,,Mis oli strateegial viga?" situatsiooniülesanne 1. Probleemi määratlemine: Kellel? Probleem on firma omanikul ja juhil Riho Kullasseppal. Kaudselt on probleem ka firma aksionääridel, töötajatel ja klientidel, sest firma läks pankrotti aksinäärid jäid osast oma rahast ilma, ajakirjanikud kaotasid töö, kliendid jäid oma rahast ilma - kui olid teinud aasta tellimuse. seda ju polnud Mõju? Probleemi ulatus oli suur ja haaras kogu organisatsiooni pluss ka kliente, sest lõpuks läks firma pankrotti kestvate kehvade majandustulemuste tõttu. Probleemid olid ajalehe väljaandmise algusest peale, kuigi teisel aastal läksid päris hulluks ja firma kuulutas välja pankroti. Probleemi tunnused? Firmal läks halvasti, ,,raha pesu" ei õnnstunud nii hästi kui oodati, ,,esimesel tegevusaastal jäid müük ja reklaamist saadav tulu oodatust märksa väiksemateks" ja klientuur jäi väikeseks, sest ,,ilmnes, et Eestis pole piisavalt spordi...
xxxxx Adidas versus Nike situatsiooniülesanne 1. Probleem Probleem on organisatsioonil ehk firmal Adidas, mis on tulnud juhtimisveast tõenäoliselt. Turuosa langus on kestev, tõsine ja sellega tuleb tegeleda, sest see on kestnud juba ligikaudu 20a. Probleem on suur, kuna 1972 . a oli Adidasel 82% turuosast, aga juhtimisvigade tõttu langes see 20 aastaga 4%-ni. Adidase turuosa langus mõjutas teisi firmasid, andes neile võimaluse turule tulla uute toodetega ja kasvatada oma turuosa. Tunnuseks on see, et turuosa langes väga palju ja teised firmad said võimule. Adidase firma läks peaaegu pankrotti. Adidase turuosa languse põhjuseks oli ilmselt juhtimisviga ei suudetud kaasa minna 1970- ndatel aastatel alanud kehakultuuribuumiga. Adidas tegi võistlussportlastele kergeid ja vastupidavaid jooksukingi, aga buumi aeg hakkasid t...
Põltsamaa Ametikool Materjali õpetus A2 Tarmo Prants Kaarlimõisa 2009 1.VEDRUSTUSSÜSTEEM . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ...................... . . 1 1.1. Vedrustussüsteem .......... . . . . . . . . . . . . . . ...................... . . . . . . . . . . . . . . . . ..... 1 1.2. Vedrustuse osade põhifunktsioonid ............... . . . . . . . . ...................................... 1 1.3. Vedru .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..................... 2 1.3.1. Vedru töö .............. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................ 2 ...
Mis on ärietikett ? "Ärietikett" keskendub kõige olulisemale tööalases suhtlemises, andes nõuandeid ja näpunäiteid: · Kuidas jätta endast positiivne mulje · Kuidas luua positiivne imago(eraldi näpunäited meestele kui naistele) · Mida peab teadma bürooetiketist · Mis teeb ärivestlused ja läbirääkimised edukaks · Kuidas olla meeldejääv ja mõjuv telefonivestluses ja ärikirjas · Mida teada lauakommetest · Kuidas toimida teiste kultuuride esindajatega. Tervitamine ja esitlemine "Tervitus on komme või rituaal, millega inimesed annavad kohtumisel märku austavast või sõbralikust suhtumisest teineteisesse või ka oma suhte iseloomu säilimisest või muutumisest. Tervitusega võivad kaasneda ka mitmesugused füüsilised kontaktid, näiteks kätlemine, embamine, patsutamine, suudlemine." Kõige kindlam ja levinum tervitamisviis, mida ametlikus suhtlemises kasutatakse, on järgnev: tõuske püsti, vaadake silma,...
JUHTIMISE ALUSED Arvestustöö nr 1 MÕISTED 1. Juhtimine (management)- inimeste spetsiaalne intellektuaalne tegevusobjektsüsteemi viimine algseisundist soovitud seisundisse. Lihtsustatult on juhtimine subjekti ja objekti vaheline suhe ehk tegevus, mille tulemusena saavutatakse ressursside efektiivne ja edukas kasutamine. 2. Juhtimisfunktsioonid (management functions)- on üldised juhtimiskohustused, mis peavad olema täidetud kõigis tõeliselt tootlikes organisatsioonides. Juhtimisfunktsioonid jagunevad neljaks: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine, kontrollimine,(valitsemine). Ent tänapäeval tuntakse 10-t juhtimisfunktsiooni. 3. Planeerimine (planning)- on keskkonna määramatusega toimetuleku protsess, mille käigus määratakse kindlaks organisatsiooni tegevussuunad ja eesmärgid tulevikuks. Planeerimine on protsess,...
ORGANISATSIOONI KÄITUMINE Suhtlemine ja suhtlemisstiilid. Mina,kui suhtleja... Organisatsioonis saab esile tõsta kaks suhtlemisviisi. Ametlik ja mitteametlik suhtlemine. Mina isiklikult eelistan suhelda horisontaalsel viisil,vastavalt minu ametikohale kohaste ning samal joonel olevate kaaskolleegidega. Ametliku suhtlemise üks alaliike on ka vertikaalne suhtlemine,mida ma võimalikult palju pigem väldin. Minu kogemuste põhjal on see tekitanud pigem pingeid, millest räägin kokkuvõtvalt konfliktide alapunktis. Suhtlemine on väga vajalik organisatsioonile kuna selle kaudu kordineeritakse kogu tegevust. Väga tähtis on partnelussuhe organisatsioonis,mis tähendab kahepoolset võrdsust. Samuti on tavaelus väga tähtis oma teist poolt näha ning tähele panna. Seda suhet tahan iseloomustada järgmiste tunnuste kaudu ning seetõttu katsun need lahtikirjutada läbi oma nägemuse: ...
JUHTIMISALUSTE II KT TEEMAD 1. Organiseerimine( ingl k. organizing) Organiseerimine on töö korraldamise ja struktuuri loomise protsess organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. Organiseerimise käigus määratakse kindlaks planeerimise käigus fikseeritud eesmärkide saavutamise teed. Organiseerimise eesmärgid: · jaotada töö spetsiifilistesse ametikohtadesse ja osakondadesse; · määrata ülesanded ja vastutused, mis on seotud iga ametikohaga; · koordineerida erinevad organisatsiooni ülesanded; · koondada ametikohad üksusteks; · kehtestada seosed üksikisikute, rühmade ja osakondade vahel; · kehtestada ametlikud võimuliinid; · paigutada organisatsiooni ressursid. · Juhtidel tuleb organisatsiooni struktuur kujundada nii, et see võimaldab töötajatel efektiivselt ja säästlikult teha oma tööd organisatsiooni eesmärk...
Kui mina oleksin juht Lugedes pealkirja ,, Kui mina oleksin juht ,, tekib kindlasti küsimus, kas ma sobiksin üldse juhiks ja kas ma oleksin hea juht. Me teame, et juhtimine seisneb organiseerimises ja motiveerimises, üheskoos teatud eesmärkide saavutamise nimel tööd tehes. Et kujuneda tõhusateks liidriteks, kes suudavad meeskonnaliikmeid inspireerida ja arendada, peab juht inimese vajadusi ja käitumisi tundma. Ei ole olemas juhtimises õigeid ja valeid meetodeid, kuid on olemas üldised tehnikad, mida kasutades, saab üles ehitada sobiva juhtimissüsteemi. Ennem kui ma saaksin edukaks juhiks, peaksin ma ennast põhjalikult tundma. Pean tundma oma käitumist ja seda, kuidas ma teistega suhtlen. Kindlati peaksin ka arendama endas välja oskuse tundlikult kaasinimestega suhelda ja õppima selle toel inimeste isiklikke raskusi ja konfliktiolukordi lahendama. Me teame, et ükski juht ei ole täiuslik.Kuid edu saavutam...
Juhtimis alused Mõisted 1. Organisatsioon organisatsioon on defineeritud kui inimrühma, kellel on kindlad strateegia, struktuur ja tehnoloogia ühise eesmärgi saavutamiseks. 2. Formaalne organisatsioon Ehk ametlik organisatsioon. Ametliku organisatsiooni eesmärgid on ette kindlaks määratud ning sinna kuuluvaid inimesi seovad struktuur, tehnoloogia ja strateegia. 3. Mitteformaalne organisatsioon ehk mitteametlik organisatsioon. *Struktuur puudub 4. Primaarne organisatsioon Inimestele meeldib koos teatud tööd teha 5. Sekundaarne organisatsioon tähtis on tulemus 6. Juht - Juht on amet, millega kaasneb õigus, kohustus ja vastutus tagada organisatsiooni ettenähtud toimimine. 7. Juhtimine Juhtimine on teadus. Juhtimise eesmärk on kindlustada inimeste koostegevuse koordineeritus. Juhtimine on ka kunst. Optimaalne otsustamine. 8....
Essee: "Kui mina oleksin juht" Juhiks saamine oleks nagu nii kättesaamatu, aga samas nii kättesaadav. Kõik juhid ei sünni üleöö, juhiks saadakse pikka mööda palju pingutades, loomulikult on ka n.ö pärandijuhid ja tavaliselt ei ole nemad just mitte õppinud heaks juhiks. Kui firmal on hea juht, siis firma töötab õlitatult. Sõna juht on väga tähtis sõna ja tundub väga kõrge ametikohana ja kindlasti on see ihaldusväärne ametikoht kõigile. Kõik me tahame elus juhtida . Kuid kahjuks kõik inimesed ei sobi juhiks. Me kõik oleme erinevad ja on olemas inimtüüpe, kes sobivad töötama erialal, kus nad täidavad käske mitte ei käsi ise. Kes on üldse juht ? Minu jaoks on juht inimene, kes juhib inimeste gruppi. Juht on inimene, keda on usaldatud ennast juhtima. Lugedes artiklit "Kes on hea juht ?" on väidetud, et igaühest võib saada juht. Autor ise ei ole selle väitega nõus ning mina pean autoriga nõustuma. Hea juht asetab enda ego tahaplaanile ja ar...
TMO3170 Organisatsiooni ja juhtimise teooriad ja meetodid kordamisküsimused Organisatsiooni definitsioon + Juhtimise definitsioon + Organisatsiooni edukuse eeldused + Organisatsiooni sise- ja väliskeskkonna tegurid + Eesmärgi definitsioon, eesmärkide jaotus, SMART mudel + Juhtimise funktsioonide definitsioonid + Juhtide jaotus juhtimistasandite järgi + Juhtide jaotus juhtimisvaldkondade järgi + Juhi rollid H.Minzbergi järgi + Juhile vajalikud oskused + Klassikalised juhtimisteooriad + Neoklassikalised juhtimisteooriad + Kaasaegsed juhtimisteooriad + Kavandamise mõiste. Kavandamise vajalikkus + Kavade ja plaanide liigid + Strateegia olemus, strateegilise juhtimise protsess + Organiseerimise mõiste, olemus + Organisatsiooni arengutsüklid - Struktuuri tüübid, nende eelised ja puudused + Orgaanilised, mehhaanilised organisatsioonid + Juhtimisulatus, juhtimistasand, eelised ja puudused + Rivi- ja staabiorganisat...
Tallinna Ülikool Essee Mark Elliot Zuckerberg Autorid: Maarja-Liis Tahk Triin Toomsalu Juhendaja: Ott Alemaa 2013 Elulugu Mark Elliot Zuckerberg on sündinud 14. mail 1984. a. New Yorgis. Mark on psühhiaater Karen Zuckerberg'i ning hambaarst Edward Zuckerbergi ainus poeg. Nende peres on veel 3 tütart. Olles Ardsley Keskkoolis esmakursuslane, Zuckerberg viidi üle Phillips Exeter Akadeemiasse. Seal võitis ta erinevaid auhindu teaduses (matemaatikas, astronoomias ja füüsikas) ning keeltes (Zuckerberg väitis enda kolledzi avalduses, et oskab lugeda ja kirjutada prantsuse, heebrea, ladina ja kreeka keeles). Kolledzis oli Zuckerberg väga osav vehklemises, tänu millele sai temast ka vehklemise meeskonna kapten. Samuti oli ta ka kolledzis tuntud et...
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Õpetajaharidus ja kasvatusteadused JUHTIMISE ALUSED Kodutöö nr. 3 Piret Kala Juhendaja: Antek Kasemaa Tallinn 2016 Juhtum V: HILINEJAST ÜLEMUS Küsimused: 1. Mida Hendrik peaks tegema? Pakkuge välja omapoolne lahendus ja põhjendage seda. 2. Kuidas iseloomustada selle ettevõtte organisatsioonikultuuri? Vastused: 1-2. Mina arvan, et Hendrik peaks esmalt oma probleemist rääkima ikkagi firma juhiga isiklikult ja juhtima tähelepanu, et ka teised töötajad on häiritud sellest (kuigi otseselt seda keegi välja ei julgenud pakkuda, aga ilmselt seda oli tunda/näha), kui koosolekud ja muud kokkulepitud kohtumised hilinevad/jäävad ära jne. Hendrik peaks põhjendama oma seisukohta läbi töötajate üldise suhtumise – et täpselt nii suhtuvad ka firma töötajad oma töösse ja firma arengusse, nagu...
1. Milline neist on tänapäeva trendideks ..... ? laiem juhtimisalus 2. Jooksva kontrolli eesmärgiks on riskide maandamine enne protsessi Väär 3. Impersonaalne kirjalik suhtlus, nt brošüürid, teadetetahvlid jms on suhtluskanali rikkuse mõttes nimekirja allotsas. Tõene 4. Milline neist iseloomustab kõige täpsemalt kommunikatsiooni võtmeelemente? e. kodeerimine, sõnum, tagasiside 5. Vali ainult tõesed väited. a. Organisatsioonikultuuri kohta kehtivad samad põhimõtted, mis rahvuskultuuri kohtagi. d. Organisatsioonikultuuris väljenduvad normid ja reeglid. e. Rahvuskultuur ja organisatsioonikultuur on omavahel seotud. 6. Maatriksstruktuur võib olla tõhus keerulises, kiiresti muutuvad keskkonnas, kus organisatsioon peab olema paindlik ja kohanev. Tõene 7. Kas järgnev lause on tõene või väär? Kolm isiksuse omadust mis on seotud eduka eestvedaja/juhiga ...
1. Milline neist ei ole ülesande keskkonna (mikrokeskkonna) elemendiks? Vali üks: a. tarnijad b. tööjõu turg c. konkurendid d. töötajad Õige e. kliendid 2. Jaan on ühe raudtee firma president. Tema juhitav organisatsioon seisab silmitsi probleemiga, mis on seotud looduskeskkonna, valitsuse regulatsioonide ja konkurentsiga. Peeter peaks edasise tegutsemise mõttes toetuma kõige enam ... Vali üks: a. kontseptuaalsetele oskustele Õige b. sotsiaalsetele oskustele c. tutvustele valitsuses d. kontrolli oskustele e. tehnilistele oskustele 3. Palun kirjeldage oma sõnadega kuidas töötab V. Vroomi ootuste(motivatsiooni) teooria (vähemalt 4-5 lauset). Lisage ka paar-kolm lauset, kuidas juhid seda kasutada saaksid. inimesed ootavad tunnetuslikult mingit tasu oma töö eest ja on valmis selle eest pingutama, mis on omakorda kasulik organisatsioonile. Inimestel on tasude osas omad eelistused: motiveeritus käitud...
Palun arutlege poliitilise Palun ühendage juhtimise b. Eestvedamine Jaan on ühe raudtee firma otsustamise üle teoreetik/praktik õige c. Planeerimine president. Tema juhitav organisatsioonide kontekstis koolkonnaga. d. Kontrollimine Õige organisatsioon seisab (vähemalt 2-3 lauset), plussid M. Weber – bürokraatlik Milline neist ei ole H. silmitsi probleemiga, mis on ja miinused (vähemalt 2-3 koolkond Õige Mintzbergi järgi juhi rollide lauset) ning lisage ka hinnang H. Ford – teaduslik juhtimine kategooriaks? seotud looduskeskkonna, selle mudeli sobivuse kohta Õige a. informatsiooniga seotud valitsuse re...
1. Palun kirjeldage oma sõnadega efektiivset kontrollisüsteemi. Millised võiksid olla efektiivse kontrollsüsteemi tunnused? Ei piisa ainult loetelust, lisa ka põhjendused, miks? Et kontrollimissüsteem oleks efektiivne peab ta vastama organisatsiooni vajadustele. Töötajate omaksvõtt (töötajad peavad olema nõus kehtestatud standarditega, mida rohkem seda edukam on kontrollisüsteem ja motiveeritumad on töötajad) Balanss objektiivsete ja subjektiivsete andmete vahel (juhid ei saa adekvaatset infot kui kontrollisüsteem on ainult arvuline või ainult subjektiivne arvamus. Eesmärgiks on tasakaal mõlema vahel, saavutamaks mitmekülgset pilti tegevustest) Täpsus (Vertikaalne kommunikatsioon alt üles – töötajad räägivad tihti seda, mida juhid tahavad kuulda. Kontrollsüsteem peaks sellist kallutatust vältima) Paindlikus (kontrollisüsteem peab olema valmis muutuma, eriti reageerima välismõjudele. Rõhumine ainult kontrollile, eri...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool ADIDAS VERSUS NIKE ANALÜÜS Situatsioonülesanne Õppejõud: Mõdriku 2016 ADIDAS VERSUS NIKE ANALÜÜS Adidase turuosa vähenemist põhjustasid väga pinnapealsed ostsustused. Ilmselgelt 1970-ndatel oli otsustajaks üks isik või siis pisut enam ja kõik tehti selle järgi, mida nemad ütlesid. Adidas valmistas ainult võistlussportlastele mõeldud varustust, mis on küllaldki väike osa kogu võimlikust turust. Üks suurim viga sellel ajal oligi liiga kitsalt mõtlemine. Näha oli, et inimesed tahtsid niisama spordijalanõudega käia ja samuti ka sörkjooksu harrastada. Adidas ei teinud inimeste soovidest absoluutselt välja. Eiras potentsiaalseid uusi kliente ja turuosa. Kindlasti Adidase juhtkond või juht pisut kartis ehk oli ebakindel uuest turuosast. Eks neid uinutas teadmine, et ...
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond xxxx RAVIMIFIRMA MERCK SHAPE & DOHME KOOLITUSEKS MASKEERITUD ÜRITUS Juhtumi analüüs Ärieetika Juhendaja: x Tartu 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 Merck Shape & Dohme (MSD) koolitus..............................................................................................4 Juhtumi kirjeldus ja olulisemad faktid..........................................................................................4 Võtmeisikud ja grupid (huvilised)................................................................................................6 Probleemi püstitus.....................................................
Tartu ÜLIKOOL Majandusteaduskond Majandusteaduse instituut EESTVEDAMINE Referaat Juhendaja: Kurmet Kivipõld Tartu 2014 1 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................3 1. EESTVEDAMISE MÕISTE ANALÜÜS.....................................................................4 1.1. Autorite vaatenurkade sarnasused ja erinevused....................................................4 1.2. Domineerivad ja varieeruvad seisukohad...............................................................5 1.3. Väheuuritud seisukohad..........................................................................................7 ...........................................................................................................................................8 2. KIRJANDUSALLIKATE UURIMISMEETODID.............
1. Mis on organisatsioon? Iseloomustage seda. Nimetage organisatsiooni tunnused? Kahe või enama inimese kogum, kes tegutsevad ühise eesmärgi nimel. Tunnused: organisatsioonil on psühholoogiline tähendus igale liikmele, inimeste tegevus on organiseeritud ja struktureeritud, organisatsiooni tegevus on eesmärgistatud. Tunnused 2: inimesed, strateegia, struktuur ja tehnoloogia. 2. Mida organisatsioonid võimaldavad? Tooge praktiline näide. Tõhusust, uuenemist ja toetaskonna rahulolu. Näiteks hea tööjaotuse puhul on ettevõtte toimimine tõhusam. 2: Organisatsioon võimaldab erinevate isikute tegevust kooskõlastada. Näiteks Mida suurem on indiviidide, gruppide ja organisatsiooni vajaduste ning eesmärkide ühisosa, seda lihtsam on korrastatust luua. 3. Iseloomustage organisatsiooni ülesehitust Leavitti käistluses. Organisatsiooni koostisosadeks on inimesed, strateegia, struktuur ja tehnoloogia. 2: Kõik orgnisat...
„Tööefektiivsuse suurenemine grupivälise liikmega: sotsiaalsete kategooriate mitmekesisuse mõju motivatsiooni tõusule“ Robert B. Lount, Jr. Katherine W. Phillips Mõisted Motivatsioon – inimese sisesed või välised jõud, mis kutsuvad esile entusiasmi ja püsivuse teatud toimingute jätkamiseks Köhleri efekt – olles grupis koos indiviididega, kelle tulemused on kõrgemad, pingutavad madalama tulemusega isikud rohkem Sotsiaalse identiteedi teooria – kategoriseerimine meie vs nemad. Luuakse olukord, kus alati proovitakse end/enda gruppi näha/näidata positiivsemas valguses Sotsiaalne kaasaaitamine – sooritus paraneb pelgalt teiste osalejate olemasolul Sotsiaalse võrdluse teooria – inimeste vajadus oma võimeid ja arvamusi teistega võrrelda Mõisted Sotsiaalne kompenseerimine – grupi keskmise sooritustulemuse paranemine, kus indiviidid suurendavad oma panust ü...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
