Ühiskonna töö Mis on grupp? Mis gruppidesse sina kuulud? Grupiks nimetatakse kooslust kus on vähemalt kaks liiget. Nimeta kuus põhjust miks inimene tegutseb grupis 1. Paljude töödega ei saa inimene üksi hakkama 2. Inimeste vajadus koos tegutseda ja olla on pärilik 3. Lapsed õpivad kloosolemise kasulikkust sünnist alates 4. Grupis rahuldab inimene suhtlemisvajadust, inimene on harjunud suhtlema 5. Edukasse gruppi kuulumine tõstab enesehinnangut 6. Grupis saab inimene võrrelda oma käitumist teistega Mis on mitteametlikud grupid, mis on nende tunnused ja missugustesse kuulud sina? Mitteametlikud grupid on need grupid mille eesmärk on rahuldada üksteist huve, ilma et keegi seda gruppi organiseeriks. Sumpaatia, ühised huvid, vastastikune meeldivus. Vastupidine küsimus eelmisele. Ametlikud grupid on need grupid millele on juht ja/või grupp on ka registreeritud. Ettevõ...
1. Mis on ühiskond, millised on nüüdisühiskonnale omased tunnused? Mis on ühishüve? Ühiskond on suurte inimhulkade korrastatud kooselu viis. NÜÜDISÜHISKONNALE OMASED TUNNUSED: ● Ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus ● Tööstuslik kaubatootmine ● Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises ● Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus ● Inimõiguste tunnustamine Ühishüve Riik, mille oleme valinud end juhtima, kogub makse, mis hüvitab meile meie vajadusi. Mittemajanduslik: Majanduslik: -haridus ja tervishoid -riigimeedia -politsei ja kaitsejõud -teed ja tänavad -kohus -ühistransport jne 2. Milline on ühiskonna struktuur? ● avalik sektor (riigisektor)(tegeleb ...
Sallivus Eesti ühiskonnas Viimasel ajal räägitakse Eestis väga palju sallivusest. Sallivuse põhjal jagatakse inimesed justkui kahte gruppi – head ja halvad ja nende suhtumise õigeks või valeks. Viimasel ajal on väga päevakajaline pagulasküsimus. Raadiost, televiisorist ja internetist käib iga päev läbi vähemalt üks uudis pagulaste kohta, kas siis kodumaalt või mujalt. Enamasti on uudised negatiivsed, näidatakse pagulastega tulekuga seotud tagajärgi. Miks peaks siis Eesti ühiskond teiste riikide näidete põhjal salliv olema? Laste ja noorte arvamus saab alguse kodust. Kui kodus vanemad avaldavad arvamust, et pagulased on pahad ja kõik nendega kaasnev samuti, siis arvame ka meie, lapsed, et nii ongi. Meid hirmutab nende kultuuriline erinevus, nahavärv ja usk. Meie oleme harjunud enamasti „valge“ inimesega ja väikses maakohas on võõristav näha „musta“ inimest ja veel võõristavam on näha, kui iga teatud kellaeg ha...
Hipsterid – lillelapsed Mina tegin oma töö hipidest Hipiliikumine oli noorsooliikumine mis algas 60ndatel aastatel ja on säilinud osaliselt tänini. Hipiliikumine sai aguse San Fransiscost, kus tuhanded noored lahkusid kodust, alustamaks vabameelset elu, elades juhuslikes kohtades. Nende loosungiks sai „Meie ei sega teid, jätke ka teie meid rahule.”. Nende lipukirjaks oli rahu, armastus ja valgus, mida sümboliseerisid lilled – sealt ka nimetus lillelapsed. Hipsterstiili eesmärgiks on jääda võimalikult loomulikuks. Hipid tõid meie igapäevamoodi sisse trompetpüksid, heledad kulunud teksad, kirkad värviliibuvad trikoosärgid, ruudulised särgid,murumütsidvestikesed, kulunud teksatagid,platvormkingad, tennised, nahast sandaalid. Aksessuaaridena kanti teksa või linasest riidest narmastega õlakott, pärlitest punutud käenöörikesed, peapaela, prillid. Hipid kasvatasid oma juuksed võimalikult pikaks. (pildid) Hipid i...
Väliseestlaste kajastamine ERRi kanalites Eestlased paiknevad üle terve maailma ning väliseestlaste arv suureneb pidevalt. Eesti rahvusringhääling (edaspidi ERR) on eesti keele ja kultuuri vahendaja ja edasikandja, mis oma programmiga toetab meie põhiseadust ning väärtustab eestlasi. Seega võib öelda, et ERR kajastab eestlasi. Kuid lisaks Eesti riigile elab palju eestlasi ka välisriikides. Väljaspool Eestit elavate eestlaste arvu on raske öelda. Seda peamiselt selle tõttu, et paljud riigid ei registreeri oma elanike etnilist päritolu, välismaal elavate eestlaste järglastest on paljud segunenud teiste rahvustega ning isikute vaba liikumise põhimõtte kohaselt ei registreerita rännet igas riigis (Rudi, 2014). Sellegi poolest on meid, eestlaseid, mujal maailmas väga palju ning me ei tohiks neid oma tegemistest välja jätta – nemad peaksid ka meie meedias kajastust saama. Eestlaste koguarv on ligikaudu 1,3 miljonit, millest välismaal on me...
Head kuulajad! Meie elu reguleerivad paljud kohustused, näiteks kõik seadused ja käitumisreeglid, samuti on meil kõigil erinevaid õigusi, mille peale me vahel ei mõtlegi, kuid needki on tihtipeale erinevates dokumentides kirjas. Kuna antud teema on väga lai, siis keskenduksin ühele konkreetsele selle osale ehk siis koolis olevatele kohustustele ja õigustele. Õpilase kohustused ja õigused on kirjas kooli kodukorras. Vahel võib mõnele jääda selline mulje, et õpilastel on rohkem õigusi kui kohustusi ning seda sellepärast, et osad õpilased on enda õigused selgeks teinud, aga kohustusi täita ei taha. Samas võiks minu arvates õpilastel olla rohkem kaasarääkimisõigust, see tähendab, kui meil on valikained (näiteks praegu majandusõpetus või meedia), siis neid peaks saama valida õpilased ise. Samamoodi võiks olla ka koolisiseste tasemetööde ja –eksamitega, siis võiksid õpilased samuti valida, millises aines nad te...
AMNESTY INTERNATIONAL MIS SEE ON? · Amnesty International ehk rahvusvaheline amnestia on inimõiguste kaitseks loodud organisatsioon/survegrupp. EESMÄRK · Organisatsiooni eesmärgiks on inimõiguste rikkumise lõpetamine ja inimõiguste ülddeklaratsioonist kinnipidamine. AJALUGU · Sai alguse Londonis 1961 aastal, kui Peter Benenson luges metroos ajalehest kahe Portugali õpilase ebaõiglase vangistamise kohta. · Avalikust kaebekirjast kujunes välja rahvusvaheline liikumine. · 1970 hakati haldama kohtupidamisi ja arreteerimisi. Selleks ajaks liikmete arv 13 kordne. · 1980 kritiseeriti valitsusi, tehti kampaaniaid piinamise ja poliitvangide teemal. · 1990 töö 7 miljoni inimesega enam kui 150 riigis. · Uuel sajandil päevakorras globaliseerumisest tulenevad probleemid. STRUKTUUR · Üles ehitatud vabatahtlikel liikmetel, kuid olemas on ka tas...
Maa rahvastiku jätkusuutlikkus Kui jätkusuutlikkus ise on suhteliselt kindel mõiste (heaolu konstantsus aja jooksul), siis heaolu on äärmiselt häguse tähendusega. Jätkusuutlikkust võib defineerida ka rangemalt (süsteemi totaalne konstantsus ajas) või lõdvemalt (kui võimet elus püsida, edasi eksisteerida). On kindel, et täpselt samasugune ei saa Maa rahvastik kogu aeg olla, samas elus püsida suudab ta ilmselt veel üsna kaua. Pikemalt võiks aga süveneda sellesse, kas inimkonna heaolu on ka tulevikus tagatud. Rahvaarv kasvab geomeetrilises progressioonis (iga inimene toodab enda asemele kaks uut inimest), kuid toiduvarud kasvavad aritmeetilises progressioonis. Piiramatult kasvav rahvastik ületab paratamatult kasutada olevad ressursid. Siiski ei kasva rahvaarv piiramatult. Kuigi arstiabi on peaaegu elimineerinud loodusliku valiku inimühiskonnas, hoolitsevad rahvaarvu vähendamise eest sõjad, näljahädad, haigused ja sü...
Inim- ja kodanikuõiguste olukord USAs 20. sajandil: muutused ja nende põhjused Inim- ja kodanikuõigused on tänapäeval olemas peaaegu kõikidel inimestel. Inimõiguste definitsioonis on kirjas, et inimõigused ei sõltu tema rassist, soost ega usutunnistusest. Demokraatlikus riigis on need õigused sündides garanteeritud. Nii on see ka ühes kõige demokraatlikumas riigis maailmas Ameerika Ühendriikides. Kahjuks pole need alati kõikidel inimestel seal praktikas olemas olnud. 19. sajandi lõpus kaotati USAs pärisorjus, mis tekitas riiki juurde palju kodanikke. Neile tekkisid inim- ja kodanikuõigused, kuid need suruti tihtipeale valge nahavärviga inimeste poolt maha. Orjuse kaotanud inimeste vastu moodustati ühingud, millest kuulsaim oli Klu Klux Klan. Tänu selle ühingu tegevusele said kannatada paljud mustanahalised. Eriti rikuti inim- ja kodanikuõigusi sajandi alguses, kus tumedanahalised töötasid farmides, kus nende tööandjad k...
Inimõigused- igale inimesele kuuluvad kaasasündinud õigused, mis põhinevad inimväärikusel ja mida seetõttu peetakse võõrandamatuteks. ÜRO Inimõiguste ülddeklaratsioon Euroopa Nõukogu dokumendid Euroopa Inimõiguste Kohus Absoluutsed õigused- Absoluutseid õigusi piirata ei saa ( õigus elule, kaitstusele piinamise, julma, ebainimliku või alandava kohtlemise ja karistamise eest, õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse) Oma õiguste kaitseks võib pöörduda- kohtu poole, õiguskantsleri, Spetsiaalse riikliku institutsiooni poole, Kodanikuorganisatsiooni poole. Ombudsmani menetlus- põhiõiguste kaitse Kodanik- inimene, kellel on ühe või kahe riigiga õiguslik suhe ehk kodakondsus. Kodakondsus- kodaniku ja riigi vaheline õiguslik side, mis toob mõlemale poolele kaasa nii õigusi kui kohustusi. Sünniga omandatud kodakondsus: Ius Soli- sünnikoha printsiip Ius Sanguinis- vereõiguse pri...
Inimese väärtused tarbimisühiskonnas Tarbimine on inimese jaoks loomulik ning seda on pea võimatu muuta. Tänapäeva inimene ei tarbi enam vaid vajaduse nimel. Rohkem on hakatud asju ostma meelelahutuslikel eesmärkidel mitte vajadusel. Tänu sellele langevad inimeste tõekspidamised meie ühiskonnas. Inimesed ei pea enam esmatähtsaks kaalutleda asja olulisust enne ostmist. Tänu ostmisele saavad rohkem raha ka tootjad ning tänu sellele toodavad tootjad omakorda rohkem asju mida müüa. Tarbimisühiskond on kasumis kuna inimesel on alati vaja midagi uut ja huvitavat. Kuid kas inimesele endale tuleb kasuks selline raiskamine? Vanasti ei saanud teadupäraselt asju osta eriti palju, kuna neid lihtsalt ei olnud. Tänapäeval on asju tonnides, kuid inimesed vaevlevad raha puuduse käes. Kuid inimesed peavad sellist ostmisviisi vajalikuks ning inimlikuks. Kuna meie maailm koosnebki tarbimisühiskonnast, siis on inimeste ostmisvajadus suuresti ...
Inimeste võrdsus – milles see seisneb? "Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel.“( Eesti põhiseadus, 1992) Nii on kirjas Eesti riigi põhiseaduses. Sellega on teoorias öeldud kõik, mis on oluline, et tagada kõikide inimeste omavaheline võrdsus. Kuigi antud juhul on tegemist meie kodumaa põhiseadusega, siis on inimestevaheline võrdsus sätestatud samadel põhimõtetel nii enamike riikide kui ka ÜRO, UNESCO ja teiste seadustes ning põhiväärtustes. Ükski inimene ei tohiks olla m...
Jõgevamaa Gümnaasium 11.I klass Margit Maide POPULAARSEMAD EESNIMED JÕGEVAMAA GÜMNAASIUMIS 2016/2017. ÕPPEAASTAL Uurimistöö Juhendaja: Sirli Vijar Jõgeva 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1.TEOREETILINE TAUST................................................................................................... 5 2.MATERJAL JA METOODIKA............................................................................................. 6 2.1.Materjal.................................
Sotsioloogiast ja sotsiaalteadustest Teadus on meid ümbritseva reaalsuse mõtestamine ja tunnetamise eriline viis. Iseloomustab: süsteemsus, loogilisus, objektiivsus, uuringutel põhinemine, täpsed mõõtmised, kontrollitavus, spetsiifiline keelekasutus. Teadusi eristavad üksteisest; uurimisobjektid, arusaamad ja uskumused, mõõtmisinstrumendid, keelekasutus. Teadus jaguneb: ● Reaalteadus (science): täppisteadused (matemaatika, keemia, füüsika, …) ja loodusteadused (bioloogia, arstiteadus, põllumajandusteadus, …) ● Humanitaarteadus (art): humanitaarteadused (keeled, filosoofia, muusika, …) ja ühiskonnateadused (majandus, psühholoogia, sotsioloogia, …) Sotsiaalteadus: keeruline täpselt mõõta ja eksperimentaalselt tõestada, seetõttu puudub “absoluutne tõde” (leitud seaduspärasustel on tõenäosuslik, statistiline iseloom). Näited: ★ Psühholoogia – inimpsüühika mõju individuaalsele ja sotsiaalsele k...
Sooline võrdõiguslikkus Sooline võrdõiguslikkus on põhimõte, mis puudutab kõiki eluvaldkondi. Arvesse võetakse mõlema soo olukorda, huve, kogemusi ja vajadusi. Soolist palgalõhet on uuritud juba mitmeid aastaid ning uuringu tulemused kinnitavad, et vaatamata haridustasemele ja ametikohale on siiski meeste palk suurem. Suurim palgavahe on 30-39 aastaste naiste ja meeste vahel. Palgalõhe on oluline seetõttu, et sellest olenevad nii sotsiaaltoetused kui ka tulevikus saadavad pensionid. Eesti perekonnas teenivad leiba nii mees kui naine. Üksikemaga perekonnas ainult ema. Soolise segregatsiooni tõttu koonduvad mehed ja naised eri ametitesse ja majandussektoritesse, töötavad eri kutsealadel ja eri ametipositsioonidel. Uuringute tulemused tööturul näitavad, et avalikus sektoris töötab 16% mehi ja 33% naisi, erasektoris 84% mehi ja 67% naisi ning ettevõtjaid on mehi 12%, naisi vaid 5%. Soolist palgalõhet põhjustav...
Lapse saamise otsust mõjutavad tegurid Lapse sünd on nii mehele kui ka naisele kordumatu sündmus kooselu armastuse vili. Tegurid, mis mõjutavad lapse saamise otsust: mälestused enda lapsepõlvekodust, sõprade eeskuju, isiklikud või usulised tõekspidamised, riiklik poliitika, majanduslik olukord või näiteks väärtused ja normid ühiskonnas. Mõned inimesed planeerivad või siis hoiduvad rasedusest teadlikult, teiste paaride või üksikisikute valiku taga on suuresti teadvustamata põhjused. Ühed on otsustusprotsessis ratsionaalsemad, teised jällegi emotsionaalsemad. Esimese lapse sünnitamise edasilükkamise taga võib peituda soov teha karjääri ja avastada maailma. On ka teine võimalus, kus leitakse viis, kuidas kujundada tööelu vastavalt lapse vajadustele. Alati ei pruugi lapse kõrvalt tööleminek olla kõige õigeim otsus. Mida rohkem aega saab laps veeta koos vanematega, seda tugevam enmotsionaalne side tal nendega tekib...
Infoühiskonna plussid ja miinused Me elame infoühiskonnas. Sellest annab tunnistust infotehnoloogia laialdane kasutamine kõigis eluvaldkondades. Info on kõigile kiiresti kättesaadav, ole sa kodus, tänaval, tool või kohvikus. Infoühiskonnal on omad eelised ja puudused, mida toon selles töös välja. Infoühiskonnal on üsna palju plusse, sest teabevahendus on kiire ja uudiseid saab jagada reaalajas. Tehnoloogia mugavdab elu, näiteks kino- ja teatripileteid saab osta otse internetist, dokumente saab allkirjastada digitaalselt, riigiga saab asju ajada e-teenuste kaudu. E-teenused vähendavad ettevõttete aega suhtlemaks riigiga. Interneti kaudu on võimalus leida tööd kiiremini. Saab koguda infot erinevatest allikatest: ajalehtedest, telekast, internetist, raadiost. Kasutatakse vähem loodusressurrse (näiteks paberit, millest tehase raamutuid ja ajalehti), sest nüüd on info paigut...
ÜHSIKOND Ühiskonna sektorid. 1. Esimene e avalik sektor 2. Teine e erasektor 3. Kolmas e mittetulundussektor Inimeste bioloogilised erinevused. Sugu, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed, rassiline kuuluvus, rahvus, seksuaalne orientatsioon. Inimeste sotsiaalne erinevus. Haridustase, majanduslik jõukus, elukoht, maailmavaade, kodakondsus, religioossus, perekondlik staatus. Horisontaalne liikuvus: on liikumine nende gruppide pinnal, mis on staatuselt/hierarhiliselt samal tasapinnal. (nt. usu vahetamine) Vertikaalne liikuvus: on liikumine kõrgemale või madalamale ühiskondlikule positsioonile või staatusele. Ühiskonna mudelid (3): 1. Infoühiskond. Tekkis peale II maailmasõda. Iseloomujooned: Globaliseerumine, kapital ei tunne riigipiire, võõrtöölised. Plussid ja miinused: + Tööviljakuse kasv, tootmiskulude vähenemine, tööjõu vabanemine. ...
Minu ettepanek haridus – ja teadusministrile Eelmisest õppeaastast kehtima hakanud riigieksamisüsteem on nüüdseks esimesel lennul läbitud ning tulemused avalikustatud. 2014. aastal lõpetajad olid esimesed, kes riigieksamite valimise asemel pidid sooritama kolm riigi poolt kohustuslikuks määratud eksamit. See aga tõi omakorda kaasa olukorra, kus „sunniviisiliselt“ keskenduti rohkem neile kohustuslikele ainetele ning ülejäänud polnud enam nii olulised. Õpilased on pandud olukorda, kus kooli lõpetamiseks tuleb keskenduda teatud õppeainetele ning ülejäänud lihtsalt positiivsele hindele sooritada. Tundub, et õpilaste huvid ei ole enam olulised, loeb vaid see, milliseid aineid meie riik antud hetkel väärtustab. „ Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 31 järgi tuleb gümnaasiumi lõpetamiseks rahuldavalt sooritada riigieksamid eesti keeles või gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatud juhtudel eesti keeles teise keelena, ...
E-valimiste positiivsed omadused E - hääletust kasutati Eestis esimest korda 2005. aastal kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel, kus üle 9 tuhande valija (s.o 1,9% hääletamisest osavõtnutest) andis oma hääle Interneti teel. Sellest ajast alates on siduva tulemusega elektroonilist hääletamist läbi viidud juba seitsmel korral (vabariigi valimiskomisjon (VVK), 2014). Elektroonilistest valimistest võtab osa järjest rohkem inimesi ning selle populaarsus aina kasvab. 2014. a Euroopa Parlamendi valimistel kasutas e-hääletamise võimalust 103 151 valijat. Antud valijaskond moodustas juba 11,4% kõigist valimisõigustega inimestest ning lausa 31,3% kõigist Euroopa Parlamendi valimistest osa võtnud valijatest (VVK, 2014). Usun, et tegemist on kasvava trendiga, sest e-valimised on eelkõige mugav lahendus kodanikukohustuste täitmiseks. E – valimised on vajalikud just selleks, et jõuda ka nendeni, kes ühel või teisel põhjusel valimisjaoskonda tul...
Arutlus teemal „Mina ja ühiskond“ Ühiskond, kui mõiste on inimeste kooseluvorm, inimeste omavaheliste suhtlemiste kogum. Kuid me ei saa seda võtta selle järgi, mis on ettekirjutatud. Minu jaoks moodustub ühiskond sellest, mis on koguaeg minu ümber. Inimesed kellega suhtlen, kogemused mida kogen ja nähtused mida igapäevaselt näen ja tunnetan. Iga inimese jaoks on ühiskond pidevas muutumises. Päevast päeva kogetakse ja avastatakse uusi asju, mis muudab suhtumist ja avardab maailmapilti. Minu kaheksateistkümne eluaasta jooksul on olnud ühiskond pidevas muutumises – nii minu enda kui ka üldiselt riigi jaoks. Kui mina sündisin, oli Eestil selja taga 5 lühikest, kuid uhket iseseisvat aastat ja täitsa oma riigiraha. Endiselt oli kõik uus ja huvitav. Harjuti omaette toime tulema. Enne seda oldi ju sõltuv võõra riigi võimust. Kasvasin ajal, mi...
Kirjutatud ja kirjutamata reeglid minu elus Ühiskonnas on kirjutatud ja kirjutamata reeglid ning need omavad suurt mõju. Nende alla kuuluvad tavad, seadused, moraalsed normid ja väärtused. Kirjutamata reeglid on näiteks kombed. Pole üles kirjutataud, kuidas neid tähitatakse, vaid igaüks tähitsab neid nii nagu nendele see tavaks on muutunud. Kirjutatud reeglid on näiteks seadused. Eestis on põhiseadus, kus on kirjutatud kõik seadused, mida peab kindlalt järgima, kui neid rikud siis on sellele vastav ka karistus. Me kõik oleme kohustatud järgima nii kirjutatud kui ka kirjutamata reegleid. Seadused on kirjutatud reeglid, näiteks me oleme kõik kohustatud maksma aktsiisi-,käibe-,sotsiaal-ja füüsilise isiku tulumaksu. Igal maksul on oma %, mis moodustab mingist asjast mingi summa. Kui ma poes käin siis ma näiteks maksan käibemaksu ning see on minu jaoks ka hetkel ainuke maks mida maksma pean. Väärtused on igal i...
EESTI TUNTUIMAD INIMESED Karl Kiur Saar LEELO TUNGAL • KIRJANIK EDGAR VALTER • KUNSTNIK • KIRJANIK NEEME JÄRVI • MUUSIK ERI KLAS • MUUSIK TÕNU KALJUSTE • MUUSIK ARVO PÄRT • MUUSIK EVALD OKAS • KUNSTNIK KARL ERNST VON BAER • LOODUSEUURIJA PAUL KERES • MALETAJA JAKOB HURT • USU- JA KEELETEADLANE ANTON HANSEN TAMMSAARE • KIRJANIK RUDOLF TOBIAS • MUUSIK LYDIA KOIDULA • KIRJANIK CARL ROBERT JAKOBSON • POLIITIK • KIRJANIK ENO RAUD Raamat • KIRJANIK OTT ARDER • KIRJANIK HELJO MÄND Raamat • KIRJANIK AINO PERVIK Raamat • KIRJANIK ARNOLD RÜÜTEL • PRESIDENT LENNART MERI • PRESIDENT ANDRUS ANSIP • PEAMINISTER KRISTJAN JÕEKALDA • SAATEJUHT TEET MARGNA • SAATEJUHT • PRODUTSENT HANNES VÕRNO • SAATEJUHT MARKO REIKOP • SAATEJUHT MART SANDER • SAATEJUHT KERTTU RAKKE • ...
Tallinna Arte Gümnaasium Sooline palgalõhe, kas tegelikkus või müüt Referaat Koostajad:Rigmor Vahtramägi,Rene Merida . 10 a Tallinn 2016 Sooline palgalõhe, kas tegelikkus või müüt . Sooline võrdõiguslikkus on inimõigus ja demokraatliku valitsemisvormi toimimise eeldus Paraku võib naiste ja meeste ebavõrdset kohtlemist kohata igas eluvaldkonnas ja see võib avaldada otsest . või kaudset mõju inimeste eneseteostuse võimalustele Ebavõrdne kohtlemine soo alusel on põhjus, . miks on ressursid jagunenud üh...
ISLAM Üldiselt ● Islam (alistumine Allahi tahtele) on üks maailmareligioonidest. ● Tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist ● Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. ● "Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi – Jumala kohta. Usukombed Palvetamine ● Moslemid palvetavad viis korda päevas, näoga Meka poole ● Palvuste jaoks on igas linnas kindel kellaaeg ● Eelnevalt tuleb nägu ja käsi pesta puhta voolava vee, või kui seda pole, siis liivaga ● Palvuse ajal ei kanta jalatseid. ● Naistel peavad palvuse ajal olema juuksed kaetud. Palvekohad ● Mošee on islami pühakoda, kus moslemid käivad palvetamas ning jutlusi kuulamas ● Tihti on mošeel kuppelkatus ning pühamu kompleksi kuulub kõrge torn minarett ● Enamasti on tornid valgustatud roheliste tuledega ● ...
Jaapani ühiskonna varjatud probleemidest: Burakumin’id: jaapanlased valest linnaosast “Nad on vähemusrühm pigem kutse kui rassi põhjal. Välimuselt on nad alati olnud eristamatud teistest jaapanlastest ning neid on diskrimineeritud sellepärast, et nad on budismi ja shinto usu järgi rituaalselt räpaseks peetavate elukutse pidajate järeltulijad. Näiteks peeti taolisesse alamklassi kuuluvateks lihunikke, hauakaevajaid, laibakäsitlejaid, nahaparkijaid, nahakunstnikke ja muid ametipidajaid kes sattusid kokku surmaga või surnud olenditega” (Kristof 1995). Nende ametite pidajate jaoks oli olemas erinevaid nimetusi, kuid Tokugawa ajastul sai sõnast ’eta’ (mis tähendab ‘räpast massi’) nende inimeste niiöelda ametlik nimetus (Hoang 2011). Teise sama perioodi jooksul diskrimineeritud inimgrupi jaoks võeti kasutusele sõna ’hinin’ (mis tähendab otsetõlkes ’mitte inimene’). Hininide kohustuste alla kuulusid kahtlusaluste pi...
MAFFIA JA TEMA VÕIM SISSEJUHATUS Eesti Entsüklopeedia nr. 6 lk. 101: maffia (it mafia), 1. 18. Saj. lõpus Sitsiilias tekkinud terroristlik salaorganisatsioon. Tekkis talupoegade omakaitseorganina, kujunes hiljem suurmaaomanike huvide kaitsmise vahendiks. Maffia salastatud tegevus tugines perekondlikele või maffia sidemeile ning seda iseloomustas rivaalitsevate rühmade omavaheline võitlus. Kehtisid veretasu ja vaikimiskeeld, tapmisviisid olid rituaalsed, laipu peideti... Maffia, selle Sitsiilia salapärase vennaskonna ajaloo ümber vohab legendide punutis. Sama jõuga nagu tema müüt, elab ja toimib tema võim veel meie päevilgi. Maffia kuritööd annavad pidevalt tegevust päevalehtede uudisreporteritele ning varustavad raamatuid ja filme külgetõmbava ainestikuga. Seejuures kujutatakse maffiat sageli looduse enda sünnitatud nähtusena. "MAFFIA" Mida tähendab õieti maffia? Millal ta sündis? Nendele kahele küsimusele võib kuulda palju erin...
Minu kokkupuuted kohaliku võimuga Iseseisev töö põhiseadusega Praegune EV põhiseadus on vastu võetud 28,juuni 1992 rahva hääletusel. Seadus jõustus 1992. Põhiseaduse eesmärk on tagada Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. EV on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel, see on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele. § 27. Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõiguslikud.Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest.Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse.Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest. Mina leian, et see paragraf on vastuolus põhiseadusega kuna mingi aeg võeti vastu samasooliste abielu. Samasooliste abielu ei aita Eesti rahval püsima jääda, minu arust tuleks see seadus uuesti keelata kuna see rüvetab perekonna mõistet. § 25. Igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õ...
Inimõiguseid aluseks võtva noorsootöö vajalikkusest ja võimalikkusest Eestis Arutlus Juhendaja: Tallinn SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 2 1. Noorsootöö vajalikkus ja võimalikkus Eestis...................................................................3 KOKKUVÕTE...................................................................................................................... 10 KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................................ 11 SISSEJUHATUS 2 Et ühiskonnas eksisteerida, on vältimatuks eelduseks mõista inimõigusi ...
Inimõigused Mis on inimõigus? Inimõigused on igale inimesele kuuluvad kaasasündinud põhiõigused, mis põhinevad inimväärikusel ja mida seetõttu peetakse võõrandamatuteks. See tähendab, et neid ei saa kelleltki ära võtta, kuigi teatud juhtudel saab neid piirata. Mis on inimese põhivajadused? ● Kõikidel inimestel maakeral on samasugused põhivajadused, aga võimalused nende täitmiseks on erinevad. ● Inimõigused on kõigil inimestel, olenemata sellest kus nad parajasti viibivad või millist kodakondsust omavad; ● Inimõigused on kõigil inimestel võrdselt; ● Inimõigustest kinni pidamist saab nõuda ükskõik kellelt, ükskõik mis inimeselt või valitsuselt/riigilt. 1948 võttis ÜRO vastu inimõiguste ülddeklaratsiooni. 1950. aastast pärineb Euroopa inimõiguste konventsioon, mille alusel võib iga inimene pöörduda inimõiguste rikkumise korral kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtu...
Organisatsioon - sõna tuleneb kreeka keelest ja tähendab korrastatust või kooskõlastatud tervikuks korrapärastumist. Organisatsiooniks nimetatakse inimgruppi, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel ja on loonud määratletava omavaheliste suhete struktuuri (R. Alas). Organisatsioon on kindla inimrühma terviklikult korraldatud ühendus, mis võimu ja eestvedamise mõjutusel tegevusi kooskõlastades püüab saavutada ühist eesmärki (R. Üksvärav). Organisatsioon võib olla ükskõik milline asutus või ettevõte, samuti valitsus, kool, ühing jne. Organisatsioonid jagunevad: - Formaalsed organisatsioonid ehk ametlikud organisatsioonid. Neile on iseloomulik kindel struktuur ja eesmärgid. Seosed töötajate vahel on selgelt määratletud. - Mitteformaalsed organisatsioonid ehk mitteametlikud organisatsioonid. Neile on iseloomulik see, et neil kindel struktuur puudub. Samuti pole täpselt määratletud eesmärke. Otseseid alluvussuhteid ja ...
J. Liivi nim. Alatskivi Keskkool Getter Suup SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS Referaat Alatskivi 2016 1 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 1. SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE TÄHTSUS.............................................................................3 2. VAIMNE JA FÜÜSILINE DISKRIMINEERIMINE.......................................................................4 2.1 Seksuaalvägivald.......................................................................................................................4 FRA poolt 2014. aastal läbiviidud uuringu tulemustest aga selgub, et kolmandik Eesti naistest on kogenud seksuaalset vägivalda. 10% Eesti naistest on kogenud partneripoolset väljapressimist. Psühholoogilise vägivallaga on kokku puutunu...
RAHA JA RAHAGA SEOTUD TERMINID Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 RAHA JA SELLE OMADUSED................................................................................................4 EESTI RAHA AJALUGU..........................................................................................................5 INTRESS....................................................................................................................................7 KURSS........................................................................................................................................8 INFLATSIOON JA DEFLATSIOON.........................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS:...............................................................
Juudid Eestis Martin Kivisild Juute on estis väga vähe natukene üle 5000 juudi.Suuremas osas Tallinnas, Tartus ja Pärnus.Kahjuks aga juute on Eestis aina vähem.Juutide toidukultuur on range nende usu judaismi pärast. Kõik juudi toit on Koššerne, Koššer on söögitegemise religioosne taust või paljudele tegelikult elustiil. Ehk selgitab asja ka ütlemine, et söök, mis ei ole hingele hea, ei ole ka kehale hea. Loom, keda kõlbab süüa, on jumala plaani järgi loodud. Kalal peavad olema soomused ning uimed ja sestap ei ole soomusteta angerjas ega uimedeta krevett koššer. Lindudest on lubatud kodulinnud nagu kanad, pardid, haned ja kalkunid. Keelatud on kumera noka ja röövlinnu küüntega isendid. Kõik roomavad olendid, samuti ka putukad on keelatud. Juudid ei kasvata sigu. Sealiha söömine on keelatud, tõenäoliselt sellepärast, et siga on ainus loom, kellel pole muud otstarvet kui saad...
Ettevõtte nimi..................................................... Aadress............................................................... Töötaja................................................................. Isikukood............................................................. Amet..................................................................... Raamatupidamisele AVALDUS Kuupäev........................................ Palun rakendada minu töötasu/tööettevõtlustasu arvestamisel EV seadusandlusega kehtestatud tulumaksuvaba miinimumi. Allkiri..............................................................................
Beauvoiri vaade naiste allasurutud seisundile – vananenud või endiselt aktuaalne? Simone de Beauvoir oli tuntud kui kirjanik, filosoof, feminist ja intellektuaal. Oma elu jooksul nägi ta paljut – ta reisis väga palju (on külastanud ka Eestit) ning jõudis näha ja kogeda eri vaateid, elada üle mõlemad maailmasõjad ning sattuda erinevatesse skandaalidesse. Tema üks kuulsamaid teoseid on feministlik raamat „Teine sugupool“, mis kirjeldab Beauvoiri vaateid kõige paremini. Teose problemaatika oli 1940-50datel väga aktuaalne, kuid kuidas on lood patriarhaalsusega ühiskonnas 1 tänapäeval? Tänapäeval ei tohiks seaduse järgi Eestis enam naistel ja meestel suurt vahet olla. Kõigil on võrdne valimisõigus, võimalus poliitikas ja riigijuhtimises osaleda, õigus saada haridust. Naine ei pea enam võtma omaks mehe ülemvõimu ja abielluma, et olla ühiskonnas austatud ning lugupeetud. 30aastaselt endiselt vallaline olemine ja karjäärile keskendu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
