Rüütlikirjandus Millal? Tekkis 11. - 12 sajandil. Kõrgajaks peetakse 12 ja 13 sajandit. Kus? Euroopas, õukondades. Miks? Rüütlivooruste hulka kuulusid peale mõõgakeerutamise ja jahiosavuse ka peened kombed, laulu-, tantsu-, ja muusikariistade mängimise oskus. Õukondades oli palju daame ning rüütlid pühendasid neile luuletusi ja laule, lauldes daamide ilust ja oma armastusest nende vastu. Rüütliluule - Lõuna-Prantusmaa, hiljem ka Saksamaal ja Itaalias. 12. - 13 sajandil. Trubaduur - Endistest rändavatest laulikutest nimepidi tuntud luuletajad ja heliloojad. Tänapäeval on teada umbes 500 trubaduuri nimepidi. Neid võib pidada esimesteks Euroopa kustlüürikuteks peale antiigiaega. Nad võisid ise olla aadlikud, piiskopid, aga ka kaupmehed ja käsitöölised. Iga trubaduuri ülesandeks oli oma lauludega oma daami võluda ja tema ülistamisel teisi laulikuid ületada. Iseloomustus - Väljendas elurõõmu, teemadeks olid noorus, kaunidus, harmoonia, ...
Rahvuslik liikumine ja (rahvus)romantism eesti kirjanduses 1860 1885 Ajavahemikku 1860 1885 nimetatakse Eesti ajaloos rahvusliku liikumise (RL) ehk ärkamise ajaks. Sellal kujunes Eesti aladel elanud talupoeg-maarahvas omapärast vaimset kultuuri loovaks eesti rahvuseks. Pärisorjuse kaotamine Venemaal 1861. aastal tõi olulisi muutusi ka eesti talupoja ellu; neil avanes võimalus talusid päriseks osta, sellega tõstis pead ka rahvuslik eneseteadvus. Rahvuslikku liikumist asusid juhtima eesti ühiskonnategelased. Peterburis tegutses maalikunstnik Johann Köleriga eesotsas nn Peterburi patriootide rühm, kes toetas eestlaste rahvuslikke püüdlusi. Peterburist sai tõuke isamaaliseks tegevuseks ka üks Eesti hilisemaid RL juhte Carl Robert Jakobson, kes töötas seal tol ajal gümnaasiumiõpetajana. Eestimaal sai RL koldeks esialgu majanduslikult enam arenenud Viljandimaa; hiljem kujunes...
· kõige harilikumgi asi muutub vaimustavaks, kui vaid seda varjata · teile meeldivad kõik inimesed, tähendab, te olete kõigi vastu ükskõikne · ainult vaimselt pankrottijäänud vaidlevad · sõnad,paljad sõnad, kui hirmsad nad on!neist pole pääsu. Ja ometi- missugune peen võlu neis peitub! · hinge saavad ravida ainult meeled, nagu meeli ravib ainult hing · Mida vähem elu vaevadest sõnu tehakse, seda parem.Inimsugu võtab end liiga tõsiselt. · TÄnapäeval teavad inimesed kõigi asjade hinda ja ei millegi väärtust. · Mehed abielluvad väsimusest, naised uudishimust: mõlemad pettuvad. · Nii palju on asju, mida me minema viskaksime, kui me ei kardaks, et mõni teine nad üles korjab. · Elu viivad edasi mitte põhimõtted, vaid isiksused · Olla armunud, see tähendab tõusta iseendast kõrgemale. · Elule vastu panna oleks täielik absurd. · I...
Kes või mis rikub tänapäeval eesti keele kirjakeelt? Praegu on aasta 2013. Taas seisavad eesti ühiskond ja eesti keel teelahkmel. Ainult nüüd on eesti keele lähtepositsioon täiesti teine. See on kultuurkeel oma väljakujunenud allkeeltega, mis tulevad selles uues ühiskonnas tegelikult suurepäraselt toime. Palju paremini kui mitmedki suuremad keeled. See keel ei vaja reformi nagu sajand tagasi. Suulist eesti ühiskeelt igapäevaelus ei sea keegi kahtluse alla. Veel enam, on toimunud küll pisike, aga siiski oluline pööre eriti lõunaeesti murrete kasutamises. Aga suuline keel ja murre ei ole eesti keele saatuse võti siin ja praegu. Selleks on netisuhtluses kasutatav keel, täpsemalt üks osa sellest. Internett ja arvuti on aga esimesed tehnilised vahendid peale kirjutamise leiutamist, mis on muutnud ja üha muutmas põhjalikult meie keelepilti. Kuigi mõned uurijad kõnelevad nüüdki veel ühtsest netikeelest, on selge, et...
Kuressaare Gümnaasium Portaal koju Luulekava Marie Underi ja Gustav Suitsu põhjal Kuressaare 2009 Astusime läbi lume, pilves oli taevas tume. (1:88) Sääl ongi madal luitund värav, kust (1: 382) valgust väiksele lauale too. (1:108) Taastulnud olen. Tuntud paplireast lööb vastu jällenägemise tund. (1:382) Säälpool, päälpool laiub laotus, paistab paotus. (1:109) M a o l e n k o d u s. Enam miskist muust, ei mõtle unne vajuv harras meel.(1:383) On ikka armsad kõrgendiku jooned, kui puiestik see pilvenõrgu joob. (1:111) Oli järv ja kaldal maja, majas neitsi naerukaja, ( 1:335) kukub kodurahu kägu, kukku! Kukku! Keset rägu. (1:113) Kõik on nii süütu- kuigi õudselt juhtus...(1:373) Kas loobunud? Kas jahtunud ja loobunud ja südames sumedas sõõn? ( 1:112) Ei valu enam la...
Luuleminutid Esimene luuletus mida ma vaatasin oli Elo Viidingu poolt loetud luuletus- Mälu. Luuletus tundus minule väga sünge ja sügav. Luuletuses toodi välja äärmiselt palju metafoore mis olid väga imelikud. Kokkuvõtvalt rääkis luuletus tänapäeva mälust mis ei ole võimeline erilist midagi tegema. Iga rida algas sellisete sõnadega: ,,mida teha mäluga..." nagu poleksgi mäluga midagi võimalik teha. Mulle see luuletus ei meeldinud, ja arvan et oleks linnateatrist palju paremate luuletuste osaliseks saanud. Teine luuletus esitati Mathura poolt ja luuletuse pealkirjaks oli Must. Alguses, kui ma seda pealkirja nägin, siis ootasin ma midagi sama hirmsat ja sünget kui eelmine õhtu, kuid seekord oli päris positiivne. Luuletus esitati hingeliselt ja oli võrdlemisi lühike, sõnumiks oli ,,Must on kõik" mis on omamoodi väga huvitav vaatenurk ja mille peale ise tihtipeale ei tulekski. Mull...
Dante Alighieri "Jumalik komöödia" Dante Alighieri "Jumalik komöödia" on keskaegse euroopa kirjanduse vaieldamatult kõige tuntum teos. Kitsamast vaatenurgast on ta ühtlasi itaalia kirjanduse (ja kirjakeele) vundament ning keskaegse teoloogia kõige eredam kirjanduslik illustratsioon. Kogu teos on allegoorilist laadi: see tahab õpetada ja noomida. Poeem kirjeldab nägemust, mis kujutab hingede olukorda põrgus ("Inferno"), puhastustules ("Purgatorio") ja paradiisis ("Paradiso"). Ta koosneb kolmest 33-osalisest jaost ja ühest sissejuhatavast laulust ja on ehitatud valjusti sümmeetriliselt. Põrgu sisaldab üheksa ringi, puhastustuli üheksa ruumi, paradiis üheksa sfääri, mille üle asetseb jumaluse asupaik empüreum. "Pôrgu". Peategelaseks on Dante ise, kes ühtlasi kehastab inimest üleüldse. Luuletaja on maise elu poolel teel eksinud paksu metsa, mis sümboliseerib maist patuelu. Ta ei leia väljapääsu. Teda ründavad pa...
Charles Dickens (1812 1870) Charles Dickens oli inglise suurimaid romaanikirjanikke ja sotsiaalse romaani rajaja ning inglise kirjanduses varajase realismi keskne esindaja. Tema realism on soojatooniline ja tundeline. Charles Dickens oli inglise suurimaid romaanikirjanikke ning sotsiaalse romaani rajaja. Just tema tõi kirjandusse ühiskonna alamkihtide ja heidikute maailma, mida kujutas sooja huumori ja VEIDER JA LIIALDATUD tegelaskujude varal. Teostes on ühendatud kriitiline realism ja sentimentalism. Dickens sündis 1812. aastal Inglismaal Landportis. Ta oli perekonna kaheksast lapsest vanuselt teine. Rahamurede tõttu kolis pere sageli ühest paigast teise. Kui Charles oli 12-aastane, heideti ta isa võlavanglasse. Poiss pidi mõneks ajaks koolist ära tulema ja laos tööle asuma (seega ei saanud Dickens peaaegu mingit haridust, tema õpetajateks olid ühelt poolt Cervantes, Lesage ja XVIII sajandi inglise romaanikirjanikud Fielding, Smole...
Vana-Kreeka kultuur keskendus inimesele Üheks tähtsaimaks kreeklaste maailmavaate aspektiks oli see, et nad asetasid inimkonna universumi keskpunkti. See tol ajal uudne ja ainulaadne inimesele keskenduv mõtteviis muutus püsivaks ja on säilinud tänapäevani. Seda iseloomutab kõige paremini fakt, et kreeklased lõid oma jumalad iseeneste näo järgi. Varasemas ajaloos polnud ükski teine kultuur selleni jõudnud. Vanas Egiptuses ja Mesopotaamias olid mitmed jumalused kui sulamid erinevatest olenditest: naise keha ja kassi peaga või härja pea ja lõvi kehaga. Nad olid olendid, kes erinesid drastiliselt kõigest elusolevat, kellel polnud midagi ühist reaalsusega. Kreeka jumalad olid inimese sarnased nii välimuselt kui ka iseloomult. Nad ei olnud kõikvõimsad ja kõiketeadvad, vaid oma vigade ja nõrkustega nagu kõik inimolendidki. Näiteks Zeusi, peajumalat, kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel ja kasutamas kõi...
Kokkuvõtte piiblist Kristlik Piibel jaguneb kaheks osaks: Vanaks ja Uueks Testamendiks. Vana Testament koosneb kokku 39st erinevast raamatust ja on kirja pandud 12. - 2. sajandil eKr. Enamus sellest on heebrea keeles, mõned üksikud osad arami keeles. Ka juutide pühakiri Tanah koosneb samadest raamatutest, kuid seal on nende järjekord ja numeratsioon erinevad. Esimesed viis raamatut Vanas Testamendis on Moosese raamatud. Esimene jutustab maailma loomisest ja pattulangemisest ja Iisraeli rahva varajase ajaloo Aabrahami, Iisaki, Jakobi ning nende perekondade loo kaudu. Teine räägib iisraellaste põgenemisest Egiptuse vangipõlvest Moosese juhtimisel. Kolmanda sisuks on Jumala poolt Iisraeli rahvale edasiandmiseks Moosele antud õpetussõnad. Neljas kirjeldab Iisraeli rahva rännakut läbi kõrbe Siinai mäe juurest Tõotatud maale ja viiendas võetakse kokku eelnevad raamatud ja antakse edasi Seadus. Neile järgneb ...
Mis on õnn? Õnn on kõige raskemini lahti seletatav sõna maailmas. Selle sõnaga seostub sõnuseletamatu fenomen. Eneselegi arusaamatult ihkavad kõik inimesed olla õnnelikud. Me keegi ei mõtiskle iga päev selle üle, mis on õnn, kuid ometi tahame seda kogeda ja selle poole püüelda. Minu meelest oleks kõige lihtsam definatsioon õnnele, et see on rahulolu eluga. Mis saab veel parem olla kui inimesel on olemas kõige peamine kodu, koht kuhu tahetakse ikka ja jälle tagasi tulla, kus tuntakse end turvaliselt, oodatuna ja iseenda peremehena. Samapalju on vaja perekonda, inimesi, kes üksteist armastavad, üksteisest hoolivad, kelle peale võib alati kindel olla, kes kohtumist pikisilmi ootavad ka siis kui lahkumine toimus vaid mõne tunni eest. Väga raske on hakkama saada ka ilma tõeliste sõpradeta. Nemad on inimesed, kes tulevad appi just siis kui keegi enam aidata ei oska või ei suuda. Õige sõber on oma...
Teatriretsensioon Moliére ,,Misantroop'' 17. detsembril külastasin Von Grahli teatrit, kus Vat teater esitas Moliére'i traagilist komöödiat ,, Misantroop'', mille lavastajaks oli sveitslane Marcus Zohner. Teos räägib inimsuhetest: armastusest, põlgusest, armukadedusest. Tegevus toimub Pariisis, Celiméne'i majas. Moliére, õige nimega Jean-Baptiste Poquelin sünidis 1622 aastal Pariisis, suri seal samas 51 aastat hiljem. Tema etendusi on mägitud peaaegu kõigis euroopa teatrites ja tema mõju ulatab kaugele, kuni Aafrika ja Aasiani välja. Lavastaja Markus Zohner on pärit Saksamaalt, viimased 20 aastat aga on ta elanud Sveitsis, kus tegutseb ka tema teatritrupp. Ta on oma teatrikompanii looja ja kunstiline juht, oma trupiga annab ta etendusi kogu maailmas. Zohneri klassikaliste teoste ebaharilikud lavatõlgendused on toonud talle mitmeid auhindu. ''Misantroobi'' lavalahendus ol...
Molière'i kodanikunimi oli Jean-Baptiste Poquelin. Tema eluaastad olid 15 jaanuar 1622 17 veebruar 1673. Ta oli prantsuse näitekirjanik, teatrilavastaja ja näitleja. Pärit on ta Pariisist, ta oli õukonna käsitöömeistri poeg. Moliére oli kuulsaim klassitsistliku draama esindaja. Viis aastat käis ta Clermonti jesuiitide kollegiumis, kus ta õppis matemaatikat, füüsikat, ladina keelt ja keemiat. Koolis esitati tihti tragöödiaid ja balletimänge ja nii tutvus Moliére teatriga. Edasi läks ta õppima õigusteadust, aga huvitudes rohkem teatrist ja kaasaegsest prantsuse kirjandusest, jättis ta need õpingud pooleli. Ta tutvus ka hispaania kirjandusega ja kokkuvõttes sai ta suurepärase humanitaarhariduse. 1643. aastal asutas ta teatritrupi L'Illustre Théatre. Kuna see ei saavutanud edu, pandi Moliére võlavanglasse. Kui ta sealt vabastati, astus ta ühte Lõuna-Prantsusmaale siirduvasse rändtruppi. Umbes 13 aastat rändas trupp mööda linnu ja ...
Imed ,,Lumekuningannas" Paljudes religioonides tõlgendatakse imet mõne üleloomuliku olendi tegevusena, mis võib kinnitada palvete kuuldavõtmist või kontakti kõrgemate vaimsete jõududega. Kui reaalsuses võib ime esineda loteriivõiduna, siis muinasjutus leiavad need aset palju võimsamate, fantastilisemate ning uskumatute näol. Muinasjutte leidub maailmas palju, kuid just Hans Christian Anderseni ,,Lumekuninganna" erineb teistest oma imede poolest. Jossif Stalin on öelnud: ,,Imesid pole olemas!" Igapäevaelus ei tule küll ette kuldmünte purskavat vulkaani, kuid surmale määratud inimese eluga pääsemine võib siiski tähendada imet reaalsuses. Igapäevaelus sünnivad imed ühekülgsetenda, kuid ,,Lumekuningannas" seisneb nende erilisus vastandlikkuses: mõned on saatanast ning teised jumalast. Ühes Anderseni muinasjutus on kirjas, et ,,saatan jäljendab Jumalat" omal kombel. Ka ,,Lumekuningannas" korraldab saatan oma ime...
Kuidas vähendada alkoholismitarbimist? Mida saab teha riik, mida inimesed ise? Alkoholitarbimise traditsioon on pärit kaugest ajast. Kreekas ja Roomas jõid lahjendatud veini vaid targad ja haritud mehed. Juba siis teati, et alkoholi tuleb arukalt ning mõõdukalt tarbida. Veini joomine kultuuriline tava. Kui veini hakkas tarbima lihtrahvas, kadusid traditsioonid alkohol muutus igapäevasemaks ning üha kangemaks. Tänapäeval on alkoholism paljude inimeste jaoks suur mure ning minu arust süveneb aasta-aastalt see probleem igas riigis. Georg Cristoph Lichtenberg on öelnud : ,,Veini vastu tuuakse välja ainult halvad teod, millele ta on inimesi ahvatlenud, aga ta ahvatleb tegema ka sadu häid, mis mitte nii tuntud ei ole. Vein virgutab tegudele: häid inimesi headele, halbu halbadele". Alkohol muudab inimesed avatumaks, julgemaks ja melanhoolsemaks, sellepärast on alkoholi t...
Molière'i elu ja looming Moliere, kodanikunimega Jean-Baptiste Poquelin oli prantsuse näitekirjanik, teatrilavastaja ning tegutses ise ka näitlejana. Noorena sai Moliere ka hea seltskondliku kasvatuse. Seejärel õppis Moliere õigusteadust ning tema edasist elukäiku mõjutas kõvasti filosoof Pierre Gassendi, kelle õpetuse järgi ei loo maailma jumalik mõistus, vaid inimese mõnuks ja naudinguks sünnib see ise loovast mateeriast. Täiseas huvitus Moliere üha enam teatrist ja kaasaegsest prantsuse kirjandusest. Moliere asutas teatritrupi L'Illustre Theatre, mida paraku ei saatnud edu. Seejuures õppis aga Moliere tundma eri seisusi, rahva tavasid ja kombeid. Et saada etendusteks uut ja sisukamat repertuaari, hakkas Moliere ise näidendeid kirjutama. Moliere sai loa esineda ka kuningalossis ning pälvis kuninga Louis XIV heakskiidu. Kahtlemata on olnud Molière'ist paremaid näitlejaid, lavastajaid, draamakirjanikke, näit...
· "Valge parv" (1917) · "Teeleht" (1921) · "Anno Domini MCMXXI" (1922) · "Kuuest raamatust" (1940) · "Luuletused" (1958, 1961) · "Aja jooks" (1965) · "Reekviem" (1967; tõlkinud Marie Under) · "Luuletused ja proosa" (1976) · "Luuletused ja poeemid" (1976) Eesti keeles ilmunud: · "Tähepuu varjus" (1990; valikkogu mis sisaldab Anna Ahmatova, Nikolai Gumiljovi ja Ossip Mandelstami loomingut) Kasutatud kirjandus: 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Anna_Ahmatova 2. "XX sajandi Vene Kirjandus, I. Luule" koostanud Katrin Kalamees, Maritsa Lens, AS BIT, 2002
"Kasulikumad on need raamatud, mis panevad teistest enam mõtlema" Inimesed armastavad lugeda raamatuid, mis on huvitavad ja abiks maailma ning enda mõistmisel.Paljusid raamatuid lugedes tõuseb tuju, meeleolu paraneb ja muremõtted ununevad. Selliseid teoseid, mis tekitavad lugejas häid tundeid, jäävad meelde ning mõne aja möödudes loetakse raamatuid mitu korda uuesti läbi.Raamatuid uuesti lugedes avastatakse jällegi teostes midagi uut ja huvitavat. Kõige enam meelde jäänud Johann Wolfgang von Goethe värsstragöödia "Faust", raamatut oli päris raske lugeda, sest esimesel lugemisel ei saanud hästi aru, mida kirjanik on "Fausti" kirjutamisel öelda tahtnud. "Faust" ei pruugi kõikidele meeldida, lugu on taltsutamatust uudishimust ja teadmisjanust kangelasest, kelle süül hukkuvad paljud süütud tegelased. Fausti võiks võrrelda tavalise juurdleva inimesega, kes peab võitlust kiusatusega. Ta elas tavalist elu, sai proovida armastust, pet...
Romantism kirjanduses Vihurimäe (E. Jane Bronte) Romantism on kunstivool, mis viitab keskaja imetlusele. Romantsimiajastu inimestele tundusid inimesed keskajast tugevad ja tahtejõulised. Romantismiajastu inimesed sisenesid niivõrd oma unistustesse, et reaalsus ja unelm läksid segamini. Romantismiajastut iseloomustab kõige paremini lause: "Mõistus võib eksida, tunded mitte kunagi". Romantismi tunnuseks võib pidada pessimismi, kuna loodeti paremat elu, mida ei tulnud, samuti võib tunnuseks pidada looduse ja loomulikkuse ülistamist, tundelisust, mineviku idealiseerimist, individuaalsuse tähtsustamist ja erandlikkuse rõhutamist. Üks silmapaistev romantismiajastu kirjanik oli Emily Jane Bronte (1818-1848). Ta jõudis välja anda ainult ühe raamatu - "Vihurimäe" (1847). Teose lugu algab 1801. aastal. Mr. Lockwood saabub külla Vihur...
ELULUGU ·Herman Hesse oli saksa proosakirjanik, luuletaja, esseist ja kriitik. ·Sündis Calwi linnas Württembergis Saksamaa misjonäri perekonnas. ·1890. aastal alustas Hesse teoloogia erialal Göppingeni Ladinakeelses Koolis. ·Järgneval aastal põgenes ta evangeelsest seminarist ja vahetas pidevalt töökohti (raamatukaupluse õpipoiss, mehhaaniku õpipoiss, antiigikaupmees, jne). ·1904. aastal pühendas ta end kirjandusele Gaienhofeni külas. ·Aastal 1905 abiellus Hesse Maria Bernoulliga, neil oli kolm poega. ·Aastatel 19101912 reisis ta palju: Austriasse, Itaaliasse, Sveitsi ja Indiasse. Aastal 1911, pärast reisi Indiasse, kolis ta koos perega Berni. ·Alates 1919. aastast elas Hermann Hesse peamiselt Montagnolas Tessini kantonis. ·Hesse elas Montagnolas surmani, 9. augustil 1962. aastal. LOOMING ·Kirjanduslikku tegevust alustas luulega ja impressionistliku proosaga. ·Herman Hesse loomingut läbivad mälestuskil...
Tulevik ja karjäär. Karjäär on meie elus väga oluline. See on meie endi elutee, mille endale loome. Üks ameerika näitleja Roger Smith on öelnud:"Ära satu tulevikku kogemata. Loo oma tulevik ise." Me kõik tahame ju teha õigeid valikuid, et teha seda, mis meile kõige enam meeldib. Teades oma kindlaid huvisid, on ka lihtsam edasiseid otsuseid langetada ja mõelda:"Kes minust tulevikus saab?" Ka mina olen selle üle palju mõelnud, aga pole suutnud lõplikult otsustada, kuna tean, et on olemas tohutult palju erinevaid võimalusi, mille vahel valida. Minu karjäär algas lasteaiast. Seda ma valida ei saanud, kuna olin liiga väike otsuste langetamiseks. Selle otsuse tegi minu eest ema. Mulle meeldis väiksena tegeleda palju kunstiga ja seetõttu pani mu ema mind ka kunstikooli, kus ma käisin umbes 5 aastat. Lasteaias meeldis mulle ka mängida palju autodega. Peaaegu kõik liiklusmärgid olid isegi selged. Edasine...
Sellele zanrile on iseloomulik mänglev, virtuooslik sõnastus ja värsiehitus. (lugemik 120-121) · SIRVENTEES - poliitilise või ühiskondliku teemaga luuletus või trubaduuri satiiriline arveteõiendamine vastasega. · TENSOON - vaidlus kahe luuletaja vahel (kellest teine võib olla fiktiivne), mis käsitleb tollase seltskonna vaateid mitmesugustes küsimustes, nagu armastus, kirjandus, poliitika, usuküsimused, isiklikud suhted, kaasa arvatud ka suhteliselt riivatud teemad, mida kurtuaasne luule üldiselt väldib. · ITK - leinalaul, pühendatud austatud surnutele. · ALBA - koidulaul, millel kujunes välja kindel skeem: rüütel veedab öö daamiga, kusjuures tema hobust on öö läbi valvanud sõber või kannupoiss. Koidikul äratab ta armastajad, kellel on raske teineteisest lahkuda. (paberil)
Päkapikud on olemas. Inimeste meelest on olemas ainult need asjad, mida saab läbi õhu vaadata või käega katsuda. Aga kas näiteks raadiolaineid saab katsuda või näha? Ei saa. Ometigi on need olemas. Arvatavasti on päkapikke mõned väikesed lapsed ikka näinud ka, tõenäoliselt aga mitte ükski suur inimene. Kui päkapikud näitaksid ennast täiskasvanutele, arvaks nad kindlasti ,et on hulluks läinud ning hakkaksid oma tervise pärast muretsema, päkapikud aga ilmselgelt ei taha, et inimesed muretseksid, kuna need punaste mütsidega vennikesed on heasüdamlikud , muidu nad ei tooks lastele ju kommi. Nad teevad kiiduväärt tööd, vanemad ei viitsiks ju absoluutselt igal ööl laste sussidesse kommi toppida ja ilmselgelt läheks see ka liiga kalliks. Arvata võib, et päkapikkudel on lapsevanematega mingisugune tööjaotus. Vahel paneb sussidesse nänni päkapikk, vahel aga vanemad ise, kuna päkapikud ei pruugi ju ka arlati igale poole jõuda. Üldiselt on n...
On see tõsi, et mõned meist on võrdsemad kui teised. Inimesi võib jagada väga mitmeti rassi, soo, vanuse, usu, füüsilise võimekuse järgi. Kõiki neid rühmitusi saab võrrelda. Rassism on arvamus, et nahavärv, keel või usk on esimene määraja inimese omaduste ja võimekuse kohta. Sõna ,,rassism" tuli kasutusele 19. sajandil. Siis arvati, et europiidid on targemad ja haritumad ning on täiesti aktsepteeritav, et nad kohtlevad mustanahalisi oma orjadena. Enne esimest maailmasõda polnud mustanahalistele lubatud käia teatud avalikes asutustes. Esimese maailmasõja aegadel leidis selline ebavõrdsustamine mõningas mõttes lahenduse. Nüüd võeti mustanahalisi sõjaväkke ja neid ei koheldud enam orjadena, kuid siiski polnud neile lubatud kõik samasugused mugavused nagu valgenahalistele. 1950 aastal algatas rahvusvaheline organisatsioon UNESCO mõtte, et unustada ära sõna ,,rass" ja kasutada selle aseme...
Erich Maria Remarque "Läänerindel muutuseta" Neli meest, 19 aastased, ühest klassist sõtta läinud. Paul Brämer, Albert Kropp kõige nutikam. Müller V õpib palju. Leer meeldivad lõbutüdrukud. Nende sõbrad: Tjaden kõhn lukksepp, 19a, kompanii suurim söödik. Haie Westhus niisama vana turbalõikaja. Detering talupoeg, mõtleb aint oma talust ja oma naisest. Stanislaus Katezinsky salga peamees, visa, kaval, 40a. Kantorek oli nende klassijuhataja. Kat Katczinsky on asendamatu, sest tal on kuues meel. Ta on kõige kavalam, elukutselt kingsepp, ta on iga asja peale meister. 1. ptk. Paljud olid surnud, ja kokaga vaieldi, et saaks teiste portsud ka ära süüa (150 asemel 80). Hea päev oli, sest lisaks saabus ka post. Käimla asendab kõrtsi, seal saab kuulujutte kuulda ja levitada, ka see häbi (koos sittumine...) on ära kadunud. Esimese turmtule all varises kokku see maailmavaade, mida neile õpetatud oldi. Suri ka Josef Behm p...
"Maa õnnistus" Knut Hamsun 1. Iisak rändas ringi...Hommikul nägi ta, et jänes hüppas üle jõe. Ta noogutas pead ja otsustaski sinna elama jääda. Temast möödus laplane, kes nägi, et tal on kitsed, ja küsis, et kas ta tahab tõesti sinna paikseks jääda. Iisak tahtis, tal oli veel naist vaja....Möödus aeg, Iisak oli leidlik ja nupukas. Kui kodust ära läks, ei jäänud loomad nälga. Lõpuks tuli abiline. Üks sõstrasilmne tüdruk, üle 30ne. Nad sõid ja jõid, jutustasid...Öösel ihaldas Iisak tüdrukut ja võttis ta. Inger ei lahkunudki hommikul, ei lahkunud üldse, ta jäigi sinnna mehele appi. Naisel oli jänesemokk, mis tõttu rääkis ta pudinal ja keeras tihti näo kõrvale. Naine töi hütti oma asju juurde, lambaid, voki jne.. Iisak hakkas temasse armuma. 2. Inger läks ära ja naasis 5 päeva pärast oma tiine lehmaga. Iisak arvas, et see lehm on varastatud,...
Kõrgest madalani järjestatud staatuste kogum(püramiid) HIERARHIA Jaotatud Varandus,mida ebavõrdselt enamasti mõõdetakse Arengutung+inimene ei rahas Lugupeetavus teiste tohi ise enda arengut inimeste seas lõpetada omand prestiiz Elukvaliteet - 3 resurssi Miski ,mis teeb Võim Võime suruda oma elu tahtmist peale teistele elamisväärseks ...
Keskaegne linnakirjandus Linnakirjandusele iseloomulik: ARGIELU KUJUTAMINE (eriti labase ja inetu esile toomine. MÕISTUSE (nutikuse) VÄÄRTUSTAMINE SATIIR (terav pilge), eriti pilgati truudusetuid naisi ja liiderlikke kirikutegelasi. MORAAL - tekstid sisaldasid õpetussõnu LEVISID LÜHIKESED ANEKDOOTLIKUD VÄRSSJUTUSTUSED Väärustati lõbusust, teravmeelsust, leidlikkust, taibukust. Piitsutati aplust, ahnust, kirgi. VAGANDID rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast pärit laulikud, kes olid kirikuga sattunud pahuksisse ning seepärast pilkasid oma luules kirikut ja kirikuteenrite silmakirjatsemist. Kutsusid üles nautima maiseid rôôme ja mônusid. Vagandi patutunnistus (katkend) Sammun mööda laia teed nagu ikka noorus, pahedesse mässin end, môttest kaob mul voorus. Rohkem lôbuahnust mus on kui hüveiha, hinges olen surnud ning - teenin enda liha. Minu kindel otsus on surra kôrtsilauda, nii et o...
9-11 Koostas: Ingrid Pukk Antiikkultuuriks nimetatakse... ... vanakreeka ja vanarooma kultuuri. Sõna antiik võeti kasutusele 18. sajandil prantslaste poolt. (Umbes samal ajal arenes Egiptuse kultuur) Heal lapsel mitu nime · Kuidas antiikkultuuri veel teiste sõnadega kutsutakse? Mida erinevatel aegadel antiikkultuurist tähtsustatud on? · Renessanss · Klassitsism · Suur Prantsuse revolutsioon Antiikkirjandus jaguneb: Vanakreeka kirjandus: · Arhailine ajajärk · Atika ehk klassikaline periood · Hellenism · Rooma aeg (Lisa ise daatumid) Kreeka münt Müntide käibelevõtt suurendas märkimisväärselt antiikmaailma kaubavahetust. Euroopa esimese kuldmündi olevat valmistanud tohutu rikas Lüüdia kuningas Kroisos 560.a eKr. Tänapäeval nimetatakse väga rikast inimest kröösuseks. Millised paigad olid pea igas kreeka linnas? 1. 2. 3. 4.
I Naise ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres sai aru et Madis arvab et ta on nõrguke, selle peale pakkus ta välja et nad katsuks rammu- nii hakkasidki nad kive loopima. Kohe algul taipas Madis et per...
Anna Kõuhkna 12D Kui kunstist saab elu Inimesed, kes mõistavad kunsti ja seda loovad on vaieldamatult tundlikud, hingelised ja omamoodi maailmavaatega. Kunsti mõistmine tähendab teose seostamist iseendaga, selle tunnetamist või visuaalset atraktiivsust. Kunsti loomine see-eest võib olla palju suurem. Olles tõeline kunstnik, tuleb lahti lasta teiste arvamuse hoolimisest. Sama tähtis on loojal omada inspiratsiooniallikaid ja motivatsiooni arendavaid tegureid. Mõningad paneb joonistama, maalima, pildistama või savi kätte võtma lihtsalt mõni pisiasi. Pisemaks loominguäratajaks võib olla tujuga kattuv ilm, mõne tuttava poetatud ilus lause, kogetud mälestus või lihtsalt mõni ese või nähtus. Suuremat sorti inspiratsioon võib tihtilugu peituda mõnes inimeses, kes meile suurt mõju avaldab. Inimene, kes on oln...
August Alle Elust 31.08.1980 Click to edit Master text style Luuletaja, följetonist, Second level publitsist Third level Kivilõhkuja pojana Fourth level Kolis perega Narva(1902) Fifth level Töötas apteekriõpilasena (1909) Siuru Tarapita(1921-1922) Ajakiri Looming (1946-1952) 08.07.1952 Koolipõlv Viljandi õigeusu kihelkonnakool (1898-1901) Jaanilinna õhtukool (1909) Orjolis eksternina gümnaasium (1915-1918) Saraatovi ülikool (1918) Tartu ülikooli õigusteaduskond (1922- 1928) ja (1934-1937) Luulekogud Üksinduse saartele(1918) Carmina Barbata(1921) "Laul kleidist helesinisest ja roosast seelikust"(1925) "Ummiklained"(1930) "Karmid rütmid"(1934) "Lilla elevant"(1923) "Epigramme"(1944) Fakte ...
Arutlus ,,Elu on lühike, kuid kuulsus võib olla igavene." (Cicero) Iga meie tegu jätab jälje. See jälg võib puudutada meie lähedasi või mõjuda kogu maailmale, nii et sellest räägitakse igavesti. Kuid viimast juhtub vaid vähestega ning tavaliselt nõuab millegi suure saavutamine elupikkust vaeva. Kuid vahel võib mõni pealtnäha tühine asi jätta jälje, mis mõjutab meid aastasadu. Tavaliselt jäävad inimesed meelde millegi positiivsega, mis maailmale midagi juurde annab, kuid on ka erandeid, kus jäädakse meelde millegagi, mis on kõigile kannatusi põhjustanud. Mõned saavad oma au ja tuntuse alles peale oma eluteed, mis ei pruukinud olla nende jaoks kõige kergem. Vahel ei leia inimese teod tema eluajal mõistmist ning on ka olukordi, mille puhul ei teatagi kõiki tagamaid. Näiteks võin tuua Mozarti, kes elas kõigest 35 aastat. Tema loomingut on aga esitatud juba aastasadu ning esitatakse ka edasipidi kui ...
Aga mina arvan, et sport on inimesele väga tähtis Tänapäeva ühiskonnas ei märka paljud inimesed, kui kiiresti võib mitte sportimine muuta inimese keha ja vaimu. Samas on ka palju neid, kes viidavad päevas rohkem kui tunni sportides. Sport pole ainult füüsiline tegevus, vaid see hõlmab endas ka tervislikke elu- ja toitumisviise. Maailmas, kus inimestele tehakse väga palju asju nende eest ära ,on väga lihtne anduda mittetervislikele eluviisidele. Näiteks inimesed ei pea ise endale süüa tegema, vaid saavad hõlpsasti osta kiirrestoranidest kaloririkkaid eineid. Tänu elu lihtsusele ei pea nad ennast igapäevaselt liigutama rohkem kui toiduni ja tagasi ja seetõttu tekib ülerasvumine. Ülerasvumine on väga populaarne laste seas, kes veedavad palju aega televiisorite ja arvutite taga. Kui nad veedaks vähemalt pool oma kodus istutud ajast kasvõi õues lihtsalt jalutades oleks rasvunud laste hulk palju väiksem. ...
Sõda kui pankrot Kui minnakse sõtta, loodavad kõik osapooled sõja võta. Kuida kas sõja võitmine on üldse võimalik, sest kõik osapooled tingimata kannatavad sõjas. Sõjas osalejad peavad tegema üüratuid rahalisi kulutusi , et sõjas peale jääda, aga see tähendab maksude tõstmist rahvale. Selle tõttu võib majandus seiskuda või majanduskriisi langeda, mis langetab rahva moraali. Mida kauem sõda kestab, seda vähem usuvad inimesed oma valitsusse ja sõja eesmärki. Pealegi peavad minema sajad tuhanded noored mehed sõtta. Paljud neist surevad või kaotavad jäseme ja kui nad isegi elusa ja tervena tagasi tulevad, on nende mõistus igaveseks muutunud. Samal ajal, kui mehed rindel on, peavad naised riigi majandust ja peret ülal pidama tööl käies. Naistel on raske sõja ajal pere eest hoolt kanda, samal ajal muret- sedes oma mehe pärast, kas ta on elus või surnud, haavatud või mitte. Kui sõda o...
17. sajand Maailmatunnetuse aluseks on mõistus Descartes:"Mõtlen, järelikult olen" Tunded ja kired tuleb tahtele allutada Inimest püüti õpetada, kõlbeliselt mõjutada. Taotleti mõistuspärasust, selgust, korrapära KLASSITSISM Toetuti antiikeeskujudele Taaselustati aforism ja valm Rochefoucauld ,,Moraalsed maksiimid"; La Fontaine - valmid Boileau "Luulekunst": kõrged zanrid -tragöödia, ood; madalad zanrid - novell, romaan. Tragöödia on 5-vaatuseline, kasvatuslik, luulevormis kolm ühtsust (koht, aeg, tegevus) Molière Prantsusmaa suurim komöödiakirjanik Tema näidendites - meelelahutus seotud õpetlikkusega. Kujutas päevaprobleeme moralistlikust seisukohast. ,,Tartuffe" (kahepalgelise vaimuliku karakter) ,,Misantroop" (elukauge idealistist- pessimisti k...
Vähe teadaolevaid andmeid Eluaeg 12.-7.saj eKr Kujutatud pimeda raugana Väidetavalt "Iliase" ja "Odüsseia" autor nn Homerose küsimus lahendamata tänapäevani Mõlema värsimõõduks heksameeter Kirjutatud aioolia keele sugemetega vana- joonia murrakus (kõnekeelena pole kasutatud, nn jumalate keel) Levisid algul suuliselt rapsoodide abil (homeriidid) Mitmed ühised tegelased, tegelaste hulgas ka jumalad Sarnane kirjutamislaad Eeposed pärinevad mitmetest ajajärkudest ja on erinevate autorite ühislooming Pandi kirja 6. saj eKr Homeros võis olla üks autoritest Homeros kirjutas mõlema eepose üldkavandi, mille järgi hilisemad autorid kogusid materjali ja kirjutasid teosed Homeros oli hilisem autor, kes koondas materjalid tervikuks Kreeka Hellas, kreeklased hellenid Trooja Ilion Trooja piirajad ahhailased Sõja põhjuseks tülijumalanna Eris ja tema "tüliõun" Paris varastab Helena ja viib Troojasse Kreekl...
Antsla Gümnaasium Jumalaema kirik pariisis referaat ..... 12.b klass Õpetaja, juhendaja: I Antsla 2010 Sisukord Sissejuhatus Victor Hugo Raamatu tegelased Teose probleem Raamatu sisu: · 1. raamat · 2. raamat · 3. raamat · 4. raamat · 5. raamat · 6. raamat Filmid selle teose põhjal kokkuvõte Sissejuhatus See referaat räägib teosest nimega ,,Jumalaema kirik Pariisis". Selle raamatu valisin ma ise, kuna õpetaja välja pakkutud raamatutest ei leidnud ma ühtegi mis mind ennast huvitaks ja motiveeriks mind seda tööd tegema. Kuna umbes aasta aega tagasi alustasin ma selle raamatu lugemist ja pärast paari kümmend lehekülge jäi see mul pooleli otsustasingi selle raamatu kasuks. Kuna nüüd ma sain selle raamatu ikkagi lõpuni loetud. Sellel raamatus oli palju mõistmatut meile, kuna me elame teises kultuuris aga ka samas sarnast. ...
Probleemid kodumaa ühiskonnas Viimase kümnendi jooksul on meie kodumaal nii mõndagi muutunud. Me oleme astunud nii NATO kui ka Euroopa Liidu liikmeteks, võtnud kasutusele ühisraha Euro ning meil on võimalus reisida Euroopa Liidu piires viisavabalt. Nüüdseks on eestlased juba Euroopa ühisrahaga harjunud. Euro tulek tegi küll tunduvamalt lihtsamaks rahvusvaheliste arvelduste tegemise, kuid tavainimese elu muutub järk-järgult vaid kallimaks. Samal ajal, kui hinnad tõusevad, säilitavad palgad oma ,,endise kuju". Ega siis ilma asjata streikinud hiljuti meie koolide pedagoogid, kes riigi poolt omale määratud palka naeruväärseks pidasid. Hetkel on kõigi tähelepanu juba mitmendat nädalat kestval arstide streigil. Pikad ravijärjekorrad vaid venivad ning vastu võetakse enamasti vaid hädavajalikku ravi vajavaid patsiente. Teleintervjuudes räägivad kirurgid, kuidas edasi lükatakse kõik operatsioon...
Inimene vutlaris. A. Tsehhov Mironossitskoje küla äärel, vallavanem Prokofi küünis seadsid hiljaks jäänud kütid end öömajale. Neid oli ainult kaks: loomaarst Ivan Ivanõts ja gümnaasiumiõpetaja Burkin. Ivan Ivanõtsil oli võrdlemisi veider kahekordne perekonnanimi Tsimsa-Gimalaiski, mis ei sobinud talle kuidagi, ja teda kutsuti kogu kubermangus lihtsalt ees- ja isanime pidi; ta elas linna lähedal hobusekasvanduses ja sõitis nüüd jahile , et värsket õhku hingata. Gümnaasiumiõpetaja Burkin oli aga igal suvel krahv P. pool külas ja teda peeti ses maakonnas juba ammu omaks inimeseks. Nad ei maganud, Ivan Ivanõts, pikk, kõhetu, pikkade vurrudega vanamees istus väljas ukse ees ja suitsetas piipu; teda valgustas kuu. Burkin lamas sees heintel ja teda polnud pimedas näha. Jutustati mitmesuguseid lugusid. Räägiti muu seas sellest, et va...
Kuressaare Gümnaasium Voltaire'i filosoofilised mõtted Refereering Grete Miller 10. klass Juhendaja: Marti Tarkin Kuressaare 2012-05-10 ,,Kui jumalat ei oleks olemas, siis inimesed mõtleksid ta välja." (Voltaire, 1986; 172) Voltaire usub, et inimestel on alati vajadus lohutuse ja lootuse järele. Mina arvan, et inimesed on veel omakasupüüdlikumad ja tahavad, et oleks keegi suur kelle kaela oma rasked ja vahel valed otsused lükata. Lihtne on mõne häda korra öelda, ,,See oli määratud nii juhtuma ja ma ei olekski midagi saanud muuta, selle asemel, et öe...
Ametniku surm A.Tsehhov Ühel kaunil õhtul istus mitte vähem kaunis eksekuutor Ivan Dmitrits Tservjakov teises toolireas ja vahtis läbi binokli ,,Corneville`i kelli". Ta vahtis ja tundis enese õndsuse tipul olevat. Kuid äkki... Juttudes esineb tihti see ,,kui äkki". Autoreil on õigus: elu on nõnda täis ootamatusi! Kuid äkki kiskus ta nägu krimpsu, silmad kissi, hingamine peatus...ta tõmbas binokli silmade eest, kummardus ja ... atsihh!!! Aevastas, nagu näete. Aevastamine pole kellelegi ja kuskil keelatud. Aevastavad nii matsid kui politseimeistrid ja vahel isegi salanõunikud. Kõik aevastavad. Tservjakov ei kohmetunud sugugi, pühkis rätikuga suud ja vaatas nagu viisakas inimene enese ümber: kas ta vahest oma aevastusega kedagi ei tülitanud? Kuid siin pidi ta juba kohmetuma. Ta nägi, et tema ees esimeses toolireas istuv vanahärra hoolikalt kindaga oma ki...
Meie rahva eripära jääb püsima ainult keele ja kultuuri hoidmisega. Riik on meie keele ja kultuuri alustala. Selleks, et keel ja kultuur püsima jääksid, peab riik suutma hoida inimesi omas riigis. Eesti rahvas jääb püsima, kui riigis jätkub kõigile töökohti, kui me pärandame oma keelt ja kultuuri järgnevatele põlvkondadele ning kui julgeme erineda teistest riikidest. Äsja eriala või kooli lõpetanud noortel on Eestis küllaltki raske tööd leida. Noortel pole ka kindlat sissetulekut ja puudub kindlustunne. Lisaks on palgad üsna väikesed, võrreldes Euroopa palkadega. Seetõttu lähevad julgemad noored tihti välismaale tööle ja isegi elama. See näitab, et meie riik ei oska väärtustada inimeste pingutusi ja teised riigid hindavad võõraid rohkem, kui oma kodumaa. Ka inimesed ise ei tea, kui palju nad tegelikult väärt on. Enamus riikides mõeldakse rahva heaolu peale ja hinnatakse inimesi rohkem, sest kui riik väärtustab ra...
,,Mälestused aitavad elada." Kas alati? Mälestusi on mitmesuguseid. Mälestused, mida meenutades tõmbuvad suunurgad üles ja silmad hakkavad helkima. On mälestusi, mis painavad inimesi terve elu ning ainus soov oleks need unustada, et eluga edasi minna. Nii oli ka Sofi Oksaneni raamatus ,,Puhastus", kus osal hoidsid mälestused hinge sees, teistel jällegi tekitasid mälestused ainult hingepiinu. Paljudele küüditatuile olid mälestused kodumaast väga tähtsad. Kodumaad meenutades jätkus inimestel jõudu ja usku, et kord saab koju tagasi minna. Ka Ingel meenutas kodu. Ta istus tihti akna all ja vaatas öist taevast. Taevas oli samasugune naga koduski ning pani Ingli naeratama. Kuigi kodu võis olla kaugel ja elu Vladivostokis erinev Eesti omast, siis taevas oli üks kindel asi, mis oli igal pool samasugune ja muutumatu. Ingel otsis taevast Suurt Vankrit, kuigi see paistis kehvemini kätte, siis oli see ikk...
3. Novell. Neifile nimi Filomena nimi Saladin nimi Juut nimi Neifile: No jah. (Kehitab õlgu.) Ja nii see lugu oligi. Filomena: See oli päris hea novell! Mulle meeldis. Saladin: Jaa! Mulle ka! ~Juut noogutab, mõmmisedes heakskiiduks. (Mhmh)~ Filomena: Hmm... Neifile lugu tuletas mulle üht teist juttu, mis räägib juudist. Kuna meil juba usust ja Jumalast juttu oli, siis ehk oleks see asjakohane. See peaks samuti manitsema teid ettevaatlikusele, kallid sõbrannad. Rumalus võib anda õnnetunde, kuid samas kiskuda viletsusse. Mõistus päästab aga suuremast ohust ning tagab kindlustunde. Näiteid on palju, kus rumalus... (Põrnitseb Neifilet altkulmu, kui see teda katkestab.) Nefilie: Ära hakka nüüd romaani lugema. Räägi see jutt. Filomena: Olguolgu. Ära riidle. Eks ma siis räägin selle, nagu lubasin enne. Noh... Oli üks mees Egiptuses, kes vahvuse tõttu oli sultaniks saanud... (Mõtesse jäädes.) Neifile: (Käed ristates, pilgutated....
Raamatu ehitus Raamat koosneb raamatuplokist ja köitekaantest. Raamatuplokk koosneb volditud ja kindlas järjekorras komplekteeritud ning marlile või nöörile õmmeldud köitevihikutest. Raamatuploki selja moodustavad kokkuõmmeldud trükipoognate murded. Esikülg on raamatuploki selja vastaskülg. Ploki ülemise ja alumise külje vahelist kaugust nimetatakse raamatuploki pikkuseks ja kõrguseks; selja ja esikülje vahelist kaugust ploki laiuseks ja kaugust esimesest lehest viimase leheni ploki paksuseks. Eesleht on raamatuploki esimesele ja viimasele lehele kinnitatud kahekordne kokkumurtud paberileht. Eeslehe abil kinnitatakse raamatuplokk kaante külge. Nööride ja seba (eeslehe külge kinnitatud paksema pabeririba) abil ühendatakse raamatuplokk köitekaantega. Marlile köidetud raamatuplokil seba puudub. Seda asendab ploki paksusest 15-20 mm laiem marliriba. Selline köide on tugevam ja vastupidavam. Kaptaalpael on kleebitud raamatuploki s...
Kohustuslik kirjandus Romantism: 1. Merimee "Carmen" 2. Muinasjutud: Grimmid "Punamütsike"; Perralt "Saabastega kass" ; Andersen "Väike merineitsi" 1 muinasjutt("Inetu Pardipoeg"), Kreutzwald "Eesti rahva ennemuistsed jutud", mõni muinasjutt. 3. Poe "Usheri maja hukk", "Mõrv rue Morguel" 1 novell vabal valikul 4. Pukin "Jevkeni Onegin" 5. Kreutzwald "Kalevipoeg" (1, viimane ja keskelt mõni lugu) 6. Koidula isemaaluule, Tuglase novella, 1.Liivi luuletusi Realism II p.a 1. Balzac "Isa Goriot" 2. Flaubert "Madame Bobary" 3. Zola "Theresa Raquin" 4. Dostojevsti "Kuritöö ja karistus" 5. Tehhov , 6novelli + "kajakas" => "Palat nr6" "Jonõts" "Inimene Vutlaris" "Kameekon" "Daani koerakesega" "Maja arklitooga" 6. Vilde "Möeküla Piimamees" 7. "Põrgupõhja uus vanapagan" 8. Salinger "Kuristik rukkis"
1. I J.Krossi ,,Väike Vipper": kokkuvõte süzeest; Vipperi ja Ledoute`i iseloomustused; teose peamõte. II Sonett. Shakespeare´i soneti peastesitus: meeleolu ja sõnumi sõnastamine; Kõnekujundid luuletuses; soneti tunnused SONETT-13. sajandil Itaalias loodud luulevorm, koosneb 14 värsist (reast). Itaalia soneti värsid jagunevad stroofideks (salmideks) skeemi 4+4+3+3 järgi. Peategelaseks oli Tiit Vipper, keda hüüti Väikeseks Vipperiks. Ta õppis Granbergi gümnaasiumis. Ta polnud küll auditooriumi heleda pea, aga siiski oli seadnud ta endile eesmärke ja püüdles nende poole . Pead oli tal just mateaatiliste ainete peale , vähem vedas tal keeltega. Kuigi Vipper oli tark poiss, oli tea nõrkuseks see, et ta oli endassetõmbunud ja lasi ebaõnnestumistel end liialt mõjutada. Monsieur Ledouté , tea prantsuse keele õpetaja , oli seadnud enda eesärgiks seda poissi kiusata ning see tal ka õnnestus.Ledouté oli jäärapäine ja enesekeskne meesterahv...
Kuningas Oidipus * "Kuningas Oidipus" on Ateena näitekirjaniku Sophoklese värsstragöödia, mis esietendus umbes 429 eKr. * Tragöödia süzee põhineb Antiik-Kreeka legendil Teeba kuninga Laiose pojast Oidipusest, kelle isale oli ennustatud, et tema poeg tapab ta ning abiellub tema naisega. Püüdes ennustatut vältida, andis Laios karjasele käsu poeg tappa, karjane aga halastas lapsele ning jättis ta ellu. Suureks kasvanuna naasis Oidipus kodumaile. Teel juhuslikult Laiosega kohtudes ei tundnud nad teineteist ning neil tekkis tüli, mille tulemusel Oidipus Laiose tappis. Seejärel jõudis ta Teebasse, mis oma surnud kuningat leinas. Ta abiellus kuninganna Iokastega, kes oli tema ema, ning sai ise Teeba kuningaks. Kui Teebat tabas katk, ütles Delfi oraakel Oidipusele, et Teebas elab Laiose tapja ning kui too välja saadetakse, lõpeb ka katk. Pooleldi juhuse läbi sai Oidipus oma abikaasalt ja emalt teada Laiose surma asjaoludest nin...
JAAN TÄTTE „ RISTUMINE PEATEEGA. PIIRANGUTE LÕPP““ 1. Sõnasta teose peamõte ja selle põhjal uus pealkiri. Kommenteeri oma pealkirja sõnastust. Teose peamõte seisneb selles, et inimestele on esmatähtis raha ning nad ei hooli tagajärgedest, et raha kätte saada. Uueks pealkirjaks sobiks nt. „Õnn peitub rahas“, see sobiks paremini, sest reaalsest pealkirjast ei ole aru saada tegelikku teemat, kuid sellest saab aru, et teose teema käib raha ümber. 2. Kirjuta umbes 50sõnaline teose sisu kokkuvõte, millest oleks võimalik välja lugeda ka selle teose sõnumit. „Ristumine peateega“ räägib paarist, kes sattuvad ühte lagunenud majja, kus elab üks pealtnäha viletsas seisus mees. Pärast aga selgub, et mehel on väga-väga palju raha ning mõlemad armastajapaarist mõtlesid nüüd vaid rahast. Nad olid valmis ka üksteist maha jätma, et see kätte saada. Saades aru, et nad on liiga kaugele läinud, o...
Inimesed ja nende valikud Inimesed Eestis peavad tihti mõtlema, kuidas elu elada ja milleks. Tihti tehakse otsuseid millestki lähtuvalt ja arvestades asjaolusid. Valimistest on möödas kuu ja koalitsiooni kõnelused on luhtumas. Paljud inimesed mõtlevad, kas nad andsid hääle õigesti või oleks pidanud midagi teisiti tegema. Alati ei ole olemas õigeid ja valesid otsuseid, aga oluline on see, et valik oleks tehtud kaalutletult. Eestlased on liialt enesekesksed ja mõtlevad tihti peale vaid iseendale. Meie riigi kodanikud peaksid olema rohkem sallivamad üksteise vastu. Kohati on näha kihistumis ja inimesed suhtuvad üksteisesse eelarvamusega. Viktoria Ladõnskaja raamatut „ Lasnamäe valge laev“ lugedes mõistsin, kui raske on venelasel Eestis elada. Kui Ladõnskaja läks Tartu Ülikooli ja rääkis, et ta on Lasnamäelt pärit, ei usutud teda. Sellepärast, et teiste meelest oli ta normaalne ja oskas liialt hästi eesti keelt. ...
"Meister ja Margarita" Tegelased: 1) Mihhail Aleksandervits Berlioz (umbes 40 aastane ajakirja toimetaja) 2) Ivan Nikolajevits- poeet 3) Jesua vang 4) Pilatus prokuraator 5) Levious Matteus 6) Stepan Bogdanovits ehk Stjopa ( Berliozi korterikaaslane ) 7) Salapärane ennast professoriks ja mustaks maagiks nimetav Woland 8) Grigori Danilovits ehk Rimski Varieteeteatri finantsdirektor 9) Nikanor Ivanovits- Berliozi korteriühistu esimees 10) Korovjev- Wolandi sober 11) Varenuhha - Varietee administrator 12) Meister kerjus, hull, kirjutas `'Pontius Pilatuse'' raamatu 13) Margarita Nikolajeva Meistri eluarmastus 14) Azazello Wolandi punapäine sõber. 15) Natasa Margarita teenijanna 16) Kass Peemot Wolandi sõber 17) Hella nõid, kes oli Wolandi sõber 18) Grunja Stjopa toateenijanna Toimumis paik: Moskva Esimene peatükk: Ivan ja Berlioz said Patriarhi tiigi juures kokku. Iva...
Arvamuslugu Alates 2007. aastast võime peaaegu igast ajalehest lugeda artikleid MTÜ Eesti Euroopa Liikumise endise juhi Anna-Maria Galojani kohta, keda süüdistatakse endale rõivaste, jalanõude ja ehete ostmises Eesti Euroopa Liikumise raha eest. Samuti kasutas ta MTÜ raha reiside ja ilusalongi teenuste eest maksmisel. Selleks kulus tal ligi 60000 . Samuti süüdistatakse naist võltsdokumentide kasutamises. Nüüd on Galojan aga vihane, et tema õigusi on rikutud ja kõik tunnistajad ei ole tulnud kohtusse tunnistust andma. Näiteks tahtsid Galojan ja tema advokaat, et kohtus tunnistas Toomas Hendrik Ilves isiklikult, kuid Harju maakohus seda taotlust ei rahuldanud. Ilves oli paar kuud enne Galojani sama mittetulundusühingu juhatuse liige. Advokaat ei täpsustanud, mida tema kaitsealune tahtnuks Ilveselt kuulda, aga Galojani tuttavate kinnitusel oodati, et Ilves räägiks, kas MTÜ-l oli ka varem kombeks osa ...
Miks on Eestis hea elada? Väga paljud inimesed on tõstatanud küsimuse kas eestis on hea elada ja kui on, siis miks. Väga hea on sellise teema puhul teha küsitlus, et näha erinevate inimeste mõtteid ja arvamusi. Eesti president toomas hendrik ilves tegigi nii. Tema üleskutsele reageerisid palju inimesed ja jagasid oma mõtteid teistega. Vastused reastati üles. Mõned argumendid meeldisid mulle väga, aga mõni oli mittesobiv ja mõni oli üldse teemast täiesti mööda minu arvates. Mulle väga meeldis väide : "Meil on alles vanarahvale tähtsad pühad ja uskumused alates vastlapäevaliust ja lõpetades üle jaanitule hüppamisega. Piimahambadki visatakse ahjule." Tõesti on väga hea, et need säilinud on ja, et need kantakse edasi järgmistele põlkondadele. Meeldis ka see, et ,,Meil on laulupidu ja tantsupidu, kus on, mida uhkusega laulda ning mille taktis tantsida!" Ammu teadagi, et eestlased on tuntud laulu- ja tant...
Laps on kodu peegel Vanema põlvakonnaesindajad kurdavad alatasa, et noorus on hukas, saamata aru, et tihtilugu on vaevalt täiskasvanuikka jõudnute vales käitumises süüdi ka kasvatajate ja suunajate möödalaskmised. Paremini kui igapäevaelus paistavad kasvatusvead kätte ilukirjandust lugedes või filme vaadates. Raimond Kaugveri romaani ,,Meie pole süüdi" peategelase Vahur Puustaki lugu tõestab veenvalt, et laps võtab märkamatult omaks vanemate tõekspidamised. Laps omastab väärtushinnangud ja moraalinormid kogu elu jooksul. Ümbritsev keskkond ja inimesed mõjutavad meid sünnist saati. Lapsel on vaja turvatunnet, mida talle kodus peaks pakutama, kuid kui seda tunnet ei ole, otsib laps seda kusagilt mujalt. Ideaalse näite selle kohta saab tuua filmist ,,Õnnelind flamingo" peategelase Vahuri elust. Vahuri ema oli pidevalt tööga hõvatud ning käis komandeeringutes ja tema isa ei tundnud eriti huvi oma poja teg...
LENDAS ÜLE KÄOPESA KEN KESEY Mirjami Uutela 12C Võru Kreutzwaldi Gümnaasium • Ilmumisaasta: 2000 ( ERSEN ) • Kirjutamisaeg: 1962 • Tõlge: Matti Piirimaa • Ameerika üks kõige hinnatumaid ja keelatumaid romaane KENNETH ELTON „KEN“ KESEY • 17. september 1935 – 10. november 2001 • Kuulsaim teos: „Lendas üle käopesa“ • 1960. aastal osales salajases eksperimentaalses USA Sõjaväe uuringus PEATEGELASED • Randle Patrick McMurphy • Suur Õde (Ratched) • Pealik Bromden • Harding • Billy Bibbit Sündmuskoht: vaimuhaigla SISUKOKKUVÕTE • Vaimuhaigla hall ja tavapärane elu • Tööfarmist saabub McMurphy • Elu on pea peale pööratud • Patsientide huvitavad seiklused • Põgenemiskatse • Ootamatu lõpp LEMMIKTEGELANE • Randle Patrick McMurphy • 35-aastane • Julge, otsekohene, teistest erinev, valju, enesekindel, viisakas...
Tere, Mina olen Kairi ja räägin teile facebookist ja internetist. Internet on üheaegselt nii kasulik kui kahjulik nagu tuli ja vesi kui neid on liiga palju, on nad kahjulikud, kui aga piisavas koguses, siis kasulikud ja aitavad meil igapäevaeluga toime tulla. Mida me arvame sellest, et üks Ameerika 15-aatane poiss ütles avalikult ,,kakskümmend tundi päevas internetis istuda on normaalne". Aga peale internetis istumise peab 15-aastane ka koolis käima. Nii väitiski ta, et öösel magab ta keskmiselt neli tundi, koolis on internetis olemiseks abiks telefon, kodus aga tavaline arvuti. See viieteistaastane poiss aga unustas rääkida, et ta kannab prille, mille klaasi tugevuseks on pluss viis, ja et tema rüht sarnaneb kaameli omale. Kui palju me mõtleme arvutis istudes oma tervisele? Ma arvan, et mitte eriti palju. Paljud meist võtavad õhtuti chipsikausi kõrvale ja surfavad edasi. Ma loodan aga, et paljud no...
Kas tänapäeva mees on rüütel? Tänapäeva kultuur on keskaja omast väga erinev. On muutunud näiteks majandus ja kultuur, sealhulgas ka valitsemisvormid kui ka maailmapilt. Keskajal olid kõigil omad rollid ühiskonnas. Feodaalhierarhia madalaimaks astmeks oli justnimelt rüütliseisus.Keskaja rüütlite peamine kohustus oli rüütlieetika, mis tähendas seisuseuhkust, truudust ja ustavust oma senjöörile. Kuid kas ka tänapäeval on olemas rüütlid? Selle vastamiseks tuleb võrrelda tänapäeva mehi keskaegsete rüütlitega. Kui vanasti oli rüütlite varustuseks raudrüüd, relvad ja paremal juhul ka hobused, siis tänapäeval see nii ei ole. Rüütel ei pea olema keegi, kes relvaga teisi oma senjööri eest tapab. Me võime kutsuda rüütliteks näiteks ka jalgpallureid. Tippjalgpallur alustab oma treeninguid juba väga varakult, kulutab aastaid treenimiseks, hoiab oma vormi aastaringselt, et olla paremas vormis kui ta vastased. Õpib ka om...
Raskolnikovi tee patukahetsuseni Teoses "Kuritöö ja karistus" nägi peategelane Rodion Raskolnikov kurja vaeva, et end elu merelainetel pinnal hoida. Temas oli julgust sooritada mõrv, mis tema arvates tähendas ühe õela ja rikka inimese ohverdamist teiste vaesusest päästmise nimel. Rodioni õnnetuseks sattus ta kuriteo tagajärjel oma mõtete sasipuntrasse. Lahendus hullusest vabanemiseks näis olevat enesetapus või patukahetsuses. Pärast võigast topeltmõrva elas Raskolnikov justkui kahes maailmas. Üks maailm oli reaalne, teine seevastu ulmeline. Seal ulmelises maailmas nägi Rodion kahtlaseid unenägusid, viirastusi, mis olid tingitud meeletust hirmust vahelejäämise ees. Süütundest rõhutuna, haigena üritas ta lähikondlaste armutülidest, reetmisest, pettustest ja surmast hoolimata väljavalitu ideaali säilitada õigustades kahe naise mõrva sammuna, mis oli tema kui erilise inimese jaoks väl...
docstxt/133415723529521.txt
Vägivallaks nimetatakse jõu või sõna kasutamist vaimse või füüsilise vigastuse tekitamiseks ja seda vastu ohvri tahtmist. Sageli võib see tugevalt mõjutada kannatanu edasist elu. Mis ajendab inimest teisi alandama ja julmalt kohtlema ning mis on selle tagajärjed? Ajalugu vaadates võiks arvata, et inimene oli minevikus palju agressiivsem. Mitmed sõjakäigud, linnade laastamised ning riikide vallutamised olid tavalised. Lähiajal on olnud suuremamõõtmelised vägivallaaktid kaks maailmasõda. Valimatult hävitati uusi tehnoloogiaid kasutades kõike, mida peeti vaenlase omandiks. Terved linnad olid varemetes, tsiviilelanikke hukkus miljoneid ning paljusid tapeti päritolu põhjal. Sõja lõppedes jagunes maailm kaheks, kus ühes oli demokraatlik kord ja teises totalitaarne, mille puhul hoiti maid koos sõjaväe kasutamise ähvardusel. Nüüd on aga uueks ohuks terroristid, mis näitab, et inimene pole suutnud oma agressiivsust maha suruda. ...
Juba maast madalast õpetatakse meid elama reeglite järgi. Kui lapsepõlves ütlesid vanemad, mida teha võib ja mida mitte, siis nüüd hakkavad üha enam meie elu vormima seadused. Kuid kas on neid üldse vaja? Miks me ei või olla täiesti vabad? Peresisesed reeglid on olnud pikka aega tähtsaimad piirangud, mida me teame. Ema ütles, kui palju kommi süüa tohib ning keelas puutuda ravimeid. Hoiatati, et õues üksi liiga kaugele ei mindaks ning hoiduda võõrastest inimestest ja nende pakutavatest asjadest. Oma vanemaid tuleb austada ning neile ei tohi vastu hakata. Kodutööd tuleb ära teha ning õppida hästi. Taskuraha jagatakse tavaliselt plaani alusel. Veidi vanemana lubati kauem väljas olla, kuid siiski pidi kindlaks ajaks koju jõudma. Need perekonnas loodud reeglid õpetavad inimest hilisemas elus järgima ka teisi, riigi poolt seatud piiranguid. Ühe osa inimest ohjeldavatest reeglitest moodustavad eetika ja moraal. Need mää...
"Lohetätoveeringuga tüdruk" Stieg Larsson Referaat kirjandusteosest Aprill 2012 Kirjaniku CV Ees-ja perekonnanimi: Karl Stig-Erland Larsson Pseudonüüm: Stieg Larsson Sünniaeg ja koht: 15.08.1954, Skelleftehamn, Rootsi. Surmaaeg ja koht: 9.11.2004, Stockholm, Rootsi. Elukohad: Skelleftehamn, Bjursele küla, Umeå ja Stockholm. Perekonnaseis: Vabaabielu, partneriks Eva Gabrielsson. Haridus: Gümnaasiumiharidus. Töökohad: Vabakutseline fotograaf, graafiline disainer Rootsi suurimas uudisteagentuuris Tidningarnas Telegrambyrå, peatoimetaja ning ajakirjanik ajakirjanduslikes väljaannetes Fjärde Internationalen ning Expo, samuti kirjutas erinevatel eluperioodidel väljaannetele Fourth International ning Internationalen. Mida kirjutanud: Kirjutanud mitmeid artikleid ning raamatuid rassistlike organisatsioonide ja paremäärmuslaste tegevusest Rootsis, teadusulme fännina kirjutanud lugusid erinevatele ulmeajakirjadele. ...
Lugemistest ,,pärast tormi" Kristiina Ehin 1. Luuletuse peamõte seisneb selles, et inimesed risustavad maailma, tekitavad prahti ja inimestest jääb maailma järele nn ökoloogiline jalajälg. Inimesed peaksid mõtlema jätkusuutlikumalt, et ka nende lapsed ja lapselapsed peavad siin maailmas elama ning sellest lähtuvalt muutma enda käitumist ning suhtumist maailma, sellest rohkem hoolima ning seda korras hoidma. Sellele viitavad read luuletusest luuletusest: ,,puhastan, et mu uhked roosid ei peaks kasvama läbi selle teab kust kohale lennanud lipitseva ja lipendava okaste külge klammerdunud kile. (Rooside all on siin mõeldud lapsi ja lapselapsi.) 2. Luuletuse meeleolu on võrdlemisi masendav ja ahastav. ,,ja mitte ainustki sõrmust ja mitte ainustki kuldse kõrvaga karikat", need read viitavad väga selgelt ahastavale meeleo...
Aktiivne vananemine "Noorus on aeg tarkust õppida, vanadus seda kasutada." J. J. Rousseau Igal inimesel, kes elab Euroopa Liidus, peaks olema õigus väärtuslikule elule, olgu selleks siis kas noorema või hoopiski vanema generatsiooni esindaja. Maailmas leidub ju palju selliseid motosid ning müüte, mille kohaselt on kõigil inimestel võrdsed õigused. Taolised sõnad on kirja pandud ka erinevate riikide põhiseadustesse kui üks põhiline inimõigus. Seda kõike lähemalt uurima hakates ning mõeldes Euroopa aasta põhimõtte peale, tekkis mul aga küsimus, kas ikka on? 2012. aasta on põlvkondadevahelise solidaarsuse ja aktiivsena vananemise Euroopa aasta. Antud aasta eesmärgiks on informeerida nooremat põlvkonda vanemate inimeste panusest ühiskonna heaks, edendada suuremat koostööd ja huvide ühtsust erinevate generatsioonide vahel, levitada häid tavasid ja kogemusi n...
"Luikede järv" Neljandal veebruaril külastasin Rahvusooper Estoniat, kus esmakordselt nägin oma silmaga balletti. Etendus ise tekitas väga erinevaid emotsioone ning mõtteid, samas oli seda äärmiselt raske mõista ja kommenteerida. Loomulikult esimene asi, mis balletti puhul silma hakkab, on ikkagi mehed retuusides. See kummaline vaatepilt oli kohati vägagi häiriv. Ometigi oli äärmiselt meeldiv vaadata imekauneid eesti ja vene neidusid graatsiliselt tantsimas. Sisuks on taaskord armastus. Noor prints peab võtma üle trooni, sest tema isa suri ning ema on otsustanud selle talle anda. Mees aga ei taha veel vastutust enese peale võtta, ta tahab maailmas ringi käia, uudistada, näha, mida elul talle pakkuda on. Ta leiab noore luige näol ka enda eluarmastuse, kuid tema ema uus mees üritab teda naisest lahutada. Ühel ballil ilmub printsi ette noor neiu, kes on äravahetamiseni sarnane tema armastatug...
Salakambrisse viimine, salomoni sõrmus (Laval on salakamber, mille sees on karbike särava hõbelaua peal. Karbi sees on Saalomoni sõrmus. Lava valgus on hämar. Paar küünalt põleb. Põrguneitsi on kaunis, heledate juustega ja ilusa jumega. Peeter on tumedate juustega, jalas püksid ja seljas tavaline ühevärviline pluus.) Tsenaarium : PÕRGUNEITSI: ( saladuslikult ) Selle sees on minu kõige kallim varandus, mille sarnast maailmas ei ole, see on üks kallis kuldsõrmus. PÕRGUNEITSI: ( meelitavalt ) Aga et meie armastusesidemel igavene kestus oleks, pead sa mulle sõrmuse vastu kolm verepiiska andma. PEETER: (uudishimulikult ) Aga mis lugu selle sõrmusega siis on? PÕRGUNEITSI: ( teeb kavala näo ja ütleb pool sosistades ) Ühelgi elaval inimesel ega loomal ei ole veel tänaseni selle saladusliku sõrmuse väge tunda saanud, sest et keegi neid salamärke pole osanud seletada. PEETER: ( huvitatult) Tahaks väga teada millise...
Minu nõuanded konfliktiga toimetulekuks Nii nagu ütleb ka Eesti rahva vanasõna, siis kakelda ei saa üksinda. Ilmselgelt lõppeksid paljud tülid tunduvamalt kiiremini ega tooks kaasa niivõõrd suuri probleeme, kui inimesed lõpetaksid teineteiste süüdistamise. Usun, et konfliktid tekivad tihti tolerantsuse puudumisest. Meile ei meeldi, kui mõni inimene on välimuselt erinev, suhtub elusse teisiti või käitud meile vastuvõetamatult. Juba ajalugu räägib suurtest konfliktidest, mis tekkisid erineva nahavärvi, keele, usu ja kultuuri tõttu. Neist neljast tegurist, mis on tekitanud konflikte läbi mitmete sajandite, on tänapäeval kõige mõjuvõimsamad rassism ja religioon. Kuigi minu arust on viimane neist tõsisem probleem. Nimelt ei rünnata sõjaliselt riike ja piirkondi, kus elavad negriidse- või mongoliidse rassi esindajad. Kahjuks leidub veel 21.sajandilgi kohti, kus pidev sõjategevus on tingitud erinevate...
NOAROOTSI GÜMNAASIUM Elery Mitman KALEVIPOJAGA SEONDUVAID KOHTI Referaat Noarootsi 2011 Kalevipoja Võnnu kivi Ennemuiste suurustanud Kalevipoeg ja Vanapagan kahekesi ja kumbki lubanud teisest kaugemale visata. Kalevipoeg valinud suure kivi ja lubanud seda Tallinnast Võnnu linna visata. Viskamise juures libisenud aga kivi Kalevipoja sõrmede vahelt ära ja kukkunud Taali mõisa lähedale Tori jõesse. Praegu kutsutakse seda kivi Võnnu kiviks; ta suurus ulatab kaugelt üle veepinna. Vanapagan valinud niisama suure kivi ja lubanud Tallinnast Riia linna visata. Visanud, kuid kivi kukkunud Vändrasse Vihtra mõisa lähedale maha. Et viskamises Kalevipoeg võitnud ja Vanapagan alla jäänud, siis hakanud Vanapagan suurustama ja kiitlema, et tema sellepärast ...
Raamatu kaardistamine 1. Pealkiri, autor - ´´Carmen``, Prosper Mérimée. 2. Peategelased Carmen, don Jose ja arheoloog, kes oli mina-tegelane. 3. Tegevuskoht Hispaanias. 4. Sündmustik Tegevuse esimene pingeline koht oli siis, kui arheoloogi juurde tuli võõras mees. Arheoloog ei teadnud, kes see oli ning kui ta temaga kaasa läks kasvas pinge pidevalt. Kulminatsioon oli siis, kui ta teada sai, et tema ongi see röövel, kellest kõik rääkisid ning pingelangus tekkis siis, kui ta don Josele ära rääkis, et tema teejuht, Antonio, läheb ja kavatseb don Jose ülesse anda. Sellele järgnes konflikti lahendus ehk siis arheoloog läks röövliga kaasa. Teine tegevuse pingestumine toimus siis, kui don Jose arheoloogile jutustas oma vangi sattumise põhjuseid. Ning kui ta jõudis kohani, kus ta ütles Carmenile, et ta tapab ta ära, kui ta temaga koos ära ei sõida. Ning kulminatsiooniks on see, kui ta teatas, et ta lõi Car...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
