,,Sõltumatus ja pühendumine suhtes" Selleks, et suhe toimiks peaks endalt kõigepealt küsima kas selles suhtes on sul endal ka arenguruumi, kas sa suudad pühenduda suhtele, jäädes temaga olles isendaks. Kui tead, et sõltumatus ja pühendumine on suhtes olemas, võid kindel ola, et suhe jääb kestma pikalt ja veel kauemgi. Usun, et kui koos olemisest tekib täielik sõltuvus, siis see alguses olnud õnnetunne vahetub peatselt ahistatuse ja täieliku vabaduse puudumisega. Iga inimene vajab oma hingamisruumi. Mõnikord soovivad kõik olla üksinda ja mõelda vaid iseendale, nagu öeldakse, et kui sa pole iseendaga rahujalal, siis enda jagamine oma partneriga vaid ammutab seda. Inimesed kipuvad tihtipeale unustama kõik peale suhte. Jäetakse pere ja sõbrad sinnapaika. Oma huvid kaovad sootuks, ning kui peaks midagi juhtuma siis peale partneri, kes enne oli esmatähtis ja ainuke ei ole teil enam kedagi. See on juba...
TERVE NAINE KONSPEKT ÕE- JA FÜSIOTERAAPIA ERIALA I KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reprodu...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool MÜÜDID KONTRATSEPTSIOONIST iseseisev töö seksuaalkasvatuses ja pereplaneerimises Kati Sild Tiivi Pihla Egle Rohtla Kerli Puusta Maria Merilai Kristel Kaljuvee ÄM I Tartu, 2007 Käesoleva iseseisva töö ülesanne on anda põgus definitsioon mõistele kontratseptsioon, rääkida kõikvõimalikest naljakatest ja vähemnaljakatest müütidest, mis kontratseptsioonist loodud on ning teha üldistav kokkuvõte antud teema kohta. K...
Melgem selle le.. meie koolides pivad tiskasvanud noored: ppurid, kelle jaoks ppimine ei ole phitegevus, kes on esmase hariduse omandanud ning prdunud hiljem koolis ppimise juurde tagasi pdlevad Tg-des ldharidust sotsialiseerumiseks vajalike teadmiste, oskuste ja mistmise htsust osalevad elukestvas ppimises kigis elu jooksul ette vetavates ppetegevustes, eesmrgiga parendada oma teadmisi, oskusi ja kompetentsi neis kujuneb eluharidus - haridus, millega kaasneb oskus tulla toime igapevases suhtlemises erinevates rollides, rajada perekond ja kodu, osaleda hiskonna- ja kultuurielus kujunemisele. Levinud vrarusaamu haridusest... Enamikul (vga paljudel) on vga kindel kujutlus, et haridus on see, mida antakse koolis, ppetund on petaja "t" mtmiseks sobiv hik, petajad petavad ainet (mitte pilasi), petajad annavad tundi ldharidus ongi kogu haridus hinded iseloomustavad pilast vi tema mingeid omadusi. Eesti haridus , kooli haridus, hariduse r...
Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 1 Sissejuhatus..........................................................................................................................2 Stressi tekkepõhjused...........................................................................................................3 Kooli stress.......................................................................................................................3 Perestress..........................................................................................................................3 .........................................................................................................................................3 Kuidas vältida liigset stressi?..............................................................................................
Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 1 Sissejuhatus..........................................................................................................................2 Juuksed.................................................................................................................................3 Juuste hooldus......................................................................................................................4 Juuste pesemine................................................................................................................... 5 Tuntumad palsamid..............................................................................................................5 Kokkuvõte...............................................................................................................................
RISTSÕNA 4. 9. P 5. 8. A A S V L U O 7. Ä Z L M R I H 10. 11. 2. B A 6. E K E N K 1. S 3. R A C F E I E N H Ü P O T A L A M U S A N I C I T E J E R N A K A L K U R O S P L I S I N B S I N T E K E Õ R A ...
Mina ja narkootikumid Mina ei tarvita narkootikume, sest ma ei taha seda teha ja ega mind need eriti ei huvita ka. Ma tean, et need on halvad ja nendest jääb kergesti sõltuvusse. Kui ma isegi oleks kunagi narkootikume hakkand tarvitama, siis ma ei oleks selline, milline ma oleks praegu. Ma arvan, et ma mind oleks juba ammu koolist välja visatud halva õppimise pärast. Mu vanemad poleks minuga enam suhelnud ja mul poleks selliseid sõpru, kes mul praegu on vaid sõbrad oleksid ka narkootikumidega seotud. Kui praegu keegi mu sõpradest hakkaks narkootikume tarvitama siis ma ei tahaks nendega enam suhelda ja hoiaks nendest eemal. Ma tean, et osa mu sõpru on proovinud ja õnneks on see ainult proovimisega piirdunud. Ma arvan, et nad teavad ise ka, et kui nad hakkavad narkootikume tarvitama, siis nad kaotaksid suurem osa oma parimatest sõpradest. Sellepärast ei tahagi paljud isegi proovida kuigi neid on igal...
Oopium Oopium Oopium on unimaguna kuivatatud mahl. sisaldab uimastavaid aineid morfiini (1016%) ja kodeiini (0,72,5%). on lähtematerjaliks sünteetilisele narkootilisele ainele heroiinile. Oopiumis leiduvaid alkaloide nimetatakse opiaatideks. Oopiumi tavaliselt suitsetatakse. Puhta oopiumi omadused Kummitaoline, kleepuv mass Värvus on tumepruunist mustani Lõhn võib olla meeldiv ja ebameeldiv Süüdatuna tekib raske suits Suitsetatav oopium on kuiv ja rabe Manustamise viisid Suitsuna Pulbrina Joogina Süstlaga Opiaatide hulka kuuluvad MorfiumTooroopium sisaldab 10% morfiumi. Morfium on oopiumi aktiivne osa ja ta saadakse oopiumist keemiliselt. . Morfiumi võib legaalselt kasutada ainult haiglates. Kodeiin HeroiinSaadakse morfiumi kuumutamisel HeroiinS koos äädikhappega ...
Tallinna Järveotsa Gümnaasium Aiten Jagafär VAIMUHAIGUSED Referaat Juhendaja: Juta Raun Tallinn 2008 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................................................3 1. SISSEJUHATUS.........................................................................................................................................4 2. PSÜHHIAATRIA ARENG .......................................................................................................................5 3. PSÜÜHIKA JA PSÜÜHIKAHÄIRETE OLEMUS.................................................................................8 3.1. KÕRGEM NÄRVITEGEVUS PSÜÜHIKA ALUSENA..................................................................................... 8 3.2. PSÜÜHILISED PROTSESSID JA SEISUNDID.................
Vanuseastmete põhilised arenguülesanded: Imikuiga (0-1 aastat) Põhiliseks arenguülesandeks on põhiturvalisuse väljakujunemine. Maimikuiga (1-3 aastat) Põhiliseks arenguülesandeks on iseseisvumine, oma ,,mina" leidmine ja oma tahte proovilepanek. Koolieelikuiga (3-6/7 aastat) Põhiliseks arenguülesandeks on initsiatiivi, algatusvõime väljaarendamine. Kainikuiga (6/7-11/12 aastat) Põhiliseks arenguülesandeks on töörõõmu, töökuse, kohuse- ja vastutustunde kujundamine. Murdeiga (11/12-15/16 aastat) Põhiliseks arenguülesandeks on oma identiteedi leidmine, et inimene igas mõttes, igas arenguvaldkonnas tajuks, kes ta on ja kes ta tahab olla, missugune ta on ja missuguseks tahab saada. Noorukiiga (16/16-20/22 aastat...
Haigused ja seisundid Esileht / Haigused ja seisundid Alzheimeri tõbi Morbus Alzheimer (lad.k) Alzheimer disease (ingl.k) Seletus Alzheimeri tõbi (AT) on aeglaselt süvenev, nõdrameelsust põhjustav närvisüsteemi haigus, mis tavaliselt algab vanemas eas . Ülevaade AT on 20. sajandi algusest tuntud progresseeruv haigus, mille kestus esimestest sümptomitest surmani on keskmiselt 10 aastat. Alzheimeri tõbi on kõige sagedasem dementsuse ehk nõdrameelsuse vorm. Dementsust iseloomustab raske kognitiivsete funktsioonide (mälu, intellekt) kahjustus ilma teadvuse häireteta, mis märgatavalt häirib inimese igapäevast toimetulekut. Mõningatel juhtudel on täheldatud AT pärilikkust ning haiguse sagedasemat esinemist naistel. Kõige olulisem haiguse riskifaktor on vanus. Haiguse levimus on üle 65-aastaste seas 6-8 % ja AT moodustab üle poole kõigist dementsussündroomidest. Tervistavat või profülaktilist ravi Alzheimeri tõve vastu pole. Tekkepõhju...
Alkoholism Mis on alkohol? Alkohol on joovet tekitav keemiline aine. Alkohol on kõige tugevama toimega sõltuvust tekitav narkootiline aine. Alkoholism on narkomaania üks kategooria. Alkoholi saadakse käärimise kui ka destilleerimise teel. Kui on kujunenud psüühiline ja somaatiline sõltuvus alkoholist , on tegu kroonilise alkoholismiga. Krooniline alkoholism on haigus mis vajab kindlasti ravi. Alkoholi on kasutatud väga ammustest aegadest. Alkohol on meile kõige kättesaadavam. Alkoholi tarvitades väheneb oluliselt õppimisvõime ja tähelepanu. Väheneb ka kindlasti organismi võime toota suguhormoone. Alkoholi tarbimine toob kaasa tasakaaluhäireid, kõne muutub segaseks, uimasus, oksendamine, nõrgeneb mälu ning loogiline mõtlemine, suur emotsioonide möll, mõnel isegi vägivaldsus. Alkoholisõltuvust jaotatakse kolmeks staadiumiks. Igas staadiumis tekib erinevaid probleeme ja erinevaid mä...
Inimese kui organisatsiooni ühe olulise osa käsitlemisel tuleb lähtuda inimloomusele omastest asjaoludest Et organisatsiooni toimiks perfektselt tuleb kõikide liikmetega arvestada. Neid motiveerida ja mõista. Paraku see ei ole alati võimalik ja kuna kõik inimesed on erinevad ja neid võib olla liiga palju, seega on see väga raske ülesanne. Kõigil inimestel on individuaalsed omadused ja iseärasused (Mõni inimene suudab hästi esineda, teine jälle oskab hästi arvutada), nad tajuvad olukordi erinevalt (Mis ühele võib olla sügavalt solvav, võib teisele olla naljakas.) ja iga inimene väärtustab asju erinevalt (Näiteks ühe jaoks on tähtis palju raha, teisele on tähtis palju sõpru). Organisatsiooni juht peab mõistma, et ta kasutab liiget tervikuna. Kuidas liige käitub mingis olukorras lähtub ikka sellest, mida on see liige varem kogenud, tundnud ja õppinud. Juht peab arvestama ka liikme kodueluga ja sellega, et or...
Mis motiveerib mind õppima Et õppida või teha mida tahes on vaja mingisugust motivatsiooni, mis paneb meid liikuma ja sunnib meid tegutsema. Selleks, et õppida ja õppida hästi tuleb ennast hästi motiveerida. Mida suurem on motivatsioon, seda suuremad on ka saavutused (vähemalt on see üks peamisi tegureid saavutuse suuruse kindlustamisel). Tähtis on seada endale kindel siht ja eesmärgid ning siis nende poole püüelda. Vahe eesmärkideni jõudmine annab enesekindlust, tead et saad tööga hakkama ja oled võimeline veelgi enamaks. Näiteks minu üheks eesmärgiks on gümnaasiumi lõpetamine edukalt (nii, et saaks ka ülikooli), vahe eesmärkideks on aga vahepealsete klasside või kursuste lõpetamine. Kümnes klass sai ilusti lõpetatud ja paistab, et ka üheteistkümnendagagi saab hakkama. See annab jõudu ja kindlust edasi pürgimiseks. Õppimine ei tohi muututa aga liiga üksluiseks ja igavaks. Selle peletamiseks on hea viis teh...
Eesti pulmatraditsioonid Autor: Tartu 2008 Traditsioonilised pulmad Eestis.................................................................................................. 4 Laulupulmad........................................................................................................................... 4 Pulmade lõpetamine................................................................................................................5 Pulmad tänapäeval...................................................................................................................... 5 Pruudi peakate........................................................................................................................5 Kingitused teineteisele............................................................................................................ 6 Peigmehe rõivastus.............................
Vanalinna Hariduskolleegium Tervislik toitumine Referaat Kaisa Koppel X e klass Gudrun Kaukver Tallinn 2008 1 Sissejuhatus Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Toit kui enerigiaallikas ...............................................................................................................4 Toit ja terve Süda ....................................................................................................................... 5 Toit ja seedimine .......................................................................................................................6 Toit...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Mis on minu jaoks koolivägivald Kellelt:.......... Sõna koolivägivald on küll paljudele inimestele tuttav ja paljud on ka ise sellega kokku puutunud. Loomulikult esineb seda enamjaolt ikka koolides, vähesel määral ka lasteaias. Ise olen olnud koolivägivalla ohver kui ka pealtvaataja, küll vaimses mõttes mitte füüsilises mõttes. Ohver olin ma kolmandas klassis, kui õpetaja mind sõna otseses mõttes kiusas. Ma olin siis alles väike ja ei osanud midagi selle vastu teha. Nüüd ma arvangi seda, et koolis võiks olla mõni tund kus räägitakse koolivägivallast ja näidata erinevaid filme selle kohta. Kindlasti tuleb selgeks teha ka see kuhu või kelle juurde sa oma muredega saaksid minna, sest paljud kardavad sellest üldse rääkida. Suurt rolli laste elus mängivad ju nende vanemad kes peaksid oma lastele rohkem tähelepanu pöörama ja nendega vabalt suhtlema. Kahjuks seda minu vanemad küll ei teinud. Ometigi jäin ma sel...
Sissejuhatus Mina valisin oma referaadi teemaks ,, Teismelised ja suits" kuna leian, et tänapäeval on tubaka tarbimine väga suureks probleemiks ning , et see on laialt levinud eelkõige täiskasvanute kui ka neist eeskuju võtvate noorukite seas, mis on meie inimkonna arengu ja ühiskonna suhtes väga halb! Alloleva tekstiga üritan kõikidele noortele teadvustada suitsetamise kahjulikkust ja üritan selgeks teha, et ei tasu suitsu mitte isegi proovida, sest ka üks suits võib tekitada sõltuvust. Suitsetamine ja noored Kui 1960-ndate aastate alguses Eesti kooliõpilaste hulgas suitsetajaid peaaegu ei olnud, siis nüüdseks on olukord hoopis muutunud. Suitsu on enamus õpilastest proovinud juba põhikoolis, suur osa neist on muutunud juba regulaarseteks suitsetajateks. Süüdi suitsetamise suures rohkuses, eriti just noorteseas, on paljud täiskasvanud, kes näitavad eeskuju suitsetamisega, kes toodavad tubakatooteid, teevad tubakale reklaami, müüvad n...
Millistes olukordades või seisundites saavutan parimaid tulemusi Kõige paremaid tulemusi saavutan ma olukordades kus ma olen rahulik,tugeva tahtejõuga, loominguline . Mul peab olema julgust ja indu uuteks eneseväljendusteks ning esmaavastusteks. Ma pean alati minema edasi, mitte kunagi tagasi pöörduma. töötan kõige parema meelega üksi. tulen hästi toime igas olukorras. Tavaliselt meeldib mulle sport ja kehakultuur ning ma naudin võidujoovastust.
Abiellumine on üks tähtsaim otsus ja meeldejäävaim sündmus inimese elus. See on liit, mis sõlmitakse, kui kaks inimest on üksteist leidnud ja soovivad end kogu eluks ainult teineteisele pühendada. Öeldakse, et abiellumine on püha jumala käe all kirja pandud liit, kuid eks seda võtab igaüks juba enda vaatenurgast, kui palju seotakse abiellumist usu ja jumalaga. Abiellumist on võimalik teostada täpselt nii nagu noorpaar seda paremaks peab. Kirikliku abiellumine on tänapäeval tunduvalt vähenenud ning traditsioonid ja tavad kaovad pimedasse unustuste hõlma. Üha rohkem tuleb ette lihtsalt registreerimisi ja sellele järgnevaid pulmapidusid. Mõned eelistavad suuri pulmapidusid, teised aga väiksed ja perekonna siseseid. See noorpaari enda otsustada, et kui suurelt abiellumist tähistada ja kas üldse seda tähistada. Põhiline on ju ikkagi see, et paar saaks elu lõpuni olla õnnelikult koos ja end täielikult ainult teineteisele pühendada. ...
Juhendaja: Koostaja: Teema: Pereplaneering Perekonnaõpetus on aine, mida õpime koolis, kuid samas puutume me sellega kokku kogu aeg igapäevaeludes. Perekonnaõpetus lahkab paljusid sotsiaalseid teemasid näiteks lapse sünd ja areng, raha ja selle tähtsus suhetes, mehed ja naised, jne. Kõik eelnimetatud terminid mängivad rolli aga ka ühes teatud seltskonnas- perekonnas. Enne kui üldse hakkab üks pere toimima, toimub pereplaneering. See on see, et kaks inimest, kes on üksteist leidnud ja tahavad edaspidist elu koos veeta, hakkavad mõtlema sellele, kuidas endi elu paremaks muuta. Hakatakse planeerima ühist kodu, ühiseid asju ja ka lapsi. Kõige suurema riskiga ja kõige tähtsam planeering ongi laps. Ettevalmistused tema sünniks on suured. Esmalt mõeldakse majanduslikule olukorrale. Lapse peale kulub palju raha, ta on uues keskkonnas ja vajab erilisi asju, et reaalses elus hakkama saada. Samuti vajab uus pereliige palju aega j...
Mürke on erisuguseid: sööbivad happed ja leelised tungivad läbi naha ja limaskestade, kahjustades sügavamaid kudesid; ainevahetust mõjutavad mürgid vingugaas raskendavad kehal eluks vajalike ainete kättesaamist; neurotoksiinid nikotiin, sõjagaasid kahjustavad inimese närvisüsteemi; mutageenid atsetoon muudavad inimese päritavaid omadusi, võivad sündida vigased lapsed; kantserogeenid elavhõbe, mõned toidulisandid aitavad kaasa halvaloomuliste kasvajate tekkele; allergeenid olmekeemia, ravimid mõnel inimesel tekib ülitundlikkus teatud ainete suhtes; psühhoaktiivsed ained LSD, marihuaana põhjustavad tajumishäireid, inimene muutub nende orjaks. Mürgid võivad: * sattuda organismi väliskeskkonnast, * vabaneda organismi sattunud (kahjulikkest) ainetest (näiteks metanooli joomisel vabanev metanaal), * koguneda kehafiltritesse (maks ja neer) ja kahjustada neid. Kemikaalid on saanud üheks osaks meie igapäevaelust,...
Inimese arenguetapid Looteetapp Sünd ja varane areng. Sünni ja järgmisse etappi ülemineku vahele jääb väga tähtis periood, mille märksõnadeks on: maailma avanemine, välise tajumine, keha tajumine, liikumine (1 eluaasta lõpp), kõne õppimine ja keeleline areng (1-2 a.), individualiseerumine ja mina teke (2-3 a.) Selle eluetapi märksõnadeks on: sotsialiseerumine, südametunnistuse aluse teke, Mudilase etapp (3-7 a.) väliste reeglite omaksvõtt, mängu suur tähtsus (psüühiliste pingete ja muude vaevuste korral võib abi saada mänguteraapiast) mängu kaudu tutvub laps ümbritseva maailma ja inimestevaheliste suhetega, kooliküpsuse saavutamine (füüsilis...
Maailmas on väga palju erinevaid koole. Kõik õppeasutused erinevad üksteisest õpilaste arvu, kooli suuruse, jõukuse, kallaku jne poolest. Nende esipärasid võikski jääda üles lugema. Kuid samamoodi, nagu on koolide vahelisi erinevusi, on ka sarnasusi. Igas koolis on pedagoogid, õpilased, lauad, toolid, õppevahendid ja loomulikult sisekorraeeskirjad. Sisekorraeeskirjade hulka kuuluvad lisaks kõigele ka seadused, mis kaitsevad õpilast ( ja ka õpetajat) koolivägivalla eest. Koolivägivald on õppeasutuse ruumides või territooriumil toimuv vägivald või kuritegu, mis toimub õpilaste või õpetajate vastu. Seda esineb igas koolis suuremal või väiksemal määral. Koolivägivald on tõsine õigusrikkumine, aga paljudes koolides ei võeta seda tõsiselt enne kui asi on üle igasuguste piirideta on läinud. Alati öeldakse, et kui keegi sulle koolis liiga teeb, siis tuleks leida mõni täiskasvanud inimene, keda usaldatakse ja talle sellest rääk...
Koolivägivald on tänapäeval väga suur probleem peaaegu igas koolis.Koolivägivalda peavad kannatama kahjuks paljud noored, kes pahaaimamatult näiteks uude kooli lähevad. Sellega põhjustatakse suurt valu paljudele inimestele. Nii koolivägivalla ohvritele ja lõpuks ka nende peredele. Vägivalla ohvriteks on tihtipeale need nn ,,nõrgemad". Valitakse välja sellised, kes erinevad teistest millegi poolest. Olgus selleks siis kas rahaline olukord, riietus, soeng, nägu, kehakaal, populaarsus jne. Ohvreid kiusatakse taga päevast- päeva. Neid solvatakse, pekstakse, alandatakse, ähvardatakse, lõhutakse ja määritakse nende asju, naerdakse nende üle ja palju muud. Sellise halva käitumise põhjuseid võib olla mitu. Näiteks enda esile tõstmine seltskonnas, enda ja teiste lõbustamine ning populaarsuse ja teiste austuse võitmine. Kahjuks inimsesed, kes nii käituvad, ei mõtle kunagi oma tegude tagajärgedele. Ei mõtle sellele, kui palju nende...
Kehaliste harjutuste mõju organismile. Referaat Koostas: Ott Soomets Juhendaja: Arno Säks Tartu 2007 Kehaline aktiivsus. On vähemalt kolm põhjust, miks iga inimene peaks olema sinasõber kehaliste harjutustega: * Esiteks, tervis nõuab hoolt. Ka siis kui kõik on kõige paremas korras, ei saa sugugi kindel olla, kui suur on tegelik tervisevaru. Pealegi ka hea tervise tunne tähendab midagi. * Teiseks, üldinimlik on tahtmine meeldiv välja näha. Ka siin on kehalistelt harjutustelt saada tõhus panus. * Kolmandaks, kehaline aktiivsus maandab psüühilise pinge. Kehaliselt treenitul on põhjust vähem karta emotsionaalse pinge kahjustavat mõju. Kehaline treening annab soodustuse ajutegevusele. Kõigist neist põhjustest kumab läbi tõde - inimene on evolutsioonilisest minevikust kaasa saanud keha, mi...
Inimkaubitsemine Eestis Õpetaja: Merit Luik Esitaja: Ott Soomets Tartu Tamme Gümnassium 2008 Aruanne inimkaubitsemise kohta aastal 2007 Eesti on seksuaalse ekspluateerimise ja sunnitöö eesmärgil kaubeldavate meeste ja naiste päritolu-, transiit- ja sihtriik. Eesti naisi ja tüdrukuid müüakse seksuaalse ekspluateerimise eesmärgil Rootsi, Soome, Norrasse, Taani, Ühendkuningriiki, Hispaaniasse, Belgiasse, Saksamaale ja Hollandisse ning mehi ja naisi sunnitöö eesmärgil Eestist Ühendkuningriiki. Eestis ei täideta veel täielikult inimkaubanduse likvideerimise miinimumstandardeid, ent selles suunas tehakse siiski märkimisväärseid jõupingutusi. Olgugi et inimkaubandusega seotud juurdluste, kohtu alla andmiste ja süüdimõistvate kohtuotsuste arv 2006. aastal vähenes, näitas Eesti siiski jätkuvalt poliitilist tahet võidelda inimkaubanduse vastu, viies ellu...
Narkofolkloor Narkofolkloor on ühine nimetaja paljudele nähtustele, mis kõik seostuvad illegaalsete narkootiliste ainete tarbimisega. Selle alla võib paigutada ainete nimetused ning tarbimise, hankimise, saadud elamuste jms kirjeldused, olgu need isiklikku laadi või juba läbinud edasijutustamise eelvaliku sõela. Kuna narkootikumid on Eestis suhteliselt uudne nähtus, moodustab valdava enamuse narkofolkloorist isikliku kogemuse kirjeldus, eriti uute "moedroogide" puhul, nagu amfetamiin, ecstasy, kokaiin jms. Ka teatud grafiteid võib nimetada üheks narkofolkloori vormiks. Folklooriks võib kujuneda ka narkoteemaline autorilooming, mis hiljem ringlusesse lastuna on määratud mõjutama kuulajaskonda ühes või teises suunas vastavalt oma looja kavatsustele. Selles kontekstis pakub meile huvi eelkõige narkofolkloori poolt edasi antav sõnum. Enamus kogemuslikke lugusid julgustavad teisi käima sama rada. ...
Meditatsioon (mõtisklus, mõlgutus mõtlus; ladina keeles meditatio) Vaimne praktika, mis on kasutusel peamiselt idamaistes religioonides (hinduismis, budismis, taoismis, sikhismis jm). Samasisuline praktika ja selle teisendid on vähemal määral kasutusel ka kristluses, judaismis ja islamis ning väljaspool religioosset konteksti. Erinevalt palvest ei ole meditatsioon enamasti sõnaline pöördumine kellegi või millegi poole, vaid pigem sisekaemus. Välised asjaolud (mediteerimise aeg ja koht, mediteerija asend, riietus ja abivahendid) võivad olla enam või vähem tähtsustatud või ka hoopis tähtsusetud. Ida religioonides on siiski olnud kauaaegseks traditsiooniks, et mediteeritakse istudes. Eksisteerib väga palju koolkondi, mis täpsustavad soovitatavaid asendeid (,,lootose asend" jpt).Olenevalt tehnikast ja kontekstist võivad meditatsiooni tehnikad olla väga erinevad. Eristatakse kontsentra...
Tervise kaitsmine ja riskikäitumine Mida tuleks teha, et tunda ennast hästi ja olla terve? Olla rõõmsameelne Toituda tervislikultja mitmekesiselt Piisavalt magada Liikuda värskes õhus Pakkuda endale vaheldust Hoiduda toksiididest Riskikäitumine.Mis see on? Suitsetamine Alkoholi (liig)tarvitamine Uimastite proovimine/tarvitamine Kaitsmata seksuaalvahekord mitteusaldusväärse partneriga Liikluseeskirjade eiramine Ohutusvahendite- ja reeglite eriamine Esmane tarvitamine (õpilaste % , kes antud ainet proovinud) Purju joomine korra nädalas või sagedamini Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Riskeeriv seksuaalkäitumine ja suitsetamine 50 ...
Kose Gümnaasium Naermine kui positiivne emotsioon 2009 Uuritakse naeru mõju tervisele Vereproovid, mikrokiibid ja kaks koomikut peavad tooma selgust tervise ja naeru vahelisse seosesse. Jaapanis asuva Tsukuba Ülikooli biokeemikust emeriitprofessor Kyazuo Murakami soovib kontrollida, kas naermine on tervisele kasulik. Koomikute duo B&B esinemise käigus vaatleb Murakami töörühm pealtvaatajate immuunsus- ja veresuhkru tasemega seostatavate geenide aktiivsuse muutusi. Mõlemat geenide rühma arvatakse mõjutavat stress. Eksperimendi käigus võetakse osalejatelt vereproov nii enne kui ka pärast etendust. DNA- mikrokiibi tehnoloogia abil kontrollitakse 1400 geeni aktiivsust. Vanematel vaatajatel testitakse ka veresuhkru taset. Murakami sõnul räägitakse vahetpidamata negatiivse stressi mõjudest tervisele. Seekord on eesmärgiks uurida positiivse stressi mõjusid. · Indias läbi viidud uuringust selgus,...
Bonnie & Clyde (Bonnie Elizabeth Parker ja Clyde Champion Barrow) Suhteanalüüs 1.Bonnie Elizabeth Parker oli pärit keskklassi perest ning ta isa suri kui ta alles laps oli, kooli ajal oli ta väga hea õpilane ja tal oli annet kirjutamise ja kunsti vallas. Bonniele meeldis kanda moodsaid riideid kui ta endale neid lubada sai. Bonnie abiellus esimest korda 16 aastaselt ja juba aasta peale abielu sattus ta mees vanglasse mõrva eest. Bonnie töötas oma äraelatamiseks ettekandjana, talle aga ei meeldinud vaene elustiil. Seega ta otsis võimalust kuidas parema elu peale saada. Bonnie oli väga hoolitseva aga ka mõneti äkkilise iseloomuga. Clyde Champion Barker oli pärit väga vaesest, paljulapselisest perest, kus nende pere vaevu suutis ennast ära elatada. Clyde jälestas juba väikesest peale seadusi, kuna ta arvas, et tänu sellele ei lähe nende perel paremini. Ka tema oli väsinud elust vaesena ja loo...
Uni ja unenäod Ühenduses perioodilise päeva-öö vaheldumisega on eriline perioodiline nähtus inimeste ja loomade elus, mida nimetatakse uneks. Inimese uni kestab keskmiselt 8 tundi ööpäevas. Vanematel inimestel kestab vähem, lastel rohkem. Keskmine inimene on 70-ndaks eluaastaks näinud umbes 150000 unenägu. Uni on psühho-füüsiline nähtus. Unes on mitmeti muutunud nii meie kehalised protsessid kui ka meie hingeelu. Mis puutub kehalistesse protsessidesse, siis paistavad mõned neist meile juba kohe silma, näiteks lihaste lõtvumine: inimene, kes istudes jääb magama, ei suuda enam oma pead püsti hoida tema kaelalihased ei ole enam küllalt pingul, jne. Magaja juures on omane ka muutused hingamises ja pulsi sageduses. Hingamine on 18 kuni 20 korra asemel ainult 14 kuni 15 korda minutis, pulss on langenud täiskasvanuil 70-lt 60-le ja lastel 100-lt 89-le. Üldine keha temperatuur ...
Alkohol, selle plussid ja miinused ning tagajärjed Kusti Nõlvak 7. Klass Kivimäe Põhikool Tervise Arengu Instituudi andmetel proovivad tüdrukud alkoholi keskmiselt 13aastaselt, poisid umbes 12aastaselt. Täiesti purjus on tüdrukud olnud keskmiselt 14aastaselt, poisid 13aastaselt. Nädalas pruugivad kangeid vägijooke 13aastastest tüdrukutest üks protsent, 15aastastest viis protsenti. Nädalas tarvitab 2,5 protsenti 13aastatest poistest kangeid jooke, 15aastastest umbes 9 protsenti. 13aastastest tüdrukutest tarvitab nädalas õlut 3,3 protsenti, 15aastastest 6,5 protsenti. Poisid vastavalt 8,6 protsenti ja 26,8 protsenti. Alkoholi sisaldus veres. Kõige rohkem mõjub alkohol peaajule ja tema toime on narkootiline. Alkoholi akuutsest toimest sugenevate psüühikahäirete ulatus sõltub esmajoones alkoholi kontsentratsioonist (sisaldusest) veres ning...
Imiku ja vikelapse kujutlus surmast. Meie ajal on surm tabu. Seda peetaks udsaks ja hirmsaks, ning viiakse enesest vimalikult kaugele, silma alt ra. Hoolimata sellest kuuleb ja mrkab laps surma sna tihti. Oma ksimustele ta enamasti vastust ei saa, sest tpiline tiskasvanulik reageering ksimustele on negatiivne. Ei peeta vajalikuks lapsele surmast rkida. Kuigi tsistest asjadest rkimine valmistab vanematele raskusi, peaksid lapsed saama vastuseid oma ksimustele just emalt-isalt. Pikka aega on uuritud, kuidas laps surma mistab. On leitud, et juba sna varakult tajub laps elu bioloogilisi rtme, niteks une ja rkveloleku, ja peva vaheldumist. Arvatakse, et vaheldumine annab lapsele esimese kogemuse sellest, mida thendab olla olemas ja mitte olla olemas. Imik uurib juba hoolega oma elukeskkonda. Kui ta paneb mngides silmad kinni, siis pole teda olemas, silmi avades tuleb ta siia maailma tagasi. Selles mngus kogeb laps mitmeid surma ja lestu...
Perevägivald Inimesed suhtlevad üksteisega iga päev ning suhtlemine on inimestevaheliste suhete alus. Kõigile meeldib, kui nendega räägitakse meeldivalt ja ollakse nende vastu hea, kuid maailma halbade emotsioonide või negatiivse käitumiseta ei eksisteeri. Vägivalda esineb tänapäeval pea kõikjal ja seda erineval kujul ka perekondades. Millest võib aga perevägivald olla tingitud, kuidas see väljendub ja mis võiks olla selle eesmärk? Vägivald leibkondades on üsna varieeruv, alates sõnadest ning lõpetades füüsilise jõuga. Kõige leebem ja ühtlasi ka kõige levinum variant on niisiis niinimetatud sõnasõjad. Kui üks perekonnaliige karjub, sõimab või kutsub teist pereliiget ebameeldivate nimetustega, siis juba sellisel juhul on kellegi suhtes kasutatud vägivalda, pannes ta end halvasti tundma. Veidi karmim on olukord juhul, kui ühe inimese tegevust ilma põhjuseta piiratakse. Näiteks ei lubata lapsel sõbrus...
KÕIK SUGUHAIGUSTEST. Seksuaalsel teel levivaid haigusi nimetatakse suguhaigusteks ja need kuuluvad "nakkushaiguste" gruppi. See hõlmab umbes 20 haigust, mida tekitavad bakterid, viirused, seened, parasiidid. Üldteada on fakt, et suguhaigused levivad peamiselt läbi seksuaalsete kontaktide. Siiski on nende haiguste vahel erinevused, mis ilmnevad nii viirust põhjustavate toimeainete hulgas, haiguse käigus, võimalikus teraapilistes või ennetavates vahendites. Klassikalised suguhaigused (gonorröa, süüfilis) on kaotanud oma õudsuse alates ajast, mil nad said ravitavaks antibiootikumidega. Hepatiit B vastu on juba kaua aega olemas ka kaitsev vaktsiin. Tänapäeval kardetuim suguhaigus on AIDS, kuna selle suhtes puudub ennetav vaktsiin ning pole suudetud leiutada ravi. Igal aastal nakatub suguhaigustesse 300mln inimest. Levinuimad on 1)trihhomonoos (120 mln nakatunud) 2) klamüüdia (50mln nakatunud) 3) gonorröa (25 ...
Miks on narkootikumid halvad? Narkoomtikumid on ained, mis esialgu tekitavad hea enesetunde, aga hiljem on väga halva tagajärjega. Narkootikumid tekitavad lihtsalt sõltuvust, sest esimene ei tee ju midagi ja siis tuleb teine ja kolmas ja nii edasi. Inimorganismil pole narkootiliste vahendite vastu mingeid kaitsemehhanisme. Ohtlik on iga liiki narkootikum, isegi juba selle ühekordne proovimine. Kordamisel tekib ülikergesti harjumus. Narkootikumi puudumisel kannatab inimene piinava enesetunde, meeleheite, ärrituvuse, hirmu ja unepuuduse all. Ta haarab uue annuse järele ja läheb selle hankimiseks kas või kuriteoni, muutub hukatusliku kire orjaks. Leiab aset isiksuse katastroofiline väärastumine. Narkootikumide toimel on inimese teadvus hägune, ta on ülierutuv, mõtlemine või tajumine on korrapäratud. Kõik see muudab võimatuks nii isiklike kui ka ühiskondlike kohustuste täitmise. Häirub kogu elutegevus: kaob isu, ...
Immuunsus on meie sõber ja ka vaenlane Immuunsus on organismi võime tõrjuda kehavõõraid rakke ja aineid. Haigusetekitajate sissetungimisel on niisugune võime Kasulik, elundi siirdamisel aga Kahjulik, sest ohustab elundi saajat. Immuunsuse, organismi kaitsevõime, tagab immuunsüsteem. Seda süsteemi mõjutavaid võõraineid nimetatakse antigeenideks. Kui antigeenidel õnnestub läbida keha esmaseid kaitsetõkkeid -nahka ja limaskesta koos nende eritistega -, siis astubki tegevusse imuunsüsteem. Antigeeni ilmumisel hakkavad tööle immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, mis osalevad immuunreaktsioonis. Lümfotsüüdid jagunevad kahte rühma: · B-lümfotsüüdid toodavad antigeenile vastavaid antikehi ehk kaitsekehi - valkude hulka kuuluvaid immuunglobuliine, mis kannavad kehavedelikuga seotud immuunsust. Immuunreaktsiooni käigus, kui antikeha reageerib kehasse tunginud ant...
Ammune tuttav kohv Tassitäis kohvi on midagi nii tavalist, et inimesed ei vaevu sellele enne mõtlema, kui märkavad ammuse kaaslase puudumist. Ometi on kohvil kuulsusrikas ajalugu, mitmepalgeline biokeemiline koostis ning ulatuslik mõju jooja organismile. Arvatakse, et esimestena avastasid kohvi ergutava mõju Aafrika hõimud. Kohvipuu purukstambitud seemnetest ja loomarasvast segasid nad kuulikesi, mida neelasid enne jõudunõudvaid katsumusi. Tuntum legend räägib kohvi avastusloost siiski järgmist. Kohvi ergutavad omadused avastas juhuslikult kitsekarjus Aideus, kes peatus Adeni kloostris. Kitsed, kes olid söönud kloostri läheduses kasvavate tundmatute taimede lehti ja marju, ei suutnud kuidagi rahuneda ja olid laetud lausa seletamatu energiaga. Uudishimulik karjus otsustas samuti neid imemarju proovida ja v...
Kodune töö Suguhaigused Suguhaigusteks loetakse: · Süüfilist · Gonorröad · Trihhomonoosi · Klamüdioosi · Genitaalherpest Süüfilis. Eristatakse · omandatud saadakse eluajal · kaasasündinud süüfilist nakatumine on toimunud ema raseduse ajal Omandatud süüfilise puhul eristatakse · Värsket teisest süüfilisest · Peitelist (latentset) teisest süüfilist · Taaspuhkevat teisest süüfilist Kaasasündinud süüfilise puhul eristatakse: · Loote süüfilist · Varast kaasasündinud süüfilist · Hilist kaasasündinud süüfilist Gonorröa ehk tripper. Nakatutakse sugulisel teel. Meestel ja naistel algav valuliku urineerimisega. Meestel hallikas eritis, muutub kollaseks mädaks. Võib edasi levida eesnäärmele. Naistel tekib valgevoolus, võib muutuda krooniliseks ning lõppeda sigimatusega. Trihhomo...
ALKOHOLI TARBIMISEST Alkoholi (ertüülalkohol, etanool) on kasutatud väga ammustest aegadest. Uimastitest on ta tubaka kõrval meile kõige kättesaadavam. Alkoholi tarbimine väikestes kogustes toob kaasa nähtavaid muutusi organismi talitluses: kõne muutub segaseks, mõttekäigud ei allu kontrollile, ilmneb emotsionaalne labiilsus, koordinatsioon on häiritud. Annuse suurenedes need nähud süvenevad, lisanduvad tasakaaluhäired, oksendamine. Peamised kahjustused tekivad väikeajus ja suurajukoore eesmises osas, mille tagajärjel nõrgeneb mälu ning loogiline mõtlemine. Väheneb oluliselt õppimisvõime ja tähelepanu. Perifeerse närvisüsteemi häired tingivad tundlikkuse languse. Pärsitud saab maks. Tulemuseks on kudede sidekoestumine ja maksa tsirroos. Südamelihas rasvub ja sagedaks muutuvad rütmihäired. Väheneb organismi võime toota suguhormoone. Alkoholisõltuvust ehk alkoholismi jaotatakse kolmeks staadiumiks. Neid ise...
Sisukord 1. Uni-Mis see on 2. Une ja unenägude seod 3. Unenäod Sissejuhatust Magamine on meie elu üks lahutamatu osa. Samamoodi on unenäod une lahutamatu osa. Usute või mitte, aga kõik see, mis me iga päev läbi elame, mõjutab ka unenägusi. Olen alati mõelnud kuidas unenäod meid mõjutavad ning kuidas on see seotud meie alateadvuse ja mõtlemisega. Olen nii palju imelikke unenägusi näinud ning nüud, pärast selle referaadi kirjutamist, suudan ma paremini analüüsida unenägude sisu ja kust nad tulevad. Ka mina olen kogenud olukordi, kui unes näed, et võistlustel murrad käe või ei jõua eksamiks kooli. Sellised unenäod on küllaltki tavalised. Kui me kõik uuriksime natukene unenägude kohta, siis oskaksime me paremini oma alateadvusega arvestada ning ka öiseid rahutusi kontrollida ja analüüsida. Uni-Mis see on? Ühenduses perioodilise päeva-öö vaheldumisega on eriline perioodiline nähtus inimeste ja loomade elus, mida nimetatakse ...
Indigolapsed ja kristall-lapsed Indigolasteks nimetatakse lapsi, kes on sündinud nn uuel ajastul, alates 1995. aastast. Nende laste eripära seisneb selles, et nad on sündides kaasa saanud palju suurema aurakiirguse kui nende vanemad. Need lapsed on sündinud uue ajastu indigovärvi auraga, mille täiskasvanud võivad saada läbi AuraTransformatsiooni kui nad tunnevad, et on selleks valmis. *AuraTransformatsiooni on püsiv tedlikkuse laiendamine. AuraTransformatsiooniga läbib inimene kogu auravälja väga sügava ja põhjaliku puhastuse . Mille läbi inimene muutub silmanähtavalt õnnelikumaks ja motiveeritumaks . See on mõeldud selliste inimestele, kes soovivad liikuda kõrgematele vaimsetele tasanditele ja laiendada oma teadlikkust, viies need kooskõlla praeguse ajastu uute energiatega, mille keskel me iga päev elame. Peale seda tekib sul ka tugevam ja puhtam intuitsioon, mis aitab sul ära tunda, mis on sinu jaoks hea ja mis mitte. Indigola...
Tallinna Muusikakeskkool REFEAAT: KANEP XXXXXXXXX X klass Juhendaja: Õp. XXXXXXX Tallinn 2009 1 Sisukord: Sissejuhatus.........................................................................lk 3 Marihuaana.........................................................................lk 4 Hasis.....................................................................................lk 5 Kanepi tarvitamisega kaasnevad sümptomid..................lk 5 Tarvitamise pikaajaline mõju...........................................lk 7 Kanepist loobumine...........................................................lk 8 Huvitavaid fakte.................................................................lk 8 Kokkuvõte..............................................................................
Toitumishäired Referaat Pärnu 2010 TOITUMISHÄIRED Toitumishäirete keskmes on kehakaalu ja -kuju ülemäärane tähtsustamine, millega seoses püütakse äärmuslike meetoditega vältida kehakaalu tõusu. Toitumishäired on tänapäeval laialdaselt levinud noorte seas, sest meedia loob ettekujutuse ideaalsest figuurist ja toitumishäired saavadki alguse selle saavutamise soovist. Kui inimese jaoks on toiduga seotud teemad muutunud kinnisideeks, kaalule ja figuurile mõtlemine muutub pidevaks ning ka väiksesse kaalutõusu suhtutakse paanikaga, võib see viidata võimalikule toitumishäirele. Toitumishäire on tõsine haigus, mis võib lõppeda isegi surmaga ning tavaliselt on selle haiguse ravimine raske ja aeganõudev ning haigusest tulenevad kahjustused võivad olla eluaegsed. Inimesed, kellel on toitumishäired, varjavad neid, kuid haigusega võitlemiseks on eelkõige vaja seda just endale ja teistele tunnistada. ANOREKSIA Haiguse olemus ja esi...
Kliiniline depressioon. 11a Kuigi lühiajaline "madalseis" on normaalne, selle pikem kestvus mõjutab igapäevaelu ja nõuab profesionaalset meditsiinilist abi. Tervenemine on seda kergem ja efektiivsem, mida kiiremini otsitakse abi. Statistika 1/3 Eesti elanikkonnast toimub 1 kord aastas märgatav tuju langus. Iga neljas inimene kogeb enda eluajal profesionaalset abi vajavaid vaimse tervise häireid. Raske kliinilise depressiooni all kannatavad Eestis 60 000 inimest, ravi saavad vaid 7000. Naistel on haigestumise risk 2 korda kõrgem. Suurim risk enesetapu sooritamiseks on meestel vanuses 45-54 aastat, mis on 3 korda kõrgem kui maailma keskmine. Müüdid Depressiooni tekitavad elulised raskused või negatiivsed üleelamised. Tegelikult: Tekib seoses ajurakkude keemilise tasakaalu (serotoniin) häirega. Depressiooni all kannatavad vaid "nõrgad" inimesed Tegelikult: Depre...
Iga inimene on isiksus! Iga inimene on teiste jaoks omamoodi müsteerium-ka oma kõige lähedasemate mõtteist ja tunnetest on tihti väga raske aru saada. On võimatu lahata seda, mis toimub teiste peas, millised on tegelikult nende arvamused ja kas nad räägivad tõesti seda, mida mõtlevad. Iga inimese sisemaailm erineb teistest,samuti erinevad teistest ka tema iseloom ja elufilosoofia. Salapärased oleme enda jaoks ka tihti me ise, sest oma sügavaimaid hingesaladusi on meil endalgi pea võimatu täielikult tõlgendada. See tähendab, et igal inimesel on isiksus. Sõna isiksus mõistetakse väga erinevalt. Kõik teavad, et inimesed ei ole ühesugused. Mõned on hästi aktiivsed, teised sõbralikud ja kolmandad naeratavad hästi palju. Isiksus tähistab midagi sellist, mis on omane ainult erakordsetele inimestele. Tavaliselt arvatakse, et isiksus on midagi sellist mis paistab välja. Kuid tegelikult isik...
Vladislav Venediktov 8.kl Noored ja Alkohol 14-15 aastaste koolinoorte hulgas on vähemalt ühel korral alkoholi tarvitanud 89,4% ja purjus olnud 58%. Ma ei tea mida ma peaksin ütlema ? Kas see on halb või hea, aga see on ikkagi hämmastav, et 58 % 14 kuni 15 aastaseid noori oli kunagi täis olnud. ,,Miks noored joovad alkoholi?" Noored on väga uudishimulikud elusolendid. Nendel tekib eriti suur huvi keelatud asjade vastu nagu näiteks Alkohol. Paljud noored tarbivad alkoholi selle jaoks, et lõõgastuda või kui on halb tuju ja miks siis ei tohi ühe napsu võtta selleks et meel oleks natukene rõõmsam. Eriti palju oleneb seltskonnast või noore karakterist, kui näiteks kõik joovad ja sa ei joo, siis sa pole ju mingi mees, sa pead ju ikka mõne napsu võtma selle jaoks, et nende jaoks sõber olla. Mõnes kampaanias on näiteks liider kell...
ÜTLE EI SUITSULE JA IGASUGUSTELE MUUDELE MÕNUAINETELE!!! Kõik narkootikumid tekitavad sõltuvust ehk soovi saada uimastit üha uuesti. NB ! Narkootikumide tarbimine võib lõppeda surmaga!!! Kas tõesti tahad seda? SUITS SISALDAB VÄGA PALJUSID MÜRKAINEID KOKKU NEID ON LOETUD 4700 AINET. Suitsus olev aine NIKOTIIN tekitab sõltuvuse. Kokkuvõttes siis , tuleb osata öelda ei suitsule ja narkootikumidele, sul võib lõbus olla ka ilma nendeta! Ühesõnaga toitu tervislikult , tegele spordiga jne , kuid hoia igasugustest mürkainetest eemale! Marian Heile, 7 c
Elva Gümnaasium Murdeiga Inimeseõpetuse referaat 18.11.2009 Oliver Treier Sisu: Sissejuhatus Lehekülg 3 Mehelikku küpsemist soodustavad Lehekülg 3 Miks ühtedel algab murdeiga varem ja teistel hiljem? Lehekülg 3 Hormoonid Lehekülg 3 Kasv ja kehakuju muutumine Lehekülg 4 Karvkate Lehekülg 4 - 5 Nahk, higi, rasu Lehekülg 5 Kasutatud Kirjandus Lehekülg 6 Sissejuhatus 2 Murdeiga vanus, mil lapsest kasvab täiskasvanu. Tüdrukute murdeiga kestab tavaliselt 10.- 16.eluaastani, poistel 9.-14. eluaastani. Tihti juhtub, et ühes ja samas klassis käivad poisid veel lapse välimusega, tüdrukud on aga küpsed neiud. Hormoonide mõjul muutuvad kasv ja kehakuju, tööle hakkavad suguelundid, muutub naha talitlus ja tekib karvakasv, muutub ka suhtumine oma kehasse ja suhe kaaslaste ning täiskasvanutega. Mehel...
Kas intelligentsus ja isiksus peaksid olema vaadeldud koos või eraldi? Valisin selle teema, sest see pakub mulle huvi ja oman ka asjast oma arvamust.Iga inimene on ju omaette isiksus ja seega ka mina.Olen läbi teinud ka intelligentsuse teste ja isiksuse teste. Nende testide tulemused mulle aga eriti huvi ei paku. Statistika mõttes võib ju neid täita aga mulle endale need midagi juurde ei anna. Isiksus hõlmab kõik isiku püsivamad omadused, nagu vajadused, temperament, võimed, harjumused, hoiakud, väärtused, minapilt ja tüüpiline käitumisviis. Isiksus erineb intelligentsusest, mis on seotud rohkem teoreetiliste kui praktiliste võimetega. Isiksuse tüüpi püütakse määrata testide abil.Neid teste on väga erineval kujul. Nii küsimute kui piltide kujul. Lastakse ka inimesel endal joonistada pilt ja siis selle põhjal vaadeldakse tema isksuse jooni. Mina leian et näiteks sellise joonistamise testiga saab paremal juhul määrata inimese hetk...
Ilma truuduseta ei saa olla ei perekonda, ei mingit ühingut, ühiskonda ega riiki, isegi mitte röövjõuku. Niipea kui kakski kokku heidavad, et ühiselt midagi toimetada, on esimeseks eelduseks, et nad teatud määralgi teineteist usaldavad et nad oma lubadustele ja kohustele truud on, muidu pole vähimgi koostöö, kooselu võimalik. Armukadedust leebes vormis peetakse kindluse märgiks ja selle puudumist tõlgendatakse kui hoolimatust. Ometi on armukadedus paljudes suhetes ületanud mõistlikkuse piirid ning suhte kindluse süvendamise asemel hakkab see tasapisi suhet hävitama.Sellisel juhul on tegemist haiglase armukadedusega. Haiglaslik armukadedus võib avalduda mitmeti. Näiteks põhjendamatute armukadedusstseenide korraldamises partnerile.Kuid äärmuslikult armukadedad inimesed kutsuvad ka ise teadlikult armukadedust esile,et veenduda partneri tunnetes enda vastu. Sagedamini teevad seda just naised,kes ise on ebakindlad ja ei tunne ennast ki...
Essee Elulised asjad, mida õpetaksin oma lapsele Igale vanemale on tähtis, et nende lapsest kasvaks meeldiv, tolerantne, ühiskonnas hakkama saav inimene. Selleks on vaja õpetada neile elulisi asju ning alles seejärel saata nad laia maailma. Kindlasti üks olulisemaid asju mida oma lapsele õpetaksin on: kuidas olla enesekindel ja enda eest seista, kuid seejuures teistega hästi läbi saada. Ei saa salata, et elus läbilöömiseks on enesekindlus väga oluline iseloomuomadus. Võib ette tulla palju olukordi, kus tuleb teha tähtsaid otsuseid. Samuti situatsioone, kus tuleb enda eest seista, mitte lasta pähe istuda. Kõige selle juures peab aga meeles pidama, et liigne enesekindlus ning enda pidev kaitsmine ei too kunagi head kaasa ja võib põhjustada kaaslastega palju probleeme. Seepärast on tähtis teada, kus on enesekindluse piirid. Liigselt enda eest seisev inimene võib mõjuda eemaletõuk...
Isiksuse põhitüübid 1. Praktiline isiksustüüp Asjalik, konkreetne, praktiline, alalhoidlik, tagasihoidlik, otsekohene, püsiv. Eelistab tegevusi, mis nõuavad kehalisi võimeid (käe- ja sõrmeosavust, koordinatsiooni) ning praktilist taipu. Meeldivad ülesanded, mis on objektiivsed ja konkreetsed, seotud mitmesuguste töövahendite, seadmete, masinate käsitsemisega või asjadega, loomadega, taimedega. Vähem sobivad ülesanded, mis nõuavad isikupärast väljendusoskust, intellektuaalsust, sotsiaalset tundlikkust, suhtlemisoskust. Ei meeldi ebamäärased ülesanded ja olukorrad, kus inimeste tähelepanu on koondatud temale. On harva originaalne, eelistab kasutada juba tuntud, läbiproovitud töömeetodeid ja -võtteid. Tahab rohkem omaette töötada. On pigem osavõtja kui liidri rollis. Väärtushinnangud on tavapärased, suunatud ainelisele tarbimisele. Sobivad ametid: metsavaht, tehnoloog, kaevur, trükkal, torude paigal...
Armastada või olla armastatud? Armastusel on tegelikult väga mitmeid definatsioone, millest enda jaoks see õige välja leida on väga raske. On palju erinevaid filosoofe ja teisi tarku kes on leidnud mingid mõtted ning need kirja pannud, mida me enda omadega saame samastada. Kuid nagu ka kõige muuga ei pruugi me asjast aru saada nii nagu on seda inimene mõelnud, kes selle kirja pani. Mida meile siis vaja on, kas armastust või armastatust ? Kas kõik, kus on sõnatüvi armas sees, on tähenduselt sama võimas? Näiteks kui ma kohtan kedagi uut ning tunnen et olen armunud, ei ütle et see on armastus. Armastus on pikaajaline tunne, armastan ma oma ema, oma perekonda, mind ümbritsevaid inimesi. Armun ma vaid ühte inimesse ning see ei ole eriti pikaajaline. Olla armastatud soovin ma oma lähedaste, sõprade, sugulaste poolt. Enamasti teen ma kõik selleks, et olla nii endale kui ka teistele hea. ...
ABORDIST 1 "Unistan päevast, mil iga vastsündinu on siia maailma teretulnud, mehed ja naised on võrdsed ning seksuaalsus on siiruse, rõõmude ja õrnuse kogum" Elise Ottesen-Jensen, Rootsi, 1933. Sissejuhatus ...................................................................................................................2 Ajalugu ..........................................................................................................................2 Abort ja eetika ............................................................................................................... 2 "Ma ootan last" ..............................................................................................................2 Otsustamine ...................................................................................................................2 Kokkuvõte ..................................................................................
Iga inimene on isiksus. Maailmas on väga palju erinevaid inimesi ning seega on nad kõik ka omamoodi isiksused. Alati leidub keegi, kes arvab, et üks või teine inimene mõtleb ja arvab erinevatest asjadest nii nagu tema ise, kuid ma arvan, et päris nii see ka pole. Ei saa ju päris tõepähe võtta seda, kui keegi ütleb, et ta tunneb oma sõpra läbi ja lõhki. Ma arvan, et igal inimesel on sõpru, kellega jagatakse oma muresid, kui ka rõõme, kuid ma arvan ka, et igal inimesel on ka omad väikesed saladused või omadused, millest ta teistele ei räägi ning hoiab neid enda teada. Isegi minul on asju, mida tahan hoida saladuses, sest üks või teine pisiasi meie elus ei mängi meie jaoks eriti suurt rolli, kuid mingismõttes on see ikkagi ebameeldiv ja ma mõtlen ikka, et parema meelega jätan need asjad enda teada kui räägin teistele. Muidugi on mul sõpru, kellega jagan oma mõtteid ja ka väikeseid saladusi, mida inimesele, keda...
VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS SEADUSANDLIKU VÕIMU ÜLESEHITUS PARLAMENT on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. · Kujunes välja kodanlike revolutsioonide käigus. · Sümboliseerib üleminekut seisuslikult võimult valitavale esindusvõimule. · Kuldajaks 20. sajandi keskpaik. · Esimene Inglismaal. · Seadusandja ülesanne. · Oluline osa täidesaatva võimu kokkupanemisel. · Ligi pooled parlamentidest on tänapäeval kahekojalised (nt. Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Tsehhi, Norra, Poola, Venemaa) · Ühekojalised parlamendid on iseloomulikud Skandinaaviale (v.a. Norra) ja Balti riikidele. Ülem- ja alamkojad: · On seaduse järgi võrdsed. · Riigi poliitika põhijooned määrab alamkoda oma seadusandliku tegevusega. · Õigusakt jõustub alles siis, kui mõlemad kojad on selle heaks kiitnud (on erandeid). Seadusandliku kogu kodade erinevused seisnevad nende: · Komplekteerimise viisis: Alamkoda moo...
Erinevate allergiate tekkimine ja vältimine puiduga töötamisel Rasmus Varkki TP-12 Sissejuhatus Allergia on tänapäeval üks sagedamini esinevaid haigusi. Kiire elutempo, majandusliku tegevuse kasv ja meid ümbritseva keskkonna saastumine on muutnud meie organismi immuunsüsteemi. Oleme muutunud palju vastuvõtlikumaksväliskeskkonna mõjutustele. Mis on allergia? Allergia on organismi immunoloogiline ülitugev kaitsereaktsioon organismi sattuvale võõrale ainele. Sümptomid väljenduvad eelkõige hingamisteede limaskestadel, nahal,silmade sidekoel ja seedetraktis. Allergiline reaktsioon võib olla kiire ehk otsene ja aeglane ehk hiline. Milliseid allergilise reaktsiooni tüüpe esineb? allergilise reaktsiooni tüüpi ja need esinevad sulgudes nimetatud allergiatena(haigustena) näiteks: IgE vahendatud allergia (orgaaniliste tolmude poolt põhjustatud all...
Jüri Gümnaasium Pulmatraditsioonid erinevates riikides Referaat Koostaja: Madis Kadastik Klass: 10.a 2012 Sisukord Sissejuhatus...................................................................................................................3 Pulmasümboolika.........................................................................................................4 Abielusõrmused..........................................................................................................4 Rõivad.........................................................................................................................5...
ISIKSUSE TEST Ainult 4 küsimust ja vastused panevad sind mõtlema. Ära tee sohki ja ära vaata vastuseid altpoolt. Mõistus on nagu langevari, see töötab kõige paremini,kui see on avatud. Jälgi õpetusi väga täpselt. Ära spikerda. SOOVI MIDAGI ENNE TESTI KALLALE ASUMIST Siin on ainult 4 küsimust ja kui sa näed vastuseid enne vastamist finishing, ei ole need ausad vastused. Mine allapoole aeglaselt ja tee iga harjutus ära enne, kui sa edasi lähed. Ära piilu. Võta paber ja pliiats ,et kirjutada vastused paberile. Sa vajad neid vastuseid testi lõpus. See on aus küsimustik,mis ütleb sulle palju tõtt su enda kohta . Pane need 5 looma oma eelistusjärjekorda: a.Lehm c. Lammas e. Siga b. Tiiger d. Hobune Kirjuta iga sõna juurde omadussõna: Koer Rott Meri Kass Kohv Mõtle kellegi peale (kes sind samuti teab ja on su elus ka tähtis) ja kirjuta iga värvi juurde tuttavatest mõni( kes peaks sobima selle värviga kõige paremini) ja ükski nimi ei tohi kordu...
Emotsionaalne inteligentsus - miks osad inimesed on edukamad kui teised? Emotsionaalne inteligentsus ehk emotsionaalne andekus ehk tundetarkus (EQ) (see ei ole IQ) on mõiste mis hõlmab: * võimet oma tundmusi tajuda,mõista,juhtida ja väljendada *empaatiavõime on teiste inimeste (hingeelu) mõistmine *enesevalitsemine ja eneseregulatsioon on sihtide ja eesmärkide seadmine ja visadus eesmärkide saavutamisel ja takistusete ületamisel EQ (emotsionaalne inteligentsus) mõiste propageerija on Daniel Goleman. Garuso ja Salovey toovad esile kuus eestvedamise ja juhtimise valdkonda mida saab parandada emotsionaalse inteligentsuse jõuga: 1) Efektiivsete meeskondade loomine 2) Efektiivne planeerimine ja otsustamine 3) Inimeste motiveerimine 4) Visiooni edastamine 5) Muutuste esilekutsumine 6) Efektiivsete inimvaheliste suhete loomine Oma emotsioonide juhtimine - enesekontroll,kohanemi...
INIMESE ELUKAAR JA SELLE PERIOODID INIMESEÕPETUS 1 Mõisted Arenemine on muutuste järjestus, mis kulgeb organismi elu algusest küpsuse saavutamise suunas kuni surmani. Arenevad mõtlemine, hoiakud, huvid, jne. Eostumisest surmani. Areng ehk evolutsioon. Taandareng ehk involutsioon. Miski areneb ja kujuneb välja, muutub täiuslikumaks; samal ajal aga miski muu taandareneb, hävib. 2 Mõisted Kasvamine on keha välismõõtmete ning elundite füüsiline suurenemine. Pikkus, kaal, mõõtmed. Eostumisest täiskasvanueani. 3 Elukaar see on inimese elukäik sünnist surmani 1. IMIKUIGA 2. MAIMIKUIGA 3. KOOLIEELIKUIGA 4. KAINIKUIGA 5. MÜRSIKUIGA 6. NOORUKIIGA 7. VARANE KÜPSUSIGA 8. HILINE KÜPSUSIGA 9. ELATANUIGA 10.VANURIIGA 4 ...
Suitsetamine Suitsetamine on ilmselt peaaegu sama vana kui tule kasutamine. Seega umbes 150 000 aastat. Kiviaja inimesed õppisid tundma tule imelisi kasutusvõimalusi ja märkasid, et mõnede taimede põletamisel tekkiv suits avaldab neile erilist mõju. Piip ja tubakasuitsetamise komme jõudsid Eestisse pärast Kolmekümneaastast sõda. Tubakat hakati kasvatama kaheksateistkümnendal sajandil, mil linnadesse asuati tubakamanufaktuurid. Passiivne suitsetamine on teiste poolt tarvitatava tubaka suitsu sissehingamine. Passiivne suitsetaja on iga inimene, kes viibib ruumis, kus suitsetatakse või on hiljuti suitsetatud. Eriti ohtlik on aga passiivne suitsetamine seepärast, et passiivseteks suitsetajateks on pahatihti lapsed, kellel on vastupanuvõime mürkidele nõrgem kui täiskasvanutel. Nii mürgitavad täiskasvanud sageli nii enda kui ka teiste lapsi. Suitsetamisel tekib · Haisev hingeõhk · Kollased hamb...
1. Inimese süstemaatiline kuuluvus: Riik loomriik Hõimkond- keelikloomad Klass- imetajad Selts primaadid Sugukond- inimlased Perekond- inimlased Liik- tarkinimene ehk homosapiens 2. Inimese põhilised tunnused: · Artikulaarne kõne · Kahel jalal püstine kõnd · Oskus valmistada tööriistu · Usk · Sotsiaalne eluviis · Suur aju · segatoit 3. Inimese koed ja alamkoed (ül ka): · Lihaskude- sile- ei kontrolli, ei kinnitu luudele, aeglased ja ei väsi Vööt- kiired, väsivad kiiresti, kinnituvad luudele, kontrollitav Südamelihaskude-kiired, ei väsi. Ül: liikumist võimaldav funktsioon · Sidekude veri -rasvkude -luu ja kõhrkude Ül: annab kuju, kaitseb, liikumist võimaldab · Närvikude- koosneb närvirakkudest, ühesuunaline liiklus Ül: info edasikandmine ja summutamine närvi impulsside abil, seob organi...
Põltsamaa Ühisgümnaasium Kalade tähtkuju kirjelduse sobivus reaalsetele inimtüüpidele Uurimistöö Koostaja: Kaidi Türk 11.a klassi õpilane Juhendaja: Kaja Linde Põltsamaa 2012 Sisukord Sissejuhatus Valisin töö teemaks ,,Kalade tähtkuju kirjelduse sobivus reaalsetele inimtüüpidele", sest mind huvitavad sodiaagimärgid ja nende arvatav mõju inimestele. Inimesed käituvad ja riietuvad väga erinevalt. Tekkis soov välja selgitada, kas Kalade tähtkujus sündinud inimestel on sarnaseid iseloomujooni ja kas nad mõtlevad ühtemoodi. Autor arvab, et päikesemärk mõjutab inimese olemust, käitumist ja arvamusi, kuid pole olemas 100% mingile sodiaagile vastavat inimest. Otsustasin teha uurimistöö ainult ühest sodiaag...
SUITSETAMINE TUBAKAS Umbes 150 000 aastat vana. Tubakas on taim, mis kuulub maavitsaliste sugukonda, nii nagu ka kartul ja tomat. Alguses suitsetati mitmesuguseid eeterlikke õlisid sisaldavaid taimi: lavendlit, paiselehti jt. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level MIDA TEEB SUITSETAMINE INIMESE ORGANISMIGA? Kõiki sigarette, ka Light ja Superlight kaubamärgiga sigarette suitsetades satub organismi üle 4000 erineva keemilise aine. Neist vähemalt 60 on tõestatud vähitekitajad ELUNDID, MIDA SUITSETAMINE ...
Ninaverejooks Ninast võib verejooks tekkida igal inimesel,tavaliselt on ninaverejooks ohutu ja peatub koduste vahendite abil lühikese aja jooksul. Täiskasvanud inimeses on umbes 5 liitrit verd Põhjused Nohu Löök Verehaigused Kõrge vererõhk Võõrkeha ninas Esmaabi Kannatanu panna kergelt pea ettepoole kallutatuna istuma Suruda ninatiivad kokku just luulise osa alt ninaseljal Avaldades ninale survet 10-15 min Ninajuurele või laubale,kuklale võib asetada külma Kui ei suudeta 20 min pärast verejooksu peatada minnakse haiglasse. Ei tohi! Vatti ninna panna Asetada inimest selili Pead kuklas hoida Abistaja ohutus! Oht! Verega levivad nakkushaigused- HIV B ja C hepatiit Võõra inimese abistamiseks peab kasutama kaitsevahendina kummikindaid või kilekotte Tagajärjed Verekaotus ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
