Maailma Nurk Türgi politsei surus jõuliselt õpetajate protesti maha Meeleavaldajad tulid kõikjalt Türgist ning kogunesid pealinnas Ankaras Tando ðan'i väljakul. Õpetajad jätkasid seejärel protestimarsiga, kuid ei j õudnud väga kaugele, sest politsei võttis kasutusele pisargaasi ja veekahurid Kizilay v äljaku juures, kui meeleavaldajad üritasid korrakaitsjate barrikaadidest l äbi minna, vahendas Hurriyet Daily. Meediaallikate sõnul viidi vähemalt kolm vigastada saanud protestijat haiglasse. Politseinikud ajasid meeleavaldajaid Kizilay v äljaku lähedal asuvaid tänavaid mööda taga. Mitmed vahistati. Põhja Korea: Meil on Ameeriklane Pantvangis Põhja Korea valitsus teatas Rootsi diplomaatidele ,et neil on vangis 85 aastane Californiast pärit Ameeriklane ja kinnitati et ta on olnud vangis 26 Oktoobrist. USA valitsusele ei ole veel tehtud nõudmisi. Albaania vanglast põgenes seitse üliohtlikku kurjategijat Kagu-Albaanias Drenovas as...
MERLE JÄÄGER Elulugu Sündinud 19. oktoobril 1965. aastal Tallinnas Aastal 1983 lõpetas ta Tallinna Kaugõppekeskkooli ja 1988 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Aastast 1988 on ta (pausidega) olnud Vanemuise teatri näitleja. Aastail 19992000 teenis ta Eesti Vabariigi Kaitseväes reamehena. Aastast 2000 kuulub ta Eesti Kirjanike Liitu. Alates 2006. aastast on ta mänginud igas Tartu Hansahoovi Teatri humoorikas suvelavastuses. Ta on Tartu Kaitseliidu Akadeemilise Malevkonna üks liikmetest. Ta on osalenud mitme ansambli töös. On kirjutanud mõned luuletused koos Tõnu Trubetskyga. Looming Luulekogud 1989 "Merca by air mail" 1989 "Mercamerka" 1998 "Vana libu hommik" 2005 "Hele häärber" 2007 "Narrivile" Raamatud 2009 "Mees" Rollid teatris Võõrasema vennad Grimmid, Laur Kaunissaare "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi" Taarka Kauksi Ülle "Taarka" (2005) Hamlet William Shakespeare "Hamlet" (diplomilavastus Dom...
Kodutöö Kui mina töötaksin noorte saates ja juhtuks selline äpradus, et teema kukuks alt ära, siis mina kutsuksin saatesse enda sõbranna, kellega saaks teha intervjuud sellisest valdkonnast, millest meile rääkida meeldib. Näiteks : ,,Armastus esimesest silmapilgust". Minu arvates väga hea valdkond noortele. Küsimused- (täiendvastustega) · Egle: Kuidas tekib suhe kahe inimese vahel? · Kaisa: Ma arvan, et suhe kahe inimese vahel tekib siis, kui nad on teineteist tundma õppinud, omavahel suhelnud, arutlenud jpm. · Egle: Kas see väide peab paika, et armastus tekib esimesest silmapilgust? · Kaisa: Ei, mina arvan, et see ei ole nii. Kunagi ei saa hakata armastama inimest esimesest kohtumisest peale. · Egle: Kui sa näed, et ta on kena ja veetlev noormees, siis miks mitte? · Kaisa: Siiski ma arvan, et see on võimatu, sest ...
Evelin Pang. Kus te sündinud olete ? Ma olen sündinud Tallinnas ja olen alati siin elanud. Kus te Tallinnas elanud olete ja kus te praegu elate ? Minu lapsepõlv möödus Lasnamäel ja nüüd elan ma Kalamajas, väikese Aguli rjoonis. Mis koolis te õppisite ? Ma alustasin oma kooliteed Tallinna 21.Keskkoolis , mis kannab nüüd Tallinna 21.Kooli nime ja viimased aastad õppisin Tallinna 49.Koolis Mustamäel, mis nüüd kannab Arte gümnaasiumi nime. Kus te näitlejaks õppisite? Näitlejaks õppisin ka Tallinnas, hüüd nimega Lavakas , aga kooli õige nimi on Eesti Teatri ja Muusika Akadeemia Kõrgeim Lavakunstikool. Kas väiksena tahtsite ka näitlejaks saada või oli teil mõni teine unistus? Niipalju kui ma mäletan, siis ikka tahtsin saada kas nätlejaks või ka lauljaks.Niiet praegu mul õnnestub isegi mõlema asjaga tegeleda. Miks teile meeldib näitlemine? Ilmselt on kõige võlumam see, et saab elada erinevaid elusid. Läbi rollide saab nii palju osa erinevate i...
Tallinna Lilleküla Gümnaasium Riho Rästa XII a Referaat telesaatejuhist Hannes Võrno Uurimustöö meediast Juhendas Epp-Mare Kukemelk Tallinn 2010 Sisukord Referaat telesaatejuhist Hannes Võrno................................................................................1 Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Elu........................................................................................................................................4 Hannes Võrno kohta on öeldud, et ta on universaalne kaubamärk mis on teistest parem kuna temast ei ole saanud kas näiteks ,,miljonäri Hann...
Kompositsioon KOMPOSITSIOON tuleb ladinakeelsest sõnast "composito", mis tähendab koostamist , seostamist, ühendamist, liitmist, sidumist. Kompositsiooniks võib nimetada iga motiivide ehk üksikelementide liitmist, kus need siis sulatatakse üheks tervikuks olgu see siis lihtne või komplitseeritud lahendus. Seega on kompositsiooni mõtteks ja sisuliseks ülesandeks siduda omavahel üksikelemendid, millest kompositsioon koostatakse, ühendada need lahutamatuks tervikuks. Heal kompositsioonil pole midagi ära võtta ega ka juurde lisada. See on kehtiv kõikide kunstiliikide kohta. Kunstis on kompositsioon kunstilis-väljenduslik vormisüsteem, mis tagab joonte, pindade, mahtude korrapärastatud paigutuse. Eristatakse kolme liiki kompositsioone: · joonkompositsioonid · pinnakompositsioonid ·...
jätkas ilmumist 13. juulil 1941. Toimetajateks olid A. Oinas ja Karl August Hindrey. 1. maist 1948 kuni 1990. aastani kandis leht nime Edasi. Nimi "Postimees" taastati 1990. aastal. Tänapäeval: Postimehe peatoimetaja on alates 2005. aastast Merit Kopli. Talle eelnesid peatoimetajana Mart Kadastik (kohusetäitja), Tarmu Tammerk, Urmas Klaas, Marko Mihkelson ja Vahur Kalmre. Postimehe väljandja AS Postimees ainuomanik on Eesti Meedia Group, mille suuromanik on Norra kontsern Schibsted. Postimeest trükitakse Kroonpressi trükikojas. Tiraaz 63 000 kuni 64 000 eksemplari. Septembris 2009 oli keskmine tiraaz 58 400. Nimi: SL Õhtuleht Keel: eesti 2 Hind: 9.00 krooni Väljaandja riik: Eesti Ilmumissagedus: Esmaspäev, Teisipäev, Kolmapäev, Neljapäev Kodulehekülg: www.sloleht.ee Iseloomustus: üleriigilise leviku ja meelelahutusliku kallakuga üldhuviajaleht.
Õpilase sõnavabadus Seaduste järgi on sõnavabadus inimese üks põhivabadustest. See tähendab, et õpilastel on sama suur õigus väljendada oma arvamust, kui mõnel juhtival ametnikul, vanuselist piirangut selles ei tohiks eristada. Õpilaste arvamuse kuulamiseks korraldatakse kooli erinevaid küsitlusi ja koosviibimisi. Õpilaste arvamusavaldusteks on loodud ka erinevaid organisatsioone nagu näiteks koolide õpilasomavalitsused ja Eesti Õpilasesinduste Liit (EÕEL). Viimase ülesandeks on esindada Eesti õpilaste ja õpilasesinduste huve ja arvamusi avalikkuse ees ja kaitsta nende õigusi. Õpilased on oma mõtete väljendamise seaduslikult vabad, nagu teisedki inimesed, kuid neid piiravad teatud eetika ja kommete reeglid. Lisaks tuleb ennast tagasi hoida koolide hierarhilise ehituse ja enesekaitse nimel. Eneseväljendus ei saa olla keelatud, küll aga liigne julgus võib ikkagi halvasti mõ...
OMA EKSPRESS Intervjuu Tamaraga! Kuidas paintballi mängitakse? Spordihoone esmavaade! Uus e-kool hea/halb? Kapp vs garderoob! Kuidas tervist hoida?! KERLI mis see on? Aprillinaljad Koolitants Müsteerium Jõhvi Gümnaasiumi Spordihoone Meie koolilehe 3 reporterit külastasid 24-dal märtsil koos meie direktorihärraga peatselt valmivat spordihoonet. Vaatepilt osutus päris lahedaks, suur spordihaal, millesse tuleb suur korvpalliväljak, 3 harjutussaali, saunad, jõusaal ja isegi kohvik. Meile tehti hoones väike ringkäik ja saime küsida ka paar küsimust ehitise kohta. Paar fakti: · Spordihoone maksab kinni Jõhvi vald ·...
tundis ja mõtles enne aborti.Uuringutest on selgunud, et 70% naistel ei põhjusta abort mingeid psüühilisi häireid, 20% kannatab kergema depressiooni all ning 10% juhtudest võib tegemist olla mitu kuud kestva depressiooniga ning hõlmata ka süü- ja kahetsustunnet. Kindlasti on aga abort igale naisele traagika, mis võib suuresti mõjutada paarisuhet ning ka hilisemat elu. Erika Kruup isiklikult ei poolda aborti, vaid rõhutab ennetusele. Meedia võiks teismelistele rohkem infot anda, kas või noorte nõustamiskabinettide olemasolust. Koolides peaks noori rohkem valgustama rasedusvastastest vahendidest. Abort on tõsine protseduur, mitte kaitsevahend rasedusele! 3.2. Jõhvi Gümnaasiumi noorte arvamused abordi kohta Tegime küsitluse Jõhvi Gümnaasiumi 11-12 klassi õpilastega. Valisime selle vanusegrupi vastama, sest arvame, et nende jaoks võib nimetatud teema kõige aktuaalsem olla. Küsitlusele
26.jaanuari ETV saate Vabariigi kodanikud külalisteks olid ERR-i ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk, BNS-i peatoimetaja Aimar Ruussaar, keele- ja kirjandusteadlane ning ajakirjandusõppejõud Tiit Hennasto ning Riigikogu liige Igor Gräzin. Sellekordses saates keskenduti ajakirjandusele ja meediale. Ainar Ruussaar leiab, et masu on teinud ajalehed ja ajakirjad füüsiliselt õhemaks. Ajalehed ei sisalda enam nii palju materjali, kui varem. Samas leiab ta, et kvaliteet ei ole masu ajal alla läinud vaid pigem on jäänud stabiilseks. Tarmu Tammerkule esitati küsimus: Kas ajakirjanike eetika on läinud alla või üles? Ta arvab, et oht selle on olemas. Ajalehtede toimetused kardavad, et ei saa enam hakkama ning hakkavad lisama reklaamlehti. Ajalehtede reklaamlehed on tegelikult kinni makstud, kuid lugeja ei saa sellest aru ning arvab, et see on toimetuse poolt kokku pandud. Samas lisalehti on muutunud vähemaks ning reklaami tulu kommerstaj...
Meediajumalad Kui me vaatleme meediat globaalse nähtusena, siis on väga keeruline, kui mitte võimatu nimetada mingit isikut või organisatsiooni meediajumalaks. Kui jätta välja tsensuuririigid, siis on meedia neutraalne süsteem, mida otseselt ei kontrolli mitte keegi. Pigem on meedia nagu fusioon hetkel mingites valdkondades võimul olevate allikate väärtushinnangutest. Kindlasti on olemas inimesi või organisatsioone, kes oskavad massimeediat hästi ära kasutada, kuid sellisel juhul on ohvriks hoopis meedia ise, sest tihtipeale ei näe inimesed sellest liinist kaugemale, kui midagi häirima jääb. Meedia puhul kontrollib alati keegi mingi aja jooksul mingit konkreetset teemat, aga konstantseid ,,jumalaid" ilmselgelt olemas ei ole.
Arvamuslugu E-kooli uus ülikond, mis sellega õige lahti on? ``See uuendatud e-kool on ikka täielik feil. Meil ei lähe see töölegi, st meie koolis ei saa seda praegu kasutada,``tõreleb Pärnu Koidulagümnaasiumis õppiv 10. klassi tütarlaps.Paljud teisedki lisavad omaltpoolt midagi negatiivset.Kuid välistatud pole ka uue e-kooli plusspool.Ka mina pole uue e-kooliga rahul.Eriti sakkis see kahel esimesel kooli nädalal. Tõrkuv ja õpetajate tööaega kulutav uus e-kooli süsteem on koolid välja vihastanud ning nad keelduvad vigase toote kasutamise eest augusti ja septembri arveid tasumast,vahenda uudiseid Postimees. Ma olen kindel, et uue e-kooliga veel harjub, kuid puuduvad vana e-kooli põhilised väärtused: aruanded. Klassijuhatajal pole ülevaadet õpilaste päeva jooksul saadud märkustest: kui varem nägin neid kõiki korraga, siis nüüd peavad nad terve klassi ükshaaval läbi klõpsima nin...
Vastutustundetu massimeedia Massimeedia on suure levialaga, tal on oma roll ning ta mõjutab suurt osa ühiskonnast. Arvan, et enamjaolt on massimeedia vastutustundetu. Meedia poolelt on rõhuasetus tehtud ajakirjanduse ja kodaniku sõnavabaduse õigusele ning õigusele infot saada. Paraku on aga meedia negatiivsete sõnumitega nii üle ujutatud, et positiivsete jaoks ei jää ruumigi. Näite võib tuua sellest kuidas Postimehe koostatud statistika esilehel ilmuvate uudiste kohta andis tulemuseks negatiivsete sõnumite tugeva ülekaalu. Negatiivse sõnumiga uudised mõjuvad ka ühiskonnale negatiivselt. Seda tõestab näiteks Eesti Päevalehe artikkel ,,Suitsiidiuudis tapab 58 inimest". Iga kord kui mõni enesetapp jõuab
0HHGLD .¦WOLQ6WHSWVHQNRY 0HHGLDWHHPDOLQHSX]]OH H H V · Q D Y D E D G X V W H U L Q J K ¦ ¦ O L Q J X Q · X N R J X V I D F H E R R N S M ¾ K H N V D D U L O W O H Y D K H Q G D M D H W V H G S U H V V W...
2009.aasta pressifoto näitus Arvustus Käisin 2009.aasta pressifoto näitusel, mis oli välja pandud Õpetajate Majas. Seal oli väljas valik 2009.aasta pressifoto konkursil osalenud töödest. Näitusel oli ka üleval erinevate kategooriate võidutööd ja kõik nominendid. Mu lemmikuks osutus 2009.aasta parim olemusfoto. Pildi nimi on Lambaema Peeter III. Pilt räägib väikesest tallest, kelle taat avastas ühel varahommikul laudast. Lambatall oli ema poolt hüljatud ning taat pidi talle ise lambaemaks hakkama. Mulle meeldib see pilt, kuna see on väga südamlik ning näitab taadi hoolivust loomade vastu. Mu teine lemmik on 2009.aasta olemusfoto nominent maakondlikus kategoorias. Pildi nimi on Sügistorm Pärnus. Pildil on väike valge koer, kes on nagu tuulest viidud. Hea peremees ei laseks koeragi välja kui läheb tormi vaatama. Pilt on minu arvates väga lõbus, kuigi koer oleks ...
Vastused: 1. Tiia Kõnnussaar 2. Anu Lill 3. Malle Pajula 4. Merle Liivak 5. Aita Kivi 6. Inga Raitar 7. Helena-Reet Ennet 8. Helle Raidla 9. Evelin Samuel 10. Doris Kareva Margit Reinsalu 10.a
Milleks on vaja kohalikku ajalehte? Minu arvates on iseenesestmõistetav lugeda kohalikke uudiseid, sest mis mõte on ennast harida, so õppida, kui ma ei märka enda lähimat ümbrust? Et näha kaugemale, tuleb kõigepealt vaadata enda ümber. Märka enda ümber toimuvat ning aita lähiümbruse arengule kaasa, see on üks kodanikuühiskonna motodest. Inimene ei ole osa oma kogukonnast, kuni ta selle sündmustega kursis pole. See on sama, mis elada võõrkeelses riigis keelt oskamata ning mitte midagi teha olukorra muutmiseks. Kohalikud uudised on kõige alus, tähtsuselt järgmised on Eesti uudised, Euroopa uudised ning seega kogu maailma uudised. Kehtib matrjoska efekt, väiksemast suuremaks, kitsamast laiemaks. Kes on harjunud lugema lehti, satub uudistest nii sõltuvusse, et ei oskagi oma päeva teistmoodi ette kujutada, nagu näiteks Lev Tolstoi teoses "Anna Karenina" Stepan Arkadits, kes alustas iga oma päeva ajalehe lugemise...
Reporter Huvitav Uurima Eesti Ekspress MEEDIA Meediaõpetuses me loeme ja kirjutame, arutame ja vaidleme, räägime elust ja uurime elu, õpima küsima ja küsimustele vastuseid leidma, analüüsime ja loome tekste. Marju Lauristin: ''Meedia ei saa olla parem kui ühiskond.'' Meedia mõjutab kõiki elualasid poliitikat, majandust, kunsti, haridust. Maailmast ja ühiskonnast saame pildi meedia kaudu. Demokraatia kriteeriumid. Poliitikateadlane Robert Dahl on rõhutanud viit kriteeriumi: 1. efektiivne osalemine 2. võrdus valitsemisel 3. valgustatud arusaamine 4. tegevuskorra (agenda) kontrollimine 5. kaasatus Meedia teke 17. sajandil tekkis ajakirjandus, 19.saj lõpus kujunes ajakirjandus rahvuslikuks kommunikatsioonisüsteemiks. Teabe levik vanematelt noorematele. Tehnika arenedes sõnumid massidele. Tööstuse areng tingis reklaamivajaduse.
Eesti meedia tänane päev · Käsuajakirjandus on minevik · Meedia kaasajastumine · Mahtude suurenemine · Sisulised muutused · Trpkiväljaannete arv on liigiti suurenenud 3-4x · Telekanaleid on Eestis 4 · Raadiojaamu 30 ringis Ajakirjandusalane kirjastustegevus ...on koondunud põhiliselt kahe meediakontserni kätte: 1. AS Eesti Meedia (omanikuks on Põhjamaade meediakontsern Schibsted) 2. AS Ekspress Grupp Meediaühingud: Eesti Ajakirjanike Liit (EAL, asutatud 1919) Eesti Ajalehtede Liit (EALL, 1990) Eesti Ringhäälingute Liit (ERL, 1992) Ringhäälingunõukogu (RHL, valitakse viieks aastaks, sinna kuulub 9 liiget, ETV ja Eesti Raadio kõrgeim organ) Infoagentuur meediale teavet hankiv organisatsioon Meediaagentuur reklaame kokku ostev ning reklaamipindaja ja aega müüv organisatsioon
Apple Ney-Lii Soomets STEVEn paul JOBS Lapsendatud Keskkooli ajal külastas loenguid mis toimusid HP( Hewlett-Packard ) kontoris. 1972. aastal suundus õppima Reed`i Kolledzisse. On ise öelnud järgnevalt: Kui ma ei oleks neid loenguid külastanud, siis ei oleks Mac omanud mitmeid erinevaid fonte, proportsioonis tähevahesid jne. STEVE WOZNIAK Käsitsi ehitatud esimesed arvutid. Suur roll tarkvara loomisel. Lennuõnnetus Juuli 1976 TIMothy d. COOK Liitus 1998.aastal Ülesandeks vastutada ülemaailmse müügi eest. 2007.aastaks äridirektor. APPLE`I ALGUSAASTAD 21-aastane Steve Jobs, 26-aastane Steve Wozniak ja 42-aastane Ronald Wayne asutasid ettevõtte "Apple Computer" 1. aprillil 1976, et hakata müüma arvutit Apple I Arvuti hinnaks 666.66 dollarit. 1977 järgmine arvuti. Hinnaks 1298 dollarit LANGUS Aastast 1978 kuni 1983. Jobs lahkus firmast aastal 1985 suurte erimeelsuste tõttu. 1994.aastal kaebas Apple Microsofti kohtusse kuid kaota...
Eesti televisioon Tuleb tõdeda, et osatähtsus meie elus kasvab aina järjest. Tänapäeval puutume meediaga kokku igal ajal ning igas kohas. Näeme nii tänavatel, ajakirjanduses, televiisoris, kui kuuleme raadiost erinevaid reklaame, uudiseid ning üleskutseid. Minu meelest meedia erinevatest vormidest on kahtlemata populaarseim televisioon, kuid miks ma nii arvan ? Enamus inimesi on oma loomuselt laisad, see on loogiline. Teleka ees üle 3.5 tunni lösutamist on suhteliselt mugav, mis ei nõua ka erilist pingutamist ja on meelelahutuslik. Saateid leidub telekanalitelt igale maitsele. Kui sind huvitavad reklaamid, vaimuvaesed saated, thriller ja actionfilmid ning seebikad, siis neid saad jälgida TV3st ja Kanal 2st
Kuidas pildistada loodusfotot? Loodusfotograafia on kaua olnud tõsiste looduse- ja fotohuviliste mängumaa, kuid praegune digitehnika areng on teinud hea looduspildi tegemise võimalikuks ka väiksemate fotograafia-alaste teadmiste ja oskustega loodusesõbrale. Hea loodusfoto ei tähenda mitte üksnes tehniliselt perfektset pilti. See algab teadmisest, et me ei kahjusta oma tegevusega pildistatavat ning käitume looduses eetiliselt ja vastutustundlikult. Loodusfotograafia pole pelgalt hobi või töö, vaid ta kannab oluliselt tähtsamat ülesannet: looduse igapäevaelu vahendades äratada huvi looduse tundmise ja kaitsmise vastu. Selle eesmärgi täitmine eeldab fotograafilt teadmisi nii pildistatavate olevuste bioloogiast kui ka looduses käitumisest. Loodusfotograafia kasutab fotograafiat vaid selleks, et jäädvustada piltidel loodusloo kõiki harusid, välja arvatud antropoloogia ja arheoloogia, sellisel moel et asjatundja oleks võimeline kindlaks tege...
Meedia on vastutustundetu Ajakirjandus, televisioon, internetiuudistekanalid- need kõik on järjest kättesaadavamad ning uudised levivad kiiremini kui kunagi varem. Uudiste levitamisel peaksid ajakirjanikud ja meediaväljaanded olema väga vastutustundlikud erinevat infot avaldades. Mida ulatuslikumaks meedia on muutunud, seda rohkem ebausaldusväärset infot see sisaldab. On ka mitmeid näiteid sellest, kuidas meedia haavab inimeste tundeid ning seega rikub ära nende privaatsuse. Uudiste puhul võib viimasel ajal aga tõdeda, et üha enam suureneb seltskonnauudiste maht. Need on uudised, mis meeldivad rahvale, just sellepärast, et nendes võetakse kõnealuseks mõni avaliku elu tegelane ning tema kohta esitatakse mõni huvitav uudis. Näiteks mõne maailmakuulsa bändi liikme alkoholilembus või siis kuulsa laulja narkosõltuvus. Sellised andmed paisatakse sageli koheselt meedias laiali, ilma et keegi
Ta oli väga osav ja ettevaatlik. Kui ta kedagi nn ,,intervjueeris", siis ta tegi märkmeid, mis andsid alust, et ta on tõesti intervjuu teinud. 9. Aga so what? No ja mis siis, et ta mõtles mingeid lugusid välja? Mis selles nii hullu oli? Mida halba võib fiktsiooni esitamine faktide pähe meedias teha? See ei ole meedias lubatud, et võib lugusi ,,lambist" välja mõelda, see on räme eksimus meedia eetika vastu. Ta pettis sellega on kaastöötajad, toimetust ja kogu ühiskonda, ajaleht kaotas sellega suur osa oma lugejaskonnast, mõnel inimesel kadus võib-olla üldse usk ajakirjanduse ja meedia vastu. 10. Mida võiks olla noortel ajakirjanikel Glassilt õppida, mida ta hästi tegi? Glass kirjutas huvitavaid ja humoorikaid artikkleid. Inimestele läksid need hästi peale ja neile väga meeldis see, aga nad ei teadnud, et see oli välja mõeldis. 11
Elust · sündinud 7. juunil 1946, Tallinnas · 1964 Tallinna 7. Keskkool · 1969 E. Vilde nim. Tallinna Pedagoogiline Instituut ·Abielus, poeg Ametid Enn Eesmaa on ennekõike tuntud teleajakirjanikuna ·19701993 Eesti Televisioonis diktor ja kommentaator ning töötas "Aktuaalse Kaamera" peatoimetajana, oli ka ETV programmi direktori asetäitja · 19931994 Vabariigi Presidendi Kantselei meedianõunik · 19942003 TV3 uudistetoimetuse juhataja, saatejuht, välisuudiste toimetaja · Alates 2003 kuulub Riigikogu koosseisu Tunnustus ·2000 Eesti Ringhäälingute Liidu aastaauhind Kuldmikrofon ·2001 Prantsuse Auleegioni orden ·2002 Eesti Vabariigi Riikliku Valge Tähe IV klassi teenetemärk TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
Manipuleerimisvõtted Sädelev umbmäärasus, enesekindel väide, ,,omad poisid", ühtne platvorm, hinnangu üle kandmine. Kuku Raadio reklaamis on kasutatud mitmeid manipuleerimisvõtteid. Sädelevat umbmäärasust: ,,Tähtsad mehed on seisukohal, et rahvas ei tea, mis on neile hea. Tegelikult ei pea enamus neist isegi reaalseks, et rahval on vaja alati kõike mõista ja mäletada. Nagu öeldakse mis silmist, see meelest. Väike silmapete, natuke jõusööta ja tants läheb edasi. Kuidas siis ikkagi on rahva mäluga? Sellele küsimusele otsimegi vastust." (EPL) Hinnangu ülekanne: Reformierakonna reklaamis: ,,Aastal 2007 läks napilt, vaid 1% valijaid oli kaalukeeleks. Kui see 1% oleks jätnud Reformierakonna valimata, siis Eesti ei oleks saanud eurot, Eesti upuks võlgadesse, Eesti peaminister käiks endale Moskvast raha mangumas." (www.epl.ee) IRL-i ajakirjas Kindel Seltskond on kasutatud ühtse platvormi võtet: ,,k...
Kõneviis Eelised Puudused Sõnasõnaline Perfektne kõnekeel Võid kaotada kontakti Konkreetne ajakasutus, aeg Ei reageeri ei lähe üle muutustele(inimeste Kindlustunne emotsioonidele) Märksõnad e kõnekaart Selge struktuur, järjestus Ebaühtlane üleminek Peast esinemine Selge kontakt, hea kasutada Võib minna meelest ära, oma kehakeelt tulevad sisse parasiitsõnad, suurem esinemishirm Suhtlemine algab enne, kui on öeldud esimene sõna. Peab seisma, haarama publiku tähelepanu endale. Siis tuleb pöördumine. 1. Head kuulajad, armsad jms 2. Ütlen, kes ma olen 3. Millest ma räägin ja k...
Raadio/Nimi Kuuluvus Keel Suunitlus ehk Leviala ehk kuulduvus (Era- või üldformaat avalik -õiguslik) 24x7 Eraõiguslik Eesti keel Muusikaraadi Üleriigiline(*) o Artekon Eraõiguslik Vene keel Muusikaraadi Üleriigiline(*) o DFM Eraõiguslik Vene keel Muusikaraadi Üleriigiline(*) o Elmar Eraõiguslik Eesti keel Juturaadio Üleriigiline(*) Energy FM Eraõiguslik Eesti keel Muusikaraadi Kohalik: Tallinn (Põhja-Eesti) o Euro FM Eraõiguslik Vene keel Muusikaraadi Kohalik: Tallinn (Põhja-Eesti) o Kadi Eraõiguslik Eesti keel Juturaadio K...
Massimeedia on vastutustundetu Tänasel päeval on saanud meie elu lahutamatuks osaks meedia. Me ei saa üle ega ümber internetist, televiisorist ning raadiost. Üha enam tehakse meile igasuguste allikate kättesaamine lihtsamaks. Praegusel hetkel on meil olemas juba nutitelefonid milles on olemas raadio ja ka internet ning kindlasti pole kaugel ka aeg kui võid telefonist vaadata ka televiisorit. Mida enam tehakse inimestele kättesaadavaks massimeedia seda enam ka inimesed sellest ka huvituvad kuna igal vabal hetkel on igal pool massimeedia kättesaadav,
materjal võib kellelegi haiget teha, tuleks see jätta avaldamata (filmilõigud õnnetuse ohvritest, vaimupuudega või seniilsetest inimestest). Seda nõuab nii hea ajakirjandustava kui ka põhiseadus. Avaliku elu tegelased Need inimesed, kes üldsuse tähelepanu all endale leiba teenivad: popstaarid, modellid, sportlased, näitlejad, teleinimesed. Meedial on oluline roll sportlaste, ekraani- ja lavatähtede tuntuks tegemisel. Meedia on staaride looja, ent samas võib ta olla nende hukutaja. Poolavalikud ruumid On kooli- ja meditsiiniasutused, politseijaoskonnad, valitsushooned, baarid, restoranid, muuseumid jm. Neis ruumides võivad filmimisel, pildistamisel kehtida piirangud või tuleb selleks taotleda luba. Poolavalikud ruumid on ka kohtuhooned ja vanglad. Privaatne elusfäär On pere- ja eraelu. Perekonna ja eraelu puutumatust sätestab nii inimõiguse konvensioon kui ka EV põhiseadus.
TERVISLIK ELUVIIS "Tervislik eluviis" on üks viimasel ajal sagedamini kasutatud sõnu, kuid samuti üks kõige segadust tekitavamaid sõnu. Tervislik eluviis võib tähendada erinevate inimeste jaoks erinevat asja. 1) Mida tähendab tervislik eluviis teie jaoks? 2) Miks on toitumisprobleemid praegu nii aktuaalsed? 3) Mis on kõige tüüpilisemad vead, mida toitumises teie meelest tehakse? 4) Mida tuleb teha, et keha korras hoia? 5) Missugused kahjulikud harjumused võivad olla noortel inimestel? 6) Kas meie elu, aeg ja võimalused võimaldavad järgima tervislikke eluviise? 7) Kas inimene saab ikka olla täiesti tervislik?
MUUSEUM KAS VANAKRAAMI LADU VÕI AVATUD ÕPIKESKKOND SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 1. MUUSEUM............................................................................................................................ 2 1.1. Muuseum kui mõiste....................................................................................................2 1.2. Ajalugu.........................................................................................................................3 2. MUUSEUM KUI ÕPIKESKKOND.......................................................................................4 3. MINU ARVAMUS JA KOGEMUS.......................................................................................6 KASUTATUD ALLIKMATERJALID............................................................................
Küsimused abituriendile. 1. Meenuta oma esimest koolipäeva, mis tegi selle päeva sinu jaoks eriliseks? 2. Lapsena oli sul kindlasti palju unistusi, kuid kelleks sa saada tahtsid? Kas unistad sellest veel tänaseni? 3. Kõige meeldejäävam juhtum JG-s? 4. Mis oli su parim vabandus popipäevaks? 5. Kes oli su lemmik- ja meeldejäävaim õpetaja? Miks just tema? 6. Milliseid klassikaaslasi meenutad 75-aastasena kiiktoolis istudes? Kas üldse meenutadki? 7. Kas oled ka mõne naljaka äpradusega hakkama saanud? Räägi sellest. 8. Kas jääd millestki/kellestki puudust tundma, kui lõpetad gümnaasiumi? 9. Kuidas sisustad oma vaba aega? 10. Kirjelda, mis tunne on olla abiturient? 11. Kuidas valmistud tulevateks eksamiteks, millised on sinu emotisoonid, kas ka pisike hirm on juba sees? 12. On sul mõnda sellist asja, mida oled tundide viisi pähe tuupind ja praeguseks ei ole ikka meeles? 13. O...
saab või tohib reklaami süüdistada inimese psühholoogilises manipuleerimises; arvestades reklaami osa väärtushinnangute ning elustiili kujundamisel, peaks tähelepanu pöörama reklaamides esiletõstetavatele väärtustele ning nende suhetele eetiliste normidega. Reklaamieetika üldteema alla on koondatud mitmed olulised alateemad, mis käsitlevad eelnimetatud probleeme. Reklaami ja moraali alateema käsitleb reklaami ja moraalinormide vahelisi suhteid üldiselt. Reklaami ja ülejäänud meedia vahelisi eetilisi küsimusi vaadeldakse reklaam ja ajakirjanduse alapeatükis. Lisaks informeerimisele on reklaami ülesanne ka inimesi veenda. Kuna kaubad ja teenused on suunatud erinevatele sihtgruppidele, tuleb uurida, millisel moel on eetiliselt vastuvõetav reklaamida just teatud kindlaid tooteid. Inimesi võib eri sihtgruppidesse liigitada mitmel moel, näiteks vanuse, soo või rahvuse järgi. Reklaami ja erinevate sihtgruppide alateema heidab valgust
Valik reklaame Kadi Rae 10 M
millist infot avaldada on juba ajakirjanduseetika küsimus. Kes on ekspert? Ekspert on oma ala asjatundja, kelle poolt ajakirjanik pöördub vaieldavate või keeruliste juhtumite puhul. Eksperdilt oodatakse erialase arvamuse avaldamist e. eksperthinnangut. Asjatundja intervjueerimine võimaldab ajakirjanik probleemi selgemini näha ja analüüsida lugu, mis seejärel valmib, pakub auditooriumile hoopis suuremat huvi. Kes on tavalised inimesed meedias? Tavalised inimesed satuvad väga harva meedia huviorbiiti. Enamasti juhtub see neid puudutavate dramaatiliste või erakorraliste sündmustega seoses. Sel juhul muutub sündmusega seotud tavaline inimene mingiks ajaks avaliku elu tegelaseks piiratud ulatuses ja meedia püüab hankida temalt üldsusele olulist infot. Kuidas taga inimese õigus eraelu puutumatusele? Selleks peab ajakirjanik leidma vastused järgmistele küsimustele: Kuivõrd on toimunud sündmus inimese eraasi; millisel määral võivad loosse segatud inimesed haiget saada;
,,Ringvaade" retsensioon Vaatasin saadet ,,Ringvaade" reedel, 8. aprillil 2011 kell 19.00. Saate eesmärgiks on lahata palju kõmu tekitanud ning rahva enda poolt esile tõstetud uudiseid ja pakkuda töölt koju tulnud inimesele meelelahutuslikku informatsiooni. Tegu on uudis-, jutusaatega, mille kaudu antakse ülevaade teatud uudisest, mida seejärel on kutsutud kommenteerima saatekülaline. Saade on väga laia profiiliga, adresseeritud suurtele rahvahulkadele, paljudes vanuseastmetes (~15-...). Saateaeg on minu arvates hästi valitud. Tööinimesed on parajasti koju saabunud, teleri sisse lülitanud, esmalt ,,Aktuaalse kaamera" söögi kõrvale ära vaadanud ja siis diivanile maha istunud. Häirivaks teguriks võiks pidada ainult kolme nn. uudissaate samaaegset kokkulangemist, seda on TV3-e ,,Seitsmesed uudised", Kanal 2-e ,,Reporter" ning eelpool mainitud ETV ,,Ringvaade". Saate ülevaade: Saate esimeses osas räägit...
Referaat Artikkel on valitud ajakirjast ,,Zeitschrift für Soziologie", Jg. 27, mis ilmus aastal 1998 ja leidub lehekülgedel 53 - 66. Artikli autori nimi on Axel Franzen ning pealkiri on ,,Zug oder Flug?", ,,Eine empirische Studie zur Verkehrsmittelwahl für innereuropäische Reisen". Eesti keelde tõlgituna on artikli pealkiri ,,Rong või lennuk", ,,Empiiriline uurimustöö uurimaks transpordi vahendi valikut Euroopasisestel reisidel". Küsitlus on läbi viidud 1995.a. Artikli põhiline problemaatika seisneb inimeste keskkonna tunnetuses ja teadlikkuses. Kuivõrd mõjutab keskkonnatunnetus nende transpordi valikut Euroopasisestel reisidel ning millised faktorid on määravad. Alates aastast 1800 on Sveitsis ja teistes suuremates arenenud riikides CO2 väljaheidete arv keskkonnas kasvanud 30%. Enamus CO2 väljaheitest on põhjustatud vabaaja sõitudest st. inimesed kasutavad transpordi vahendeid reisimiseks ...
Rahvusrühma representatsioon Soomlased Valisin rahvusrühmaks soomlased. Eestlastel ja soomlastel on olnud läbi ajaloo justkui side. Tsiteerides Soome välisministrit Alexander Stubbi: „Oleme vennasrahvad, meil on ainulaadne suhe, oleme kui kaks ühesugust marja, nagu kaksikud.“ [1] Lugesin läbi mitmeid artikleid soomlaste kohta ning sattusin väga erinevate arvamuste peale. See on ka loogiline, sest on raske tervet rahvust üldistada. Siiski märkasin põhiliselt positiivseid artikleid, mis seavad soomlased justkui eeskujuks eestlastele. See on põhjendatav sarnase minevikuga ning Soome majandusliku edumaaga Eesti ees. Seega elatakse tihti kaasa soomlaste sportlaste võitudele, kui eestlastel eriti hästi ei lähe. Ühine on isegi hümni meloodia. [8] http://arvamus.postimees.ee/2703136/paeva-karikatuur-soomlaste-room-on-ka-meie-room Üldiselt on artiklis „meie“ rollis eestla...
Arvamuslugu Vanapaar röövib inimeste vara ja väärtesemeid. Kui nad teevad seda selleks, et rikkaks saada, siis ilmselt see neil ei õnnestu. Õnnestub kuid mitte kauaks. Nad jagavad kokku saadud vara ka teistega, kodututega. Vähemalt üks hea asi, kurva asja juures. Kuid ega see väga hea ei olegi, sest tegu on ju ikkagi röövitud kaubaga. Kodututel pole sellest kindlasti õrna aimugi. Sellessuhtes on asi veidi nutune. Varem või hiljem tabab politsei nad teolt ja pannakse vangi. Vangis olles ei tee nad ju rahaga midagi, leian mina. Kuid ma ei usu eriti, et see vanapaar saadetakse vanglasse. Ilmselt veedavad nad oma karistuse mõned kinnises asutuses. Mõnes mõttes saan neist ka aru. Äkki nad tahavad oma viimaseid elupäevi korralikult nautida ja elust viimast võtta. Tehes igasuguseid kuritegevusi ja võib-olla ka lõbutseimisi. Nad võivad ju saada oma soovitud tegemised tehtud, kuid ega vanglas pole ju parem ...
Meedia Inimesed on läbi aegade infot talletanud ja edastanud väga erinevail moel. Teabe levitamise vahendid ehk meedia on inimkonna ajaloo jooksul väga palju muutunud, näiteks kunagiste teabekandjate savitahvli,pärgamendi ja papüüruste asemel on tänapäeval paber ja tahvelarvuti. Ka on muutunud kutselise ajakirjanduse roll ühiskonnas. Esimesed ajakirjad olid teadusajakirjad (loodus- ja arstiteaduslikud), aga ka õpetusliku sisuga ehk niinimetatud moraaliajakirjad. Tööstuslik pööre 18. sajandi teisel poolel ja 19. sajandil tõi kaasa olulisi muutusi, mis andsid tõuke meedia arengule
Jakob Westholmi gümnaasium Kevin Otto Koit 7.c kl 03.05.2015 Telesaate arvustus 25 aprillil kell 11.40 vaatasin kanal 12. telesaate `'Conan''. `'Conan'' on lõbus komöödia saade, kus räägitakse nalju, näitavad sketse , kutsutakse külalisi stuudiosse, et nendega teha intervjuu ja samuti kutsutakse ka muusikuid ja nad esitavad oma muusikapala. Selle saate tegija on Conan O' Brien. Selle saatejuhid on Conan O' Brien ja Andy Richter. Samal päeval, kui ma seda vaatasin, oli sinna kutsutud näitleja Ricky Gervais, poliitik Elizabeth Warren ja bänd nimega "Awolnation". Ricky Gervais on komöödiasarja "Derek" näitleja. Ta on väga naljakas mees. Intervjuu lõpupoolel Ricky tegi ettepanekut Conanile ja Andyle, et nad lamaksid üksteise peal ja teeksid edasi intervjuu. Conan ja Andy nõustusid sellega ning tegid selle ära. Minu arust oli see väga naljakas. Elizabeth Warren...
1980. aastatel. Alternatiivne elukäsitlus jõudis Eesti ENSV elanikeni välistelevisiooni, peamiselt Soome televisiooni kaudu. (Vahtre, 2005) Alates 1987. aastast taandusid või vähenesid televisioonist paljud nõukogude perioodile iseloomulikud jooned ja algas periood, mida võiks nimetada ETV teiseks kuldajaks. Sel ajal ilmutas see end tõelise rahvustelevisioonina ning etendas olulist rolli ühiskonna muutumisel. (Lumiste, 1977) 1990. aastate alguses toimus Eesti meedia täielik üleminek liberaalsele ajakirjandusmudelile. Meediamaastik läänestus ja mitmekesistus. Sel perioodil oli televisioon muutumatu. (Vihalemm, 2004) 3. EESTI TELEVAATAJATE TÜPOLOOGIA 9 Eestis lähtutakse teleauditooriumi kirjeldamisel enamasti reitingutest. Kõrgete reitingute saamine tundub oluline nii meediajuhtidele kui ka saatetegijatele, seega püütakse
Loksa Gümnaasium Arvuti ja interneti kasutamine 8.a klassis III. kooliastme loovtöö ...
Mina ja Meedia Meedia on tänapäeval vaieldamatult iga inimese elus tavaline ja igapäevane osa ning seeläbi inimeste tunnete, käitumise ja vajaduste suur mõjutaja. Tänapäeval puutub meediaga kokku iga inimene selles maailmas k.a mina. Me näeme seda televisioonis, ajakirjanduses ja loomulikult internetis. Meedia on meie jaoks ajaviide, meelelahutus ja informatsiooniallikas, kust igapäev saab teada huvitavaid uudiseid maailmast, poliitikast, ilmast jms. Internet, kui tänapäeva meedia liikide kuningas, muutub igapäevaga aina kiiremaks ja kättesaadavamaks. Veel kümme aastat tagasi ei kujutanud tavaline inimene ettegi, et võib olla selline asi nagu “internet telefonis“. Tänapäeval aga noor inimene ja k.a mina ei suuda vastupidist ettekujutada
Meedia – see on vabadus ja vastutus Tänapäeval on meedia meie jaoks midagi sellist mida on võimatu mitte tähele panna. See puudutab meid kõiki. Meedia on tänapäeval niivõrd suure osakaaluga, et võib öelda : see isegi mõjutab masse. Kuid seejuures peab see kindlasti pidama kinni teatud piirides. Ühelt poolt on meedia vabadus, kuid teisalt ka vastutus. Võib öelda, et Eestis on meedia suhteliselt vaba. Ajakirjanikele pole seatud erilisi piire mis piiraks nende vabadust. Enamasti võivad nad kirjutada kõigest. Võivad pidada blogisid, kirjutada arvustusi, arvamuslugusid ning avaldada enda arvamusi kuna Eestis on kehtiv sõnavabadus. Üks meedia eesmärke ongi kutsuda inimestes esile vaidlusi, arutlusi, diskussioone ning ajakirjanike teravad arvamused ongi need kõige paremad alused nendeks.
) * Teksti luues arvestatakse tekstiliigi reegleid (tekst luuakse traditsioonilistel alustel, j�rgitakse reegleid, et lugeja aru saaks. ) *Sama teksti m�istetakse erinevalt (iga�ks t�lgendab omamoodi.) *Tekstid sisaldavad v��rtusi ja vaatepunkte ( autoril omad arvamused, kellegi poolt kirj. kellel oma n�gemus ) *Tekstid on tervikuks korraldatud viisil, mis taotleb kasumit v�i v�imu (eesm�rk toodet m��a, v�imule p��seda jne. ) 2. Meedia rollid on �hiskonnas *teabe/info pakkumine *arvamuste/seisukohtade avaldamine *asutuste tegevuse m�jutamine *kujundada arusaamu, k�itumisviise *meelelahutuse pakkumine *teadmiste vahendamine *arvamuse kujundamine 3. S�navabadus - Iga�hel on �igus avaldada oma arvamusi, ideid, veendumusi ja muud informatsiooni. �ksk�ik kuidas - s�na v�i pildi abil. (P�hiseadus �45) 4. Meedia liigid *press e. ajakirjandus *raadio *internetiportaalid *televisioon 5
Sotsiaalkomisjon: haiglatöötajate koondamine vajab täiendavat analüüsi 14.detsember 2015 delfi.ee Riigikogu sotsiaalkomisjoni tänasel istungil leiti, et riigireformi raames kavandatav haiglatöötajate koondamine vajab täiendavat analüüsi. Sotsiaalkomisjoni esimehe Aivar Koka hinnangul ei ole haiglajuhtidega kärpekavasid siiani piisavalt arutatud. „Sotsiaalkomisjon palus sotsiaalministeeriumil koostöös haiglatega analüüsida üleriigilist haiglavõrku ning teenuste nõudlust. Oluline on kulude kokkuhoid, mitte töötajate arvu vähendamine,“ ütles Kokk riigikogu teatel. Istungil osalenud riigihalduse ministri Arto Aasa sõnul tuleb vähendada riigipalgaliste arvu, sest elanikkond väheneb ning koormus maksumaksjatele kasvab. Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske nentis, et kärpeülesanne on pingeline kõigile, kuid analüüsima peaks tugiteenuste sisseostmise ja tehnoloogia edendamise võimalusi, et kasvatada haiglate efektiivsust . Põhja-Ee...
Uudise ülesehitus Kuidas kirjutada loetavat uudist Uudise eesmärk Uudis rahuldab lugeja infovajaduse uudis aitab lugejal maailmas orienteeruda uudis aitab lugejal teha oma valikuid uudis annab teada ühiskonnale olulistest protsessidest Milline peab uudis olema? Täpne uudis annab edasi kontrollitud ja tõele vastavat infot tasakaalustatud uudis käsitleb probleemi/sündmust kõigist olulistest külgedest, annab sõna kõigile osapooltele objektiivne uudises ei ole arvamusi, lugejale antakse kogu vajalik info, kirjutaja ei kaitse ega süüdista kedagi Uudisküsimused Kes tegi, kellele tehti, kellega juhtus? Mis juhtus, mida tehti? Kus toimus? Millal toimus? Kuidas, mil viisil toimus? Miks, mis põhjusel, mis eesmärgiga, mis tulemusega toimus? Kuidas koguda infot? Kasuta palju otsest vaatlust! Kasuta mitut paralleelset allikat! So küsi ...
Võib järeldada, et debati edenedes muutus Postimehes avaldatud artiklite seisukoht pigem ETV+ vastu, kuid see on vaieldav. Eesti Päevaleht EPL-i puhul ei saa öelda, et oli läbivaid seisukohti, kuna teemakohaste (s.t ETV+ kohta) avaldatud artiklite maht oleks niivõrd suur. Kolmest leitud artiklist ühes arutleb Pavel Ivanov (2015), kes on muuhulgas samaaegselt loodud venekeelse portaali vercherka peatoimetaja, positiivsete aspektide üle, leides, et see on just venekeelse meedia abil mõttevahetuse arendamine on see, mida venekeelne inimene vajab oma elu mõtestamiseks. Ka EPL-is on räägitud sellest, kuidas ETV+ saateid ei pruugi oluline osa auditooriumi näha, sest idavirumaalasteni Eesti kanalid ei jõuagi (Puuraid, 2015). Tuntavalt kahtleva, kuid mitte negatiivse alatoonita artikkel räägib ETV+ jaoks vajaliku tõlketöö rahastamisest (Jõesaar, 2015). Eesti Päevalehes ei ole esitatud palju seisukohti, kolmest artiklist kaks olid pigem neutraalsed
AJAKIRJANDUS JA KOMMUNIKATSIOON I 2015 ÜHE PERE MEEDIAPÄEV ANALÜÜTILINE ESSEE Selle essee eesmärgiks on anda ülevaade ühe pere, täpsemini minu enda pere, meediapäevast ning meediakasutusest ühe päeva jooksul. Analüüsi käigus antakse võimalikult põhjalik ülevaade iga pereliikme, sh ka autori enda meediatarbimisest ja –harjumustest, mida oli võimalik jälgida nii ühe päeva kui ka pikema aja jooksul. Analüüsi alla võetakse mitte ainult kindlad meediumid või veebikeskkond, vaid üleüldisem pilt. Lühidalt tuleks anda ülevaade pereliikmetest, kelle harjumusi ja tarbimist analüüsi käigus kirjeldatakse. Analüüsitava pere puhul võib rääkida konkreetselt neljast erinevast indiviidist: autor, 19-aastane üliõpilane, kes veedab enamuse ajast koolis ning nädalavahetustel teenindajana tööl; ema, 44-aastane administraator, kellel on igapäevaselt ligipääs meediale nii tööl, kui kodus; vanaema, 84-aastane pensionär, k...
KASPAR ERIK LIND KANALI ANALÜÜS Imeline Teadus vs. Horisont Loosi alusel sain mina ülesandeks analüüsida ning võrrelda ajakirjade ’’Imeline Teadus’’ ning ’’Horisont’’ numbreid. Mina valisin ’’Imelise Teaduse’’ 2014. aasta 10. numbri (Nr 10/2014), mis ilmus 2014. aasta oktoobris ning Horisondi 2014. aasta 5. numbri (Nr 5/2014), mis ilmus 2014. septembris ning hõlmas ka oktoobrit (september – oktoober). Valisin need numbrid viimase nelja numbri asemel, kuna mul puudus ligipääs uuematele numbritele, Tartu Ülikooli raamatukogust ei leidnud ma uuemaid Horisondi numbreid ning hetkel, mil ma raamatukogus uurimas käisin, ei olnud vastavaid numbreid koha peal sirvimiseks olemas (Eeldan, et keegi oli neid juba sel hetkel kasutamas). Seetõttu otsustasin nende numbrite kasuks, millele ma ligi pääsesin. ’’Imelise Teaduse’’ esikaanel on kujutatud Päikest ning eeldavasti füüsikut, kes seda Päikest oma käte vahel hoiab. Pildile lisaks o...
Analüüsi kuulsustele halba varju heitvat materjali kõmuajakirjanduses. Kui paljud fotod, uudised ja kuidas rikuvad kuulsuse privaatsust? Millega on õigustatud sellise materjali esitamine? Kõmuajakirjanduses tuleb kuulsustel ehk avaliku elu tegelastel demokraatlikus ühiskonnas tänapäeval leppima sellega, et nende eraelu on pidevalt meedia huviorbiidis, nende tegevusi jälgitakse igal pool. Kõmuajakirjandus on see, mis keskendub meelelahutusele, need on tavaliselt emotsionaalsed ja hinnangulised ning segavad fakti kui ka arvamust üheaegselt. Inimesed tahavad meelelahutust, ajalehed, interneti portaalid, raadio, televisioon annavad neile seda igapäev. Kas selle väljastamine meedias on siis privaatsuse lõhkumine ja inimese enda teadaolevalt kahju mainele või perele?
Analüüs Vikerraadio neljapäeval, 10. detsembril 19.00-21.00. Saade: Reporteritund. Kliimamuutuste mõju. Tegemist oli arutleva saatega, kus tuli juttu paljudest kliimaga seotud muutustest ja teguritest – kliima koostis, õhu koostise olemus, süsihappegaasi mõõtmine, keskmised temperatuurid Maal, taastuvenergia, elektri tootmine ja selle hinnad. Saates väljendati oma arvamusi ja diskuteeriti kliimaga seotud aspektide üle. Saatejuhi hoiak mõistlik ja sõbralik. Edasi tuli päevauudiste kokkuvõte, kus võeti kokku teemad pagulastest ja kooseluseadusest. Järgnesid spordiuudised jalgpallist, kergejõustikust ja võrkpallist. Veel lasti kuulamiseks mõned laulud ja kõige lõpuks õhtujutt Vendade Grimmide „Konn kuningapoeg“, mille esitajaks Helgi Sallo. Vikerraadio reedel, 11. detsembril 19.00-21.00. Saade: Stuudios on peaminister Tgemist uuriva saatega, kus kohal oli peaminister Taavi Rõivas. Saat...
Kirill Rodionovskiy Artikli analüüsi teemaks on – Uimastite tarvitamine 15-16-aastaste koolinoorte seas: ESPADi uuringu tulemused. Artiklis, mida ma olen lugenud, on juttu uimastite tarvitamisest 15-16 – aastaste Eesti koolinoorte seas. ESPADi uuringu tulemused näitavad üldise kujundi sellest, kui palju ning kui tihti teismelisi kasutavad legaalseid ja illegaalseid uimasteid. Artikli järgi võib näha, et alates 1995. aastast kuni 2011. aastani narkootikumite tarvitamine noorukite seas pidevalt tõusis ning tänapäeval nende hulk on juba umbes 4,5 korda rohkem, kui 20 aastat tagasi. Tõusev tendents on ka alkoholi joomisega, aga mitte nii kohutav, kui eelmise näidisega - tõus on vaid 10%. Suitsetamisega on teine olukord. Hetkel on see asi, et koolinoorukite hulk, kes suitsetab, langes võrreldes 1995. aastaga, kuid artiklis on märgitud, et viimase aja jooksul noo...
Uudistesaadete formaatide võrdlus 10.12.2015 Võtsin võrdluse alla kaks uudistesaadet: ETV„Aktuaalse kaamera“ ja Kanal2 „Reporteri“. 1. ETV„Aktuaalne kaamera“ „Aktuaalse Kaamera“ kella 21.00 uudistesaate algusaeg on püsinud sama alates 27. jaanuarist 1992. aastast. Tööpäeval on eetris kolm saadet (kell 17.00, 18.30 ja 21.00), millest mahukaim on kella 21.00 põhisaade (kestvusega 30 minutit). Kindlalt piiritletud sihtrühm uudistesaatel puudub, lähtub üldhuvist ja on suunatud „üldisele auditooriumile“, pigem täiskasvanud eestlasele. Eetris on alati kaks uudisteankrut, üks mees ja üks naine, kes uudised vaheldumisi loevad. Ankruteks on: Margus Saar, Monika Tamla, Kadri Hinrikus, Astrid Kannel ja Priit Kuusk. Kasutusel on tehnilised lahendused, mis kõik panustavad saate visuaalse külje elavdamisele. Stuudiokujundus on heledates toonides ning tundub, et stuudios valitseb vabam vorm, suheldakse omavahel. Ekraani allosas jookseb terve saate...
20 Ortograafia viga meedias Edvin Lehtla AA-16 1. Ou, seda, et 30 oktoober saade mulle külla tulla (Sotsiaalmeedia, saate) 2. Kas keegi saab aidata mind kodutööga mul see tegematta. (Sotsiaalmeedia, tegemata) 3. Mõned inimesed ei oska kohe ültse süüa teha (Sotsiaalmeedia,üldse) 4. Elu on täitsa mõtettu (Sotsiaalmeedia, mõttetu) 5. Kas keegi teab kust küüni saab teha (Sotsiaalmeedia, küüsi) 6. Võimuesindajaid huvitas see, kus täpselt leidis aset intsitent (Elu24, intsident) 7. Vanamehele ei maitsenud pakutud kohvi sellepeale oli ta.. (Elu24, kohv) 8. Odavad mandarinid otse rimist (Reklaam, mandariinid) 9. Apelsiini saak oli see aasta väga kesine (Postimees, apelsinid) 10. Õpilane küsis õpetajalt ,et kas ta võib kodu poole sammuda (delfi, koju) 11. Rautselt paneb õpetaja mulle kahe (Sotsiaalmeedia, raudselt) 12. Kas sina oled juba kindlustunud o...
Kadri Oviir Ajakirjandus ja kommunikatsioon I Millised ajakirjandustudengid saavad tulevikus edukaks? Järjekordse semestri lõpus tabasin ma end ajakirjandustudengitele lõpuhindeid välja pannes ülikoolis, kus õpetan, juurdlemas selle üle, mis teeb ühe tudengi edukaks ja teise mitte nii. Mis on salajane valem selleks, et ajakirjanduskoolis läheks hästi ning et karjääri tehes ja ajakirjandusäris töötades oleks õpitust kasu? Kas see on kirjutamisoskus? Mõnedel mu tudengitel on kirjutamise peale annet. Need on õpilased, kes olid inglise keele tundides alati tublid, ning läksid ajakirjandust õppima sellepärast, et armastasid kirjutada või soovitasid nende õpetajad neil ülikoolis ajakirjandust õppida. Kirjutamisoskus aitab. Tudeng, kes omandab kiirelt uudisekirjutamisformaadi, nii öelda juhib mängu võrrel...
Kadri Oviir Ajakirjandus ja kommunikatsioon II Millised on mind huvitava valdkonna baastekstid? Minu uurimistöö teemaks oleks „Southwestern Advantage’i ja YFU Eesti programmi värbamise võrdlus“. Kõigepealt lähen DSpace’I aadressil www.dspace.ut.ee. Seejärel panen otsingusse “värbamine AND maine” saan palju töid vasteks, kuid mainest pole nagu juttugi. Seejärel lisan filtri, panen samad otsingusõnad pealkirja kasti. Saan kolm vastet, kaks on värbamise teemadel, üks on maine teemadel. Avan Eliis Venniku (2012) magistritöö “Värbamine ja valik sihtasutuses Noored Kooli”. Põhjus, miks ma just selle avasin on ka selles, et peale selle, et see töö tundus relevantne, on SA Noored Kooli üks asutajatest samuti Southwesterni programmis osalenud. Seega kasvab minu lootus midagi huvitavat veel leida sellest uurimis...
“ Ajakirjanikud peavad selles ookeanis ellu jääma. Neile on abiks sõnavabadus, mille abil võivad kõik sõnadesse panna, kuid peavad siiski eetiliseks jääma. Selleks on loodud ka eesti ajakirjanduseetika koodeks, kus on punktide haaval kirja pandud, mis on eetiline ja mis mitte. Kui paljud seda aga järgivad, on juba teine teema. Üks kaks kolm neli viis kuus kaks kolm. Seoses tehnoloogia arenemisega, on sellega koos arenenud ka meedia. Kui varem ilmusid ainult paberajalehed ainult hommikuti, ning seetõttu polnud osad uudised nii värsked, siis täna on võimalus uudiseid iga hetk ükstapuha kuhu kirjutada. Kaks kolm neli viis kuus neli viis. Ajakirjanikud on kohustatud tihtipeale erinevates valdkondades töötama, mistõttu peaksid nad olema spetsialiseerunud kõikide erinevate valdkondadega. Kuna nad peavad kajastama nii tavaliste inimeste kui ka avalikkusele tuntud inimestega seoses uudiseid, on neil tihti oht, et
Tinder Toomas Rüütel 11.klass Narva 2016 Tinder on asukohapõhine tutvumisapp. Tinder asutati 2012. aastal. Tinder on asutatud mitmete inimeste poolt. Põhilised neist olid kolm lapsepõlve sõpra Sean Rad, Jonathan Badeen ja Justin Mateen. 2014. aastaks oli Tinderil üle biljoni kasutaja. https://www.instagram.com/tinderni ghtmares/ https://www.youtube.com/watch?v= xFS5MixrAkM Kasutatud materjalid https://www.gotinder.com https://www.google.ee https://en.wikipedia.org/wiki/Tinder_(ap p) https://www.instagram.com/tindernight mares/ https://www.youtube.com/watch? v=xFS5MixrAkM
Twitch.tv & LiveStream . · Twitch on livestreamimise platvorm · Suuremas osas on Twitch mõeldud mänguritele, kus nad mängivad mingit mängu ja suhtlevad oma vaatajaskonnaga · Twitch asutati juulis 2011 · Päevaseid kasutajaid on pea 10 millionit · Kuus on online umbes 2 millionit erinevat striimerit · Twitchi omab Amazon( ostis Twitchi 970 millioni dollari eest 25. Septembril 2014) . · LiveStream on samuti otseülekanneteks mõeldud veebisait · Selle kasutajad saavad teha striime läbi interneti, kasutades kaamert ja arvutit · Suur valik erinevaid kategooriaid mida striimitakse,nagu sport, muusika, poliitika, pressikonverentsid jne . · Twitchi kasutamine on tasuta · · Striimide vaatamine on tasuta, kuid ise tegemine maksab ...
Televisioon Meedium "Kaugnägemine" Elektroonilise teabelevi vorm. Kõige populaarsem elektrooniline meedium Emotsionaalne mõju kõige suurem Avastused füüsikas ja keemias 19. sajandil. Masskasutuses alates 1030ndatest Eestis sai alguse 1955 aastal "Digipööre" 1. juuli 2010 Esimene telesaade 19. juuli 1955 Ülevaade Telekeskuse valmimisest Ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 18 Esimene uudistesaade 11. märts 1956 "Aktuaalne kaamera" Rezissöör Grigori Kromanov Kalmer Tennosaar ja Zinaida Madissova "Kamera Aktuelle" Aitäh kuulamast! Aeg küsimusteks
Tallinna Ülikool BERLINALE Referaat Tallinn 2014 Berlinale (Internationale Filmfestspiele Berlin) ehk Berliini Rahvusvaheline Filmifestival on Cannes’i filmifestivali järel suuruselt teine filmifestival maailmas ning seega üks tähtsamaid igaastaseid üritusi filmi-ja kultuurimaailmas. Esmakordselt toimus Berlinale 1951. aastal ning selle algatajaks oli kuulus saksa filmiajaloolane Alfred Bauer. Seda võib lugeda ühekse esimeseks suuremaks kultuurisündmuseks Euroopas peale teist maailmasõda. Samuti pani see sündmus aluse Saksamaa filmitööstuse taasülesehitamisele. Bauer oli ka 1976. aastani festivali peakorraldaja ning juht. Aastatel 1980-2001 juhatas Berlinalet Moritz de Hadeln ning alates 2001. aasastast on festivali juht Dieter Kosslick. Berliini filmifestivali üks suurtoetajaid ja peamiseid korraldajaid on tänapäeval Berliini Kultuurisündmuste Amet (Kulturveranstaltungen des Bundes in Berlin. (Tamla 2009) Berlinalet peet...
mõjub. Ajakirjanikul on oma loo kirjutamisel alati mitu valikut kas ta kirjutab loo,kus jutustab uudisest detailselt ja kontrollib oma esitatud faktide tõesust enne,kui loo väljastab, või loob ta skandaalimaigulise kõmuloo,kus esitatud faktid jäävad kontrollimata ja kus ajakirjanduseetika reegleid on piiri peal täidetud. Halb on see, et just kõmulood, mida toodab kollane ajakirjandus, lähevad inimestele kõige rohkem peale ning seetõttu saavutab kollane meedia ka suurt mõju. Sedasorti ajakirjandus on üle maailma väga levinud: kuulsuste või avaliku elu tegelastest saame lugeda kus ja millal tahame, kuid minu arvates ületab ajakirjandus siiski regulaarselt eetilisi norme, kui mõtleb välja fakte, teeb isiklikust arvamusest põhinevaid järeldusi ja loob peaaegu et täiesti mõttetuid lugusid, mis peamiselt räägivad inimese eraelust. Ajakirjandus peaks vastutama ka selle eest, et meedia eetilised piiri aina kaugemale ei liiguks.
Steven Spielberg Sündis 18. detsembril 1946 Cincinnatis Ohios, kasvas Haddonfieldis, New Jersey´s ja Scottsdale´s, Arizonas. Juudi päritolu. ema restorani pidaja ja pianist, isa insener, tegeles arvutite arendamisega 12.aastaselt esimene film The Last Gunfight (9min) 1963.aastal kirjutas oma esimese sõltumatu filmi Firelight 1965 lõpetas Saratoga kõrgkooli Pärast vanemate lahutust kolis isaga Californiasse. Teda kiusati juudi päritolu pärast. Kooliõpilasena väntas mitu ulmelist filmi. Professionaalse lavastajana saavutas suure edu thrilleriga tapjahaist ( "Lõuad" 1975), tõi lühikese ajaga sisse rohkem raha kui ükski teine film. 1985 kuni 1989 oli abielus näitlejanna Amy Irvinguga, said poja, 1991 abiellus uuesti Kate Capshawiga, viis last, 8ondatel TV show "Vapustavad lood". 1996. aastal asutas filmikompanii DreamWorks SKG, esimene film "Amistad". Talle kuuluvad Wii ,PlayStation 3, PSP ja Xbox 360 tal on ligika...
Tallinna Järveotsa Gümnaasium EESTI TELEJAAMADE SAATEKAVADE ANALÜÜS Kalle Takel 11b 2012 Tallinn Sissejuhatus Analüüsil lähemalt ETV ja ETV2-e programmi. Kaudsemalt veidi uurisin ka Kanal2 ja TV3 programmi. Antud uurimisel on mõlemad telekanalid (ETV ja ETV2) avaõiguslikud. Kanal 2 ja TV3 on aga mõlemad kommertskanalid. Võtsin perioodiks ühe aasta, et oleks suurem võrdlus. Toon välja omasaadete protsendi 1 aasta jooksul ETV ja ETV2 kohta. Kanal2-e ja TV3-e kohta teen nelja päeva vältelise kokkuvõtte, kus on saadete protsendid esindatud. Avalik-õiguslikule ringhäälingule on seaduses ette nähtud kindlad ülesanded ja kohustused. Avalik-õiguslik televisioon peab pakkuma uudiseid, vähemustele suunatud saateid ning aktuaalseid teemasid käsitlevaid saateid. Samas pakub kommertstelevisi...
1. Too välja 3 argumenti, et Nick Naylor oli positiivne kangelane ja 3 argumenti, et ta oli negatiivne kangelane. Negatiivne: · Seetõttu, et ta sellist tööd tegi suri palju inimesi. · Ta valetas rahvale ja vihjas noortele ka suitsetajateks hakkama, kuna see on "lahe". · Ta ise ka suitsetas ning suitsu tõttu oleks ta peaaegu surnuma saanud. Positiivne: · Tänu tema tööle ehk suhetekorraldajale said paljud inimesed tööd, kes hiljem jäid töötuks. · Ta oli paljudele eeskujuks, kuna ta suutis igast olukorrast välja pääseda. · Ta kasvatas oma poega samasuguseks, et ta peaks täiskasvanuna vastu pingetele samamoodi nagu tema. 2. Kes on spin doctor? Suhetekorraldaja fimas 3. Mis on lobby-töö? Lobby-töö on avalik suhtlemine, inimene esindab firmat. 4. Mis on product placement? Tootepaigutus või varjatud turundus, kus filmides või muudes saadetes on kasutatud firma toode...
Filmi tööleht Filmi "99 Franki" tööleht: 1. Mis on copy-writeri töö? Loominguline töö, ta peab reklaame välja mõtlema ja kujundama. 2. Miks tasub reklaamis nalja teha? Sest kui reklaam ajab inimese naerma siis jääb talle see toode meelde rõõmsamana/õnnelikumana kui tavalise reklaami puhul ning poest toodet ostes võib just inimene sellepärast osta selle kindla toote,kuna talle jäi see meelde naljakana. 3. Miks on vaja toote reklaami jaoks määrata sihtgrupp (väsinud koduperenaine jogurtile näiteks)? Sest see kindel toode on mõeldud ühele kindlale sihtgrupile. Näiteks jogurtit ostavad rohkem vanemad ning reklaamist näeksid nad siis, et paljud nende sarnased ka ostavad samat toodet. 4. Miks tahavad mõned tootjad (reklaami tellijad) vanu ja igavaid lahendusi? Sest tootjad ei julge lasta teha reklaami, mis oleks uuem ja huvitavam. Nad kardavad, et inimestele ei...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
