4. kujundada ühiseid arusaame ning käitumisviise; 5. kujundada avalikku arvamust; 6. vahendada teadmisi; 7. pakkuda meelelahutust. Meediale pakutav info peab olema uudisväärtuslik vastava meediakanali tarbijate seisukohast, kusjuures uudisväärtuslikkuse üle otsustamisel on peakriteerium see, kas teema on värske ja päevakajaline, lugejatele lähedane ja teatud mõtte ebatavaline. Uudisväärtust lisavad ka mõju lugejale, prominentide osalemine ja konfliktsus. Niisiis, meedia kujutab endast neid tehnilisi vahendeid, mis hõlmavad kogu vaimse liikumise, võimaldades kultuurilise ja sotsiaalse pärandi edastamise ühtedelt inimestelt teistele ka nägemise - ja kuulmisulatusest kaugemate ehk siis suurte vahemaade taha. Meedia all tuleks mõista veel palju enamat, kui vaid tehnilisi vahendeid.
Ajakirjaniku töö allikatega Ajakirjaniku hinnatakse eeskätt selle järgi, kui hästi ta suudab edasi anda sündmust,esiplaanile seada fakte ja isikuid, mitte oma jutustust. ESMAALLIKAS on sündmuskohal viibiv ajakirjanik ise, tema on alati parim allikas.Reporter on parim vaatleja, kes suudab leida sündmuste kajastamiseks kõige vajalikuma info. Teiseks info allikaks on sündmuses osalejad,tunnistajad või pealtnägijad, keda ajakirjanik küsitleb.Kuna neilt saab ajakirjanik valdava osa infost, on vaja jõuda sündmuspaika võimalikult kiiresti.Nii saadakse allikalt ka emotsionaalselt värskeima info. JUHUALLIKA korral peab reporter kontrollima tema usaldusväärsust ning info tõesust. Kolmas allikas on isikud, kes vahendavad sündmuses osaleja,tunnistaja või pealtnägija infot näiteks pressiesindajad, PR-töötajad. Siia kuulub ka materjal, mille reporter saab nt. pressiteadetest,agentuuriuudistest jm. Kirjaliku...
Meedia Kaisa-Mai Hütt 10.klass Ajaleht ●Perioodiline väljaanne ●Päevasündmused ●Aktuaalsed teemad ●Arvamused ●Meelelahutus ●Kvaliteetlehed ja tabloidid Uudise ülesehitus ●Juhtlõik ●Sündmus ●Lisamaterjal ja taust ●Perspektiiv ●3M+3K: o Kes? Mis? Kus? Millal? Miks? Kuidas? Koolileht ●Üldjuhul ilmub korra kuus ●Rollid on jaotatud õpilaskonna vahel ●Toimetuse töö on sarnane tava ajalehele ●Sisu on raskem leida Eesti ajakirjanduse ajalugu ●Tekkis 1675 - Post-Zeitung ●Esimesed ajalehed o Lühhike öppetus o Tarto maa rahwa Näddali-Leht o Marahwa Näddala-Leht o Perno Postimees o Eesti Postimees Reklaamikunst ●Eesmärgiks inimeste veenmine, mõjutamine, käitumise muutmine ja pakkujal kasu teenimine. ●Idee-, toote- ja firmareklaamid. ●Ostja- ning kaubakesksed reklaamid. Avalik ja privaatne ala ●Avalik ruum (tänav, park, rand, kaubanduskeskused, jaamad) ●Poolavalik ruum (kooli- ja meditsiiniasutuse...
• Ei tohi inimesi riivata • Ei tohi käsitleda inimest kurjategijana, enne kohtu otsust • Enesetappudest ja katsetest ei kirjutata • Kõiki ei pea idenfitseerima • Eraelu puutuamtus • Fotod ei tohi eksitada • Viitamine • Vastulause • Kui kedagi on riivatud, siis on õigus vastulauseks • Samas kanalis • Parandamaks faktivigu ja tsitaate • Reklaam • Peab olema selgelt eristatud ajakirjanduslikust pildist 3. EESTI MEEDIA JA EETIKA (VAATA SEDA KOODEKSIT) • Pole tsensuuri • Uudised pole kallutatud • Eksitavad pealkirjad ei ole eetilised 4. AJAKIRJANIK JA EETIKA • Lubaduste hoidmine • Erapooletu • Informatsiooni tuleb kontrollida 5. REKLAAM JA EETIKA • Mõjutamisega ajakirjanik kaasa ei lähe • Millal on uudis ja millal arvamus • Kui rääkida firmadega, siis mitmega 6. ALLIKATE KAITSMINE JA TEAVITAMINE • Peab kaitsma nõrgemat osapoolt • nt
IT MIS ON IT? · Infotehnoloogia ehk IT (inglise keeles Information Technology ) käsitleb elektrooniliste arvutite ja tarkvara kasutamist, et luua, koguda, salvestada, säilitada, kaitsta, otsida, töödelda, korrastada, edastada ja tarbida digitaalset informatsiooni. MIS SEOSTUB IT-GA? · Arvutid · Telefonid · Tahvelarvutid · Nutikellad · Televisioon · Valveseadmed TUNTUMAD IT-GA SEOTUD FIRMAD · TELIA · TELE2 · ELISA · VIASAT · STARMAN · KLICK · EURONICS · JNE.. TUNTUMAD IT SÜSTEEMID · MICROSOFT · APPLE · ANDROID ANDROIDIST : · Android on tarkvarakomplekt elektroonikaseadmetele, mis hõlmab operatsioonisüsteemi, vahetarkvara ja peamisi rakendusi. · Androidi kasutavad enamus telefonitootjaid ( LG; Samsung; Sony jne... ) APPLE`ST : · Apple Inc. (varem Apple Computer, Inc.) on rahvusvaheline ettevõte, mis arendab ja toodab riistvara, tarkvara ning muud tarbeelektroonikat. · Ettevõtte tuntuim...
MEEDIA 1. Kas ajakirjandus ja meedia on üks ja see sama? Põhjendage oma arvamust! Otsige internetist argumente oma arvamuse tõestamiseks (teisisõnu: defineerige ajakirjandust ja meediat) Kui me hakkame nüüd võrdlema ajakirjandust ja meediat omavahel, siis saame öelda, et ajakirjandus ehk press on aktuaalsete sündmuste kohta informatsiooni kogumine, kontrollimine, analüüsimine ja esitamine. Meedia on aga informatsioonikandjate ühine nimetus näiteks: kõne, telefon, heli, paber, massimeedia, mille alla kuulub ajaleht, ajakiri, film, raadio ja televisoon. Ajakirjandus ja meedia on üks ja see sama asi, kuna mõlemate kaudu saame me maailma kohta detailset informatsiooni kätte, millest meil varem polnud aimugi. Seega saame väita, et Meedia on justkui üldine nimestus ning ajakirjandus on üks osa sellest meediast. 2. Kuidas te kirjeldate ajakirjaniku missiooni?
Tartu Ülikooli loengus "inimene ja ühiskond" oli külalisõppejõuks Helle Tiikmaa, kes oli väga üllatunud, kui tema küsimuse peale, kes vaatab ETVd, tõstis valdav osa auditooriumist käe. Seega arvan, et ERR peaks noortele lähenemiseks leidma just sellele huvigrupile omaseid viise ning see tagaks ka noorte suurema informeerituse ühiskonnas toimuva kohta, sest tegelik huvi on juba praegu olemas. Teatavasti ei piirdu meedia ja seega ka ERRi eesmärk vaid andmisrõõmuga, sest väga oluline on ka auditooriumi mõjutamine ja reklaam, mida ka ERR tahtlikult või tahtmatult näiteks kultuurisündmustele teeb. Noored on kergesti mõjutatavad ning ERR saaks seda ühiskonna arengu positiivseks suunamiseks edukalt ära kasutada ning pakkuda neile hariva sisuga teksti. Mainimisväärne argument on ka see, et paljudel noortel on väga palju vaba aega, mida
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Meedia erialaosakond TRÜKISTE TOOTMINE Referaat Enda nimi TT – 16 Tallinn 2017 Sisukord Trükise hinna moodustumine............................................
20 võõrsõnaga lauset meedias. 1. Mainekas Saksa ajaleht Die Zeit kirjutab, et USA võib küsida Poolalt ja Balti riikidelt nõusolekut oma territooriumile tuumarelvade paigutamiseks. Territoorium – maa-ala 2. „Nemad kindlasti seda pigem toetaksid,“ ütleb ajalehes ameerika julgeolekuanalüütik Matthew Kroenig. Analüütik – inimene kellele meeldib eritleda(analüüsida) midagi 3. Tema roll saab olema rohelise visiooni ja põhimõtete jälgimine. Visioon: mõtlemisel põhinev nägemus 4. Arvestades, kui palju väikseid tähti meie universumis on, võivad ümberhindamise tulemused hakata kehtima tuhandetele tähesüsteemidele. Tähesüsteem - tähekooslus 5. Teiseks, stardibaasi rajamine Kuule oleks mitmes mõttes mõistlik. Stardibaas – Raketistardikeskus 6. Roboti all kujutame me üldiselt ette mehhaanilist inimest või inimese osa, kätt, jalga tegemas mingit mehhaanilist liigutust. Mehaaniline – ...
AJALEHE ARTIKLID Uudis: „Kohtumine Elina Purdega jääb ära“ (Postimees, 17.11.2017) Tunnused: Uudis on materjal, mida avalikkus peab teadma ja mis aitab inimestel nende probleeme mõistuspäraselt lahendada. On materjal, mis lahutab meelt On tavalisest sündmustevoolust väljaulatuv sündmus, murre tavapärases. Intervjuu: „Intervjuu: Poiste hulk, kelle seast ajateenijaid valida, üha väheneb“ (Postimees, 13.11.2017) Tunnused: Intervjuu kujutab endast küsimus-vastus-vormis dialoogi ajakirjaniku ja avalikkusele huvi pakkuva isiku vahel Põhiinformatsiooni, seisukohtade ja arvamuste kandja on intervjueeritav Ajakirjaniku hoiakud jäävad tagaplaanile Intervjuu Uudis Intervjuus küsitakse ainult ühte Uudises küsitletakse mitmeid inimest inimesi ja nende arvamusi Uudistes refereeritakse teis...
AJALEHE ARTIKLI ANALÜÜS 9 Elering oli kolmandas kvartalis kahjumis. Kahjuks ei leidnud artikli autorit. Artikkel on välja antud Postimehes reedel, 28. oktoobril 2016 aastal. Artikkel on uudis, täpsemalt äriuudis. Artiklis on juttu firma Elering majanduslikust seisust, nii kahjumitest kui kasumitest ning erinevatel ajaetappidel äritegevuse kaudu laekunud sissetulekust. Uudisest välja loetav probleem seisneb firma ebastabiilses sissetulekus, mis tekitas kahjumit. See artikkel tervikuna tekitab ühiskonnas negatiivset vastukaja, kuna põhirõhk on pandud artikli halvemale poolele ehk siis kahjumile. Valisin selle artikli, kuna majandus teema huvitab mind ning artiklis tulevad välja tagajärjed, mis võivad igal ettevõttel tekkida. Minu arvates on artiklis kajastatu natuke liiga negatiivne, kuigi olen täheldanud, et just negatiivsus ning see et inimesed milleski põruvad kutsub lugema. Artikkel on lühike kuid kõik põhi faktid olid välja...
Meediavaba päeva analüüs Viimase sajandi jooksul on meedia olemasolu tähtsus kasvanud maailmas üüratu kiirusega. Meedia kiire tempo ja uudiste pidev uuenemine tekitab vajadust omada paremaid elektroonilisi vahendeid, mis võivad pikemas perspektiivis kahjustada noore inimese nägemist ja ka kuulmist. Televisioon ja internett tekitab inimestes sõltuvust, kuigi sageli ei taha me seda endale tunnistada. Sellepärast ongi vaja ette võtta meediavaba päevi, mis annavad meile aimu, kui suure
Koolilehe analüüs Lehele esmapilgul peale vaadates jääb väga hästi silma esikaas. See on väga silmapaistev ning lugema kutsuv. Esikaanel on välja toodud lehes kajastuvad teemad, kuid need jäävad kohati pildi taustal ebanähtavaks. Leht on ülesehituse poolest väga hea. Fotod on tekstidega kooskõlas ning liigendatud. Enamike piltide all on ka ilusti välja toodud foto autor ning tegevus. Minule meeldis rubriikide juures eelkõige see, kuidas nad olid eraldatud. Väga lihtne ning meeldiv oli lugeda, artiklitel olid kindlad piirid. Pealkirjad olid kokkusobivad ning nähtavad, ei pidanud mööda lehte järge pidama, et uut rubriiki leida. Tekstid algasid sissejuhatava tekstiga, mis andis ettekujutuse artiklis kajastuvaga. Otu Tungal kõnetas minu arvates kooli õpilasi ning ka vilistlasi, sest juttu tehti koolis toimuvast ning argielust. Juttu on tehtud ka vilistlastest ning lugemismaterjali ning nii mõndagi huv...
Erika Koplimaa ST15KÕ2 LVRKK UTH Invest Group 28.09.17 15.00 Global Transport EE esitleb UTH transpordisüsteemi Austria rahvusvahelisel raudtee näitusel! Innovatiivset transpordisüsteemi UTH, mida esindab Global Transport EE, esitletakse koos teiste rahvusvaheliste tööstusharu hiiglastega unikaalsel raudtee näitusel BRAND EXTENSION 2017 Viini linnas Näituse lahtiolekuajad: Teisipäev, 3. november - 10:00 - 17:00; Kolmapäev, 4.november - 10:00 - 17:00; Neljapäev, 5. november - 10:00 - 16:00 Aadress: Mariahilfer Strabe 124/15, 1070 Wien, Austria „Täna on veel võimalus saada kaasomanikuks kiiresti kasvava rahvusvahelise ettevõtte aktiivse kasvu ja maailmaturu juurutamise etapis. Tulge oma sõprade ja partneritega, et saada teada, millised eelised on UTH Transport'i projektis ja UTH Invest grupis osalemisel!“soovitab UTH rahvusvaheline finansist Peeter Ted...
TALLINNA POLÜTEHNIKUM 20 meedias olevat sõna ja tähendused Kenert Värk SA- 17 Tallinn 2017 1. Kõrgematel sagedustel (alates mõnest kilohertsist) kasutatakse peamiselt metallkeraamilist magnetmaterjali ferriiti.- Vikipeedia.ee Ferriit- Ferriit on metallkeraamiline magnetmaterjal 2. Ratifitseerimine ei saa olla tingimuslik ega ole kohustuslik.- Eesti.ee Ratifitseerimine- Ratifitseerimine tähendab rahvusvahelist akti, mille vahendusel riik väljendab oma nõusolekut selle kohta, et leping on talle kohustuslik. 3. Ootamatu puänt Tartu linna koalitsioonilepingu sõlmimisel.- Delfi.ee Puänt- Puänt on teritatud, vaimukas ja üllatusefekti pakkuv lõpplahendus novellis, epigrammis, anekdoodis, valmis, sa tiiris. Õnnestunud puänt tuleneb loogiliselt teose süžee- ja mõttearendusest. 4. Leedu kurioosum palgamaksmises: ...
Sotsiaalmeedia rikub meie keha ja meelt Tänu sotsiaalmeedias levinud kuvandile ideaalselt naise kehast on bikiinifitness muutunud meeletult populaarseks. Kui sa fitnessi laval ei võistle, siis sa ei ole edukas ning ka vorm pole ühiskonnas levinud normile vastav. Selle kiirrongi peale astuvad tavaliselt inimesed, kes on kogu elu kaaluga kimpus olnud. Kuid kelle jaoks seda tehakse? Kas see on kõige tervislikum ning jätkusuutlikuim valik? Organisatsioonid RSPH (Royal Society of Public Health) ja YHM (Young Health Movement) on avaldanud uuringu nimega #StatusOfMind, milles vaadeldi sotsiaalmeedia positiivset ja negatiivset mõju noorte inimeste tervisele, võttes aluseks nende platvormide mõju noorte vaimsele tervisele. Instagram oli auväärselt esikohal ning selleks on oluline põhjus. Instagramist võib näha, et viimaste aastate hullus on väljajoonistunud lihased, äärmuslikult madal rasvaprotsent, lopsakas tagumik ning sealjuures peaks pih...
Kas sind vaevab külmetus ? Tule Apteeki, meie teame mis sind aitab!
EESTI Diana Tanaga MEEDIAKANALID 12.H EESTI RAHVUSRINGHÄÄLING ERR on Eesti ainus avalik- õiguslik meediatootj a, mille alla kuulub kaks telekanalit, viis raadiojaama ja ligi 15 veebiportaali EESTI TUNTUMAD TELEKANALID NIMETUS LOGO ENIM TUNTUD SAATED JA SARJAD ETV Aktuaalne kaamera, Ringvaade, Terevisioon, ERR uudised, Õnne 13 ETV2 ERR uudised, Aktuaalne Kaamera(vene keeles), animafilmid Kanal 2 Reporter, Kodutunne, Krimi 3+ Aktuaalne kaamera*, Moodne hommik Alina Privalovaga TV 3 Võimalik vaid Venemaal, Naistevahetus, Me armastame Eestit!, Kättemaksukontor TV 6 Ida-Virumaa uudised, Kodu keset linna, Kõige naljakamad koduvideod Talinna TÄNA Uudised, TÄNA+, otseülekanded (sport, TV kultuur) Seitse ...
kolmandikku leheküljesuurused sageli sisutühjad uudist illustreerivad pildid. Allesjäänud leheruumi täitvad lood on tihtipeale vaid ühepoolsed arvamused. Rahva harimine ja liitmine, lihtkodanike arvamuste avaldamine ja teised 19. ja 20. sajandi ajakirjanduse põhiülesanded on jäänud tahaplaanile ning kahjuks ei saa valdavat osa ajakirjandusest tänapäeva Eestis tihti pidada enam millekski muuks kui uudiste ja meelelahutuse tootjaks. Meedia on nüüdisaegses ühiskonnas tähtsal kohal, seda kutsutakse isegi neljandaks võimuks ning selle loomine ja kujundamine on suures osas meie endi teha. Seda arvestades peame olema ettevaatlikud osas, mida otsustame lugeda või mida uskuda ning vaatama, kuidas saame ise tehtud otsuste abil muuta ühiskonda ajakirjanduse abil inimestele elamisväärsemaks. On tõsi, et ajakirjandus on oma algse põhimõtte kõrvale matnud ning lihtsamat
Meedia mõju ERAELU PUUTUMATUS Õ. lk 33 Relika Roostalu äia argumendid: „Ma pole andnud ühelegi meediaväljaandele autoriõigusi ega muid volitusi minu isiku või lähedaste isikuandmete ( nimi, aadress) avalikustamiseks. “ Meedia tähelepanu tagajärjel on häiritud tema kodurahu, näiteks on võõrad inimesed hakanud terroriseerima tema peret ning häiritud on tööl käimine. „Olen teadlik, et ajakirjanikud on omavoliliselt suhelnud minu pereliikme, 85-aastase vanainimesega ja üritavad tema öeldut avalikustada. Keelan pere peana ja tõsiste tagajärgede
Inimene viibib meedia mõjuväljas kogu oma elu. Meie kaasaegses maailmas me ei kujuta ette elu ilma meediata. Kui vaadata mõnda aega tagasi, siis meedia oli nii kontrollitav ja usaldusväärvne, kuna informatsioon oli seal piiratud. Meie maailmas meedia on kõigile, see on hästi kättesaadav ning meedia on ümber meid. Kui ärkan hommikul üles, lähen vanni, seal mängib raadio ja ma kuulan uudiseid, siis lähen jälle tuppa, lülitan arvuti sisse ja loen ajalehte, pärast seda ma lähen ühikast välja, ja seal ka võib leida mõni ajalehte. Lähen mööda tänavat ja näen igasuguseid reklaame, kauplustest ka, ja seal mõnikord uudised on ka. Ühe sõnaga meedia on ümber meid, aga me ei pane seda tähele. Me lihtslat kuulame seda kõike ja eriti ei mõtle selle peale,
• demagoogia – kõnedes, arutluses jm toimuv kuulajaskonna sihipärane ja ebaaus mõjutamine Nt. demagoogiavõtted: argumentum ed hominem, kus näidatakse ennast heas valguses ja teist naeruvääristatakse; tegelikkuse moonutamine, kus varjatakse olulist infot ja kasutat. ebamääraseid argumente • meedia - keskkond, kus toimub infoedastus, info avaldamine ja/või massikommunikatsioon / informatsioonikandjate ühine nimetus / massiteabevahendid nagu ajaleht, ajakiri, film, raadio, televisioon / ka internet, arvutimängud, paber, heli-ja videolindistused, kõne ja telefon. Nt. ajaleht Postimees • juhtkiri – ajalehe või ajakirja harilikult esimesel leheküljel avaldatud lühike artikkel, mille
Meedia minu elus Meedia on väga paljudele inimestele oluline, vahest isegi eluliselt oluline. Meedia vorme on mitu: raadio, televisioon, paberkandja ja internet. Tänapäeval otsitakse palju viise kuidas internetis raha teenida, populaarseim viis on youtube. Youtubes sa laed üles mingi arv videosid mingi aja jooksul on sul võimalus raha teenida kui teed seda piisavalt tihti ja kui on piisavalt vaatajaid. innternetsit saab ilmselt kõige rohkem infot otsida ja seal saab kõike näha ja kuulda. Raadios on siiski piiratud võimalused, näiteks ei ole midagi näha ja kui on midagi
Kas anonüümsed kommentaarid peaks ära keelustama? Suurem osa meediaväljaandeid internetis annavad inimestele suurepärase võimaluse avaldada artikli all kommentaarides oma arvamust ning osaleda avatud diskussioonides. Sellega kaasneb aga vastutus oma väljaöeldu ja seisukohtade eest. Kuid kui kommenteerimine toimub anonüümsuse kaitsva katte all, juhtub tihtipeale, et inimesed unustavad igapäevased viisakusreeglid ja hea tava piirid ning julgevad öelda pea kõike, mida sülg suhu toob. Iga vähegi vastuolulise ning huviküllase artikli alt võib leida suure kommentaariumi, milles on arvamusi kõiksuguste vaatenurkade alt. On inimesi, kellel on viisakalt väljendatud ja põhjendatud seisukohad, mis ei solva kedagi. Selliseid kommentaare on huvitav lugeda ning võimalus ka jälgida kultuurseid arutelusid. Kuid ei ole ka ebatavaline kohata taolises kohas roppusi pungil täis seosetuid ja ähvardavaid vihakõnesid, mis õhutavad rassismi, kse...
Ajakirjandus taasiseseisvunud Eestis: 1990 aastate algul toimus Eesti meedias kiire ja täielik üleminek liberaalsele ajakirjandusmudelile. Ajakirjandus sai sõltumatuse riigist ning poliitikutest, mis tulenes ajalehtede ajakirjade erastamisest ja riiklikute toetuste kaotamisest perioodikale. Samal ajal toimus ajakirjanike seas kiiresti ka põlvkondade vahetus. Noored ajakirjanikud võtsid kiiresti omaks läänelikuuudisteajakirjanduse põhimõtted ja pidasid meedia kommertsialiseerumist üsna loomulikuks protsessiks. Ajakirjandus püüdis olla vaba sotsiaalsetest kohustustest, kujutada endast avatud neutraalset ruumi, milles võis avalikult esitada erinevaid huvisid ja seisukohti. Kuna ajakirjandus muutus ettevõtluse haruks, siis müistagi hakati seda hindama kui tulutoovat toodet, mitte kui sotsiaalse, eetilise ja esteetilise väärtusega teksti. Toimus trükisõna tiraažide langus. Meediamaastik
Aktuaalne Kaamera (Arvustus) Aktuaalne Kaamera on teleuudistesaade, mida näidatakse kanalil Etv. See saade on huvitav ja informatsiooniline ning ka väga vajalik, sest uudiseid peab teadma iga inimene. See saade räägib nii Eesti kui ka välismaa uudistest. Uudised ei ole ainult poliitikast vaid on ka igasugustele teistele teemadele. Saate juhid on: Monika Tamla, Margus Saar, Kadri Hinrikus, Astrid Kannel ja Priit Kuusk. Nad toovad uudiseid televiisori vaatajate ette. Aktuaalse Kaamerat võib leida ka internetis aadresil http://etv.err.ee/l/paevakajasaated/aktuaalne_kaamera. Aktuaalne Kaamera on eesti keelne saade, aga on olemas ka venekeelne variant. Seal samuti räägitakse Eesti ja maailma uudistest nagu ka eesti keelses. Seal on kõik täpselt sama, aga ainult vene keeles. Pärast Aktuaalset Kaamerat alati käib Eesti ilma prognoos, kus tavaliselt räägitakse Ees...
Pressiteade Hea Vesi OÜ 25.11.2015 Hea Vesi OÜ toob turule uue vitamiinidega lauavee. Homme, 26.novembril jõuab Eesti poodidesse müügile uus mango- laimimaitseline Crystal vitaminiseeritud lauavesi. Uuele veele on lisatud B grupi vitamiine B6, B12, B10 ja B11, mis on olulised ainevahetuse, närvisüsteemi funktsioonide, punaste vereliblede loome ja immuunsüsteemi tegevuse seisukohalt. Juba 100ml uut lauavett rahuldab 15 % täiskasvanud inimese päevasest B vitamiini vajadusest. Uus Crystal tuleb turule 0,5 ja 1,5 liitrises plastikpudelis ning selle hind on sarnane teistele maitsestatud ja vitaminiseeritud Crystal lauavetele. Koos mango- laimimaitselise veega müüakse Eestis viit eri maitse ja koostisega Crystalit. "Meie tarbijatel on jätkuv soov ja valmisolek proovida uusi maitseid; pakendatud ja maitsestatud vee turg näitab kasvutrendi ning seetõttu otsustasime suveks täiendada Crystal tooteperekonda uue veega," ütles Hea Vesi OÜ ...
Imeline Teadus (Märtsi kuutöö) Märts. 2013 Ajakiri Imeline Teadus ilmub ühe korra kuus. Imeline Teadus on Põhjamaade menukaim populaarteaduslik ajakiri. Alates 2010 aasta novembrist ilmub ajakiri ka Eestis. Imeline teadus on üks minu lemmikumaid ajakirju, selles leidub minule väga palju huvitavaid artikleid, mis pole keerulised ja on minu vanuses poisile lihtsasti loetavad. Seetõttu võtsingi oma kuu tööks Imelise Teaduse ajakirja ja valisin välja 3 enim huvi pakkuvat teemat. “Uued robotid jäljendavad loomi” Veidraid leiutisi ilmub päevavalgele tihti. Nüüd on teadlased leiutanud välja robotist loomad, mis jäljendavad päris loomi nii vees, maal kui ka õhus. Välja on mõeldud juba tegevused mida nad tegema hakkavad, näiteks leiavad väljapääsu põlevast hoonest, veavad sõjväele varustust ja hoiatavad naftareostuse eest. Kuigi mõned neist päris loomade moodi välja ei näe, siis liigutused on sarnased. Iga loom on ehitatud erinevatest materj...
Meedia on staaride looja, aga samas ka nende hukutaja Staaridest räägitakse nii raadios, televisioonis, ajakirjades, ajalehtedes ja muudes infoedastajatest. Kuidas staarid tekivad ja kuidas nad kaovad? Kõik ikka meedia abil, mis ongi staardidele stardipakuks. Eelkõige „15-minutliste staaride“ loojaks on kindlasti meedia. Eesti meedia on loonud mitmeid „15-minutlisi staare“, nt. Tõehetke-Lilit, Vändra-Aveli, Kapoti- Arvo jne, kes on kuulsaks saanud ainult sellepärast, et nad tegid midagi skandaalset või osalesid kuskil saates. Need inimesed otsivad enamasti ise kuulsust tehes midagi, mis paiskaks neid kasvõi hetkeks meedia huviorbiidile. Meedia kajastab nende tegusid ja nii saavadki nad nautida oma „15-minutilist kuulsust“, mis ei pruugi alati seda „staari“ heas valguses näidata.
Äripäeva kommunikatsiooni käsiraamat Meediaplaan AEG TEGEVUS TRÜKIMEEDIA VÕÕRKEELNE INTERNET TELEVISIO RAADIO AGENTU TRÜKIMEEDIA ON URID 22.09 Pressiteade: Algab Kaja, Äripäev, Postimees, Delfi, ETV Kuku Äripäeva Eesti Päevaleht, SL postimees, Raadio, kommunikatsiooni Õhtuleht, Eesti Ekspress, äripäev, Raadio käsiraamatu Maaleht, Linnaleht Tallinn, Äripäeva Tallinn, (soodushinnaga) Äripäev puhkepäev facebooki Vikerraadio, müük leh...
Internetis nii palju aega kui tavaliselt. Ma ei vaadanud ka telerist ühtegi saadet ega kuulanud raadiot. Igapäevaselt ma tegelikult vaatan üsna palju telesaateid ja vahel kuulan ka raadiot. Tundsin end meediavabal päeval üsna tegevusetult. Olen harjunud veetma õhtut arvuti ja teleri seltsis, kuid nüüd ei saanud ma kumbagi neist kasutada. Selle vaba aja täitsin inglise keele kodulugemisega. Ma arvan, et pidev meedia keskel olemine on ühtlasi nii positiivne kui ka negatiivne. Tähtis on teada, mis toimub sinu kodukohas või maailmas üldiselt. Kuid meediakanalite pidev kasutamine võib röövida aega, mida võiks hoopis veeta koos perega. Tihti jäävad just põnevate telesaadete või Internetis poole ööni surfamise tõttu tähtsad kohustused tegemata, õpilastel nimelt koolitööd. Tänapäeva ühiskonnas on üsna võimatu veeta tervet ööpäeva meediata, kui sa just 24 tundi järjest ei maga
Tere minu nimi on .... . Täna räägin ma teile teemal „ Reisimine kui õppimine“ Minu kõne kestab neli minutit ning küsimustele vastan peale esitluse lõppu. „Reisimine kui õppimine“ Reisimist alustasin ma, võiks öelda, et varakult. Esimest korda käisin välismaal enne esimest klassi koos oma vanaemaga. Sellest alates on minu pere iga aasta üritanud reisida vähemalt kaks korda aastas. Ma olen väga tänulik oma perele, kes on alati leidnud võimaluse mulle maailma näidata. Ma arvan, et siit tulenebki minu armastus reisimise vastu. Reisimine on tegevus, mida enamus inimesi armastavad. Ükski inimene ei tule välismaalt tagasi mõeldes, et reisimine on halb. Reisida võib nii riigisiseselt kui ka riigiväliselt. Mida siis puhkus välismaal meile tegelikult annab? Reisimine on eelkõige parim viis vabanemiseks igapäeva rutiinist. See on aeg, mil inimene võib puhata, mõtiskleda ning avastada iseennast. Me ei tule...
Meediaga seotud mõisted avaliku elu tegelane- tegelena, kes töötab üldsuse tähelepanu all või see, kelle otsused mõjutavad keskkonda avaliku elu tegelane piiratud ulatuses- on see, kes sekkub avalikku vaidlusesse või inimene, kes on tähelepanu alla sattunud seoses mõne ebahariliku sündmusega avalik arvamus- on massiteadvuse avaldumisvorm, mille moodustab viis, kuidas ligikaudu ühetaolistes oludes elavad inimesed tegelikkusesse suhtuvad ning mis hõlmab inimeste arvamuste ja hoiakute kogumit. Nt ajakirjandus avalik ruum- täiesti avalik koht, kus võivad kõik olla. Seal viibivaid inimesi võib pildistada ja intervjueerida (nt: park, tänav, rand) demagoogia- hämamine, pettelubaduste tegemine, tõe moonutamine (nt: poliitikas) diskussioon- arutelu, vaidlus, väitlus, arutlus ekspert- oma ala proffesionaal, asjatundja fakt- tõsiasi, konkreetne ja kontrollitav infoagentuur- ajakirjandusele uudiseid, informatsiooni hankiv organisatsioon j...
retsensioon - arvutab nähtusi ja sündmusi; peab olema argumenteeritud ja võimaluse korral näidetega ilmestatud; eesmärk on tähelepanu juhtimine nähtuste või sündmuste tugevatele ja nõrkadele külgedele, mitte solvamine ja mahategemine. Retsenseeritakse eeskätt teoseid sõnavabadus – õigus vabalt levitada oma ideid, arvamusi, veendumusi ja infortmatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil tabloid – kõmulehed, kollane ajakirjandus tavaline inimene - satub meedia tähelepanu alla väga harva, enamasti siis kui nad on seatud mingite erakorraliste sündmustega valge ajakirjandus – kvaliteetajakirjandus, mis nõiab objektiivsust ja tasakaalu. Ideaalika on mõistus, analüüs ja arutlus. Tunded on tagaplaanil
Eesti raadio ajaloo olulisemad sündmused Tom Passel Nadezda Pritulina Vlada Safonova Eesti raadio ● Eesti Raadio oli Eesti riigieelarveline ringhäälinguasutus. 1. juunil 2007 ühinesid Eesti Televisioon ja Eesti Raadio Eesti Rahvusringhäälinguks. Eesti raadio ajalugu ● 1921. a. sügis - Eestis demonstreeriti esimest korda raadioaparaati ● 1923. a. 22. november - loodi sõna “ringhääling” ● 1924. a. 16. jaanuar - esimene oletatav saade Haapsalust ● 1924. a. 11. mai - tunnustatud esisaade Haapsalust ● 1927. a. 1. jaanuar - seati sisse raadiomaks ● 1927. a. 6. veebruar - esimene esperantokeelne saade, Felix Moor tuleb ringhäälingusse tööle, esimene ülekanne teatrist ("Estonia") ● 1927. a. 16. veebruar - esimene lugemistund ● 1927. a. 5. mai - esimene lastetund ● 1927....
FILMIANALÜÜS ,,Kõrvalnähud" (originaalpealkiri Limitless) on 2011. aasta Ameerika Ühendriikide film, mille rezissööriks on Neil Burger. ,,Kõrvalnänud" on baseerub Alan Glynn'i romaanil "Tumedad väljad". Märgisüsteem, mida hakkan filmis analüüsima on võtteplaanid. Eddie Morra (Bradley Cooper) on kirjanik, kes elab New Yorgis ning töötab oma uue raamatu kallal juba üle kuue kuu, kuigi samas pole veel ühtegi lauset kirjutanud. Kui tema tüdruksõber Lindy (Abbie Cornish) ta maha jätab, arvab mees, et elu on läbi. Siis aga kohtab vana sõpra, kes tutvustab talle uut ravimit nimega NZT, mis aitab inimestel kasutada oma ajupotentsiaali täies mahus. Algus ,,Loomulikult olin paar valearvestust teinud," lausub Eddie filmi alguses, mis öeldakse pimeduses. Filmi avapauk saabub keskplaaniga, mis keskendub metallist uksele. Selleks, et põnevust tekitada ja anda teada, kui oluline see uks tegelikult on, järgneb lähiplaan ehk suurplaan. Sissejuhatuse jät...
ANTIREKLAAM Sissejuhatus: Me valisime selle teema sellepärast, kuna liiga paljud noored tarvitavad energiajooke. Kuid tavaliselt ei tea keegi täpselt, kui ohtlikud on energiajoogid tegelikult või mõtlevad, et asi pole üldse nii hull. Inimesed võtavad neid kui tavalisi karastusjooke, kuid ei mõtle kahjulikkusele. Energiajoogid ei ole tavalised joogid. Neid eristab teistest jookidest kofeiini, tauriini ja muude toimeainete ning taimsete ekstraktide oluliselt suurem sisaldus. Müügil olevate energiajookide hulk maailmas on enneolematu. Tootjad hiilgavad aina uute lubadustega - kiire kaalukaotus, suurenenud töövõime ja koguni "seaduslik pilvesolek" on need omadused, millega ahvatletakse tarbima uusi jooke. Faktid: Energiajoogi nimetus on veidi petlik, sest eriliselt suurt energiakogust tema joomisest ei saa. Peamiselt tuleneb energiajoogist saadav energia seal sisalduvatest süsivesikutest ning see on võr...
Kas e raamat vallutab meie raamaturiiulid ? Kui mõelda käesolevale aastale ja mida see toob uut kirjandusmaailmas, sööstab esimesena pähe euro. Iga muutus nõuab harjumist, kohanemist ning see muudab tarbijad kitsiks, kuid mida veel tuleks meil oodata või karta käesolevalt aastalt? Uueks tuuleks raamatumaastikul on e raamat. Uuenduslik, säästev, kuid mitte eriti soodne. Mis on selle plussid ja miinused ? Kas e raamat on midagi muud, kui lihtsalt elektrooniline, uudne seadeldis ? Kindlasti üheks e raamatu plussiks on tema käepärasus. Teda on lihtne ning mugav kaasas kanda ja ta kaalub vähe. Selle pealt ei pea tolmu pühkima ning see on keskkonnasõbralik. E raamatute võlust saab tavaliselt siis aru, kui sa oled selle ise endale soetanud. Alles siis, kui istud bussipeatuses igavust tundes ja sa avastad, et sa võid oma kotikesest välja võtta õhukese ning vähekaaluva lugeri. Selles peitubki üks suuremaid plusse e raamat...
Tallinna Õismäe Gümnaasium Lühifilm Loovtöö kaaskiri Karmen Kivi 7.c Juhendaja: Lee Kärner Tallinn 2014 Sissejuhatus Töö eesmärk on leida interneti leht kus on võimalik teha slaide ja lühifilme. Valisin selle teema, sest tihti on mul vaja teha slaide ja ei leia sobivaid programme ja lehti kus midagi sellist teha. Alustuseks oli vaja skripti mille põhjal üldse loovtöö teha. Internetis otsides leitsin ma palju huvitavaid näidendeid mis võiksid olla minu loovtöö lühifilmi teemaks. Paljude vahel valisin ma välja ,,Isevärki koolitund". Ma valisin selle, sest seda oli üsna lihtne esitada videona ja loovtöö on seotud kooliga siis on ka näidend nimega ,,Isevärki koolitund" seotud kooliga, sest see räägib klassist kus ei ole just kõige eeskujulikumad õpi...
Film 1900-1950 Keidi Mägi Kaisa Laine Kätlin Villako Liikuv pilt • Edward Muybridge • Kinematograafi sünd – elavad pildid Värviline filmilõik • 1902. aastal, Edward Turner • Tema 3 last mängimas kuldkalakesega ja papagoi http://www.bbc.co.uk/news/uk-england-19423951 Esimesed filmid • Must-valged, ilma helita, saatemuusika • Esimesed jooksva teemaliiniga filmid • „A Trip to the Moon“ (1092) – 14 minutit • „The Great Train Robbery“ (1093) – 12 minutit The Great Train Robbery Maailim • ESIMESED KINOD • 1902. aastal loodud Tally elektri teater • Praeguseni töötav kino- Pionier Poolas; avati 26.sept 1909 • FILMISTUUDIOD • Thanhouser – 1909-1918, koostasid üle 1000 tummfilmi, esimene filmiseriaal „Miljoni Dollari Müsteerium“ 1914 1910. filmid ● Ameerika film „Alice Imedemaal“ - 10 minutit, must-valge Gladys Hulette – tummfilmi näitleja (Alice) ● „Sinilind“ ...
Mängufilmi ,,Mandariinid" TÖÖLEHT Rezissööri ees- ja perekonnanimi: Zaza Urushadze Filmi pealkiri, liik, valmimisaasta: ,,Mandariinid", mängufilm, 2013 Näitlejad, kes kehastavad olulisi tegelasi? Lembit Ulfsak, Elmo Nüganen, Mikhail Meskhi, Giorgi Nakashidze, Raivo Trass Filmi sisukokkuvõte Abhaasias toimuva sõja tõttu kolisid sealsed eestlased minema ja alles jäid alles vaid vähesed eestlased. Kui Ivo, üks vähesid alles jäänud eestlaseid, Markuse poole läks, kohtas ta haavatud abhaaslast Ahmedi. Mõnda aega hiljem leiab ta ka väga raskesti haavatud gruuslase. Kuna nad olid omavahel vaenlased ning tapsid üksteise sõjakaaslasi, siis tekkis konflikte palju, kuid ajapikk nad harjusid. Ivo hoidis neid mõlemat oma kodus ning peitis neid abhaaslaste eest. Teist korda, kui sõdurid maja ette ilmusid, oli Ahmed juba väljas ning teda nähti. Tead asus kaitsma gruuslane, kellega tal vahepeal suhted paranesid. Abhaaslase kaitsmise kõigus gruuslane ...
Su nägu kõlab tuttavalt Mina tegin retsensiooni su nägu kõlab tuttavalt seitsmenda saate järgi.12.11.2017 toimus suur ja palavalt armastatud saade.Minu meelest on see lihtsalt suurepärane ja naljaks saade mis ültse Eestis on tehtud.Minu kõige lemmikum oli sellel päeval Andres Dvinjaninov, kes tegi lihtsalt meeletult hästi järgi Mart Sanderit,see hääl ja tema liigutused olid lihtsalt super.Teiseks minu lemmikuks oli Marta Laan kes tegi järgi Marla Listrandit,natuke oleks võinud häält paremini järgi teha aga ei olnud hullu.Kolmandaks meeldis mulle Daniel Levi ja ta tegi järgi Marvin Gayet.Neljas minu lemmik oli Hele Kõrve kes tegi järgi Jennifer Lopezit,mis oli lihtsalt super vaadata.Viies oli minu meelest Hanna Martinson ning ta esitas Klrlte Kanawat,oli natuke igav oleks võinud rohkem olla põnevust.Kuues mis mulle meeldis ja meelde jäi oli Valter Soosalu kes tegi Phll Golllnsit,ootasin natuke paremat esitlust talt,jäi nagu lahtiseks...
Reklaamipsühholoogia seaduspärasused - mõjustamisreeglid põhinevad eksperimentides saadud andmete üldistamisele ning on väljendatavad tegurite toime ja koostoime funktsioonidena - funktsiooniks on nõustumise tõenäosus(sagedus), hoiakumuutused, eelistatud alternatiiv _ sõltumatuks muutujaks on tingimused, mõjurid või omadused, millest funktsioon sõltub 1. Reklaamiteate mõjukuse sõltuvus teate esitaja asjatundlikkusest: Muude tegurite võrdsuse korral on mõjustus tulemuslikum siis, kui teksti esitaja või apellatsiooni kandja on ekspert, võrreldes juhuga, kui esitaja kompetentsus on madalam. 2. Reklaamteate mõjukuse sõltuvus teate esitaja atraktiivsusest: muude tegurite muutumatuse korral on mõjustus tulemuslikum siis, kui teksti esitaja või apellatsiooni kandja on atraktiivsem, võrreldes juhuga, kui esineja on vähem atraktiivne. 3. Reklaamteate mõjukuse sõltuvus teate esitaja tuntusest: Muude teg...
Kolm erinevat (vanemat, vanuses ca 30-55)meeshäält. *Kohvikuhelinad, sööginõude õrnad kolksud, kohvikust kõlab taustaks vaikselt jazzmuusika Meeshääl(Mart) 1: Ken, Sa Eesti Päevalehte loed? *lehekülje pööramise heli Meeshääl(Ken) 2: Harva. Eelistan Ekspressi, mul on iPadis selle äpp isegi. Meeshääl(Mart) 1: Äpp? Meeshääl(Ken) 2: Äpp muidugi, digileht, noh! Sa ei olegi kuulnud? Kuidas Sa välilähetustel uudisteta olla suudad? Selle rakendusega saab lugeda täpselt siis, kui tahad ja täpselt seal kus soovid. Loodust säästab ka mõni puu jääb ellu. Ajaga peab kaasas käima, Mart. EE/EPL reklaamhääl: Käi ajaga kaasas. Loe Ekspressi ja Päevalehte Mardi ja Keniga lõunapausi ajal, kodus või kontoris, või hoopis välismaal. Loe Eesti esimest regulaarset väljaannet tahvelarvutist.
RAADIOJAAMADE kohta peetakse Eestis täpsemat arvestust, sest raadiosaadete eetrisse saat- miseks tuleb taotleda Kultuuriministeeriumilt ringhäälinguluba teatud õhklevi sageduse kasutamiseks. Raadiotegemine on ka ressursimahukam kui paari trükitud ajalehenumbri välja- andmine ja seetõttu on erinevaid jaamasid Eestis vähem kui nt ajalehti ja ajalehelaadseid välja- andeid. Kuna ringhäälinguloa omandamine on tasuline ning programmis tuleb vastata teatud minimaalsetele kriteeriumidele (nt päevauudiste edastamise nõue), ei hakata enamasti raadiojaama rajama oma eralõbuks. Raadiojaamadena ei arvestata asutuste või organisatsioonide siseseid infolevi süsteeme (nt kooliraadiod), mis ei ole avalikult kuulatavad. 2011.a. jaanuari seisuga tegutses Eestis 34 raadiojaama (vt EAAS 2011). Eesti raadiojaamadest katavad vaid avalik-õiguslikud, Rahvusringhäälingu jaamad kogu Eesti territooriumi, eraõiguslikud ehk kommertsjaamad levivad väiksemal te...
4. kujundada ühiseid arusaame ning käitumisviise; 5. kujundada avalikku arvamust; 6. vahendada teadmisi; 7. pakkuda meelelahutust. Meediale pakutav info peab olema uudisväärtuslik vastava meediakanali tarbijate seisukohast, kusjuures uudisväärtuslikkuse üle otsustamisel on peakriteerium see, kas teema on värske ja päevakajaline, lugejatele lähedane ja teatud mõtte ebatavaline. Uudisväärtust lisavad ka mõju lugejale, prominentide osalemine ja konfliktsus. Niisiis, meedia kujutab endast neid tehnilisi vahendeid, mis hõlmavad kogu vaimse liikumise, võimaldades kultuurilise ja sotsiaalse pärandi edastamise ühtedelt inimestelt teistele ka nägemise - ja kuulmisulatusest kaugemate ehk siis suurte vahemaade taha. Meedia all tuleks mõista veel palju enamat, kui vaid tehnilisi vahendeid.
Medium ladina keeles vahendaja Tee mõttekaart, kuhu paned 3 minuti jooksul kirja meediaga seonduvaid nimi-, omadus- ja tegusõnu. · Ajakiri · Ajaleht · E- ajaleht · Reklaamlehed · Toidureklaamid · Raadiosaated · televisioon o Silmapaistev o Särav o Suur o Meeldejääv o Kaastundlik o Solvav Jahmatab Rabab jalust Tekitab isu Tekitab janu Tekitab sõltuvust Tehnika arenedes sõnumid massidele Tööstuse areng tingis reklaamvajaduse Demokraatia areng ühiskond hakkas osalema poliitikas Majanduse areng tekkis vaba aeg ja vajadus meelelahutuse järele Kommunikatsioon suhtlus Auditoorium kuulajaskond Meedia - massitarbevahendid Meedium teabe vahendajad Sageli kasutatakse meedias kõneledes mõisted ,,ajakirjandus", kuid need pole sünonüümid. Ajakirjandus on te...
MEEDIA Info kättesaadavus välismaalastele Eestis Maron Mars Karl Erik Suurkuusk Hardi Veske Riho Heinlaid 11B Mis on meedia? Meedia on keskkond, kus toimub infoedastus, -avaldamine ja massikommunikatsioon. Kõne, telefon Internet Massimeedia: ajaleht, ajakiri, film, raadio ja televisioon. Informatsiooni võimalused välismaalastele Internet Televisioon Raadio ajalehed Televisioon ETV ERR uudised vene keeles ETV 2 ERR uudised vene keeles TV3 Kanal 2 Raadio Eestis on neli raadiogruppi: ERR, AS Mediaholding Invest, Trio LSL ja Sky Media. BBC Russkoje Radio Raadio Uuno ja Raadio Elmar. Vikerraadio
Meedia Koolileht Ilmub kord kuus või harvemini Enamjaolt kokku pandud õpilaste poolt Ilmub harva, sest sisu pole palju Ajaleht Perioodiline väljaanne Päevasündmused, aktuaalsed teemad, meelelahutus jne Kvaliteetlehed (Postimees, Ekspress) ja tabloidid (Õhtuleht) Uudise ülesehitus Juhtlõik (ehk sisukokkuvõte) Sündmus Lisamaterjal, pildid, taust 3M+3K Kes? Mis? Kus? Millal? Miks? Kuidas? Reklaam Inimestele mingi toote kohta info edastamine Tihtipeale manipuleeriva sisuga (valimisreklaamid, kampaaniad jne) Idee-, valimis-, kampaania-, firma- ja tootereklaamid Avalik ja privaatne ruum Avalik ruum (tänav, park, rand, kaubanduskeskused, jaamad jne Lubatud pildistada ja filmida) Poolavalik ruum (kooli- ja meditsiiniasutused, politseijaoskond, valitsushoone, muuseumid jms Lubatud pildistada ja filmida loaga) Privaatne ruum (maja, korter, suv...
Nimi Philip Klass 12C Mängufilmi ,,Mandariinid" TÖÖLEHT Rezissööri ees- ja perekonnanimi: Zaza Urushadze. Filmi pealkiri, liik, valmimisaasta: "Mandariinid" , mängufilm, 2013 aasta. Näitlejad, kes kehastavad olulisi tegelasi?: Lembit Ulfsak (Ivo), Elmo Nüganen (Markus), Mikhail Meskhi (Nika) ja Giorgi Nakashidze (Ahmed). Filmi sisukokkuvõte Filmi tegevus toimub 1992. aastal Abhaasis, eestlaste külas, kus sõja lähenedes on eestlased Eestisse tagasi põgenenud. Külla on alles jäänud ainult kaks eestlast Ivo (Lembit Ulfsak) ja tema naaber, kes tegeleb mandariini istandusega Markus (Elmo Nüganen). Markus kavatseb Eestisse minna, kui mandariinisaak on korjatud. Ivo aga ei soovi lahkuda ja tahab jääda külla. Sõda jõuab külani, kus abhaasid ja grusiinid sõdivad oma vahel. Ivo ja Markus leiavad lahingupaigalt hukkunuid, kuid avastavad ühe ellujäänu abhaaslase Ahmedi (Giorgi Nakashidze). Teised hukkunud nad matsid metsa, kuid matmise ajal avas...
,,Kuidas mõjutab MTV noorte hoiakuid?" Noorte lahutamatuks osaks on televiisor, mis annab noorsoole haridust, meelelahutus kui ka eeskujusid. Teleprogramm MTV suutis vähese ajaga ,,naelutada" telerite ette tuhanded noored, kes igapäev huviga jälgivad, mis kuskil toimub ja kuidas läheb lemmikkuulsusetl. Arvestades noorte isesugust mõttemaailma leiab neist igaüks ise omad hoiakud. Teismeeas noored, kes jälgivad suure huviga MTV-d võivad saada mõjutatud kuulsuste kirvast elus, mis paneb neid unistama sellest, mida neil pole ja võib olla ka kunagi ei tule. Väljakujunenud seisukohad asenduvad lemmikkuulsuse omadega, mis tihtipeale on väärad. Mina leian, et selliseid noori leidub suuremal hulgal, kui tohiks ja nende aitamiseks on raske midagi teha, kui nad seda ise ei taha. Suurimaks probleemiks võib pidad seda, et noored hakkavad oma vanematelt nõudma kalleimaid riideid, uhkemat mobiiltelefoni ja kõike seda,...
Massimeedia on vastutustundlik Massimeedia suure levialaga kommunikatsioonivahendite rühm, mis mõjutab suurt osa ühiskonnast. Olgu, see on definitsioon. Aga mis on tegelikult massimeedia? Kas selle mõju ühiskonnale on vastutustundlik või mitte? Kas massimeedia mõjutab inimesi nii palju, et nad on võimelised kõik massipsühhoosi tõttu jätma ja tegutsema ainult nähtu ja kuuldu mõjul? Eestis on massimeedia mõiste laialt kasutatav. Inimesed kasutavad seda täiesti suvaliste lausete kontekstides, ilma, et nad konkreetselt teaks, mida see tähendab. Kui me hakkame üldse massimeediast rääkima, siis võiksime esiteks endale selgeks teha mis see üldse on. Mis on siis massimeedia? See on sisuliselt inimestega manipuleerimine. Läbi kommunikatsioonivahendite televisioon, raadio, internet mõjutatakse suurt hulka inimesi. Tekib nn massipsühhoos. Ühiskonnas tekib üks või kaks domineerivat arvamust ja tihti võib lõpp...
Võrumaa noored sõlmivad kihlvedusi varastamises. Politsei pidas kinni Võru koolipoisi, kes üritas varastada kolm Tupla sokolaadi, et võita kihlvedu. Juhtunu leidis aset pühapäeval 30. Oktoobri õhtul kella 10-11 paiku Võru maksimarketis, kui tavalist politsei patrulli tegevad politseinikud sattusid peale poe uksest väljunud mr X-le ja tema parimale sõbrale Renele. Ametnikele tundusid need kaks isikut kahtlasena ja nad otsustasi poistelt ostutsekki küsida, et kindlaks teha kas ühe poisi käes olevad ...
Ajakiri "Stiina" Eliise Jaansoo 10.A Ajalugu 1998 2008 Dets. Ilmus iga kuu. Hind : 2006a. 22.90 -. 2007a. 24.90 2008a. Jaan. 26.90 2008a. Dets. 29.90 Meeskond Peatoimetaja Vesta Reest Toimetajad Triin Tähnas Kaia Prillop Britt Samoson Välistoimetaja Aive Lauriste Fotograaf Kristjan Lepp Keeletoimetaja Eva Tammsaare Kujundus Meelis Piller Püsirubriigid Horoskoop Retseptid / toit Suhe Mood Omalooming Hobi Musa Film Lugejad Rohkem oli suunatud tüdrukutele vanuses 12-18 . Minu Arvamus Mulle meeldis see ajakiri kuid kahju, et ajakiri lõpetas ilmumise. Ajakiri oli sisukas ja huvitav.
Steven Spielberg Jaan Niidas Sünd Steven Allan Spielberg Sündinud 18. oktoobril 1946 Cincinnatis Ohios Ainuke poeg peres koos kolme õega. Sue, Nancy ja Annie. Algus Väikse poisina kasutas isa kaamerat ja tegi filmi mängurongidest. 12 aastaselt valmis tal juba esimene produkt, mis sai valmis koos näitlejatega. 1975. aastal lavastas filmi "Lõuad" mis tõi lühikese ajaga rohkem sisse kui ükski teine film tolajal. "Indiana Jones kadunud laeka tälil" ja "ET: sõber kaugelt" purustasid uued kassarekordid.(üle 700 mln dollari) 1996. aastal asutas S.A.Spielberg filmikompanii Dreamwork SKG, mille esimene film oli "Amistad" "Reamees Ryani päästmine" (1999) Spielberg sai parima lavastaja Oscari. Miks on läinud ajalukku? Kõige mõjukaim tegelane filmi ajaloos. Ta on Hollywoodi tuntuim ja jõukaim filmitegija. Ta on tuntud kui f...
Meedia tsensuur oleks mõistlik Meedia on teabelevivahend ning täiesti tavaline kommunikatsioon inimese ja meediategelase vahel. Meedia on väga hea vahend inimeste mõjutamiseks, sest tihti kiputakse ju olema väga kergeusklikud ning naiivsed. Ometigi, kui meedia on ise mõjutusvahend, siis asjal on ka teine külg Meedia on väga mõjutatav. Näiteks : osanikud saavad otsustada, milleks nad raha annavad, milliseid osakondi toimetustesse juurde tekitada, aga ka ära kaotada. Ajakirjanikud otsustavad, millest nad kirjutavad ning kuidas. Kirjutamise stiilist oleneb väga palju, mis uudisest lõpuks välja kujuneb. Ajakirjanikud võivad ridade vahele põimida oma arvamuse ning käituda omakasupüüdlikult, manipuleerides inimesega tema teadmata.
Sotsiaalmeedia Sotsiaalmeedia on saanud meie lahutamatuks osaks nii suhtluses sõprade ja tuttavatega kui ka ettevõtte turunduses. See on kasvanud üheks olulisimaks turunduskanaliks. Internet on muutunud lihtsast infokanalist interaktiivseks keskkonnaks, kus brändide esindatus on sama oluline, kui telefoniraamatus. · Sotsiaalmeedia abil on võimalik saada tagasisidet toote või teenuse kohta ning selle info põhjal juhtida tootearendust. · Tarbija saab koguda informatsiooni toodete-teenuste kvaliteedi kohta ja välja selgitada erinevate tootjate ja teenusepakkujate võrdlused ning igaühe head ja vead. Lähis-Ida rahutusi vaadates peaks olema selge, et klassikaliste revolutsioonide ajastu on möödas ja alanud on uus ajajärk, kus revolutsioone tehakse interneti ja sotsiaalmeedia abil. Paljude vaatlejate arvates liikus info rahutuste kohta kiiresti läbi Facebooki, Youtube'i ja t...
Meedia ühiskonna kohtumõistja ? Tänapäeval ümbritseb meedia meid kõikjal kuhu vaatame. Meedia olemus kajastub kõigis meie igapäevastes valikutes . Juhindume alateadlikult ka kõige tühisemaid otsuseid tehes sellest , mida oleme kuulnud või näinud televiisori , raadio või interneti vahendusel . Kas sellest võib järeldada ,et infotehnoloogia on meie elu teinud kergemaks võrreldes olukorraga, mis valitses pool sajandit tagasi .Võibolla ! Oma maailmapilti kujundame me siiski sõltuvalt sellest , mida meie jaoks usaldusväärsest
Minimeediamonitooring Postimees 2008 Keila koolide muutmine erakooliks hirmutab õpetajaid 27.03.2008 00:01 Väljaande omauudis Keila linn otsustas, et linnale kuuluv algkool ja gümnaasium lähevad sihtasutuse omandisse. See külvab aga õpetajate seas paanikat. Esimestena läks seda teed Pärnu, kus 2007. aasta juulist hakkas üks sihtasutus haldama Pärnu hansagümnaasiumi, Pärnu Ülejõe gümnaasiumi, Pärnu Koidula gümnaasiumi ja Pärnu vanalinna põhikooli. Hinnang on neutraalne. Kuna Hansagümnaasiumit mainiti ainult artikli lõpus koos Koidula, Vanalinna ja Ülejõe kooliga. Opositsioon hoiatab Pärnu linna suure laenukoorma eest 16.04.2008 10:30 Väljaande omauudis Pärnu linnavolikogu asus arutama negatiivset lisaeelarvet ja uue spordihalli rajamist. Linnaeelarvet tuleb kärpida ligi 30 miljoni krooni võrra. Endine abilinnapea tõi näiteks olukorra Pärnu Koolide Sihtasutusega, millel lubati käesole...
Kuidas meedia mõjutab minu elu ? Tuleb tõdeda, et meedia osatähtsus meie elus kasvab aina järjest. Tänapäeval puutume meediaga kokku igal ajal ning igas kohas. Näeme nii tänavatel, ajakirjanduses, televiisoris, kui kuuleme raadiost erinevaid reklaame, uudiseid, kampaaniaid ning üleskutseid. Kuid kuidas meedia mõjutab minu elu ? Meedia tekitatud muutused mõttemaailmas võivad olla nii kasulikud kui ka kahjulikud. Viimasel ajal nii Eestit kui kogu maailma räsib majanduskriis, inimesi koondatakse töölt, palku kärbitakse, lisaks toimuvad vargused, tapmised, autoõnnetused. Nagu päriselus toimuvatest halbadest asjadeks oleks vähe, peame seda kõike nägema ka teleseriaalidest. Mõistlikum on jälgida hoopis mingeid kvaliteetkomöödiasarju, mis panevad naerma ja tekitavad hea tuju.
Meedia annab, meedia võtab Loomulikult on meedial palju anda. Meedia kaudu saavad inimesed juhtumustest, inimestest ja muust teada, millest muidu ei kuuleks. Seega võib öelda, et meedia on üks suur infomull ning pole erilist vajadust seletada, mida kõike meediast teada saab, nagu ilm, kontsertid, riigimeeste sõnelused ja nii edasi. Mida aga tähendab, et meedia võtab? Vaevalt, et see küsimus eriti tihti kellegi mõtteisse triivib, kuid ometi meedia võtab ja kui, siis juba korralikult. Ükskõik millist meediaväljundit silmitsedes võib märgata mõne rohkem või vähem tuntud persooni osalust mingis loos. On see siis meelelahutuslik meedia, näiteks printsessi-otsingu saade, või mõni tõsisem artikkel mõne riigikoguliikme kohta. Võib täheldada laimu, alandusi ja valu ning kannatusi. Kuidas viib see kõik aga meedia võtmiseni? Igal ühel on oma imago, reputatsioon, tagataust.... oma elu. Minnes avalikkuse ette,
5) Vastulause 6) Avaldamisreegel Ajakirjanikuvabadus · Võrdne õigus poliitiliste arvamuste esitamiseks · Üksikisiku õigus vastata kriitikale ja rünnakutele · Õigus reklaamida võistlevaid kampu ja teemasid · Ajakirjanik ei tohi kuuluda ühesssegi erakonda · Õigus avaldada oma arvamus kanali tähelepanu alla sattunud küsimustest. Sotsiaalne meedia - Suhtlus inimeste vahel internetis erinevate kanalite läbi (rääkimine,jagamine,soovitamine) - Võimalused on lõputud ja erinevad iga aastaga meeletul kiirusel . Reklaam Demograafilised näitajad ( rahvus,sugu,vanus..) Psühhograafilised näitajad( motiivid,suhtumised, jms) Sotsiaalmajanduslikud näitajad ( staatus,palk jms) Reklaamiseadused
Kuidas meedia mõjutab minu elu? Meedia osatähtsus meie elus kasvab iga päevaga. Tänapäeval puutun sellega kokku igal pool. Näen seda televiisoris, ajakirjanduses, tänavatel, internetis. Meedia on suur mõjutaja olnud minu elus. Meedia on huvitav ja kaasakutsuv. See avardab minu silmaringi. Tänu sellele saan teada mis toimub minu ümber maailmas, mis on hetkel moes ja mis pole, mis uued ja huvitavad asjad on poelettidele jõudnud. Meedia mõjutab mind kindlasti, kasvõi näiteks kui ma näen, et reklaamitakse miskit uut, siis tekib mul huvi selle vastu ja tahan samuti seda endale. Meedia aitab ka mul inimestega suhelda. Ma suudan end paremini väljendada ja leida teemasid, millest rääkida. Mul on võimalus avaldada tervele maailmale enda arvamust ja saada sealt tagasisidet. Näiteks oma blogi pidamine, ma saan seal arvamust avaldada ja kutsuda ka teisi endaga kaasa rääkima. Samuti saan anda
Anonüümsete kommentaaride poolt ja vastu Kujutan endale ette ühte lihtsat ja kiirelt kokku monteeritud ,,uudist", mis kirjeldab, kuidas keegi kuulsus midagi igapäevast tegi ja sai selle eest premeeritud uudislooga. Siis loen kommentaare, mis on alati justkui preemia preemiale saab nutta ja saab naerda. Liiga tihti on uudise kõige magusam osa kommentaarium. Hans H. Luik võrdleb seda väga tabavalt tänavaga, kus ,,peab tihti rääkimise asemel karjuma, sest kogu ümbruskond on lärmakas." Tegelikult peab kommentaariumite lugemiseks üsna hea orienteerumisoskus olema, sest sealt võib tõesti väga arukaid ütlemisi leida, kui oskad neid muu lärmi seest üles leida. Kahjuks on kommentaariumid ajakirjandust liiga palju mõjutama hakanud. Kõige paremini kirjeldab seda Tiit Hennoste oma arvamusloos ,,ajakirjandu...
Aeg Tegevus Trükimeedia Raadio Televisoon Internet 25. Sept Arvamuslugu: Postimees, Etv, kanal 2 Postimees.ee Õppejõud kirjutab: Kom tudengid ei ole piisavalt kursis uudistega 1.Okt Pressiteade: Algab Äripäev Aripaev.ee Kaja soodushinnaga müük tudengitele 3. Okt Kom instituudi õppejõud juhivad loengutes tähelepanu Kaja ajakirjale ja selle kasulikkusele 5. Okt Arvamuslugu: Kaja, Aripaev.ee Vilistlane kirjutab, Äripäev Facebook.ee/ko kui palju karjääriks m kasulikku loeb ta Kajast, soovitab tudengitele 12. Okt Intervjuu: Kaja Äripäev Kuku ...
11 humanitaar Meedia on massiteabevahend, ühiskonna peegeldus ja infoallikas. Meedial on mitu erinevat ülesannet ja väljendusviisi. Meediat kohtame kõikjal, nii tänavatel, kaubanduskeskustes kui ka koolis. See on üks viimase sajandi arenenumaid valdkondi ja selle nimel näevad iga päev tuhanded inimesed vaeva. Kuidas aga on meedia seotud ühiskonnaga? Aastaid tagasi kui Eesti oli Nõukogude Liidu võimu all, valitses ajakirjanduses, raadios, televiisorites ning ka ilukirjanduses täielik tsensuur. Tohtis rääkida ainult Nõukogude Liitu ülistavatel teemadel ning ei tohtinud kohe kindlasti halvustada või rääkida millestki paremast väljaspool seda maailma. Seda kõike selleks, et rahvas arvaks, et just nii ongi hea ning selleks, et keegi põgeneda ei sooviks
Marilyn Monroe ·Marilyn Monroe ( sündinud Norma Jean Mortesen, ristitud Norma Jean Baker) ·Sündinud 1. juuni 1926suri 5.august 1962 ·Ta veetis palju oma lapsepõlvest kasuperedes. ·Monroe alustas karjääri mis tõi talle kaasa filmilepingu. ·Ta etendused olid alguses väikesed kuid neid võeti hästi vastu. ·Temast sai Hollywoodi üks glamuursemaid ja populaarsemaid esinejaid. ·Ta võitis ka kuldgloobuse . ·Viimastel aastatel oli ta haige ja tal oli palju isiklike probleeme. Perekond ja varajane elu ·Monroe sündis Los Angeleses . ·Ta isa oli Edward Mortenson ·Ema oli Gladys Baker ·Kogu elu Monroe eitas et Mortenson on tema isa kuna ta ema näitas talle pilti millel ta tunnistas et Marilyni isa on Charles Stanley Gifford. ·Vaimselt ebastabiilne ema andis väikse tütre kasuperedesse rändama. ·Ema viidi haiglasse ning laps anti ema sõbranna hoole alla (Grace McKee) tema oligi see kes ütles, et Marilynist saab ühel päeval...
Kosmos Sõda Taimed Riigid 50 50 50 50 100 100 100 100 300 300 300 300 500 500 500 400 Vastus: Kuldvillak Vastus: Kuldvillak Vastus: Kuldvillak Vastus: Kuldvillak Vastus: Kuldvillak Vastus: Kuldvillak Vastus: Kuldvillak Vastus: Kuldvillak Vastus: Kuldvillak Vastus: Kuldvillak Vastus: Kuldvillak Vastus: Kuldvillak Vastus: Kuldvilak Vastus: Kuldvillak Vastus: Kuldvillak Vastus: Kuldvillak
Kõiki reegleid rikkudes Mida maailma parimad juhid teisiti teevad? Marcus Buckingham, Curt Coffman Maailma edukaimatel juhtidel pole kuigi palju ühist. Nad on erinevas eas, erinevast soost ja rahvusest. Nende stiilid ja eesmärgid erinevad suuresti. Aga midagi ühist neil siiski on: esimese asjana keeravad nad selja tavatarkuse reeglitele. Nad ei arva, et iga inimene võib saavutadakõike, mis kord ette võtab ega ürita aidata inimestel tema nõrkustest üle saada. Nad ei järgi reeglit ,,Ära tee teistele seda, mida tahad, et sinule ei tehtaks". See raamat viib inimesi juhtide mõttemaailma ja aitab neid mõista, kuid ei õhuta neid järgima. Raamat põhineb kahel mahukal uurimusel, mille Gallup on kümnete aastate jooksul läbi viinud. Esimene neist kirjutab töövõtjatest ja mida andekaimad töötajad töölt ootavad. Gallup uuris rohkem kui miljonit töötajat kõige erinevate et...
Mis on reklaam? Esimene loogiline samm sellele ksimusele vastuse leidmiseks oleks avada mni turunduspik ja lugeda: * Turunduse eesmrk on tarbija vajaduste ja soovide rahuldamine toodete ja teenustega. * Reklaam on osa ettevtte turunduskommunikatsioonist. * Turunduskommunikatsioon on ettevtte suhtlus olemasolevate ja potentsiaalsete tarbijatega. Lisaks reklaamile kuulub selle miste alla palju tegevusi alates suhtekorraldusest kuni telepoeni. Reklaam on massimeedias tasu eest edastatav kommunikatsioon ettevtte, organisatsiooni vi ksikisiku ideede, kaupade vi teenuste kohta eesmrgiga veenda vi mjutada vljavalitud auditooriumi ostukitumist ja/vi mttemalle. Lisaks majandusteadlastele huvituvad reklaamist sotsiaal- ja humanitaarteadlased. Kui me ksiksime reklaami mratlust viimaste kest, saaksime vib-olla selliseid vastuseid nagu jrgnevas loetelus. Semiootik viks elda, et reklaam pab tootele uusi thendusi lisada. Kultuuriteadla...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
