GEOLOOGIA teadus Maa ehitusest, tema muutustest ja arengust, sealhulgas ka elu arengust maakeral. Geoloogia peamiseks ülesandeks on selgitada Maa ülemiste kihtide nn. maakoore ehk litosfääri (kr. lithos -kivi, sphaira -kera) ehitus ja selle areng, maakoores esinevad kivimid ja nende vaatastikused suhted. Selleks on vaja teada protsesse, mis põhjustavad kivimite teket, muutusi ja hävimist. Seega õpetab geoloogia meid vaatama ümbritsevat loodust, mõistma looduslike protsside põhjusi, avaldusvorme ja seaduspärasusi. Geoloogia praktiline tähtsus leida puhast vett ja maavarasid: naftat, kivlsütt, põlevkivi, maake, metalle, soolasid ja teisi keemilisi ühendeid. Samuti on geoloogiat vaja tunda meie elukeskkonna planeerimise ja ehitamisega seonduvate küsimuste lahendamiseks. Geoloogias kasutatakse kolme põhilist meetodit: vaatlust, katset ehk eksperimenti ja järeldust. Katse ei ole geoloogias leidnud ulatuslikku rakendust. Maakoort muutva...
Geograafia NORRA Referaat Tartu 2008 1. Sisukord: 1. Sisukord 2 2. Üldandmed 3 3. Geograafiline asend 3 4. Looduslikud tingimused 4 4.1 Pinnamood 4 4.1.1 Teravmäed 5 4.2 Loodusvarad 5 4.2.1 Maavarad 6 4.3 Kliima 6 4.4 Veekogud 7 5. Arengutase 7 6. Rahvusvahelised firmad ja organisatsioonid 8 7. Rahvastik 8 8. Linnastumine 10 9. Energiamajandus 11 10. Põllumajandus ...
UURIMISTÖÖ Venezuela Tähti Kull Kose Gümnaasium 10a klass Juhendas Epp Tähe 07.01.2009 Sisukord Riigi põllumajanduse iseloomustus 2 Metsamajandus ja metsatööstus 6 Tööstuse areng 8 Transpordi iseloomustus 9 Turismi iseloomustus 11 Kontuurkaart 12 Kasutatud kirjandus 13 2 Riigi põllumajanduse iseloomustus 1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis? a) Kui suur osa territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav (Andmed tabelist. Joonista sektorgiagramm maakasutamise kohta, milline osa territooriumist on põllumaade, milline osa rohumaade all, lisada võiks ka metsade osatähtsus). a) Pinnamood põllumajanduse arendamise seisukohast. Venezuela asub Lõuna-Ameerika põhjaosas, mida ümbritseb põhjast Kariibi meri ja Vaikne ookean. Lõunas on Brasiilia, lää...
Geoliigiline ajaskaala Ürgaegkond ehk arhaikum (kr. archaikos 'vana '), vanim aegkond Maa geoloogilises ajaloos; algas rohkem kui 3,5 mljr. aastat tagasi, kestis u. 1 mljr. aastat. Arhaikum oli intensiivsete mäetekkeprotsesside ja elava vulkaanilise tegevuse aeg, mistõttu talle vastava arhailise ladekonna kivimid on tugevasti kurrutunud ja intrusioonidest läbitud. A- i valdavaimaks kivimeiks on moondekivimid: gneisis, graniitgneisis, kristalsed kildad, kvartsiidid, harvem marmorid; moondumata süva- ja settekivimid peaaegu puuduvad. Orgaanilise elu jälgi seni leitud pole, v.a. problemaatiline vetikas Corycium enigmaticum Karjalast ning ainuõõsseid meenutav Atikokania P-Am-st. Süsiainekogumikud ja lubjakivide esinemine lubavad siiski oletada organismide olemasolu juba arhaikumis. A-i kivimid avanevad ulatuslikult Balti kilbil ja Kanadas. A-i maavaradest kasutatakse ulatuslikumalt rauamaake. Eestis kuuluvad a-i kivimid kristalse alusko...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Mongoolia REFERAAT nimi 11k 2 Tallinn 2009 3 4 Sissejuhatus Tohutute suurriikide Venemaa ning Hiina vahel on Mongoolia, mis on eurooplase jaoks tohutu pindalaga, kuid väikese rahvaarvuga riik. Mongoolias on elanikke umbes sama palju kui Lätis. Pealinn on Ulaanbaatar. Pealinnale lisaks on veel mõned pisemad jurtakülad ja piirilinnad ning üüratult vaba ja metsikut loodust. Mongolid on aastatuhandeid olnud nomaadid,ehk rändrahvad(karjused). Kesk- Aasias. 1206. aastal valiti pealikuks Tsingis khaan (maailma valitseja), kes ühendas laiali ja ringi rännanud mongoli hõimud. Nad vallutasid peaaegu poole tol ajal tuntud maailmast. Mongolite suurriik lagunes 14. sajandil väiksemateks khaaniriikideks, mis vabanesi...
India Vabariik Krislyn Almers 10b Üldandmed Pealinn New Delhi Pindala 3 287 590 km² Rahvaarv (2007) 1,129,866,154 Riigikeel hindi Iseseisvus 15. august 1947 Rahaühik India ruupia (INR) Ajavöönd maaimaaeg +5.30 Üladomeen .in Maakondi 91 Riigilipp Riigivapp Asukoht kaardil Usundid Hinduistid 80.5% Muslimid 13.4% Kristlikud 2.3% Sikh 1.9% Muu 1.8% Mitte usklike 0.1% Keeled Riigikeel on hindi kõnelejaid 30% Veel on 14 erineva keelt: Bengali, Telugu, Marathi, Tamil, Urdu, Gujarati, Malayalam, Kannada, Oriya, Punjabi, Assamese, Kashmiri, Sindhi ja Sanskrit Rahvaarvu muutumine 1,129,866,154 inimest (2007) 1,121,800,000 inimest (2006) Rahvaarvu kasv 2006-2050 on 45% Kokkuvõte rahvaarv kasvab iga aastaga Suremus 6.58 surnut/1000 elani...
Miks on Singapuri globaliseerumisindeks kõrge? · Inglise keel on riigikeeleks · Tähelepanu pööratakse tehnoloogia arengule · Palju rahvusvaheliste ettevõtete peakortereid · Suurt tähelepanu pööratakse teadusuuringutele ja kõrghariduse omandamisele Miks Eesti globaliseerumisindeks on madal? · Tähelepanu teadusele ja kõrgharidusele(tõsta kvaliteeti) · Riik peaks looma veelgi soodsama ettevõtluskeskkonna(seaduste ja maksude kaudu) · Infrastruktuuri arendamine DEMOGRAAFILISE ÜLEMINEKU ETAPID Etapp Sündimu Suremu Loomulik Vanuselin Eluiga Näited s s iive e kosseis riikidest Traditsiooniline Suur(40%) Suur(40%) 0(või väike) lühike Lühike(42) Tsaad, Kon...
METALLURGIA Jaguneb: · Must metallurgia(tegeleb metallide tottmisega) Fe maak, Mn maak · Värviline metallurgia Vasetööstus, Al-boksiit, Tsink, Plii, Tina, kuld, elavhõbe ETAPID JA PAIGUTAMISE PÕHIMÕTTED: · Kaevandamine ja rikastamine(-aheraine erldamine) tooraine juures ja tänapäeval põhiliselt arengumaades. · Sulatamine selleks on palju vaja elektrienergiat, sellepärast asub energiaallika juures.Hea, kui see on odav · Sulamite tootmine/valmistamine(Kas energiaallika juures , tarbija juures, toimub arenenud riikides ja sageli ka sadamalinnades) · Valtsimine, stantsimine - /valmistööd, toimub arenenud riikides. RAUAMAAGI SUURIMAD TOOTJAD: · Hiina(kasutab ise) · Brasiilia(ekspordib) · Austraalia(ekspordib) TERASETOOTJAD: · Hiina · Jaapan · USA HIND SÕLTUB: · Leikoha sügavus · Raua sisaldus maagis · Tarbija lähedus
Veekriis ja veekogude reostumine Kuigi ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, on vähem kui 1% sellest kõlblik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Samal ajal on ilmne, et vee tarbimine kasvab kiiremini kui rahvastik. Samal ajal on maailma veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused. Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine, Eestis on järjekord pisut teine: lõviosa (84%) veest tarbib tööstus, teisel kohal on põllumajandus (9%) ja ligikaudu 7% veest kulutatakse olmes. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, kuna arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses antisanitaarsed olud ning veereostus....
Kenya Asukoht · Kenya (Keenia) on riik Aafrika idaosas. · Piirneb Etioopia, Somaalia, Tansaania, Uganda ja India ookeaniga. · Rannikut - 536 km Riigist · Pealinn - Nairobi · Pindala - 582 650 km² · Rahvaarv - 34,707,817 (2005) · Rahaühik Kenya shilling · Riigikeeled suahiili ja inglise Lipp ja vapp · Riigikord vabariik · Prsedident Mwai Kibaki Rahvaarv ja selle muutus · Rahvaarv kenyas on 33 829 590 milj (kohal 36). · Sisse rändab suhteliselt palju aasiast ja vähesel määral euroopast Loomulik juurdekasv ehk iive · Iive on 2,57 % · Aidisiepideemia tõttu on suremus väga suur, kuid seda aitab kombenseerida Kenya maailma suurimate hulka kuulu iive. · Keskmine juurdekasv 1,5 % Ränne ehk migratsioon · Peamiselt rändavad noored kenyalased töö hakul kas Eurooppasse või Põhja Ameerikaase. ...
Liibüa Asukoht · Liibüa on riik Põhja-Aafrikas Vahemere lõunarannikul ja Sahara põhjaosas. · Piirneb Tuneesia, Alzeeria, Nigeri, Tsaadi, Sudaani ja Egiptusega. Riigist · Pealinn Tripoli · Pindala - 1 759 540 km² · Riigikeel araabia · Rahaühik dinaar (LYD) Liibüa vapp ja lipp. Rahvaarv ja selle muutus · Rahvaarv (andmetega 2006) on 5,670,688. · Mehi 2,944,632 ja naisi 2,726,056. · Elanike arv on pidevas kasvus. · Rahvaarvu kasv 2006-2050 on 86%. · Arvatavasti on rahvaarv 2050 aastaks ületanud 10 milj piiri. Loomulik juurdekasv ehk iive · Sündimus on 27. · Suremus on 4. · Seega on iive positiivne - 23. · Ühe naise kohta on lapsi 3,4. · Imikusuremus on 26. Ränne ehk migratsioon · 10% rahvastikust rändleb. · 20%-l on poolrändeluviis. · Sisse- ja väljarännet riigist ei toimu. Rahvastiku tihe...
Atmosfäär ehk Õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest (lämmastiku, hapniku, argooni, süsihappegaasi ja teiste gaaside ning veeauru segu), mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. Atmosfääri moodustavaid gaase hoiab kinni Maa gravitatsiooniväli, kui gaaside impulss on piisavalt väike. Atmosfäär on väga liikuv, alludes isegi väikestele rõhuerinevustele, mille tagajärjeks on tuulte tekkimine. Peamised atmosfääri koostisosad on lämmastik (78%), hapnik (21%), argoon (0,9%) ja süsinikdioksiid (0,04%). Troposfäär on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 1016 km kõrgusele. Troposfääri kohal olevat atmosfääri osa nimetatakse stratosfääriks. Troposfäär sisaldab umbes nelja viiendikku kogu atmosfääri massist. Õhutemperatuur kõrgemale tõustes troposfääris üldiselt langeb. See ongi aluseks troposfääri ja stratosfääri eristamisele, sest stratosfääris õhutemperatuur kõrguse suurenedes kasvab. Õhutemperatuur langeb troposfääris keskmi...
Kontrolltööks ettevalmistav tööleht, milles käsitletakse ülaltoodud teemasid.
Kontrolltööks ettevalmistav tööleht, kus käsitletakse ülaltoodud teemasid. Tööleht on eelkõige 10. klassile.
Kontrolltööks ettevalmistav tööleht, kus käsitletakse ülaltoodud teemasid. Tööleht on eelkõige 10. klassile.
Kontrolltööks ettevalmistav tööleht, kus käsitletakse ülaltoodud teemasid. Materjal on eelkõige 10. klassile.
MOUNT RAINIER referaat koostas: Mount Rainieri vulkaan asub Ameerika Ühendriikide loodeosas, Washingtoni osariigis, Pierce'i maakonnas, 87 kilomeetrit kaugus Seattle'i linnast. See on Kaskaadi mäeaheliku kõrgeim tipp (4392 m). Mägi ja seda ümbritsev ala on Mount Rainieri Rahvuspargi kaitse all. Kahekümne kuue liustikuga on Mount Rainier kõige liustikulisem tipp kogu mandri-USA's (v.a. Alaska). Liustike ja lume all on 91 km². Selles piirkonnas asub ka palju teisi tuntuid vulkaane, näiteks St. Helens. Mount Rainieri oli esmalt tuntud põlisameeriklastele kui Talol, Tahoma või Tacoma, mis tähendas kohalike indiaanihõimude keeles "vete ema". Esimese eurooplasena nägi seda mäge 1792. aastal kapten George Vancouver, k...
Happevihmad Happevihmad - lämmastiku- ja väävliühendid lahustuvad veepiiskades ja muudavad sademed happeliseks. Tekkepõhjused: · Fossiilsete kütuste põletamine · Metallisulatamine · Metsatulekahjud · Vulkaanipursked · Äike Tagajärjed: · Okaspuude kahjustumine (okastelt kaob vahakiht), vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid. · Kiireneb keemiline murenemine (ehitised lagunevad, skulptuurid murenevad). · Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid hukkuvad, vaesub liigiline koosseis. · Mullad muutuvad happelisemaks, mille tõttu ei saa taimed kasvada. · Inimestel sagenevad hingasmisteede haigused (bronhiit, astma, kopsuvähk). Lahendused: · Õhusaaste vähendamine. · Alternatiivse energia kasutamine.
GLOBALISEERUMINE Globaliseerumine on maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside. Viimase veerandsajandi globaliseerumise on põhjustanud neli omavahel tihedasti põimunud tegurit: w uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, transpordi ja telekommunikatsiooni kiire areng w uus rahvusvaheline tööjaotus w finantssfääri rahvusvahelistumine w rahvusvaheliste turgude suurenemine ja homogeniseerumine Maailmamajanduses on järjest suurem roll rahvusvahelistel firmadel, riikide osatähtsus majanduse juhtimisel on vähenenud. Tagajärjed: w Maailmamajanduse ja kaubanduse reguleerimiseks on tekkinud rahvusvahelised (majandus)organisatsioonid (WTO, IMF, EL, NAFTA, OPEC jne). w Tootmine on tuumikaladest kandunud ääremaadele, kus palgad on madalad ja toote omahind tuleb odavam. w Tuumikalad on spetsialiseerunud kõrgtehnoloogiale, äri...
Kalavarude paiknemine, tähtsamad püügipiirkonnad, miks? Kalavarude kaitse, mis kalavarusi ähvardab? Valdav osa püütakse madalatest rannikumeredest. Pinnakihid on kalarikkamad külmade hoovuste piirkonnas, kus on hapnikurikas vesi ning suurte jõgede suudmetes. Suurimad kalapüügiriigid : Hiina, Peruu, Jaapan, India, USA, Indoneesia, Tiili, Venemaa, Tai, Norra. Kalavarusi kaitstakse sest 70% kalaliikidest kannatavad ülepüügi all. Ülepüügi kõrval vähendab kalavarusid ka maailmamere reostumine. Keskonna probleemid : Saastusi põhjustab maavarade kaevandamine ookeanipõhjast, meretrantsport ja inimtegevus maismaal. Ülepüügist ja maailmamere reostusest tingitud kalavarude vähenemisel on ulatuslik müju kogu ökösüsteemile. Kannatavad ka kaladest toituvad linnud ja loomad. Seega on kalavarude olukord üks olulisi mõõdupuid maailmamere olukorra hindamisel. Piirangud on pandud kalavarude säästmiseks, on kehtestatud kvoodid - lubatava väljapüügi kogu...
1. Põllumajandust mõjutavad tegurid Looduslikud tegurid Kliima temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood. Mullad viljakus, põuakindlus, paksus, lõimis. Reljeef tasane, mägine, nõlva kalle. Majanduslikud tegurid Kapital hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad. Tööjõud tööjõu kvaliteet, traditsioonid. Valitsuse poliitika toetused tollipoliitika. Kuivemates oludes tegeletakse rohkem loomakasvatusega, ning niiskemates taimede kasvatusega. 2. Põllumajanduse vormid Piimakarjatalud, tegeletakse karja kasvatamisega ning lüpsmisega. Lisaks piimatootmisele kasvatatakse silokultuute ja teravilja loomasöödaks. Suurem osa maast on siiski põldheina ja kultuurkarjamaade all. Raha kulub palju tõukarja, hoonete, masinate, väetiste ja nõuannete peale. Lehmalt peab saama vähemalt 5 tonni aastas et töö ära tasuks. Esineb Põhja-Euroopas, USA ja Kanada kirde- ja loodeosas, Jaapani põhjao...
Kool ROOTSI Referaat Koostaja: klass Juhendaja: Koht, aeg 2 ROOTSI...................................................................................................................................... 1 Sissejuhatus.................................................................................................................................4 1.1. Rahvaarvu muutused:...................................................................................................5 2. Arengutase.............................................................................................................................. 7 2.1. Hinnaindeksid: ............................................................................................................ 8 3. Linnastumine...................................................................................................................
ITAALIA Geograafia referaat Sisukord. 1. Üldiseloomustus lk. 3 2. Loodusolud 2.1. Asukoht lk. 4 2.2. Pinnavormid lk. 4 2.3. Kliima lk. 4 2.4. Vetevõrk lk. 4 2.5. Taimestik ja loomastik ning looduskaitsealad. lk. 5 3. Rahvastik 3.1. Rahvastiku üldiseloomustus lk. 5 3.2.Kaart suuremate linnadega lk. 7 4. Maavarad. lk. 8 5. Majandus lk. 8 5.1 Tööstusharud ja keskused. lk. 8 6. Põllumajanduse põhiharud lk. 9 7. Veondus lk. 9 8. R...
Tornaadod, trombid, vesipüksid Teadlased kasutavad tavaliselt terminit "tornaado". Vastupidiselt laialt levinud arvamusele ei ole tromb tornaadost väiksem. Eksitus tuleneb ilmselt sellest, et USA-s kasutatakse sõna tornado, Euroopas aga tavaliselt "tromb" (itaalia sõnast tromba; näiteks saksa keeles Trombe). Et Euroopa trombid on reeglina oma Ameerika "ametivendadest" väiksemad, siis on tekkinud arusaamine trombist kui väikesest tornaadost või tornaadost kui suurest trombist. Tegelikult on need sõnad sünonüümid. Eesti keeles on trombi nimetatud mitmeti, levinuimad nimetused on tuulispask ja vesipüks (vee kohal tekkinud ja liikuv pööris). Tromb ehk tornaado on väikese läbimõõduga, kuid väga intensiivne õhupööris, mille keskmes on õhurõhk tunduvalt väiksem normaalrõhust. Vesipüks on tornaado vee kohal. See on 100 kuni 600 m läbimõõduga ümber madala rõhu keskme pöörlev keeristuul. Tornaado peab puudutama ...
ELEKTROENERGEETIKA Elektritootmine suurema osa elektrit toodetakse soojuselektrijaamades ( 2/3 ). Soojuselektrijaamade ehitamine suht odav ja lihtne, põhinevad suurel osas tahkel kütusel. Ehitatakse kaevanduspiirkonda. Kui nad põhinevad vedelkütusel või gaasil, siis nad ehitatakse tarbijaligidusse. Nad on suurimad atmosfäärisaastajad. Nende alla käivad ka tuumaelektrijaamad. ( USA, Hiina, Saksamaa, Venemaa, Jaapan, Poola, LAV, naftariigid) Hüdroelektrijaamad Toodetakse umbes 1/5 maailma elektroenergijast. Jaama ehitamine on väga kallis ja võtab palju aega.Esimene hüdroelektrijaam Saksamaal ja USA-s. Norras on 99% hüdroenergijast. Brasiilia 80% Hüdroenergia plussid Hüdroenergia miinused · Ei saasta · Setete kuhjumine, selle tagajärjel · Aitab säästa fosiilseid kütuseid gaaside eraldumine. ( Soojade...
Vee kasutamine ja kaitse. Taastuv loodusvara. Jaotub väga ebaühtlaselt ,on palju piirkondi kus on veepuudus ja piirkondi kus on üleujutused.( himaalaja ümbruses). Vee kasutamine : põldude niisutamine, Tõõstus , elanikkond. Vett kokku hoida : vett taas kasutada., üks tähtsaimaid kekkonna kaitse eesmärke on kindlustada kvaliteetne joogivesi ja kaitsta vett saastumise eest. Kõige enam on ohustatud ranniku - , mere piirkonnad. Meri kannab reostuse randa. Kuna reostus on peamiselt pindmistes kintides , randa kannavad tuul ja lained.Rannikul on tihti tööstused ja suured linnad kanalasitsiooni vesi. Omaette on nafta ja selle saadustega reostamine. Satub vette tankeri õnnetustel. Rasked ühendid langevad põhja. Hakkavad pikkamööda lagunema. Mõjutavad mere elustikku , hiljem inimest. Kergemad ühendid aurustuvad. Kokku kogumine on väga raske. Nafta reostuse tõttu kannatavad ka mere linnud. Reovee puhastamine. Puhast...
Vulkaanid Enamasti leidub laamade ääre aladel ja nn kuuma täpi piirkonnas (Hawail , Mauna Kea ja Mauna Loa).On maakoorde tekinud lõõr ,lõhe või nende süsteem mida mööda magma purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale.Aktiivne vulkaan pidevalt purskav vulkaan ,( purskab iga 10 a tagant). Kustunud vulkaan inimese ajaloo jooksul ei ole pursanud. Kilp vulkaan madal vulkaan . Laava on vedel , voolab rahulikult lõõrist välja. Valgub kaugele. Kasvab laiuti., Kiht vulkaan teravmägi. Laava paks ja kiiresti tarduv. Kasvab kõrgustesse.sageli tardub laava juba lõõris , moodustub kork , lendab järgmisel purskel võimsa plahvatusega õhku. Nõlvadel on vaheldumisi tahke kivim ja tuhk.( fuji). Probleemid. Maapind taimed , loomad hävivad, õhk saastub , mürgised süsinik ja väävli ühendid, gaasidest ja tuhast moodustuvad lõõmpilv, võib hävitada terveid linnu.vee segunemisel vulkaanilise materjaliga tekivad muda voolud ehk lahaari...
...........................................................................................8 3.Atmosfäär...........................................................................................................................12 4.Hüdrosfäär..........................................................................................................................15 5.Maa kui süsteem. Keskkonna ja inimtegevuse vastasmõjud............................................. 18 MAAILMA ÜHISKONNA GEOGRAAFIA........................................................................... 19 6.Ühiskonna areng ja globaliseerumine................................................................................ 19 7.Rahvastik ja asustus........................................................................................................... 24 8.Põllumajandus, kalandus ja toiduainetööstus.....................................................................29 9.Metsamajandus............................
Kooli nimi Enda nimi klass NORRA Referaat Juhendaja: vanemõpetaja ......... Koht ja aastaarv 2 SISUKORD Sissejuhatus 4 1. ÜLDINE GEOGRAAFIA 5 1.2. Pealinna Oslo asend 5 2. PINNMOOD 6 2.1. Fjordid 7 2.2. Pinnamoe mõju majandustegevusele 9 2.4. Sise ja välisjõudude poolt kujundatud pinnamoed 10 3. RAHVASTIK 11 4
ITAALIA VABARIIK Koostaja: Helen Pihlak Õpetaja: Ene Lüüs Kool: Avinurme Keskkool Klass: 10. Itaalia on mänginud Euroopas tähtsat rolli alates roomlaste üle 2000 aasta tagusest võimsast impeeriumist. Kuulus saapakujuline maa jaotub kaheks väga erinevaks pooleks. Põhja-Itaalias on heal tasemel väga erinevat tüüpi tööstused ja põllumajandus. Kaunid linnad nagu Veneetsia, Firenze ja Rooma meelitavad turiste kogu maailmast. Lõuna-Itaalia on põhjaga võrreldes vaesem ja vähem arenenud, kliima on soojem ja kuivem, maa vähem viljakas. Keel itaalia Pealinn Rooma President Giorgio Napolitano Peaminister Silvio Berlusconi Pindala 301 230 km² Rahvaarv (2005) 58 103 000 Rahvastiku tihedus 192,8 in/km² Iseseisvus 17. märts 1861 Rahaühik euro (EUR) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Riigihümn ...
Energiamajandus Mida kättesaadavam energia seda kiiremini areneb tehnika ja vähem vaja teha füüsilist tööd. Riigi majand areng sõltub en hinnast, ning kas riik energeetiliselt iseseisev Energiamajandus-majandusharu, tegeleb energeetil materjalide ja toodete uurim, hankim, töötlem, tootm, salvest, transport, turust ja müük Eeldused tööstusrevolutsiooniks: aurumasin(1765), elektrienergia kasutuselevõtt(19saj), kivisüsi Energia hind mõjutab kõiki kaupu ja teenuseid. Taastumatud energ allikad-ei saa korduvkasutada (fossiilkütused nt turvas, nafta, maagaas, põlevkivi) Taastuvad energ allikad-saab lakkamatult v teatud aja möödumist taaskasutada (puit, päike, tuul) Traditsioonilised energiaallikad-kasutamine tavaline, fossiilkütused, tuumaenergia, vesi, puit Alternatiivsed-kasutamiseks puuduvad veel sobivad tehnoloogiad või on kallid Kütusetööstus-kütuse tootmine Elektroenergeetika-elektri tootmine, müük Tahked kütused: turvas, puit, kivisüsi ...
Pedosfäär Otsest vajadust mulda ja nende omadust hakati uurima kui inimesed jäid paikseks ja algas agraarajastu 7-8 tuhat aastat tagasi. Teadusharu 18.saj. kuulsaim vene teadlane Dokutsajev. Mullaga puutuvad kokku kõik elusloodusele hädavajalikud ainevood (veeringe, süsinikuringe jne.). Muld on just kui filter sademete ja põhjavee vahel. Kui on muld rikutud siis on ka põhjavesi rikutud. Mullaga seotud globaalsed probleemid: 1) Kõrbestumine (erosioon, lageraie, ülekarjatamine, maa ära kurnamine) 2) Eutrofeerumine ehk üleväetamine (vetikate vohamine ja veekogude kinnikasvamine 3) Nälg (toidu tootmine ja selle ebaõige jagamine) 1994 Kõrbestumis tõrje konventsioon. Eesmärk kaitsta vett ja mulda. Rio de Janeiro. Mulla teke Selleks, et muld hakkaks arenema, on vaja, et mineraalne materjal oleks piisavalt poorne. See v...
Kordamine Litosfäär 1) Kuidas saadakse andmeid maa siseehituse kohta? Puuraukude tegemisel uuritakse maavärinate, vulkaanide tugevuse tulemusel maapinnale jõudnud kivimeid(erinevad kivistised, seismilised lained). Paljanditelt ja kaevandustest. Raskusjõu iseärasuste, maavärinate poolt tekitatud löögilainete levimise suunda ja kiiruse, temperatuuri muutusi puuraukudes, vulkaanipurskeid, meteoriite jms. andmete põhjal. 2) Seismilised lained, nende jaotus ja levik erinevates keskkondades? Võivad tekkida looduslikult (nt maavärinad) ja tehislikult (nt plahvatused). Seismiliste lainete uurimisel põhineb seismoloogia. Seismilisi laineid mõõdetakse seismomeetriga. Seismilised lained jagunevad: Pikilained ehk p-lained · Levivad kuni 13 km/h. ...
Kool................ Referaat Uus Meremaa Nimi.............. Klass.................. 2008 Üldandmed Riigi nimi: Uus-Meremaa või Aotearoa (maoori keeles) Pindala: 268 680 km2. Maapiire: 0km Rannajoont: 15 134 km Elanikke: 4 035 461 (juuli 2005) (muutusi vaata lisast) Rahvastiku tihedus: 15 in/ km2 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigipea: Elizabeth II Kindralkuberner: Daam Silvia Cartwright Peaminister: Helen Clark Riigikeeled: inglise ja maoori Pealinn: Wellington (inglise k); Te Whanganui-a-Tara / Poneke (maoori) Rahaühik: dollar Riigitähised: NZ, NZL Kliima: mõõdukas, tugevate regionaalsete kontrastidega Geograafiline asend Uus-Meremaa asub lõunapoolkeral, idapoolkeral, Vaikse ookeani lõunaosas, Cooki väinaga eraldatud Põhja-ja Lõunasaarel, samuti Chathanni ja Stewardi saartel...
MASINA ja KEEMIATÖÖSTUS Tööstuse jagunemine Vanad harud (toiduaine-, tekstiilitööstus, laevaehitus - 18-19 saj.) Uued harud (auto- ja keemiatööstus - 20saj) Uusimad harud ( mikroelektroonika, tarkvaratööstus, tuuma- ja kosmosetööstus, biomeditsiin jm.-20 saj lõpp) Masinatööstus (MT) Eristus sepatööst 18saj MT vanad harud : vedurid, laevad, raskerelvad, mäetööstuse seadmed jm Masinate tootmine töömahukas ja materjalimahukas, tööjõult ei nõuta kvalifikatsiooni paigutust mõjutab tooraine ja tööjõukulud. Masinatööstus (MT) MT uued harud on : autotööstus ,kodumasinate tootmine Tänapäeval põhiline koopereerumine ja spetsialiseerumine Toodangu alusel jagatakse (aparaadi-/ elektroonika jm tööstus) või eristatakse transpordivahendite tootmist (nt laevaehitus) Maailma suurim tööstusharu Keemiatööstus (KT) Eelkäijaks nt.seebi valmistamine 12saj. KT vanad harud on: kaalisoola , fosforiidi kaev...
PÕLLUMAJANDUSLIKU TOOTMISE VORMID LEVIK MAAILMAS VORMID VARAAGRAARNE TOOTMISVIIS MÕISASÜSTEEM SEGATALUD SPETSIALISEERITUD SUURTALUD PIIMAKARJATALUD EKSTENSIIVSED TERAVILJATALUD RANTsOD ISTANDUSED VARAAGRAARNE TOOTMISVIIS Arhailine tootmisvorm Maa kuulub kogukonnale kasutab ühiselt /jagab liikmete vahel Alepõllundus Elatusmajandus MÕISASÜSTEEM Maa omanik mõisnik, haris talupoeg Mõisnik nõudis renti, lubas maad kasutada Rendi maksmisel saadustega, müüs mõisnik osa toodangust turul Saaduseid töötles talupoeg Abitöid tegi talupoeg Toote otsustas talupoeg Puudus kapital töö tõhustamiseks Levinud arengumaades SEGATALUD Esialgu säilis elatusmajandus Iga pere püüdis toota oma talus kõike eluks hädavajaliku Industriaalse tootmisviisi arenedes hakati mõnda saadust tootma ka müügiks (Nt. XIX saj. toodeti Mulgimaal lina, Virumaal kartuli müügiks) Kaasajal kasvatakse Kariibi mere ...
Kordamisküsimused 1) Millised tegurid ja kuidas kahjustavad keskkonda põllumajanduses? · Kestev põllumulla kurnamine - kõrbestumine · Metsade mahavõtmine - kasvab CO2-e hulk atmosfääris, ökosüsteemid hävivad · Karjamaade laiendamine - ökosüsteemid hävivad, degradatsioon · Maaviljeluse levik ebasoodsamatele aladele-erosiooni oht, muldade degradatsioon, kõrbestumine. · Suurfarmidel tekib läga - põhja- ja pinnavee reostus · Kuntslik niisutamine - põhjavee tase alaneb, pinnas sooldub. · Pestitsiidide kasutamine, ülemäärane väetamine veekogude kinnikasvamine, kasulike organismide hävimine. · Monokultuuride kasvatamine pinnase erosioon, taimehaiguste ja kahjurite levik, mulla viljakuse langus. · Maaviljeluse ja loomakasvatus - metaani hulga kasv atmosfääris ( 1 % aastas) 2) Mis on muldade degradatsioon? Mis on selle põhjuseks? Muldade kahjustumine ja mullaviljakuse vähenemine (o...
Referaat Must aafrika Tallinn 2007 Üldine informatsioon: Aafrika tsivilisatsioon on välja kujunenud Aafrika mandril (ja samanimelisel maailmajaol) ning hõlmab sellest Saharast lõunasse jääva mandriosa. Aafrika mandrist lääne poole jääb Atlandi ookean ja ida poole India ookean. Loodustingimused Aafrikas varieeruvad niisketest troopilistest vihmametsadest (aastane sademetehulk 250 - 380 cm) troopiliste kõrbeteni. Aafrikas on mitmekesine taimestik - võsastikud, savannid, kõrbetaimestik, mägede, vihmametsade ning laialehiste metsade taimestik. Aafrikas elab 800 miljonit inimest, kes esindavad väga eripalgelisi kultuuritraditsioone. Aafrika manner hõlmab ligikaudu 30 miljonit ruutkilomeetrit (1/5 kogu maismaast) ning seal asub üle 50 riigi. Nendest Musta Aafrika tsivilisatsiooni levialas on riike ligikaudu 35. Mitmes riigis eksisteerivad kõrvuti täiesti erinevad kultuurid, mõne riigi territoo...
Demograafiline plahvatus Peamiseks probleemiks võiks lugeda demograafilist plahvatust - see on demograafilise ülemineku esimene järk, mida iseloomustab suremuse langus, kõrge sündimuse säilimine ja selle tulemusena rahvastiku kiire kasv, kusjuures laste osatähtsus rahvastikus on väga suur. Demograafilise plahvatusega kaasneb inimeste majanduslik kihistumine ning maa ressursside pidev vähenemine ja looduse tagasitõrjumine inimeste vajaduste rahuldamiseks. * Suure sündimuse põhjusteks on tavaliselt: pereplaneeringu puudumine (ka rasestumisvastaste vahendite puudumine) pidevad uued sünnitajad, religioossed tõekspidamised, põhimõte, et " palju lapsi on elujõu tunnus", töökäsi vajav põllutöö (kus kasutatakse oma laste tööjõudu). * Suremuse languse põhjusteks on tavaliselt: meditsiini areng ja kättesaadavus (arstiabi ja ravimid), elutingimuste paranemine, töötingimuste paranemine (inimese enda jõud asendatakse lomade, hiljem ka aurumasinat...
Põllumajandusliku toomise erinevad vormid Sõltuvalt tootmise intensiivsusest INTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS toodangu kasv väikesel maa-alal, mahutades sinna palju kapitali, väetisi või tööjõudu EKSTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS tagatakse toodangu kasv laiendades põllumaad või suurendades kariloomade arvu Põllumajandus võib üldiselt jaotada OMATARBELINE PÕLLUMAJANDUS toodetakse peamiselt oma pere tarbeks KAUBANDUSLIK PÕLLUMAJANDUS kogu toodang või suurem osa sellest läheb müügiks Omatarbeline põllumajandus Ekstensiivne omatarbeline põllumajandus alepõllundus - kasutatakse laialdast maa-ala - palju tööd põllu rajamisel Intensiivne omatarbeline põllumajandus - põld kasutusel 1-2 aastat riis-, nisu-, hirsi- ja maisital...
ITAALIA VABARIIK Asukoht kaardil. Itaalia ulatub 800km pikkuselt Vahemerre. Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved Garda järv, Como järv, Lago Maggiore. Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaalia poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia Ja Sardiinia. Üldandmed. · Pealinn : Rooma · Pindala : 301 230 km² · Riigikeel : itaalia · Rahvaarv : 58 103 000 · Rahvastikutihedus : 192,8 in/km² · Rahaühik : euro (EUR) · Iseseisvus : 17.märts 1861 Itaalia köök Itaalia söögikultuur. Road ja enam kasutatavad toiduained jagunevad selles Vahemere-äärses riigis vastavalt piirkondadele- Põhja-,Kesk- ja Lõuna-Itaalia ning saared. Kui mereäärsetes regioonides süüakse enam kala ja mereande, siis sisemaal on hinnas kõik see, mida pakub maa-eelkõige liha ja köögiviljad. Itaalia põhjaosas asuvates Alpides kasvatat...
SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................... 3 India, kui riik....................................................................................... 4 Vana India............................................................................................ 5 Loodus................................................................................................. 5 Kunst................................................................................................... 7 Tavad ja kombed.................................................................................. 8 Söömine, joomine. Söögiajad ja tüüpilised road................................. 8 Riietumine........................................................................................... 10 Raha ja hinnad..................................................................................... 11 Sport ....................
Etna Etna (Sitsiilias tuntud Muncibeddu ja Itaalias Mongibello nime järgi, mõlemad nimetused tähendavad mäge) on kihtvulkaan, mis asub Sitsiilia idarannikul. See vulkaan asub Catania ehk siis Sitsiilias suuruselt teise linna lähedal. Etna on Euroopa suurim vulkaan. Etna on 3350 meetrit kõrge, see teeb Etnast ka Itaalia kõrgeima tipu Alpidest lõuna pool. Etna on samuti üks kõige aktiivsemaid vulkaane maailmas, kuid seda ei peeta Etna läheduses elavatele inimestele eriti ohtlikuks, sest laava enamasti eraldub Etnast vahetpidamata vältides sellega suuri purskeid. Mööda Etna mäge üles tehakse turistidele matku. Turistid viiakse mööda mäge kuni 2000 meetrit merepiirist kõrgemale ja kuna mäe kõrgemas osas on võimalik praktiliselt koguaeg laavat näha, on Etna suur turistimagnet. Etna oli väga aktiivne juba antiikajal. Aischylose järgi oli Zeus paisanud Etna mäe gigant Typhoni peale ning e...
Ol Doinyo Lengai Ol Doinyo Lengai on kihtvulkaan Tansaania põhjaosas. Ol Doinyo Lengai on tõenäoliselt maailma kõige veidram vulkaan. Geoloogiliseks kurioosumiks teeb selle vulkaani laava, mis tast välja voolab. Kui tavaliselt oleme harjunud, et laava on hõõguvpunane silikaatne vedelik, siis Ol Doinyo Lengai laava on süsimust, mis tardub naatriumirikkaiks karbonaatseiks mineraalideks. Harilikult sisaldab laava silikaatseid mineraale, nagu kvarts, päevakivi, pürokseen, oliviin, biotiit jne, kuid Ol Doinyo Lengai tardunud laavavoolus need mineraalid puuduvad pea täielikult. Sellist laavat nimetatakse karbonatiidiks, Ol Doinyo Lengai oma naatriumirikkuse tõttu natrokarbonatiidiks. Vulkaani vanus on umbes 370 000 aastat. Vulkaani geograafilised koordinaadid on 2°45' S ja 35°54' E, vulkaan jääb Ngorongoro looduskaitseala piiresse. Õhuhapniku ja niiskusega kokku puutudes porsub tardunud laavavool kiire...
Tööstus Tööstuse areng ja kasv oli 2001 3.2%. Enamus tööstus ettevõtted asuvad Sveitsti tasandikel ja platool, eriti Zürichis, Bernis, Aargauis, St. Gallenis, Solothurnis, Vaudis, Baselis ja Thurgaus. Mõned tööstusharud on paigutatud kindlatesse regioonidesse: kellaja ehtetööstus Jura mägedes; masinatööstus Zürichis, Genevas ja Baselis; keemiatööstus (värvained ja ravimid) Baselis ja tekstiilitööstus Sveitsi põhjaosas. Tekstiilitööstus(kasutab villa, puuvilla, siidi ja sünteesmaterjale) on vanim Sveitsi tööstusharu ja on siiani tähtis. Masinatööstus, tähtsaim haru tänapäeval, toodab tooteid pikkuse mõõtmiseks relvadeni. Kellad ja masinad moodusatvad 42% kogu Sveitsi ekspordi tulust. Kemikaalid, eriti värvained ja farmaatsiatooted, on samuti olulised. Umbes 10% maailma ravimitest on toodetud kolme äriühingu poolt Baselis. Vaatamata põllumajanduse probleemidele, on Sveits välja töötanud ka suured toiduainetööstused, toetude...
Tootmisviisid:1.Korilus- 100 000 eKr, kala püüdmine, marjade, tõukude korjamine, toodang oma tarbeks, inimeste rühmitus-kogokond, kaasajal-maha jäänud piirkonnad(aafrika,aasia) 2.Varaagraarne TV- 8000 eKr, inimesed hakkasid põldu harima, loomi kasvatama, toodang oma tarbeks, kaubavahetus toimub loomakasvatajate ja põlluharijate vahel, käsitöö-tööriistad, algelised riigid-selleks, et saaki kaitsta (röövretkede vastu), kaasajal laialt levinud aafrikas, 2 haru: alepõllundus(mets võetakse maha, kännud põletatakse, tuhk on ainus väetis. Kultuure kasvatatakse 2-3 aastat, siis jäätakse põld sööti), rändkarjakasvatus(inimesed liiguvad karjadega ringi uutele aladele), 3.Hilisagraarne TV- 3000 eKr, ühendati karjakasvatus ja põllundus, tekkis põlispõllundus (väetamine sõnnikuga, tööloomade kasutamine), toodang valdavalt oma tarbeks, ülejäägid turule, käsitöö-tööriistad ja luksusesemed, kaasajal laialt levinud aasias 4.Varaindustriaalne TV- 16-18 s...
Geograafia. Hüdrosfäär. 1.Iseloomusta veeringet ja selgita tegureid, mis mõjhutavad selle lüslisid(sademeid, aurumist, transpiratsiooni, infiltratsiooni, põhjavett). Veeringe koosneb sademete, aurumise, transpiratsiooni, iinfiltretsiooni ja põhjavee vahelistest seostest. Suur osa sademeid langeb maha tagasi samas kohas kus aurus, aga mingi osa liigub kas merelt maismaale või vastupidi. Sademete kandumist mõjutavad ka mäed, mille tõttu vihm sajab mäe ühele küljele. Maailmamerelt aurub rohkem kui maismaalt. Aurumine sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Transpiratsiooniks nim füsioloogiliselt reguleeritud vee aurumist taimedest. Transpiratsioon sõltub temperatuurist ja pinnase niiskustasemest. Infiltratsiooniks nim osa vihma-, lume- ja kohati ka liustikuvee imbumist maa sisse, mis moodustab põhjavee. Kõige intensiivsem on karstialadel. S...
Euroopa kultuuripärandit kogu selle mitmemõõtmelisuses tuleb kõikide vahenditega säilitada ja levitada nii liidus kui väljaspool selle piire, eitamata asjaolu, et on äärmiselt soovitatav suhtuda nii avatult kui võimalik teistesse kultuuridesse, mis lisaks on alati olnud Euroopa kullaproov. Meie kultuuripärand, sealhulgas selle väljendusvormide mitmekesisus ning algallikate segunemine, nagu näiteks kreeka-ladina ning juudi-kristlik pärand, on ajaloo vältel asetanud Euroopa kõikide kontinentide etteotsa. See on tõestanud end innovatsiooni, arengu ja edu võrreldamatu tõukejõuna, mis levis kõikides suundades ning on tänapäeval jätkuvalt inimlikkuse, vaimse rikastumise ja elavnemise, demokraatia, sallivuse ja kodanikuühiskonna põhiliseks võrdkujuks. Üha enam globaliseeruvas maailmas on Euroopa kultuuriline rikkus oluline väärtus, mille tuumaks olevad silmapaistvad omadused kujutavad endast Euroopale tõelist lisaväärtust ning mille roll ide...
......12 Kokkuvõte......................................................................................................................13 Kasutatud kirjandus........................................................................................................14 Lisad...............................................................................................................................15 2 Sissejuhatus Gümnaasiumi geograafia kursuses tegeletakse põhjalikumalt maailma riikide majanduse, struktuuri, loodusolude, pinnamoe, maavarade jms. Autor valis referaadi teemaks Venezuela, sest iga õpilane tutvub süvitsi ühe riigi oludega ja tutvustab seda ka oma kaasõpilastele. Tavaliselt teatakse Venezuelat kui üht Kariibimere ääres paiknevat riiki alati on tore ka rohkem teada. Autor tahab teada saada ja tutvustada riigi olusid. Tekstitöötluse alane eesmärk on õppida teksti töötlust, vormindamist, infootsimist jpm
Puhja gümnaasium Elis Uiboupin 10r Jaapan Referaat Juhendaja: õpetaja Aili Tamm Puhja 2009 2 Sissejuhatus Autor valis oma referaadi teemaks Jaapan, kuna see tundus talle olevat kõige huvitavam riik. Jaapani esmakordne külastaja peab arvestama väikese kultuurisokiga, mis tõusva päikese maale astudes tabab. Elu on Jaapanis võrreldes sellega, millega me harjunud oleme, tunduvalt erinevam. Lisaks aasiapärasele kirevusele ja idamaisele olustikule liitub Jaapani elustiiliga ka ülimoodne lääne tehnikamaailm, mille eestvedajaks ongi tegelikult saanud juba Aasia riigid eesotsas Jaapaniga. Siit tulevad maailma vastupidavaimad autod, uusimad tehnikavidinad ja kasvõi inimese moodi robotid, mis võetakse kohalike perede poolt tõrkumata omaks ja pannakse koduseid töid tegema. Jaapan on maailma üks rikkamaid riike ja organiseerib oma asjad nii, et seal on üsna raske vaen...
Mulla uurimine algas 18. saj., kuulsaim mullateadlane Dokutsajev lõi õpetuse mullatekketeguritest. 1994 võeti Rio de Janeiros ÜRO poolt vastu kõrbestumistõrje konventsioon kaitsmaks mulda ja vett kogu maailmas. Mullateadus mulla omaduste tundmine: millest koosneb, mis organismid seal elavad. Mulla omadused seotud kõigi ainete ringega, muld on avatud õhule ja sademetele, avatud kivimitele, seotud globaalprobleemidega: happevihmad, osooniaugud, kasvuhooneefekt, säästlik kasutamine. Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Lähtekivim pindmised murenenud kivimid Füüsikaline murenemine toimib temperatuuride kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmmete toimel, päike paistuab, jaheda temperatuuriga tõmbub kokku; keemiline koostis ei muutu; on kõikge intensiivsem kuivas kliimas, kus on vähe sademeid (kõrb) Keemiline murenemine keemiline k...
10.klass Tund nr. 10 10. RAHVASTIK JA ASUSTUS Rahvaarvu muutumine Kaks kõige levinumat rahvaarvu juurdekasvu näitajat on rahvaarvu kasv protsentides ja iive 1000 inimese kohta. Iga riigi rahvaarv muutub sündimuse, suremuse, sisse-ja väljarände mõjul. Tänapäeval on rahvaarvu suurenemine probleemiks, kuna Maa ei suuda toime tulla inimeste elatamisega ja üleüldise saastatusega. Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike ning suremus suur. Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. Teise miljardi täitumiseks kulus 123 aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33 aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal. Põhjused: meditsiini areng, elutingimuste paranemine Tagajärjed: rahvaarvu kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke proble...
12. DEMOGRAAFILINE ÜLEMINEK Traditsioonilise rahvastiku tüübi etapp : on omane eelkõige agraarühiskonnale. Kõrge ja väga muutlik suremus. Keskmiselt sureb 30-40 inimest tuhandest aastas haiguste, nälja ja õnnetuste tagajärjel. Sündimus on kõrge : 40-50 last tuhande inimese kohta aastas. Peres on keskmiselt 7-8 last, kellest täisealiseks saavad pooled. Keskmine eluiga madal 35-40 aastat, vanureid rahvastikus vähe. Rahvastiku väga aeglane kasv. Sõdade, epideemiate ja nälja-aastatel võib rahvaarv isegi kahaneda. Demograafilise ülemineku 1. etapp Algas Euroopas 18. sajandil. Tõi kaasa elutingimuste, toitumise ja arstiabi paranemise. Õpiti ravima ja ennetama haigusi. Inimeste eluiga hakkas pikenema, kuid sündimus jäi kõrgeks laste arvu peres piirati ja paljulapseline pere oli traditsioon. Loomulik iive suurenes ja rahvaarv kasvas väga kiirelt. Kiire rahvaarvu kasv demograafiline plahvatus rahvaarv kasvab mitmeid kordi. Sell...
11. Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid Sündimus Sündimust mõjutavad tegurid: 1. viljakas eas naiste arv 2. naiste vanus sünnitamisel ( partneri leidmise võimalus ja seksuaalkäitumise normid ühiskonnas) 3. religioon ( mõjutab tavasid ja suhtumist pereellu ja perekonna planeerimisse) 4. pereplaneerimise võimaluste olemasolu ja nende kasutamine ( meditsiini areng, rasestus vastaste vahendite kättesaadavus ja kasutamine, abordi tegemise võimalus) 5. kooselu traditsioonid (millal on tavaks alustada kooselu ; kas elatakse ühe /kahe naisega ; kui palju on elu jooksul partnereid jne. ) 6. väärtused ( millised on elus kõige hinnatuimad väärtused ) 7. traditsioonid ühiskonnas ( normiks peetav laste arv, suhtumine laste saamisesse ) 8. naiste ja meeste seisund ühiskonnas, võimalused ja vabadus oma elu korraldada 9. majanduslikud võimalused laste ka...
Sisukord SISSEJUHATUS................................................................................................................................3 LOODUS..........................................................................................................................................5 GEOGRAAFILINE ASEND JA MÕÕTMED 5 GEOLOOGILINE ASEND JA EHITUS 5 SVEITSI GEOLOOGILINE STRUKTUUR ON TEKKINUD VIIMASTE AASTAMILJONITE JOOKSUL AAFRIKA JA EUROOPA LAAMADE KOKKUPÕRKE TULEMUSEL...................................................5 GEOLOOGILISELT JAOTATAKSE SVEITS VIIEKS PÕHILISEKS REGIOONIKS: ALPID KOOSNEVAD PÕHILISELT GRANIIDIST, JUURA MÄESTIK ON NOOR KURDMÄESTIK, MIS KOOSNEB LUBJAKIVIST. JUURA JA ALPIDE VAH...
Kuressaare Gümnaasium UNGARI Uurimustöö Xf klass Juhendaja: Kaarin Peet Kuressaare 2007 1 SISUKORD 1.Riigist üldiselt......................................................................................................................4 1.1 Rahvastik.....................................................................................................................5 1.1.1 Rahvastiku võrdlus naaberriikidega.....................................................................5 1.2 Haldusjaotus................................................................................................................6 2. Loodus................................................................................................................................6 2.1 Maavarad..............................................................................
EUROTUNNEL Suurbritanniat ja Prantsusmaad ühendab 50 km pikkune Eurotunnel, millest veealust osa on 38 km see on kõige pikem veealune tunnel maailmas. Eurotunnel läks maksma tohutud 10 miljardit naela ehk 2 korda enam, kui esialgne eelarve ette nägi. Võrdluseks võib tuua Soome lahe alla kavandatava hiigelprojekti, mis peaks tunneli kaudu ühendama Tallinna ja Helsingi. Selle tunneli pikkus oleks 70-85 km ning asuks kuni 220 m sügavusel niisugust tunnelit pole maailmas senini. Ettevõttena rajati Eurotunnel 13. augustil 1986 eesmärgiga finantseerida, ehitada ning töösse lasta tunnel, mis ühendab Suurbritanniat ja Prantsusmaad. Ehitustööd algasid 1988. aastal ning ametlikult avati tunnel 6. mail 1994 kuninganna Elizabeth II ja kuningas François Mitterand' poolt. Prantsusmaa ja Suurbritannia valitsused on teinud kokkuleppe majandada tunnelit koos aastani 2086. Eurotunnel loodab täisvõimsuse saavu...
Vee- energia Traditsiooniline(hüdroenergia) Alternatiivsed (laineteenergia; tõusu-mõõna energia) Hüdroenergia on tänapäeval peamine taastuv energiaallikas. 65% kogu taastuvenergia toodangust Millise jõe energiat kasutatakse hüdroelektrijaama ....? (panama) Guri hüdroelektrijaam --- Caroni jõel Hüdroenergia + Ei saasta Taastuv Energiahind on odav, sest vesi on tasuta ja tööjõu kulu on väike Vähendab jõgedel üleujutuste ohtu - Kallis on elektrijaama ehitamine Asukoht Kalade liikumisteed saavad rikutud Tuuleenergia Tuuleenergia on kõige kiiremini kasvav, taastuv energia valdkond + tuul on tasuta kütuseks + tuul on piiramatu ja lõppematu ressurss + ei teki kasvuhoonegaase + maad turbiinide all saab kasutada +/- müra ja vibratsioon - maastikupilt +/- tuule tugevus - radar- ja televisiooni signaalid - rändlinnud + saared, rannikud, madal meri + tuulisemad on talvekuud
Eerik Kompus Mikk Narusk 10.D Mis või kes on NAFTA? Mis või kes on OPEC? Mis või kes on ASEAN? Mida teevad NAFTA, OPEC ja ASEAN? Kõigile neile ja teistelegi küsimustele saad sa järgneva presantatsiooni ajal vastuse. NAFTA e. The North American Free Trade Agreement (PõhjaAmeerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon.) Asutati 1. jaanuaril 1994 http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:NAFTA_logo.png NAFTA LOGO NAFTA liikmesriigid on USA, Mehhiko ja Kanada http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Map_of_NAFTA.svg Lihtsustada, riikide vahelist kaubandust ja investeerimist. Üritatakse kaotada mittetariifsed kaubandustõkked. NAFTA liikmete poliitiline struktuur ...
Endine Jugoslaavia Vabariik Makedoonia. Rahvastiku ja majanduse arengutaseme iselomustus. 1. Rahvastiku vanuseline struktuur. Rahvastiku vanuseline struktuur Enamus riigis elavates inimestest on 15-64 aastased(69%). 65 aastaseid ja vanemaid 11% 0-14 65 on11% ning kuni 14 aastaseid on 20%. 20% aastased aastased ja Tõenäoliselt hakkab rahva hulk riigis vanemad kasvama, kuna kuni 14 aastasi on rohkem, kui 15-64 üle 64 aastasi. aastased ...
Kirjuta iga numbri järele õige vastus (konspekt) 1. ............................................................................... 2. ............................................................................... 3. ............................................................................... 4. ............................................................................... 5. ............................................................................... 6. ............................................................................... Millest maa põhiliselt koosneb? (mis ainetest) (konspekt) 1. ............................................................................... 2. ............................................................................... 3. ............................................................................... Mis kaasnevad vulkaanidega? (Konspekt) 1. .......
Mida mets inimesele annab? Eestlastele nime, toidu ja tööriistad Tänapäeval on rahva arusaam metsast pigem argirutu varju mattunud. Metsast räägitakse pigem kui tööstusest ja tuluallikast. Kuid tööstuslikuks läks mets alles poolsada aastat tagasi, kui metsades hakati tegema lageraiet, hävitama loodust ning vähendama loomade kodusid. Metsa ei tohiks vaadata vaid kui tuluallikat. Peaksime austama metsa, ta on andnud meie esivanematele peavarju ning toitu. Hiljemalt oleme saanud sealt puitu, et ehitada hooneid, ahikütegi raiuti metsast, töö- ja tarbeesemeid valmistati puust. Korvipunumine, luudade ja saunavihtade valmistamine ja pajukoorte kogumine oli samuti metsa teene. Metsa oli ka oluline peavarjuna sõdade ajal. Metsaskäimist on seostatud ka erinevaate usundite ja uskumustega. Mis võiks motiveerida aga tänapäeva kodanikku metsa minema? On kaks sootuks eri asja, kas mõelda metsa väärtustamist rahas või hoopiski avaramas tähenduses. Lei...
1. 18-19 saj söe ajastu: 18 saj leiutati aurumasin ning hakati kaevandama kivisütt, leiutati aurikud, rongid. Elekter võeti kasutusele 19 saj lõpp. 20 saj tänaseni Nafta ajastu: leiutati sisepõlemismootor, võeti kasutusele nafta autod, lennukid, rongid. Võeti kasutusele maagaas. Tuuma elektrijaamade ehitamine 1970nendatest aastatest. 2. 1. Taastuvad energiavarad : päikeseenergia, veeenergia, tuuleenergia, geotermiline energia, biomassi energia, Maa pöörlemisenergia, Maa gravitatsiooni energia. 2. Taastumatud energiavarad: fossiilsed kütused maagaas, nafta, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas. 3. Traditsioonilised: fossiilsed kütused, hüdroenergia, tuumaenergia, biomassienergia. 4. Alternatiivsed: tuule, päikese, loodete, geotermiline. 3. Esmased energiavarud: maa pöörlemisenergia, maa gravitatsiooni energia ei osata kasutada tuumaenergia elektri tootmine tuumaelektrijaamades. termot...
Rakvere Gümnaasium STEN KISAND 11.A klass Taani Referaat Rakvere 2009 Sisukord Rakvere Gümnaasium................................................................................................................. 1 Taani............................................................................................................................................1 Referaat....................................................................................................................................... 1 Rakvere 2009.............................................................................................................................. 2 Sisukord...................................................................................................................................... 3 1. Üldandmed .............................................................
Iseloomustab joonise abil Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort Maa siseehitus Sfäär Alajaotus Ulatus Keskmine Peamised Temp. °C Aine olek tihedus kivimid g/cm3 Maakoor Mandriline 0-70km 2,7 Graniit 0-600 Tahke Ookeanilin 0-20 km 3,0 Basalt 0-600 Tahke e Vahevöö Astenosfää 50-400km 5,5 Perdotiidid 1300 Plastiline r -2900km 1200-2500 Vedel Alumine vahevöö Tuum Välistuum 2600- 10,0 3000 Vedel 5100km Sisetuum 5100- 13,3 Raud, 3500 tahke 6400km nikkel Mandrilise j...
Aravete Keskkool BELGIA Uurimustöö Koostaja: Kaari Tamtik 10. klass Juhendaja: õp Maie Paap Aravete 2008 1 Riigi üldiseloomustus............................................................................................................3 0.1 Riigi üldandmed................................................................................................................3 0.2 Geograafiline asend...........................................................................................................4 0.3 Looduslikud tingimused....................................................................................................5 1 Riigi arengutase.......................................................................................................................6 1.1 Arengutaseme näitajad....
Itaalia Itaalia on Euroopa riik. See on Euroopa Majandusühenduse asutajaliige ja ühtlasi G8 liige. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Külmad alpid ja sajused suved iseloomustavad iseaalselt Põhja-Itaaliat. Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Saarel ja Apenniini poolsaarel on lähistroopiline kliimavööde, mida iseloomustab kuiv ja kuum suvi ning sademeterikas talve kliima. Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. K...
Itaalia Itaalia Vabariik on riik Euroopas. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari.Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Itaalia ajalugu, mis ulatub tagasi etruskide aega, on täis vastuolusid, sõdasid ja lõhenemisi. Enne 19. sajandit oli poolsaar poliitiliselt ühendatud vaid kahel korral: roomlaste võimu all, kes 3. sajandiks eKr olid alistanud teised Itaalia hõimud, ja 6. sajandil Bütsantsi võimu all. Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniin...
HÜDROSFÄÄR 1. Vee jaotumine Maal, veeringe * maailmameri ja siseveed liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood. Kogu planeedi pinnast on veega kaetud 71%. Ookeanid ja mered hõlmavad 97% kogu veest, magedat vett on alla 3%. Ka enamiku neist ei saa inimene kasutada, sest see on kinni polaaralade jääkilpides või liigub põhjaveena sügavas maapõues. Igijää ja lumi 75%, põhjavesi 24%, ülejäänud 1%: 60% järvedes, 35% mullas, 05,% jõgedes ja 4,5% veeauruna atmosfääris. * Veeringe vee pidev ja korduv liikumine Maa sfäärides ja nende vahel. Liikumapanevaks jõuks on päikesekiirgus, mille toimel vesi aurustub ja tõuseb atmosfääri. Kõrguse suurenedes õhutemp. langeb ning seetõttu õhku sattunud veeaur veeldub ehk kondenseerub teataval kõrgusel. Tekivad pilved ning sademed. Raskusjõu toimel langevad veepiisad sademetena uuesti maa- või merepinnale, kust satuvad taas auruna õhku. Eristatakse suurt ja väikest veeringet. Väikese veeringe korral...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
