Kas muusika võib muuta maailma? Kõigepealt, et sellele küsimusele vastata tuleks alustada minu arusaamast muusikast. Muusika on minu arust kahtlemata võimas väljendusvahend ning võib inimisiksuse kujunemisel äärmiselt suurt rolli mängida. Muusikal on äärmiselt tähtis koht ajaloos. Esimeseks mõtteks lööb pähe Laulva revolutsiooni, mis toimus 11.septembril 1988.aastal. See üritus tõi Tallinna Lauluväljakule kokku üle 300 000 inimese, et esitada oma poliitilised nõuded ning sealjuures laulda ühiselt isamaalisi laule
LOOMINGU VÕRDLUS Referaat Juhendaja: Kadi Kask Abja-Paluoja 2013 Sissejuhatus Referaadis on kirjutatud kahest suurest muusikategelasest- Mart Saarest ja Cyrillus Kreegist. Järgnev referaat võrdleb kahe muusiku elulugu, haridusteed ning loomingut. Mart Saar ja Cyrillus Kreek on ühed rahvusliku stiili rajajatest ja eesti professionaalse muusika alusepanijaist, eriti koorimuusika vallast. 1. ELULOOD Mart Saar Mart Saar sündis 28. septembril 1882. aastal Viljandimaal Hüpassaare metsavahitalus. Perel oli kodus orel. Mardi esimeseks õpetajaks oli tema isa, kes oli hea orelimängija ja improvisaator. Tema isa oli hea orelimängija ja improviseerija ning juba 5-6-aastaselt olevat Mart Saar proovinud orelit mängida. Aastail 1908-1921 elas Saar vabakunstnikuna Tartus. Ta andis muusikatunde, komponeeris,
,,Kalevala" (1897, esiettekanne 1901), keelpillikvarteti (1902), klaveri- ja viiulipalu. Varasema loomingu moodustavad lühikesed, lihtsa meloodia ja harmooniaga salmilaulud. Mitmed 1880. aastatel kirjutatud laulud näitavad tema püüdu isikupärasema, jõulisema ja värvikama väljenduse poole. Lätel on väga erinevaid laule lihtsatest keerukateni. Läte laulud on rütmiliselt palju mitmekesisemad ja huvitavamad kui senine, rütmi poolest üsna staatiline eesti muusika. Läte on eesti muusikas esimesi, kes on komponeerides kasutanud polüfooniavõtteid. Teosed Kooritööd: ,,Pilvedele", ,,Kus Põhjalahe kohiseb", ,,Ärka üles, isamaa", ,,Malemäng", ,,Külakõrtsis", ,,Kuldrannake". Soololaulud: ,,Primula veris", ,,Kiigelaulu" ja ,,Alpi lille". Orkestriavamäng ,,Kalevala" . Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Jaapani muusika 2011 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................3 Jaapani muusika...................................................................................................3 Jaapani muusika ajalugu..................................................................................... 3 Traditsiooniline Jaapani muusika.......................................................................4 Gagaku...................................................................................................................4 Instrumendid......................................................................................................... 5 Keelpillid........................................................................................................................................ 6 Löökpillid........................
Riho Ridbeck(löökpillid). Hortus Musicus, mis tähendab ladina keeles muusikaaeda, on vanamuusikaansambel, mis asutati 1972. aastal Andres Mustoneni poolt. Hortus Musicus on omala alal vanim katkematult tänini tegutsev ansambel Ida-Euroopas ja üks väheseid nii pikaealisi maailmas. Nad on esinenud enamikus Euroopa riikides, USAs, Jaapanis, Iisraelis ja tohutul territooriumil, mille moodustas ensine Nõukogude Liit. Üldiselt on ansambli repertuaaris keskaja ja renessansi muusika, kuid esitatakse ka nö uut muusikat. Hortus Musicus teeb koostööd tuntud eesti dzässmuusikutega, üha neamm esitavad nad meie jaoks eksootiliste rahvaste ja maade traditsioonilist muusikat. Hortus Musicus on tegutsenud ligi 40 aastat. Hortus Musicus esitas 16.-17. sajandi, renessansi aegset pidumuusikat Prantsusmaalt, Saksamaalt ja Iirimaalt. Lood olid pikad. Enamasti algas lugu vaikselt, vahel ka kurvalt, aga muutus mingi hetk hooksamaks ja lõbusaks
Thirty Seconds to Mars 30 Seconds to Mars on Ameerika üks tuntumaid roki bände. Nad on koos alates 1998. aastast. Bändis on kolm liiget: solist Jared Leto, trummar Shannon Leto (Jaredi vend) ja kitarrist Tomo Milicevic. Bändil on ilmunud 3 albumit: ,,30 Seconds To Mars", ,,A Beautiful Lie" ja ,,This Is War". Nad esinesid Tallinna Lauluväljakul 21. juunil. Nii, kui ma teada sain, et nad tulevad Eestisse esinema, olin ma kindel, et lähen sinna kontserdile, kuna nende bänd on huvitav ja ostsin kohe eelmüügist piletid ära. Lauluväljakule lasti 18.00 ja siis hakkasid soojendusesinejad. 18.20 Iris, 19.10 LCDMF (Soomest) ja Von Herzen Brothers (samuti Soomest) ja kell 21.30 30 Seconds to Mars. Soojendusesinejad laulsid kõik ajakava järgi, aga peaesineja jäi veidike hiljaks ja nad alustasid peale 22.00. Lauljatest ja bändidest: Minumeelest ja minu maitse järgi oli kõik need esinejad pandud järjekorda ...
Meloodia Dynamics Dünaamika Harmony Harmoonia Rhythm Rütm Meter Meetrum Tempo Tempo Texture Faktuur Mode Laad Register Register Timbre Tämber Range Diapasoon Homophony Homofoonia Polyphony Polüfoonia Melody
Kontserdiretsensioon ,,Jõulutähed" Mina külastasin 20. detsembril Nokia kontserdimaja, kus esinesid Marko Matvere ja Maarja-Liis Ilus kontsertisarjaga ,,Jõulutähed". Neid saatsid pillimehed Marti Tärn konstrabassil ja klaveril, Peeter Rebane kitarril ja Reigo Ahven löökriistadel Maarja-Liis Ilus on Eesti tuntud naislaulja, kes on käinud ka esinemas Eurovisioonil. Ta on osalenud muusikalides ja võitnud lapsepõlves mitu laulukonkurssi. Marko Matvere on kuulus Eesti laulja, näitleja ja lavastaja. Ta on olnud mitmetes muusikalides peaosa täitja. Nad on varem koostööd teinud muusikalides, kuid kontserditel pole nad varem koos esinenud. Reigo Ahven tegutseb põhiliselt trummarina erinevates bändides, aga mängib ka muid löökpille. Marti Tärn on peamiselt tuntud kui kontrabassi mängija, kuid oskab mängida veel mitmeid teisi pille, näiteks klaverit, flööti jne. Pee...
Retsensioon Manic Street Preachers Kontsert toimus eelmise aasta 6. juulil Õllesummeril. Laululava väravas piletiputka ees oli igatahes paras järjekord. Mulle hakkas silma isegi No Big Silence'i bassimees, kes ootas järjekorras. Peale järjekorras seismist jõudsin ka lõpuks lava juurde, kus peagi ka bändi näha võis. Mingi lugu veel mängis plaadi pealt, kui mehed laval olid, vaikselt ja isegi norutavalt: veits tüsedavõitu, armeestiilis riietes laulja-kitarrist James Dean Bradfield, kitarrist Nicky Wire, tagumises reas trummar Sean Moore ning noor asenduskitarrist-laulja Wayne Murray. Publik oli kuidagi uimane ja bänd sai kahjuks sellest ka aru, suutmata ise elavneda. Esimeseks muidugi 20-aastane esihitt ,,Motorcycle Emptyness", sinna otsa uusim ,,Your Love Alone Is Not Enough". Bänd justkui pressis end läbi lugude, tundmata neist rõõmu. Publik muutus nii tuimak...
Crimsoni ja Frank Zappa, ansamblite "Yes" ja "Genesis" loomingust. Tema professionaalne helilooming sai tuntuks 1980. aastate keskel. Põhiosa Tüüri loomingus moodustab instrumentaalmuusika. Ta on kirjutanud kaheksa sümfooniat, mitmeid instrumentaalkontserte, kammerteoseid ja ooperi. Tüüri varasemas muusikas põimuvad erinevad kompositsioonitehnikad ja stiilid: gregooriuse laul ja minimalism, mikrotonaalne muusika ja lineaarne polüfoonia, kõlaväljade ja 12-tooni muusika. Püüdlust vastandada ja ühendada tonaalset ja atonaalset, pulseerivat ja mittepulseerivat sfääri jms on helilooja tähistanud mõistega "metakeel". Kirjeldatud meetod kajastub näiteks teostes "Zeitraum" (1992), "Arhitektoonika VI" (1992), "Crystallisatio" (1995) ja Kolmandas sümfoonias (1997). Alates Sümfooniast nr. 4 ("Magma") iseloomustab Tüür oma muusikat mõistega "vektoriaalne meetod": "Olulisim erinevus varasema lähenemisega võrreldes on see, et
Kontserdi retsensioon Käisin neljapäeval, 6. detsembril algusega kell 18.00 Kuressaare Laurentiuse kirikus toimunud Kuressaare Muusikakooli jõulukontserdil ,,Jõulude ootel". Kontsert toimus kirikus, kuna seal tulid esitamisele ka orelipalad. Selle kontserdile sattusin põhjusel, et õpetaja meil seda samal päeval tunnis tutvustas ja seda muusikat sai nautida täiesti tasuta. Kohale jõudsin napilt enne kontserdi algust ja seetõttu olin sunnitud kirikus üsna taha istuma. Rahvast oli sinna kogunenud meeldivat palju, kes iga loo lõppedes esinejatele palavalt aplodeeris. Nimelt olem kuulnud, et kirikus pole see kombeks. Kontsert ise oli pikk natuke rohkem kui üks tund ja sisaldas nii tuntud kui ka mitte nii tuntud jõululaule. Sellel jõulukontserdil sai esmakordselt kuulata nelja noore oreliõpilase esinemist. Kontserdil esines kooli sümfoniettorkester, kus mängisid koos õpilased, õpetajad ja vilistlased. Ühes e...
1. 4 muusikalist uuendust-1.rütmika muutus vaheldusrikkamaks 2.harmooniat rikastati kromatismidega 3.dünaamika oli nüanssiderikas 4. suurenes ilmaliku muusika osatähtsus 2.programmiline muusika laenas kirjandusteostest, kujutavast kunstist. 3. lemmikteemad-surm, õudused, müstika. 4. schubertiaat-koosviibimine koos muusika, kirjanduse, veini ja väljasõitudega. 5. 3 fakti schuberti elust-elas vaeselt, 1 avalik kontsert, lähtus klassikalistest vormidest. 6. kir. Schuberti loomingut-on esindatud romantilise muusika iseloomulikud tunnused, homofooniline faktuur, salmilaulud. 7. 3 schuberti teost-ilus möldrineiu, talvine teekond, luigelaul. 8. kir. Schumanni loomingut-elujaatav, rõõmus, kontrastikas, tormakas, eredad karakterid. 9.3 schumanni teost-poeedi armastus, naise elu ja armastus, mirdid. 10
Raha teenis raamatukoguhoidjana ja muusikaajakirjanikuna. Konsertreisid Saksamaal, Venemaal ja Austrias. Elu viimane aastakümme möödus sügavas masenduses. Tema tervis oli väga halb. Berlioz suri 1869. aastal haigusesse. Looming Berliozi looming oli läbinisti programmiline. Teose läbivale ideele, mille aluseks oli kas kirjandusteos, helilooja oma elu või tema fantastilised nägemused, oli allutatud nii muusika stiil, orkestratsioon kui ka vorm. Ta eksperimenteeris julgelt orkestriga, kuhjates kokku hiigelkoosseise kooridest, solistidest ja pillimeestest. Tema orkestristiili mõjutas suuresti Liszt. Berlioz kirjutas orkestratsiooniõpiku, mis pani aluse 20. sajandi orkestrikäsitlusele. Tuntumad teosed Sümfooniad: ,,Fantastiline" ,,Harold Itaalias" ,,Romeo ja Julia" Ooperid: ,,Benevenuto Cellini" ,,Troojalased"
Pärast 1730. aastat valmistanud viiulitest on osa valmistanud tema pojad Omobono ja Francesco, ehkki need signeeris Antonio. Ta eksperimenteeris viiulite valmistamisega palju. Seetõttu on tema viiulid Amati omadest eristatavad. Ta muutis viiuli kaarestut, puidu paksust eri kohtades jälgis ta märksa hoolikamalt, värnits oli teist värvi. Maailma kaks suuremat avalikku Stradivari muusikapillide omanikke on Hispaania kuningale mis koosneb 2 viiulist, 2 tsellot ja 1 vioolast mis on näitusel Muusika Muuseumis mis asub Madridis. U.S raamatukogu kollektsioonis on 3 viiulit, 1 vioola ja 1 tsellot.
Praeguses seitsmeliikmelises koosseisus on bänd tegutsenud alates 2011. aasta suvest.3 Stiililiselt viljeleb bänd hiphopi ja popi vahelist muusikat. Kõik lood on eestikeelsed ja bändiliikmete eneste kirjutatud ja lugudes väga palju ka autorite oma eludes läbielatut.4 Minu silmis oli nende koostatud kava väga mõnus ning läbimõeldud, tõmmates endaga rahva kaasa. Oli näha, et nad on kõvasti tööd teinud oma lugudega. Muusika ja sõnad olid omavahel nagu positiivses ahelas, omavahel kokku loodud. Hääled olid puhtad ning kõlavad. Samuti on neil minu arvates hoopis teistsugused hääled, kui muidu Eesti muusikamaastikul kuulda. Kui osade ansamblite puhul ei saa alati sõnadest aru, siis neil olid laulusõnad väga korrektselt väljendatud. Väga meeldis mulle nende positiivsus ja sära laval, see ei lasknud enda meeleolulgi langeda.
Tintinnabuli on Pärdi loodud eriomane muusikastiil ja kompositsioonitehnika, mis sulandab kaks ühehäälset strukturaalset liini s.o meloodia- ja kolmkõla-hääle üheks orgaaniliseks tervikuks. Selle tulemusel on muusikas läbivalt kuuldav või tajutav üks põhikolmkõla. Lisaks kasutab helilooja vaikust ja järelkaja muusikaliste elementidena. Sündiva kõlaterviku eripärane ülemhelirikkus meenutabki kellaheli. Arvo Pärdi muusika kasutamine Pärdi teosed ei kõla mitte ainult kontserdisaalis, vaid neid on viimase 20 aasta jooksul kasutatud ka rohkem kui sajas eri zanris linateoses, arvukates tantsu- ja teatrietendustes ning teistes multimeediatekstides. 2013. aasta veebruari lõpus pühendati Belgias Antwerpenis Arvo Pärdile muusikafestival "Pärt in primetime". Programmis olid Arvo Pärdi tuntumad teosed, mida esitasid Belgia kammeransamblid, Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja 27 last.
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM PÄRT JA TÜÜR. KANNATUSAJA MUUSIKA Retsensioon Tallinn 2013 Käisin möödunud laupäeval, 9. märtsil Jaani kirikus kuulamas kontserti ,,Pärt ja Tüür. Kannatusaja muusika". Sellel kontserdil esitati kolme teost: ühte Arvo Pärdi ja kahte Erkki- Sven Tüüri. Kõik kolm esitatud teost kuuluvad eelmise sajandi lõppu. Esimesena esitati Pärdi ,,Stabat mater" ning seejärel Tüüri ,,Passion" ja ,,Reekviem". Teoseid esitas Kammerkoor
Anne Veski on sündinud 27.veebruaril 1956. aastal Raplas ja on eesti laulja, kes on saavutanud populaarsuse ka endise Nõukogude Liidu ja Venemaa estraadilavadel. Ott Lepland on sündinud 17.mail 1987.aastal Tallinnas ja on eesti laulja ja laulukirjutaja, kes sai laiemalt tuntuks telesaate ,,Eesti otsib superstaari" kolmanda hooaja võiduga. 21. detsembril mina koos oma perega käisin kultuurimajas DK Rugodiv, kus oli aktsia ,,Narva Eesti sügis pealinn 2012" lõppaktus. Sellel üritusel laulsid kõige populaarsem lauljanna Anne Veski ja ka Eurovisiooni 2012 osaleja Ott Lepland. Nad esitasid palju laule. Nende hulgas olid ka üleskeeratavad rõõmsad laulud ja olid ka nukrad aeglased laulud, mis enamasti laulis Ott Lepland. Kontserdil oli tunda lõbusust, võis näha vaimustuses viibivaid nägusid ja ka oli kuulda valje aplodismente, kuid see oli väikene kontsert. Esimesena ilmus DK Rugodivi lavale Anne Veski, kes esitas meile ilusaid eesti ja vene ...
Aga ka näiteks trükitud laulikutest. Sõnad tõlgiti. Algriim asendus lõppriimiga. Lauldi mitmehäälselt ja saadeti pillidega. Kaudus laulude maagiline tähendus ja seotus rahvausundiga. NT: ,,Mu isamaa armas". Eesti muusikakultuuri tekkimine 19.sajandi alguses kujunes välja laulukooride võrk, see oli seotud kihelkonna koolide tekkimisega. Eeskuju andjaks oli Laiuse kihelkonnakool, seal lauldi neljahäälseid kirikukoraale seitse korda nädalas. Seal õppisid õpetajad. Arvati, et muusika on väga oluline õppeaine. Õpetati viiuliga, sest selle tämbrit peetakse inimhäälele kõige lähedasemaks. Rahva seas levis ka viiulimäng. Edasi kujunesid keskusteks Põltsamaa ja Torma. Seal tegutses Adam Jakobson, Carl Roberti isa. Ta asutas laulukoori ja pasunakoori (pillikooli). Need äratasid suurt tähelepanu. Tuntud oli ka Väägvere pasunakoori juht Taavi Otto Virkhaus. Kuni 1840 noodiraamatud kirjutati ümber, edasi hakkas ilmuma ka trükitud kogumikke, mis sisaldasid koraale.
Torupill jõudis meile keskajal 15.-16. Sajand. 10)Millise pilli sugulased on hiiu kannel ja moldpill, kuidas neid mängitakse? Hiiu kannel ja moldpill oli saartel ja rannikualadel levivad rootsi viiuli päritoluga sugulased. Mõlemat mängiti poognaga nagu viiulit, kuid hoiti mängides mitte lõua all vaid laua peal või süles nagu kannelt 11)Millal hakkas Eestis laiemalt levima viiul? Viiul hakkas levima Eestis 19. sajandi alguses 12) 4 fakti lõõtspilli ajaloost. 13) 4 fakti eesti muusika kultuurist 13.-16.saj. Seoses ristirüütlite tulekuga 13.saj, kuulutati senised kultuuritraditsioonid paganlikeks. Rahvamuusika sattus põlu alla, seda püüti asendada katoliku muusikaga. Kirikus laulis spetsiaalne munkade koor. Kirikumuusikaga levis ka ilmalik muusika, peamiselt räntruppide näol Saksamaalt. 14) 4 fakti eesti muusika kultuurist 16.-17.saj. Eestis soodne võimalus Luther reformatsiooniusu tulekuks. 1632. avati Tartu Ülikool. Lutheri
võim valitses igat liigutust meie maalapil ja kontrollis isegi mõtteid. Päris hämmastav, aga see ei ole võimalik kujutada seda õudust(või õndsust), mis avanes meie vana-vana-vanematele. Laulupeo repertuaar, viisid, sõnad ja meeleolu pärineb just nendest kogemustest! Seega, tunnetamaks oma ajalugu, oskamaks elada täisväärtuslikku elu, peaksime kogema seda ülevat tunnet, seda pärandust, mida meile on pärandatud läbi muusika. Laulupeo traditsiooni edasi kandmine ei ole tänase päeva seisuga ohus. Nähtavasti on meie ühiskonnas siiski veel inimesi, kes soovivad arendada edasi kogu seda pikaajalist tööd, mis on iga järgneva põlvkonna kohus. Kõik märgid näitavad, et vanemad kultuurivaldkonnad avastatakse taas, ning esile tõuseb õnneks rahvuslik erilisus. Siin on praegu periood, kus abstraktne muusika, kunst ja kiri liigub ennenägematu kiirusega, aga inimene on hakanud sellest kõigest tüdinema
võitis ta 2008.aastal auhinna ''Noor Jazzitalent 2008''. Samuti on ta kuulsust kogunud ka välismaal, kus on samuti pälvinud auhindu. Kadri muusikaõpingud algasid juba noores eas, nimelt õppis ta klaverit, folk-viiulit ja käis ka oma ema juhitud rahvaansamblis laulmas. Jazz-laulu juurde leidis Kadri oma tee hiljem, mil asus õppima Eesti Muusika-ja Teatriakadeemias. Nüüdseks aga jätkab ta oma õpinguid juba Stockholmi Kuninglikus Muusikaakadeemias. Tema muusika on suhteliselt varieeruv ja ulatub kaasaegsest jazzist kuni pop/latin-jazzini välja. Kuressaares sai kuulda Kadri Voorandi enda loomingut, mille tegi eriliseks lauljatari omapärane hääl. Kui nooruke artist kontserdit sissejuhatas, ei osanud arvatagi, et laudes võib temast välja tulla selline ootamatu hääl. Tema hääles oli tunda palju enesekindlust ning tugevust, lisaks oli see ka veel ka madal ja selge, mis on jazz-lauljatele üsnagi iseloomulik
toimus kiiresti ning 9 aastaselt sooritas I kontsertturnee (pianistina). Muusikat õppis Viinis, kus klaveriõpetaja oli legendaarne Carl Czerny. 1823. siirdus Pariisi, et õpinguid jätkata, paraku konservatooriumi ei võetud, sest oli välismaalane. Tegutses 1848-1861 ja 1869-1886 Weimaris. Ta töötas seal dirigendina ja klaverõpetajana, andes ka meistrikursusi. Propageeris noorte vähetuntud heliloojate loominguid. Ta eestvõtel rajati Weimaris uue muusika eest võitlemise ühing. Oli osaline ka Ungari muusikaakadeemia asutamisel ning valiti aupresidendiks. Looming-äratuntav on tema loomingus tugev Ungari rahvamuusika ja mustlasmuusika mõju. Tema teostesse kuulub 13 sümfooonilist poeemi, 12 ungari rapsoodiat. "Rännuaastad", "Farsti sümfoonia". Tema looming omapärane tahk on transkripritsioonid-teiste heliloojate orkestriseoste seadmine klaverile. Fryderyk Chopin (1810-1849)-Sündis Poolas Zelazova Wola mõisas. Muusikalise anded
· A cappella [a kap'ella] all mõisteti alates 17. sajandist renesanssmuusikale iseloomulikku polüfoonilist muusikat, milles instrumentaalsaade oli vokaalpartiidega unisoonis või asendas neid.19. sajandil hakati a cappella all mõistma (enamasti mitmehäälsete vokaalteoste) esitamise viisi, mille puhul instrumentaalsaade puudub, (see sai alguse arusaamatusest: et a cappella teostele ei olnud instrumentaalpartiid sisse kirjutatud, arvasid 19. sajandi uurijad, et instrumentaalsaade puudus). · Adagio [ad'aadzo] on noodikirjas kasutatav tempomärge, mis tähendab 'aeglaselt'. Tavaliselt tähendab see tempot vahemikus 66--76 lööki minutis, igal juhul kiiremini kui lento ja aeglasemalt kui Adagietto või Andante. · Concerto grosso (itaalia keeles 'suur kontsert') on esimene orkestrizanr.See koosneb kolmest osast kiire aeglane kiire.Concerto grosso tekkis zanrina barokkajastul, selle rajajaks peetakse itaalia heliloojat Arcangelo Co...
1-priim 2-sekund 3-terts 4-kvart 5-kvint 6-sekst 7-septim 8-oktav 9-noon 10-deetsim(terts üle oktavi) 11-undeetsim(kvart üle oktavi) 12-duodeetsim(kvint üle oktavi) 13-tertsdeetsim(sekst üle oktavi)jne HELI Heliteos ehk HELIND, looja on komponist, kes esmalt loob helindi MÕTTELISEL e MENTAALSEL TASANDIL ja seejärel, et seda kaasinimestele edasi kanda, teeb seda AINELISELE e FÜÜSILISELE tasandile(kehastab) Heli kehastused · Kuuldavad helikujundid · Helikujundite salvestus helikandjal(vinüülplaat) · Nähtavad helitähised(noodid) · Elektrooniliselt kodeeritud signaalid(MP salvestus) Komponist kõlastab oma helikujutlust muusikainstrumendi võnkumisvõimelise elastse keha vahendusel ja salvestada see helikandjale ja fikseerib selle nähtavate helitähistena ehk NOOTIDENA ehk kokkuleppeliste graafiliste tingmärkidena. Nootide esitaja INTERPREET Helilooja muusikalised ideed jõuavad kuulajateni kuues protsessis: 1. helilooja...
sajandi väljendusvahendeid kasutusele võtma(tol ajal keelatud). Näiteks on tema orkestriteos "Nekroloog" (1960) esimene dodekafooniline teos eesti muusikas. Seejärel hakkas Pärt komponeerima Arnold Schönbergi dodekafooniat kasutades ja kirjutas seeriamuusikat. Sellega oli ta Nõukogude süsteemile vastumeelne ja samas osutus see loominguliseks ummikuks.Tema tollaste teoste kujundid olid eredad ja meeldejäävad, teoste ehitus kuulamisel kergesti jälgitav, muusika väga mõjuv. Eriti haaravad on teosed, kus Pärt on kasutanud lõiguti varasemate aegade muusikat. Näiteks kolmeosaline "Collage B-A-C-H" (1964), mille keskmises osas vahelduvad Bachi ja Pärdi muusika lõigud. Kui Bachi muusika on aeglane, rahulik ja ilus, siis Pärdi muusika jätkab samas rütmis ja tempos, kuid kriipivate klastritena. Tekkiv kontrast on väga suur.Sarnasele kontrastile ehitas Pärt üles mitmed oma teosed. Neis kõigis on mineviku
Kunagi lauldi töölaule ja palju rohkem laulsid vanemad ka lastele hällilaule. Lauldi rohkem lõbu pärast. Tänapäeval on muusikast saanud ühiskonna tähtis osa. Meil on lugematul arvul artiste, kes on välja andnud albumeid. Meil on mitmeid erinevaid muusikastiile. Igas riigis on esile tõusnud lauljaid, kes teevad muusikat ja kellel õnnestub selle juures ka tuntust koguda. Nende inimeste eesmärgiks on üldjuhul teha seda, mis neile meeldib- muusikat, aga tänapäeval on muusika tegemise juures tähtsaks saanud raha. Kui varem tehti muusikat lõbu pärast, siis tänapäeva ühiskonnas pole see enam võimalik. Kõik maksab tänapäeval ja kui soovid teha muusikat heades oludes, peab olema raha parajalt, et pakkuda inimestele midagi kvaliteetset ja kuulatavat, kuna kvaliteet on tänapäeva ühiskonnas muusika juures väga tähtis osa. Tänapäeva ühiskonnas on juhtunud ka see, et eristatakse palju erinevaid muusikastiile: punk, rock, metal, räpp, dnb, folk ja teised
Franz Schubert (31. jaanuar 1797 Viin 19. november 1828 Viin) oli austria helilooja. Oma lühikese elu jooksul jõudis ta kirjutada üle 1500 erineva teose. Sellega pani ta aluse romantismile muusikas. Schubert oli sõbralik, heatahtlik ja tagasihoidlik. Tema muusika on siiras ja südamlik. Ta tõi muusikasse palju uut: soololaulud muutusid kontsertteosteks, instrumentaalloomingus oli esikohal programmiline muusika; väga tähtsal kohal olid lühipalad, mis väljendasid hetkemeeleolu. 1. Õpinguaastad (1797-1813) Schubert sündis 31. jaan. 1797. a. Viini eeslinnas Liechtentalis, kus tema isa töötas kihelkonna koolmeistrina. Perekonnas harrastati palju kodust musitseerimist ja juba 5-aastaselt hakkab Schubert süstemaatiliselt isa juures
W E B E R F I G A R O P U L M N A N N E R L V Õ L U F L Ö Ö T G L U C K D A P O N T E H A Y D N D O N G I O V A N N I V I I N I A K L S S I K U D M A R I A A N N A K U L D K A N N U S E R Ü Ü T E L L O N D O N L E O P O L D O P E R A B U F F A P A R I I S M A N N H E I M B E E T H O V E N S A L Z B U R G S Ü S S M A Y R R E E K V I E M T E A T R I D I R E K T O R 1. Selle perekonna tüdrukud olid Mozartile ahvatluseks 2. Mozarti kuulsamaid oopereid 3. Nii kutsuti Mozarti õde 4. Mozarti tõenäoliselt kuulsaim ooper 5. Vähetuntud V...
*ilmalikud laulud levisid suuliselt, esimesed ilmalike laulude kirjapanijad olid Goljaarid ehk vagandid rändavad üliõpilased või teenuseta vaimulikud. Nende luule oli ladinakeelne,armu ja joogilaulud porodeerisid kiriklikke hümne. Suurim vagandiluule- Carmina Burana(13 saj) Carl Orff Carmina Burana samanimeline Vokaal-instrumentaal teos.(20 saj) Kangelaslaulud pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest, Iogas lauses korduvad meloodiavormelid. Kuulsaim prantsuse rahvuseepos-Ronaldi laul.(11 saj) Rüütlilaul- 11 saj algus Provence'ist ,L-Pr.maa piirkonnast. Rüütlilaulikud: L-Pr. maal trubaduurid P-Pr, maal truväärid Saksamaal-minnesingerit Alamast seisust muusikud hulgaarid, zonglöörid, menestrelid, spielmannid. *parimad rändmuusikud võisid jõuda rüütlite kaaskonda. *rüütlilaulude temaatika- armastus, kangelaslaulud,naise ülistamine, Naitsi maarja temaatika. L-Pr.maa Bernart de Ventadorn P-Pr,maa Richar...
Nii Carmenil kui tänapäeva naistel on mõningaid ühiseid iseloomujooni Kuulus romantismiajastu helilooja Bizet tõi oma 1875 aastal ilmunud tuntud ooperis, mis põhineb Prosper Mérimée samanimelisel novellil Carmen , lavale ooperi, kus hakkab hargnema temperementse mustlasneiu elu koos armukolmanurkade ja meestega, mis lõppesid teose lõpus traagiliselt. Ka tänapäeval võib sageli kohata väga sarnaste joontega armukolmnurki ja naisi, kes mängivad nii meeste kui oma eluga. Ehk kõige domineerivamakas ja sarnasemaks jooneks tänapäeva naiste ja Carmeni vahel võiks tuua omaduse mängida meestega ning kasutada selleks naiselkult kavalaid võtteid. Mehed keeratakse oma sõrme ümber, et neid siis võtta või jätta olenevalt oma tujust. Ning õnneks või õnnetuseks on see võte väga levinud ning meestest saavad sageli mängukannid. Kuid samas ei saa seda kõigi meeste kohta väita, kuna nii palju, kui on inimesi, nii palju on ka erinevaid iseloomujooni. Tänapäe...
Aarne Saluveer . Sündinud 28. juulil 1959.a Lõpetanud Eesti Riikliku Konservatooriumi koorijuhtimise eriala On Tallinna Georg Otsa nimelise Muusikakooli direktor ja Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud. 13. jaanuaril anti Aasta Muusiku auhind koorijuht Aarne Saluveerile. Aasta Muusiku tiitli pälvib muusik, kelle loomingulised saavutused on edendanud eesti muusikakultuuri ning keda seob koostöö Eesti Rahvusringhäälinguga. Rahvusringhäälingu muusikatoimetajad valisid Aarne Saluveeri Aasta Muusikuks seoses noorte laulupeo "Ilmapuu" kunstilise juhtimisega ja pikaajalise tööga ETV tütarlastekoori juhendamisel. Aasta Muusiku pidulik kontsert toimus 13. jaanuaril Eesti Rahvusringhäälingu I raadiostuudios. Tänavu kuulutati Aasta Muusiku tiitel välja 26. korda. Aarne Saluveer on õppinud Tallinna Riiklikus Konservatooriumis muusikapedagoogikat ja koorijuhtimist. Saluv...
kasutades vaid enda häälelisi oskusi. Esitusviis oli just selline nagu see olema peaks ja see oli ka väga originaalne. Esituse kohta ühtegi halba sõna ei ole. Dub FX ei tee koostööd suurte plaadifirmadega ning tal ei ole produtsenti. Ta eelistab vaba ning loomingulist lähenemist, töötades koos oma naisega. Dub FX´I muusikas on nii meloodiat kui rütmi, põimitud on lüüriline viis ja tantsuline stiil. Ühe mehena suudab ta luua muusika, mida pillidel mängiks terve ansambel. Lisaks selle, tore oli ka kavale peale vaadates mõelda, et ma ju tean paljusi plaadikeerutajaid ja lisaks nendele veel ka Rauno Pella trummidel. Äratundmisrõõm oli suur! Ja kui üritus peale hakkas, oli rõõm veelgi suurem! Kontserti esitas järjest erinevad Dj-d kes umbes pooletunniste vahedega üksteise järel laval käisid, kelle hulgas olid Dj Trigga, Enno Lohu jt.
Kevin Liimask Yosif Feigelsoni (tsello, USA) Peep Lassmanni (klaver) kontsert Mina käisin kolmpäeval 28 novembril Feigelsoni ja Lassmanni kontserdil TÜ aulas. Alguses ei olnud mul plaani sinna minna, sest samal päeval oli muud teha, aga oli vaja ära käia, ja paremad kontsertrid tulid alles tüki aja pärast. Kuid viimasel hetkel mõtlesin, et käin ikka ära. Oma otsust ma ei kahetse, olgugi et ma ei ole sellise muusika austaja. Väikse pettumuse valmistas tõsiasi, et rahvast oli kohal vähe. Võiks ju arvata, et nii tuntud pianisti ja tsellisti tuleb rohkem inimesi vaatama. Järk-järgult hakkas mulle kontsert rohkem meeldima, sest algul oli rohkem kohustustunne. Enim jäi mul meelde viimane laul, sest see meeldis kõige rohkem.Rohkem meeldis mulle tselist, sest klaverit elus niigi palju kuulnud, tõsi-küll, mitte sel tasemel, oleksin seda ka teistele soovitanu...
19. SAJANDI LÕPP. ESIMESED KÕRGHARIDUSEGA MUUSIKUD (konspekt) Tähtsamad faktid: Eesti muusikas oli sajandi lõpuni valitseval kohal rahvaliku koorilaul. IV üldlaulupeol 1891. aastal Tartus osalesid esimest korda segakoorid. Järgmistel laulupidudel (1894, 1896) esines üha rohkem erinevaid koore. Sajandi viimasel kümnendil asusid tegutsema meie esimesed kõrgharidusega muusikud, Peterburi konservatooriumi kasvandikud. Johannes Kappel (1855-1907) Helilooja, organist ja koorijuht Johannes Kappel õppis aastail 1876- 1881 Peterburi konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. Kappel valiti III, V ja VI üldlaulupeo üldjuhiks, kuigi ta elas Peterburis. Kappeli looming on põhitoonilt lüüriline, tugeva romantilise alatooniga. Kappel on loonud umbes 50 koorilaulu ( tuntuimad neist ,,Oleksin laululind", ,,Õhtuõhtud sõudvad sala" ja ,,Ööbik" ). Kappelil on ka kolm suuremat teost, väärtuslikeim neist on 1892. aas...
See kavatsus õnnestus muusikul aga ligi 30 aastat hiljem täide viia. Minu kõige lemmikumaks looks oli ''Sad Song'', just nimelt seepärast, et selle loo ajal andsid kõik endast maksimumi ja lõpptulemus oli väga muljetavaldav. Tegelikult kuulsin ma ka selle kontserdiga seoses esimest korda Lou Reedist. Mind üllatas see, et muusika ja see mis ma nägin ei läinud kokku. Laval oli ligi 30 inimest, kellest ligi 70% olid üle 50 aasta vanad, end muusika oli väga heal tasemel. Väga energiline, kiire ja puhtakõlaline, mida ma ei oleks osanud oodata. Ma ei seaks Lou Reedi veel oma lemmikmuusikute hulka kuid tema kontsert oli tõsiselt hea muusikaelamus.
meloodiad, dissonantside rohkus, äärmuslikud kontrastid. Teosed on traagilised, sünged. Atonaalsos - helistik või tonaalsus puudub, pinge püsib kogu aeg. Ekspressionismi looja muusikas oli Arnold Schönberg. Ta avastas, et atonaalsust on võimalik luua kindlate heliridade alusel. Reastab oktavi kõik 12 heli nii, et ei tekiks tonaalsust ja lõi uue helide süsteemi - dodekafoonia. Selle levik algas pärast II maailmasõda. Schönbergi kuulsaim teos on "Kuu Pierrot". Ekspressionistlik muusika muutus abstraktseks (hallutsinatsioonid, eksootika, erootika, müstika). Arnold Schönberg Arnold Schönbergi võib pidada üheks olulisemaks 20. sajandi muusika uuendajaks nii helilooja, muusikateoreetiku kui ka heliloomingu õppejõuna. Schönbergi esimesed teosed on kirjutatud romantislikus ja hilisromantistlikus helikeeles. Dissonantsi emantsipatsioonile põhineva atonaalse harmoonia tsingud sundisid Schönbergi loobuma funktsionaalse harmoonia reeglitest
Viini klassikutest oli Mozart kõige itaaliapärasem. Mozarti loomingus oli vaimuliku muusikat üsna vähe. Tema tähtsaim vaimulik teos ,,Reekviem" jäi surma tõttu pooleli ja lõpetas õpilane Franz Süssmayr. Mozart kirjutas 19 ooperit, väljapaistvamad lõi 10 viimasel eluaastal. Neis on tunda Itaalia koomilise ooperi eeskujusid ning tema tegelased olid hoopis elulähedasemad, kui muidu. Ta üritas muuta oopereid tõelisteks draamateosteks. Mozart oli vastu kõigele äärmuslikule muusikas; muusika pidi pakkuma naudingut ja ka kõige jubedama tegevuse korral ei tohtinud heli kõrva riivata. Mozarti ooper ,,Haaremirööv" oli esimene Saksa Singspiel'i suurteos. Tähtsaimaks opera buffa sarjas sai ,,Figaro pulm". Üks kuulsamaid oopereid on ,,Don Giovanni". Mozarti viimane ooper Singspiel ,,Võluflööt" esietendus natuke ennem surma Viinis. Ta kirjutas u. 50 sümfooniat. 40. sümfoonia ja 41. sümfoonia ehk ,,Jupiter" on Mozarti loomingu kõrgpunkt
Ooper ''Boheem'' *kuupäev* toimus Estonia Rahvusooperis Giacomo Puccini ooper neljas vaatuses, mille puhul on tegu on igati mõnusa lavastusega, milles on nii klassikalisele ooperilavastusele omaseid elemente kui modernsust. Ooper on koostatud Luigi Illica ja Giuseppe Giacosa libreto Henri Murgeri romaani ,,Scènes de la vie de bohème" ainetel. Maailma esietendus toimus sel ooperil 1. veebruaril 1896 Teatro Regios, Torinos, esietendus Eestis toimus aga 29. oktoobril, 2010. Muusikaline juht ja dirigent on Arvo Volmer, lavakujunduse on teinud Ran Arthur Braun ja Riccardo Gallino Itaaliast. Noor lavastaja Ran Arthur Braun on otsinud võimalusi jutustada lugu oma vaatenurgast - näiteks on ta traditsioonilise materjali uudsel ja põneval viisil esitamiseks kasutanud kaasaegseid multimeedia vahendeid, seal on traditsiooniline ooperikäsitlus koos moodsa videokunsti abil tekitatud ruumilahendus...
Barokiajastu muusikas asendusid polüfoonia harmooniaga ja keskaegsed helilaadid mazoorminoorsüsteemiga. Kujunesid uued teose vormid: vokaalsümfoonilises muusikas ooper, oratoorium, kantaat, instrumentaalmuusikas, soolosonaadid ja kontserdid, fuuga, concerto grosso, avamäng ja süit. Barokkmuusikat iseloomustab ülevus, intstrumentaaalne programmilisus ja musitseerimisrõõm. Ajastu esileküündivamad heliloojad on ka sakslased Johann Sebastian Bach ja Georg Friedrich Händel. Johann Sebastian Bach ( 21.03 1685 28.07 1750) helilooja ja organist, suur improviseerimisoskus, seos rahvaloominguga. Tema muusikast huvituti alles 19. saj. alguses. Tema loomingus on sügav emotsionaalsus ühenduses konstruktiivse mõtlemisega ning julge fantaasia karmi mõistuslikkusega. Instrumentaallomingus oli suur tähelepanu klaverimuusikal. Tuntumad teosed: Kohvikantaat(1732), Missa h-moll (1733), Matteuse passioon (1729), Johannese passioon(1723), Jõuluoratoorium...
VANEM RAHVALAUL.Varane vm-sageli kõnelähedane,teksti vähe,2-3 ebamäärase kõrgusega heliastet, lauldi üksi.Huiked,hüüded,loitsud,loodushäälte jäljendused,itkud. Regivärs.laul-tekkis u 2000 aastat tagasi Soome lahe ümbr. Hõimudel.muusikaline välje ndusviis,seotud in. igapäevaelu,mõtteviisi,keelega,esikohal tekst.liigid-töö-ja tavandilaul ud,jutustavad laulud,lüürilised laulud,laste-ja hällilaulud.tekst jaguneb värssideks,igale värsireale vastab 1 viisirida,igale tekstisilbile 1 silpnoot.algriim-sõna algussilbi häälikute kordamine värsireas.parallelism-ühe mõtte kordamine ja täiendamine läbi mitme värsirea .vanema murdekeele kasutamine,pikad tekstid,sündmuste aeglane kulg.viis- lihtne,järgib teksti ülesehitust(3-5 astet),astmeline liikumine.Hilisemad regilaulud 5-8 astmega,helikõ rgused täpsemad.regiviisid kas ühe- või kaherealised. Regilaulud enamasti ühehäälsed,esi neb heterofooniat.Lä-E-s burdoon,setumaal mitmehäälsus.esitus-eeslaulja j...
Samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, ooperi "Luigelend" (1964), kantaat-balleti "Eesti ballaadid" (1980), näidendi- ja filmimuusikat jm. Tormise varases loomingus pole koorimuusikal nii suurt osa kui hiljem. Seevastu on seal mitmeid traditsioonilisi zanre, mille poole Tormis hiljem pole enam pöördunud, nagu kantaadid ("Kalevipoeg", 1955), prelüüdid ja fuugad klaverile (1958) ning kaks avamängu orkestrile, millest avamäng nr 2 (1959) on omaaegse eesti muusika üks tähtteoseid . 1960. aastate keskel sai just Tormisest see helilooja, kes tõi koorimuusikasse 20. sajandi II poole modernse helikeele, nagu klastrid ja kunstlikud helilaadid ("Hamleti laulud" 1964/65, "Maarjamaa ballaad" 1969), kõnelähedase laulu, sosistamise, karjed ("Pikse litaania", 1974 ). 2
muusikapalad, 6-aastaselt alustas kontserdireisidega Euroopa linnades. Minu lemmik lugu oli kirjutatud klassikalises stiilis, see oli tehniline ja puhtalt esitatud, see lugu on väga kuulus ja seega oli see mingil määral kaasahaarav. Emotsioonid selle loo juures olid kaasahaaravad, sest lugu oli rõõmsameelne ja ka energiline. See lugu on meelde jäänud kindlasti kõigile ,,Tommi ja Jerry" multifilmist, sest nende autor kasutas multikas palju kuulsaid klassikalisi muusika teoseid. Kõik kontserdil esitatud teosed olid Mozarti kuulsaimad teosed ja ,,Türgi marss" sobis koos nendega väga perfektselt nende muusikapalade hulka. Võrreldes minu teiste muusikakogemustega/kontsertkogemustega ei saa seda kontserti väga võrrelda, sest mina olen rohkem raskemuusika austaja ja sümfoonia muusikat ning raskemuusikat on väga raske võrrelda. Kontsert üllatas mind natukene, sest ta oli väga hariv ja ma ei teadnud varem, et paljud lood, mis
Kontserdi retsensioon Kontsert, mida külastasin oli Helisev muusika. See toimus 3.detsembril Tartus Vanemuise Suures majas. Kontserdi üldeesmärgiks oli tuua publikuni lugu peategelasest Mariast, kes vahetas oma kloostrielu välja õpetajaameti vastu. Ta suundus õpetajaks paljulapselisse perre. Maria oli väga lõbus, täis elurõõmu. Pereisa oli laevakapten ja ema surnud. Peres oli karm kord ja palju reegleid. Mari üritas lastesse süstida samuti rõõmu, õpetades neid laulma ja nendega koos mängides
Kontserdiarvustus Living Stone 19.-21. jaanuaril toimus Põltsamaal üle-eestilised talvepäevad, millest ka mina osa võtsin. Teemaks oli ,,Oh ajad, oh kombed". Talvepäevadel oli palju rahvast ja me puutusime koguaeg muusikaga kokku. Toimusid erinevad kontserdid, kus üles astusid muusikakollektiivid Septem, Living Stone ja Trepikoda. Kõige enam meeldis mulle gospelkoori Living Stone kontsert. Mis on üldse gospel? Living Stone on gospelkoor, mis alustas oma tegevust 2006 aasta sügisel. Gospelkoori lauljad on: 1. Sopranis: Maive, Astrid, Mariliis, Annela, Heidi, Karoliina, Liina-Ly ja Kadri. 2. Aldis: Gerda, Jana, Sigrid, Jaana, Kertu, Kristel, Hallili, Ave-Liis, Reelika ja Anneliis. 3. Tenoris: Taavi, Kristjan, Tarvo ja Indrek. 4. Bassis: Lauri, Imre, Meelis, Heigo, Kaur ja Jaanus. Dirigent on Indrek Luide; Koormeistrid: Marju Luide ja Kadri Koppe...
Osales Itaalia ühendamise võitluses Looming Süzeed põhinevad psühholoogilistel ja sotsiaalsetel probleemidel. 26 ooperit Reekviem Ooperiloomingus on bel canto stiil Ainestik Ainestiku saab kirjandusest. Autoritelt nagu Shakespeare, Schiller ja Hugo Meloodia Tema teostele on omane tihe seos rahvamuusikaga, nõtke ja väljendusrikas meloodia, retsitatiivide erakordne peenekoelisus ning julge meloodia. Mida uut tõi? Verdi avardas ooperit, rikastas selle orkestripartiid ning taotles muusika ja draama sünteesi. Verdi tõi uuendusena ooperisse lavalise kvarteti igalühel oma tunded ja oma tekst. Tähtsamad Teosed Ooperid ,,Rigoletto", ,,Trubaduur", ,,Traviata", ,,Maskiball", ,,Don Carlos" ja ,,Aida" Reekviem Richard Wagner (22. mai 1813 Leipzig 13. veebruar 1883) Eluloost Sündis Leipzigis Saksa helilooja Tal oli suur huvi kirjanduse ja teatri vastu 1830.aastal läks muusikat õppima Leipzigi ülikooli 1832.aastal kirjutas esimese ooperi
ARTUR KAPP Koostas: ELULUGU Sündinud 28.veebruar 1878 aastal SuureJaanis Surnud 14.jaanuar 1952 aastal SuureJaanis Oli eest helilooja, dirigent ja pedagoog. Oli oma suguvõsa võimsaim esindaja Oli 20sajandi esmesel poolel eesti sümfoonilise muusika üks tähtsamaid heliloojaid, ennekõike monumentaalsete suurtoeste autor. ELUKÄIK Arutr sündis koolimeistri ja ühiskonnategelase Joosep Kapi perekonnas. Oma esimesed klaveri ja oreliõpetused sai ta oma isalt. Aastal 1891 asus ta 13aastaselt õppima Peterburi konservatooriumi, kus ta õppis 9 aastat. Peterburis lõpetas ta 1898 oreli eriala ja 1900 kompositsiooni eriala.
maailmavalust ja paljust muust mis puudutab mingil määral meid kõiki. Teoste zanriks, mida esitati, olid instrumentaallood sügavad ja emotsioonidest tulvil esitlused. Carteri ettekantud teosed olid perfektsed ilma tajutavate vigadeta tavakuulajaile. Teades, et selle pilli mängijaid on maailmas üksnes 20 30 inimest, imetlesin tema esitluste korrektsust, puhtust ja võimekust anda edasi elus kogetut läbi muusika. Ettekantud teosed püüdsid kõik tähelepanu ja panid kuulama. Igal lool oli oma eriline meloodia mis sobis hästi kokku pealkirjaga ja aitas ette kujutada mis inimesega sel ajal toimus. Lugu ,,Tere hommikust ingel" mis oli pühendatud Jasoni sõbra väiksele tütrele meeldis mulle kõige enam. Minus tekkis eriline tunne, kujutasin ette kuidas väike tüduk hommiku tõuseb, olles ärkvel kuid silmad veel suletud, kõrvus kostes rahulik, külmavärinaid tekitav heli.
,,Amadeus" Film ,,Amadeus" räägib noorest, andekast noormehest nimega Wolfgang Amadeus Mozart. Filmis räägiti Mozarti elust, tema hiilgehetkedest ja ka tema allakäiguteest. Mozart sündis muusikute perekonda. Ta alustas oma karjääri väga noorelt. Noorena harjutas ta väga palju oma isa käe all. Juba 6 aastaselt alustas Euroopa linnades esinemist. Ta tõmbas endale palju tähelepanu, nii keisrite, kui ka lihtrahva seas. Eriti jäi ta silma Salierile, kes ihkas juba noorena saada kuulsaks heliloojaks, aga pidi oma isa vastumeelsuse tõttu oma unistustest loobuma. Saatusliku pöörde tõi Salieri ellu tema isa surm. Elu hakkas minema tal just nii nagu ta seda soovis minevat. Ta asus tööle Austria keisri õukonda, kus ta oli austatud helilooja. Kuid ühel saatuslikul päeval kohtas ta Mozarti, kes oli tulnud keisri jutule. Keiser oli Mozartist sedavõrd vaimustuses, et tellis talt ühe ooperi, nii-öelda proo...
Õppeasutuses õppis Grieg muusikateooriat, kompositsiooni ja klaverit. Pärast edukaid klaverikontserte kodumaal, siirdus Grieg 1863. aastal Kopenhaagenisse. Siin viisistas ta mitmeid Hans Christian Anderseni luuletusi. Taanis jätkas ta ka kompositsiooniõpinguid taani helilooja Niels Gade juhendamisel. Taanis kohtus ta norra helilooja Rikard Nordraakiga, kes õhutas teda huvi tundma rahvusliku muusika vastu. Sõprus katkes Nordraaki surmaga ning Grieg kirjutas teose "Leinamarss Nordraaki mälestuseks". Siit alates pühendus Grieg täielikult norra rahvusmuusikale. 1867. aastal naitus Grieg oma nõo Nina Hagerupiga ja nad asusid elama Christianiasse (Oslo). 1866. aastal oli ta Christiania Filharmooniaühingu juht ning osales 1867. aastal Norra Muusikaakadeemia asutamises. Grieg andis kontserte mitmetes Euroopa riikides, nagu Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal, Inglismaal
Kong fu Zi- Hiin filosoof ja õpetlane Muusikainstrumendid: kinnon , flööt India 5000 a vana Levinumad usundid: budism , hinduism Veeda- ülistuslaul Raaga- kindlate reeglitega helilaad Muusikaga tegelesid kõrgema klassi inimesed. Helisüsteemil on 22 astet. Muusikainstumendid: sitar , tampara , pungi , tabla Egiptus Hironoomia- dirigeerimise viis, meloodia kaarte joonistamine käega. Muusikainstrumentid: otseflööt , harf , lauto , topelt salmeri Vana-Kreeka Kreeka muusika on Lähis-Ida kõrgkultuuride jätk ja Euroopa kristliku kultuuri vaheaste Musike-muusade kunst, lauldes ette kantud luule, hõlmab poeesiat ja muusikat lahutamatus ühtsuses. o Dionysoslik muusika alge- (veinijumal) ärev, meeleline, äkiline, erutav o Apollonlik muusika alge- (valgusejumal) positiivsem, hea, harmoonline Muusad- kunstide, teaduste jumalannad Muusikainstrumendid: topelttaulos , barbiton , formiks , lüüra , kitara Arhailine ajajärk: 8.-6. saj. eKr
Kui mais juba Estonia kontsertsaalis istusin, mõtlesin tihti sellele, kuidas lavatagune elu keeb, sest olin seda ju eelnevalt esietenduse ülekandest näinud."Kolme apelsini" sõnum on väga positiivne ning nalja ja naeru jätkub seal küllaga. See ei ole mitte mingi igav ja uinutav ooperikogemus, mida tavaliselt selle ala võhikud kardavad, sest see erineb "klassikalisest" ooperist palju. See ei olegi ooper selle tavalises tähenduses, vaid nagu muusikadraama, kus muusika toetab jooksvalt tegevuse arengut, mitte ei domineeri ega juhi asjade käiku. Kuigi pean tunnistama, et ka mina ise ei ole tegelikult suur ooperiaustaja, oli "Armastus kolme apelsini vastu" üks äärmiselt suurejooneline ja meeldiv ooperikogemus. Estonias oli väga lahedalt oli kasutatud kaasaegset tehnikat ja vihjeid tänapäevale. Ka kostüümid olid grandioossed ja väga ilusad. Väga selge on lavastuses peituv poliitiline sõnum, mis väljendub õukonnamängude kaas-ajastamises
Debussy Ravel Erinevate Rohkete dissonantside (=teravad helide kooskõlad), heliteoste Tema muusika oli Debussy omast jõulisem. tämbritega muutumine keerukamaks, Debussy eelistas kindlale meloodiale rohkem värviküllaseid mängimine, ergas Juhtheli kadus, üks akord ei tinginud enam teist (dominant kõlade järgnevusi. koloriiditaju toonikat). Pooletooniline liikumine, mis varem väljendas pinget, Raveli muusika isikupäraseks jooneks on küllalt selgete piiridega
Dubstep Dubstep on elektroonilise tantsumuusika stiil, mille juured pärinevad Inglismaalt, Londonist. Kõige varasemad alged on pärit 19. sajandi lõpuaastatelt, kus lood olid rohkem sügavad, instrumentaal- dub remixid 2-step garage lugudest, kuhu oli lisatud erinevaid elemente breakbeat'st, grime'st või süngemaid elemente drum & bass'st. Dubstep'i iseloomustab kaheosalises taktimõõdus rütm või soolotrumm, mis sarnaneb garage ja grime muusikastiilidele. Samuti iseloomustab dubstep'i rõhuv, "veniv" ja "tumedaid" helisid esile toov bass, mille päritolu peitub USA dub'i, funky ja reggea valdkondadest. Dubstep'i lugude tempo on üldjoontes 140 lööki minutis. Seevastu näiteks drum & bass'i tempo on keskmiselt 170. Teistest tantsumuusika stiilidest eristab teda kõige rohkem soolotrummi löögi asetsemine takti kolmandal löögil, teistel elektrooniliste tantsumuusika stiilidel, näiteks house, enamasti teisel ja neljandal löögil. Ning sageli ...
luua muusikat kogu rahvale. Kasutas rahvamuusikat ning rahvale südamelähedasi teemasid. Tema loomingust leiame episoode Venemaa ajaloost, rahvalegende ja muinasjutte, samuti rahva eluolu kujutavaid stseene. ELULUGU. LAPSEPÕLV. Glinka pärines Smolenski maakonnast mõisniku perest. Muusikaga puutus kokku juba lapsepõlves. Vanaema mõisas viibides kuulis ta rahvalaule, onu mõisas tegutses pärisorjade orkester. Glinka mängis nendega kaasa viiulit ja flööti. See muusika väga mõjutas tema loomingut. oGlinka sai hariduse Peterburi Pedagoogilises koolis, mis oli tol ajal parim. oÕppis tuntud pedagoogide juhendamisel, omandas 5 võõrkeelt. oMuusikat õppis jätkuvalt eraviisil, vastavat kooliharidust saamata ELULUGU. REISID. Reisis palju LääneEuroopas. Nende maade rahvamuusikat leiame ka helilooja loomingust. Viimastel aastatel elas Peterburis, Varssavis,
Martin Laid 11a Retsensioon 2010. aasta suvel 15. juunil käisin Pirita kloostri varemetes eesti punki 30ndaks sünnipäevaks korraldatud kontsertuuril ,,Disko pole oluline, punk on põhiline!". Kokku toimus selle tähtpäeva tähistamiseks 8 kontserti selle tuuri raames. Kontsertil esitati ainult parimaid ja tuntumaid eesti punki palasid, nagu näiteks Singer Vingeri ,,Massikommunikatsioon", Vennaskonna ,,Insener Garini Hüperboloid", jne. Muusikat esitati enamasti terve bändiga, kus siis Mihkel Raud ja Hendrik Sal-Saller olid nii solistid kui ka kitaristid. Aga oli ka soolosid, nagu näiteks Villu Tamme ja Tõnu Trubetsky. Laulude vahepeal rääkisid lavategelased naljakaid vahelugusid, mis muidugi seondusid kõik punkiga. Ning showlt ei puudunud ka ropendamine, iga kolmas sõna oli ropp, kuid ka sellele olid pii...
Cornelise klassikaaslast. 1949. aasta novembris kolis Jacob Vreeswijk oma perega Rootsi. Cornelis oli siis 12-aastane. Ta kohastus kiiresti Rootsi eluga ning õppis kerge vaevaga ära rootsi keele. Peale kooli töötas ta raudteetöölise ja sepana. Ta tahtis aga saada ajakirjanikuks. Cornelis proovis pääseda (Journalisthögskolan'sse) ajakirjandust õppima, aga ta ei saanud sinna kooli sisse. Cornelis õppis aasta Folkehøgskole's, kus ta talent muusika alal esile tuli. Peale seda kooli sai Cornelis sisse ka Journalisthögskolan'sse. 1964. aastal jättis kooli pooleli ja hakkas täielikult pühenduma muusikale. Selleks ajaks oli ta pere juba tagasi Hollandisse kolinud. Cornelis elas 1972.-1974. aastal Hollandis ja Prantsusmaal. 1962. aastal abiellus Cornelis Inga-Lill Rehnbergiga ja 1964. aastal said nad lapse. 1975. aastal lahutas ta oma naisest ning 1979. Sander Hallikas 06.03
Impressionism 1860. 70. ndail Pr maalikunstis tekkinud vool, mis asetas rõhu põgusate muljete, hetkemeeleolude jäädvustamisele. Impressionismi mõiste pärineb prantsuse 19. sajandi lõpu maalikunstist. Muusikat iseloomustab nüansilikkus, peenekoelisus, detailideni tunnetatud, hajumine, udusus, polütonaalsus. Lemmikpillid harf, flööt. Impressionistlik muusika pööras erilist tähelepanu instrumentide ja orkestri kõlavärvidele. Kõige mõjukam oli impressionistlikest heliloojatest Claude Debussy. Kunst: Monet, Manet, Degas, Renoir Kirjandus: T. Mann, K. Hamsun, Tuglas Muusika: Debussy, Ravel, Heino Eller Neoklassitsism objektiivsust ja antiromantilisust taotlev suund. Tekib vastukaaluks impressionismi laialivalguvusele ja hilisromantismi emotsionaalsusele. Suured orkestri koosseisud asenduvad väikestega. Lakoonilisus. Pulseeriv rütm
· On loonud ka mitmeid instrumentaalteoseid, ooperi, kantaant-balleti, näidendeid ja filmimuusikat. · Varases loomingus tegi traditsioonilisi zanre- kantaadid, prelüüdid, fuugad klaverile ja 2 avamängu orkestrile. Tähtsus Eestile · Tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele. · Eesti koorimuusikas on Tormise loomingu tähtsust raske ülehinnata - aastakümneid on ta olnud selles valdkonnas sõltumatu liider. Pikka aega oli tema muusika peaesitajaks RAM. · Hiljem on Tormise teoste hinnatuimaks esitajaks ja salvestajaks olnud Tõnu Kaljuste juhitud Eesti Filharmoonia Kammerkoor. · Viimastel aastakümnetel on Tormisest kujunenud üks tunnustatumaid ja põnevamaid koorikomponiste kogu maailmas, kelle helikeele on eeskujuks võtnud paljude maade heliloojad. Tuntumad teosed · Loits ,,Raua needmine" ning tsüklid ,,Eesti kalendrilaulud" ja ,,Unustatud rahvad" - koorimuusika · Oopr ,,Luigelend"
gregooriuse koraalist armastus- ja joogilaulude ning tantsumuusikani. Sõltuvalt konkreetsest kavast koosneb ansambel kahest (lautolaulud) kuni kuuest (keskaegne mitmehäälsus, renessansi ansamblimuusika) muusikust. Programmid on paindlikud, neid võib ühendada ja kombineerida vastavalt vajadusele. Järgnevatel lehekülgedel on näited kavadest, mida oleme viimasel ajal esitanud. Salvestused: ADORATUR ROSA XII-XIII sajandi Hispaania muusika. Rahvalikud portugali-galiitsiakeelsed Neitsi Maarja laulud (Cantigas de Santa Maria) ja ladinakeelne varajane mitmehäälsus Calixtinuse ja Las Huelgase käsikirjadest. SABBATUM -- 12 Black Sabbathi laulu (War Pigs, The Wizard, A National Acrobat ja teised) lauldud ladina keeles ja mängitud keskaegsete pillide koopiatel Muusika näited: Da ciel venne messo Quia felix pueritia
Katk ehk "must surm" Vahemeres asuv Sitsiilia saar oli 1347. aastal kohutav koht. Kõikjal ümberringi surid inimesed mingisse salapärasesse haigusesse. Haigestunuil oli tavaliselt tugevad krampidega kõhuvalud ja kaenla all paised, nende keha kattus tumedate laikudega ning nad surid kolme päeva jooksul. Tumedate laikude pärast hakati haigust kutsuma mustaks surmaks. Tänapäeval teame, et tegu oli muhkkatkuga. Haigus levis Itaaliasse ja Prantsusmaale. 1348. aastaks oli katku surnud juba miljoneid inimesi - umbes kolmandik Euroopa elanikkonnast. Must surm tekitas kabuhirmu. Inimesed vältisid üksteist kartes katku nakatuda. Paljud linnaelanikud põgenesid maale, levitades haigust ka seal. Et põlluharijaid jäi vähemaks, tekkis toidupuudus. Kuna katk tappis ka palju inimesi maakohtades, jäi palju külasid inimtühjadeks. Muhkkatk oli haigus, mis levis maailmas kuni 18. sajandini. Seda levitasid katku nakatunud rotid...
Kontserdiarvustus 4. augustil kell 21.00 toimus Võru- Kubja laululaval Jaan Tätte hüvastijätu tuuri ,,tuulevaiksel ööl" kontsert. Nimelt läks Tätte sügisel ümbermaailmareisile ja 4. augustil laulis ta Võrus koos sõprade; Marko Matvere, Udupasuna, Liisi Koiksoni ja Maarja-Liis Ilusaga nö hüvastijätuks eestlastele armsaks saanud laule. Minu ootused olid enne kontserti väga kõrgele seatud ja milleski pettuma ma õnneks ka ei pidanud. Kontsert oli väga, väga hea. Selles mõttes, et Matvere ja Tätte olid lihtsalt suurepärased ja seda mitte ainult vokaalse ja pillimängu poole pealt, vaid ka vahepealsed nö jututunnid olid super, moodustades koos muusikalise osaga unustamatu terviku. Kontserdil laulsid peale Matvere, Udupasuna ja Tätte veel ka Liisi Koikson ja Maarja-Liis Ilus, kes olid samuti tasemel ja laulsid oma osad ilusasti ära, aga Tätte... Tätte lihtsalt oli midagi üleloomulikult vägevat. Ta oli lihtsal...
Fryderyk Chopini 1 märts 1810 - 17 oktoober 1849 Grete Mark 11b klass Elulugu Sünnipaigaks külake Zelezovo Wola (~50 kilomeetrit Varssavist) 1823. aastal astus Chopin Varssavi lütseumi. 1826-1829 õppis Chopin Varssavi kõrgemas muusikakoolis (eriliste võimetega geenius). 1828. aasta sügisel külastas Berliini. 1829. aastal ilmus Varssavisse kuulus Paganini ("Mälestusi Paganinist"). 1830. aasta novembris reis Viini (aasta lõpul puhkes Varssavis Vene ülemvõimu vastu ülestõus). Elulugu 1831. aasta septembris saabus Chopin Pariisi. Teda imetlesid maailma kuulsad heliloojad, pianistid, luuletajad ja kirjanikud. Aastal 1836 tegigi ta lapsepõlve sõbrannale Maria Wodzinskale abielu ettepaneku. Viimane keeldus. Chopini ellu tuli heliloojast kuus aastat vanem naiskirjanik George Sand. Teda hakkas jälitama kopsuhaigus, mis süvenes veelgi ...
Tema esimest orkestriteost ,,Nekroloog" mängiti pärast valmimist nii Moskvas kui ka Leningradis, Eestis aga kritiseeriti teost teravalt kuna Pärt kasutas esimest korda Eesti muusikas atonaalsust korrastavat kompositsioonitehnikat dodekafooniat. ,,Nekroloog" oli viimane eesti helitöö, mis keelati muusikast lähtuvatel põhjustel. 1963. aasta sügisel käis Pärt esimese eesti heliloojana festivalil ,,Varssavi sügis", mis oli sel ajal muusikamaailmas üks olulisemaid uue muusika foorumeid. Sealt saadud muljete mõjul valmis orkestripala ,,Perpetum mobile", mis on pühendatud Luigi Nonole, kes aitas teose ka Euroopa kontsertlavadele. ,,Perpetum mobile" oli eesti muusika avangardi ava- ja läbimurdeteos. Pärt ei järginud ühte kindlat avangardi suunda, vaid ühendas igas teoses helikõrgusliku reastruktuuri kõlavärvimuusika vahenditega, unustamata ka neoklassitsistlikku motoorikat.
Tallinna Saksa Gümnaasium Kadri Siimon 11.a ,,Cosi fan tutte" Retsensioon Juhendaja: Küll Puhkim Tallinn 2010 Tallinna Saksa Gümnaasium Kadri Siimon 11.a ,,Evita" Retsensioon Juhendaja: Küll Puhkim Tallinn 2010 12. novembril toimus Estonia teatrisaalis W.A. Mozarti koomiline ooper ,,Cosi fan tutte", mida külastasin. Osatäitjateks olid Fiordiligi( Aile Asszonyi), Dorabella (Helen Lokuta), Gugliemo (Rauno Elp), Ferrando( Olive Kuusik), Don Alfonso( Mart Laur) ja Despina (Kristina Vähi). Muusikaline juht ja dirigent oli Arvo Volmer. Lavastajaks oli Walter Sutcliffe. Kunstnik Liina Keevallik ja valguskunstnik Neeme Jõe. ,,Cosi fan tutte" tähendab eesti keelses tõlkes ,, Nii teevad kõik naised". Lauldi itaalia keeles, mis andis etendusele vürtsi. Arvan, et kui see oleks eesti keeles oln...
NIKOLAI RIMSKI- KORSAKOV Õpilane Nikolai Rimski-Korsakov · Nikolai Andrejevits Rimski-Korsakov oli vene helilooja ja muusikaõpetaja, kes kuulus "Võimsasse rühma". · Sündis 18. märtsil 1844. aastal vene linnas Tihvin · Suri 21. juuni 1908. aastal Elulugu · Rimski-Korsakov sai kodunt hea hariduse ega unistanud saada muusikuks. Tema vend oli mereväeohvitser ja onu admiral, mistõttu ka Rimski-Korsakovist pidi saama mereväeohvitser. · Aastal 1856 astus ta Peterburi mereväekadettide kooli. · Õpinguperioodil külastas Rimski-Korsakov tihti ooperietendusi ning õppis klaverit. Aastal 1861 tutvus ta vene helilooja Mili Balakireviga, kes hakkas Rimski- Korsakovi juhendama ja õpetama. · Aastal 1862 katkes Rimski-Korsakovil muusikaga tegelemine, kuna ees ootas 3- aastane kohustuslik mereväeteenistus. Teenistuse käigus reisis ta nii Põhja- Euroopas, Vahemeremaades kui ka Põhja- ning...
Retsensioon 18.detsembril 2010 käisin Vanemuises vaatamas muusikali ,, Evita" . Muusikal räägib Argentiina presidendi Juan Peróni naise Eva Peróni tormilisest elu, jutustatuna teise tolleaegse poliitikategelasepopikooni Ché Guevara suu läbi. Etenduses tegid kaasa teatri ooperikoor, sümfooniaorkester , bänd ja balletitantsijad. "Evita" heliloojaks on maailmas võibolla, et tuntuim muusikalikirjutaja Andrew Lloyd Webber ja libretistiks on Tim Rice. Muusikali pealkirjaks on Evita, kuna nõnda kutsuti Evat rahva seas . Muusikal algab Eva matustega. Muusikal " Evita " on justkui tagasivaade Eva elule . Muusikalis esitatud laulud olid suurepärased. Kõige lemmikumat välja valida ei oskagi , aga Eva laulud oli siiski kõige südamelähedasemad. Pidin üllatusega tõdema, et muusikal ei ole populaarne vaid eesti publiku hulgas, sest publiku hulgas oli ka välismaalasi. See võis tingitud olla sellest, et Vanemuises näidatakse etend...
Ilmalikud zanrid ilmusid vaimulike kõrvale. Suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes said tööd nii õukondades kui rikkamate kodanike kodudes. Kutseliste muusikute koolitamiseks loodi erilised õppeasutused, millest kujunesid välja konservatooriumid. Kirikumuusikat esitasid kirikukapellid. 14. saj. sündis mitmehäälne ilmalik laul madrigal. Sageli põhinesid renessanssi aegsed laulud rahvaviisidel. 16. saj. hakkasid vokaal ja instrumentaal muusika teineteisest eralduma. Uudsetest pillidest võeti kasutusele lauto, klavessiin, klavikord. Vokaalmuusika populaarsusest tulenevalt peeti täiuslikemaks instrumendiks inimhäält. Leiutati nooditrükitehnika ja kooliharidus laienes, mille hulka kuulus korralik muusikaõpetus. Ilmaliku muusika zanrid: motett, madrigal, caccia, sansoon, frottola, villanella, balletto. Vaimulikus reekviem, madrigal, motett.
Muusikaretsensioon Käisin kuulamas ooperilaulja Hendrik Krummi mälestuskontseri Karja kirikus, kus vaatamata suurele pakasele olid esinema tulnud Aare Saal, Nadia Kurem ja Saaremaa oma poiss , SÜGi hiljutine vilistlane Priidu Aardam . Hendrik Krumm sündis 26. detsember 1934 Saaremaal Leisi vallas ja suri 12. aprill 1989. Teda võib pidada Tiit Kuusiku ja Georg Otsa kõrval üheks Eesti vokaalkunsti silmapaistvamaks esindajaks. Nagu eelpool mainitud, esines kontserdil kolm solisti. Esimesena räägiksin Nadia Kuremis, kes oli ka Krummi õpilane. Kurem on sopran ja kirikus kõlas tema hääl väga hästi. Ühelt naisterahvalt võib ikka väga võimas hääl välja tulla. Ergsalt jäi meelde ,,Ave Maria, " mis oli ka minule kõige tuttavam lugu. Kui võrrelda kahte proffi, Kuremit ja Saali, siis nende hääled koos panid kiriku kenasti kõlama. Aare Saal, kes on tenor, kõlas küll mingil määral paremini kui Kurem. Võib- olla s...
Kontserdi retsensioon Toomas Kutter ,,Romansimaailmas" 11. septembril toimunud kontsert Toomas Kutter ,,Romansimaailmas", kus klaveril saatis teda Helin Kapten, osutus väga rahustavaks õhtupoolikuks. Reedesest päevast olin koolimõtetest ja probleemidest väsinud ning otsustasin vanaema ja vanaisaga kampa lüüa ning käia ära kontserdil, mis osutus väga rahustavaks. Enne kontserti sain ka piletimüüjalt kava, millest sain infot palade ja natuke ka Toomas Kutteri ja Helin Kapteni elust. Väga paljud lugude pealkirjad ei ütelnud mullle midagi, aga oli ka selliseid pealkirju, kus olen ühe kõrvaga midagi kuulnud, aga täpselt ei tea ega mäleta. Kuid sellest hoolimata nautisin pooleteist-tunnist kontserti huviga. Kontserti alguses esimese loo ajal, milleks oli "Laula väike karjus", käisid mul judinad üle seljai, kuna Toomas Kutteril oli tõeliselt võimas hääl ja mina isiklikult polegi varem sellisel kontserdil...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
