Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ukraina abi Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna! Aita Ukrainat Sulge
Add link

Kategooria ökoloogia - 53 õppematerjali

Ökoloogia >> Ökoloogia
44
odp

Inimese ökoloogiline jalajälg (esitlus)

Inimese ökoloogiline jalajälg Sisukord  Mis on ökoloogiline jalajälg?  Ökoloogilise jalajälje kuus tüüpi  Eesti ökoloogiline jalajälg  Inimeste ökoloogiline jalajälg  Keemiline energia  Tuumaelektrijaam  Tšornobõli katastroof  Fukushima tuumaõnnetus  Tuumapommid ja - relvad  Hiroshima  Kasutatud kirjandus Mis on ökoloogiline jalajälg?  Ök...

Ökoloogia - Kutsekool
30 allalaadimist
61
doc

Millised on Eesti eeldused olla jätkusuutlik väikeriik?

riigikogu.ee/rva/toimetised/rito3/artiklid/37oja.htm Millised on Eesti eeldused olla jätkusuutlik väikeriik? Ahto Oja SEI-Tallinn, Säästva Eesti Instituut, säästva ühiskonna programmi juhtJätkusu utlik arendamine on jätkuv dialoog erinevate maailmavaa dete ja väärtushinn angutega inimeste vahel selleks, et ka meie lapsed saaksid omi dialooge pidada. 1. Alguseks On lihtne öelda, et ilm on hukas...

Ökoloogia - Keskkool
3 allalaadimist
4
docx

Asbest

1 Asbesti muudest jäätmetest eraldamise nõue Kui kasutuselt kõrvaldatud toodetes või jäätmetes on asbesti sisaldavaid komponente, siis tuleb need,  kui see on tehniliselt võimalik ja sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi, muudest  jäätmekomponentidest lahutada ja eraldi käidelda. ( 1.2 Asbestijäätmete kogumine (1) Asbestijäätmete kogumisel tuleb kasutada suletavaid mahuteid– konteinereid, kotte või muid  pakendeid, et vältida asbestikiu ja ­tolmu sattumist keskkonda. (2) Asbestijäätmete eri liigid kogutakse üksteisest lahus eraldi mahutitesse, kusjuures erilist  tähelepanu pööratakse vaba asbestikiudu ja ­tolmu eraldavate jäätmete lahushoidmisele muudest  asbestijäätmetest. (3) Kui asbestijäätmed on pakendatud jäätmetekitaja poolt, näiteks lammutustööde või seadmete  demontaaži käigus, siis jäätmete kogumisel jäätmeid nende esialgsest pakendist ei vabastata. (4) Jäätmetekitaja poolt pakendatud asbestijäätmete pakendi purunemisel peab jäätmete koguja  parandama või asendama purunenud pakendi või pakendama jäätmed uuesti koos muude  samalaadsete jäätmetega. (5) Kui kogumise käigus on võimalik asbestikiu või ­tolmu eraldumine keskkonda, näiteks mahutite  korduval avamisel ja sulgemisel või taaspakendamise kestel, siis tuleb asbestijäätmeid kiu või tolmu  lendumise vältimiseks niisutada. 1.3 Asbestijäätmete vedu (1) Asbestijäätmete veopakend peab olema piisava tugevuse ja vastupidavusega, et vältida asbestikiu ja ­tolmu eraldumist nii asbestijäätmete veo kui ka nende peale­ ja mahalaadimise käigus. (2) Suuremõõdulisi asbesti sisaldavaid koodinumbriga 17 06 05* tähistatud ehitusjäätmeid (näiteks  torusid, plaate), mis lahtist kiudu ja tolmu vahetult ei eralda, võib vedada pakendamata kujul. (3) Asbestijäätmeid tuleb veovahendile peale ja sealt maha laadida ettevaatusmeetmeid rakendades,  vältides jäätmete ja nende pakendite loopimist, mahakallutamist ja pakendite võimalike vigastuste  teket veo kestel. (1:§4) 1.4 Asbestijäätmete kõrvaldamine ja taaskasutamine (1) Asbestijäätmed tuleb kõrvaldada. (2) Asbestijäätmeid taaskasutatakse vaid juhul, kui neis sisalduvate komponentide käitlemise suhtes ei rakendu «Kemikaaliseaduse» alusel kehtestatud keelud ja piirangud. (1:§5) 1.5 Asbestijäätmete töötlemine (1) Enne asbestijäätmete kõrvaldamist nende ladestamise teel prügilasse tuleb jäätmeid töödelda neid sorteerides või pakendades või mehhaaniliste, keemiliste või termiliste töötlemismenetluste abil, et  lihtsustada nende käsitsemist ja vähendada neist põhjustatavat võimalikku keskkonnaohtu. (2) Asbestijäätmed tuleb enne ladestamist sorteerida ja pakendada selliselt, et asbestikiu ja ­tolmu  sattumisoht prügilademest keskkonda oleks minimaalne. (3) Lahtist asbestikiudu ja ­tolmu eraldavad asbestijäätmed tuleb pakendada tolmukindlasse,  hermeetiliselt suletavasse plastmaterjalist või muust prügila tingimustes püsivast materjalist  pakendisse. (4) Asbestijäätmeid, mis lahtist asbestikiudu ja ­tolmu vahetult ei eralda, võib ladestada  mittehermeetilises, kuid tolmukindlas pakendis (näiteks plastmaterjalist). Kui pakendamine pole  jäätmete suurte mõõtmete tõttu võimalik, võib jäätmed ladestada pakendamata kujul, niisutades neid  käsitsemisel ja ladestamise käigus tolmu tekke ning lendumise ärahoidmiseks piisava hulga veega. (5) Asbesttsemendist või muust asbesti sisaldavast materjalist torud või õõnsad tooted tuleb  võimaluse korral enne ladestamist puruks muljuda või muul viisil purustada, järgides §­s 3 nimetatud  ohutusnõudeid. (6) Enne ladestamist võib asbestijäätmed muuta tavajäätmeteks, rakendades keemilisi, termilisi või  füüsikalis­keemilisi töötlemismenetlusi, mille juures kaotab asbest oma kiulise struktuuri või muutub  asbesti esialgne keemiline koostis. (1:§7) 1.6 Asbestijäätmete vaheladustamine Kui tekib vajadus asbestijäätmete vaheladustamiseks enne nende lõplikku kõrvaldamist, tuleb seda  teha tingimustes, mis välistavad ilmastikuoludest, mehhaanilistest ja muudest mõjuteguritest  põhjustatud asbestikiu ja ­tolmu eraldumise keskkonda. (1:§8) 1.7 Asbestijäätmete vastuvõtmine prügilasse Asbestijäätmete vastuvõtmisel prügilasse kontrollib prügila käitaja lisaks jäätmete töötlemise ja  pakendamise vastavust käesoleva määruse §7 nõuetele. ( 1.8 Prügilad asbestijäätmete ladestamiseks (1) Asbestijäätmed ladestatakse ohtlike jäätmete prügilasse, välja arvatud lõikes 2 nimetatud  tingimustel. (1:§10) 1.9 Asbestijäätmete ladestusala märgistamine Asbestijäätmete ladestusala eraldatakse muust prügilaterritooriumist piirdega ja tähistatakse igast  küljest siltidega, millel on selgesti loetav tekst «Ettevaatust, asbest» ning hoiatusmärk. ...

Ökoloogia - Eesti Mereakadeemia
2 allalaadimist
14
pptx

Vilsandi rahvuspark

VILSANDI RAHVUSPARK Anneli Rego 10a Asukoht  Vilsandi rahvuspark asub Saaremaa läänerannikul Kihelkonna ja Lümanda vallas. Rajamine  Vilsandi noor loodusehuviline Artur Toom märkas Vaikas lindude rohkust ja võttis Vaika saared endale,et kaitsta linde.Hiljem koostöös Riia Looduseuurijate Seltsiga moodustati 14.august 1910.aastal Vaika loodusreservaat.Pika a...

Ökoloogia - Keskkool
2 allalaadimist
10
pptx

Euroopa naarits

Euroopa naarits Anneli Rego 10A Välimus  Naarits on tuhkru vilaja kehaehitusega, mustjaspruuni karvkatte, tömbi saba, poolveelise eluviisiga pisikiskja.  Valged on nii mokad kui ka alalõug.  Väiksem kui ameerika naarits.  Omab ujulestaid. http:www.zoopicture.ruevropejskaya-norka Elupaik Elab jõgede-ojade kaldail,harva liigub veekogust kaugemale kui...

Ökoloogia - Keskkool
1 allalaadimist
4
docx

Taimekaitsest lühike kokkuvõte

Taimekaitseseadus Taimekaitseseadus sätestab taimetervisenõuded ja taimekaitsevahenditele esitatavad nõuded, mis tagavad taimekaitsevahendite ohutuse inimese ja loomade tervisele ning keskkonnale, samuti taimekaitseseadmetele esitatavad nõuded ning riikliku järelvalve teostamise alused ja ulatuse. Et tõrjuda või piirata kahjurite, taimehaiguste ning kasvuhäirete mõju ja arenemise kiirust, kasutatakse põllumajandus...

Ökoloogia - Eesti Mereakadeemia
14 allalaadimist
42
doc

Maastikuökoloogia ja analüüs

Maastikuökoloogia e. geoökoloogia., ökoloogia ja maastikuteaduse piiriteadus, mis uurib maastikuüksuste ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid ning maastiku aineringet ja energiavoogu, lähtudes organismide ja nende koosluste kohta tehtud uuringuist. Maastikuökoloogia annab aluse maastikuhoolduse ja keskkonnakaitse korraldamisele (Ökoloogia leksikon). Maastiku ökoloogia arengu ajalooline tagasivaade. Maastikuökoloogia juured on tajutavad juba ökoloogia ja maastikuteaduse kujunemise algusaastatest. Carl TROLL kasutas 1939 esimesena väljendit MAASTIKUÖKOLOOGIA. Ühendab "horisontaalse vertikaalsega" ehk maakasutusemustrid ökoloogiliste protsessidega. 1950-1960 rakendusuuringutes • 1983 – moodustati Rahvusvaheline maastikuökoloogia Assotsiatsioon (IALE...

Ökoloogia - Eesti Mereakadeemia
139 allalaadimist
2
docx

Keskkond ja liikidevahelised suhted

Keskkond mõjutab organisme Ökoloogia- teadus organismide omavahelistest suhetest ning organismide seostest eluta keskkonnaga Kooslus- ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogum, kõik mingit piirkonda asustavad elusolendid Ökosüsteem- elusorganismidest ja nendega seotud eluta keskkonna teguritest moodustuv ühtne isereguleeruv tervik Abiootilised t...

Ökoloogia - Keskkool
14 allalaadimist
43
pptx

Populatsiooniökoloogia 2017

POPULATSIOON Populatsiooniökoloogia Populatsiooniökoloogia Organisme looduses mõjutavad nii abiootiline (eluta) keskkond kui biootiline (elus) keskkond Lisaks neile mõjutavad organisme ka teised organismid, esmajärjekorras nende omad liigikaaslased Populatsioon · Populatsioon - rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas · liigi eksisteerimise elementaarvorm · vabalt...

Ökoloogia - Eesti Mereakadeemia
1 allalaadimist
6
docx

Kordamisküsimused üldökoloogia

Pöörake tähelepanu ka slaididel toodud küsimustele! Eksamivastustes on soovitav kõigepealt määratleda (defineerida) mõiste või nähtus, seejärel selgitada seda täpsemalt, ja siis tuua näiteid. 1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid ja ökoloogiliste tasemete hierarhia. 2. Ökoloogia põhimõisted: popfulatsioon, kooslus, ökosüsteem, maastk,...

Ökoloogia - Keskkool
26 allalaadimist
100
pdf

LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA

EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA ÕPPEMATERJAL Koostas Paavo Kaimre TARTU 2016 1 SISSEJUHATUS AINEKURSUSESSE LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA 5 Loodusvarade majandamise ning ke...

Ökoloogia - Eesti Mereakadeemia
15 allalaadimist
9
docx

Antropogeensed ökosüsteemid kordamisküsimused

Mida mõistetakse kaasajal maastikena? Maastik on inimese poolt tunnetatav, looduslike ja/või inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud iseloomulik ala. 2. Mis on maastike kujunemise aluseks ja miks? Pinnavormid oma ainesega on maastike aluseks. Ligilähedaselt ühesuguses ilmastus on reljeef ja selle vorme moodustav aines kõige määravam komponent maastike arengus. See tule...

Ökoloogia - Eesti Mereakadeemia
1 allalaadimist
14
docx

Kordamisküsimused üldökoloogias

Ökoloogiateaduse uurimisobjektid ja ökoloogiliste tasemete hierarhia. 2. Ökoloogia põhimõisted: populatsioon, kooslus, ökosüsteem, maastk, bioom, biosfäär. Populatsioon – rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal ja samas paigas. Pop. iseloomustab funktsionaalne struktuur (geneetiline, fenotüüpiline, vanuseline, suguline, füsioloogiline, ruumiline, sesoonne jm) ning arvukuse dünaamika. Pop. määratlemine oleneb selles...

Ökoloogia - Eesti Mereakadeemia
26 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun