Elu Haridus Looming Elu Tähtsus aastad (vanus) Kristjan (1801- Riia Luule. Üritas luua Tema lühikese ,,Eesti Jaak 1822) kubermangugümna eesti keeles elu kohta ei ole esimene Peterson 21.a asium(nelja aastane nõudlikku kunsti ,mis palju teada. luuletaja." kursus-kolme tema ajal oli Tundis mitmeid Sümboliseeri aastaga). Tartu Euroopas. Teistele keeli. Suri b eesti Ülikooli tundusid kopsuuberkuloos kirjanduse usuteaduskond. ebatavalised. Säilinud i. algust. 21 eestikeelset ( romantiline ...
VANEM EESTI KIRJANDUS Eesti kirjakultuur tekkis ja hakkas arenema 13.sajandil. Esimesed eestikeelsed sõnad olid Laula,laula, pappi! Need märkis üles Liivimaa Henrik oma kroonikasse. 1525. Esimene teadaolev eesti keelt sisaldav raamat.(midagi pole säilinud) saksa keelsed luterlikud raamatud ja liivi-,läti- ning eestikeelsed missatekstid. Järgmine teadaolev eeestikeelset teksti sisaldanud raamat Wanradti ja Koelli katekismus. Raamat trükiti 1535.aastal. (sellest on säilinud 11 kahjustatud lehekülge) 1739. Esimene täielik eestikeelne Piibel. ,,Piibli Ramat/se on keik se Jummala Sanna..." Esimene eesti keelne luuletus- Puhja köstri ja kooliõpetaja Käsu Hansu 1708.aastast pärinev kaebelaul ,, Oh ma waene Tardo Liin". Rahvuslik liikumine. C.R.Jakobson pidas oma I isamaalise kõne ,,Vanemuise ,, seltsis 1868.a. I üldlaulupidu 1869.a Tartus. Selle algatasid Johann Voldemar Jannsen ja tema juhitu...
Karl Ristikivi Karl Ristikivi on sündinud (1)_____ Läänemaal (2)_____ vallas. Kirikukirjades sai Karl nimeks (3)_____. Ta ema oli (4)_____ ja tänu sellele pidi noor Ristikivi tihti (5)_____ vahetama. Tema koolitee algas (6)_____ algkoolis. 15aastaselt asus Karl õppima (7)_____, mille ta lõpetas (8)_____ aastal. Peale selle lõpetamist astus nooruk (9)_____ ja lõpetas (10)_____ aastal selle humanitaararu. Sellise õpihimu põhjuseksvõis olla soov (11)_____ või (12)_____ saada. Kuid kahjuks ei võetud teda viletsa (13)_____ pärast lennukikooli. Ning 1942 aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli (14)_____ erialal. Loominguteed alustas Karl Ristikivi (15)_____aastaselt. Oma esimesed kirjandusauhinnad sai ta (16)_____ eest. Järgmisena kirjutas Karl kolm romaani: (17)_____, (18)_____ ja (19)_____, mida seob Tallinna (20)_____ ühine (21)_____ ja (22)_____. ,,Tuli ja Raud" on perekonnaromaan, kus peategelane on su...
Puhtsüdamlik ülestunnistus Armastan Teid kuigi ei mõista, Hoolimata, et see töö ja vaev on vastutasuta, Ja selles õnnetus rumaluses hõiskan: Olen Sul jalge ees, kasuta! See vanusele mul mitte kohane, On aeg, on aeg mul olla targem. Kõikide nende joonte kohaselt, On's see sära nimega armastus... Veel valgem. Teieta igavus võtab must võimust haigutan, Teieta isegi särataevas näib kurb ja süda täis valu, kannatan. Pole jõudu öelda: Soovin, Mu ingel, kuidas Teid armastan! Kui kuulan, vahel toast mu kõrvu kostab Te kleidisahin, Vahel Te kerge sammuke, ülistan! Kuid, hetkel, mil mu kõrvu paitab Te hääl Nii üllas, ingellik, süütu. Mu mõistus, järsku, siin ja sääl, Käib paljalt...
Siddhartha Hesse Kibedalt maitses maailm. Elamine oli piin. Süüvimine-See on põgenemine mina eest, see on hetkeline pääsemine mina-olemise piinast, lühiajaline tuimestus valu ja elu mõttetuse vastu. Iseendalt tahan ma õppida, olla iseendale õpilaseks, tahan tundma õppida iseend, seda Siddhartha saladust. Mõte ja olemine ei olnud mitte kusagil asjade taga, vaid nende sees, nad olid kõiges. Ilus ja meeldiv oli nõnda minna läbi maailma, nõnda lapselikult ja ärganult, ümbrusele lahti, täis usaldust. Kõik tuleb kord tagasi! Kõik on alandlikud, kõik tahaksid meeleldi sõbrad olla, meeleldi kuuletuda, vähe mõelda. Inimesed on kui lapsed. Kirjutamine hea, mõtlemine parem. Tarkus on hea, kannatlikkus on parem. Ta nägi inimesi laste või loomade kombel oma elu mööda saatmas. Üheaegselt armastas ja põlgas seda elu. T...
,,Jumalaema kirik Pariisis" Victor Hugo See prantsuse kirjaniku tuntud romaan räägib mitme tegelase elust 15. sajandi Pariisis. Oskuslikult on vahele põimitud peatükid, mis käsitlevad Pariisi arhitektuuri. Jutustuse peategelasteks on noor poeet Pierre Gringoire, ülemdiakon Claude Frollo, kellalööja Quasimodo ja ilus mustlasneiu Esmeralda, kes ühendab tegelased jutustuseks. Vähesel määral on mainitud kuulsaid tolle aja inimesi. Tegelased on väga erinevad: Claude Frollo on paheline isiksus. Jutustuses jääb kõlama Claude Frollo moto:" Kui ei saa mina teda, ei pea teda keegi saama." Seevastu Quasimodo, poolenisti valmis, nagu ta ise ütleb, on läbinisti hea. Olles kirikus varjul, ei ole ta näinud inimeste viha ja silmakirjalikkust. Kuigi loodus pole temaga helde olnud, suudab ta rõõmu leida sealt, kust keegi teine seda otsidagi ei oska. Quasimododoga peaaegu üh...
Viljandi Maagümnaasium Seitseteist tundi plahvatuseni Autor: Jaan Rannap Ilmumisaasta: 1975 Kokku on selle saja leheküljelise raamatu sisse suudetud ära mahutada 9 erinevat juttu, mis kõik suuremal või vähemal määral seostuvad kooliga. Iga jutu sees on justkui idee, mida autor püüab meieni tuua läbi nende lugemise. Jutustan kaks juttu ,,Iseloomustus" ja ,,Seitseteist tundi plahvatuseni" Esimeses jutus antakse õpilastele ülesandeks kirjutada oma pinginaabri kohta iseloomustus, pärast peavad nad aga kirjutama kirjandi kõigi klassikaaslaste kohta. Ants iseloomustab oma kirjatöös kõigi kaaslaste halvemaid külgi. Pärast töid tagasi andes ütleb õpetaja Antsule nii halba iseloomustust pole ma veel enda kohta kirjutanud. Sellega tahtis autor ilmselt öelda, et austa teisi, siis austatakse ka sind. Teises jutus lubab Kalju õpetajatele, et õpib homseks ära kõik kodused üle...
Rakvere Õhtukeskkool Triinu Tomson 11B Kõik müügiks ,,Mäeküla piimamehe" põhjal Kas inimkond on tõesti jõudnud aega mil kõik on müüdav ja ostetav ning väärtuste mõõtühikuks on raha? Ning kell seda viimast rohkem käes on arvavad et saavad selle eest lubada endale kõike mida silm ihaldab! Mõnikord kohtame inimesi, keda vaadates võime järeldada, et raha on õnne alus. Neil on olemas kõik mida hing oskab ihaldada: tohutult suured majad teenijate ja basseinidega, uusima moe järgi autod, tähelepanu mida ihkavad paljud ning kui mitte tõeline siis vähemalt näiline austus. Siiski lähemalt uurides näeme, et on miski, mille tõttu ei ole nende inimeste õnn terviklik. Puuduv osa ei ole materiaalne vaid hingeline. Vajaka jääb armastusest, aususest ning hoolivusest. Siinkohal võime tuua näite E. Vilde teosest ,...
lokkidega kannelt mängiv Imelik Tootsi ja Teele tantsutseeni filmimine Tseen Kiire ja Tootsiga sahvris fimib operaa- tor Harry Rehe, rezissöör Arvo Kruusement annab nõu Rezissöör Arvo Kruusement ja operaator Harry Rehe tööhoos Palamuse kihelkonnakool Elutee lõpp... Oskar Luts suri 23.märtsil 1953 aastal.Kirjanik maeti Tartu Tamme kalmistule, kuhu talle püstitati monument Kasutatud kirjandus 1.http://et.wikipedia.org/wiki/Oskar_Luts(17.01.2008) 2.Liina Ristoja. Sõprus, seiklused ja metsakollid kirjanik Lutsu majas. // Hea Laps, 2007, nr 1, lk 21-32. 3.Lembit Ainsoo ja Uno Ainsoo.1000 Tartlast läbi aegade.Tartu: MTÜ Liivimaa Mälu, 2003.Lk. 240- 241. 4.Meelik Kahu ja Eerik Teder. Mälestusi Oskar Lutsust. Eesti Raamat, 1996. Lk103, 378. Täname kuulamast!
Viljandi Maagümnaasium Olla või mitte olla See küsimus tundub igavikuna, millele ei leidu vastust. Algselt tõstis selle küsimuse esile Taanimaa Prints Hamlet, kes küsis endalt: "Olla või mitte olla". Kindlasti oli sellel küsimusel sügavam tagamõte, kui meie sellest aru same. Tänapäeval tuleb samuti inimestel langetada erinevaid otsuseid erinevate asjad ja olukordade tarbeks. Näiteks, kas minna kinno või osta selle raha eest endale hoopis uued vihikud kooli tarbeks. Sellele küsimustele tõenäoliselt selge vastus puudub, iga inimene peab langetama otsuseid vastavalt enda vajadustele ja prioriteetidele. Ühe kuulsaima inglise kirjaniku William Shakespeare'i kirjutatud tragöödia "Hamlet" põhjal vändatud filmis, tuli see küsimus Hamletil mitmel korral mõttesse. Kas panna oma isa mõrvar oma tegu ülestunnistama või loota, et saatus talle kätte maksab? Kas minna võitlusesse ...
Honoré de Balzac "Isa Goriot" Arvamus teosest Teos meeldis mulle. Oli väga realistlik ja ma arvan, et peegeldas hästi seda ajastut, kuis kõik need sündmused toimusid. Iseenesest oli see väga kurb raamat, sest tollane ühiskond keerles peaasjalikult raha ja üldise hiilguse ümber, kõige tähtsam oli kuuluda seltskonda ja et sinna kuuluda, oldi valmis kõigeks. Põhiline oli abiellumine raha ja nime pärast, armukeste omamine oli normaalne nähtus ja kedagi ei häirinud, kui naised oma armukesi ülal pidasid. Üleüldse oli seal kõik võlts, välise hiilguse taga võis olla suur kitsikus, sõpru omasid need, kellel oli raha, taheti näha teisi kannatamas jne. Teose mõte Ma arvan, et teose mõte võis olla selles, et mida hariduse puudujääk ja vale kasvatus toob endaga kaasa. Goriot' tütred polnud noorena ilmselt väga palju haridust saanud, nende kõik soovid täideti, seega huvitusid nad ainult materiaalset väärtust omavatest asjadest te...
Mida andis mulle, kui tänapäevasele lugejale ,,Hamlet"? Raamatu mõista võib mitut moodi, iga lugeja võib raamatut tõlgendada erinevatel viisidel. Hamleti ütlus:" Olla või mitte olla," peab minu arvates paika. Ta ei saanud karistamata jätta oma isa mõrtsukat ja kõige selle kokkuvõttel ta ka hukkus, kuigi tema surm läbi müritatud mõõga oli vaid maine surm võis tema hing olla juba ennem maisest elust lahkunud. Oluline oli küsimus, kas eksisteerida ja unustada, või mitte? Hamlet tegi otsuseid, mille tagajärjel paljud õukondlased kahtlesid Taani printis terves mõistuses,kas see oli teesklus või mitte? Taani prints Hamlet oli vaoshoitud ja kaalutleva iseloomuga, ta tegi kõik sammud eelnevalt kaalutledes,jäädes ikka väärikaks ega laskunud tasemele, mis oleks võinud tema kuninglikku staatust kõigutada, kuigi unustamatta oma põhi eesmärki seoses oma isa surmaga. Kas elus saavutada oma eesmärk ja kinni pidada lubadustest, mis endile on...
Neljas osa käsitleb Indreku perekonnaelu kümmekond aastat pärast Kariniga abiellumist. Karin on kaupmehe Vesiroosi (natuke tuttav tegelane eelmisest osast, kodanlane) tütar, peen seltskonnapreili, kellele moega kaasaskäimine ja enda vormishoidmine tähendab kõike. Karini nimel on maja, tema on see kes liigub seltskonnas pärast seda kui Indrek enam ei viitsinud nende mandunud inimestega seal jamada, Karin on iseseisev naine, nagu Indrek ütleb. Ta on harjunud mehe (meeste) juures oma tahtmist saama, nutu või sundimisega, ükskõik kuidas. Kõige rohkem ajab Karinit närvi see, kui Indrek samamoodi ei ärritu kui tema. See teeb teda iga tüli ajal aina tigedamaks, kuni asi lõpeb Karini nutu ja lõppematute mehesüüdistustega. Ja nad tülitsevad tihti, väga tihti, alguse võib saada tavalisest jutuajamisestki. Nad olid kunagi õnnelikud, see oli muidugi alguses. Allamäge minek algas pärast poja surma, ellu jäid kaks tütart, kuid neist Karin ei hooli ku...
Karin ja Indrek Karini ja Indreku suhet on juba algusest kujutatud väga raskepärasena, täis draamasid ja aina uusi tülisid. Tundub, nagu ei suudaks nad teineteist kuidagi mõista, see on nende maailmavaadete erinevuse tõttu. Karin väärtustab raha, välist hiilgust ja mainet. Ta on seltskonnapreili, kelle jaoks välimus ja maine tähendasid kõike. Indrek seevastu, olles elanud mõnda aega raha ülemvõimu keskel, on raha pigem põlgama hakanud. Ta ei tundnud kunagi end selle materialistlikus maailmas täiesti koduselt. Kui Karin oli tüdinenud koduseinte vahel istumisest, mis talle mingit õnne polnud toonud, siis hoolitseski ta oma välimuse ja aktiivse seltskonnaelu, mitte aga laste eest. Indreku filosoofia oli naiste ja raha koha pealt hoopis teistsugune. "Tema on jõudnud tundmisele, et raha kas valitseb inimest ja siis pole teda vaja, või inimene valitseb raha ning siis ei ole teda varsti enam. Kes asuvad k...
ja 7. saj. eKr) genealoogia järgi tegi Zeus lõpu jumalate dünastiale, mille alguspära oli tume ja kaootiline. Uus olümposlik dünastia kinnitas oma võimu võiduka sõjaga, mille Zeus pidas titaanide vastu. Zeusi võimuletulekuga lahutati taevas maast ja valgus pimedusest, nii tagati põlvkondade harmooniline järjepidevus. Pildid Zeusist 4 Kasutatud kirjandus 1. E Hamilton "Antiikmütoloogia" 2. Vennad Stephanidased "Iidsete aegade lood I" 3. J-P. Vernant "Vana- Kreeka inimene" 5
HENRIK VISNAPUU (18901951) Lühielulugu · Henrik Visnapuu sündis Eestis Viljandi maakonnas Helme vallas, veetis lapsepõlve ja sai koolihariduse Reola vallakoolis ja Rokka ministeeriumikoolis. · Aastal 1907 läbis ta Narva Gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami. · Töötas õpetaja, ajakirjaniku, kultuurinõuniku ja vabakutselise kirjanikuna, oli eesti dramaturg, kirjanduskriitik ja luuletaja. · Õppis 19171923 lühikest aega Tartu ja Berliini ülikoolis peamiselt vanu keeli. · Aasta 1937 rajas ta ajakirja "Varamu" ja toimetas seda 1940. a. suveni. · Aastatel 19411944 töötas Visnapuu Draamateatris dramaturgina. · Henrik Visnapuu oli Korp! Sakala liige. · Visnapuu kuulus ka rühmitusse "Siuru". · Aastal 1944 põgenes ta Saksamaale, kust 1949. aastal siirdus New Yorki. Ameerika Ühendriikidesse jäi Visnapuu elu lõpuni. Pildil on Visnapuu par...
Trubaduuride luule Luule nimetus tuleneb poeedi provanssaalikeelsest nimetusest trubaduur. Provanssaali luule on omakorda nimetatud Lõuna-Prantsusmaa ajaloolise maakonna Provansi järgi. Lõuna-Prantsusmaal ristusid mitmete kultuuride mõjud. Lähedal oli Itaalia, kus mäletati antiikaega, Hispaaniast - poeesia mõjud. Provansis valitses vabade rüütlite vaim, siin hinnati väärikust ja vaimset sõltumatust. Tunnistati naiste suuri õigusi: nad võisid pärida, pärandada ja kinkida maavaldusi. Suhe maaomandisse määras inimese seisundi ühiskonnas. Puskin ütles, trubaduurid ülistasid armastust ja sõda. Sõjast laulis ka vana eepos, kuid hoopis teist moodi. Muutusid lahingus sooritatud kangelasteo iseloom ja motivatsioon selleks. Nüüd ihkas peategelane taplust, et kaitsta oma au kõrge senjööri silmis ja võita Kauni Daami armastus. Peale kangelasteo sooritamist pakkus lahing seiklust, mille lõppvaatu...
19.saj 1pool:kaotati pärisorjus, talupojad said perek nimed, kirjaoskuse levik, teoorjus,estofiilide tegevus.Masing: Narva gümn,saksamaa halle ülikool(usuteadus). eesmärk:rahva silmaringi ja mõtlemisvõime avardamine köitva popul. teaduslike lugemismat varal. Tegevus:koostas ning andis välja rahv raamatu"Pühapäeva..." mis tutvustas eesti lugejaid paljude võõraste maade, sealse looduse ja inimestega.. Ajakiri "Marokva Näddalla-Leht".Kirjutas õppekirjandust. ped saavutused:Ärgu sunnitagu last kurjaga lugema siis,kui lapsel on parim mänguhoog, lugemine ärgu olgu karistuseks...keelealane:rikastas eesti kirja ja valmistas ette uuele kirjaviisile ülemineku . õ täht.Sentimentaalne jutukirj: lugejale, äritolu:saksa rahvaraamatud. Suve Jaan:Eesti sent. kirj. silmapaistev esindaja,elupõline kooliõpetaja. Ta tegutses Tallinas rakv, ja pärnu kreisikoolis vene keele ning joonistuse õpetajana. Peterson: Jakobi algkool>riia kreisikool>riia kuberm gümn....
John Galsworthy ,,Forsyte'ide saaga I" Tegelased: vana Jolyon; noor Jolyon; Philip Bosinney; Ann Forsyte; June Forsyte; Irene; Soames Forsyte; tädi Juley; tädi Hester; Swithin Forsyte; James Forsyte; George; Nicholas; Timothy; Holly ja Jolly; koer Balthasar Sellisena oled sa sündinud ja selliseks sa jääd oma surmani! Lihvitud klaasist kroonlühter põlevate küünaldega rippus nagu hiiglaslik stalaktiit laua kohal, pildudes kiiri suurtele kuldraamidega peeglitele, kõrvallaudade marmorpealseile ja raskeile tikitud istmetega kuldtoolidele. Nad ei surnud; kuna suremine käis nende põhimõtete vastu, siis tarvitasid nad ettevaatusvahendeid surma vastu: vaistlikke ettevaatusvahendeid nagu kunagi tugeva elujõuga inimesed, kes ei salli, et teised omandavad selle, mis kuulub neile. Nagu kari koera lähenedes, nii seisid nad pea pea kõrval ja õlg õla kõrval, valmis ...
VÕÕRAS Albert Camus Meursault on noor mees. Ta elab Alziiris ja töötab teenistujana büroos. Ta elab kehvas linnaosas, tal on vähe raha. Armusuhe ühendab teda Mariaga, endise kolleegiga. Muidu on tal vaevalt tuttavaid. Ainult kahe majakaaslasega ajab ta vahetevahel juttu, vana Salamano ja sutenöör Raymondiga, kes tikub Meursault'le sõbraks. Ühel väljasõidul randa kohtavad nad araablast, kellega Raymond on tülis. Algul ei juhtu midagi, aga hiljem laenab Meursault Raymondi revolvri ja laseb maha araablase, kes seisab tema ees päikese käes välkuva noaga. Selline on esimese osa tegevus raamatus "Võõras", mis on Albert Camus' esimene romaan. Camus oli 27-aastane, kui ta raamatu lõpetas, täiesti tundmatu kirjanik, sündinud ja üles kasvanud Alzeerias. Camus teenis elatist ajakirjanikuna ja oli juba avaldanud kaks köidet artikleid. Ent kaugel Pariisist, Prantsusmaa kultuurikeskusest, ei pälvinud ne...
,,Olla või mitte olla'' Igal inimesel tuleb elus ette olukord, kui ta peab omale esitama küsimuse : ,,Olla või mitte olla?" Selles oli ja on probleem, vähemalt prints Hamleti jaoks , kes püüdis jõuda selgusele paljudes küsimustes, eriti aga selles , mis puudutas tema isa tapjat. Hamletil oli raske taluda seda ,et tema isa mõrtsukas on troonil ja kavatseb abielluda tema emaga. Hamlet teadis aga , et ta peab midagi ette võtma. Ta süda ei annaks talle rahu enne , kui tõeline mõrtsukas on paljastatud. Mina saingi aru nii , et Hamlet ei janunenud mitte niivõrd trooni , kuivõrd õigluse järelel. Seega ei saanud Hamlet Claudiust lihtsalt maha lüüa , tehes seeläbi endast lihtlabase mõrtsuka. Hamlet pidi Taanimaale näitama tõelist mõrtsukat. Lihtsam oleks olnud kindlasti käega lüüa ning kättemaksuiha maha suruda , ent ma kaldun arvama , et sellega poleks Hamlet toime tulnud. Teadmine , et õiglus pole jalule seatud , oleks paina...
Mu armsaim ... Hetkel, mil Te seda kirja loete olen ma juba lahkunud ja teel Inglismaale. Mul oleks olnud liialt raske Teiega hüvasti jätta, niiet palun andestage mulle. Kui ma oleksin vaid hetkekski Teie ilusatesse ... silmadesse vaadanud, ei oleks ma eales suutnud lahkuda. Kuid Te teate, miks ma pidin seda tegema. Mul oli raske Teist lahkuda, mu armas ... . Te olete kõige imelisem naine, keda olen iial kohanud. Teie ... sügavad silmad, mis sulatasid mu südame juba esimesel korral, kui Teid nägin. Sel õhtul olete Te erakordselt kaunis ja ma ei suutnud Teilt hetkekski pilku pöörata. Teie naeratus säras nagu kõige kaunimad tähed taevas. Te olite selle õhtu säravaim täht, kaunim kui taevavõlv ja säravam kui päikesekiired. Kuigi ma pidin Teist nii ootamatult lahkuma ei ole ma Teie ilu unustanud. Ehkki ma alles lahkusin, tunnen ma teist juba puudust. Ma ei suuda ühtki hetke elada Teile mõtlemata. Kõik...
Hukatakse ka Kriemhild. Esimene trükk 1757 a. R Wagneri tetraloogia "Niebelungide sõrmus." (Mihkel lisas: " Individuaalselt kangelaste esile toomine. Peategelane Siegfried oli kui ülim mees, kes on paljudele iidoliks, kuid ka tal on omad vead ja just need vead viivad ta hauda. Tuleb jääda truuks oma naisele. Eeposes on ka maagial oma koht, mis lisab sündmustele vürtsi. Enesekriitika on väga oluline oskus." Pilet nr 5 1. Kirjandus keskaegses linnas, linnaluule 2. "Romeo ja Julia" analüüs Tegevus vältab 5 päeva. Armastusest kirjutati alguses komöödiad, Shakespeare kirjutas esimese tragöödia armastusest. Absoluutne väärtus on sellel. Shakespeare pani meelega noored armastajad(14 Julia, 16 Romeo), sest neile on armastus tingimusteta püha. Montecchi Capuletti Romeo Signoore Capuletti Mercutio Signoora Capuletti Julia Ämm
,,Naiste kool" on kirjutatud Jean Baptiste Poquelini (Moliere`i) poolt. Etenduses on 5 vaatust nagu klassikalisele näidendile kohustuslik oli. Autor on karakterid väga selgelt välja toonud. Arnolphe (teise nimega de la Souche) on näidendi peategelane. Tal on väga terav keel pilkamaks abielumehi, kellele naine on sarvi teinud, ent lõpuks saab ka ise petetud. Agnés on naiivne ning harimatu tütarlaps. Ta on Arnolphe kasvandik ning too soovib temaga ka abielluda. Horace on Agnési kallim, Arnolphe hea sõbra poeg. Alain ja Georgette on talupoiss ja talutüdruk, mõlemad on Arnolphe teenistuses. Nad on veidike kohtlased, kuna teevad kas sõna-sõnalt nii nagu nende peremees ütleb või asjast valesti aru saades risti vastupidi. Chrysalde ja Oronte on mõlemad Arnolphe sõbrad. Enrique on Chrysalde`i õemees. Tegevus toimub Pariisis. Etendus algab sellega, et Arnolphe räägib Chrysalde`le oma abiellumissoovist. Chrysalde on selle pärast mures, kuna Arn...
,,Dekameron" 1. Teose pealkiri ,,Dekameron" tähendab 10 päeva raamatut. Tegevus toimus Itaalias Firenzes ja selle läheduses 1348. aastal. ,,Musta surma" katku ajal 2. Lugesin Esimese päeva kümmet novelli. Peamised teemad olid inimeste salakavalus ja tarkus. Kuid tarkusega lahendatakse kergesti probleeme , mis on tekitatud. Ahnusest, et kõik tähtsamad ja suuremad kuju olid alati ahned ja pilkasid vaesemaid ning vaesemad olid kavalad ja said enda kavalusega tihti endast mõjuvõimsamatele inimestele vastu. Palju oli juttu inimeste vahelistest suhetest ja himudest, millele ei suudetud järele anda. 3. Kandvad ideed olid loetud novellides pettused ja eneselunastused. Jutu algul olid inimesed isekad ja patused kuid lõpus otsustasid ennast muuta ja paremaks hakata. Enda halvad teost heastada ja lunastatult rahus surra. Igas loos oli peidus moraal. 4.1 Teoses esineb raamjutustust. Terve see raamat...
docstxt/122215301213730.txt
Camille Laurens ,,Sinu käte vahel" Autorist: Camille Laurens on sündinud 6. novembril 1957. aastal Prantsusmaal Dijonis. Saanud kirjaniku hariduse ja töötanud õpetajana Normandias, hiljem ka Marokos, kus veetis kaksteist aastat. Praegu elab koos psühhoanalüütikust mehe ja väikese tütrega Lõuna- Prantsusmaal Séte'is. Romaani ,,Sinu käte vahel" eest sai C. Laurens 2000. aastal kirjandusauhinna Prix Fémina. Eestis oli romaan 2003. aastal Tallinna ning Tartu keskraamatukogudes enim laenatute hulgas 961 kohal tipp 1000 hulgast. Romaani ,,Sinu käte vahel" teemaks on mehed. Prantsuse nüüdiskirjanik C. Laurens kirjutab meestest naise maailmas ja naisest meeste maailmas. Ta lahkab tugevama sugupoole vigu ja voorusi, portreteerib neid sooja poolehoiuga. Raamatu autor on romaani peategelane ning talle meeldivad mehed, kes mõtlevad naiste peale ning armastab mehi, kes tahavad teda tunda. Ta kirjutab raamatut mee...
Retsensioon Doris Kareva ,,Hingring" Doris kareva on aastaid olnud tähelepandavalt küps luuletaja. Ta on poeet, kes ülistas kannatlikult, luuletus luuletuse haaval armastust kui elu ülimat sihti. Eriti püüdles ta hingesiiruse, valguse ja selguse poole. Keskseks teemaks ,,Hingringis" on armastus ,,sest armastus on kõiges, kõikjal, kõik". (lk 87) Kareva luulet on kindlasti kergem kaugelt ülistada, kui lähedalt uurima hakata. Ikkagi peaks heitma põgusa pilgu, kuhu ja mis suunas ta oma luuletustes aastate jooksul liikunud on. ,,Hingring" algab arusaamisega inimesest kui universiumi keelest, kui keelpilli keelest, mis kuidagi helisema pannakse: ,,Kõik me oleme keeled, universiumi unes". (lk 3) Luuletaja kirjutab armastusest nii tundepuhtalt, mida ta mõtestab suurima inimliku lähedusena: ,,Iga ta suudlus on elukeelne". (lk 56) Doris Kareva luulet lugede...
Shakespeare ,,Hamlet" 1. Võim · Neid võimalusi oli palju, kui ta oleks Claudiusel surra, nii kahjuks ei läinud kuna Hamletil oli kindel plaan talle oma isa surma eest kätte maksta. Ühe korra tal see luhtus kuna arvas et kardinate taga on kuningas mitte Polonius. · Kui Hamlet oleks saanud kuningaks siis kindlalt Gertrud ei oleks olnud enam kuninganna. Mina arvan et Hamlet oleks enda emal sealsamas lossis elada kuid oleks talle mingeid piiranguid peale pannud. · Tema jaoks oli hullumängimise juures see et, kui ta tappis Poloniuse ära siis talle ei tehtud midagi, ning jäeti kogu asi sinnapaika. Kuid halvaks küljeks tuli see et ta saadeti Inglismaale. · Hamletist oleks saanud võibolla väga hea kuid võibolla ka mitte hea kuningas. Ta oli sisse võetud Opheliast, ning kandis endaga igalepoole kaasa väga sügavat leina. Hamlet oli e...
LÄÄNERINDEL MUUTUSETA Romaan "Läänerindel muutuseta" ilmus 31. jaanuaril 1929. aastal raamatuna. Esimesel aastal müüdi 925 000 eksemplari, mõnel päeval 20 000 tükki, 1931. aasta alguseks oli tiraaz kasvanud 3,5 miljonini. Kunagi varem ei ole ühelgi raamatul nii lühikese aja jooksul olnud nii suurt menu. Tänaseks on "Läänerindel muutuseta" umbes 30 miljoni eksemplariga kogu maailmas enim müüdud Saksa romaan. Romaanis jutustatakse 19-aastase sõduri Paul Bäumeri lugu, kes peab Esimeses maailmasõjas võitlema Prantsusmaal läänerindel. Seitse kamraadi on koolivennad, kogu klass registreeris end patriootilise õpetaja õhutusel vabatahtlikult sõjaväkke. Kui jutustus algab, on endiste gümnasistide igasugune entusiasm haihtunud. Keegi ei mõtle enam kuulsusest ja aust. Nad istuvad kaevikus, pesemata ja täisid täis, öösel ja päeval kõlab suurtükimürin. Mõttetutes rünnakutes ja vasturünnakutes, mis ei vii kumbagi poolt võidule lähemale, võitluses m...
Kuidas kasvatada noortes patriotismi? Kõik meie vanemad ja vanavanemad on pidanud elu jooksul nägema nii mõndagi seoses muutustega ühiskonnas. Alates 1940-aastast, kui Eesti vabariik maha suruti, kadus koos vabariigiga ka aus patriotism. Sellest ajast tekkis lojaalsus ühtse ja suure Venemaa jaoks. 1940-1991.a. võisime rääkida küll patriotismist Eestis, kuid see on selge, et enamusel rahvast oli kommunistliku Venemaa jaoks väga tähtis teha seda, mida kästakse, sest vastasel juhul võidi kaotada näiteks oma töökoht. Täna võime kohata meie riigis sellist mõtteviisi: ,,Olen vaba mees vabal maal, elan, kus tahan, teen, mida tahan". Eesti noortes on patriotismi, kuid on ka noori kelles ei ole õigemini, kes pole mõningaid mõtteid oma peas loogilise lõpuni mõelnud või pole neid õpetatudki seda tegema. Paljudes noortes on peidus läbimõtlematus, õigustuse otsimine lodevusele ja laiskusele, lootus et ,,küll asjad s...
6. pilet ,,Niebelungide laul" ,,Niebelungide laul" on saksa rahvuseepos. Ta sarnaneb ,,Eddale", aga on ühe autori teos. See on kirjutatud umbes 1200. Koosneb 39 peatükist. ,,Niebelungide laul" algab sellega, kuidas Kriemhild Wormsis ja Siegfried Madalmaades üles kasvas. Ühel päeval teatas Siegfried oma vanematele, et tahab Kriemhildiga abielluda. Ta läks Wormsisse ja sõlmis nendega verevendluse. Kui saksilaste ja taanlaste kuningad Wormsile sõja kuulutasid, aitas Siegfried burgundlastel võita. Tagasi Wormsis nägid Siegfried ja Kriemhild teineteist esimest korda. Kuna Siegfried oli sõjas suur sangar ja ilma temata poleks Wormsil nii hästi läinud, käskis kuningas Gunther Kriemhildil Siegfried lauda saata. Nad armusid. Kuningas Gunther tahtis kosida Islandi kuningannat Brünhildi. Siegfried lubas teda aidata, kuid vastutasuks nõudis Kriemhildi kätt. Kuningas oli sellega nõus ja nad sõitsid Islandile. Brünhildile tutvustati Siegfriedi kui...
Margit Kapak W. Shakespeare ,,Romeo ja Julia" Vaadates 1996. aasta filmi Romeost ja Juliast panin esimese asjana tähele, et tekst on peaaegu sama, mis raamatus. Loomulikult oli teksti veidi lühendatud, sest muidu oleks film lihtsalt liiga pikaks veninud. Filmi tempo oli veidi muutlik, kuid ülemäära häiriv see ei olnud. Mõne stseeni esitamiseks oleks võinud küll vähem aega kulutada, sest üldidee mõistmiseks polnud aeglane tempo oluline. Näiteks stseen, kus Romeo ja Julia olid kahekesi tagahoovi basseinis oleks võinud palju kompaktsemalt esitada. Raamatus kulges see stseen tempokamalt, kuid idee sai ka siis selgeks. Filmi ja raamatu vahel võib olla kõige suuremaks erinevuseks oli grimm ja kostüümid. Filmis kandsid näitlejad äärmiselt tänapäevaseid riideid ja seega ei tundunud see niivõrd suure klassikana kui pigem hariliku h...
3. pilet Joosepi lugu Joosep oli oma isa lemmik poeg. Kord nägi ta unenägu, et üksteist viljavihku kummardavad ja üks seisab keskel ja siis, et üksteist tähte, päike ja kuu kummardasid tema ees. Teised vennad olid tema peale kadedad. Nad tahtsid teda tappa, kuid Ruuben kaitses teda. Nad müüsid ta ismaeliitidele orjaks. Nad võtsid ta särgi ja tegid verega kokku. Jaakobil oli sellest väga kahju, ta leinas väga kaua. Lõpuks müüdi Joosep vaarao hoovkondlase ihukaitse pealikule. Jumal kaitses Joosepit, mida iganes ta ette ei võtnud, alati Jumal aitas teda. Pootifari naine tahtis, et Joosep tema juures magaks, kuid Joosep keelas. See solvas naist ja ta laskis Joosepi kinni võtta ja vangi panna. Samasse vanglasse sattusid ka vaarao joogikallaja ja pagar. Joosep seletas neile unenägusid ja käskis neil seda meeles pidada. Kahe aasta pärast nägi vaarao kahte unenägu. Seal oli seitse ilusat lehma ja seitse koledat lehma ja koledad sõid ilusad l...
Noore Wertheri kannatused Johann Wolfgang Goethe I raamat Werther ajas ema päranduse asju ja sellega seoses tegi ta järelduse, et inimesed pole sellised halvad nagu jutud nende kohta käivad. Nimelt tuli välja, et Wertheri tädi on vägagi heasüdamlik ja vajadusel oli nõus isegi oma pärandiosa loovutama. Werther asus elama ilusasse maakohta, kus algul ta on täielikult õnnelik, alustas ka uuesti maalimist. Rääkis kuidas aadlikud põlgavad lihtrahvaga rääkimist ja nende aitamist, kui tema mitte. Tundis kaasa inimsoo enamusele, kes terve elu töötavad, et end elatada ja väiksegi vana ajaga üritavad rõhujatest vabaneda. Raamatuid ta lugeda ei tahtnud. Ta rääkis ka oma vanemast naisest, kellest tundis puudust, kuna aastad ta hauda oli viinud. 17.mail- kohtus noormehe V-ga, kes oli akadeemia lõpetanud, kui end tegevaks ei pidanud. Kuuldes Wertheri maalimisest ...
Jaan Kross Jaan Krossi elulugu Jaan Kross sündis 19. veebruaril 1920. aastal Tallinnas masinatehase meistri pojana. 19281938 õppis J. Westholmi gümnaasiumis, 19381944 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Stuudiumi ajal, aastatel 19401941 oli Kross Noorte Hääle kaastööline. 1941.1943. aastatel töötas Tallinna Linnapanga sekretärina. 1943. aastal võeti Kross Saksa sõjaväeringkondade peastaapi tõlgiks, Saksa okupatsiooni lõpukuud viibis Kross vangistuses. Jaan Krossi elulugu 19441946 töötas tulevane kirjanik TRÜs õppejõuna riigi ja rahvusvahelise õiguse kateedris. 1946. aastal Kross arreteeriti, Tallinna keskvanglast viis tee vangilaagrisse Komi ANSVs, kus Kross töötas söekaevanduses ning väljasaadetuna Krasnojarski kraisse, kus töötas telliskivivabrikus. Alates 1954. aastast oli Jaan kutseline kirjanik Tallinnas, aastatel 19921...
Andekus kink või koorem? Andekus on individuaalne potentsiaal saavutada silmapaistvat edu ühel või mitmel alal, see on midagi, mis on kõigil olemas. Mõnel on seda silmaga näha, teisel sisimas peidus, millest ise ei pruugi teadlik ollagi. Kas andekus võib ka koormaks olla või hoopiski kingituseks? Tihti jäävad andekad märkamata, sest nad ei pruugi meie ühiskonnas kuigi palju välja paista. Nõnda võiks öelda laste kohta. Sageli ei märka seda õpetajad koolis ja ka lapsevanemad ei oska sellele tähelepanu pöörata. Ehkki andekas laps saab oma ülesannetega enamasti kergesti hakkama, vajab ta siiski erilist tähelepanu ja võimalusi arenemiseks juba alates varasest lapsepõlvest. Nemad on meie järeltulijad ja võib-olla isegi uuema maailma edendajad. Sellepärast tuleks neile ka suuremat tähelepanu pöörata ja proovida edendada nende oskusi ja ka vaimselt toeks olla. Tegelikult on andekad inimesed terve maailma p...
Unistus paremast minevikust Unistus see on midagi isiklikku ja enamasti üsna salajast. Minevik kätkeb endas kõik olnu, olgu see siis sekundi, minuti, nädala, aastate või sajandite eest toimunu. Kas unistus paremast minevikust võib anda meile parema tuleviku? Meie kogemused ja läbielamised, ka meie rahva ajalugu, maailma väljakujunemine kõik on minevikus. Nähes juba toimunut paremates toonides, näeme ka preagu olevat helgemalt ning meie stardipositsioon tuleviku jaoks on parem. Palju oleneb sellest, kuidas me mõtleme ja kui kaugele julgeme unistada. Samas, ei pea alati unistama ettepoole vaadatuna. On teada, et minevik muudab olevikku ja tulevikku, nii ka meie nägemus või arusaam sellest võib neid muuta. Enda minevikku vaadates leiab igaüks ise selle episoodi, mida tahaks unistuses paremaks muuta ja mis võib aidata energilisemalt edasi liikuda. Eestimaad võime näha kui sõdade tallermaad ja piirkonda...
Unistus paremast minevikust Parem minevik kas sellisele väitele võib üldse mingisugust põhja olla? Me oleme kõik individuaalsed ja meil kõigil on omad probleemid ja erinev tagataust. Meie elukohal on iseloomulik minevik ja samuti rahvusel. Muutes minevikku, muudame me ka olevikku ja ei saa kindel olla, et see oleks nii hea, kui me loodame. Noorena ei oska me mõtelda oma mineviku peale, sest meil praktiliselt polegi seda. Lasteaialapsena on meil kõik lubatud ja pahatihti puudub meil arusaam, mis on õige ja mis väär, seetõttu ei mõtle me olnud asjadest, vaid võtame igat päeva uue avastusena. Kooliealisena õpime me juba mõnel määral mõtlema tagasi sellele, mis oli, ja unistama paremast minevikust. Näiteks hinded, me mõtleme, mis oleks olnud, kui oleks selleks korraks õppinud ja kui oleks saanud paremaid hindeid. Pärast kooli seisame uute valikute ees ja mõtleme, kui palju lihtsam oleks elu, kui oleksi...
Kükloobid Kreeka mütoloogias on kükloobid Taeva, Uranose ja maajumalanna Gaia pojad, tahumatud, üheainsa keset laupa asetseva silmaga hiiglased, Hephaistose sepasellid. Sagedamini on mainitud Argest, Brontest, Steropest. Võimuvõitluses sulges isa kükloobid maa sügavusse (Antiigileksikon, 1983), kuid Zeus vabastas nad pikast vangistusest. Kükloobid kindlustasid tema valitsust ja sepistasid tema jaoks piksenooli ja välke (Fink, 2000). Eeposes ,,Odüsseia" on kükloobid merede valitseja Poseidoni jõhkrad algelise eluviisiga pojad (Antiigileksikon, 1983), eraklikud koopaelanikud ühel saarel Läänes, tahumatud hiiglased, kes ei hari põlde, vaid karjatavad ainult oma loomi. Üks neist oli metsik Polyphemos, kes ei austanud jumalaid ja tappis inimesi. Teda ja tema liigikaaslasi paigutasid hilisemad autorid elama Sitsiiliasse (Fink, 2000). Hamiltoni teos "Antiikmütoloogia" (1975) jutustab Odysseuse ja Polyphemose kohtumisest. Eksiränn...
Gottlob Frege "Tähendusest ja osutusest" - kokkuvõte (Akadeemia 1/1995, lk 87) Mis on võrdsus? (A=A) Oletus: võrdsus e. identsus on suhe objektide nimede või märkide vahel. Selle oletuse kasuks räägib see, et a=a ja a=b on erineva tunnetusväärtusega laused. a=a kehtib a priori, see on analüütiline väide. a=b vormis väited ei ole alati a priori põhjendatavad, sisaldavad väärtuslikke täiendusi meie teadmistele, see on sünteetiline väide. Aga kui võrdsus esineks nende objektide vahel, mida a ja b tähistavad, siis ei peaks a=a (kui see väide on tõene) erinema a=b-st (kui seegi on tõene). See tähendaks lihtsalt asja suhet iseendaga. Järelikult saab a=b tähendada ainult seda, et jutt käib samast asjast ja seega käiks jutt hoopis nendest märkidest, mis seda asja tähistavad ja võrdusmärk tähendaks suhet nende märkide, mitte objektide vahel. Aga see suhe kehtiks ainult niikaua, kuni nad midagi tähistavad; kuna siis võiks need märgid seostada ...
Nõukogudelik sõnavara sakraliseeriti, inimesed armastasid pigem neid sõnu kui asju endid. STALIN oli jumalikustatud trükitäheline väljahüpe keelelisest reaalsusest, sakraliseeritud sõnadest olulisim. Sõna STALIN oligi totaalne stalinism, realiseerunud Stalin. See ei ole eriti oluline, et Stalinist räägiti kui üliinimesest, peaosa oli nimel. Nimi on hävimatu substants. Ka judaistlik-kristliku isajumaluse puhul on psalmide peategelane mitte ta ise, vaid Jehoova nimi. Stalinistlik kirjandus on selgelt antikristlik - sõltub vormiliselt kristlikust kirjandusest, kuid pöörab selle pea peale. Inimeste allausrutud religioosne kiindumus suunati otse Stalinile. 1955, kaks aastat pärast Stalini surma ja "Stalini" kirjutamist pöördub Smuul Nõukogude Liidust ära, tahab mujale, kirjutab vihasest ja nõmedast 'ministrist', loomingusse sugenevad vastandite ühendused (valge pimedus, surma metafoor).
Maailm, kus kõik on võimalik, ei ole elada võimalik. Mihhail Bulgakovi "Meistri ja Margarita" põhjal. Aegade jooksul on kirjanikele ikka meeldinud kujutada maailmu, kus tavapärased reeglid ja seadused ei kehti. Vene kirjanduses pole seda nii palju esinenud täies ulatuses, kui näiteks Ameerika kirjanduses, kuid ulmelisi romaane on kirjutatud sealgi. Kuigi "Meister ja Margarita" on vaevalt liigitatav ulmekirjanduse alla, keeratakse seal nii mõnigi normaalne ja harjunud arusaam pea peale.Võib öelda, et härra Wolandi ja tema kaaskondlaste jaoks oli kõik võimalik. Seega oli kõik ka linnakodanike jaoks võimalik ja see oli ilmselt nende jaoks kõige suurem probleem. Tuleb meeles pidada, et õigupoolest ei tehtud kirjeldatud ajaperioodil kellelegi püsivat kahju. Berlioz, tema küll suri, kuid sellega ei olnud Saatanal midagi pistmist. Teised istusid veidi aega hullumajas või tegid end linnatänavail narriks, kuid seda võib nende endi süüks pida...
Henrik Ibsen: "Hedda Gabler" Hedda on väikeküla kaunitar, kel on noorpõlves olnud tosinate kaupa peigmehi, kõrk ja uhke, salapärane, rauge, alati väsinud. Näidendi alguseks on ta abiellunud kultuuriloo doktori Jórgen Tesmaniga, kes on eluvõõras ja naiivne, Hedda teda tegelikult ei armasta, mees teda küll. Jääb selgusetuks, miks nad üldse abiellusid. Heddal näib koguaeg igav olevat, ta on külm ja ükskõikne. Jorgeni elukutse häirib teda - kultuurilugu on tema meelest lõpuni igav. Mees on kõrvuni oma töös tavaliselt, see häirib teda veelgi rohkem - pulmareisil Jorgen muudkui kirjutas vanu pärgamente ümber ega lõbustanud naist. Jorgeni vanatädi Juliane ei meeldi talle samuti. Juliane armastab Jorgenit väga ja on niisama naiivne kui tema, kiidab Hedda ilu ja loodab meeleheitlikult et too rasedaks jääb. Jorgen ei tule muidugi selle pealegi, ja ega tädi talle kõike otse välja ei ütle. Hedda käitub tädiga üleolevalt, see on suht ka Juliane põ...
Ilmar Laaban "Formalism kirjanduses kui sotsialistliku realismi vaenlane" - kokkuvõte Eesti keel ja kirjandus, 1946/2 Uus, sotsialistlik reiim tahab kultuurile tagasi anda tema kodanliku reiimi ajal kaotatud positsiooni. Uus kultuuriideaal on sotsialistlik realism. See tähendab uut esteetikat, kunstiteose uut struktuuri. Sotsialistlik realism ei ole mitte ainult sotsialistlik, vaid ka realism. Sellele vastanduvad kaks suunda: formalism ja naturalism, mida sotsialistlikul realistil oleks vajalik tunda. Formalism tähtsustab kunstiteoses üle kõige vormi
Günter Grass "Seitse teesi demokraatliku sotsialismi kohta" - kokkuvõte Akadeemia 1990 nr 4, lk 718 - 723 Nõukogude Liidu ebademokraatlikku struktuuri on püütud korrigeerida liidu algusaegadest peale. Töölised on tulutult nõudnud baasisotsialismi (ametiühingud jm), ehk siis tegelikult sotsiaaldemokraatiat. Need nõudmised on ketserlikuks kuulutatud Marxile viidates, aga tegelikult ei ole leninism marksismi edasiarendus. 1. Kes püüdleb demokraatliku sotsialismi poole, peab tehtud kogemuste põhjal eitama marksismi ja leninismi võltsi kokkukittimist ja ajaloolisele arengule vastavalt kõnelema leninismist-stalinismist. [leninism ei võrdu marksismiga] Solenitsõn saadeti Nõukogude Liidust välja, kuna tõestas, et leninism oma tegevusega tekitas stalinismi. 2. Kes tahab demokraatlikku sotsialismi, ei saa teha koostööd kommunistidega, kellele endistviisi on püha leninlik parteihierarhia, mistõttu on alati võimalik pööre stalinismi poole. [le...
Imede olemus ja olematus. Ime on see, mis paneb imestama. Ja see, mis paneb imestama, on eri aegade ja eri kultuuride inimeste jaoks üpris erinev. Soov mõista kõike imelist, salapärast on üks inimkonna edasiviivaid jõude. Ometi on paljudes paikades, esemetes, sündmustes ning mõnikord inimesteski see "miski" millele ei suuda ühest tõlgendust anda ei inimesed ise, teadus ega filosoofiagi. Imedena on minu arvates lihtsamini tõlgendatavad paigad, mille puhul ei kehti kõige tavalisemad loodusseadused. Üks näide selle kohta on nn Oregoni pööris- umbes 55 ruutmeetri suurune ala USA Oregoni osariigis. Puud on seal imeliku nurga all viltu kasvanud, pöörisest üle lendavad linnud muudavad välkkiirelt lennusuunda, sigaretisuits tõuseb spiraalina keereldes taeva poole, ümmargused esemed kas veerevad vastumäge või liiguvad mööda rõhtpinda edasi pöörise suunas. Teadus ei suuda praegugi sealsete tundmatute jõudude olemust selgitada. Ka Kanadas olevat...
Essee Anti Saare "Kuidas sa ära läksid ja mina maha jäin" ainetel Käisin mitmeid päevi järjest raamatukogus endale meelepärast 'ühe-õhtu-lugemist' otsimas. Tavaliselt pole ma väga pirtsakas lugeja, ent ometi leidsin raamatu, mis minus tundeid tekitas alles neljandal päeval. Teoses "Kuidas sa ära läksid ja mina maha jäin" arutletakse inimese, sõnade, vaikuse, kirjanduse ning ajatuse olemuste üle. Samas kirjeldab autor lahkuminekut ning seda, kuidas mahajäetu hakkab kirjutama läbi vaikides lahkunud naise, moonutades tema sõnu, kirjutades tema mõtteid, kahetsust ning ajades teda nutma vastavalt oma soovile. Autoripoolsed mõttearendused panid mind mõtlema muidu elus märkamatute seoste üle. Eriti meeldis mulle autori mõnus voolav stiil, mis muutis lugemise veelgi nauditavamaks. "Sinu vaikimise müür andis mu jutule alguse. Vaikus- uksepauk- sa olid läinud. Ja sõnad, mis olin heitnud üle laua, hakkasid tühjaks jäänud toas sinu järele pärima; ...
Essee A.H.Tammsaare" Tõe ja õiguse" I osa põhjal Kuigi mäe otsas on varje kõige vähem, saabusid Andres ja Krõõt Vargamäele , kus nende igapäevaelu saatsid varjudena surm ning lõputu töö. Minu arvates aitavad just varjud näha ja mõista elu õigesti- seda nii inimeste kui ka kogetu näol. Ning kui Andres kunagi peaks leidma selle "tõe ja õiguse", millesse ta uskus või püüdis uskuda, siis usun, et sedagi tänu kõigile inimestele ja raskustele, mis ta teele sattusid. Minu jaoks juhatas teose tegevustiku sisse just üks vari minevikust- hullumeelne parun, kellest inimesed teadsid lugusid rääkida, et too olla tahtnud Vargamäe soost põldu teha. Tema tahtnud kõike teisiti teha, kui Jumal oli seadnud: kus mägi, sinna org, kus org, sinna mägi. Omamoodi seadis just see tegelane üles minu ootused Andrese suhtes ning andis Vargamäele mingi mineviku. Vargamäe meenutas mulle väga mu enda kodukohta. Ka minu kodu on mäe otsas ja mitte kuigi kaugel asub soo,...
Essee J. Aaviku "Ruthi " põhjal 21. sajandi lugejana oli esialgu raske mõista, mis sajandivanuses ideaalnaise projektsioonis erilist on. Pole ju " haritud ja teaduslikud naesterahvad" tänases tänavapildis midagi eluvõõrast. Lõpuks omandas Ruth aga minugi jaoks liigse elukauguse. Olen kindel , et oma aja kontekstis oli Ruthi projektsioon julge samm. Samuti ei arva ma, et teos pole intrigeeriv ega paku mõtlemisainet tänasele lugejale, kelle kriitikameel selleks valmis seatud. Kui aga alustada lugemist kui "hüpet tundmatusse" on väike ehmatus loomulik. Pärast tutvumist Ruthiga oli minu pea täis üksnes küsimusi: Kellele? Milleks? Mingi haige mäng?! Kas ma peaksin välja lugema mingit varjatud sõnumit? Sõnumi leidmine ongi vist kõige keerulisem, pole ju teose sisuks muu, kui Ruthi põhjalik autoripoolne kirjeldus. Kohati on kirjeldused liialt ülespuhutud ning mõjuvad võltsidena, ebausutavatena ja tihti eimidagiütlevatena. Võib-olla viitab see...
Godot'd oodates S.Beckett "Oodates Godot'd" on raamat, kus kaks meest Vladimir ja Estragon ootavad külatee ääres puu juures Godot'd, keda ei paista tulevat. Oodates nad räägivad, vaidlevad, söövad ja arutlevad enesetapu üle. Vladimir on rohkem mõtisklevam ja arutlevam tüüp, kuigi samas rahutu ja ei suuda ühe koha peal püsida. Estragon on see vastu lapselikum ja rahulikum. Estragon püsib koguaeg lameda kivi lähedusse. Oodates Godot'd seal puu juures, lähevad neist mööda esimesel päeval Pozzo ja Lucky. Pozzo on tähtis ja suursugune isand ning Lucky on ori, keda koheldakse, kui koera. See suhe meenutab tänapäeva sotsiaalelu, kus rikkamad inimesed peavad end teistest peajagu kõrgemaks ja suhtuvad vaesematesse inimestesse kui orjadesse. Samuti peegeldub sellest natuke rassismi: mustanahalisi on peetud rojadeks, samuti ka eestlasi, kes varasematel aegadel o...
Isegi armastus tuuakse lauluga otse publikuni. Muidugi mängib väga suure osa ka veel Olav Ehala kirjutatud muusika. Evelini mängitud Pille on siiras ning süütuke, tüdruk keda ei huvita materiaalsus ning väline ilu. Nagu näha siis on see täielik vastand Creace'i rollile. See tundus lausa hämmastav, kuidas temast lausa õhkas kehastatud Pille positiivsust ning elurõõmu. 3 Kasutatud kirjandus: · http://www.linnateater.ee/et/inimesed/evelinpang.html · http://www.hot.ee/lava20/evelin.htm · http://graafika.kolhoos.ee/ · http://www.postimees.ee/260304/esileht/kultuur/130101.php · http://www.imdb.com/name/nm1840656/bio · http://www.ekspress.ee/viewdoc/43573F4675FEAA4BC2256D64002A9F5 4
Anna Ahmatova (1889-1966) Ahmatova sündis 1889. aastal Odess lähedal, kui tema lapsepõlv möödus Tsarskoje Selos. Seal elas ka Puskin, ke soli Ahmatova jaoks elav õpetaja, kelle poole pöördus Anna elu erinevatel hetkedel. Ja sellegi poolest ei kummardanud Anna Puskinit. Anna iseloom ei olnud sugugi kerge ta oli tihtipeale kurb ja tujukas, kuid samas ka hulljulge. 1910. aastal leidis Anna oma suure armastuse- Nikolai Gumiljovi, neil sündis poeg Lev, kuid sellegi poolest ei püsinud nende kooselu väga kaua kõigest 1918. aastani. Ahmatova esimesed värsid ilmusid välja 1911 aastal, mis olid üllatvalt küpsed algaja kohta.1912. a jõudis trükki esikkogu ,,Õhtu,, sellele järgnesid kogud nagu ,,Palvehelmed,, , ,,Valge parv,, ja ,,Teeleht,,. Anna poeedi keel on lihtne, kui peidab endas sügavaid tundeid: need on naise tunded, väljedatud naisele omases keeles. Anna loomingut märkas ka ...
oli soome ortograafia. See on aluseks praegusele eesti õigekirjale. Valgustuskirjandus Eestis Valgustusajad pidasid inimese põhiolemuseks mõistust ja uskusid, et teadmiste levitamise kaudu on võimalik ühiskonda muuta ning selle koraldust parandada. Haritlased asutasid lugemisringe ja teadusühinguid, maarahvala hakati välja andma kalendreid ja ajalehti, ilmusid esimesed eestikeelsed ilmaliku sisuga juturaamatud. Enamasti oli selleaegne eesti kirjandus tõlkeline ja nõnda kujunes eesti talupoja lugemisvara sisult samasuguseks, nagu see oli näiteks Saksamaa talurahval. Esialgu oli ilmalikke juturaamatuid vähe, nende hulk hakkas kasvama 1830. aastatel. Didaktilise kirjanduse kõrvale sugenes ka põneva süzeega meelelahutuslikke raamatuid. Olulised estofiilid, nende panus Otto Wilhelm Masing- tahtis anda talupoegadele uusi teadmisi, õpetada teda oma peaga mõtlema ning elu arukalt korraldama
Lhitutvustused "Tde ja igus" 1 Noor abielupaar Andres ja Krt Paas asuvad elama Vargamele.Neil tuleb kurja vaeva nha majapidamisega ja eriti maaga.Samuti takistab neid koguaeg naaber Oru Pearu,kes ritab neile krutskeid mngida.Teose kigus sureb Krt ja sulastdruku MAri mees Juss.Mari sdistab ennast Jussi surmas.Teose lpus valitseb Andreses thjus kuna vitlus maaga pole veel lbi. Tde ja igus 2 Peategelaseks Andrese ja Mari poeg Indrek,kes kib hrra MAuruse koolis.Seal on palju lapsi erinevatest kohtadest-Vebemaalt,Saksamaalt jne.Kujutatakse Indreku vitlust jumalaga. Tde ja igus 3 Indrek on saabunud Tallinna,leiab korteri tlislinnajakku ja satub pooljuhuslikult 1905. aasta revolutsiooni tegijate hulka,kus seltskond on kirev.Indrek vtab entusiastlikult osa salajastest koosolekutest ja lendlehtede tegemisest.Pstab revolutsioonikassa rahaga inimese elu-tegu millega kahjustab kvasti oma poliitilist mainet.Phendatud vitlusele hiskonnaga. tde ...
1. Remarque sündis 22. juunil 1898 Lääne-Saksamaal. Nime Paul vahetas ta Mariaks austusest oma ema vastu. Remarque'i isa oli raamatuköitja. Perekond oli üsna vaene ning neil tuli sageli kolida. Taskuraha teenimiseks andis Remarque klaveritunde. Lisaks tundis huvi liblikate, metsade, jõgede ja kirjutamise vastu. 1916 läks Remarque vabatahtlikuna Esimesse maailmasõtta. 1917 suunati ta läänerindele, kus päästis mitme kaaslase elu. Rindel sai ta haavata ning pärast seda lahkus armeest. Pärast sõda suundus R. tagasi õpetajate seminari. Ta ei olnud sealsete vanaaegsete meetoditega rahul ning hakkas tegema juhutöid. Temast sai spordiajakirjanik. 1925 abiellus näitlejatar Ilse Jutta Zambonaga. 1929 sai tuntuks kirjanikuna romaaniga "Läänerindel muutuseta", mis sai väga menukaks ka välismaal. Kuid natsidele oli see vastukarva ning 1938 kaotas R. Saksa kodakondsuse. Ta emigreerus Sveitsi ning jätkas kirjutamist. 1939 suundus R. USA-sse ning elas ...
Prosper Merimee ,,Carmen" Peategelanna Carmen oli teoses kujutatud mustlasena. Noor, ilusa kehaehitusega, suurte silmadega väheldane neiu. Ta nägi välja palju kenam kui teised tema rahvusest naised. Tal oli täiesti sile vasekarva nahk, veidi viltused silmad. Pisut täidlased, ilusa kujuga huuled, valged hambad. Veidi karedad pikad juuksed olid ronkmustad ja läikivad. Tema eksootiline ja võluv välimus pakkus pinget Don Josele, kes ka hiljem teda tulihingeliselt armastama hakkas. Don Jose oli võitlejahingega noormees, kes ei löönud kartma praktiliselt mitte millegi ees. Isegi kodumaalt väljudes ei heidutanud teda võõramaa röövlid, petised ja muu selline. Teose problemaatiline osa algabki hetkega, mil Don Jose kohtub Carmeniga. Carmen kasutas alati ära oma head välimust, tegeledes pettuse, röövimise, huligaansustega. Ta teadis alati, mida tahtis ja tegi kõik, et see saada. Hulljulge, pöörane. Nagu teose lõpusk...
tea nende õigeid nimesid. Jutustaja ei püstita enam küsimust, kas toimuv on hea või halb, õiglane või ebaõiglane. Sündmusi ei esitata enam kronoloogilises järjestuses. Ajaline järgnevus muutub tabamatuks, läheb segamini. Modernistlikud autorid leiavad, et lood ei peagi millestki jutustama, oluline on see, kuidas jutustatakse või räägitakse. Võõrandumisefekt sunnib vaatajaid jälgima näidendit kriitilise kõrvalseisjana. Modernistlik kirjandus ei paku meelelahutust, vaid tahab edastada ärevust olukorra pärast, kus inimene asub. Ärevusest ei räägita, vaid seda tekitatakse. Kirjandus on alati olnud ajendatud soovist ennast ja maailma mõiste, püüdlusest mailma kuidagi mõjutada. Modernism avastab, et vastused on lõpmata palju keerulisemad, kui varem tundus, ning et neid on peaaegu võimatu leida ning iga leitud vastuse juurest tuleb uuesti edasi otsima hakata. Inimeset ja maailma ei saa ära seletada.
1. Harry Haller on pealtnäha tavaline keskealine meesterahvas, kuid sisimas on võitlemas kaks poolust, hunt ja inimene. Pidev võimuvahetus hinges ei lase nautida tavaelu ning toob kaasa rahulolematuse ja kriitika ümbritseva suhtes. Harrys peituv inimene on tõsimeelne, haritud ja elus palju näinud, kuid liiga kõrged eluideaalid toovad kaasa pideva masenduse, sest intellektuaalsust on välismaailmas vähe. Ta igatseb aega, mil elasid Mozart ja Goethe, tema suured lemmikud. Kuid isegi nendest on Harryl oma ettekujutus, mis ei kattu teiste omadega. Elus pettunud, üritab peategelane oma mured uputada alkoholiklaasi, kuid ei leia kergendust sellestki. Olemise teeb raskemaks veel ka teine poolus hunt, kes ei leia oma kohta maailmas, ei suuda kohaneda elu ja selle arenguga. Esile kerkib loomalik instinkt elada omaette, hävitada kõik suhted, vihata neid, kes suudavad elu nautida. 2. Harry polnud rahul ...
Ärge jätke mind üksinda! Üksindusel on nii häid ja halbu külgi. Paljud inimesed vajavad vahel üksindust, kuid samas mõni ei suuda eksisteeridagi kui ta ümbruses ei ole koguaeg kaaslasi. Lapsed ja vanurid on isikud, kes ei taha olla üksinda. Ühtedel alles elu algab, kuid teistel hakkab lõppema. Nemad vajavad kõige rohkem lähedust. Eakad on väga õnnelikud, kui saavad koos olla oma laste või lastelastega. Kuid kahjuks ei mõtle paljud järeltulijad piisavalt oma vanemate peale ning kipuvad neid ära unustama. Minu arvates tuleks vanuritele nii palju tähelepanu pöörata kui võimalik, et nad saaksid aru, et ka nende elu oli täisväärtuslikult elatud. Lapsed, noored vajavad samuti lähedust. Nad on alles ellu tulnud ning ootavad teiste käest abi, nõuandeid, lähedust. Teismelised on väga vastuvõtlikud oma elu lõpetamisele. Põhjuseks on tavaliselt üksindus, põlgus teiste poolt. Nooruk, kellel on palju sõpru ja...
Dekameron on teos... Dekameron on teos, mis kirjutatud ligi seitse sajandit tagasi itaalia kirjaniku Giovanni Boccaccio poolt. Seda raamatut peetakse ilmselt tänaseni itaalia proosa üheks tähtteoseks. Kindlasti on Dekameron üks neist vähestest kooli kohustusliku kirjanduse raamatutest, mida viitsitakse läbi lugeda ning erootilise alatooniga novellid on pakkunud intrigeerivat lugemisainet mitmetele põlvkondadele üle terve maailma. Dekameron on novellikogu, mis sisaldab sadat lugu, see jaotub kümnesse päeva ja igal päeval räägivad seitse meest ja kolm naist ühe loo, kus leidub nii koomikat, moraali, filosoofiat kui ka inimsuhete üpris iroonilisi kirjeldusi. Lugusid jutustavad inimesed, kes on katku eest põgenenud Firenzest ning varjavad end ühes lossis. Novelle seob läbiva teemana salapärane armastus ning erootikat leiab igaüks sellest raamatust täpselt nii palju, kui ta sealt välja loeb. ...
Harry Potter ja segavereline prints" on Harry Potteri romaanisarja 6. raamat, mis avaldati 2005. aastal. J. K. Rowling kirjeldab Harry Potteri seiklusi kuuendal kooliaastal võrratute üksikasjade ja huumoriga, tegevus on tempokas ja hoogne, sundides lugejat hingetult selle keerdkäike jälgima. SisuHarry Potter peab jällekord veetma suvevaheaja Dursleyde juures. Tal on aga küllalt mõtlemisainet -- armastatud ristiisa Sirius Blacki surm, hirmutav surmasööjate eest põgenemine võlukunstiministeeriumis ning pingeline professor Dumbledore'i ja Lord Voldemorti kahevõitlus, mille tunnistajaks ta oli. Nüüd ootab ta oma magamistoas Dursleyde majas närviliselt koolidirektori külaskäiku. Harry ei oska aimata, miks tahab Dumbledore nüüd talle külla tulla. Mis on see küsimus, millega ei anna oodata õppeaasta alguseni? Ta ei ole ka päris kindel, kuidas Dursleyd reageerivad koolidirektori äkilisele ilmumisele nende koju...* Uueks võlukunsti ministriks on...
Kirjandusteose analüüs Meie aja kangelane Mihhail Lermontov 1. Teose sisu lühikokkuvõte Minategelane kohtub Maksimiga. Maksimõts jutustab loo Petsorinist. Toimub ball, Petsorinile hakkab meeldima Bela. Azamet tahtis saada endale Kazbitsi hobust. Azameti ja Petsorini kokkuleppe. Azamet sai hobuse ja Petsorin Bela. Maksim ja Petsorin läksid jahile, tagasi tulles kuulsid pauku ja nägid, et Kazbits röövib Belat. Bela surm. Siinkohas lõppes Maksimõtsi jutustus ja nad läksid lahku. Maksim ja minategelane kohtusid taas ning tuli välja, et samas kohas viibis ka Petsorin. Minategelane sai endale Petsorini päeviku. Järgev lugu on Petsorini päeviku põhjal. Petsorin saabus Tamanisse, kohtus pimeda poisi ja tütarlapsega. Näitsik tahtis teda uputada. Tuppa jõudes märkas Petsorin, et ta asja...
Esimene päev- Katku probleemi lahendamine Tänane päev algas üpris huvitavalt, mulle tulid külla mitu väga ootamatut külalist. Nendeks olid preester ning hulk noori poisse. Preester tuli alandlikult minu käest abi paluma, soovides katku kohta nõu. See hirmus needus lasus minu kalli rahva peal, mis loomulikult muserdas mu hinge ning sellepärast olin suurima heameelega nõus teda aitama. Selleks tuli mul pinksalt mõelda, kuidas lahendada see keeruline probleem katkuga. Otsustasin enda juurde kutsuda Kreoni, kellelt lootsin saada uudiseid Apollonilt, seoses katku hävitamisega. Olin pikka aega oodanud Kreoni, kuid ta polnud ikka veel saabunud ning see muutis mu natuke närviliseks. Ja lõpuks ta tuligi ning ma südamest lootsin, et ikka heade uudistega. Kui Kreon kohale jõudis, hakkas ta väga imelikku juttu rääkima. Kreon ütles, et kui ma tahan oma rahvast katkust päästa, tuleb mul üles leida, see inimene, kes tapp...
George Byron (17881824) 10 fakti, mida peaks Byroni kohta teadma: 1. Byron pärines aristokraatlikust suguvõsast. Mälestused suursugususest ja vaesuses kulgenud lapsepõlvest mõjutasid luuletaja iseloomu. 2. 1807. aastal avaldatud teos ,,Jõudetunnid" oli Byroni kolmas raamat, kuid esimene, mille ta oma nime all avaldas. 3. 2. juulil 1809 algas reis mööda Vahemerd Portugalist Kreekani. See oli viljakas periood ning ta kirjutas teose ,,Horatiusest". 4. ,,Childe Haroldi palveränd"(1812) tegi Byronist kõige kuulsama romatilise luuletaja oma terviklikkuse ja romantilise kangelase iseloomujoonte poolest. 5. 18111816 elas Byron Inglismaal, kirjutas luuletusi nt ,,Lara" ja ,,Giaur", mida tuntakse idapoeemide nime all. 6. 1813. aastal valminud poeemid olid tulvil melanhooliat ja traagikat, Byronil oli suhe oma poolõe Augustega, avalik hukkamõist mõjutas loomingut. 7. 1812. pidas Lordide Kojas kaks kõnet: ludiitide ja iiri rahva vabaduse k...
Sisukord Teose ajalooline skeem 3 Teose tegelaskond 3 Tegelaskujude analüüs 4 Süzee 4 Kompositsioon 5 Autori keel ja stiil 5 Teema ja idee 5 Lõpphinnang 6 Kasutatud kirjandus 7 1 Teose ajalooline skeem a) autori positsioon ajas Mihhail Bulgakov sündis vaimuliku akadeemia õpetaja 7-lapselise pere esiklapsena. Õppis Kiievi ülikoolis arstiteadust. Pärast ülikooli lõpetamist 1916 töötas ta arstina 1919. aastani, siis asus tööle ajakirjanikuna. Aastast 1921 elas Bulgakov Moskvas.Mihhail Bulgakov on maetud Moskvasse, Novodevitsje kalmistule. b) teose saamislugu
"Anna Karenina" Lev Tolstoi Mik s hukkus Anna Karenina? Anna Karenina hukkumisel oli mitmeid phjusi, mis kokkuvttes ei vimaldanud tal paremat lahendust leida. Olles tsiselt vastuolus hiskonna eelarvamusega, ei leidnud ta muud vimalust, kui endalt elu vtta. Tol ajal oli abielu palju vimsam liit, kui praegu ja petmine oli vga tsine teema, millesse suhtuti karmilt. Anna oli rikkunud reegleid selles liidus, mistttu ta seaduslik abikaasa, Aleksandrovit, tahtis lahutust ja lapse endale jtmise igust. Ta arvas, et Anna ei ole vimeline lapse eest hoolitsema, kui juba temale selja keeras. Anna oli aga noor ning ihkas armastust. Seetttu ta krahv Vronskisse armuski. Kuid Anna armastas ka oma last vga, ega tahtnud temastki loobuda. Ta ootas oma mehelt lahutust, et saaks vhemalt Vronskiga juba abielluda ning pseda ldsuse halvakspanu alt. Kuid Aleksandrovit ei suutnud Anna...
Kirjandusteose analüüs 17.02.2008 Talisman Walter Scott 1. Teose sisu lühikokkuvõte Rüütel, sir Kenneth, saadetakse tähtsa sõnumiga jätkata rahu ning väed välja viia Palestiinast, Engaddi eremiidi juurde. Teel eremiidi juurde kohtab ta saratseeni, Ilderimi ehk Shiirkoofi. Peale kahevõitlust, sõlmivad nad vaherahu. Kuningas Richard on haige ja ristisõdijate laagris plaanivad markii Conrad de Montserrat ja Templiordu suurmeister vandenõu tema vastu. Laagrisse saabudes on Sir Kennethiga kaasas muhameedlasest arst el Hakim, kes on maskeeritud Shiirkoof. Algul kuninga põetaja lord Thomas de Vaux takistab võõramaalasest arstil kuninga juurde minna, kuid nähes, sir Kennethi teenri tervenemist, mõtleb ta ümber. Kuningas manustab arsti segu ...
Kirjandusteose analüüs 13.01.2008 Don Juan Moliere 1. Teose sisu lühikokkuvõte Kergete eluviisidega aadlik don Juan lahkus oma naise donja Elvira juurest, sest ta kohtas järjekordselt naist, kes talle huvi pakkus. Don Juanil oli kaasas arg teener Sganarelle. Kui don Juani hüljatud naine donja Elvira leiab mehe, on ta maruvihane. Kuna uus armastatu ei pööra don Juanile tähelepanu, otsustab mees ta röövida. Röövimiskatse lõpeb paadi ümberminekuga ning külapoiss Pierrot päästab don Juani ja Sganarelle'i elu. Kaldal asub don Juan võrgutama kaunist Charlotte'i, kes juhtub olema ka Pierrot kallim. Kui Mathurine, don Juani varasem vallutus välja ilmub, tekib tüli kahe nais...
Kirjandusteose analüüs 25.11.2007 Hamlet William Shakespeare 1. Teose sisu lühikokkuvõte Peale eelmise Taanimaa kuninga surma sai uueks kuningaks Claudius, kes oli eelmise kuninga vend. Eelmise kuninga poeg Hamlet saab teada, et ta isa mõrvati. Hamlet otsustab kätte maksta. Hamletile meeldib Ophelia, kes oli kantsler Poloniuse tütar. Polonius käsib Ophelial Hamletist eemale hoida, kuna temaga suhtlemine ei oleks Poloniusele kasulik. Kuningas, kuninganna ja Polonius lubavad välja uurida, mis Hamletil viga on. Kuningas ja Polonius peidavad ennast rippvaiba taha, samal ajal Ophelia vestleb Hamletiga, kes on salanõust teadlik. Kuninganna kutsumise peale läheb Ha...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
