Keskkonnaseisundi hindamine Koostaja: Aivi-Õnne Annimäe Sissejuhatus Uurimisobjektiks on võetud Kadrina vald Lääne-Virumaal sest olen siin ise juba elanud 9 aastat. Eesmärgiks on rohkem teada saada oma kodukoha keskkonnaseisundi kohta. Ülevaade 01.01.2013 seisuga Kadrina valla pindala on 355 km² ja siin elab 5122 inimest 37 külas ja kahes alevikus. Suuremad keskused on Kadrina ( 2278 elanikku) ja Hulja alevik (486 elanikku) ning Kihlevere (190 elanikku), Vohnja (158 elanikku) ja Viitna küla (75 elanikku). Elanike keskmine vanus 40,2 ja pere suurus 2,3 inimest. Kadrina aleviku kaugus suurematest keskustest: Rakvere 15km Tallinn 85km(valla läänepiirilt 60 km) Helsingi 115 km (linnulennul) Narva 130 km Tartu 130 km i Pärn...
Karksi Valla keskkonnaseisundi analüüs Koostaja: Juhendaja: Tartu 2013 Sissejuhatus Töö peamiseks eesmärgiks on hinnata ja tutvustada Karksi valla keskkonnaseisundit ja välja pakkuda lahendused keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks metsade kaitseks ning õhu ja vee saaste vähendamiseks. Karksi vald on 4000 elanikuga omavalitsusüksus, mis asub Viljandi maakonna lõunaosas, piirneb läänes Abja vallaga, lõunas Läti Vabariigiga, põhjas Paistu ja Halliste valdadega, idas Tarvastu ning Valga maakonna Helme vallaga. Karksi valla vapp Karksi valla lipp Ülevaade piirkonna hetkeseisundist Karksi valla pindala on 322,29 km2. 2013. Aasta 1. Jaanuari seisuga oli elanike arv 3608 inimest. Asustustihedus on ~11 inimest ühe ruutkilomeetri kohta. Valla keskuseks on Karksi- Nuia kus elab ü...
Kalapüügiseadus Kalapüügiseadus Käesolev seadus on suunatud kala- ja veetaimevarude jätkusuutliku kasutamise tagamisele lähtuvalt kohuseteadliku kalanduse põhimõtetest. Härra Ahven on otsustanud minna merele kala püüdma, kuigi ta ise ei ela mere ääres egaoma ka seal kinnisvara. Et madalamas vees kala ei ole, sõuab härra Ahven 25-m-sügavusse vette.Seal heidab ta keset laevateed vette oma 300-st konksust koosneva õngejada. Kaldale tagasi jõuabta keset looduskaitseala, kus üritab kohalikele püütud kala maha müüa. Saabuvale inspektorile eiole tal ette näidata ei püügi- ega ka müügiluba. Rikkumised Kalapüügivahend Kalapüügikoht Keelatud on müüa või osta harrastuspüügi käigus püütud kala Isikuttõendav dokument Karistus Füüsilist isikut karistatakse kuni 300 trahviühikuga Juriidilist isikut kuni 3200 euro suuruse trahviga Millistes tingimustes võiks härra Ahven kala püüda ? Peab olema kalapüügiluba 100 konksuline õngejada Kala tuleks kas...
Teravili monokultuuris (tavaviljelus) Taimed Teravili Nisu Kaer Umbrohud Oder Põldsinep Rukis Roomav madar Tritikale Harilik tuulekaer Harilik orashein Põldohakas Putukad Mullaelustik Ripslased Maakirp Mullaorganismid Viljakukk Vihmaussid Lehetäi Seened Bakterid Linnud Loomad Kiivitaja Rebane Rukkirääk Jänes Nurmkana Metskits Põldlõoke Põldhiir Mutt Tingimused Kergelt happelised või neutraalsed mullad pH ~5- 7,5 Toitainete rikkad mullad Parasvöötme kliima Päikesepaistelised ilmad Koosluse püsimajäämine Säilima mullastik Inimfaktor Soodne kliima Kasvatama samu taimi Kui tingimused muutuvad Muld taimed ei kasva Inimfaktor kahjurid ja umbrohi Kliima taimed närbuvad või ei valmi Teised ...
Pakendiseadus Nimi Kursus § 1. Seaduse reguleerimisala · Sätestab üldnõuded pakendile ja pakendi kasutamisele. · Sätestab pakendi ja pakendist tekkivate jäätmete vältimise ja vähendamise meetmed. · Sätestab pakendi ja pakendijäätmete taaskasutussüsteemi korralduse ning vastutuse nõuete täitmata jätmise eest. § 1. Seaduse reguleerimisala · Reguleerib pakendijäätmete käitlemist niivõrd, kuivõrd see on reguleerimata jäätmeseadusega. · Hõlmab kõiki EV turule lastud kaupade pakendeid ja tekkinud pakendijäätmeid. § 2. Pakend · Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel: toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrap...
MAAKERA ENERGIAPROBLEEMID ENERGIAMAJANDUS 5 peamist energiaallikat: nafta, maagaas, tahke kütus, hüdro- ja tuumaenergia. Taastuvenergia Nafta, maagaas, kivisüsi PROBLEEM Järjest enam inimesi maailmas elab jõukamalt energia tarbimine suureneb Valdav osa energiast saadakse fossiilsetest kütustest ja nende põletamine jätkub kasvavas tempos atmosfääri saastumine Fossiilsete kütuste põletamine suurendab kasvuhoonegaaside hulka kliima soojenemine Üle poole maailma energiast tarbitakse Põhja riikides, kus elab 1/5 maailma rahvastikust Energia tarbimine ühe inimese kohta näitab sageli riigi üldist arengutaset ENERGIA TARBIMINE KASVAB Kasv tuleneb arenevate tööstusmaade arvelt. Arenenud riikides jääb energia tarbimine samaks STATISTIKA Viimase 20-30 aasta jooksul on inimkond tarvitanud samapalju energiat kui kogu oma eelneva arengu vältel kokku. Aastaks 2040 prognoositakse...
1. Mida kujutab endast keskkonnajuhtimissüsteem (KKJS) sadamas ja milleks see kasulik on? KKJS-keskkonnategevuse plaanipärane korraldamine, mis aitab sadamal läheneda keskkonnaprobleemidele terviklikult ning lõimida keskkonnahoiu põhimõtteid loomuliku osana oma tegevusstrateegiasse ja igapäevatoimingutesse. Keskkonnajuhtimine on seotud kõikide keskkonnavaldkondadega, näiteks loodusvarade säästlik kasutamine ja jäätmetekke vähendamine ja õhukvaliteedi parandamine, looduse mitmekesisuse säilitamine. 2. Kuidas KKJSi abil on võimalik sadamate keskkonnategevuse tulemuslikkust parendada? Keskkonnategevuse parandamiseks saavad sadamad kasutada erinevaid keskkonnajuhtimisvahendeid. Keskkonnajuhtimisvahend on näiteks teatud kokkulepitud nõuetele vastav ja sertifitseeritud standardiseeritud juhtimissüsteem, aga ka ettevõtte oma 14 vajadusi silmas pidades välja töötatud jäätmekäitluse sü...
Rannaniit Iseloomustus Rannaniit – ranniku osa, mis allub mere mõjule või külgneb merega. Poollooduslik kooslus- tekkinud ja säilitatav vaid inimese ja looduse koostööna. Suur tähtsus paljude linnuliikide pesitsus- ja puhkealadena. Taimestik ainulaadne, sest seda ujutatakse suurveega pidevalt üle. Taimed Taimkatet iseloomustab soolalembeste liikide rohkus. Rannaniidu võib jagada kolmeks tasemeks sõltuvalt veeseisust. 1. Kõige madalam osa, mis on kõige sagedamini vee all. 2. Ülalpool keskmist veepiiri, siiski vee all kõrgvee ajal. 3. Rannalähedane niit, mis on ülalpool kõrgvee piiri. Esimene tase Ala, mis on kõige sagedamini vee all. Nõelalss Kare kaisel Meri-mugulkõrkjas Teine tase Ala, mis jääb kõrgvee ajal vee alla. Valge kastehein Punane aruhein Tuderluga Randteeleht Kolmas tase Merevesi ei ulatu, kuid tuule ja soolapritsmete kaudu on taimestik siiski mõjutatud m...
Eesti Looduskaitse Selts ELKS Merian Kadaja Loomine ● Selts asutati Jaan Eilarti eestvedamisel ● 1966 ● Praegune esimees Vootele Hansen Miks loodi? ● Ühendada inimesi, kelle väärtusteks on loodus ja kultuur ● Ühendada inimesi, kes soovivad panustada sellesse, et ka kaasmaalased hoiaksid meid ümbritsevat Teemad ● Edendada elanikkonna teadlikkust loodus- ja kultuurivarade kaitse, säästliku kasutamise, taastamise ja maastikukultuuri alal Liikmed ● Seltsil on tegevliikmed, noorliikmed, toetajaliikmed, auliikmed ja välisliikmed ● Noorliikmed- alla 16- aastased, vanemate nõusolekul, ühe tegevliikme soovitusel ● Tegevliikmed- iga füüsiline isik alates 16-ndast eluaastast ● Toetajaliikmed- juriidilised isikud ● Auliikmed- valitakse, erilised teened looduskaitsealases töös ● Välisliikmed- seltsi tegevuste edendamine välisriikides Sihtrühm ● Inimesed, kes väärtustavad seda, mis on meie ümber- loodust ja kultuuri. Info jaga...
Ökoloogia Ecology teadus organismide, populatsioonide ja koosluste ning keskkonnatingimuste vastastikustest suhtest. Uurib keskkonna ja elusorganismide vahelisi suhteid. Isend liik populatsioon kooslus ökosüsteem populatsioon sama liik, sama koht, sama aeg. Nt. Tallinna inimesed ja tartu inimesed. kooslus kõik liigid!! ökosüsteem kõik liigid+eluta kk sfäär kiht, ring ümber millegi bio elus v eluga seotus atmosfäär õhk ümber maa litosfäär vesi ümber maa pedosfäär kivimid ümber maa bakterid on looduses lagundajad Liigid võivad vabalt ristuda omavahel, saavad järglasi. Aatom(vesinik) molekul(vesi) makromolekul(glükoos) - organell rakk(amööb/närvirakk) kude(sarnase ehituse ja talitusega rakud, rasvkude) organ(süda) elundkond(hingamiselundkond) organism(kere) liik populatsioon kooslus(mets) maastik ökosüsteem - biosfäär Mõjud Abiootilised eluta biootilised elus Abiootilised keskko...
Ökoloogia ja keskkonnakaitse Süsinikuringe Süsinikuringe väljendab süsiniku ja selle ühendite liikumist ja muundumist Maa kõigis sfäärides: bio-, pedo-, lito-, hüdro- ja atmosfääris. Tegemist on kõige olulisema ringlusega, kuna see teeb võimalikuks biosfääri olemasolu. Suurim süsinikuvaru on talletanud maakoorde (80%), kuid maapinnale lähematest kihtidest on suurim varamu ookeanivesi. Okeanivees toimub peamine imendumine maapinda, lendumine atmosfääri ning ühendite sidumine. Atmosfäärist kasutatakse süsiniku taimede fotosünteesiks, kust see eraldub taimede või mulla hingamise tagajärjel. Süsinikku vabaneb ka erinevate põlemisprotsesside ning vulkaanipursete tagajärjel. Jõgede abil kandub orgaaniline süsinik veekogudesse ja ookeani. Süsihappegaas on põhiline süsiniku transportija atmosfööri ja maismaa ning ookeani vahel. Inimeste puhul mõjutab peamiselt süsinikusisaldust fossiilsete kütuste põletamine. Süsinikuringe tähtsamad etapid: (1...
PK.1568 Ökoloogiline taastamine (3 EAP) Kordamisteemad eksamiks: I Ökoloogiline taastamine Looduskaitsemeetmed ● Hoidmine ja kaitse ● Mõjutamine ja majandamine ● Taastamine Ökoloogilise taastamise mõiste ja eesmärk.Loodusliku süsteemi (populatsiooni, koosluse, ökosüsteemi) või mõne selle komponendi (taas-)loomine eesmärgiga taastada süsteemi mõni toimeprotsess või terviklikkus. Ökoloogiline taastamine (praktiline) tugineb suuresti ökoloogilisele distsipliinile – taastusökoloogiale (teoreetiline) Erinevate süsteemide taastamine ● eluta loodus (koopad, jõed, karjäärid jne) ● elusloodus ○ populatsioonid ja liigid ○ kooslused ○ ökosüsteemid Taastamise eesmärk (soovitav seisund)Mida me tahame taastada, milline ajahetk minevikust on see, kuhu me tahame süsteemi pöörata? Inimmõju eelne? Taastada tuleb ökosüsteemi isetoimimine e tervis.Eri organismirühmadel ja liikidel võivad olla konfliktse...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
