Kes on õiguskantsler? Õiguskantsler on põhiseaduse kohaselt ainuisikuline ja sõltumatu põhiseaduslik institutsioon. Õiguskantsleri institutsioon ei ole seadusandliku, täidesaatva ega kohtuvõimu osa, ta ei ole poliitiline ega õiguskaitseasutus. Õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul seitsmeks aastaks. Õiguskantsler esitab kord aastas Riigikogule oma aasta tegevuse ülevaate. Õiguskantsler ühendab endas põhiseaduslikkuse järelevalvaja ja üldise petitsiooniorgani funktsioonid. Niisugune kombineeritud pädevus on rahvusvahelises plaanis ainulaadne. Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kelle ülesanne on seista hea selle eest, et Eesti riigis kehtivad seadused oleksid kooskõlas põhiseadusega ning, et siinsete inimeste põhiõigused ja vabadused oleksid kaitstud. Selline definitsioon annab õiguskantslerile suurt koormust ja vastutust, kuna tal tuleb hoolitseda väga laia probleemide ringi eest. Väga tähtis ül...
Eutanaasia seadus § 1. Eutanaasia (1) Eutanaasia on akt, mille viib läbi arst, kes lõpetab tahtlikult elu iskul, selle isiku selgel ja vabatahtlikul soovil. (2) Aktiivne eutanaasia on kindlate arstipoolsete meetmete tarvituselevõtmine patsiendi surma esilekutsumiseks. (3) Passivne eutanaasia on patsiendi ravist loobumine. § 2. Eutanaasia tegemise eeldused (1) Eutonaasia on lubatud täisealisele isikule, kui: 1) Isik ei ole vaimuhaige, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäiretega. 2) Isik on on teinud vabatahtliku ja hoolikalt järelemõeldud otsust. 3) On kirjalikult kindlaks määratud kahe arsti poolt, et tegemist on ravimatu ja surmaga lõppeva haigusega. 4) Tegemist on väljakannatamatu puue ja/või väljakannatamatu ning kontrollimatu valudega. § 3. Arsti kohustused Arst on kohustatud enne eutanaasia toimepanekut austama järgnevaid ametlikke ja korralisi nõudeid: (1) patsienti tema tervislikust seisundi...
,,Suhtlemisoskuste tähtsus ja võimalused õigusassistendi töös" Tänapäeva keerulises maailmas, kus igapäevane infoküllus ning aina suuremahulisem interaktsioon inimeste vahel omab järjest rohkem tähtsust, ei ole kerge olla halb suhtleja. On erialasid, kus suhtlemisest ei pääse ning üks neist võib lugeda ka õigusassistendi kutse. Suures mahus on selle töö sisuks olla klienditeenindaja, nõustaja, sekretär, ekspert ühesõnaga: kokk, kondiiter, keevitaja. Suhtlemisest lihtsalt ei pääse ja kas olekski vajadust? Märksa huvitavam küsimus võib aga olla kuidas suhelda hästi ja tulemuslikult ning selle asemel, et suhtlemist peljata, pöörata see enda võimsaimaks relvaks? Teemasse süvenedes võib esimesena tulla pähe, et peamine probleem võib tihti olla selles, kuidas meist aru saadakse. Kui klient saabub juristi või õigusassistendi ukse taha, siis eeldame, et tal endal ei ole antud valdkonnas piisavalt teadmisi ja haridust ni...
ÕIGUSE ALLIKAD ÕA tähendused tuletatult E. Ilusa süstematiseeringust: Materiaalne tähendus õiguse allikateks on õigustloovad jõud. Hõlmab ühiskondlikkesuhteid, mille õigusliku reguleerimise vajadus ilmneb üldise huvi tõttu nende suhetesotsiaalse, majandusliku, poliitilise, eetilise või muu aspekti vastu;- Formaalne tähendus õiguse allikateks on need vormid, milles avalduvad kehtivad õigusnormid (tavad e tavaõigus, seadused ja muud õigusaktid, ajalooliselt ka nn juristideõigus ehk õigusteaduslikud teosed). Hõlmab põhiliselt õigusloome protseduuri jainstitutsionaalse pädevuse nõude järgimist; Institutsionaalne tähendus õiguse allikateks on organid, kes annavad üldkohustuslikke norme (Roomas nt rahvakoosolek, üksikud magistraadid, hiljem senat, jt) Ürikuline tähendus allikateks on ka materiaalsed esemed, millele on fikseeritud õigusnormid (savitahvlid, hauasambad (steelid), papüürused, mitmesugused [käsikirjalised] ürikud, nüüdse...
Lepinguõiguse kaasused auditooriumis lahendamiseks. 1.Türilt pärit Tõnu ja Mihkel läksid peale gümnaasiumi lõpetamist TTÜ-sse õppima. Ajalehekuulutuse peale leidsid noormehed kiirelt ka sobiva üürikorteri Pelgulinnas. Üürileandja P oli nõus sõlmima kirjaliku üürilepingu tingimusel, et leping sõlmitakse kaheks kuuks ning lepinguperioodi lõppemise järel sõlmitakse järgmine kahekuise kestvusega kirjalik leping. Üürisumma tuli P tingimuste kohaselt maksta iga kuu 5. kuupäevaks sularahas. Tõnu ja Mihkel olid väga üllatunud, kui ühel hilissügisesel õhtul astus korterisse oma võtmeid kasutades keegi võõras. Selgus, et saabujaks oli R, korteri omanik. R oli korteri omandanud kaks nädalat tagasi S-ilt. S oli enne korteri müügiprotsessi alustamist teatanud üürnikule P-le, et lõpetab üürilepingu, millega P oli ka nõus olnud. Korteri uus omanik R andis Tõnule ja Mihklile nädal aega korterist välja kolimiseks, kuna P-l ei olnud mingit õigust teisele...
Töötuskindlustusmakse on sundkindlustuse makse liik töötuskindlustuse sihtotstarbeliseks rahastamiseks, mida maksavad: 1) kindlustatu; 2) tööandja 59. Millised on töötuskindlustuse hüvitise liigid? Töötuskindlustuse hüvitiste liigid on: 1) töötuskindlustushüvitis; 2) kindlustushüvitis koondamise korral; 3) hüvitis tööandja maksejõuetuse korral. 60. Kellel on õigus saada töötuskindlustushüvitist? Õigus saada töötuskindlustushüvitist on kindlustatul: 1) kes on töötuna arvele võetud 2) kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. 3) Kindlustatul, kellele on makstud töötutoetust tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel, on õigus töötuskindlustushüvitisele juhul, kui ta on pärast töötutoetuse maksmise lõpetamist töötanud, olnud avalikus teenistuses või
1. Patendi õiguskaitse kehtib... c. maksimaalselt 20 aastat, patenditaotluse ja patendi jõushoidmiseks tuleb iga kehtivusaasta eest tasuda riigilõiv 2. Patentsuse registreerimise kriteeriumid on: a. Leiutisel on leiutustase b. Leiutis on uus d. Leiutis on tööstuslikult kasutatav 3. Registreeritud kaubamärk... a. Annab omanikule ainuõiguse kaubamärki kasutada registreeritud kaupade ja teenuste osas 4. Litsents on... b. luba leiutise või muu tööstusomandi objekti kasutamiseks, mis vormistatakse juriidiliselt litsentside ost-müük litsentsilepinguga. Litsentsilepingud erinevad sisu ja ulatuse poolest (eristatakse näiteks lihtlitsentsi, ainulitsentsi, täislitsentsi, ristlitsentsi. all-litsentsi, sundlitsentsi) 5. Kaitstud geograafiline tähis annab selle kasutamiseks ainuõiguse selle geograafilise tähise omanikule. Väär Erinevalt tööstusomandi õiguskaitse muudest objektidest (nt kaubamärk, tööstusdisainilahendus) ei anna kaitstud geograaf...
KODUVÄGIVALD JA LAPSED Teema, mis puudutab lapsi ja koduvägivalda, on ääretu. Kui lastega paaril esineb lähisuhtevägivalda - on VALE arvata, et see lapsi otseselt ei mõjuta. Koduvägivalla teemades käsitletakse lapsi tihtipeale kui „unustatud ohvreid“. Lapsed ei ole ainult mõjutatud otseselt kuritarvitamise pealtnägemisest, vaid ka sellest, et nad elavad keskkonnas, kus tavaliselt nende ema – lapse jaoks tavapäraselt tema peamine hoolitseja – pidevalt kuritarvitatakse. Kui lapsed elavad sellises kodus, kus nende ema pidevalt kuritarvitatakse, siis on väga suur tõenäosus, et neid lapsi endid hakatakse samuti kuritarvitama ja/või hakatakse lapsi ära kasutama eesmärgil omada kontrolli laste ema üle. Kuna kuritarvitav partner omab madalat enesehinnangut, siis on tal pidev vajadus omada kontrolli kõigi nende üle, kellest ta arvab et ta on „üle“. Nende alla kuuluvad ka lapsed. Eelnevast...
Tsiviilkohtumenetluse eksami küsimused 1. Tsiviilprotsessiõiguse mõiste ja ülesanded Tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. (Asja-,võla-, perekonna-, töö-, pärimis-, autori- ja ühinguõiguslikud vaidlused jne). Tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. 2. Tsiviilprotsessiõigussuhted ja subjektid Tsiviilmenetlus õigussuhe on tsiviilmenetlusõigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe, mis tekib menetluses osalevate isikute ja kohtu vahel õigusemõistmisel tsiviilasjades . Objektiks on materiaalõiguslik vaidlus kahe poole vahel. Subjektid on need isikud, kes võtavad kohtumenetlusest osa ning kelle käitumine on tsiviilkohtumenetluse seadustikuga reguleeritud. Kohus on selle õigussuhte keskne subjekt . Tsiviilprotsessiõigus...
docstxt/15574049003197.txt
Ettevõtte nimi Ettevõtte andmed JUHATUSE OTSUS kuupäev Tartu Ettevõtte juhatu otsustas............................................................................................... Juhatuse liige Nimi allkiri
Võlaõigus (üldosa) Eliise Kass Tartu Kommertsgümnaasium 11.A 2013 Mis on võlaõigus? Võlaõigus on õigusvaldkond, mis reguleerib lepingulisi ja lepinguväliseid võlasuhteid. Põhjused tekkeks Lepingust Kahju õigusvastasest tekitamisest Alusetusest rikastumisest Käsundita asjaajamisest Tasu avalikust lubamisest Jagunemine Leping Leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele kohustulik. Müügileping Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Koduukseleping Koduukselep...
Täidab kohtu kantselei SAABUNUD: NUMBER Kantselei tempel MENETLEJA märkused HAGIAVALDUS Vorm HA Esitamise kuupäev: “13“ detsember 2013 a Tartu Maakohtule Tärniga () tähistatud väljad on täitmiseks kohustuslikud. Hagihind I HAGIHIND 1926 Summa sõnades EUR Tuhat üheksasada kakskümmend kuus eurot ALLKIRI Hageja ees- ja perekonnanimi ...
OÜ Mahemesi üldkoosoleku protokoll Aeg ja koht: 30.12.2014 Osavõtjad: Kohal 2 liiget, üldkoosolek on otsustusvõimeline Koosoleku juhataja: Liisa Eensaar Protokollija: Jaan Eensaar Esitatud päevakord: 1. Juhatuse valimine 1. Juhatuse valimine Liisa Eensaar tutvustas muudatusi juhatuses. Ettepanek: Pikendada senise juhatuse liikme Liisa Eensaare (ik 48201182740) volitusi juhatuse koosseisus ja arvata juhatusest välja Jaan Eensaar (ik 37907312732). Hääletamine: poolt 2, vastu 0 erapooletuid 0 Otsustati: Kinnitada ühingu juhatuse liikmeks Liisa Eensaar (ik 48201182740 ), arvata juhatusest välja Jaan Eensaar (ik 37907312732). Koosoleku juhataja Protokollija Liisa Eensaar Jaan Eensaar
Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine See on nagu ajalooline tõlgendamisegi tahtetõlgendamine. Kuid siin ei oma tähtsust ajaloolise seadusandja ettekijrutused, vaid kehtiv õigus ja väärtussüsteem. Teleoloogia õpetus, mille järgi kõik areneb ette määratud eesmärgi kohaselt Tähtsust omab kehtiv õigus ja väärtussüsteem. Õiguse objektiivsed eesmärgid on eesmärgid, mida seaduseandja normi loomisega tahab saavutada. (millist eesmärki teenib norm, milline on normi mõte). Õigus objektiivseteks eesmärkideks võiks nimetada julgeoleku kindlustamiseks, sotsiaalset võrdsust jne. Kui seadusandja seda põhimõtet järgib, siis on võimalik objektiiv-teleoloogilise tõlgendamise teel jõuda õigusnormi mõtteni. Siin on kaks tõlgendamiskriteeriumi: 1. on seotud reguleeritud eluvaldkonna struktuuriga. Need on faktilised otsustused, mida seadusandja muuta ei saa, aga silmas peab pidama. 2. On õiguse printsiibid (põhimõtted), mis asuvad väljaspool reguleerimist ennast
I teema. Õiguse eelastmed ja õiguse mõiste 1. Õiguse eelastmed (arhailine õigus). 2. Kirjutatud ja kirjutamata õigus (ius scriptum, ius non scriptum). 3. Õiguse tähistamine. 4. Õiguse idee (õiglus, õiguskindlus, eesmärgipärasus). 5. Positiivne õigus. 6. Subjektiivne õigus. 7. Õigus kui normatiivne kommunikatsioon. 8. Positiivne õigus ja õiglus. 9. Mandri-euroopalikul õiguskultuuril põhinevad õiguse valdkonnad (eraõigus, avalik õigus, karistusõigus). 10. Euroopa Liidu õiguse üldine iseloomustus. H. Ylikangas. Miks õigus muutub? Tartu, 1993, lk 7-14 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 17-49 T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, K. Land, V. Olle, P. Roosma. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengud. Tallinn, Juura AS, 2005, lk 17-28. 1
III teema. Õigusnormid 1. Sotsiaalsed normid ja nende korrastatus. 2. Õigusnormi olemus ja koht sotsiaalsete normide süsteemis. 3. Õigusnormi üld- ja eritunnused. 4. Õigusnormi struktuur: 4.1. Õigusnormi loogiline struktuur. 4.2. Õigusnormide-ettekirjutuste struktuur. 5. Õigusnormide liigid. 6. Juriidiline fakt. 7. Euroopa Liidu õiguse õigusnormid. 1. Sotsiaalsed normid ja nende korrastatus Süsteemiteoreetik N. Luhmann: ühiskond on süsteem, mis funktsioneerib sarnaselt iseseisva organismina. Sotsiaalne reguleerimine on teatud süsteem, milles toimivad ühe elemendina õigusnormid. Süsteemi omadused ja tunnused: Mitteamorfsus – temas võib leiduda erinevaid elemente, mis on omavahel teatud viisil seotud. Terviklikkus – süsteem on eraldatud teistest süsteemidest. süsteemi mõiste põhineb elemendi ja suhte mõistetel. Sotsiaalne reguleerimine on süsteem, mille elemendid on sotsiaalsed normid,...
Lahendus Selleks, et pooled saaksid kasutada lepingu rikkumisest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, tuleb tuvastada eeskätt, kas tegemist on lepingulise suhtega. Kuna kaasuse tekstist tuleneb üheselt, et pooled sõlmisid läbirääkimisi pidamata hankelepingu nr AB 123/223/323, mille hinnaks oli 304 900 eurot, siis saab tõdeda, et poolte vahel on kehtivalt sõlmitud hankeleping. Lisaks puuduvad kaasuses asjaolud, mis viitaksid sellele, et lepingu kehtivuses tuleks kahelda (st võimalikud viited poolte tahteavaldustele, teovõimele, vorminõuetele jne). Kuigi kaasuse enda tekstis on viidatud, et „hankelepingu sõlmimise õiguspärasust ei pea kontrollima“, siis kahtluse korral, et ehk läheb sellest osast siiski punkte kaduma, siis võib ka lepingu kehtivuse bloki üle kontrollida. I. Hankija nõuded Täitja suhtes Kas Hankijal eksisteerib kahju hüvitamise nõue Täitj...
Huviteooria- on seotud Rooma riigi huvidewga, eraõigus on see, mis on seotud üksikisuku kasuga (autor-Rooma jurist ulpianus) Subjektiteoria Eraõiguses-õiguse subjektid üksteisega õigussuhetes võrdsed seisundis, nende vahel valitsevad koordinatsioonisuhted. Avalikus õiguses- õiguse subjektide õugussuhetes üksteisele allutatud ning nende vahel valitsevad subordinatsiooni suhted. Õiguse aljalugu 12. saj Kõik oli seotud kirikuga(Koraan, piibel ja ne). Õigus ja usk oli üks tervik, mille eest peavad hoolitsema ühed ja samad isikud ja instutsioonid. Autonoomsus Oli usu- ja õiguselus omane dualism, mis on oma alguse saanud antiigist. Kristlik kirik õpetas, et keegi ei saa olla ühekorraga ´´kuningas ja preester´´ , keisri võim ja riik ei olnudd üks ja seesama. Õigus oli ka Lääne kultuuris autonoomne ka poliitilise võimu valdajate suhets, seda iseloomustab valitsev suhtumine võimusse
Perekonnaõigus Inimene ja õigus 10. klass Tartu Tamme Gümnaasium (2014) Reguleerivad õigusaktid • EV põhiseadus (§ 24, 26, 27, 28) • Abieluvararegistri seadus • Lastekaitse seadus • Notariaadiseadus • Perekonnaseadus • Perekonnaseisutoimingute seadus Perekonnaseisuasutus • Registreerib sünde ja surmi • Kinnitab abielude sõlmimist ja lahutamist • Teeb rahvastikuregistrisse neist tulenevaid perekonna- ja nimeõiguslikke muudatusi kajastavaid kandeid • Muudab ja parandab rahvastikuregistrisse kantud andmeid Perekonnaseisuasutused • Valla- ja linnavalitsus • Maavalitsus • Eesti välisesindus • Siseministeerium • Notar ei ole perekonnaseisuasutus, kuid täidab abielu sõlmimise ja lahutamisega seotud perekonnaseisuasutuse ülesandeid Abielu vs. kooselu Perekonnaseadus Kooseluseadus • Kooselulepingu võivad sõlmida ka...
Lepingute täitmine Inimene ja õigus 10. klass Tartu Tamme Gümnaasium (2014) Mis on viivis? • Viivis - rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni Viivis • Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool võib rikkumise oma kulul heastada, sh mittekohase täitmise parandada • Heastamine ei võta kahjustatud lepingupoolelt õigust nõuda viivise või leppetrahvi maksmist Võlgniku õigused • Võlgnik ei pea tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest • Viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VõS §-s 162-le Võlausaldaja vastuvõtuviivitus • Kui võlgnik ei saa täita...
Lepingud Inimene ja õigus 10. klass Tartu Tamme Gümnaasium (2014) Õigusaktid Seadused • Asjaõigusseadus • Tsiviilseadustiku üldosa (TSÜS) • Töölepingu seadus • Võlaõigusseadus (VõS) (2 ptk) Välislepingud • Rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioon (1969) Pacta sunt servanda Mis on leping? • Leping – kokkulepe, mis toob kaasa õigusliku tagajärje • TSÜS: “Mitmepoolsed tehingud on lepingud” • VõS: “Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.” • “Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik” Kes on notar? • Notar on avalik-õigusliku ameti kandja, sõltumatu ametiisik, kellele riik on delegeerinud õigussuhete turvalisuse tagamise ja õigusvaidluste ennetamise ülesande Lepingute areng • Seoses kohtumõistmise tekkimisega hakati lisaks seadustele...
Inimene ja õigus Õigussuhe Tartu Tamme Gümnaasium (2012) Õigussuhe • Õigussuhe – õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe • Näide – kui üks inimene rikub teisele kuuluva asja ning tekitaja peab hüvitama kahju • Subjektiivne õigus – konkreetsele isikule kuuluv õigus nõuda teiselt isikult teatavat käitumist (nt kahju hüvitamine) • Juriidiline kohustus - käitumine, mida tuleb teostada õigustatud isiku huvides • Õigussuhte sisu – subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus • Juriidiline fakt – konkreetne käitumisakt, mis on õigusega reguleeritud • Näide: raha laenamine, kaupade ostmine ja muu taoline, mis on õigusega reguleeritud • Õigussuhte tekitab juriidiline fakt, mille tõttu tekivad subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused • Õigussuhte objekt – millele õigussuhe on suunatud (nt kauba üleandmine) Õigussuhte subjektid • Õigussuhte subjektid – isikud, kelle vahel ...
Õiguskaitseasutuste süsteem Jaan Ginter Ülesehitus ja tegutsemise printsiibid Printsiip annab üldise suuna, kuid reegel määrab tulemuse üheselt Printsiip nt: Eesti kodanikul on õigus vabalt vaida tegevusala, elukutset ja töökohta. Kohus on oma tegevuses sõltumatu. Reegelt nt: Kohtunik ei või väljaspool kohtunikuametit töötad mujal kui õppe- või teadustööl. Reegel A kohtunik ei või töötada prokurörina, s.t. siin on tähtsam kohtute sõltumatuse printsiip. Reegel B . kohtunik võib töötada õppejõuna, s.t. siin on tähtsam tegevusala valiku printsiip. Õiguskaitsesüsteemi ülesehituse ja tegutsemise printsiipide arv ei ole täpselt määratletav. Käsitlevate printsiipide arv õsltub käsitluse detailsusest, samuti on võimalik mitmeid printsiipe vaadelga soovi korral kui iseseisvaid printsiipe või kui mõne teise printsiibi alaprintsiipi. Ei ole võimalik anda üldkehtivat printsiipide hierarhiat nende t...
Õigus on riigi poolt kehtestatud normide kogum, mis on loodud inimeste käitumise reguleerimiseks ja mille järgimist kontrollib riik. Igpäevaelus on loendamatu hulk erinevaid situatsioone, mille paigutamine juuriidilisse raamistikku on erakordselt keeruline. Tihti põimuvad omavahel erinevad maailmavaatelised, kultuurilised, eetilis-moraalsed, religioossed ja eksistentsialistlikud mitmetimõistetavused, vastandudes isiksuse otsustusvabaduse ja inimõiguste valdkonda kuuluvate teaamadega. Üheks eeltoodu eredaks näiteks on eutanaasia ehk halastussurma temaatika. Eutanaasiat saab olemuslikult liigitada kaheks: aktiivseks ja passiivseks. Aktiivne eutanaasia kujutab endast surma otsest esile kutsumist, passiivne aga lihtsalt ravi lõpetamist. Kuigi mõlemal juhul on tegemist ühesuguse, letaalse, lõpuga protsessiga, on nendega seotud probleemid oma olemuses eripalgelised. Lisaks nö. puhttehnilisele problemaatikale lisandub kasiksuslike ...
ASJAÕIGUSE HARJUTUSÜLESANDED I.Vallasasjaõiguse kaasused 1. Aadu müüs Arnole oma kasutatud auto mille hind oli 5000 EUR. Kuid Aadu soovis oma autot ennemüüki veel kasutada 2 kuud, siis lepiti kokku,et Arno saab auto kätte 2 kuu pärast ja tasub siis ka hinna. Kui Aadu auto Arnole üle andis ja registris kanti auto Arno nimele, lubas Arno 2 päeva pärast auto hinna üle kanda Aadu kontole. Kuid raha ei kantud üle ka siis, kui 10 päeva oli möödunud.Nüüd nõudis Aadu autot tagasi. Arno avaldas soovi tasuda auto hind osamaksetena. Kuidas lahendada olukord? Anda õiguslik hinnanag. 2. Sandra võttis oma sõbrannalt Marilt kaelaehte, et sellega hiilata tudengite ballil. Kuid ta kaotas selle ehte ning lasi tuttaval juveliiril valmistada väliselt täpselt samasuguse ehte ja tagastas siis selle Marile.Hiljem Mari sai teada, et Sandra poolt tagastatud ehe ei olnud tema ehe, so ehtne. Kas Mari sai Sandra poolt talle anud uue ehte omanikuks? 3. Volli oli ...
Karistusõigus Inimene ja õigus 10. klass Allikad • Põhiseadus – põhiõiguste ja vabaduste tagamine • Karistusseadustik (KarS) • Muud seadused, mis sätestavad väärteod ja nende eest kohaldatava vastutuse Põhimõtted • Seaduslikkus – nullum crimen nulla poena sine lege • Topeltkaristamise keeld (ne bis in idem) Ülesanne • Tagada inimestele sotsiaalse kooselu aluste kaitse • Määrab kindlaks nt süüteod, süütegude eest kohaldatavad karistused, kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused Ajaline kehtivus • Karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi • Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud • Seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu • Süüteod inim...
Inimõiguste piiramine Inimene ja õigus 10. klass Õiguspärane inimõiguste piiramine • Riigi kohustus kaitsta oma rahvast ja territooriumi välisagressiooni eest • Vajadus kindlustada kodurahu ja sisemist stabiilsust • Hädaolukord (erakorraline olukord) • Vajadus kinni pidada riigi ajaloolisest traditsioonist ja poliitilisest doktriinist • Muud erakorralised asjaolud Inimene ja õigus. Tallinn, 2001. Lk. 31. Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt • Artikkel 7. Kellegi suhtes ei või rakendada piinamist või julma, ebainimlikku, tema väärikust alandavat kohtlemist või karistust. • Art 12 (3). Inimõigusi võib piirata, kui see on vajalik “riikliku julgeoleku, avaliku korra, elanikkonna tervise või moraali või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks”. Arusaamad pärast 9/11 sündmusi • Pärast 9/11 terrorirünnakuid leiti USA-s, et...
• Euroopa inimõiguste konventsioon (EIÕK) (1950) • Euroopa Liidu põhiõiguste harta (2000) • Eesti Vabariigi põhiseadus (1992) ÜRO inimõiguste deklaratsioon • Vastu võetud ÜRO Peaassambleel 10.12.1948 • Ei ole õiguslikult siduv, sest Peaassambleel puudub siduvate aktide väljastamise pädevus • Artikkel 3. Igal inimesel on õigus elule, vabadusele ja isikupuutumatusele Põhiõigused • Põhiseaduse II peatükis (§ 8-55) • Õigus elule (§ 16) • Õigus mittediskrimineerimisele (§ 12) • Õigus inimlikule kohtlemisele (§ 18) Poliitilised õigused • Usu- ja mõttevabadus (PS § 40) • Sõnavabadus • Koosoleku- ja ühingutevabadus • Õigus rahvusele ja kodakondsusele • Hääleõigus Sotisaalmajanduslikud õigused • Õigus tööle, töötasule ja puhkusele • Õigus puhtale toidule ja joogiveele • Õigus väärikale elatustasemele
Intellektuaalne omand
õigus.Ilmalikud valitseja kaalusid VT kehtestamist kehtiva õigusena.XVI-XVII sajandil toimus ka kriminaalkaristuste karmistamine, moraalsed hinnangud muutusid rangemaks.Juristid jõuavad isegi selleni, et ilmalikud valitsejad ei tohi võrreldes VT-ga pehmendada karistusi. Ennereformatsiooni toiminud kriminaalõigus oli tunduvalt pehmem. Pärast reformatsiooni surmanuhtlus nõidumise, jumalasalgamise, abielurikkumise jne eest.Piibli mõju moraaliõpetusele, moraaliteoloogia. - Õigus allutati uuele eetikale. Õiguse eeskuju pidi olemaarmastus, Jeesuse õpetuse järgi pidi õigus olema kristliku halastuse ja Jumala armu vili. Keisri käsk, õigus olikristlastele kohustuslik. Nad ei pidanud olema anarhistid, ei võinud kristliku armastuse nimel võtta õiguselt sellekehtivust. Kui õigus seisiski armastuse käsust madalamal astmel, siis patule kalduva inimkonna jaoks oli ta vältimatult vajalik kord. Kus iganes armastus toime ei tulnud, pidi sekkuma õigus. 10
tõendeid ja seisukohti. Samuti aitab selle printsiibi järgimine kaasa sellele, et ka kaotanud pool võtaks otsust kui õiglast ja et üldsus suhtuks süsteemi funktsioneerimisse positiivselt. Põhiseadus näeb ette ainult kuriteos kahtlustatava õiguse viivitamatult valida endale kaitsja ja kohtuda temaga (PS § 21). Seadustega on siiski seda õigust laiendatud ka süüdistatavale ja kohtualusele ning tsiviil- ja haldusmenetluse pooltele. Õigus kaitsele tähendab ka õigust kaitsta ennast ise. Üldreeglina on ise enda kaitsma asumine mittesoovitav, keegi ei ole iseenda jaoks hea kaitsja. Professionaalne kaitsja orienteerub menetluse küsimustes paremini ja isegi kui kaitstav ise peaks olema sellel alal asjatundja siis kõrvalseisjal on ikkagi parem situatsiooni objektiivselt hinnata ja teha optimaalseid otsuseid. Milleks siis tunnistada õigust kaitsta ennast ise
09.2014 Õigusentsüklopeedia. Süsteemne ülevaade mandri-euroopaliku õiguskultuuri kuulutavatest õiguse põhimõistetest. Korrastatud mõtlemine juriidiliste kategooriate abil. Teoreetiline alus õiguslikku tähendust omavate olukordade sisuliseks analüüsiks. Igal akadeemilisel nädalal üks tekst! SEADUSTEVIHIK Õigusnormi sisaldav akt. Iseseisev seminaritöö õigusnormi sisaldav akt. Raamat: Sissejuhatus õigusteadusesse. Euroopa Liidu Õigus. Õigusetõlgendamise teooria. Juridica. (eesti ja ülemaailmne), Eesti Vabariigi Põhiseadus. Tume- kohustuslik, tava- soovitatav. Õiguse eelastmed ja mõiste. Normantiivne reguleerimine Tavanormid- konvensionaalsus peab reageerima. Normantiivne reguleerimine. Moraalinormis- moraalikord. Religiooninormid- religioonikord. Korporatiivsed normid Õigusnormid- tekkis siis kui ühiskond nõudis riigi sündi. Mis on normantiivne reguleerimine? (5
Karistusõigus Sügissemester lõppeb arvestusega – kaasuse lahendamine. Õppematerjal: karistusseadustik vajalik, J. Sootak. Karistusõiguse kaasusülesannete lahendamise metoodikast. 3. vlj. Tallinn: Juura 2008 (kogu kursus). Optiline karistusõigus kaasa I. SISSEJUHATUS KARISTUSÕIGUSE ÜLD- JA ERIOSASSE 1. Karistusõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis 1.1. Terminoloogia Ühelt poolt kuritegu, teiselt poolt karistus. Kuritegu ld k crimen, ka eestis oli kasutusel kuni 2002. aastani kriminaalõigus, nüüd karistusõigus. Sisu poolest jaguneb karistusõigus kahte ossa: kriminaalõigus (kuriteo õigus-osa, mis käsitleb kuritegusid) ja väärteoõigus (kergemad üleastumised). 1.2. Karistusõigusnormi sisu Karistusõigusnorm on osa õigusharust. Õigusnorm kehtestab teo karistatavuse, ütleb, milline tegu on karistatav ja mis sellele järgneb. 1.3. Piiritlemine era- ja avalikust õigusest Eraõiguses...
KAALUTLUSÕIGUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD PROBLEEME KOHTUPRAKTIKA NÄITEL SISSEJUHATUS Kaalutlusõigus (MKS ja HMS kohaselt) Kaalutlusõigusest üldiselt Kaalutlusõiguse rakendamine Näiteid kaalutlusõigusest ning selle kasutamisest Kokkuvõte KAALUTLUSÕIGUS EHK DISKRETSIOON SEADUSTES Diskretsioon- seadusandja on haldusorganile tema tegevuseks jätnud teatava mänguruumi, mille raames saab haldusorgan ise seaduse eesmärgist lähtudes teha otsuse. Valik erinevate käitumisviiside vahel. Kasutatakse volituse piires ja kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega MKS §12 HMS §4 SEADUSTES KASUTATAKSE: MKS §111 ja §114 kaalutlusõiguse alusel toimub maksvõla ajatamine ja kustutamine. MKS §107 tagastusnõude peatamine, samuti kontrollitoimingute liigi ja ulatuse ning sunnivahendi valik, tagatise nõudmine jne KAALUTLUSÕIGUSE RAKENDAMINE Peab motiveerima palju põhjalikumalt ...
7) Arvele tuleb märkida: 1) arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev; 2) maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number; 3) kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress; 4) kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel; 5) kauba või teenuse nimetus või kirjeldus; 6) kauba kogus või teenuse maht; 7) kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev või kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast; [RT I 2008, 58, 324 – jõust. 01.01.2009] 8) kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta ning allahindlus, kui see...
Hädakaitse Sisekaitseakadeemia nõunik Priit Männik arvates on „hädakaitse“ hea ja selge termin. See moodustub sõnadest “häda” ja “kaitse”. See tähendab, et kõigepealt peab olema häda ning alles seejärel on õigus kaitsele. Kuid milles seisneb hädakaitse ja kus on selle piirid? Nagu juba öeldud, on hädakaitse vajalik vahetu õigusvastase ründe tõrjumiseks. Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Näiteks Tallinnas astus 2014 aasta alguses kohtu ette oma abikaasa tapmises süüdistatav naine, kes tunnistas süüd osaliselt. Ta ei eitanud, et surmas mehe, kuid kinnitas, et tegi seda enesekaitseks vägivaldse mehe eest. Hädakaitseseisund tekib vahetult olemasoleva või vahetult eesseisva õigusvastase ründe tõttu, kuid kui rünne pole õigusvastane ...
Rita Muraka seisukoha memorandum Hageja: Rita Murakas Hageja esindaja: Liisa Aavik Kuupäev: 26.03.2015 Asjaolude kokkuvõte Murakas kaotas kangeid ravimeid ja alkoholi korraga tarbides oma käitumise üle kontrolli. Ta rebis endal tänaval riided seljast ja jooksis röökides ringi. Seda näinud erariides politseinik kutsus kohale politseipatrulli. Patrullautoga kohale jõudnud politsei välijuht Marti Tent palus Murakal rahuneda, kuid Murakas solvas ning ähvaras politseid füüsilise vägivallaga. Murakas ronis seejärel tänavanurgal oleva bussipeatuse pingi peale käes laternaposti küljest lahti murtud prügikast. Tent käskis kohale tulnud patrullpolitseinikel tänavanurgale kogunevat rahvahulka eemal hoida ja kutsus raadio teel abijõude. Sündmuspaigale tuli ka teine patrullauto ja veel kaks politseiametnikku. Murakas ähvardas prügikasti pea kohal keerutades politseinikuid. Tent nõudis, et Murakas pingi pealt alla tuleks ja prügikasti maha paneks....
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond / õigusteenistus NOTARITE KODA- KAS PIISAVATE VOLITUSTEGA? Essee Tallinn 2015 Eesti Vabariigi Põhiseaduse1 kohaselt lasub Eesti Vabariigis õiguste ja vabaduste tagamise kohustus seadusandlikul, täidesaatval ja kohtuvõimul. See seab Eestile kohustuse luua 1 Põhiseadus. 28.06.1992. RT 1992, 26, 349; RT I, 27.04.2011, 2. nimetatud funktsioonide täitmiseks vastavad ja vajalikud institutsioonid, mis võimaldaksid inimestel realiseerida neile õiguskorra poolt omistatud õigusi ja vabadusi2. Riigi ülesandeid täidavad riigiga teenistussuhtes olevad avalikud teenistujad, kes jagunevad vastavalt avaliku teenistuse seadusele riigiametnikeks ja kohaliku omavalistuse ametnikeks, olenevalt sellest, millise ametiasutusega nad teenistussuhtes on. Lisak...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond NOTARI TEGEVUS PÄRIMISMENETLUSES Tallinn 2015 SISUKORD 1.SISSEJUHATUS......................................................................................................................3 1.PÄRIMISMENETLUS............................................................................................................4 1.1Pärimismenetluse olemus...................................................................................................4 1.2Avaldus pärimismenetluse algatamiseks............................................................................4 1.3Pärimise alused..................................................................................................................5 1.3.1Seadusjärgne pärimine....
Rahvastikuõiguse arvestus 1. Välismaalase Eestis viibimise õiguslikuks aluseks on ☐ Eesti kodakondsus ☒ elamisluba ☐ välismaalase pass ☒ viisa 2. Riigil on kodakondsuseta isiku suhtes järgmised kohustused ☒ võimaldada tal omaterritooriumile elama asuda ☐ hoiduda tema väljasaatmisest ☒ tagada tema põhiõiguste kaitse ☐ anda talle oma kodakondsus 3. Väljasaatmine on ☐ seadustamisettekirjutuse sundtäitmine ☒ lahkumisettekirjutuse sundtäitmine ☐ välismaalasele pandud kohustus elada oma päritoluriigis ☐ lahkumisettekirjutuse tegemine 4. Eesti kodakondsuse andmise üldtingimused on ☒ eesti keele tundmine ☐ välismaalase passi olemasolu ☒ elamisloa olemasolu ☒ legaalse sissetuleku olemasolu 5. Euroopa Liidu kodakondsus ☐ omandatakse Euroopa Liidu kodaniku passi saamisel ☒ omandatakse automaatselt liikmesriigi kodakondsuse alusel ☐ antakse Euroopa Komisjoni otsusega ☐ ...
eri mõistet, mis algprintsiibina on küll koos, ent siiski väga erinevad, ja mis sageli tunduvad sünonüümidena ning mida tihti segi aetakse. Õige õigus lähtub õiguse ideest, mis koosneb õiglusest, õiguskindlusest ja eesmärgipärasusest. Põhiseadus ja seadused peavad olema kooskõlas ülipositiivse õigusega ning ajalooliselt kujunenud üldtunnustatud õiguse põhimõtetega. Õiguspärane ootus õigusnormide kehtivuse osas ja õigusnormide sisu selgus tagab õiguskindluse. Õigus on tahteline ja eesmärgipärane tegevus ühiskonnas, ning oluline on, kelle huve ta teenib ja millest lähtuvalt see loodi. Õiglustunnetus sõltub inimeste väärtushinnangutest, maailmavaatest ja tema kohast ühiskonnas. Õigluse mõistega seotakse ka hüvede ja ressursside jaotamist ühiskonnas. Aristoteles tegi vahet võrdsustaval ja jaotaval õiglusel. Viimase puhul pidas ta oluliseks proportsionaalsust, mis seisnes selles, et võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt
või töölooma 2) emphyteusis pärilik rent, mille puhul Rooma riik andis riigi või municipium’i maad teatud rendisumma (vectigal) eest kasutamiseks 100ks aastaks või põliseks. Maa pärilikuks rendiks saavale isikule andis preetor tema õiguste kaitseks ka interdikte. 3) superficies Alguses anti eraisikutele õigus ehitada riigi maale oma hooned, mille eest tuli maksta tasu. Hiljem laienes selline õigus ka eraisikutele. Õigus maale jäi seejuures maaomanikule ning kui lepinguaeg lõppes jäid ka hooned maaomanikule. Sellise õiguse eest tuli isikul maksta kas ühekordset või perioodilist maksu. Superficies on aluseks ja eeskujuks tänapäevasele hoonestusõiguse instituudile. 4) pant Võlausaldajale tagatise andmiseks, et tema võlg tasutakse, on tavaliselt kaks võimalust: võlgniku isiklik vastutus kas oma isikuga või käendajate abiga või siis vastutus mingi asjaga ehk pandiks andmine
Informatsiooni iskuandmete taotlemise tööle kandideerimisel võib töötajalt küsida: · Isikuttõendav dokument · tervisetõend · teised töökohad · perekonnaelu (nt ega ei ole väikesi lapsi ega lähe varsti lapsehoolduspuhkusele) · CV Lepingutel on üsna põhimõtteline vahe: · Töölepinguga töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile/ töövõtulepinguga töötaja teeb kokkulepitud tööd omal vastutusel. Töövõtuleping on mõeldud sõlmimiseks mingi teatud töö tegemise ajaks ja leping lõpeb töö valmimisega (jäävad ära nii katseaeg kui muud TL kaasnevad kohustuslikud tingimused). · Töövõtuleping on tööandjale tavaliselt vähem koormav, aga vaidluse puhul võib kohus või töövaidluskomisjon lepingu vabalt töölepinguks ümber nimetada koos sellega kaasnevate sanktsioonidega. Lähtutakse tehtavast tööst ja lepingu sisust. Käsunduslepingu pealmised erinevused töölepingust ja töövõtule...
Narva-Jõesuu Vallavalitsus, 75005498 Koidu 25 29023 Narva-Jõesuu linn Ida-Viru maakond EHITUSLUBA NR 12874 ÜKSIKELAMU RAJAMISEKS 14.04.2016 Käesolevaga on esitatavad Ida-Viru maakonna Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil ehitada kavatsetava ehitise kohta järgnevad andmed ning otsus: VÄLJASTAJA: Narva-Jõesuu Vallavalitsus, 75005498 allakirjutaja: Toomas Laud EHITISE JA EHITAMISE ANDMED: Ehitisregistri kood: 8225279298 Ehitise nimetus: Üksikelamu Ehitise aadress: Pärna 13, Narva-Jõesuu linn, 76436 Ehitusloa taotlus: nr 1200.98.0292736 DOKUMENDI LISAD: 1. Ehitusprojekt, Pärna 13, Narva-Jõesuu linn, 76436, 01.04.2016 2. Narva-Jõesuu Vallavalitsuse korraldus 12.04.2016 MÄRKUSED: 1. Ehitusluba ei anna õigust ehitusloale märgitud maaüksuse või ehitise oman...
Loomuliku seisundi ja sõjaseisundi vahekord John Locke 2014 Loomuseisund • Täieliku vabaduse seisund • Võrdsuse seisund • Ei ole omavoli seisund • /…/, Loomuseisundis valitseb loomuseadus, mis on kohuseks igaühele. Ja mõistus, mis on selleks seaduseks, õpetab kõiki inimesi, kes temalt nõu küsivad, et olles kõik võrdsed ja sõltumatud, ei tohi ükski kahjustada teise inimese elu, tervist, vabadust ega vara. • /.../,Igaüks on kohustatud ennast alal hoidma ja mitte lõpetama oma elu tahtlikult, ning selsamal põhjusel peaks ta, juhul kui tema enda elu ei satu ohtu, hoidma nii palju kui võimalik alal kogu ülejäänud inimkonda. Ta ei tohi võtta ega kahjustada teise inimese elu ega seda, mis aitab alal hoida teise inimese elu - vabadust, tervist, ihuliikmeid või vara -, välja arvatud juhul, kui on tegemist õigusmõistmisega seaduserikkuja suhtes. * /.../,. Kui keegi loomuseisundis võib k...
Võõrandamislepingud: • müük 1. Müügilepingu mõiste VÕS §208 lg1, kohustustehingu ja käsutustehingu (AÕS, VÕS §164) eristamine- lahutamispõhimõte ja abstraktsiooniprintsiip (müügileping ja selle täitmiseks vajalik käsutustehing on teineteisest sõltumatud tehingud, siis nende kehtivus ei ole omvahel seotud, st peab kontrollima ka käsutustehingu kehtivust) TsÜS 6 lg3 ja 4 2. tarbijalemüügi mõiste §208 lg4 3. tarbijalemüügi regulatsiooni erilisus §237 lg1, 4. vahetusleping VÕS §254 lg2 (sisuliselt 2 müügilepingut, tasuline võõrandamisleping, kuid asja eest ei tasuta rahaga), 5. Müügilepingu objektiks on kehaline ese ehk asi, §208 lg5 kohaselt kohaldatakse müügilepingu sätteid ka õiguste ja muude mittekehaliste esemete müümiseks 6. Müügilepingu eristamine 1. Müük ja kinge- tasu asja eest ei saada 2. Müük ja vahetus- vahetuse eest ei tasuta rahas 3. Müük ja teenus osutamise ...
AdvS § 43. Advokaadi tagatised Vt Taavi Annus. Riigiõigus. Õpik kõrgkoolidele. Tallinn 2001. Juura, Õigusteabe AS, lk (1) Advokaat on õigusteenust osutades sõltumatu ning juhindub 286-290. seadustest, advokatuuri organite õigusaktidest ja otsustest, advokaadi kutse-eetika nõuetest ning headest kommetest ja südametunnistusest. 3.12. Õigus edasi kaevata (2) Advokaadile usaldatud andmed on konfidentsiaalsed. Tunnistajana ülekuulatavale advokaadile, advokatuuri või advokaadibüroo töötajale ei 22 Page 23 of 24
Tallinna Ülikool Kuidas sünnib seadus? Referaat 2015 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................3 Õiguse allikad........................................................................................................4 Õigusaktid..............................................................................................................4 Ülevaade õigusaktidest Eesti õiguskorras.........................................................5 Seadus....................................................................................................................6 Seadused Eesti õigussüsteemis..............................................................................7 Õigusaktide hierarhia.............................................................................................7 Põhiseadus........................................
•10 kalendripäeva tasustamata Koolituse lõpetamiseks: •15 kaledripäeva min. tasuga Lapsevanemad ja rasedad • Rasedus- ja sünnituspuhkus 140 kalendripäeva • Isapuhkus 10 tööpäeva • Lapsendaja puhkus 70 kalendripäeva • Lapsehoolduspuhkus, kuni lapse 3. eluaastani • Lapsepuhkus 3-6 tööpäeva Lapsevanemad ja rasedad • Vaba aeg sünnituseelseks läbivaatuseks • Lisavaheajad lapse toitmiseks 30min iga 3 tunni järel • Õigus nõuda põhipuhkust sobival ajal Alaealised • Lühendatud tööaeg, sõltuvalt vanusest ja koolikohustuslikkusest • Keelatud teha ületunnitööd • Keelatud töötada vahetult enne koolipäeva algust • Keelatud teha öötööd (v.a. üksikud erandid) • 35 kalendripäeva puhkust
Kaasus Hanna Tamme 11 s Inglismaa on hea sihtkoht, kuhu elama minna. Kuna ema ja isa oskavad riigikeelt, siis neil seal raskusi ei tule. Haridus on suhteliselt sama, mis Eestis ning lastel ei ole raske kohaneda sealse kooliga. Kui võtta arvesse seda, et pere annab Eestis oleva elamispinna üürile neljaks aastaks, siis ilmselt kolib pere Inglismaale ka neljaks aastaks. Pere kõige väiksem laps on nelja aasta pärast kaheksa aastane ja vanimad lapsed 20-aastased. Eestisse tagasi tulles saab noorim laps minna kooli ja vanemad lapsed ülikooli või tööle. Inglismaale on kõige lihtsam minna lennukiga. Sellega reisimine läheb kokku 825 eurot, selle raha saab võtta pere Saaremaa kinnisvarade rahast, sellest jääb alles 164 175 eu...
Arvustus ’’Isepäine vandekogu’’ on 2003. aasta mis räägib sellest kuidas ühes büroos tapeti üks advokaat. Advokaadi lesk kaebas selle sündmusega seoses ühe relvakompanii kohtusse. Tema advokaadiks sai Wendall Rohr. Filmi alguses valiti 13 liikmeline vandekogu. Nickholas Easter on üks vandemeestest, ta mängis üsna süütukest nagu ei teaks eriti asjast midagi. Tegelikult aga teadis kõikidest käikudest ning nõudis raha koos oma tüdruksõbraga. Nick pakkus kummalegi poolele välja võimalust otsus osta, kinnitades, et suudab vandemehi ükskõik kummas suunas mõjutada. Tegelikult aga tõmbas Nick advokaadid haneks, tal oli otsus juba algusest peale kindlaks tehtud, et raha saada. Film lõppeb sellega, et leseks jäänud naine võidab kohtuotsuse. Ameerika Ühendriikides toimib kolmetasandiline valitsemisskeem – kohalik omavalitsus, osariigi valitsus ja kesk- ehk föderaalvalitsus. Kõrgeim seadusandlik võim on k...
•Avalik õigus •Igameheõigus •Eraõigus •Ja-mis-iganes muu õigus •Põhiõigus •… •Inimõigus Triin Roosve, SKA kektor 1 Objektiivne õigus ja subjektiivne õigus. Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus. §§§§§§§§§ RIIK Triin Roosve SKA lektor LOOMUÕIGUS JA KEHTIV ÕIGUS • Loomuõigus – üldinimlikud põhimõtted – eksisteerib riigieelsena ja peaks olema aluseks kirjutatud õigusele • Positiivne õigus = objektiivne õigus = kehtiv õigus – Kõik kehtivad, kirjapandud seadusesätted Triin Roosve SKA lektor OBJEKTIIVNE ÕIGUS • Kehtivate õigusnormide kogum • Iga uus vastu võetud norm muutub objektiivse õiguse osaks • Kui mingi säte annab inimesele õigustuse kuidagimoodi käituda, siis
3. peatükkKARISTUSTE LIIGID JA MÄÄRAD 1. jagu Kuriteo eest kohaldatavad põhikaristused § 44. Rahaline karistus (1) Kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. (2) Rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdimõistetu elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on viiskümmend krooni. (3) Keskmine päevasissetulek arvutatakse, lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. (4) Päevamäära suurus väljendatakse täi...
Perekonna õigus Abielu Abielu on suhete kogum, kus abikaasad on omavahel seotud õiguste ja kohustustega, toetades teineteist. Abielu on oma olemuselt riiklikult reguleeritud leping. Abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel, kus abiellujad pevad olema vähemalt 15-aastased, üldjuhul 18-aastane. Abielu sõlmitakse alati isiklikult perekonnaseisuametniku juures olekul. Abiellumisel allkirjastatakse abiellumise avaldus ning abielu kohta väljastatakse tunnistus. Abielluda ei või: 1)samasoolised 2)otsejoones üleneja/alaneja 3)vennad/õed 4)lapsendaja/lapsendatu 5)rohkem kui üks abikaasa (mitme samaaegse abielu puhul kehtib alati esimene) Kui üks abikaasa vahetab abielu kestel sugu loetakse abielu automaatselt lõppenuks teise soo reigistreerimisega rahvastikuregistrisse. Abielu tühisuse alused: 1)abiellunud on samast soost isikud 2)abielu on sõlminud selleks pädevust mitte omav isik 3)vähemalt üks pooltest ei ole avaldanud soovi abiellu...
SEADUSTE VIHIK EESTI LIPU SEADUS - ELS Vastu võetud 23.03.2005 jõustunud vastavalt §-le 26. https://www.riigiteataja.ee/akt/104062014004 ptk 1, §26 § 2. Eesti lipu kirjeldus (1) Eesti lipp koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust. Ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11. § 3. Eesti lipu heiskamine Pika Hermanni torni (1) Eesti lipp heisatakse Pika Hermanni torni Tallinnas iga päev päikesetõusul, kuid mitte varem kui kell 7.00, ja langetatakse päikeseloojangul. (2) Eesti lipu heiskamisel Pika Hermanni torni kasutatakse muusikalise signatuurina Eesti Vabariigi hümni algusfraase ning langetamisel Gustav Ernesaksa Lydia Koidula sõnadele loodud laulu «Mu isamaa on minu arm» fragmendi baasil loodud signatuuri. § 5. Eesti lipu heiskamine alaliselt (1) Eesti lippu ei langetata Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, Riigikoht...
Õppelaen Õppelaenu seadus sätestab õppetoetuste ja õppelaenu saamise alused, tingimused ja korra, et tagada ligipääs kõrgharidusele ning motiveerida keskhariduse baasil kutsekeskharidust omandavat õpilast ja kõrgharidust omandavat üliõpilast täiskoormusega ja edukalt õppima ning õppekava nominaalkestusega läbima. Maksimaalne summa on 2014/2015 õppeaastal 1920 eurot. Õppelaenu saab võtta nii mitu korda, kui pikk on õpilase nominaalne õppeaeg. Intressimäär on 5% laenujäägilt aastas. Õppelaenu taotlemiseks esitab õpilane või üliõpilane krediidiasutusele viimase poolt määratud vormi kohase laenutaotluse, millele lisatakse järgmised dokumendid: • isikut tõendav dokument või ametlikult kinnitatud väljavõte selle dokumendi isikuandmetega lehest; • välismaalase puhul dokument, milles on märge pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse kohta, või ametlikult kin...
1. Mis reguleerib isikuandmete töötlemist EV-s? Isikuandmete töötlemisvaldkonda reguleerivad peamised üldseadused (IKS ja AvTS). Regulatsiooni kohaldamine Isikuandmete kaitse seadus (edaspidi IKS) Avaliku teabe seadus (edaspidi AvTS) Valdkondade eriseadused (nt rahvastikuregistri seadus, reklaamiseadus, infoühiskonna teenuse seadus, elektroonilise side seadus jne) 24.oktoobri 1995 Direktiiv 95/46/EC isikuandmete töötlemise kohta EN 1981. a Üksikisikute kaitse konventsioon, mis puudutab isikuandmete automatiseeritud töötlemist. Regulatsiooni põhimõte on tagada isikuandmete töötlemisel füüsilise isiku põhiõiguste ja põhivabaduste kaitsmine kooskõlas avalike huvidega. St millistel juhtudel peab ja millistel juhtudel ei pea isikuandmete töötlemise nõudeid kohaldama? Isikuandmete kaitse seadust ei kohaldata: Füüsilise isiku poolt isikuandmete töötlemisele isiklikul otstarbel; Kui isikuandmeid üksnes edastatakse läbi Eesti territooriumi, ilma...
Inimohver, mitte surmanuhtlus.Seda tehti mitte ainult kurjategijatega, vaid ka kuningatega, kui rahvas oli hätta sattunud.Puu otsa poomisel oli eriline kultuslik ja heastav tähendus.(kaks koera koos inimestega poodi). Ohvri tagasilükkamine ja vastuvõtmine:kui kõis katkes v puuoks murdus, pidi ohvri minema laskma. 5.Isikuõigus Arhailise õiguse jaoks esines isik ainult mingi inimühenduse liikmena.Igaüks elas isalt päritud õiguse järgi jne. Õigus oli esiisade, mitte maa õigus. Arhailine õigus põhines isikul, mitte territooriumil. Üksikisik ei olnud õigusvõimeline. Perekond ja suguvõsa olid kõikide õiguste ja kohustuste kandjas ning jagasid neid liikmete vahel, kes said õigusest osa niivõrd, kuivõrd nad kuulusid ühise päritoluga inimühendusse. Üksikisik võis ellu jääda sisi kui kuulus sugulasühendusse. Õiguslikkus seotuses ja rahus elati üksnes oma sugukonnaga. Ainult siis kehtis tingimatu rahukohustus
Loomuõigus on kõrgem positiivsest õigusest ning on kriteeriumiks hindamisel, kas nt seadus on inimesele moraalselt siduv. On oluliselt mõjutanud inimõiguste, sõjakuritegude ja ius cogens valdkonna arengut. Kriitika: loomuõigus ei põhjenda, miks rahv.-vah. õigus on siduv, samuti on rahvusvaheline ühiskond liiga mitmekesine, et leida ühendavat universaalselt moraali ja ideoloogiat. Ubi societas, ubi ius Rahv.-vah. õiguse õiguslikuks aluseks on pakiline vajadus. Õigus on vajalik ühiskonna funktsioneerimiseks ja seetõttu ka siduv. Rahvusvaheliste suhete säilitamiseks on vajalik ette näha selle subjektide käitumist – et see aga on võimalik vaid stabiilses olukorras, peavadki õiguse subjektid õigust järgima. Kriitika: riigid ei pruugi moodustada rahvusvahelist ühiskonda, igaüks seisab pigem oma vajaduste ja kodanike huvide eest. Teisi lähenemisviise 1. Dekonstruktivistide arvates ei olegi rahvusvahelisel õigusel objektiivsust. Õiguslikud
Oktoober 2015 Administratiivse juhtimise koolkond. Juhtimisteooria on organisatsiooni juhtimise seisukohtade ja seaduspärasuste kogum, mille põhjal otsustatakse, kuidas on tarvis juhtida, organisatsioon täidaks oma eesmärgid. Senini pole õnnestunud luua terviklikku ja kõikehõlmavat juhtimisteooriat. Aja möödudes on juhtimisolukorrad muutunud väga keerukaks, teooriad toimivad aga vaid piiratud juhtudel. Administratiivne koolkond hakkas uurima 20. sajandi algul organisatsioonisiseseid seoseid ja ülesehitust. Nimetatud koolkond lõi aluse hilisema organisatsiooniteooria arenguks. Administratiivne koolkond keskendus organisatsioonide juhtimisele ja juhtimise efektiivsetele praktikatele. Administratiivse koolkonna rajajaks loetakse prantsuse söetöösturit ja juhtimisteoreetikut Henry Fayol'i (1841-1925), kes kirjeldas 14 juhtimise põhimõtet ja juhi põhifunktsioonid. Fayol’i üldiste tegevuste jaotus, kus eristatakse kuus tegevuste rühma: ...
Püüdke hinnata, mil määral on saavutatud tasakaal ja mil määral on see tasakaalust väljas. Samuti, milliseid eeliseid pakub tasakaalu saavutamine, milliseid probleeme tekitab tasakaalu puudumine või ühe osapoole domineerimine. + Haridusasutuste tegevuse majanduslik kindlustamine on lahus pedagoogilisest juhendamisest ja kontrollist. Maakonnal on kindel roll ka olümpiaadide, tasemetööde, põhikooli lõpueksamite ning gümnaasiumi riigieksamite korraldamises. Kõigi õppeasutuste juhid valitakse avaliku konkursi korras. Olenevalt asutusest ja omandisuhtest on konkursi väljakuulutaja ning valikuprotseduur erinevad. Oluliseks koostöövormiks maavalitsustega on kujunenud maavalitsuste haridus- ja kultuuriosakondade juhtidest koosneva Hariduskorralduse Nõukoja tegevus, kelle kaudu vahendatakse koolikorralduslikku informatsiooni, samuti on nõukoja liikmed olnud kaasatud ekspertidena hariduskorralduslike otsuste/õigusaktide ettevalmistamisse. ...
Võim ja ametivõim organisatsioonis Võimu võib mõista kui indiviidi või grupi võimet kedagi või midagi mõjutada, kas käskides, nõudes või keelates. Võim saab eksisteerida ainult kellegi või millegi suhtes. Weber defineerib võimu järgmiselt: võim tähendab võimalust teostada mingi sotsiaalse suhte raames oma tahet, vaatamata vastuseisule ja sõltumatult sellest, millel see võim rajaneb. Võimu juures on olulised nii domineerimine, mis eeldab teiste inimeste kuulekust, kui ka distsipliin. Tugev distsipliin tähendab, et enamik inimesi allub korraldusele automaatselt ja viivitamatult (Weber 2002). Võimul on teatud negatiivne varjund, kuna inimesed ei taha eriti olla need, kelle kohta öeldakse, et nad kasutavad oma võimu. Samal ajal võisteldakse ühiskonas võimu tähistavate sümbolite omamise eest. Passiivset võimu omamist aktsepteeritakse, aktiivselt võimu kasutamist peetakse tihti ebaeetiliseks ja negatiivseks. Võimu...
Turvaline paindlikkus- flexicurity. Turvaline paindlikkus on proaktiivne heaoluriigi tööturupoliitika mudel. Termini võttis esmakordselt kasutusele sotsiaaldemokraatliku Taani peaminister Poul Nyrup Rasmussen, 1990 aastal. See on strateegia, milles püütakse ühendada tööturu paindlikkus tööandjate jaoks ja tööhõivekindlus töötajate jaoks. Turvalise paindlikuse põhikomponendid on: Aktiivne tööpoliitika Paindlik tööseadusandlus Sotsiaalkaitsesüsteem Elukestev õpe Turvalise paindlikkuse mõiste hõlmab mitme sotsiaalsüsteemi elemente ja kajastab nende võimet tulla nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil toime meie ühiskonna ja majanduse ees seisvate ülesannetega. Valitsused ja tööandjad määravad peamiselt kindlaks turvalise paindlikkuse ulatuse ja vormi, mida tööturgudel kohaldatakse riikliku poliitika ja äriühingute sisemiste tegevuspõhimõtete kaudu. Turvalise paindlikkuse abil on võimalik oluliselt parandada Euro...
Mis linna kohtutäitur Eesnimi, Perekonnanimi Aadress e-mail Nimi Isikukood Aadress Telefon e-mail AVALDUS Täitemenetluse lõpetamiseks sundraha ja kaitsjatasu (menetluskulude) sissenõudmise osas nõude täitmise aegumise tõttu. Palun lõpetada täiteasi nr xxxxx seoses nõude aegumisega. Kinnitan, et esitatud andmed on õiged. xxxxx xxxxx
kumma printsiibi järgi situatsioon lahendada ning erinevates situatsiooni tüüpides võib peale jääda ükskord üks kuid teine kord hoopis teine printsiip. Õiguskaitsesüsteemi ülesehituses ja tegutsemises on järgmised printsiibid: 1) Legaalsuse printsiip 2) Õkonoomsuse printsiip 3) Avalikkuse printsiip 4) Informeerituse printsiip 5) Kaitse õiguse printsiip 6) Süütuse presumtsiooni printsiip 7) Erapooletuse, sõltumatuse ja kompetentsuse printsiip 8) Õigus edasi kaevata 9) Poolte võrdsuse printsiip 10) Moraalse kahju vältimise printsiip 11) Isikute seaduse ees võrdsuse printsiip 12) Õigus kaitsele mitmekordse süüdistamise eest 13) Kriminaalseaduse tagasiulatuva jõu piiramine 14) Õiguskaitseasutuste lahendite ennustatavuse printsiip Legaalsuse (seaduslikkuse) printsiip Legaalsuse printsiip õiguskaitsesüsteemi ülesehituses ja tegutsemises tähendab seda, et
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Mis on haldusmenetlus?..........................................................................................................4 1.1 Haldusmenetluse eesmärk..................................................................................................4 2. Haldusmenetluse põhimõtted..................................................................................................5 2.1 Proportsionaalsus põhimõte...............................................................................................5 2.2 Seaduslikkuse põhimõte ...
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS: Vt „Kohaliku omavalitsuse õigus 1. ptk ja 3. ptk p-d 1-4. 1. Kohaliku omavalitsuse õiguse mõiste Kohaliku omavalitsuse õigus on avalik-õiguslike normide kogum, mis kohaliku omavalitsuse realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib kohaliku omavalitsuse üksuste (vallad ja linnad): 1) õigusliku seisundit, korraldust, ülesandeid, finantse ja tegevuse kontrolli; 2) õigussuhteid teiste - nii avalik-õiguslike kui ka eraõiguslike - õigussubjektidega. Seega on kohaliku omavalitsuse õiguse puhul tegu nii inertse (nt KOVi organite sisemine tööjaotus, ja korraldus) kui eksternse (nt valla ja linna õigussuhted oma elanikega reguleerivad avalik-õiguslikud õigusnormid) õigusega. 2. Kohaliku omavalitsuse õiguse liigitus õigusinstituutide kaupa 1) omavalitsuskorraldusõigus - kohaliku omavalitsuse üksuste õiguslik staatus, sisemine struktuur ja ülesanded ning nende organite õiguslik staatus ...
................................................................................................. 100 § 51. Igapäevane puhkeaeg.................................................................................... 103 § 52. Iganädalane puhkeaeg................................................................................... 105 § 53. Tööaja lühendamine....................................................................................... 106 § 54. Õigus puhkusele............................................................................................. 106 § 55. Põhipuhkus..................................................................................................... 107 § 56. Alaealise põhipuhkus..................................................................................... 107 § 57. Töövõimetuspensioni saava töötaja põhipuhkus............................................ 108 § 58
Avalikule alale puude istutamise kord TALLINNA LINNAVALITSUS MÄÄRUS Tallinn 28. september2011 nr 112 Avalikule alale puude istutamise kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 3 p 2, § 30 lg 1 p 2 ja Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määruse nr 17 Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord § 28 lg 3 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala ja eesmärk (1) Määrusega kehtestatakse Tallinnas puude istutuste kavandamise, puuistikute kvaliteedi, istutamise ja garantiiaegse hoolduse ühtsed nõuded. (2) Puude istutamise kord (edaspidi kord) on kohustuslik kõigile Tallinna avalikel aladel (v.a Tallinna haldusterritooriumil asuvates metsades, sh riigi omandis olevates metsades) istutustöid kavandavatele ja teostavatele isikutele. Teistele isikutele on kord soovituslik. (3) Korra...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
