunstiline kujundamine Merili Mai Marleen Sabalson Martin Kaasen KKP22 SÜNNIPÄEV Projektitöö Juhendaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2009 Sisukord SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 SÜNNIPÄEVA KÜLALISTE NIMEKIRI........................................................................ 4 PEO KOHT JA TRANTSPORT.................................................................................... 5 EELARVE......................................................................................................................6 FINANTS.........................................................................................
Kuressaare Ametikool Tehniliste Erialade Osakond AUT-22 Nimi Kirjaliktõõ ,,Vanavanemad" Juhendaja:Urmas Lehtsalu ,,Vanavanemad" Kes on vanavanemad ? Ühed vanad inimesed või hoopis ühed väga lahked inimesed ? Tegelikult ei ole päris nii , vanavanemad võivad olla päris noored inimesed või väga õelad . Aga enamasti on vanavanemad pensionieelikud , kes hoiavad väga oma lapsi ja lapselapsi . On vanavanemaid kes on alles 30 aastne . Vanavanem on põlvkond inimesi, kellel on omal lapsed ja kellel omakorda on juba lapsed . Vanavanemad reeglina hellitavad oma lapselapsi väga . Minul on kõik vanavanemad elus ja isegi vanavanaema elab. Aga on palju lapsi, kelle vanaisa või vanaema on surnud. Igal lapsel on 2 vanaema ja 2 vanaisa, kuid on ka lapsi, kellel ei olegi vanavanemaid. Paljude vanaemad või vanaisad küüditati Venemaale või said vanaisad sõjas surma . ...
Juhendaja: Urmas Lehtsalu Koostaja: Tjorn Treu Klass: KP-21 Samasooliste kooselu, kas lubada või ei? Inimesi on nii palju erinevaid ning neil kõigil on omad eelistused mingite asjade suhtes. Ka maitsed on igal inimesel erinevad. Ning ka seksuaalne orientatsioon on paraku erinev. Kuigi võib tõdeda, et kuigi suurem osa inimesi siiski huvitub vastasoost olevatest isikutest, siis on ka neid, kes eelistavad samasoolisi partnereid. Kindlasti peaks olema lubatud samasooliste kooselud ning ka abielud. Nagu eelnevalt juba mainitud, siis on igal inimesel erinevad soovid ja vajadused, olgu ta siis bi, homo või hetero, vahet pole. Nad on ju samuti inimesed, kes kuuluvad samasse ühiskonda kuhu...
Lootel, kui inimesel on õigus elule ja abort rikub seda õigust. Sündimatta lapsel on õigus olla vanemate poolt armastatud. Sellele peaksid mõtlema ka tulevased lapsevanemad, sest sündimatta laps ei ole selles süüdi, kui vanem(ad) teda ei taha või teda ei armasta. Paraku ei lähe elus kõik nii nagu tahetakse ja tahest tahtmatta minnakse seda teed pidi tehakse abort, kuigi on mitmeid teisi võimalusi. Mõnikord, on inimese jaoks aga abort ainuke võimalus. Näiteks siis, kui sündimata lapsel on mõni raske vaimne või kehaline kahjustus, rasedus ohustab lapseootel ema tervist, lapseootel ema on liiga noor, või liiga vana, või lapse ootel ema haigus või tervisega seotud probleem takistab lapse kasvatamist. Samuti ka kaitsevahendite alt vedamine. Abordiks võib olla ka teisi põhjuseid. Näiteks keegi sunnib lapseootel ema tegema aborti. Liiga noor, liiga vana, liiga vaene, liiga hõivatud, liiga mahajäetud, lahutatud, üksi, vägistatud ...
Pereelu. Eestlased peavad peretraditsioonide olemasolu väga tähtsaks. Kui küsida neilt siis meenuvad alguses ainult kolm: sünnipäev, jõulud ja jaanipäev. Ning kaks viimast , üleriigilised pühad, kus täiskasvanud saavad lisavabapäeva, tõmmata sinimustvalge vardasse ja süüa kõht korralikult täis. Peale mida ikka kurdetakse ,et kus sai alles süüa ja juua , kuid nii on ju kombeks. Kui küsiti inimestelt peretraditsioonide, mida peres peetakse kohta , siis nemad vastasid ikka jõulud, sünnipäevad, jaanipäev, lihavõtted, aastavahetus, emadepäev, isadepäev, vastlapäev. Küsiti veel , millistest traditsioonidest puudust tuntakse tänapäeval ning need olid näärid kuna näärivana oli lahedam mees kuigi nüüd on ta asendunud jõuluvanaga. Veel oli surnuaia püha, sugulaste kokkutulekuid oli rohkem. Võib öelda ,et lapsed tegid selle tavalise söömise-joomise traditsiooni lõbusamaks ning öeldi ,et kus on la...
Samasooliste kooselu kas lubada või ei Järgnevalt ma kirjutan sellest kas lubada või keelata samasooliste abielu või mitte. Minu meelest erilist vahet pole selles,kuna iga inimene teab ise mida ta teeb ja kellega koos ta olla tahab.Aga see on küll natuke imelik vaadata kuidas samasoolised kuskil jalutavad ringi.Eriti jube oleks vaadata seda kuidas samasoolised kuskil keset tänavat näiteks suudleksid või teeksid midagi veel hullemat. Väiksed lapsed võivad sellest saada tõsise trauma või midagi taolist.Aga jh paljudes euroopa riikides on samasooliste abielu lubatud. Ja ma arvan seda et see seadus võetakse ka millalgi Eestis vastu,kuna see võib euroopa riikides kohustuslik olla. Ja teised riigid arvavad siis et eestlastel on midagi samasooliste vastu.Aga tegelt on vägagi paljud erinevates maades ja kohtades samasooliste suhete ja abielu vastu.Aga kui seda keelata siis poleks sellest ikkagi midagi kasu kuna nad lähek...
Autehnika õppesuund Autotehnik Juubel Kuressaare 2010 Teemas käsitleme juubelis toimuvat ja kõike sellega seonduvat. Valisime selle teema kuna me lootsime, et äkki me oskame selle teema kohta midagi kirjutada. Juubelit korraldama hakkates tuleb kõik üksikasjalikult läbi mõelda. Näiteks tuleb mõelda, kus juubelit korraldama hakata, kõik kaunistused ja muu sellega seonduv, fotograaf ja piltide saamine ning teistele edastamine, söök, jook, kes tuleb esinema, kui palju külalisi tuleb ja kus vajadusel külalisi saaks majutada, kus saadakse raha peo korraldamiseks ja kui palju kogu üritus maksma läheb. Juba hommikul hakkavad kokad süüa tegema. Juubilar läheb vaatab peo koha üle, et kas kõik on nii nagu tema tahab või võiks midagi muuta ning enne külaliste tulekut viimased viimistlused teha. Kui see on valmis, pannakse peoriided selga ja hakatakse külalisi ootama. Külalised hakkavad vaikselt kohale tulema. Siis kui kõik k...
Kuressaare Ametikool Varrud Grupitöö KP21 Kevin Põld ja Tjorn Treu Õpetaja:Urmas Lehtsalu Kuressaare 2010 Sisukord: SISSEJUHATUS....................................................................................................... 3 KATSIKUD EHK VARRUD........................................................................................ 4 VARRULISED EHK KATSIKULISED..................................................................................5 VADERID................................................................................................................................6 INIMESTE KOMBED...................................................................................................7 KOKKUVÕTE.........................................................................................................................8 KASUTATUD ALLIKAD..........................
Kellele: Teema: Kellelt: Mina peres - vanema ,noorema või keskmise lapsena Arvatakse, et pere pesamunana on parem olla kui vanema lapsena. Selle üle annab vaielda. Olles ise pärit kolmelapselisest perest, tean mis tunne on olla pere noorim. Mul on kaks õde, üks nendest on minust 2-, teine 5 aastat vanem, mis tähendabki , et olen kolmas laps. Minu mõlemad õed elavad juba kodust eemal, kuna neil on mõlemal juba oma elukaaslased ja oma korter. Minu vanemad on lahutatud ning ise elan ma ema juures siis aitan tal suuremaid ja raskemaid majapidamistöid teha. Minu suurimaks eeskujuks on mu vanaisa, kellel ma käin suvilas abis mitmeid töid tegemas. Ta on õpetanud mulle palju. Enne pensionile minekut töötas ta ehitajana ja ta on rääkinud ning teadmisi jaganud palju asju ehitusest ja ka maalritöödest, seepärast tahtsin ma ametikooli minna ehitusviimistlust õppima. Juba väiksena hakkasin oma vanaisal nädalavahetustel abis käima ja see sai harju...
Kuidas on kasvatatud mind ja milline see oleks võinud olla või on? Loetu põhjal ma ei oskagi õelda milline kasvatusstiil nüüd minupuhul kõige õigem on. Arvan,et kõige rohkem sarnaneb minu kasvatusele see viimane-suunav kasvatus. Olen olnud alati oma ema jaoks väga kallis,samas on mu ema kogaueg väga tihedalt tööga seotud ning tänu sellele jäin tihti väiksemana vanaema hoolde. See aga ei tähenda,et ma poleks piisavalt saanud oma emaga aega veeta. Kunagi oli ikka nii,et niipea kui ta töölt tuli või kui tal vaba päev oli tegime me midagi koos-kas siis läksime jalutama,ujuma,kelgutama või tegime süüa.Emal oli alati minu jaoks aega,kui mina seda soovisin-see mulle meeldis. Kuid millegipärast,ma ei tea isegi miks, olin ma väiksemana väga armukade,kui ema pidi kuskile ööseks minema.Mäletan,et läksin ikka väga hüsteeriasse kui sain teada,et ema läheb kolmeks päevaks Tallinnasse.Ma hoidsin ta jalgadest kinni,nutsin ja keelas...
Suguvõsa ja perekond Suguvõsa on vere-, abielu- või lapsendamissuguluses olevate inimeste rühm. Suguvõsal on kultuuri järjepidevuse seisukohalt oluline roll. Perekonna liigid: 1. suurpere koos elab rohkem kui kaks sugupõlve. Suurperede hiilgeaeg oli agraarühiskonnas e. talupojakultuuris. Kaasaegses lääne ühiskonnas on selline pere pigem erandiks. 2. tuumpere tänapäeval levinuim peretüüp, mis võib esineda kolmel viisil: lasteta abielupaar, lastega abielupaar, lastega üksikvanem Ülesanne 1 Kas sugulastevaheline läbikäimine tänapäeval on harvem või tihedam kui vanasti? Miks? Mis tähtsus on sugulastel sinu jaoks? Tänapäeval on sugulastevaheline läbikäimine jäänud tunduvalt harvemaks. Enamikel peredest on täiskohaga töökoht, käiakse koolis või lasteaias ning vanematel ei ole kas aega või jõudu käia enam õhtupoolikutel nii tihedalt külas kui varasematel aegadel. Ülesanne 2 Nimeta tänapäevas...
"Peresaade" Kokkuvõte Vaatasin saadet "Peresaade" kus rääkis peretraditsioonidest, nende muutumisest ajaga koos, kuidas suhtuti vanasti peretraditsioonidesse ja kuidas suhtutakse tänapäeval. Sain teada et tänapäeval vajuvad peretraditsioonid üha rohkem ära st. et ei peeta neid enam nii olulisteks kui vanasti. Keskmiselt oskas inimene nimetada vaid 3 traditsiooni mida nende peres peetakse ja nendekski olid enamasti jõulud, jaanipäev, uusaasta. Mõni üksik mainis lihavõtteid ja emade,- isadepäeva, kuigi vanasti oli neid hulganisti rohkem, igasugused laulmised, ühised söömised ja muud sellised väikesed asjad mida peeti väga tähtsaks ja mis hoidsid pere paremini koos. Tänapäeval ei huvitagi nagu kedagi enam see ja igaüks ajab oma asja omaette. Saade rääkis ka sellest et peretraditsioonid on tähtsamad peredes kus on lapsed, enamjaolt mida rohkem lapsi seda tähtsamad traditsioonid olid. Peredes kus lapsi pole peretra...
Soolise ebavõrdsuse 4 mõõdet Osalus – siht- ja elanikerühma(de) sooline koosseis, naiste ja meeste esindatus otsustusõigusega positsioonidel. Ressursid – sooline jaotus ja ligipääs olulistele ressurssidele nagu aeg, ruum, teave, raha, poliitiline ja majanduslik võim, haridus ja koolitus, töö ja tööalane karjäär, uued tehnoloogiad, tervishoiuteenused, elukoht, transpordivahendid, puhkeaeg jmt. Normid ja väärtused, mis mõjutavad soorolle, tööjaotust soo alusel, naiste ja meeste hoiakuid ja käitumist ning ebavõrdsust meeste ja naiste või mehelike ja naiselike omaduste väärtustamises. Õigus olla vaba otsesest ja kaudsest soolisest diskrimineerimisest, inimõigused (sealhulgas vabadus inimväärikust piiravatest käitumisviisidest ja tavadest), ligipääs õigusabile. Tänan Kuulamast!
Kuressaare Ametikool ,,Minu unistuste naine" Eliis Sirp MT22 2009 Kindlasti on kõik mehed sellest mõelnud, et milline peaks olema nende unistuste naine. Kas olema ainult toeks hetkel mil kaaslane teda väga vajab või ka igapäevaselt? Soov lapsi saada ja neid koos kasvatada? Unistuste naine peab kindlasti oskama kodu hoida ja seda hinnata. Nii ma küsingi endalt: ,,Milline peaks olema minu unistuste naine, kui ma oleks mees?" Minu jaoks on üks tähtsamaid asju abielu ja läbisaamine ämma ja äiaga. Kuidas mõjutavad peod suhet? Minu naine peaks mind julgustama, olema minu kõrval kui ma teda vajan ja toetama igal hetkel. Naine ei tohiks alahinnata enda meest, sest sellest tekivad tülid ja lahkuminekud. Ei saa ju elada kellegagi koos nii kui teine ainult alahindab ja mõnitab, see teeb kurvaks ja inimene ei tea enam mis on õige ja mis vale. Ükski n...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Eesti sotsiaalprobleemid Kellelt: Maria Maripuu P-3 Viimasel ajal on suurimaks Eesti sotsiaalprobleemiks tööpuudus. Tänu masule on see võrreldes eelmise aastaga tublisti suurenenud. Iga päev võib ajalehest või netist lugeda, et jälle on töötude hulk suurenenud. Samuti on ka palgad ja toetused jäänud väiksemaks. Selle tõttu on nii mõneski peres rasked ajad. Kahju on peredest, kus on palju lapsi eriti kui seal on väiksed lapsed. Sest, kui üks vanemadest või mõlemad kaotavad töö, siis neil on majanduslikult raske aeg. Kuna ka laste toetused on vähenenud. Ja uut tööd saada pole kerge. Praegusel ajal lastakse rohkem töölt lahti kui tööle võetakse. Sest nii mõneski firmas jääb tellimus väiksemaks ning sellega väheneb ka töömaht selles ettevõttes. Isegi praktikante ei taheda enam tööle võtta, sest töömaht on lihtsalt nii väike. Selle tõttu lähevad palju töölised puhkusele. Sest väikse töömahuga pole vaja...
kool klass nimi Erootika Referaat Juhendaja: ---------- Asukoht+aasta 2 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus.................................................................................................................................4 1. Üldiselt erootikast................................................................................................................... 5 2. Seksuaalsus............................................................................................................................. 6 3. Suguelu....................................................................................................................................7 3.1 Suguelu riskid....................................................................................................
Perekonna funktsioonid Tuumperekond-kooselu põhineb abiellujate emotsionaalsel suhtel. Abikaasad kontrollivad ja reguleerivad ise laste arvu vastavalt oma tarvetele ja võimalustele. Sugulased ei kuulu enam stabiliseeriva jõuna perekonda ega osale pere argipäevas. Nende osavõtt ja toetus on tavaline erakordseil juhtudel. Nt. Kui keegi on raskelt haige või õnnetuste puhul. Mõlema abikaasa suguvõsal on ühesugune tähtsus. Abielupaari elukoht ei olene sugulussuhetest. Perekonnaliikmeil võib olla vastavalt taustale erinev käsitus suguvõsa traditsioonidest. Abikaasa valik sõltub eelkõige abiellujatest. Suguvõsal ei ole olulisi õigusi ega majanduslikku huvi noorte abielu suhtes. Mittetäielik perekond ehk üksikvanemapere-ühe vanemaga perekond, mis koosneb kas isast või emast lapsega/lastega. Üksikvanem võib olla nii lesk, lahutatud, vallaline või ka vabaabielu lõpetanud. Tundlik sise-ja välismõjude suhtes ku...
Pere väärtused Pere - on kõige kallim ja tähtsam elus. Minu pere on seas minu väärtused elus. Igaüks on oluline omada perekonda ja kodu. Pere aitab raskustega, et kaitsta igal ajal. Mis siis, me tunneme soojust, mugavust, turvalisust ja meelerahu, sest kodus meid ümbritsevad kohalikud inimesed, kes meid armastavad, mõista, alati püüdnud aidata. Lapsed on õnnelikud, kui nad on sõbralikud ja tugev perekond. Pere väärtused on erinevad - see on see, mis eristab üksteisest pere. See ei ole ainult ühiste pühade ja mõned ühised hobid ja isegi sisekliima pere: suuremeelsus, paindlikkus, sõbralikkus. Pere võib olla suur, kus vennad ja õed, onud ja tädid, ja vanavanemad. Ja võib koosneda ainult lapse ja tema ema, kuid see on ikka pere. Perekond algab moodustamisel isik. Lapsed järgmiselt suhted vanemate, nende vestlusi, nende hobid. Ema ja isa meile peamised näited, mida järgida. Nad õpivad meile jagada oma kogemusi, mõned perekondlikke tradits...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
