Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Sulge
Add link

Kategooria keemia alused - 116 õppematerjali

Keemia >> Keemia alused
29
doc

Keemia aluste KT3

kontrolltöö Küsimused, mis on toodud kaldkirjas, ei tule kontrolltöösse, kuid võivad esineda eksamiküsimustes. Tudeng peab teadma erinevate rühmade elementide peamiste ühendite nimetusi, oskama kirjutama ühendile vastavat keemilist valemit või vastupidi. Tudeng peab oskama kirjutama erinevate rühmade elementide peamiste ühendite tekkereaktsioone ning neid tasakaalustama. 1. Tähts...

Keemia alused - Tartu Ülikool
30 allalaadimist
0
jpg

Keemia alused. Tasemetest. 1 variant.

Pilt keemia aluste tasemetesti esimesest variandist...

Keemia alused - Tartu Ülikool
4 allalaadimist
12
docx

Keemia aluste praktikumi Protokoll 4

aq – ühend lahuses, s – tahke ühend või sade (vahel näidatakse ka noolega ↓), l – vedelik, g – gaas (vahel märgitakse ka noolega ↑). Ioonvõrrandite kirjutamisel jälgida järgmisi reegleid:  lahku võib kirjutada kõik tugevad elektrolüüdid  vasakul ja paremal pool korduvad ioo...

Keemia alused - Tartu Ülikool
12 allalaadimist
4
docx

Kordamine keemia aluste esimeseks kontrolltööks

KORDAMINE KEEMIA ALUSTE ESIMESEKS KONTROLLTÖÖKS Kvantarvud - selgitada nelja kvantarvu tähendused, võimalikud väärtused. Osata kirjutada kvantarvude minimaalsedmaksimaalsed väärtused. n – peakvantarv, määrab energianivoo, kuhu elektron kuulub ehk määrab ära elektroni energiataseme n= 1, 2, ..., ∞ l – orbitaalkvantarv, määrab alanivoo, kuhu elektron kuulub, ja ka vastava lainefunktsiooni ruumilise...

Keemia alused - Tartu Ülikool
7 allalaadimist
9
pdf

Termodünaamika alused

Põhimõisted ja -seaduspärasused I. Termodünaamika alused 1. Termodünaamika põhimõisted Süsteem ­ vaadeldav universumi osa (liigitus: avatud, suletud, isoleeritud); faas ­ ühtlane süsteemi osa, mis on teistest osadest eralduspinnaga lahutatud ja erineb teistest osadest oma füüsikalis-keemiliste omaduste poolest; olekuparameetrid ­ iseloomustavad sü...

Keemia alused - Tartu Ülikool
134 allalaadimist
18
docx

Keemia aluste Protokoll 1

TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI0020 Keemia alused Laboratoorne töö nr. Töö pealkiri: Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvesta...

Keemia alused - Tartu Ülikool
15 allalaadimist
10
doc

Keemia aluste praktikum - LABORATOORNE TÖÖ 2 - Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine

LABORATOORNE TÖÖ 2 Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva segus Töö eesmärk: Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Sissejuhatus: Kasutusel on erinevad seadused lahuste kohta ning nende abil leitakse soola mass lahuses (Lahus on kah...

Keemia alused - Tartu Ülikool
32 allalaadimist
11
doc

Keemia Praktikumi KT vastused

Mool ­ aine hulk, mis sisaldab 6,02 10 23 ühe ja sama aine ühesugust osakest. 2. Molaarmass ­ on ühe mooli aine mass grammides, dimensiooniks on g/mol. 3. Avogardo seadus ­ Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule. 4. Daltoni seadus ­ Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu...

Keemia alused - Tartu Ülikool
30 allalaadimist
1
txt

Keemia rektsiooni reeglid

+hape=sool+vesi happeline o. +alus=sool+vesi aluseline o. + happeline o.=sool REAGEERIVAD ALATI sool+sool=sool+sool LHTEAINED PEAVAD VEES LAHUSTAMA AGA VHEMALT 1 SAADUS PEAB OLEMA MITTELAHUSTUV sool+alus=alus+sool LHTEAINED PEAVAD VEES LAHUSTAMA AGA VHEMALT 1 SAADUS PEAB OLEMA MITTELAHUSTUV sool+hape=sool+hape PEAB TEKKIMA REAGEERINUD HAPPEST NRGEM HAPE VI SADE aluseline o. + vesi=alus+vesi AINULT 1A ja 2A RHMA METALLIDE OKSIID...

Keemia alused - Kutsekool
7 allalaadimist
6
doc

Keemia alused: Termodünaamika

Mis on süsteem ja keskkond termodünaamikas? Kuidas süsteeme klassifitseeritakse? Tooge näiteid! ­ Süsteem on see osa, millest oleme huvitatud (kapp). Kõik ülejäänu on ümbritsev keskkond (tuba kapiga jne). Süsteem võib olla: 1) avatud, kui ta vahetab (võib vahetada) keskkonnaga ainet ja energiat (auditoorium); 2) suletud, kui toimub ainult energiavahetus(õllepudel); 3)isoleerit...

Keemia alused -
14 allalaadimist
1
docx

Keemia spikker 8. klass- aatommass, aatommassiühikud, lihtaine, molekulvalemid, molekulid, liitaine, kristalsed ained

Molek ulmass(Mr)-molekuli mass aatommassiühikutes.Li-7,Na-23,Se -79.Lihtaine koosneb ainult ühe ja sama elemendi aatomitest .Lihtainena esinev metall koosneb ainult metallilise elemendi aatomitest.Lihtainena esinev mittemetall koosneb ainult mit temetallilise elemendi aatomitest.O2-hapniku molekuli valem ,N2-lämmastiku molekuli valem.H-üks vesiniku aa...

Keemia alused - Põhikool
6 allalaadimist
9
doc

Keemia aluste praktikumi kontrolltööd

Milleks ja kuidas te kasutasite areomeetrit? Joonistage põhimõtteline pilt! Kasutasime keedusoola lahuse tiheduse määramiseks. Skaalalt lugesime tiheduse näidu järgi, milleni areomeeter lahusesse sukeldus. 2. Millisel seadusel põhineb areomeetri kasutamine? Archimedese seadusel: igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud...

Keemia alused - Tartu Ülikool
45 allalaadimist
10
doc

Keemia aluste praktikum - LABORATOORNE TÖÖ 3 - Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus

LABORATOORNE TÖÖ 3 Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus Sissejuhatus: Keemilised protsessid võib jagada pöörduvateks ja pöördumatuteks. Pöördumatud protsessid kulgevad ühes suunas praktiliselt lõpuni. Selliste protsesside näiteks on mitmed reaktsioonid, mille käigus üks reaktsiooni-saadustest (gaas või sade) eraldub süsteemist 2KClO3(s) 2KCl(s) + 3O2(g) Vastupidises suunas see reaktsioon ei kulge...

Keemia alused - Tartu Ülikool
37 allalaadimist
8
doc

Keemia aluste praktikum - LABORATOORNE TÖÖ 4 - Reaktsioonid elektrolüütide lahustes

LABORATOORNE TÖÖ 4 Reaktsioonid elektrolüütide lahustes Töö eesmärk: Elektrolüütide lahustes toimuvate reaktsioonide kulgemise peamiste põhjuste selgitamine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul, redoks- reaktsioonide võrrandite tasakaalustamine. Sissejuhatus: Reaktsioonivõrrandeid võib esitada kahel viisil ­ molekulaarkujul ja ioonvõrrandina. Molekulaarkujul...

Keemia alused - Tartu Ülikool
43 allalaadimist
18
docx

Keemia alused: süsinikdioksiidi molaarmassi määramine

Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärgid Töö ülesandeks on laboratooriumis gaaside saamine. Samuti õppida tundma seoseid gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ning rõhu vahel. Eesmärk on leida gaasilise aine molaarmass, kasutades eelmainitud seoseid gaasiliste ainete omaduste vahel. Sissejuhatus Õhu mahu arvut...

Keemia alused - Tartu Ülikool
4 allalaadimist
26
docx

Keemia praktikum nr1: Ideaalgaaside seadused

Sissejuhatus. Gaasilises olekus aine molekulid täidavad ühtlaselt kogu ruumi, molekulid on pidevas korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata – ideaalgaas. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Viimasel ajal soovitat...

Keemia alused - Tartu Ülikool
3 allalaadimist
24
docx

Keemia praktikum nr3: Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus

Kui reaktsioonis osaleb lisaks gaasidele ka tahkeid või vedelas olekus aineid, siis ei panda neid tasakaalukonstandi avaldisse, sest tahke aine ja puhta vedeliku kontsentratsioon on püsiv suurus, mille võib viia tasakaalukonstandi sisse. Keemilise reaktsiooni kiirus Olles kindlaks teinud kõik võimalused tasakaalu mõjutamiseks, on vajalik ka, et tasakaaluolekuni jõutaks suhteliselt lühikese ajaga, st et reaktsioonikiirus oleks maksimaalne. Reaktsioonikiirus homogeenses süsteemis näitab reageerivate ainete kontsentratsioonide muutust ajaühikus (mol⋅dm–3⋅s–1). Reageerivate ainete eripära. Ained käituvad sarnastes tingimustes vägagi erinevalt. Nii näiteks reageerib väike vasetükk kontsentreeritud lämmastikhappega sekundite jo...

Keemia alused - Tartu Ülikool
12 allalaadimist
28
docx

Keemia praktikum nr2: Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus

9 naine 1+ naine 2+ …+nlahusti 3 ppm (parts per million) ppm näitab lahustunud aine massiosade arvu miljonis (106) massiosas lahuses. Kasutatakse väga väikeste sisalduste esitamiseks näiteks keskkonnakeemias. 1g 1mg 1mg 1g ppm  6    10 g 1kg 1l 1ml Normaalne kontsentratsioon (Cn) Praeguseks vananenud mõiste, kuid leiab sageli kasutamist analüütilises keemias. Näitab lahustunud aine ekvivalentide (van. vaal) arvu ühes liitris lahuses naine [ekv ] Cn = V la h us [dm3 ] kus, 1.10 maine[ g] naine =...

Keemia alused - Tartu Ülikool
5 allalaadimist
18
docx

Keemia praktikum nr4: Reaktsioonid elektrolüütide lahustes

Sissejuhatus. Reaktsioonivõrrandeid võib esitada kahel viisil – molekulaarkujul ja ioonvõrrandina. Molekulaarkujul võrrandis kajastuvad vaid ühendid. Täpsemini kirjeldab toimuvat ioonvõrrand, sest elektrolüüdid on vesilahuses jagunenud ioonideks ja osa ioone mingisse vastastiktoimesse ei astu. Et eristada erinevates agregaatolekutes olevaid ja lahustunud ühendeid, on korrektne märkida olek ühendi või iooni juurde. Ioonvõrrandite...

Keemia alused - Tartu Ülikool
29 allalaadimist
28
docx

Keemia aluste protokoll 1: Ideaalgaaside seadused

Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Antud töös kasutatakse aja ja reaktiivide kokkuhoiu mõttes süsinikdioksiidi balloonist. Sissejuhatus Ideaalgaaside seadused Gaasilises olekus aine molekulid täidavad ühtlaselt kogu ruumi, molekulid on pidevas korrapäratus sooj...

Keemia alused - Tartu Ülikool
3 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun