Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Kategooria geograafia - 221 õppematerjali

Geograafia >> Geograafia
thumbnail
15
ppt

Aasia tsunami 2004

Suur Sumatra Andamani maavärin Toomas Le 209 Mis asi on Suur Sumatra Andamani maavärin ? Suur SumatraAndamani maavärin on viimase aja suurim ja laastavaim looduskatastroof mis tõi endaga kaasa hiigel tsunami Andmed India ookeani maavärin ehk suur Sumatra Andamani maavärin leidis aset 26 detsember 2004 kell 00:58:53 maailmaaja järgi (7.58 kohaliku aja järgi) Maavärin tekitaski tsunami mida nimetatakse aasia tsunamiks. Tsunami laastas Indoneesia, Sri lanka, India, Tai ja teiste maade randu. Lained jõudsid ka Aafrica idaarannikule 4500 km kaugusele epitsentrist. Maavärina võimsus oli 9,0 magnituudi kanamori skaala järgi. See oli võimsaim maavärin. Randu üleujutavate lainete kõrgus oli kuni 30 meetrit. Tsunami tagajärjel hukkus üle 225 000 inimese. Maavärina epitsenter ning selle liikumine India...

Geograafia
27 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Soome vabariik - lühireferaat

Regina Peterson Soome Vabariik SOOME VABARIIK Soome,riik mis asub Põhja-Euroopas Läänemere ääres ja mille pealinn on Helsingi.Soome pindala on 338 419km² ,kuid Soome pindala kasvab umbes 7 km² aastas maapinna kerkimise tõttu. Soome rahvaarv on 5 304 800 inimest, mis teeb keskmiseks asustustiheduseks 17 inimest ruutkilomeetri kohta. Soomlaste osakaal rahvastikust moodustab umbes 92%. Suuremad vähemusrahvuste grupid on rootslased ja saamid. Suurimad sisserännanud välismaalaste grupid on venelased, eestlased, rootslased ja somaallased.Riigikeel on seal soome ja rootsi keel. Ärisuhtluses saab enamikul juhtudel kasutada inglise keelt.Rahaühikuna kasutatakse seal euro (EUR). Soome sümboliteks on :rahvuspuu-kask, rahvusloom-karu,rahvuslind-luik,rahvuslill-maikelluke ja rahvuskala-ahven. Maa asub Balti ehk Fennoskandia kilbil. Soome paikneb Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vah...

Geograafia
17 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Tartu referaat

Referaat Juhendaja: Maimu Nurk Rakvere 2010 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................ .lk 3 Ajalugu................................................................................................................ ....lk 3 Geograafia........................................................................................................... ..lk 5 Turism.................................................................................................................. ..lk 8 Kokkuvõte........................................................................................................... ..lk 9 Lisad...

Geograafia
39 allalaadimist
thumbnail
18
ppt

Maderia

Suurimad Madeira ja Porto Santo. Saarestik kuulub Portugalile autonoomse piirkonnana. On osa Euroopa Liidust, olles üks selle kaugeim regioon. Saarestik on vulkaanilise tekkega. Geograafiline asukoht Asub Atlandi Ookeani Põhjaosas laiuskraadidel 32°22.3N 16°16.5W - 33°7.8N 17°16.65W Ajalugu Rooma Impeeriumi armee komandör ja filosfoof Plinius Vanem (23. ­ 79.a p/Kr) nimetab Purpursaari Kanaari saarte lähedal, mis võivad viidata Madeirale. Madeira esines kaartidel aastast 1339. Saarestiku avastas Portugali meremees Henrique Meresõitja ajavahemikul 1418-1420. Mõned aastad hiljem saar asustati ja hakati arendama põllumajandust. Madeira Loodus Lähistroopilinemereline kliima (aasta keskmine õhutemperatuur 21,8 °C). Saare lõunaosas laiub lähistroopiline vihmamets. Saar on suhteliselt mägine (kõrgeim tipp 1862 m Pico Ruivo). Polii...

Geograafia
5 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Prantsusmaa

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD Katre Amann PRANTSUSMAA Referaat Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2011 Sissejuhatus · Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. · Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige · Riigihümn - Marseljees · Prantsusmaa pealinn - Pariis · Pindala - 547 030 km2, meretaguste piirkondadega 674 843 km2 · President ­ Nicolas Sarkozy · Rahaühik ­ euro · Riigikeel on prantsuse keel · Juhtlause - Liberté, Égalité, Fraternité ( Vabadus, võrdus, vendlus ) · Riigikord ­ Vabariik · Rahvastiku tihedus - 110 in/km² · Inimeste arv : 64 102 000 · Riigilipp : Vertikaalselt : sinine- valge-punane Prantsusmaa lipp on prantsusmaa...

Geograafia
37 allalaadimist
thumbnail
8
ppt

Kreeta reisikirjeldus

Kreeta Asukoht Kirjeldus · Kreeta pakub igaühele midagi: päikseline kliima, liivarannad, põnevad antiikmälestised, vaheldusrikas loodus palmisaludest orgude ja turismist puutumatute mägiküladeni, kus on säilinud kohalikud traditsioonid. Looduselamused · Kreetal ootavad teid unustamatud looduselamused ja kordumatud retked: näiteks 16 km pikkune jalgsimatk läbi saare lääneosas asuva Euroopa pikima ja väidetavalt ka kauneima Samaria kanjoni või Vai ranna kaunid palmisalud saare idatipus. Kreeka köök · Kreeka köögi hõrgutised, veinid ja kaasakiskuv muusika loovad eelduse õnnestunud puhkuseks. Kreeta on tuntud kohalike elanike sõbralikkuse poolest. Snorgeldamine · Kreeta lääneosa põhjarannikut iseloomustavad pikad liivarannad, mida kohati palistavad merre ulatuvad kivinukid. Liiv on tume, kohati kiviklibune (soov...

Geograafia
16 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Maad ümbritsev õhkkond - atmosfäär

Atmosfäär Atmosfäär ­ maad ümbritsev õhkkond Õhu koostise peamised osad: 1) Lämmastik 78% 2) Hapnik 21% 3) Argoon 0,93% 4) Süsihappegaas 0,03% Atmosfääri kihid: 1) Troposfäär 2) Stratosfäär 3) Mesofäär 4) Termosfäär 5) Eksosfäär Ilm vs Kliima 1) Ilm ­ õhkkonna seisund mingil ajahetkel kindlas kohas. 2) Kliima- mingile maa-alale iseloomulik ilmastikuolude kordumine. 3) Meteoroloogiline element- ilma iseloomustav mõõdetav kompleks nt. Temperatuur, rõhk, lumikatte paksus. Temperatuur 1) Keskmine temperatuur 14 kraadi 2) Suurim mõõdetud temperatuur 57,8 kraadi (Liibüa) 3) Vähim mõõdetud -89,2 kraadi (Vostok) Kliimatekketegurid Esmased: 1) päikesekiirgus- maa kaugus päikeses, orbiidi kuju, telje kallakus 2) Maa karakteristikud ­ kerakujulisus, maismaa ja mere vahelduvus, mäeahelikud. 3) Atmosfääri üldtsirkulatsioon Sekundaarsed 1) Asukoht- põhjas või lõunas, merede suhtes 2) Taimkate 3) Inimtegevu...

Geograafia
6 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Referaat teemal Eesti Vabariik

Pärnumaa kutsehariduskeskus Kokk Robert Rand Referaat teemal Eesti Vabariik Referaat Üldandmed Eesti Vabariik on maa ja riik Põhja-Euroopas.See piirneb põhjast üle Soome lahe Soomega ja Läänest üle Läänemere Rootsiga.Lõunast Lätiga ja Ida-st Venemaaga. *Eesti pindala on 45227 Ruutkilomeetrit. *Eestit mõjutab parasvöötmeline kliima. *Pealinn ning ka ühtlasi suurim linn on Tallinn. *Rahva arv on umbes 1,34 Miljonit. *Eesti kuulub Euroopa liitu,NATO-sse, ÜRO-sse ja OECD-sse *Eesti ametlik riigikeel on Eesti keel. *Eesti keel sarnaneb palju Soome keelega ,kuna nad on sugulas keeled. Rahvastik Eesti maa põlis rahvastik on eestlased.Eesti rahvastikust moodustab enamikus Eestlased(69%) Neile järgnevad Venelased (25,5%) ning 5,5% muid rahvaid.Eestlaste elanike arv vähenes loomuliku negatiivse iibe tõttu mis oli -0,13...

Geograafia
5 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Uurimustöö Türgi kohta

Geograafiliselt on Türgi hämmastavalt suur maa oma 64 miljoni elaniku (45 Eestit) ja 780 tuh. ruutkilomeetriga (17 Eestit). Kultuuriliselt vanima kihi moodustavad 4-6 tuhande aasta tagused hetiitide kultuuri mälestised Anatoolias (ehkki tavaturisti jaoks pole sellest palju vaadata), edasi loomulikult Trooja ning klassikalised antiikaja varemed (Efesos, Bergamon, Hierapolis jt), mis on kohati veelgi klassikalisemad ja paremini säilinud, kui Kreeka või Rooma enda vastavad mälestised, siis varakristlikud ja Bütsantsi kihistud (Ayasofia Istanbulis, koobaskirikud Kappadookias), Seldzhuki, Ottomani ja tänapäeva islam ning lõpetades tänapäevaste euroopalike suundumustega. Ka Türgi loodus pakub üht-teist - palmialleedega palistatud vahemerelisi beache, poolkõrbeid, soolajärvi, mägesid, v...

Geograafia
12 allalaadimist
thumbnail
10
ppt

Ülevaade Rumeeniast

Rumeenia Jaanika Priimägi Tallinna Teeninduskool PK-12PE Üldandmed Pindala:238 391 km2 Rahvaarv:21,7 milj. Pealinn:Bukarest Pealinna elanike arv:2,1 milj. Keel:Rumeenia,Ungari Raha ühik:Leu (RON) Sümbolid:Rahvuslill on koerkibuvits. Geograafiline asend Rumeenia asub Musta mere läänerannikul, Euraasia mandri lääneosas. Naaberriikideks on lõuna poolt Bulgaaria, põhja poolt Ukraina, ida poolt Cshisinau ja ida poolt Ungari. Rumeenia loodus Mäed katavad Rumeenia pinnast umbes 30%. Tuntuimad on Karpaadid ja Alpid. Rumeenia asub parasvöötme mandrilises kliimas. Suvel kuum, talvel väga külm. Mets katab 26,3% kogu maast. Looduskaitse all on rohkem kui 500 ala. Loodusvaradest on Rumeenias levinumad: nafta, maagaas, süsi, raud, vask ja boksiit. Rahvastik 90% on rumeenlased ja 7% ungarlased. Lisaks neile elab Rumeenias sa...

Geograafia
12 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Daiseni vulkaan.

Daiseni vulkaan referaat Teostaja: Inno Tõnosson Juhendaja: Reet Meerits Õppeaasta 2012/13 Sisukord: 1 Esmamainimine ja nimed 2 Teke 3 Tempel 4 Tipud 5 Ronimine Esmamainimine ja nimed Esimest korda mainiti seda mäge aastal 733 nime all kami-take, mis sõna-sõnalt tähendab 'suure jumala mägi'. Hiljem on teda nimetatud ka Hki Fuji ja Izumo Fuji, sõltuvalt sellest, kummal mäeküljel ütleja oli, sest Daisen jäi vanasti Hki provints ja Izumo provintsi piirile. Teke Vulkaan asub Edela-Honsh vulkaanilises kaares, kus Filipiini laam sukeldub Hiina-Korea platvormi alla. Daisen on liitvulkaan ning on tekkinud paljude aastatuhandete pikkuse vulkaanilise tegevuse tulemusena. Pursked selles piirkonnas algasid 1,8 miljonit aastat tagasi ja tekitasid umbes pool miljonit aastat tagasi nn Vana Daiseni. Vana Daiseni kaldeerasse hakkas 50 tuhat aastat tagasi teise pursete seeria tul...

Geograafia
7 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

Põlevkivi

Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest ja mitmesugustest mineraalidest. Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla. Suured põlevkivi varud on näiteks USA- l, Austraalial ja Venemaal. Kasutamine Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit. Põlevkivi Eestis Põlevkivi, mille spetsiifiline nimetus on kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara. Lisaks kukersiidile on Eesti maapõues ka graptoliitargilliiti, mis on samuti põlevkivi. Seda Eestis ei kaevandata ja väikse kütteväärtuse tõttu pole teda põleva maavaran...

Geograafia
8 allalaadimist
thumbnail
9
odt

Saksamaa

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK SAKSAMAA Referaat Juhendaja :Ene Külaots Pärnu 2011 SISUKORD SISUKORD RIIGIST RAHVASTIK MAJANDUS EKSPORT JA IMPORT ENERGIAMAJANDUS TÖÖSTUS KLIIMA RIIGIST Saksamaa on suurima rahvaarvuga ELi liikmesriik. Ta ulatub Põhja- ja Balti merest põhjas Alpideni lõunas. Riiki läbivad Euroopa suurimad jõed Rein, Doonau ja Elbe Ta piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalinstitutsioonid asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ka ÜRO, Euroopa Liidu, NATO JA G8 liimesriik. ...

Geograafia
5 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Euroopa Liidu liikmesriigid koos pealinnadega liitumisaasta järgi.

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK EUROOPA LIID LIIKMESRIIGID KOOS PEALINNADEGA LIITUMISAASTA JÄRGI Juhendaja :Ene Külaots Pärnu 2011 Asutajaliikmed: Belgia - Brüssel ·Prantsusmaa - Pariis · Saksamaa - Berliin ·Itaalia - Rooma ·Luksemburg - Luksemburg ·Madalmaad - Amsterdam 1973: ·Taani - Kopenhaagen · Iirimaa - Dubliin ·Ühendkuningriik - London 1981: ·Kreeka - Ateena 1986: ·Portugal - Lissabon · Hispaania - Madrid 1995: ·Austria - Viin ·Soome - Helsingi · Rootsi - Stockholm 2004: ·Küpros - Nikosia ·Tsehhi Vabariik - Praha ·Eesti - Tallinn ·Ungari - Budapest · Läti - Riia ·Leedu - Vilnius ·Malta - Valletta ·Poola - Varssavi ·Slovakkia - Bratislava ·Sloveenia - Ljubljana 2007: ·Bulgaaria - Sofia ·Rumeenia - Bukarest Kasutatud allikad http://europa.eu/about-eu/member-countries/index_et.htm ...

Geograafia
10 allalaadimist
thumbnail
10
odt

Põlevkivi

Võrumaa Kutsehariduskeskus Referaat Põlevkivi Autor: Margus Sööt Juhendaja: Andres Kapp Võru 2012 Mis on põlevkivi? Põlevkivi on settekivim, mis on moodustunud järvede ja merede põhjas 400 kuni 450 miljonit aastat tagasi.Põlevkivi koosneb orgaanilistest ainetest nagu ainuraksed organismid, bakterid, füto- ja zooplankton ning vetikad, mis moodustasid eelajalooliste järvede ja merede biomassi. Põlevkivi ei ole maailmas uus avastus.Sarnaselt kivisöele saab seda kasutada kütusena.Põlevkivi kasutamine energiatootmises on enamikule inimestest teadmata, kuna selle osakaal tänapäeva maailma energiatootmises on võrreldes selliste tuntud loodusressurssidega nagu nafta ja kivisüsi, minimaalne.Siiski, nafta kõrge hind ja vähenevad varud nagu ka kolmandate riikide kasvav nõudlus on põhjuseks, miks viimasel ajal üha sa...

Geograafia
10 allalaadimist
thumbnail
15
pptx

Egiptus - üldinfo, loodusvarad

Egiptus Üldinfo Riigikord: vabariik (Egiptuse Araabia Vabariik) Pindala: 1002000 km2 Pealinn: Kairo Pealinn: Kairo Usk: 94% egiptlastest on moslemid, 6% koptid Keel: Egiptuses on kõnekeeleks üks araabia dialektidest, ametlikuks keeleks nn 'kõrge'araabia keel. Telefonikõned: Nii kohalikud kui rahvusvahelised kõned on võimalikud ööpäevaringselt. Aeg: Egiptuses on Eestiga sama aeg, v a aprillis ja oktoobris, mil ajavahe on 1 h Pinge elektrivõrgus: 220/240 V. Sagedus - 50 Hz. Raha: Egiptuse rahaühikuks on nael (EGP). Üks nael = 100 piastrit. Loodusvarad Maavaradest on olulisemad nafta, maagaas, fosforiit ning rauamaak. Looduslikud olud: põllumajandus sõltus Niilusest, kuiv kliima, elu oli vaid Niiluse orus, üleujutused ette ennustatavad, aastaring jagunes kolmeks: üleujutuse periood oli suvel, viljakandev periood sügisel-talvel, põuaperiood kevadel. Egiptust piiras kolmest küljest kõrb, jagunes Alam- ja Ülem-Egi...

Geograafia
85 allalaadimist
thumbnail
25
pptx

Slideshow: Tšehhi Vabariik

Naaberriigid... Tsehhi jõed ja allikad... Brändid... Import, eksport... Põllumajandus... Turism ... Reisimine Tsehhi, Eesti kodanikuna... Tööstus Peamised ettevütte vormid Maavarad Energeetika Usundid, rahvad, keeled... Riigikord... Hädaabinumbrid... Euroopa riikide sõnadeotsing... Küsimused Tsehhi kohta? Kasutatud mterjal... Sissejuhatus Iseseisvaks tööks on Tsehhi Vabariigi iseloomustus. Oma ettekandes teen lühiülevaate rahvastikust, linnadest ja naaberriikidest, turismindusest jne... Tsehhi turismindusest, tööstusest, rahvastikust ja usunditest jne... Tsehhi Vabariik Pealinn ... Paha on üle 1000 aasta vana Poliitiline süsteem ... vabariik President ... Vaclav Klaus Peaminister ... Petr Necas Üldpindala ... 78866 km² Rahvaarv ... 10,5 milionit Rahaühik ... Tsehhi kroon Euroopa riigiga ühinemine 2004 aastal Ts...

Geograafia
17 allalaadimist
thumbnail
7
pptx

Päikeseenergia

Päikeseenergia Jaanika Sunni, Andra Vebus Päikeseenergia Taastuv Alternatiivne energia Eelised Taastuv ja lõputu Kättesaadav kõikjal Kättesaamiseks ei pea reostama Päikeseenergia hind ei kõigu Kasutamine ei reosta Puudused Päikesepaneeli maksumus Halb ilm mõjutab energiat Öösel pole elektrit Kasutamine Eestist Eesti ja Saksamaa päikesepaneelide tootlikus on aastas ligikaudu sama Märt kuni oktoober 90% eesti kogutoodangust. Keskonnaprobleemid Fotoelemendi kasutamisel tekivad kasvuhoone gaasid ja selle tootmiseks kasutatakse keskkonnale ohtlikke metalle Faktid päikeseenergia kohta Maa pinnale jõuab ühe aastaga kaks korda rohkem kiirgust kui meie saaksime kõigist oma taastumatute energia allikatest. Kallid päikesepaneelid Kaks tootmisviisi Kui minna üle ainult päikeseenergiale, siis õhu saaste väheneb 90% võrra. Päikesepaneele kasutatakse ainult rikastes riikides Päikeseenergia jaamad puuduvad ee...

Geograafia
15 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Elu väljaspool maad ja selle võimalikkus

Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Elu väljaspool maakera ja selle võimalikkus Referaat Kristiina K06 Viljandi 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus 1.1 Maa ja taevas esimeste silmade läbi 1.2 Universiumi teke 2. Elu Universiumis 2.1 Eluks vajaminevad tingimused 2.2 Merkuur 2.3 Veenus 2.4 Marss 2.5 Jupiter 2.6 Saturn 2.7 Uraan 2.8 Neptuun 3. Astronoomide arvamus 4. Arvamus 5.Kasutatud kirjandus 1.1 Maa ja taevas esimeste silmade läbi Tähistaevas on inimestele kätte paistnud nii kaua, kui nägijaid on olnud. Arusaamine selle tegilikkusest ei tulnud aga kohe. Umbes 625-547 e. Kr. tegi Thales otsustava sammu. Ta nimelt asendas maa, taeva ja mere inimeste sarnasteks valitsejateks. Kuid tema maailm jäi aga ruumiliselt piiratuks. Lame maa ujus kettakujulisel pinnal, mida kattis taevakuppel ning mille sees olid tähed, päik...

Geograafia
75 allalaadimist
thumbnail
1
doc

TÜ geoloogia muuseumi külastus

TÜ geoloogia muuseumi külastus Näitusel nägin erinevaid ekspositsioone nii Eesti kui ka välismaade museaale (kivimeid, meteoriite, maavarasid, skelette, kolpasid, fossiile) teiste hulgas ka mõningaid teadlaste kujusid. Lisaks kujudele rääkis ja jagas informatsiooni meiega tädi kes pileteid müüs. Ta rääkis erinevate kivimite tekkest ja kohtadest kus neid leitud on. Meteoriitidest sh ka kaali meteoriidikraatrist Saaremaal. Nägin aineid mille sellesarnasest olekust mul aimugi polnud nagu näiteks kipsi eri kujud ja hõbe ning kuld päris kujul otse loodusest. Need ained ja kivimid sellises looduspärases olekus olid üpris huvitavad, aga kõige huvitavamad olid siiski skelettid ja suuremad luud mammutilt (reie luu ja vaagna luu), mingi hiid... looma sarved. Hakkas kahju, et nii võrratud loomad on välja surnud. Oli palju väikseid kivistund eksponaate nagu näiteks erinevad kivistunud karbid (mida oli seal tohutult palju) ja...

Geograafia
14 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun