a-k Aberatsioon on optilise süsteemi mittetäiuslikkusest tingitud kujutise moonutus e. läätse viga. 11. Mida nimetatakse kromaatiliseks aberratsiooniks? Kuidas kõrvaldada kromaatilist aberratsiooni? Kromaatiline aberratsioon on fookusekauguse sõltuvus lainepikkusest. Erinevate aberratsioonide minimiseerimiseks tuleb kasutada keerukaid, paljudest läätsedest koosnevaid süsteeme. Asfääriline optika ei ole ainus viis aberratsioonidest vabanemiseks. 12. Milleks kasutatakse prille? Nägemise korrigeerimiseks.
Tallinna Tervishoiukõrgkool Optomeetria õppetool Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: TO Töö nr: 11 DIFRAKTSIOONIVÕRE Töö eesmärk: Valguse lainepikkuse ja Töövahendid: Goniomeeter, difratsioonivõre, difraktsioonivõre nurkdispersiooni spektraallamp. määramine. Skeem TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Tutvuge goniomeetri töö põhimõtetega ja ehitusega. Valguslainete levimist (paindumist) tõkke taha, nn geomeetrilisi varju priikonda, nimetatakse valguse difraktsiooniks. Difragreerunud valguse edasisel levimisel täheldatakse interferentsi, mille tulemusena valguse intensiivsus on erinevates ruumipunktide...
Tartu Ülikooli Türi Kolledz Kiirgus- ja neeldumisspektrite uurimine spektromeeter-goniomeetri abil Referaat 2010 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 Spekter........................................................................................................................................4 Spektrite jaotamine: kiirgus-ja neeldumisspekter...................................................................... 4 Spektromeeter goniomeeter.....................................................................................................5 Laboris tehtud katse...........................................................
Tallinna Tervishoiukõrgkool Optomeetria õppetool Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: TO Töö nr: 15 REFRAKTOMEETER Töö eesmärk: Uuritava vedeliku Töövahendid:Refraktomeeter uuritav vedelik, murdumisnäitaja n, keskmine dispersiooni bensiin või bensool, tükk vatti või pehmet nF-nC ja Abbe arvu määramine riiet Skeem TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Valguse langemisel kahe keskkonna lahutuspinnale peegeldub osa valgust samasse keskkonda tagasi ja osa murdub teise keskkonda. Murdumisseaduse kohaselt on langemisnurk α ja murdumisnurk β seotud kokkupuutuvate keskkondade murdumisnäitajatega järgmise valemi 1 a...
Tallinna Tervishoiukõrgkool Optomeetria õppetool Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: TO Töö nr: 4 PIKKSILM JA MIKROSKOOBI SUURENDUS Töö eesmärk: Pikksilma ja mikroskoobi Töövahendid: Pikksilm, mikroskoop, ühtlaste suurenduse ning silma minimaalse jaotustega skaala, objektskaala, mõõtjoonlaud vaatenurga määramine TÖÖ TEOREETILISED ALUSED 1. Silma minimaalse vaate nurga määramine Kujutise tekkimine silma võrkkestale. Silma võrkkestal tekkinud kujutise A`B` mõõtmed on põhiliselt määratud nurga , mille all antud eset AB vaadledakse. Mida väiksem on vaatenurk , seda väiksem on silma võrkkestal tekkinud kujutis ja seda vähem detaile sa...
Tallinna Tervishoiukõrgkool Optomeetria õppetool Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: TO Töö nr: 1 ÜLDMÕÕTMISED Töö eesmärk: Tutvumine nooniusega. Töövahendid: Nihik, kruvik, mõõdetavad Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse esemed (plaat ja toru) mõõtmisel Skeem L= M+NT TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Noonius Mõõtriistadel nagu nihik, kuruvik, goniomeeter jne, on mõõteskaalaga paraleelselt liikuvale osale tõmmatud mõõtekriips, mille järgi toimub mõõteriista liikuva osa asukoha määramine. Kriipsu ja skaala kokkulangemist saab fikseerida üsna täpselt, nende mitteühtimisel on aga lugemi leidmine vähem täpne. Sellest lähtuvalt on...
Geomeetriline optika Uurib kuidas valgus liigub erinevates keskkondades Valguskiir- näitab valgus energia levimise trajektoori Valguse levimine homogeenses keskkonnas - Füüsikalised omadused on kõikides ruumi punktides ühesugused. Valgus levib sirgjooneliselt. Täisvari on ruumiosa , kuhu valgusenergiat ei satu Poolvari Ruumi piirkond kuhu satub valgusallikas ainult osaliselt. Poolvarju piirkonnas on valgusallikas osaliselt nähtav Valguse peegeldumine ja selle seadus
1. Mda kujutab endast valgus? Valgus on liitvalgus ja erinevad spektri värvid selle koostisosad Valgus on elektrommagnet laine, see tähendab elektrivälja ja magnetvälja võnkumiste levimine 2. Kui suur on valguse kiirus vaakumis ja mille poolest on see kiiruse väärtus eriline? Vaakumis levib valgus kiirusega 300 000 km/s Eriline, sest see on suurim võimalik kiirus looduses 3. Millised aineosakesed kiirgavad valgust? Aine aatomid 4. Mida tähendab aatomi ergastamine? Selleks, et aatom hakkaks kiirgama tuleb teda eelnevalt ergastada (energiat anda) 5. Mille põhjal ja kuidas liigitatakse valgusallikaid? Valgusallikad liigitatakse aatomie ergastamise viisi põhjal kahte rühma: 6. Mis on soojuslik valgusallikas? (too näiteid) Soojuslikud valgusallikad- aatomid ergastuvad kõrge temperatuuri tõttu (päike, elus tuli, hõõglambid) 7. Mis on külm valgusallikas? (too näiteid) Külmad valgusallikad- aatomid ei...
Füüsika Opsis - nägemine Valgusoptika - valgusõpetus Optika on füüsika osa mis uurib ja seletab valgusnähtuseid. Optika - valguskiir Valguskiir - valgusenergia levikut näitav joon Valgusallikas - koht, kust valgus tuleb Liigitatakse järgmiselt: 1. Looduslikud valgusallikad (Päike, jaanimardikas...) 2. Tehislikud/Kunstlikud valgusallikad Valguse vastuvõtja - koht, kuhu valgus läheb (Silm) Valguskiirus = u 300 000 km/s (vaakumis - keskkond kus pole aineosakesi) Tähis: c Mida optiliselt tihedam on keskkond, seda väiksem on valguskiirus. Valge valgus koosneb osadest. (spekter, ehk vikerkaarevärvid) Spekteri värvid: Punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, sinine, violetne Valguskiirte sõltumatuse seadus - Valguskiired läbivad teineteist sõltumatult. Sirgjooneline levimise seadus - Homogeennses keskkonnas levib valgus alati sirgjooneliselt. (homogeenne - ühtlane) Peegeldumisseadus - Peeg...
Laserid meelelahutuses Liina, Artur, Mona, Kaisa 2015 Lasershowd Kasutatakse peamiselt värvilisi monokroomseid lasereid. Sai alguse 1970ndatel Sünkroonitakse muusikaga, kasutatakse tossu Murdumise- ja difraktsiooniefektid, peeglid RGB ehk “white light” Ohutusnõuded http://youtu.be/uDpojAGsthw?t=1m31s Visuaalkunst Valgusmaalid Fotograafia alaliik Kasutatakse mingisugust valgusallikat või lasereid objekti valgustamiseks pimeduses Pikk säriaeg (alates 15 sekundit) Gianclaudio di Cecco Laseritega valgustamine Alasti modellid Holograafia Holograafia on optikavaldkond Leiutaja - Dennis Gabor 1947. a. Hologramm - kolmemõõtmeline kujutis Hologramm - nagu “päris” ese Liikuvad ehk videohologrammid http://youtu.be/TGbrFmPBV0Y 3D-skannerid Kasutatakse 3D-printeritega koostöös Võrreldes modelleerimistarkvaradega tunduvalt kiirem Lennuaja 3D-skanner Aitäh tähelepanu eest!
Spektrid, kiirgused, fotoefekt 1. Kiirguste liigid – nimeta, iseloomusta millest tekib, näited. Soojuskiirgus – Aatom ergastatakse kõrge temperatuuri kaudu (põlemine, elekter) Elektroluminetsents – Sel juhul gaasi aatomid põrkudes elektronidega hakkavad helenduma (gaaslahendustorud?, säästulambid, halogeen lambid) Katoodluminetsents – Sel juhul elektronid põrkudes vastu tahket ainet löövad tema helendama (kineskoop) Kinoluminetsents – Sel juhul toimub ergastumine keemilisest reaktsioonist (fosfor, jaanimardikas, mõningad sügavvee kalad) Fotoluminetsents – Valgus ergastab aine aatomeid (matt lampide pinnad, liiklusmärgid, riide värvid) 2. Spektrite liigid – iseloomusta igat spektrit (4 tükki), nimeta Pidevspekter – Seda tekitab tahke ja vedela aine helendamine. Joonspekter – Tekib aatomaarse gaasi helendumise...
Dispersioon? Nim. valguse lahutumist spektriks Mis on spekter - Spekteriks nim. valge valguse lahutamisel saadud spektrivärvuseid. vikerkaarevärviline riba, mis tekib valge valguse lagunemisel. Spektri liigid- Kiirgusspektrid(Pidev-,joon- ja ribaspektrid) ja neeldumisspektrid Spektraalanalüüs on aine keemilise koostise kindlakstegemine kiirgus- või neeldumisspektrite abil. Kvantoptika Valguse dualism- Igale lainele vastab osake ja iga osakesega kaasneb laine Footon on elektromagnetkiirguse osake Footoni energia on võrdeline footoni sagedusega. (E=h*f) (E=energia, f=footoni sagedus) Fotoefekt- on elektronide eraldumine ainest valguse toimel Fotoefekti võrrand - (h=Plancki konstant, f- valguse sagedus, A- väljumistöö, m- elektroni mass ja v- vabanenud elektroni kiirus) Elektronide Väljumistöö-nim elektro...
Valgus – osake ja/või laine Valgus on elektromagnetlained mis levivad ruumis. Elektromagnetlainete spekter on lõpmatult lai ehk valguseks nimetatakse spektriosa mis jääb raadiolainete ja röntgendiapasooni vahele. Seega on valgusel nii lainete kui osakeste omadused. Mida kõrgema sagedusega, energiaga, on kiirgus seda rohkem on tegemist osakeste omadustega ja vastupidi. Nähtav valgus on vahemikus 400-700 nm. Ja seega omab samuti mõlemaid omadusi. Valguse olemuse kohta tekkis 17. sajandil paralleelselt kaks teooriat (vaata ka pilti): Isaac Newton oletas, et valgus on valgusallikast igas suunas väljuvate osakeste voog (valgus on erilise „valgusaine“ edasikandumine ruumis). Christiaan Hygens oletas, et valgus on eriliste lainete voog, mis levib ruumi täitvas ja kõikidesse kehadesse tungivas keskkonnas – eetris. 19. sajandi alguses avastati elektromagnetlained (M...
aastal 2,5-meetrise peapeegliga Hookeri teleskoop, mis oli järgneva 30 aasta jooksul maailma suurim teleskoop. Aastal 1919 asus Mount Wilsoni observatooriumis tööle Edwin Hubble, kes töötas seal kogu ülejäänud elu. Juunist detsembrini 1926 määras Albert Michelson, Mount Wilsonil, Mount San Antonio tipust peegeldunud valguskiire mõõtmise abil valguse kiiruseks 299 796 km/s. Mount Wilsoni observatooriumis töötanud Horace Babcock oli oma 1953. aastal avaldatud tööga üks adaptiivse optika teerajajaid. Aastal 1984 otsustas Carnegie Institution Mount Wilsoni observatooriumi tegevuse lõpetada ja keskenduda vaatlustele Tšiilis. Aasta hiljem lõpetati vaatlused Hookeri teleskoobiga. Aastal 1986 asutasid observatooriumi jätkamisest huvitatud astronoomid Mount Wilsoni instituudi. Instituut võttis observatooriumi üle 1989. aastal. Aastal 1988 alustas tegevust Berkeley ülikooli kahest 165 cm teleskoobist koosnev infrapunainterferomeeter
Footonid Footonid on valgusosakesed e. valguskvandid. Levivad kiirusega c, nad ei eksisteeri paigalolekus. Neil puudub seisumass ja ei kehti mehaanika seadused. Neeldumisel aines footonid hävivad. Footoni energiat saab leida nn. Plandi valemi abil. E=h*f E = footonite energia (J) h = plancki konstant 6,63 * 10-34 J/s f = sagedus Liikumisel mass m = ( h * f ) / C2 C = valguskiirus 3 * 108 m/s Footoni impulsi leidimine p=m*C Fotoefekt Elektronide väljumine ainest valguse toimel esineb eriti metallide korral. Avastas Heinrich Hertz 1887. Aastal. Seaduspärasused: 1)Metalli pinnalt väljunud elektronide arv sõltus valguse intensiivsusest. 2)Väljunud elektronide kiirus ei sõltunud valguse intensiivsusest, vaid valguse sagedusest ( värvusest) 3)Fotoefekti ei tekkinud kui sagedus oli väiksem teatud piirisagedusest, mis sõltus ainest. Aastal 1905 avaldas Albert Einstein fotoefekti teooria. Oma teoorias näitas ta, et valgus kiirgub kvantidena...
Valgusoptika Valguse kohta on 2 teooriat: 1)Laineteeoria 2)Korpuskulaarne teooria (osakeste tooria) Valgus kui elektromagnetlaine Valguslained on ristlained, milles risti võnguvad elektriväli ja magnetväli. On tehtud kindlaks, et inimese silm on tundlik just elektrivälja muutustele. Nähtav valgus on lainepikkustega 380-760nm . Laine pikkus ja sagedus on seotud valemiga C = Lambda * f , f = C / Lambda C = 3 * 108 m/s f = sagedus (Hz) Valge valgus on liitvalgus, ta koosneb 7 spektrivärvi valgustest: Punane – 760-630 (nm) Oranž – 630-600 (nm) Kollane – 600-570 (nm) Roheline – 570-520 (nm) Helesinine – 520-470 (nm) Sinine – 470-420 (nm) Violetne – 420-380(nm) Valguse murdumine Kui valgus jõuab levimisel 2 läbipaistva keskkonna lahutuspinnale, siis osa temast tungib edasi teise keskkonda. Muutes oma leviku suunda Üleminekul tekib Snelli seadus ...
Paralleelne optilise peateljega, murdub läbi fookuse. Läheb fookusest läbi, peale murdumist paralleelne optilise peateljega. · Kujutis on suurendatud, ümberpööratud ja tõeline. · Fookuskauguse pöörväärtust nim. läätse optiliseks tugevuseks. Tähis: D ühik: 1dpt · Joonsuurendus kujutise joonmõõtmete suhe eseme joonmõõtmetesse · Nurksuurendus kujutise vaatenurga suhe eseme vaatenurka. Binoklitel on antud nurk suurendus. · Optika haru, mis tegeleb valgusenegria mõõtmisega nim. fotomeetriaks. · Valgusvoog mingis ajaühikus mingit pinda läbiv valgushulk, mida hinnatakse nägemishaistingu pinnal. Tähis: fii ühik: luumer 1lm · Punkt valgusallikas valgusallikas, mille mõõtmeid ei pea arvestama. · Ruuminurk kasutatakse valgusallikast kiirgava valgusvoo erinevates suundades jaotumise kirjeldamiseks. Ühik: lanta Tähis steradiaan · Ruumipunkt kujutab endast ruumist eraldatud koonilist pinda
Geomeetriline optika Optikariistad Optikariistad Optikariistad on seadmed, mis Silm annavad esemetest kas Prillid suurendatud või vähendatud Luup kujutisi. Mikroskoop Pikksilm (teleskoop) Silm Silma ehitus Täiskasvanud inimese silmamuna kaalub umbes 7 grammi ja selle läbimõõt on ligikaudu 2,5 cm. Meeste silmad on naiste omadest veidi suuremad. Silm Silma ehitus Lääts koondab ja suunab valguskiired läbi klaaskeha võrkkestale. Läätse läbinud valguskiired tekitavad võrkkestale vaadeldava objekti ümberpööratud ja vä...
SPEKTRAALANALÜÜS Spektraalanalüüs on aine keemilise koostise kindlakstegemine kiirgus- või neeldumisspektrite abil. Kasutatakse joonspektril. Spektraalaparaat optikariist, millega lahutatakse valgus spektriks ja uuritakse seda (nt spektroskoop ja monokromaator). Spektraalanalüüsi eelised keemilise analüüsi ees: 1. ei mõjuta aine keemilist koostist; 2. piisab väikestest ainekogustest; 3. ainet saab uurida eemalt (in situ) ilma laborisse toomata. Eelised: · Tundlik meetod · Ta ei muuda aine keem. koostist · On võimalik analüüsi teha suurte vahemaade tagant (nt.tähtede keem. koostis) · Täpne ja lihtne. NÄITEKS: · Juuste spektraalanalüüs, kus juuksesalgud Moskvasse saadetakse ja pärast saab teada, mis aineid organismis puudu on ja mis põhjustab juuste liigset väljalangemist. Juuste spektraalanaluusi meetodi järgi saab täpselt kindlaks määrata erinevaid närvisusteemihaigusi, nahahai...
DIFRAKTSIOON Frolova Karina Aro Aleksei 11B Difraktsioon on füüsikaline nähtus, mille korral laine paindub ümber väikeste takistuste või levib väikesest avast välja. Arvuti genereeritud intensiivsuse muster, mis on tingitud difrakteerumisest läbi ruudukujulise ava. Sarnane nähtus esineb siis, kui valguslaine levib läbi aine, millel on levimissihis muutuv murdumisnäitaja, või kui helilaine levib läbi muutliku akustilise impedantsiga keskkonna. Difraktsioon esineb kõiki tüüpi lainete puhul, k.a helilainete, vee lainete, elektromagnetlainete, nagu näiteks nähtava valguse ja raadiolainete korral. Ka füüsilistel objektidel on lainelised omadused (aatomtasandil), difraktsioon esineb ka mateeria korral ning seda uuritakse kvantmehaanika seaduspärasustega. Itaalia teadlane Francesco Maria Grimaldi võttis kasutusele sõna difraktsioon ja oli esimene, kes t...
KUMERLÄÄTS Joonis 1. Kui ese asub kahekordsel fookuskaugusel, asub ka kujutis kahekordsel fookuskaugusel, kujutis on tõeline, esemega sama suur ja ümberpööratud (kasutatakse pikksilmas). Joonis 2. Kui ese asub fookuse ja kahekordse fookuse vahel, on kujutis kaugemal kui kaks fookust, kujutis on tõeline, esemest suurem ja ümberpööratud (kasutatakse kinoaparaadis, projektsiooniaparaadis). Joonis 3. Kui ese asub fookuses, siis kujutist ei teki. Joonis 4. Kui ese asub fookuse ja läätse vahel, siis on kujutis näiline, esemest suurem ja samapidine. (kasutatakse luubina). NÕGUSLÄÄTS Joonis 5. Ese asub kaugemal kui 2F. Joonis 6. Ese asub fookuses. Joonis 7. Ese asub fookuse ja läätse vahel. Nagu võib näha jooniselt 5-7, olenemata eseme kaugusest läätsest, on kujutis alati näiline, vähendatud ja samapidine.
1. Mida nim optikaks? Optikaks nim füüsika osa, mis tegeleb valgusega seotud nähtuste uurimisega. 2. Milles seisneb valguse dualistlik iseloom? Valgusel avalduvad nii lainelised kui korpuskulaarsed omadused. Need lähenemised ei ole vastandlikud, vaid täiendavad teineteist. On olemas nähtusi, mida saab selgitada nii ühest kui teisest käsitlusest lähtuvalt. 3. Mida nim geomeetriliseks optikaks? Geomeetriline optika ehk kiirteoptika on optika osa, kus valguse levimist kirjeldatakse valguskiirte abil, milleks on ristsirged valguse lainepinnale. 4. Mida nim punktvalgusallikaks? Punktvalgusallikaks nim valgusallikat, mille mõõtmed on võrreldes valgusallika ja eseme kaugusega nii väikesed, et need võib antud tingimustes arvestamata jätta. 5. Sõnastada valguse sirgejoonelise levimise seadus. Ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. 6. Selgitada valguskiirte sõltumatu levimise seaduspärasust. 7. Mida nim varjuks
Valgusnähtused Aitäh!
Infrapunalained Infrapunakiirgus ehk infrapunane kiirgus ehk infrapunavalgus ehk infrapunane valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus jääb nähtava valguse ja mikrolainekiirguse lainepikkuste vahele. Infrapunalained on elektromagnetlained, mille lainepikkus on suurem kui nähtaval valgusel ja väiksem kui raadiolainetel.Nimi tähendab ,,allapoole punase" (ladina keelest infra- all), sest punase valguse lainepikkus on suurim nähtava valguse spektris. Infrapunalaine on ligikaudse lainepikkusega 750 nm kuni 1 mm. Kasutusalad: 1) Öönägemine - Infrapunakiirgust kasutatakse öönägemisvarustuses. Kui puudub piisavalt valgust et objekti näha, detekteeritakse radiatsioon ning tehakse see ekraanil nähtavaks. 2) Termograafia - Infrapuna-termograafia on kontaktita ja uuritavat objekti mitte kahjustav testimeetod, et näidata ja salvestada temperatuurimuutusi ja temperatuure üle terve ob...
Valgusõpetus e optika Valgusallikad kehad, mis kiirgavad valgust Soojuslikud valgusallikad on näiteks päike, lõke, hõõglamp, küünlaleek. Külmad valgusallikad on näiteks virmalised, teleriekraan, jaaniussid, teatud batkerid Valgusega kandub energia ümbritsevasse ruumi, seepärast tuleb valgusallikale anda energiat. Me oleme harjunud, et valgusallikad kiirgavad valgust, mille tõttu me kehi näeme. Kuid valgusallikad kiirgavad ka sellist valgust, mida me ei näe. Valgust, mis tekitab valgusaistingu, nimetatakse nähtavaks valguseks. Nähtamatu valgus: infrapuna- (IV) ja ultravalgus (UV). Infravalguse toimel kehad soojenevad ja seetõttu nimetatakse seda valgust soojuskiirguseks. Ultravalgust liigitatakse organismidele väheohtlikukuks ja ohtlikuks. Ohtlik osa võib tekitada nahavähki, mikroobidele mõjub aga surmavalt. Liigse UV eest kaitseb maad osoonikiht. Valguse levimiseks nimetatakse valgusenergia kandumist ruumi....
TARTU ÜLIKOOL Tartu Ülikooli Täppisteaduste Kool Geomeetriline optika Koostanud Henn Voolaid ja Urmo Visk Tartu 2007 c 2007 Henn Voolaid, Urmo Visk c 2007 Tartu Ülikooli Teaduskool Geomeetriline optika 1 Sissejuhatus Geomeetriline optika ehk kiirteoptika on optika osa , kus valguse levimist kirjeldatakse valguskiirte abil, milleks on ristsirged valguse lainepinnale (pinnanormaalid). Võib ka öelda, et kiir on joon, mis näitab valgusenergia levimise suunda. Geomeetrilises optikas käsitletakse valgust sirgjooneliselt levivana, ükskõik kui väikestest avadest see läbi läheb. Teiste sõnadega, geo- meetrilises optikas loetakse valguse lainepikkus λ = 0 ja seetõttu pole vaja difraktsiooni või interferentsi arvestada. Geomeetrilise op-