Memo Erle Neeme 19.01.2016 Sissejuhatus Käesolev memo annab ülevaate seminar-praktikumi raames külastatud institutsioonide tegevuse kohta (Riigikogu, Vabariigi Valitsus ja Rahandusministeerium) lähtudes kehtivast õiguskorrast ning analüüsib seminar-praktikumi asjakohasust. 1. Riigikogu Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu, mille 101-liikmelise koosseisu valib rahvas. Riigikogule kuulub põhiseaduse kohaselt seadusandlik võim (PS § 59). Riigikogu liikme volitused algavad valimistulemuste väljakuulutamise päeval. Riigikogu tähtsamad ülesanded rahva esindajana on välja töötada seadusi, võtta vastu otsuseid, teha parlamentaarset kontrolli ja arendada välissuhtlust. PS § 65 sätestab Riigikogu ülesanded vastavalt: võtab vastu seadusi ja otsuseid; otsustab rahvahääletuse korraldamise; valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79; ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121; annab peaministrikan...
KARISTUSÕIGUS Üldosa 1. Karistusõiguse ülesanne, allikad ja kehtivus Õiguse ülesanne on anda võimalus väga erinevate ühiskondlikke suhete reguleerimiseks seadusandja poolt kehtestatud reeglite alusel. Karistusõigus kaitseb isikut ja õiguskorda õigusvastaste rünnete eest karistusõigusele omaste vahenditega. Karistusõiguse ülesanne on tagada inimeste sotsiaalse kooselu aluste, nende põhiväärtuste e. õigushüvede kaitse. Karistusõigus määrab kindlaks süüteod, süütegude eest kohaldatavad karistused, kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused ja nende tegevuse põhiprintsiibid, selleks et seaduslike vahenditega kaitsta isikut õigusvastaste rünnete vastu. Karistusõigus lähtub õigushüve teooriast ja tema ülesandeks on, kaitstes isiku õigushüvesid, hoida tasakaalus isikuvabaduste piiramist ja kaitsta isikut, hoidudes samas isiku eraellu liigselt sekkumast. Karistusõigus peab aitama kaasa süüteoga tekitatud kahj...
Euroopa Liidu seadusandlikus protsessis osalevad institutsioonid ja nende iseloomustus. Maastritchti lepingu järgi võivad määrusi, derektiive, otsuseid, soovitusi ja arvamusi välja anda Parlament koos Nõukoguga, Nõukogu ja Komisjon. Seeg on need kolm institutsiooni EL kõige tähtsamad organid. Euroopa ühenduste komisjon ehk Komisjon on EL liikmesriikidest sõltumatu alaline täitevvolitustega organ. Kolme ühenduse ühine komisjon (ECSC, EEC, EURATOM) sai alguse 1.07.1967 jõustunuud liitumislepinguga. Euroopa ühenduste komisjoni peamisteks funktsioonideks on: 1.algatada ja ette valmistad seaduseeelnõusid (komisjonil on eelnõude ainualgatusõigus, ning ta võib mistahes etapis sekkuda seadusandlikku protsessi (põhimõtteliselt ka muuta eelnõud. 2. Tagada lepingute järelevaatajana määruste ja direktiivide nõuetekohase täitmine (järelvalvefunktsioon). 3. Hoolitseda EL poliitikate ja otsuste rakendamise eest EL liikmesriikides (täitevfunktsioo...
Normatiivsed üldistused olid lihtsad. Hiljem omandab õiguse üks või teine element domineeriva tähtsuse ja kirjapanduna algab õ ajalugu ius scriptum. Õ ajaloo alguses säilisid õiguses veel pikka aega sugukondliku korra iseloomulikud jooned. Ius scriptum ei olnud algusperioodil veel ühtseks ja universaalseks inimkäitumise regulaatoriks teatud kindla riigi ter-mil. Ta on formaalselt määratetud ja lähtub riigist kui institutsioonist. Õigus on riigi tahteaktina kehtestatav üldkohustuslik käitumisnormistik, mida loovad kindlal viisil pädevad institutsioonid ning mis mittejärgimise korral tagatakse riigi sunniga. Praktikas on alati tegemist konkreetsel ajal konkreetses riigis kehtiva õigusega. Õ tervikuna on üldine ja haarab formaalselt kõiki indiviide, kes sattuvad tema toimesfääri. Õigus ei loo üksnes kohustavaid keeldusid, vaid ka õigustusi realiseerida
Tartu Ülikool õigusteaduskond, eraõiguse instituut Aine nimetus: Võlaõigus (lepinguvälised võlasuhted) II Lektorid: Tambet Tampuu, Janno Lahe, Tanel Saar Kordamisküsimused 2. kontrolltööks (teemad 6.) Kontrolltöö toimumise aeg: 22. ja 23.04.2008, 10. seminari ajal (5 küsimust, vastamiseks aega kokku 45 minutit) NB! Kõikide küsimuste juurde tuleb osata tuua näiteid (küsimustele lisatakse ülesanne tuua näide või näited)! Deliktiõigus: Deliktiõigus reguleerib õigusvastaselt ja lepinguvväliselt tekitatud kahju hüvitamist. VÕSis on reguleeritud kolm deliktilise vastutuse liiki: 1) deliktiline üldvastutus (vastutus delikti üldkoosseisu alusel) - §-d 1043-1055 2) riskivastutus §-d 1056-1060 3) tootja vastutus §-d 1061-1065 Lisaks võib deliktiõigus olla reguleeritud ka teistes seadustes. VÕSi 53. peatükis on reguleeritud vastutuse tekkimisega seonduvad küsimused. Vastutuse ulatus on reguleeritud VÕSi 7. peatükis § 127 jj. Vastut...
Õppeaine: Konstitutsiooniõigus/kohalik omavalitsus Kontrollküsimused ja lühivastused Eesti Vabariigi Põhiseaduse I-XV peatüki kohta 1.Eesti Vabariigi põhiseadus kui põhiseadusliku korra riigiõiguslik alus. Põhiseadus on õiguslik alusakt, käsitletav riigiõigusliku aluslepinguna, sõlmitud aastal 1991 Eesti kodanikkonna poolt Eesti Vabariigi toimimiseks. Põhiseaduse selline õiguslik iseloom tuleneb kinnitatusest rahvahääletusel. Õigusteooria käsitleb Põhiseadust riigiõiguse kui õigusharu allikana, konstitutsiooniõiguse kui teadusharu uurimisobjektina. Põhiseadusele tugineb ja sellest lähtub kogu Eesti õigussüsteem. Õigusaktide lahknemise korral põhiseaduse teksti ja mõttega kohaldatakse põhiseadust. Põhiseaduse suhtes ülimuslik on rahvusvaheline õigus osas, millega Eesti ühinenud on rahvusvaheliste kokkulepete rarifitseeritud või liikmelisuse kaudu rahvusvahelistes organisatsioonides. Sellest ja 2003.a. rahvahääletus...
1. Rooma eraõiguse mõiste, süsteem ja tähtsus Rooma õiguse all mõistetakse roomlaste õigust, mis Rooma kui linnriigikese õigusest arenes üldiseks suureks Rooma riigis kehtivaks õigussüsteemiks Võib jagada 3 perioodiks. 1 vanim (kuningate 754 ekr-510ekr). Seda perioodi iseloomustab: Olid tavad/preestrid olid esimesed juristid. Oli vaimulik jursiprudents 2 vabariigi (510-27 ekr) Hakkas tekkima ilmalik jurisprudents, õigusteaduse õitseng. 3 Impeerium (printsipaadi aeg 27ekr-284 a; Dominaadi aeg 284-476a) Hakkab õigusteaduse allakäik. Pütsantsi keiser Justinianuse surmaga lõppes rooma õigus. Jaguneb avalik õigus ja eraõigus-kviriitlik õigus, rahvaste õigus suhted roomlaste ja mitee roomlaste vahel(lepingud), magistraatide õigus, loomulik õigus- sai korrigeerida positiivset õigust 2. Rooma õiguse allikate liigid Tavaõigus,magistraatide ediktid,juristide tegevus,seadused,senati otsused,imperaatorite korral...
1. . . ( , ..) . . 39 : « . ». . - , - - . (exclusive rights), . (), , (, ). (, ) (, ). , . . . (), . 13 . : 1) (reproduction right). . , . . . , , , , , ( backup- ), , , .. . 4 , . ( . 80¹) 2) (distribution right). , , . , , , . . . . , . , , , , , CD, . 3) (public performance right) . , , , , , , .. , . 4) . , , , . . 5) , . , , (). . , , . 6) , , . 7) ...
Õiguse entsüklopeedia vastused 1. Õiguse olemus ja mõiste. Õigus on headuse ja õigluse kunst. Õigus on loomupoolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste vahelisi suhteid. Headus ja õiglus on õiguse ideaalid, ehk siis mõõdupuu millele peab vastama õigus. Kirjutamata ja kirjutatud õigustele (tavad) lisas riik normid ning tekkis õigus. Enne õiguse tekkimist olid tavad, mis kanti suuliselt edasi. Riik on ise õiguse looja ja kehtestaja, selle juures võib rääkida, kui riigis kehtivate õigusnormide süsteemist. On teada
Tallinna Ringkonnakohus Pärnu mnt 7 Tallinn 09.05.2016 Apellant: Mari Maasikas (isikukood 48611148758) Aadress: Paju 2, Tallinn 18293 E-post: [email protected] Tel: +372 5464 7464 Apellandi volitatud esindaja: Vandeadvokaat Toomas Tool Advokaadibüroo OÜ E-post: [email protected] Tel: +372 6474 7363 Vastustaja: Kalle Saabas ( 35606050403) Aadress: Saju 3, Tallinn 12623 E-post: [email protected] Tel: +372 5689 1452 Apellatsioonkaebus Tallinna Harju Maakohtu 09.04.2016 otsusele tsiviilasjas nr 1-2-345 1) Sissejuhatus: 1. Apellatsioonkaebusega vaidlustatakse Tallinna Harju Maakohtu poolt 09.04.2016 tehtud ...
1500-1800 17. Preisimaa õigus aa. 1500-1800 18. Prantsusmaa õigus aa. 1500-1800 19. Venemaa õigus aa. 1500-1800 20. Inglismaa õigusliku arengu erinevus Mandri- Euroopast 21. Perekonnaõigus aa. 1800-1914 22. Kaubandusõigus aa. 1800-1914 23. Tsiviilprotsess aa. 1800-1914 24. Kriminaalõigus aa. 1800-1914 25. Kriminaalprotsess aa. 1800-1914 26. Tööõigus aa. 1800-1914 2 Eesti õ. ajal 1. Õigus ja kohtukorraldus Vana- Eestis. Sugukondliku korra aluseks oli tava- tavaõigus. Kuna kohus, kui selline puudus, oli lubatud omakaitse, st. Isik kaitses ennast oma jõududega. Edaspidi hakkas tekkinud probleemide vastu huvi tundma ja nendega tegelema vanemate kogu. Õigusemõistmise viisid: 1) omaabi- võlausaldaja nõudis võla võlgnikult välja koos sõpradega; 2) reetmine- arutati rahvakogudes, lõpliku karistuse otsustas vanematekogu. Eraõigus: omamoodi eksisteeris nii füüsilised (v.a.
1. Sissejuhatus Iga avaliku kõnelemise keskmes on oskus kasutada sõnu teiste inimeste mõjutamiseks. Kõneleja püstitab endale eesmärgi mõjutada teist inimest, panna ta soovitud viisil tegutsema või viia teatud arusaamisele. Kõnepidamine nõuab spetsiaalseid oskusi. Kõneleja peab oma sõnumi ette valmistama, loogiliselt üles ehitama ja selle veenvalt esitama. Kõnelejal tuleb esmalt endale küsimus esitada: milleks ma räägin? See on põhiküsimus. Mida ma tahan saavutada? Mis on minu kõnelemise eesmärk? Nii nagu hingamine elustab meie keha, nii elustab eesmärk meie kõne ja äratab tunded, olgu siis tegemist igapäevase- või kohtukõnega. Kõnelejal tuleb endalt küsida: mis juhtub siis, kui eesmärk ei täitu? Mis on kaalul? Kui oluline on mulle, kõnelejale, konkreetse eesmärgi saavutamine? Suurt rolli mängib kõnelemisel auditoorium st. kellele ma räägin. See, kellele ma räägin on ju kõige otsesemalt seotud eesmärgiga miks ma üldse räägin. Kõne...
KRIMINALISTIKA Kirjandus: 1. Thorwald, Jürgen ,,Sada aastat kriminalistikat" Tallinn: Eesti Raamat, 1981 I Kriminalistika mõiste 1. Kriminalistika mõiste Kriminalistika onn teadus kuritegude uurimise meetodist, kuritegude avastamisest ning kurjategijate avastamise ja tabamise viisidest ning vahenditest see on uurib kuritegevuse uurimise metoodikat ja taktikat. Seega on kriminalistika juriidiline distsipliin, mis käsitleb kuritegude kohtueelses uurimises tõendite kogumist. Kriminoloogia uurib kuritegevuse olukorda, tema dünaamilisi põhjusi ja kuritegevuse ennetamise abinõusid. Kriminoloogia kuulub sotsiaalteaduste valdkonda. 2. Kriminalistika süsteem Jaguneb: kriminalistika üld- ja eriosaks. Üldosa: · kriminalistika kui teaduse kujunemine · kriminalistikas rakendatavad meetodid · identifitseerimine (samastamine) · versioonide püstitamine · kriminaalregistratsiooni põhimõtted Kriminalisti...
keskkonnaõigusabi. 10 5. Inimõigused ja riigikaitse Meessoost Eesti kodanikel on kohustus teenida kaitseväes. Isikutele, kes usuliste või kõlbeliste veendumuste kohaselt ei saa teenida kaitseväes, on ette nähtud asendusteenistus. Tegemist on rahvusvaheliselt tunnustatud praktikaga, mis võimaldab inimestel teostada usu- ja südametunnistuse vabadust. Õigus taotleda asendusteenistust on otseselt seotud põhiõiguste ja inimõigustega. Rahvusvaheliselt on tunnustatud asendusteenistuse taotlemise alustena usuliste, eetiliste, filosoofiliste, humanitaarsete ja muude veendumuste olemasolu, mis on vastuolus relva kasutamise ja vägivallaga. Inimõigusorganisatsioonid on seisukohal, et isik ei pea oma veendumusi tõestama ja asendusteenistus ei tohi olla karistusliku iseloomuga. Üldine nõue
Perekonnaõigus 14.02.2013 Kontrolltööde hinnetest kujuneb eksamihinne. 2 kontrolltööd. 27 märts esimene kontrolltöö. 2 kontrolltöö 6 mai. Eraldi registreerida!!- kontrolltööd saab ka teha. Teoreetiline ja praktiline osa. Koosneb osaliselt testivormist ja osaliselt vabakäelisest kirjutamisest. Teoreetiline osa toimub peast ja praktiline osa seadust kasutades. Materjalid- juridica artiklid. Perekonnaseadus, kehtiva perekonnaseaduse eelnõu seletuskiri (tuleb kriitiliselt lugeda, on toimunud teatud muudatusi) , kohtupraktika. I. PEREKONNAÕIGUSE ÜLDKÜSIMUSED sissejuhatus perekonnaõigusesse. II. ABIELU III. KOOSELU- vabaabielu inimeste vahel IV. SUGULUS V. EESTKOSTE- piiratud teovõimega isikud I perekonnaõiguse üldküsimused 1. Perekond 2. Perekonnaõigus 3. Perekonnaseisutoiminguteõigus Mis on perekond? Grupp inimesi. Milline grupp? Abielu kaudu kuuluvad sinna abikaasad, suguluse kaudu kuuluvad abikaasad ja lapsed, vanavane...
IO liigid 1. Autoriõigus Kirjandus-, kunsti- ja teadusteoste autorite õigus oma teostele. Autoriõigusega kaitstakse ka arvutiprogramme kui kirjalikke teoseid ning andmebaase kui teoste või informatsiooni kogumikke. Autoriõigus tekib automaatselt teose loomise hetkel ja seda ei pea kuidagi registreerima ega märgistama. 2. Autoriõigusega kaasnevad õigused Esitajaõigused Muusikute, tantsijate, näitlejate jne õigus oma esitusele. Raadio- ja televisooniorganisatsiooni õigused Õigus saateid salvestada, kopeerida, levitada. Fonogrammi (helisalvestise) tootja õigused - isik, kelle algatusel ja vastutusel toimub teose esitamisest lähtuva heli või muu heli esmakordne õiguspärane salvestamine. Sui generis andmebaasi tegija õigused - Andmebaasi tegijale eriõigused tema poolt tehtud investeeringu kaitseks (võib olla kaitstud ka autoriõigusega). Filmi esmasalvestus Varem avaldamata teos, mis pärast autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemist esimesena
arvamuste levitamine võib kahjustada teiste isikute õigusi ja vabadusi, tervist, au ja head nime või avalikkuse huve. Vabadusõiguste alla võib liigitada veel korrespondentsi puutumatuse, mis kujutab endas igaühe vabadust ilma segamiseta teiste isikutega infot vahetada. Riigil ei ole ilma seadusliku aluseta õigus sekkuda isiku sõnumi- või kirjavahetusse, nende sihtkohta jõudmist takistada, samuti on kaitstud e-maili või muud Interneti teel saadetavad kirjad. Õigus kehtib ka kinnipeetavate isikute puhul. Korrespondentsi saladust võib piirata vaid väga erandlikel juhtudel ning kohtu loal, kas kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks. Tingimustel, et kuriteokahtluse olemasolu on põhjendatud ning tegu on raske kuriteoga. Pealtkuulamine peab olema seotud mingi konkreetse kahtlusega ning hädavajalik ehk muude vahendite abil ei ole võimalik kuritegu või tõde avastada. Antud toiming peab toimuma ka piiratud ajaperioodi
TALLINNA ÜLIKOOL ÕIGUSAKADEEMIA ERAÕIGUSE OSAKOND Darja S. ja Maris L. EELOTSUSE KÜSIMINE EUROOPA KOHTULT Kodutöö Õppejõud: Mare Merimaa Õppeaine: Tsiviilmenetluse erikursus Tallinn 2013 SISUKORD 1. ÜLDISED KÜSIMUSED 1.1. Euroopa Kohtu eelotsuse eesmärgid tagada Euroopa Liidu õiguse ühetaoline kehtivus, kohaldamine ja tõlgendamine Euroopa Liidu kõikides liikmesriikides (eelotsuse peamine eesmärk); tagada Euroopa Liidu õiguse edasiarendamine; tagada isikutele EL õigusest tulenevate õiguste tõhusam kaitse, kohtusse pöördumise õigus, juurdepääs siseriikliku kohtu kaudu ka Euroopa Kohtusse. (üksikisikute kaebeõigused Euroopa Kohtusse-esimese astme kohtusse-on piiratud. Oma riigi vastu Luksemburgi kohtusüsteemi otse pöörduda pole võimalik. Kui riik on EL õigust valesti ...
Äriõigus - Eksam 15. Tulundusühistu, asutamine ja selle erinevus teistest äriühingutest. Tulundusühistu (edaspidi ühistu) on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad: 1) tarbijate või muude hüvede kasutajatena; 2) hankijatena; 3) tööpanuse kaudu; 4) teenuste kasutamise kaudu; 5) mõnel muul sarnasel viisil. (2) Ühistu vastutab oma kohustuste eest oma varaga. Ühistu liige ei vastuta isiklikult ühistu kohustuste eest. Põhikirjaga võib ette näha, et liikmed vastutavad ühistu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga (täielik isiklik vastutus) või põhikirjaga kindlaksmääratud ulatuses (lisavastutus). 16. Äriühingu asutamine.Tegevusalad. (1) Äriühing on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Seaduses võib ette näha ka teisi äriühinguid. (2) Äriühing kantakse äriregistrisse. (3) Äriü...
I Kaasus Karlo (K) on hulgikaupmees ja varustab Tallinna gastronoome itaaliapäraste gastronoomiakaupadega. Igasugust liiki taignatooteid tellib ta Vitellilt (V). Selleks saadab K V-le igakord faksi, milles ta tellib soovitud nuudlisordid ning nimetab ka aja, millal ta nuudlite tarnimist vajab; müügihinna tasumine toimub tarnimisel. V tarnib kaupa pidevalt. K saadab ka 03.01.2009 V-le tellimuse: ta vajab 1. veebruariks 5 tonni penne rigate't, mille ta peab omakorda tarnima restoraniketile Alberto (A). Peale selle tellib ta 2 tonni spaghett'it restoran "Casa Leonardo" (C) jaoks. Kuna V-ni on jõudnud kuuldused, et K finantsiline olukord ei ole sugugi mitte hea, helistab ta 20. jaanuaril K-le ja teatab talle, et ta täidab tellimuse ainult sel juhul, kui K annab talle tagatise müügihinna tasumiseks. Ta nõuab panga käendust. K nõustub hambaid krigistades. Heade suhete tõttu itaalia sõpradega...
Tartu Maakohus 12.12.2012 Kalevi 1 50092 TARTU [email protected] Hageja: Mari 49508254720 Uus 63a-54 50606 TARTU [email protected] +372 55876738 Kostja: Juku 395123547 Aardla 56 50603 TARTU [email protected] +37258789878 HAGIAVALDUS 4000 euro nõudmiseks Hagihind - 4000 Mina sõlmisin kostjaga (Juku) 20.03.2012 lammaste ostu-müügilepingu, kus kinnitasime, et müün temale 20 lammast, kokku 8000 euro eest. Sama lepinguga andis kostja lubaduse, et ostetud 20 lamba eest maksab ta raha minu pangaarvele kahes osas: 4000 eurot 20.maiks 2012 ja 4000 eurot 20.juuniks 2012. Esimese rahasumma maksis kostja tähtaegselt. Teine osamakse tähtaegselt minu pangaarvele ei laekunud. 22. juunil 2012 ma helistasin kostjale ja palusin tal raha koheselt ära maksta. Kostja vabandas ja ütles, et tal on hetkel rahalised raskused ja ta suudab võlgu oleva rahasumma ära maksta 20.juul...
1 Sisukord 1 Ühtne turg õigusriigi põhimõttel rajanev ühendus 3 2 Liikmesriigi kohustus järgida ELi õigust ametiasutuste vastutus 5 3 Kõik ametiasutuste meetmed võivad olla mõjutatud 8 4 Ühtse turu eeskirjade kohaldamine alati samasugune kahest osast koosnev menetlus 11 4.1 Vaba liikumise põhimõte ja võimalikud erandid 11 4.2 Kaupade vaba liikumine 13 4.3 Teenuste vaba liikumine 17 4.4 Isikute vaba liikumine 20 4.5 Kapitali vaba liikumine 22 4.6 Kontrollnimekiri 25 Lisa: Euroopa Liidu toimimise lepingu sätted 1 Ühtne turg õigusriigi põhimõttel rajanev ühendus Tänase ELi keskmes ELi ühtne turg, mida ni...
Soovituslikud õigusallikad. Eesmärgi osas kohustuslik. Rahvusvaheline leping on kahe või enama riigi vahel sõlmitud mistahes õiguslikult siduv kokkulepe. Konventsioon on välisleping, millel on reeglina palju pooli või mis on avatud liitumiseks kõigile või kindlaksmääratud hulgale riikidele, nt Euroopa Nõukogu. Harta on välisleping, millega reguleeritakse isikute õigusi või instituudi seisundit ja korraldust, nt Euroopa sotsiaalharta. Euroopa Liidu õiguse allikad: *ESMANE ÕIGUS *TEISANE ÕIGUS (määrus, direktiiv, otsus, soovitus, arvamus) Õigussuhe on isikute vaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel ning avaldub või on suunatud õiguste, kohustuste ja vastutuse tekkimisele, muutmisele või lõpetamisele. * ÜHEPOOLE ÕIGUSSUHE * MITMEPOOLNE ÕIGUSSUHE *ÜHEKÜLGNE ÕIGUSSUHE *KAHEKÜLGNE ÕIGUSSUHE- ühel poolel on ainult kohustused ja ühel ainult õigused. *KAHEKÜLGNE ÕIGUSSUHE-Kahekülgne on õigussuhe, kus õigussuhte pooled on vastastikku
Kohtunik-õigusemõistja või karistaja? Kõige üldlevinumas tähenduses peetakse kohtunikuks isikut, kelle võimuses on langetada otsus mõne juhtumi või küsimuse üle. Kuid siiski- seda teemat saab vaadelda kahest aspektist. Esmalt, kohtunik. Kohtunik on inimene, nagu iga teinegi. Teeb oma tööd ehk mõistab ja tõlgendab seadusi vastavalt praktikale. Lisaks sellele on tal ka oluline abiline- tema ise. Südametunnistus. Küsimus on ka selles, kuidas ja kellena kohtunik end ise oma ametitoolis tunneb. Muidugi ei saa kohtunik olla ka liialt heldekäeline ning halastav. Tema võimuulatus on kindlalt piiritletud ning vale otsuse tegemine võib maksta valusalt kätte. Nagu öeldakse: ,,Omad vitsad peksavad". Sama kehtib ka kohtusaalis. Mõlema osapoole- nii kohtuniku kui ka karistatava suhtes. Kohtunikele on ette antud väga selged piirid, eetika normid ning reeglid, millest tuleb neil ilmtingimata lähtuda. Kuid kõik vastused ei pruug...
09.2013 1. Seaduse võim/jõud, seaduse mõte/eesmärk 2. sõja ja rahu õigus 3. nagu sõjaõigused nii ka rahuõigused 4. juriidiliselt, faktiliselt 5. Linnale ja maailmale 6. Inimene on inimesele hunt 7. nagu, kahtlevalt suhtuma millessegi vms. (Koos soolateraga) 8. oh ajad, oh kombed 9. erakorralisele menetlusele kuuluvad kuritööd 10. kordamine on tarkuse ema 11. täies kooseisus 12. kuningas pole seadus, kuid seadus on kuningas 13. Õigus, see on teaduse ja õigluse kunst. 14. õiguse ja ülekohtu abil 15. ettevalmistamatult, otsekohe 16. Surm on loodusseadus 17. koos kiitusega 18. seadus arvestab looduse korda 19. poolte vahel 20. Tsirkust ja leiba 21. Kuritöö koosseis. Õigusrikkumise toimepanemise koht 22. Ühtsusest peitub jõud 23. Esialgu, käesolevaks ajaks/ajutiselt 24. Volituste piires. Üle võimupiiride 25. viisakus (riikide vahel) 26. Kunsti- või oskusnõuete kohaselt. Püüeldes heatahtlikkuse suunas 27. Maaõigus
Peeter Kase töölepingu lisa Raamatupidaja tööülesannete kirjeldus 1. Raamatupidaja on kohustatud: 1.1. Viima läbi majandustoimingute raamatupidamise arvestust vastavalt raamatupidamise seadusele ja muudele raamatupidamise korralduse alastele õigusaktidele. 1.2. Osalema finantsdistsipliini järgimise ennetustegevuses, tegema ettepanekuid rahaliste vahendite ratsionaalseks kasutamiseks. 1.3. Võtma vastu ja kontrollima raamatupidamise arvestuse algdokumendid ja valmistama need ette arvestuslikuks töötlemiseks. 1.4. Pidama põhivahendite, kaubalis-materiaalsete väärtuste ja rahaliste vahendite liikumise raamatupidamise arvestust. 1.5. Koostama toodangu (tööde, teenuste) omahinna kalkulatsioone, selgitama välja mittetootmiskulude ja kahjude moodustumise allikad, tegema ettepanekuid nende vältimiseks. 1.6. Teostama maksude ja tulude, p...
Mida ma muudaksin Eesti õiguses? Nüüdisaegse riigi osaks on kindlasti hästi toimiv õigussüsteem. Kuid igal süsteemil on oma nõrkused ja tugevused. Siinkohal tooksin välja mõned õiguse kitsaskohad, mida minu arvates tuleks parandada. Kõigepealt viiksin sisse muudatused karistusseadustikus, mis seisneb karistuste karmistamises. Kindlasti rakendaksin seda palju kõneainet pakkuvate joobes juhtide vähendamiseks. Praeguse seisuga võetakse neilt tähtajaliselt ära juhtimisõigus, millega kaasneb ka rahatrahv, ning tuleb uuesti sooritada Autoregistrikeskuse liiklusteooriaeksam või liiklusteooria- ja sõidueksam. Minu arvates ei ole see piisav karistus inimesele, kes istus hoolimatult joobes peaga rooli taha, seades ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu ja tervise, sest see ei õpeta talle puudu olevat vastutustunnet. Lahendaksin selle probleemi nii, et seaduse rikkujal võetakse load ära mitmeks aastaks ning tagasi saa...
1. Mida tähendab teie jaoks konkurentsiõigus ning milliste küsimustega konkurentsiõigus tegeleb? Konkurentsiõigus on käitumisreeglite kogum ettevõtjatele, mis kujunes majanduse headest tavadest. Konkurentsiõiguse eesmärgiks on tarbijate heaks turul vaba ning ausa konkurentsi tagamine ning monopolide tekkimise ära hoidmine. Konkurentsiõigus tegeleb konkurentsi, monopolide ning kaudselt ka tarbijate õigustega, sest need teemad puudutavad ka neid. 2. Mida tähendab turgu valitseva seisundi kuritarvitamine? Kui ettevõtjatele kuulub turu suurim osa ning ettevõtjatte võib tegutseda konkurentidest ning tarbijatest sõltumatu, omab ta turgu valutseva positsiooni. Kuritarvitamine on see olukord, kui antud ettevõtte, kellel puuduvad kaalukad kunkurendid, hakkab oma positsiooni kasutama oma huvides, näiteks läbi viima ebasoodsa tarbijate jaoks poliitikat, näiteks põhjuseta hinnatõus. 3. Kes kontrollib konkurentsi reeglitest kinni...
1. GATT on Riikidevaheline vabatahtlik kokkulepe omavahelise kaubanduse reguleerimiseks. Eesmärgiks oli kaotada järk-järgult tollitariifid ja piirangud kaubanduses ja kaupade impordis. GATT põhines vabaturul, ausal konkurentsil ja keskendus osapoolte majanduslikele eelistele. GATT-i tegevuse aluspõhimõtted: Eranditeta enamsoodustusrežiimi kehtestamine kõigi osapoolte vahel (MFN põhimõte), soodustused ühele osapoolele pidid automaatselt laienema kõigile Kohalikku tootmist ei olnud lubatud kaitsta sisseveotollide- ja kvootidega Hädavajalikke impordipiiranguid rakendav osapool pidi kõigepealt konsulteerima teiste liikmesriikidega. Tulevikusuund oli piirangute ja tollitariifide alandamine Erandid 4 põhimõttest: Ühiskonna moraali kaitsmine; Inim-, looma- või taimestiku kaitse; Riiklike ja rahvuslike väärtuste kaitse; Taastumatute riiklike maavarade säilitamine; Intellektuaalse omandi kaitse; Kohustuste täitmine, mis on tul...
TUBAKAS JA TUBAKAAKTSII S LII KONTS FS 130 TUBAKAS • Tubakas on taim, mis kasvab peaaegu kõigis maailmajagudes. • Tubakataime kuivatatud lehtedest tehakse sigareid, sigarette, piibutubakat, vesipiibutubakat, närimistubakat ja nuusktubakat. • Tubakas sisaldab nikotiini. • Nikotiin on värvitu vedelik, mis põletamisel omandab iseloomuliku pruuni värvuse ja tekitab tugevat sõltuvust. • ATKEAS § 15 kohaselt on tubakas taim perekonnast Nicotiana. TUBAKATOODE • TubS § 3 lg 1 kohaselt ontubakatoode kas täielikult või osaliselt tubakast valmistatud toode suitsetamiseks, närimiseks, imemiseks või ninna tõmbamiseks. • TubS § 3 lg 2kohaselt rühmitatakse tubakatooteid suitsetatavateks ja suitsuvabadeks. • Suitsetatavateks tubakatoodeteks on sigaret, sigar, sigarillo ja suitsetamistubakas ATKEAS § 16 lõigete 2–4 tähenduses. • Suitsuvabadeks tubakatoodeteks on närimistubakas ATKEAS § 16 lõike 5 tähenduses ...
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS: Vt ,,Kohaliku omavalitsuse õigus 1. ptk ja 3. ptk p-d 1-4. 1. Kohaliku omavalitsuse õiguse mõiste Kohaliku omavalitsuse õigus on avalik-õiguslike normide kogum, mis kohaliku omavalitsuse realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib kohaliku omavalitsuse üksuste (vallad ja linnad) õiguslikku seisundit, korraldust, ülesandeid, finantse ja tegevuse kontrolli. Reguleerib ka õigussuhteid teiste- nii avalik-õiguslike kui eraõiguslike- õigussubjektidega. 2. Kohaliku omavalitsuse õiguse liigitus õigusinstituutide kaupa 1) Omavalitsuskorraldusõigus- KOV üksuste õiguslik staatus, sisemine struktuur ja ülesannete sfäär ning nende organite õiguslik staatus 2) Omavalitsushaldusõigus- materjaalsed funktsioonid, niivõrd kui need rajandevad kohaliku omavalitsuse õiguse normidel 3) Omavalitsusfinantsõigus-vajalike funktsioonide täitmiseks vajalike rahaliste vahendite soetamine...
omavalitsuse volikogu). Ajutine on selline riigiorgan, mille moodustamisel määratakse kindlaks tema tegevuse ajalised piirid. Seda võidakse teha kas kalendaarselt või faktiliselt. Ajutised on üldjuhul organid, mis moodustatakse mingisuguse kindla ülesande täitmiseks. Õiguse mõiste ja tähtsus. Õigust kui sotsiaalsete suhete spetsiifilist reguleerimisvahendit iseloomustab rida spetsiifilisi tunnuseid: 1) Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum. Õigusnormid ei toimu eraldi, hajutatult, vaid kogumina, nad kujutavad endast terviklikku süsteemi, mis kujuneb vastastikku seotud elementidest. 2) Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. See tunnus eristab õigusnormide kogumit mitte ainult ürgkogukondliku ühiskonna tavadest, vaid ka suurest hulgast mitmesuguste teiste sotsiaalsete normide süsteemidest, sest õigusnorme loob ainult riik
Hr Peep Mänd 19.märts 2014 OÜ Mati Post direktor AVALDUS Soovin lõpetada minu ja OÜ Mati Post vahel 1.mail 2013.a sõlmitudtöölepingu. Töölepingu lõpetamise kuupäevaks ja ühtlasi ka viimaseks tööpäevaks palunlugeda 19.03.2014. Lugupidamisega, (allkirja koht) Jaak Võsu tisler
Valdus(posessio) Omandiõigus(dominium) Õigused võrale asjale(Iura in re aliena) Pant Servituudid Pärilik rent Hoonestusõigus Fiducia cum creditor Reaalservituudid Isiklikud servituudid Viljakasutus Pignus Asja eluaegne kasututamisõigus Hypotheca Külaservituudid Linnaservituudid Actus Iter Via Aquaeductus Õigus elada võõras majas Õigus kasutada võõra orja tööd Õigus kasutada võõrast asja teatud otstarbeks Pant kohustuse täitmise tagamise vahend, kasutati laenulepingutega seoses 1.feducia cum creditor pant oli võetud omandisse. 2.pignus pant oli võetud kasutusse. 3.hypotheca- pant mille juures jääb omanikule nii omandiõigus, kui ka asja valdus ja võlausaldaja võib nõuda asja välja andmist, kui võlgnik võlga tagasi ei tasu. Servituud vajadusel naabri maa kasutamisõigus. 1.reaalservituudid 2
Töötuskindlustus on sundkindlustuse liik, mille eesmärgiks on kindlustatule töötuse korral tööotsingute ajaks kaotatud sissetuleku osaline kompenseerimine, tööandjale töölepingute ja teenistussuhete kollektiivse ülesütlemisega seotud kulude osaline hüvitamine ning töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral. Käesoleva seaduse mõttes on kindlustatu töötaja, avalik teenistuja, võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav füüsiline isik või Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa, kui nad on maksnud töötuskindlustusmakseid käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras. Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes on töötuna arvele võetud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 kohaselt ja kellel on töötuskindlustusstaazi vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. Kindlustatul, kellele on makstud töötutoetust tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alus...
Pärast Nõukogude Liidu lagunemist 1991. aastal sai Venemaal hoo sisse erastamise-nimeline mäng. Seda kiitsid Lääne ostetavad poliitikud ja massiteabevahendid kui ühiskonna hiigelsuurt sammu vaba ettevõtluse suunas, kus kõik looduslikud ressursid ja ebaefektiivselt juhitud riiklikud ettevõtted müüdi eraettevõtjatele, lootuses, et kasumijanust ajendatud ettevõtjad juhivad ettevõtteid palju efektiivsemalt, mis tagab tootmise märkimisväärse tõusu ja Venemaa õitsengu. Selline oli teooria. Praktikas võimaldas erastamine juutidel Venemaa rikkusi massiliselt röövida. Riiklikes struktuurides pesitsevad ametnikud-juudid sooritasid "sõbralikke" tehinguid struktuuriväliste organiseeritud kuritegevuse juutidega, olles seejuures ainsad kodanikud, kes üldse midagi osta suutsid. Varandused, mis varem teoreetiliselt kuulusid kogu rahvale ja olid riigi hallata, läksid juutide kätte, aga vene rahvale ei jäänud midagi isegi teoreetiliselt. Selle asemel, et...
Autor võib nimetatud õigusi ise teostada, samuti võib autor nõustada nimetatud õiguste kasutamisega teiste isikute poolt e anda õiguste teostamiseks litsentsi. St, et tulenevalt õiguste loovutamise keelust jäävad isiklikud õigused küll kuuluma autorile, kuid autor ja teose kasutaja lepivad litsentsilepinguga kokku, et isiklikke õigusi teostab teine isik e teose kasutaja. Seadusest tulenevalt on autoril järgmised isiklikud õigused: · Õigus autorsusele, st autoril on õigus esineda üldsuse ees teose loojana ja nõuda teose loomise fakti tunnustamist teose autorsuse seostamise teel tema isiku ja nimega teose mis tahes viisil kasutamisel; · Õigus autorinimele, st autoril on õigus otsustada, millisel viisil peab olema tähistatud autori nimi teose kasutamisel kas autori kodanikunimega, autorimärgiga, varjunimega või ilma nimeta;
Sotsiaal-Humanitaarinstituut Õigusteaduskond Kristine Kuusik Lapse õigused ja kohustused Eesti Vabariigis Kursusetöö Juhendaja: Lembit Allingu Tallinn 2010 Sisukord Lapsed on meie tulevik ja lootus helgema ühiskonna loomiseks ja hoidmiseks. Seega kasvatame me oma lastest tuleviku ühiskonna alustalasid. Et ühiskond tuleks terve ja et riik hoiaks haritud inimeste eestvedamisel heaoluühiskonnamärki on lapse kasvatamisel kaks olulist rolli: vanematepoolne kasvatus kooskõlas lapse õiguste ja kohustustega, mis tulenevad seadustest ning nende seaduste rakendamine lapse terveks ja inimlikuks kasvatamiseks lähtuvalt perekondlikest traditsioonidest ja üldtuntud tavadest. Minu valitud kursusetöö teema on väga aktuaalne hetkel kahel põhjusel: järjest enam pööratakse meie arenevas ...
SOTSIAAL-HUMANITAARINSTITUUT NAFTAREOSTUSE MÕJU VEEKOGUDELE Essee Tallinn 2010 Naftareostus veekeskkonnas on alati äärmiselt traagiline ning südantlõhestav. See probleem on olnud juba aastakümneid ning esineb kahjuks ka tänapäeval. Massimeediast saame tihti teateid veekogude naftareostuse ilmingutest, telepilt toob meieni pilte surevatest lindudest, usinatest vabatahtlikest ning looduskaitsjatest, kes püüavad päästa veel hinges vee-elanikke. Taoline pilt ei saa kedagi külmaks jätta, kuid ometi domineerib suhtumine, et veekogude ökosüsteemi see ei mõjuta. Suure ja nähtava reostuse likvideerimine päästab kõiki ohust? Tegelikkusest on asi kaugel, sest on raske täpselt õelda kui palju suudavad veekeskkonnad reaalselt naftareostust taluda ning millist mõju see k...
Kuritegevus Eesti Vabariigis 1918-1939 Loeng II 29.10.2013 Nullum crimen, nulla poena sine lege! - Ei ole kuritööd, ei ole karistust ilma seaduseta! Nemo est supra leges! - Mitte keegi ei ole seadusest kõrgem! Non rex est lex, sed lex est rex. - Mitte kuningas ei ole seadus, vaid seadus on kuningas. (Kel õigus, sel jõud) Sine ira et studio. - Ilma viha ja eelistuseta Ius est ars boni et aequi. - Õigus on kunst headusest ja õiglusest. Iuaviter in modo fortiter in re. - Tagasihoidlik käitumises, tugev tegudes. Kergem seadus ulatub alati tagasi, nt. seadus mis vähendab karistust, seadus mis välistab kuriteo, vms. Raskem seadus ei oma tagasiulatavat jõudu. Tundlikkus töö suhtes on meie professionaalsuse alus. Juristi töös peab olema 3 asja kuum süda, selge pea ja puhtad käed. Loe lastepiiblit saad legendid ja vahvad pildid.
Eessõna Euroopa Liit e Euroopa rahvaid ühendav liit, mis kujutab oma ülesehituselt riiki kui sellist. Liidus on Parlament, Kohus, komiteed ja isegi president, kes küll erinevalt parlamentaarse riigi presidendist valitseb vaid kuus kuud. Seejärel astub tema ametikohale uue liikmesriigi esindaja, andes sel viisil oma riigile eesistumismaa nimetuse. Niisamuti kui igale riigile kohane on EL-il oma pealinn, mis seni paika panemat aja jaguneb 3 linna Brüssel, Luksemburg, Strasbourg. Kindlat pealinna nimetust ei saa neist ükski kanda kuna omavad tähtsat rolli. Brüsselis on Europa Liidus täitevvõimu rollis oleva komisjoni ja liikemsriikide valitsuste esindajatest koosneva nõukogu peakorterid ning lühemateks istungiteks kogunevad sinna Euroopa Parlament. Luksemburgis on Euroopa Liidu Kohus, Kontrollikoda, Euroopa Investeerimispank ning Euroopa Parlamendi sekretariaat. Strasbourgis toimuvad Euroopa Parlamendi põhiistungid ja seal asub 150 liikme...
Lääniõigus- ehk Valdemar Ericu lääniõigus. Lääniõigust andsid üksikud maahärrad oma piirkonnas vasallidele, mis käsitles nende vahekordi maahärradega Teenimisõigus- kujunes härrade ja nende teenijate ning tööliste vahel Mõisaõigus- kujunes vassalide ja talupoegade vahekordade määramiseks Linnaõigus- kujunes linna piirides elavate inimeste õiguseks Talurahvaõiguse kodifikatsioon- Ordu või eesti talurahva õigus; Saare- Lääne talurahvaõigus. Õigus, mis oli talurahva vahel, vanad tavad, suulises vormis. Kriminaalõigus oli reguleeritud talurahvaõigusega, mis oli kirjalik. Tähtsaks kujunes Sachsen-Spiegal, mis on kohaliku Sachseni õiguse mitteametlik ülestähendus. Koosnes kahest osast- maaõigusest ja lääniõigusest Peale Jüriöö ülestõusu (1343) eestlaste olukord halvenes. Tekkis kodukari- mõisnike distsiplinaarõigus talupoegade üle. Võisid peksta talupoegi. 4. Liivimaa maapäev
: : 20 (12.10.2010) : : , 2-55, -, (, e-mail): +37258087902, : 2009- 2013 .. - () : - 1997 2009 .. () : : 02.07 - 15.07.2010 ( ) (, ) : : - , ; - : - , 2 ; - , , ; - , ;
Sotsiaal-Humanitaarinstituut Õigusteaduskond Seksuaalse iseloomuga kuritegude ennetamine Kristine Kaasonen Juhendaja: Lembit Allingu Tallinn 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2. Seksuaalse iseloomuga kuriteod ............................................................................................ 4 2.1 Vägistamine...................................................................................................................... 4 2.1.1 Vihavägistamine.........................
1 Slaid Mis on haridus? Haridus on teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ning käitumisnormide süsteem, mis võimaldab inimesel kujuneda pidevalt arenevaks isiksuseks, kes on suuteline elama väärikalt, austama iseennast, oma perekonda, kaasinimesi ja loodust, valima ning omandama talle sobivat elukutset, tegutsema loovalt ning kandma kodanikuvastutust. 2 Slaid Mis on hariduse eesmärk? · Luua soodsad tingimused isiksuse, perekonna, eesti rahvuse, samuti rahvusvähemuste ja Eesti ühiskonna majandus-, poliitilise ning kultuurielu ja loodushoiu arenguks maailma majanduse ja kultuuri kontekstis; · Kujundada seadusi austavaid ja järgivaid inimesi; · Luua igaühele eeldused pidevõppeks. 3 Sliad Eesti Vabariigi Haridusseaduse eesmärk · õiguslikult tagada haridussüsteemi kujunemine · toimimine · Areng 4 Slaid - Huvitavat · § 9. Õppimisvõimaluste tagamine or...
Eesti Vabariigi Haridusseadus Agnes Kaasik PtS121 Paikuse 2013 Mis on haridus? · Teadmised · Oskused · Vilumused · Väärtused · Käitumisnormid Mis on hariduse eesmärk? · Areneda ja luua soodsaid tingimusi · Kujundada seadusi austavaid ja järgivaid inimesi · Luua igaühele eeldused pidevõppeks. Eesti Vabariigi Haridusseaduse eesmärk Tagada õiguslikult haridussüsteemi: ·Kujunemine ·Toimimine ·Areng Haridusasutuste alluvus · Riigiharidusasutused alluvad Haridus- ja Teadusministeeriumile · Munitsipaalharidusasutused alluvad kohalikule omavalitsusele · Erakoolid alluvad neid asutanud juriidilisele või füüsilisele isikule. Haridusasutuste juhtimine · Haridusasutust juhib juhataja, direktor või rektor · Haridusasutuse juhi määrab ametisse omanik, kui haridusasutuse põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti Huvitava...
1 LOGOS sõna, seadus, loogika. Loogika on õpetus õigest mõtlemisest, õige mõtlemise reeglitest. Rajajaks Aristoteles (384- 322) Metakeele alusel saame analüüsida elavat keelt. Ka loogikas on oma metakeel. Sellega kirjeldatakse õiget mõtlemist. Loogika 4 traditsioonilist osa: 1. Õige mõtlemise seadus- samasuse, vasturääkivusi välistav, välistatud kolmanda ja küllaldase aluse seadus. 2. Mõtlemise üldvormid: 1) mõiste, 2) otsustus, 3) järeldus. 3. Mõtete seostamise vormid arutluses: 1) induktsioon, 2) deduktsioon, 3) analoogia. 4. Tõestus ja ümberlükkamine. Loogikad: 1. Formaalne loogika Pöörab tähelepanu lausete vormile, mitte sisule. Peamine tähelepanu mõiste õpetusele. 2. Kvalentne loogika kas otsus on tõene või väär. Otsus on absoluutne. 3. Dialektiline loogika eitav loogika. Otsus ei ole absoluutne. Ka...
Isiklikud õigused kaitsevad autori vaimset, hingelist ja moraalset suhet tema loomingu tulemuse teosega. Samas kaitsevad isiklikud õigused ka teost, selle isikuga seotud külge: teose autorsust ja puutumatust. Isiklike õiguste kehtestamise aluseks on asjaolu, et autor panustab ja väljendab oma loomingus isiklikke tundeid, mõtteid, oskusi, teadmisi. Need on inimlikud, inimeseks olemise omadused, sellest ka termin ,,moraalsed õigused".16 Isiklikud õigused on:17 · Õigus autorsusele - esineda üldsuse ees teose loojana ja nõuda teose loomise fakti tunnustamist teose autorsuse seostamise teel tema isiku ja nimega teose mis tahes kasutamisel. · Õigus autorinimele - õigus otsustada, millisel viisil peab olema tähistatud autori nimi kasutamisel - kas autori kodanikunimega, autorimärgiga, varjunimega ehk pseudonüümiga või ilma nimeta ehk anonüümselt
EKV6082 Eesti keel C1.1 Viktoria Gratsjova Minu ülevaade allikateks on kaks õpikut. Üks nendest on "Õigusõpetuse õpik 3.täiendatud ja ümbertöötatud väljaanne" ,mille autoriteks on Advig Kiris, Ants Kukrus,Poigo Nuuma ja Enno Oiderma. Seda anti välja Kirjastuses "Külim" 2012. aastal. Teiseks allikaks on õpik, mille nimeks on "Rooma eraõiguse alused" autor Elmar Ilus. Raamat on trükitud advokaadibüroo "Lepik & Luhäär Lawin" toel, kirjastuses "Penikoorem" 2005. aastal. Need kaks õpikut-konspekti on mõeldud õigusteaduskonna üliõpilastele, et omandada õigusalaseid teadmisi ja mõista eesti õigusteaduse arengulugu. Õpikust "Rooma eraõiguse alused" mina võtsin 5.peatükki (89-98 lk) ja 9.peatükki (171- 186 lk). Õpikus "Õigusõpetus" mina analüüsisin 2.peatükki (38-54 lk) ja 3.peatükki (62- 75 lk). Mina valisin need kaks õpikut, sest kõik minu eriala materjalid põhinevad just nendel õpikutel. Õpikute tekst on jaotatud teemade kaupa ja tegemist ...
Liberaalset ja sotsiaalriiki eristatakse riikliku tegevuse ulatus ejärgi ühiskonnas. Liberaalses seisavad esipkaanil indiviid ja tema õigused moraalsele, majanduslikule ja poltilisele vabadusele. Sellele vastavalt peab riik oma tegevust piirama. Sotsiaalriik sekkub laialdaselt ühiskonnaellu. Riik tegutseb kui sotsiaalse õigluse ja avaliku heaolu kaitsja. Kuidas on seotud õigus ja poliitika? Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus – Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis, milles osalevad kollektiivid ja indiviidid, teatavatel juhtudel aga kogu rahvas ning ta leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena. Seega on õigusaktis väljendatud riigi tahe poliitiliste jõudude kompromiss. Õigus on riigi poliitika teostamise vahend. – Oma poliitika teostamisel kasutab riik eelkõige õigust kui väge ratsionaalset ja otstarbekohast vahendit ühiskonnaliikmete käitumise suunamiseks riigi
Rooma õigustraditsioonile pandi tegelikult alus XII tahvl seadustega 451-450 aastast eKr. Rahvas hakkas oma vabaduse tagatisena nõudma õiguslikku selgust ning turvalisust. Oli vaja avalikult väljakuulutatud ja igaühele kättesaadavaid seadusi, mille täitmine oleks kohustuslik kõikidele kodanikele, nii patriitsidele2 kui ka plebeidele3. XII tahvli seadused kujutasid endast 494. aasta kompromissi vilja. XII tahvli seaduste puhul oli oluline, et see oli kirjalik õigus. Õigus sündis kirjapanemise aktiga. Iseenesest ei olnud selles midagi uut. Roomlased rõhutasid ka ise alati, et mujal Vahemere ääres tehti õiguse kirjapanemisega algust palju varem. Kuningate ajast on samuti jälgi kirjutatud õigusest, kuid alles nüüd anti kirjalik vorm õigusele, mis sidus kõiki kodanikke. Sellega anti Euroopale kodanikeõiguse selges ja arusaadavas vormis kodifitseerimise, ulatusliku üleskirjutuse idee. Õigus pidi kindlustama ja tagama vabaduse ning võrdsuse
EUROOPA LIIDU ÕIGUS ( RIIGIKOHTU LAHENDID) 3-4-1-5-08 1) Kolleegium märgib kõigepealt, et üldjuhul ei ole kohtute pädevuses EL-i õiguse põhiseadusele vastavuse kontrollimine. Eesti Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise lepingule lisatud ühinemisakti (RT II 2004, 3, 8) artikli 2 alusel muutusid alates Euroopa Liiduga ühinemise kuupäevast Eesti Vabariigi suhtes siduvaks Euroopa Ühenduse asutamisleping ja Euroopa Liidu leping ning nende alusel vastuvõetud aktid. Need aktid moodustavad Euroopa Kohtu hinnangul omaenda õiguskorra, mis on liikmesriikide õigussüsteemide lahutamatu osa ja mida nende kohtud on kohustatud kohaldama (vt Euroopa Kohtu 15. juuli 1964. aasta otsus kohtuasjas 6/64: Costa vs. ENEL, EKL 1964, lk 1253). Liikmesriikide kohtute pädevuse kohta kontrollida EL-i õiguskorda kuuluvate õigusaktide vastavust liikmesriikide põhiseadustele on Euroopa Kohus leidnud, et ühenduse institutsioonide võetud meetmete kehtivuse üle saab ot...
Kordamisküsimused 2014/2015 1. Millised seaduse reguleerivad aktsiiside maksustamist Eestis? ATKEAS ja pakendiaktsiisiseadus 2. Iseloomustage aktsiisi maksu? Aktsiisid on tarbimismaksud, millega maksustatakse teatud konkreetset kaubagruppi. Riiklik maks, Perioodiline ja ühekordne maks, Neutraalsuse põhimõte, Subjektiivne ja objektiivne maks. On lisandatud väärtuse maks 3. Milline on aktsiisi mõiste? Aktsiis on tarbimismaks, millega riik maksustab teatud konkreetset kaubagruppi (kütusel, tubakal, alkoholil, mootorsõidukitel ja alkoholi-ja karastusjoogipakenditele. 4. Mida tähendab, et aktsiisidel on regulatiivne eesmärk? Aktsiisidega piiratakse tervisele või keskkonnale ohtlike kaupade tarbimist. Aktsiisidega kogutakse täiendavat raha maksustatavate kaupade tarvitamisest tingitud kulutuste katteks (nt alkoholismist põhjustatud haiguste ravi, teede ehitus). Aktsiiside kaudu püütakse mõjutada tarbijate eelistusi, näiteks eelistada lahj...
Tööleping Number: 789 Kuupäev:8.12.2014 LEPINGU POOLED Juhataja Maiu-Liis Mänd, edaspidi TÖÖANDJA, ja Hindrik Kemps, edaspidi TÖÖTAJA, sõlmisid käesoleva töölepingu järgmistel tingimustel: TÖÖLEPINGU TÄHTAEG JA TINGIMUSED TÖÖTAJA asub tööle 22.12.2014 TÖÖTAJA asub tööle katseajaga 7 kuud. Tööleping on sõlmitud tähtajatult. TÖÖTAJA töökoht asub Rakveres. TÖÖ SISU TÖÖTAJA asub tööle klenditeenindajana. TÖÖTAJA töökohustused on kindlaks määratud ametikirjeldusega (lepingu lisa 1). TÖÖAEG TÖÖTAJA asub tööle täistööajaga, arvestuslikult 8 tundi päevas, 40 tundi nädalas, puhkepäevad on laupäev ja pühapäev. Tööaja algus, lõpp ning lõunaaeg on määratud töösisekorrareeglitega. TÖÖTAJA põhipuhkuse kestus on 28 kalendripäeva. Täiendavat lapsepuhkustei antakse TLS § 63 alusel. TÖÖT...
Hädakaitsepiirid ei ole selged Hädakaitse mõiste on sätestatud karistusseadustiku § 28. Aga mis siis hädakaitse on? Hädakaitse on kaitsjat ennast või teist isikut või nende õigusi ohustava õigusvastase ründe tõrjumine. Tegu, mis on hädakaitse olukorras toime pandud ei ole karistatav, kuid ainult siis kui ei ole ületanud hädakaitse piire. Hädakaitset saab eristada nii tsiviilõiguse raames kui ka karistusõiguse raames. Üldiselt kui inimene paneb toime mingisuguse teo, siis näeb seadusandja ette ka vastavad sanktsioonid ehk rakendatakse õigusnormi rikkunud isiku suhtes karistust. Kuid seaduses on sätestatud ka teo õigusvastasust välistavad asjaolud ehk asjaolud, mille esinemisel rikkujat ei panda enda teo eest vastutama - tema suhtes ei kohaldata karistust. Näiteks kui mingisugune isik ründab teist, mille peale rünnatav hakkab karjuma ja osutab vastupanu ning seejärel ründaja otsustab enda ründeobjektiks olnud isiku ründamisest loobuda, ...
Kohtusüsteemi arengu põhimõtted Kohtunike täiskogu 9. veebruari 2007. a otsus I Üldsätted 1. Eesti kohtusüsteem on põhiseaduslik institutsioon, mis võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttele tuginedes on oma tegevuses sõltumatu. 2. Kohtusüsteem toimib iseseisva võimuna ja kannab seadustega määratud alustel ja korras vastutust õigusemõistmise toimimise eest. 3. Kohtusüsteem peab tagama ausa ja objektiivse õigusemõistmise, isikute vaba juurdepääsu õigusemõistmisele ja nende õiguste kaitse, samuti kohtuasjade lahendamise mõistliku aja jooksul. 4. Põhiväärtusi järgiva ja korrakohaselt toimiva kohtusüsteemi arengu tagamiseks on oluline korrastada kohtusüsteemi ülesandeid ja struktuuri, arendada kohtusüsteemi rahastamist ja kohtuhaldust, süvendada selle enesekorralduslikku alget ning edendada kohtusüsteemi personalipoliitikat ja koolitust. Nende ülesannete täitmiseks on Eesti kohtunikud 2007. a täiskogul vastu võtnud käesolevad koh...
3.2010 I JAOTIS VÄÄRIKUS Artikkel 1 Inimväärikus Inimväärikus on puutumatu. Seda tuleb austada ja kaitsta. Artikkel 2 Õigus elule 1. Igaühel on õigus elule. 2. Kedagi ei tohi surma mõista ega hukata. Artikkel 3 Õigus isikupuutumatusele 1. Igaühel on õigus kehalisele ja vaimsele puutumatusele. 2. Meditsiini ja bioloogia valdkonnas tuleb eelkõige austada järgmisi nõudeid ja keelde: a) asjaomase isiku vaba ja teadliku nõusoleku, mis on antud seaduses ettenähtud korra kohaselt, nõue,
Formaalsest põhiseaduspärasusest1 - Üldise põhimõttena vajab igasugune põhiõiguste piiramine seadust, mis sellise piirangu ette näeb (demokraatia, õigusriigi põhimõtted = ehk seaduslikkuse põhimõtte nõue! Riigikohus: „15. Riigikohus on korduvalt rõhutanud põhimõtet, et PS § 3 1. lõike esimesest lausest ja §-st 11 tulenevalt tohib põhiõiguste ja vabaduste piiranguid kehtestada ainult seadusjõulise õigusaktiga. Põhiseadus ei näe ette muid võimalusi põhiõiguste ja vabaduste piirangute kehtestamiseks. See põhimõte on absoluutne ning välistab võimaluse kehtestada põhiõiguste ja vabaduste piiranguid seadusest allpool seisvate õigusaktidega.“ (RKPJKo 3-4-1-7-01 p 15) - Piiramise võimalusi on kolme liiki: a) Teatud põhiõiguste puhul näeb PS ette piiramise seaduse alusel ilma sellele seadusele lisanõudeid kehtestamata (nt § 31 II lause) PS § 31. Eesti kod...
SOOVITUSKIRI Põlva, 6. aprill 2015 Kadri Kadakas töötas ettevõttes Põlva Tarbijate Ühistu kaupluses Selvehalli konsum alates 01.05.2001.a. Ta asus ettevõttesse tööle müüja-kassapidajana. Põlva Tarbijate Ühistu on aastal 1902. aastal loodud ettevõte, mis on Põlva Maakonnas elavate või töötavate füüsiliste isikute vabatahtlik ühendus. Ühistu on juriidiline isik, tal on oma v ara, iseseisev bilanss ja nimetuseta pitsat. Kadri Kadakas on lõpetanud Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli müügikorralduse eriala, kus ta on omandanud vajalikud teadmised sellel erialal töötamiseks. Ka varasemad töökogemused on tal samast valdkonnast. Kadri Kadakas on olnud oma töökohal õpihimuline ja töökas, tõõmsameelne ja särasilmne müüja. Suudab kiiresti kohaneda. Jagab piisavalt teadmisi müügitööst, töö kiire ja korralik. Suhtlemisaldis klientidega suheldes. Selvehalli konsumi töötajana on Kadri Kadaka...
Pubi Vana Vaksal Jaama 63a 22.04.2015 63201 Põlva PRETENSIOON Austatud juhataja Külastasin Teie kohvikut 22.04.2015 kell 17.00. Minu tellimuses oli kaks tervisesalatit, kaks päevapraadi, kaks rummikooki, kaks lattet ja kaks coca-colat. Maksin selle eest kokku 30 eurot ja 70 senti. Saamata jäi aga üks rummikook. Teenindaja nimeks oli Kadri. Soovin, et saamata rummikoogi eest kompenseeritakse mulle minu poolt rohkem makstud summa, milleks on 1 euro ja 50 senti. Arveldusarve konto number, kuhu Saate vastava summa kanda on 102342712950. Lugupidamisega Mari Murakas [email protected] 5583 3344
Mari Murakas [email protected] 5583 3344 25.04.2015 VASTUSKIRI PRETENSIOONILE Austatud Mari Murakas Kontrollisime Teie tellimust ja vabandame siiralt meie eksimuse pärast. Seoses sellega, et 22. aprillil oli meil tööl uus töötaja ja tekkisid arusaamatused. Kompenseerime Teile saamata jäänud toote maksumuse summa 1 eurot ja 50 senti ja kanname summa Teie poolt etteantud arveldusarve numbrile. Loodame, et jääte meie kliendiks ka edaspidi. Lugupidamisega Kadri Kadakas Juhataja [email protected] 5023 2014
OÜ Kajakas AS Pliiats 15.06.2007 nr 1-2/4 Laua 7-2 Paide 13456 Konverentsi ruumide üürimine Lugupeetud AS Pliiats Palun infot, millistel tingimustel oleks võimalik broneerida Teie asutuses ruume konverentsi läbiviimiseks 200 inimesele. Täpsustada üüritasu ning kas on võimalus kasutada videoprojektorit, arvuteid, koopiamasinat. Austusega Kaarel Tint Juhataja tel 555 2578, [email protected] Mai 5 Telefon 544 3322 Pangakonto 3643465865 Sampo Pank 13523 Pärnu Faks 443 5587 E-mail: [email protected] Registrikood 112233445
KOV määruse eelnõu ettevalmistamine ………………….. määruse „Valla eelarvest sotsiaaltoetuste määramise ning maksmise tingimused ja kord „ näitel. Referaat Juhendaja Anne Rähn PÄRNU 2014 1 Sisukord SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. KOHALIKU OMAVALITSUSE OLEMUS JA ÕIGUSLIKUD ALUSED..................4 1.2 KOV-d ülesanded.....................................................................................................4 1.3 KOV õigustloovate aktide järelevalve.....................................................................5 2. KOHALIKU OMAVALITSUSE MÄÄRUSTE NORMITEHNILISED NÕUDED....6 KOKKUVÕTE......................
inimeste esindatust. Sel juhul ideaalne ja reaalne õiguse loomus eksisteerib parlamentaarse seadusandluse ja põhiseadusliku kontrolli vahel. Võimude lahusus tasakaalustab nende vahekorda, seega on täidetud õiguskorra harmoonia. Järelikult on süsteem suletud ning õiguse topeltloomuse teoreem tõestatud. Õiguse topeltloomusest arusaamiseks tuleb astuda kolm sammu: 1.Õigsus (küsida õigsuse kohta e vajalikkuse ja nõude sisu kohta. Õigus omab nõuet õigsusele. Õigsuse nõue tuleb tõstatada nende poolt, kes õigust loovad/rakendavad/tõlgendavad) 2. Diskursus (läbida see). Diskursus on praktilise õiguspärasuse (õigsuse) või tõe protseduuriline teooria. See räägib sellest, et õigsus on tagatud siis, kui on järgitud teatud protseduure. Diskursuse reeglid formuleerivad sh üldised õiguspärasuse nõuded: - mittevastuolulisus - universaalsus kasutatavate eelduste mõttes
1. X ministeerium kavatses korraldada isadepäeva tähistamiseks piduliku aktuse kontserdi ja hilisema koosviibimisega. Selleks soovis ministeeriumi esindaja üürida AS Tants ja Trall saali. Kokkuleppe kohaselt pidi ministeerium maksma pool üürist enne ja pool pärast üritust. Esimese poole maksis ministeeriumi esindaja ära, kuid hiljem keeldus ülejäänud summat maksmast. 1. Kas tegemist on ametiasutustega? Jah, on. (Ministeerium on valitsusasutus) 2. Kas tegemist on avaliku halduse kandjatega? Kui jah, siis millist liiki? Ministeerium on avaliku halduse kandja, AS ei ole. Avaliku halduse kandja kolm liiki: avalik-õiguslik korporatsioon, avalik-õiguslik asutus ja avalik-õiguslik sihtasutus. 3. Kas isikud täidavad kaasuses avalikke ülesandeid? Ei täida. 4. Millisesse õiguse valdkonda see probleem kuulub ja kuidas seda lahendada? See probleem kuulub eraõiguse valdkonda. 5. Millisess...
aastal. Eesti Vabariigi Riigikogu ratifitseeris konventsiooni 1991. aastal. https://www.riigiteataja.ee/akt/24016 Igaühel on õigus kõigile neis esitatud õigustele ja vabadustele ilma mis tahes vahetegemiseta rassi, nahavärvi, soo, keele, usu, poliitiliste või teiste seisukohtade, rahvuse või sotsiaalse päritolu, varandusliku või sünnistaatuse või mingi muu kriteeriumi alusel. Kaitsele, millega ta võib võtta täielikult enda kanda talle kuuluva vastutuse ühiskonnas. * Õigus elule. * Sünnihetkest peale on tal õigus nimele, õigus omandada kodakondsus ja võimaluse piires ka õigus tunda oma vanemaid ja olla nende poolt hooldatud. * Õigust säilitada oma seadusega tunnustatud identiteet, sealhulgas kodakondsus, nimi ja perekondlikud suhted. * Õiguse väljendada oma vaateid vabalt kõikides teda puudutavates küsimuste- kes on võimeline iseseiskavaks seisukohavõtuks. * Sõnavabadusele.
1. Kohtusüsteemi ülesehitus ja kohtunike ametisse nimetamise kord Eesti kohtusüsteemi ülesehitus. Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline. I aste – 1) maakohus. Linnakohtuid alates 2006 aastast enam pole, nüüd kattuvad nad prokuröride piirkondadega. Kohtud nüüd jaotatud nelja piirkonda – Harju Maakohus (Tallinn ja Harjumaa, esimees Särgava, 66 kohtunikku; Viru Maakohus (Jõhvi, Narva ja Rakvere kohtumajad, 30 kohtunikku), Pärnu Maakohus (Pärnu, Haapsalu, Rapla, Järva ja Kuressaare kohtumajad, 22 kohtunikku), Tartu Maakohus (Tartu, Jõgeva, Viljandi, Võru, Valga ja Põlva kohtumajad, 35 kohtunikku). Need on piirkondadesse jagatud kohtud, 4 piirkonda, millel on oma filiaalid. Kohtumaja juht – 1 kohtunik 5 aastat, tema nimetab ametisse kohtuesimees (igas filiaalis oma juht). 2) halduskohtud – Tallinnas ja Tartus. Halduskohtusse pöördutakse kui isik pöördub millegagi riigi vastu (avaliku võimu ja omavalitsuse toimingu või haldusakti vastu). Juhul...
Kohtusüsteemi arengu põhimõtted Kohtunike täiskogu 9. veebruari 2007. a otsus I Üldsätted 1. Eesti kohtusüsteem on põhiseaduslik institutsioon, mis võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttele tuginedes on oma tegevuses sõltumatu. 2. Kohtusüsteem toimib iseseisva võimuna ja kannab seadustega määratud alustel ja korras vastutust õigusemõistmise toimimise eest. 3. Kohtusüsteem peab tagama ausa ja objektiivse õigusemõistmise, isikute vaba juurdepääsu õigusemõistmisele ja nende õiguste kaitse, samuti kohtuasjade lahendamise mõistliku aja jooksul. 4. Põhiväärtusi järgiva ja korrakohaselt toimiva kohtusüsteemi arengu tagamiseks on oluline korrastada kohtusüsteemi ülesandeid ja struktuuri, arendada kohtusüsteemi rahastamist ja kohtuhaldust, süvendada selle enesekorralduslikku alget ning edendada kohtusüsteemi personalipoliitikat ja koolitust. Nende ülesannete täitmiseks on Eesti kohtunikud 2007. a täiskogul vastu võtnud käesolevad koh...
Raamat Tekstisisene viide Viide loetelus “Kasutatud kirjandus” Üks autor (Pihlau, 2003) või (Pihlau, Pihlau, J. (2003). Edukas otsing Internetis ehk 2003, lk 24) kuidas leida nõela heinakuhjast. Tallinn : Külim 2 autorit (Cargill & Webb, 1988) või Cargill, J., & Webb, G.M. (1988). Managing (Cargill & Webb, 1988, lk libraries intransition. Phoenix; New York: Oryx 54) Press. 3 ja enam autorit (Guerin et al, 2005) või Guerin, W. L., Labor, E., Morgan, L., Reesman, J. (Guerin et al, 2005, lk 67) C., & Willingham, J. R. (2005). A handbook of critical approaches to literature. New York : Oxford University Press. Ilma autorita (Intelligent Inf...
KarSi skeemid Hädakaitse I Objektiivne koosseis 1. Kaitseseisund a. rünne b. õigusvastane c. vahetu 2. Kaitsetegevus a. suunatud ründaja õigushüvede vastu b. vajalikkus i. sobiv – mis lõpetab ründe ii. säästvaim – mis kõige väiksemaid tagajärgi tekitab c. Nõutavus (sotsiaaleetilised piirangud) i. mittesüüline rünne – paneb toime laps või vaimuhaige ii. bagatellrünne – vähemohtlik süütegu, ebaproportsionaalne iii. provokatsioon iv. hädakaitse perekonnas v. EIÕK II Subjektiivne koosseis Kaitsetahe Hädaseisund I Objektiivne koosseis 1. Hädaolukord a. Oht õigushüvele b. Ohu vahetus 2. Päästmistoiming a. Vajalikkus i. sobiv ii. säästvaim b. Proportsionaalsus c. Kohasus II Subjektiivne...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
