Mikro-ja makroökonoomika - T. Karm Teema 6 TOOTMISFAKTORITE TURUD.TÖÖ-,KAPITALI- JA MAATURG Punktid 19,00/19,00...
DUP 0LQXNRGXŹ7/00,0$Ź7HHPDŹ$UYHVWXVWHVW 7HVWLQDYLJDWVLRRQ $OXVWDWXG 2OHN /}SHWDWXG $HJDNXOXV 3XQNWLG +LQQH PDNVLPDDOQH .VLPXV RJXQ}XGOXVH$'N}YHUDQLKNXPLQH . .XYDNRUUDJDNVDNHQ 9DOPLV SDUHPDOHHLVDDSHHJHOGDGD /}SHWDOHYDDWXV +LQQH 9DOLNV...
DUP 0LQXNRGXŹ7/00,0$Ź7HHPDŹ$UYHVWXVWHVW 7HVWLQDYLJDWVLRRQ $OXVWDWXG 2OHN /}SHWDWXG $HJDNXOXV 3XQNWLG +LQQH PDNVLPDDOQH .VLPXV .XLNlVXWDWDYWXOX',YlKHQHEVLLVPXXGH .XYDNRUUDJDNVDNHQ 9DOPLV Y}UGVHWHWLQJLPXVWHNRUUDO /}SHWDOHYDDWXV +LQQH 9DOLNV 0lUJLVWD...
DUP 0LQXNRGXŹ7/00,0$Ź7HHPDŹ$UYHVWXVWHVW(HODUYHMDILVNDDOSROLLWLND 7HVWLQDYLJDWVLRRQ $OXVWDWXG 2OHN /}SHWDWXG $HJDNXOXV 3XQNWLG +LQQH PDNVLPDDOQH .VLPXV $OOMlUJQHYDVWHLROHDXWRPDDWQHVWDELOLVDDWRU 9DOPLV +LQQH 9DOLNV .XYDNRUUDJDNVDNHQ 0lUJLVWD...
DUP 0LQXNRGXŹ7/00,0$Ź7HHPDŹ$UYHVWXVWHVW7||WXVMDLQIODWVLRRQ 7HVWLQDYLJDWVLRRQ $OXVWDWXG 2OHN /}SHWDWXG $HJDNXOXV 3XQNWLG +LQQH PDNVLPDDOQH .VLPXV $OOSRROWRRGXVWHLRPDKLVWWRRWPLVNXOXGH 9DOPLV NDVYXVWWLQJLWXGLQIODWVLRRQLJD +LQQH .XYDNRUUDJDNVDNHQ 9DOLNV...
1 (Turumehhanism. Nõudlus ja pakkumine. Elastsus) 1. Nõudluskõver on tuletatud, tingimusel, et konstantsed on: a. Tulu ja maitse b. Tulu, maitse ja hüvise hind c. Tulu, maitse ja teiste hüviste hinnad d. Maitse ja teiste hüviste hind 2. Alljärgnevas miski ei põhjusta CD nõudluskõvera nihet: a. Tulumaks b. CD-de hinna muutus c. Rikkuse muutus d. Muusikakasettide hinna muutus 3. Kui hüvise hind langeb ja tarbja ostab seda rohkem kui teist hüvist, on tegemist: a. Asenduseffektiga b. Tulueffekiga c. Kahaneva piirkasulikkuse effektiga d. Ceteris paribus effektiga 4. Alljärgnevast on iseloomulik keskselt juhitud plaanimajandusele: a. Turg määrab, mida toota b. Tootmise otsused on tsentraliseeritud c. Turg määrab, mida toota d. Turg määrab tulude jaotuse 5. Vaba turumajanduse...
Ümbrikupalkade maksmine on aastaid kestnud probleem., millele veel esialgu ei näi lahendust tulevat. "Musta" palga maksmist on maksuametil raske tuvastada, kuid ettevõttel mugav maksta ja sageli ka töötajal kasulikum vastu võtta. Tegelikult ei ole ümbrikupalk ja "must" palk päris sama mõiste esimese all mõistetakse olukorda, kus töötajale makstakse ametlikult miinimumpalka või selle lähedast palka ja ülejäänud palgaraha makstakse mustalt. Teise all aga seda, et inimene saab ainult "musta" palka, s.t. selle pealt ei maksta sentigi riigimakse. Eraldi neid käsitlema ma siiski ei hakka, probleemid jäävad samaks olenemata mõiste täpsusest. Aga millest siis tuleneb see, et ümbrikupalkades nähakse korraga nii kasu kui kahju? Kahju põhjustatakse kindlasti riigile ja ettevõtlusele üldiselt, sest ümbikupalkade maksmine avaldab negatiivset mõju ettevõtlusele ja konkurentsikeskkonn...
Õppeaine Mikro- ja makroökonoomika valikvastustega tests Moodle keskkonnas. Test on sooritatud maksimumpunktidele...
Eesti pangandussektori areng aastatel 1993-2012 Taaniel Rebane Peeter Tiimus Rander Süld Jalmar Mäe Eesti kommertspanganduse algus Tänapäeva iseseisev pangandus sai Eestis alguse 1988. aastal, mil tegevust alustas Tartu Kommertspank. Tegemist oli esimese kommertspangaga Nõukogude Liidus. Pankade tekkimise buumile (tippajal enam kui 40 panka, osad neist ei suutnud küll tegelikku tegevust alustada) järgnesid nende ühinemiste ja pankrottide lained. 1990 loodi ka Eesti Pank, kes seadis ühe esimese tegevusena sisse pankade põhikapitali miinimummäära. 1993. aasta põhikapitali miinimummäär 6 miljonit krooni kahandas pankade arvu 22-ni. Eesti kommertspanganduse algus Pankade esialgne tegevus keskendus valuutavahetusele ja spekulatsioonidele. Algselt olid intressid kõrged -- see julgustas hoiustama, kuid ei ergutanud laenu võtma. Pankrotid ei soodustan...
2 (Sissejuhatus majandusteooriasse) 1. Kapital on: a. Hüvitis, mida saab kasutada teiste hüviste tootmisel b. Raha, mida on võimalik kasutada c. Spetsiaalne ressurss, mis organiseerib teisi ressursse d. Pika elueaga hüvis 2. Ühes tunnis võib Andi valmistada 6 pitsat ja 12 pirukat Chris võib valmistada 6 pitsat ja 18 pirukat. ... eelis pitsade valmistamisel: a. Chrisil on absoluutne b. Chrisil on suhteline c. Andil on suhteline d. Andil on absoluutne 3. Suur Lobster müüb lobstereid ja kala, sama teeb ettevõte Sool. Kui Suure Lobsteri alternatiivkulud lobsterite pakkumisel ületab Soola alternatiivkulud, siis alljärgnev on õige v.a.: a. Suurel Lobsteril on suhteline eelis lobsterite pakkumisel b. Sool omab suhtelist eelist Lobsteri ees c. Mõlemad saavad kasu kui Lobster pakub kala ja Sool pakub lobstereid...
1. (Ettevõtteteooria) 1. Vastavalt kahanevate tulude seadusele: a. On firma pika perioodi keskmine kulu kõver U-kujuline b. On kauba nõudluskõver täieliku konkurentsi tingimustes negatiivse tõusuga c. Piirprodukt alates teatud punktist väheneb, kui püsiressurssidele lisatakse täiendavaid muutuv-ressursside ühikuid d. On alates teatud punktist tarbja piirkasulikkus igas täiendavast ühikust ikka väiksem ja väiksem 2. Kuuenda töötaja piirprodukt on (vaata tabel): a. Negatiivne b. 30 ühikut c. 15 ühikut d. 180 ühikut 3. Alljärgnevast iseloomustab kõige paremini lühiperioodi: a. Firmal pole piisavalt aega, et viia oma tootmismaht nullini b. Sisenemisbarjäärid ei lase uutel firmadel antud harru tulla c. Firmal pole piisavalt aega, et ehitada juurde uut tootmishoon...
1 (Turustruktuurid) 1. Alljärgnevast on TKF toodangu nõudluskõvera tunnuseks: a. Tema elastsus on võrdne 1 kõikide mahtude korral b. Keskmine tulu on hinnast väiksem c. Ta kattub turu nõudluskõveraga d. Hind ja piirtulu on kõikide toodangumahtude korral võrdsed 2. Monopolisti hind ületab piirtulu, sest: a. Nõudluse kõver on negatiivse tõusuga b. Ei kehti kahaneva piirtulu (tootlikuse) seadus c. Keskmise- ja piirkulukõverad kattuvad d. Monopolist tagab väiksema toodangu mahu võrreldes TKF-ga 3. Loomuliku monopoliga on tegemist kui: a. Kui puuduvad väljumisbarjäärid b. Puuduvad sisenemisbarjäärid c. Keskmised kulud pidevalt kasvavad toodangu mahu kasvades d. Kui keskmised kulud pidevalt alanevad toodangumahu kasvades 4. Alljärgnevast ei vasta TKF pikaajalise tasakaalu tingimustele: a. P = MC b. MC =...
1 (Turu mittetäiuslikkus. Riigi osa majanduses) 1. Tarbimise efektiivsuse tingimuseks kahe hüvisega (X ja Y) majanduses on: a. MUX/MUY = MRS b. MUX/MUY = PX/PY c. MUX = MUY d. MRS = PX/PY 2. Asenduse piirmääraks on: a. Proportsioon, mille korral ühe resursi vahetus teise vastu maksimiseerib toodangu väljalaske b. Hüviste hulk, mille võrra tootja peab vähendama ühe hüvise tootmist teise hüvise täiendava ühiku saamiseks c. Ühtede hüviste hulk, mida indiviid on valmis vahetama teise hüvise vastu, kusjuures kogukasulikkus ei muutu d. Töö hulk, mida on võimalik vahetada teatud hulga kapitali vastu, ilma, et alaneks nii töö kui kapitali piirtootlikkus 3. Välised kulud ilmnevad siis, kui: a. Tarbijad saavutavad efektiivsuse tarbimisel b. Hüvise tootmise kogukul...
Mõiste „investeeringud“ rahvamajanduse SKP ja RPP arvestuses sisaldab: a. Iga riiklikus ettevõttes toodetud kaupa b. Igat liiki aktsia ostmist c. Varude suurenemist aasta lõpuks d. Igat tarbja poolt ostetud, kuid aasta lõpuni tarbimata kaupa e. Kõik vastused valed 2. Kui reaalse SKP maht alates 6%, elanike arv samal aastal vähenes 3%, siis: a. Reaalne SKP elaniku kohta vähenes b. Reaalne SKP elaniku kota suurenes c. Reaalne SKP surenes ja nominaalne vähenes d. Nominaalne SKP ei muutu e. Hinnad langesid 3% 3. Allpooltoodust lülitatakse SKP – sse: a. Koduperenaise teenused b. Kasutatud auto ostmine naabrimehelt c. Uute aktsiate omandamine börsimaaklerilt...
...
Õppeaine Mikro- ja makroökonoomika valikvastustega tests Moodle keskkonnas. Test on sooritatud maksimumpunktidele...
Majanduse mõiste ja olemus Majandus on ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi. 2. Alternatiivsete valikute tegemine ja ratsionaalne käitumine Ratsionaalne majanduslik käitumine *majanduselus osalejad püüavad saavutada enda jaoks suurimat kasulikkust mingite piirangute raames *Sarnaste huvidega majanduselus osalejaid nimetatakse majandussubjektideks 3. Majandussubjektid Majandussubjektid on: *majapidamised (eraisikud e tarbijad), *ettevõtted *ja riik. 4. Majanduse ringkäigu mudel 5. Vajadused ja ressursside piiratus Vajadus(ed) ehk tarve on puuduse tunne, mida rahuldatakse kaupade (hüviste) ja teenuste tarbimisega Kõikide soovide ja vajaduste täitmiseks lihtsalt ei jätku ressursse. Kõik tehtud valikud moodustavadki suure osa meie igapäevasest majandustegevusest. Ressursid on piiratud, s.t nii palju perekon...
1 (Sissejuhatus majandusteooriasse) 1. Käies koolis, teil tekivad alternatiivkulud, mis koosnevad: a. Rahast, mille te kulutatae ostes riideid b. Rahast, mille te oleks võinud teenida tööd tehes c. Rahast, mida kulutate CD-de ostmiseks d. Rahast, mida te kulutate söögile ja joogile 2. Majandusteadlased teevad edusamme: a. Luues ja testides majandusmudeleid b. Küsitledes inimesi mida nad asjadest arvavad c. Küsitledes inimesi milles nad on paremad ja milles viletsad d. Tehes poliitikute seas lobitööd saamaks rohkem raha 3. Marginaalsete (piiril) otsuste tegemine tähendab: a. Otsustamist selle üle, kas teha midagi ühiku võrra rohkem või vähem b. Viimasel ajamomendil I otsuse tegemist c. Lasta kellegil valida enda eest d. Kas kõik või mitte midagi põhimõtte jälgimist 4. Majandusteaduse põhiline ülesa...
1 Minu kodu ► TLM116MIMA ► Teema 1 ► Arvestustest 1.1 Alustatud Testi navigatsioon Olek Lõpetatud Aega kulus 1 2 3 4 5 6 Punktid 15,00/15,00 Hinne 10,00, maksimaalne: 10,00 (100%) 7 8 9 10 11 12 13 14 15 Küsimus 1 Nappus on olukord, mille puhul Kuva korraga üks aken Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Lõpeta ülevaatus Märgista a. Midagi on ära r...
2 Minu kodu ► TLM116MIMA ► Teema 1 ► Arvestustest 1.2 Alustatud Testi navigatsioon Olek Lõpetatud Aega kulus 1 2 3 4 5 6 Punktid 16,00/20,00 Hinne 8,00, maksimaalne: 10,00 (80%) 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 Küsimus 1 Kapital on: Valmis 19 20 Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Kuva korraga üks aken Märgista a. Pika eluega hüvis Lõpeta ...