docstxt/14186601887939.txt
docstxt/128708534533392.txt
docstxt/128708503733392.txt
docstxt/128708444033392.txt
docstxt/128708472033392.txt
docstxt/128708563233392.txt
Andmed Sisesta m??tmistulemused siia Kui siin on m?ni "Viga", siis paranda Sisesta punktide arv siia (kuni 100 x & y paari) x y Rida korras? punktide arv = 17 1 0,003472222 5,5162473508 Korras korrektsete puntide arv = 17 2 0,003424658 5,3724967647 Korras t?us = 3541,07299 ± 3 0,003378378 5,2045559867 Korras vabaliige = -6,77274 ± 4 0,003333333 5,0278201189 Korras (10-ne astmena) t?us = 3,54107299E+03 ± 5 0,003289474 4,8820440597 Korras (10-ne astmena) vabaliige = -6,77273970E+00 ± 6 0,003246753 4,7527277503 Korras Andmed korrektsed? = Korrektsed 7 0,003205128 4,5747109785 Korras 8 0,003164557 4,4296256135 Korras ...
Vooluallika kasutegur KATSEANDMETE TABEL Tabel 1: Vooluallika kasutegur ja võimsus Jrk. I I U U N1 -U r R % R/r nr. xmA mA xV V mW V 1 100 50 0 0 0 0,00 2,80 56,00000 0,00000 0,00000 2 95 47,5 1 0,1 4,75 3,57 2,70 56,84211 2,10526 0,03704 3 90 45 2,5 0,25 11,25 8,93 2,55 56,66667 5,55556 0,09804 4 85 42,5 4 0,4 17 14,29 2,40 56,47059 9,41176 0,16667 5 80 40 5 0,5 20 ...
Kompensatsioonimeetod KATSEANDMETE TABEL Tabel 1: Potentsiomeetri õlapikkuse määramine Uuritav element Normaalelement ' Jrk. nr. | | | lAC | | l'AC | | | 1 3,82 0,001667 2,77778E-06 2,81 0,015 22,5E-5 2 3,82 0,001667 2,77778E-06 2,79 0,005 2,5E-05 3 3,82 0,001667 2,77778E-06 2,79 0,005 2,5E-05 4 3,82 0,001667 2,77778E-06 2,79 0,005 ...
Newtoni rõngad KATSEANDMETE TABEL T E I S E N D U S E D O N V A L E D ! ! Tabel 1: Newtoni rõngaste mõõtmine Mõõdeti heledaid rõngaid. Mõõteskaala lugem Rõnga jrk. nr. j Vasak äär lv Parem äär lp 1 10,97 13,33 1,180 1,39240 2 10,74 13,57 1,415 2,00223 3 10,57 13,71 1,570 2,46490 4 10,43 13,85 1,710 2,92410 5 10,30 13,94 1,820 3,31240 6 ...
Solenoidi magnetväli KATSEANDMETE TABEL Tabel 1: Magnetilist induktsiooni iseloomustava funktsiooni f(x) määramine solenoidi teljel | | Ue(x) Ue(-x) fe(x) ft(x) f(x) cm mV mV mV 0,00 17,38 17,38 0,91474 0,85749 0,05725 0,06676 1,50 17,21 17,32 17,27 0,90869 0,85385 0,05483 0,06422 3,00 16,90 17,14 17,02 0,89579 0,84252 0,05327 0,06323 4,50 16,37 16,79 16,58 0,87263 0,82223 0,05041 0,06130 6,00 15,61 16,29 15,95 0,83948 0,79083 0,04864 0,06151 7,50 14,54...
Takistuse temperatuurisõltuvus KATSEANDMETE TABEL Tabel 1: Metalli takistuse temperatuurisõltuvus Uuritav metall: m2 Uuritav pooljuht: p2 Mõõtesamm: 3oC Temp Metalli takistus Pooljuhi takistus o C 1 14 27,4 7785,8 2 17 27,7 7159,5 3 20 28,3 6508,6 4 23 28,6 5759,5 5 26 28,6 5206,9 6 29 28,9 4777,1 ...
docstxt/13005698415668.txt
NÜÜ OMEGA I UCE 650 4084,07 3,02 1,495 675 4241,15 3,28 1,567 700 4398,23 3,64 1,673 725 4555,309 4,02 1,777 750 4712,389 4,45 1,902 775 4869,469 5,01 2,064 800 5026,548 5,6 2,235 Loe mind 825 5183,628 6,33 2,445 850 5340,708 7,13 2,676 875 5497,787 8,17 2,969 900 5654,867 9,24 3,263 ...
ELEKTROSTAATIKA Elektrilaeng- osakese elektriline vastastikmõju seda ümbritsevate kehadega sõltub selle elektrilaengust. Samanimelite laengutega kehad tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. Sama hulga ni neg kui ka pos korral on kehad neutraalselt elektriseeritud, vastasel juhul keha omab laengut ja on kas positiivselt või negatiivselt elektriseeritud. Elektrijuhid- materjalid, millede küllaldane arv laetud osakesi võivad vabalt ümber paikneda, isolaatorid ehk mittejuhtide laetud osakesed ei oma vabaltliikumist. Colomb'i seadus- kirjeldab elektrostaatilisi jõude kahe väikese liikumata laengu q1 ja q1 vahel, mis asuvad üksteisest kaugusel r 1 q1 q 2 F= 4 0 r 2 0 = 8,85 *10 -12 C 2 / N * m 2 vaakumi dielektriline läbitavus 1 / 4 0 = k = 8,99 * 10 9 N * m 2 / C 2 Laetud elementaarosakeste korral on nendevaheline gravitatsiooniline vastastikmõju võrreldes elektrilise vastastikmõjuga tühine ja seda pole vaja üldjuhul...
Mis on elektrilaeng?- Elektrilise vastastikmõju seda ümbritsevate kehadega sõltub selle elektrilaengust, kas positiivne või negatiivne. Samanimelise tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. Kui on võrdsel hulgal nii pos kui neg laenguid, siis on keha elektriliselt neutraliseeritud, vastasel on kehal laeng ja kas positiivselt elektriseeritud või negatiivselt elektriseeritud. Kuidas saab kegi elektriseerida? Viia kokkupuutesse eelnevalt elektriseeritud kehadega. Mida nimetatakse magneti pooluseks? Igal magnetil on kaks poolust, kus magnetiline mõju on suurim. vabalt rippuv magnet pöördub alati nii, et üks ots näitab põhja teine lõuna suunda. Seepärast nimetatakse magneti omadusi põhja- ja lõunapooluseks. Millega tegeleb elektrodünaamika? Uurib elektrilaengute liikumist ja elektronmagnetväljade levimist. Mida kujutab enast Colomb'i seadus- kirjeldab elektrostaatilist jõude kahe väiksema ...
Füüsika II kõik vajalikud valemid, ka lahti seletatud, väga asjalik.
z:[mY&G`nfid{=^q`884551;8 Nimi: Eeva-Merike Perenimi: Aasa Grupp: YAFB21 Mõõtmiste algus: 1.01.1997 1:35 Mõõtmiste lõpp: 1.01.1997 1:44 Uuritav metall: m2 Uuritav pooljuht: p3 Mõõtesamm: 19 s Metall Pooljuht Nr t , °C R, R, lnR T, K 1 23 27,40 40596,50 10,611437135 296 27 25 27,70 37517,40 10,5325601043 298 26 26 27,70 36545,00 10,5062996569 299 2 27 28,00 33222,70 10,4109886562 300 24 27 27,70 34276,10 10,4422035973 300 25 27 27,70 35410,60 10,4747664893 300 23 28 28,00 32979,60 10,4036444675 301 22 29...
Solenoid |x| , cm Ue(x), mV Ue(-x), mV /Ue(x), mV fexp(x) ft(x) f(x) 1 0 33,31 33,31 0,9377 0,8575 0,0802 2 2 32,81 33,08 32,945 0,9275 0,8510 0,0765 3 4 31,49 32,36 31,925 0,8987 0,8301 0,0686 4 6 29,76 30,99 30,375 0,8551 0,7908 0,0643 5 8 27,06 28,77 27,915 0,7859 0,7268 0,0591 6 10 23,24 25,46 24,35 0,6855 0,6325 0,0530 7 12 18,47 20,92 19,695 0,5545 0,5114 0,0431 8 14 13,44 16 14,72 0,4144 0,3830 0,0314 9 16 9,53 ...
2. -8. Mõõteskaala lugem lv lp rj rj^2 2 19,435 22,05 1,3075 1,70955625 3 19,285 22,67 1,6925 2,86455625 4 19,16 22,8 1,82 3,3124 5 19,04 22,91 1,935 3,744225 6 18,94 23,03 2,045 4,182025 7 18,835 23,14 2,1525 4,63325625 8 18,775 23,22 2,2225 4,93950625 9 18,695 23,29 2,2975 5,27850625 650 nm 0,00000065 (10-ne astmena) tõus = 4,066105E-007 ± 1,1771E-008 R (10-ne astm...
docstxt/133717370925640.txt
docstxt/135791074709.txt
docstxt/130632777281019.txt
docstxt/130632752281019.txt
Kui jõusüsteemiga on ekvivalentne üksainus jõud, siis seda jõudu nimetatakse süsteemi resultandiks. 1. Tasakaaluaksioom. Kaks absoluutselt jäigale kehale rakendatud jõudu on tasakaalus siis ja ainult siis, kui nad on samal sirgel ja võrdvastupidised 2. Superpositsiooniaksioom. Tasakaalus olevate jõusüsteemide lisamine või eemaldamine ei mõjuta jäiga keha tasakaalu või liikumist. Järeldus: jäiga keha tasakaal ei muutu, kui kanda jõu rakenduspunkt piki mõjusirget üle keha mistahes teise punkti. 3. Jõurööpküliku aksioom. . Kui keha mingis punktis on rakendatud kaks jõudu, siis neid saab keha seisundit muutmata asendada resultandiga, mis võrdub nende geomeetrilise summaga. Aksioom kehtib ka deformeeruva keha juhul. 4. Mõju ja vastumõju aksioom (Newtoni III seadus ). Kaks keha mõjutavad teineteist võrdvastupidiste jõududega, millel on ühine mõjusirge. 5. Jäigastamise aksioom. . Deformeeruva keha tasakaal ei mu...
docstxt/1319634977134110.txt
docstxt/131991726328244.txt
docstxt/133041427691473.txt
docstxt/133081037951008.txt
docstxt/133081077651008.txt
docstxt/133081122251008.txt
docstxt/133041345291473.txt
docstxt/133041286091473.txt
Potentsiomeetri õlapikkuse mõõtmine Uuritav element Normaalelement ´ Jrk nr. lAC l´AC 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. lAC=............ l´AC=.............. ´=............... Kompensatsioonimeetod. 1.Potentsiaal-punkti potentsiaal on elektrijõudude töö laengu liikumisel punkti, kus potentsiaalne energia on null. El.välja potentsiaal näitab el.laengu potentsiaali laenguühiku kohta. Pinge-iseloomustab kahe punkti vahelist elektrivälja tugevuse erinevust ning määrab ära kui palju tööd tuleb teha laengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise, võrdustub enamasti potentsiaalide vahega. Elektromotoorjõud- iseloomustab indutseeritud elektrivälja ja kõrvaljõudude poolt positiivse elektrilaengu ümberpaigutamiseks nende jõudu...
Jrk R s, A1, A 2, A3, A4, A1/A2 A3/A4 1 3 eksp teor nr. mm mm mm mm 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. Sumbuvate võnkumiste perioodi määramine Jrk nr. R s, N l, cm M, t, ms Teksp, ms Tteor, ms ms/cm 1. 2. 3. 4. 5. Vabad võnkumised 1. Vabad võnkumised-ainult võnkesüsteemi sisemiste jõudude mõjul toimuvad võnkumised. Nad sumbuvad, sest võnkeringis esineb aktiivtakistus, aktiivtakistusel eraldub võnkumiste käigus soojus ja energia võnkeringis väheneb. 2. Elektromagnetilised võnkumised-võnkeprotsessi iseloomustavad elektrilised ja magnetilised suurused (q, u, i, B, E jt) muutuvad ajas perioodiliselt. 3. Induktiivsus-vooluringi omadus tekitada magnetvälja. Magnetvälja asendi muutus vooluringi suhtes ...
docstxt/13498875255.txt
Rs A1 A2 A3 A4 A1 A A1/A2 A3/A4 æ1 = ln æ3 = ln 3 æ Jrk nr. mm mm mm mm A2 A4 1 0 40 32 30 26 1,25 1,15 0,223 0,143 0,183 2 25 40 30 22 18 1,33 1,22 0,288 0,201 0,244 3 50 40 28 20 14 1,43 1,43 0,357 0,357 0,357 4 75 40 26 18 10 1,54 1,80 0,431 0,588 0,509 5 100 40 22 12 6 1,82 2,00 0,598 0,693 0,645 6 125 40 21 11 6 1,90 1,83 0,644 0,606 0,625 7 150 40 18 8 4 2,22 2,00 0,799 0,693 0,746...
seepärast on tsentri asukoha määramine raskendatud.) 10. Kandke koordinaatteljestikule funktsiooni r2j =f väärtustele vastavad punktid (y-teljel on r2j, x-teljel j ). Lähendage punktiparve sirgega. Kui mõõtmised on õigesti tehtud, asetsevad katsepunktid sirge lähemas ümbruses. Leidke vähimruutude meetodil sirge tõus Rλ0 koos A- tüüpi laiendmääramatusega usaldusnivool 95%. (Soovitame nii tõusu kui tema määramatuse leidmiseks kasutada füüsika II praktikumi arvutites olevat programmi “Lineaarne regressioon”. Selle kasutusjuhendi leiate töö nr 6 lisast.) Lähtudes tõusust, arvutage välja läätse kõverusraadius. Hinnake tema laiendatud liitmääramatus. 3 Tabel 14.1 Mõõteskaala lugem Rõnga jrk Vasak äär Parem äär l p lv r j2
Is Ia Is algus 0.01 1 0.01 2.95 Is samm 0.05 2 0.06 2.94 3 0.11 2.96 4 0.16 2.97 5 0.21 3 6 0.26 3.01 7 0.31 3.04 8 0.36 3.02 9 0.41 3.01 10 0.46 2.95 11 0.51 2.92 12 0.56 2.95 13 0.61 2.96 14 0.66 2.96 15 0.71 2.94 16 0.76 2.93 17 0.81 2.92 18 0.86 2.91 19 0.91 2.9 20 0.96 2.89 ...
j lv (mm) lp (mm) 7 17.30 21.49 6 17.35 21.40 5 17.45 21.30 4 17.51 21.21 3 17.69 21.13 lambda tõus (k) 3.53937499999999E-007 R 5.44519231E-01 (10-ne astmena) tхus = 3.53937500E-07 (10-ne astmena) vabaliige = 1.94554750E-06 Uc(R 0.0257222713 rj (m) (rj)^2 l p lv 0.002095 0.000004389 ...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB31 Kaitstud: Töö nr. 3 OT VOOLUALLIKA KASUTEGUR Töö eesmärk: Töövahendid: Vooluallika kasuliku võimsuse ja Stend voltmeetri, ampermeetri, kahe kuivelemendi, kasuteguri määramine sõltuvalt kahe (või kolme) reostaadi ja lülitiga. voolutugevusest ning sise- ja välistakistuse suhtest. Skeem 1. Töö teoreetilised alused Vooluringi võib vaadata koosnevana kolmest osast: vooluallikast, ühendusjuhtmetest ja tarbiast. Voolu tugevus on määratud elektromotoorjõu (emj.) ja vooluringi kogutakistusega. Kuna ühendusjuhtmed valitakse tavaliselt nii, et nende takistus on tühiselt väike, siis võib edasp...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB31 Kaitstud: Töö nr. 9 OT MAGNETRON Töö eesmärk: Töövahendid: Elektroni erilaengu määramine magnetroni Magnetron, milliampermeeter, amper- ja abil. voltmeetriga varustatud toiteallikad. Skeem 1. Töö teoreetilised alused Tähtsateks elementaarosakesi iseloomustavaks suurusteks on nende laeng e ja mass m. Elektroni liikumine elektri- ja magnetväljas sõltub laengu ja massi suhtest e m , s.t. elektroni erilaengust. Uurides elektroni liikumist tuntud struktuuriga elektri- ja magnetväljas, saab määrata erilaengu. Üheks erilaengu määramise meetodiks...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB31 Kaitstud: Töö nr. 4 OT KOMPENSATSIOONIMEETOD Töö eesmärk: Töövahendid: Galvaanielemendi elektromotoorjõu Mõõteskaalaga potentsiomeeter, nullgalvanomeeter, määramine. pingeallikas (alaldi), uuritav galvaanielement, normaalelement, lülitid. Skeem 1. Töö teoreetilised alused Kompensatsioonimeetodit kasutatakse potentsiaalide vahe ja elektromotoorjõu (emj, ε) määramiseks. Pinge UAB vooluahela lõigul AB on võrdne selle lõigu otste potentsiaalide vahe ( ) ϕ A−ϕ B ja lõigul mõjuva emj algebralise summaga: UAB = ϕ A−ϕ B+ ε. (1) Kui ahelalõik ei sisalda emj allikat, siis UAB =ϕ A−ϕ B ....
I, mA U, V Nl, mW n, % emj-U 96 0 0.00 0.00 2.80 b 0.95 1 86 0.40 34.40 14.29 2.40 t 2.0 2 80 0.60 48.00 21.43 2.20 xn 50 3 74 0.79 58.46 28.21 2.01 l(U) 0.05 4 68 0.91 61.88 32.50 1.89 täpsklass U 1.5 5 62 1.10 68.20 39.29 1.70 täpsklass I 1 6 56 1.25 70.00 44.64 1.55 l(I) 1 7 50 1.41 70.50 50.36 1.39 ep(U) 0.75 8 44 1.52 66.88 54...
1 4.2 0.0142 0.00020164 2 4.21 0.0042 0.00001764 3 4.219 -0.0048 0.00002304 4 4.213 0.0012 0.00000144 5 4.22 -0.0058 0.00003364 6 4.219 -0.0048 0.00002304 7 4.21 0.0042 0.00001764 8 4.214 0.0002 0.00000004 9 4.219 -0.0048 0.00002304 10 4.218 -0.0038 0.00001444 4.2142 0.00035560 Ua 0.0045718025 Ub 0.0033333333 Uc 0.005657958 3.031 -0.001 0.000001 3.030 0.000 0.000000 3.029 0.001 0.000001 Uc E` 0.00145 3.029 0.001 0.000001 3.030 0.000 0.000000 3.029 0.001 0.000001 3.030 0.000 0.000000 3.031 -0.001 0.000001 3.031 -0.001 ...
Elektrilaeng kui elementaarosakeste omadus – Keha omadusi kirjeldab elektrilaeng. Kõik kehad koosnevad laetud (elementaar)osakestest. SI=C (kulon) Coulombi’i seadus – 2 punktlaengut mõjutavad vaakumis teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengute vahelise kauguse ruuduga. Elektriväli – levib laetud kehade ümber ja lõpmatu kiirusega. Põhiomaduseks on mõjutada laenguid jõuga. Elektrivälja tugevus välja antud punktis – antud punktis proovilaengule mõjuva jõu ja selle proovilaengu suhe. Vektori suund on määratav positiivsele laengule mõjuva jõu kaudu. Elektrivälja jõujooned – jooned, mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib elektrivälja tugevus vektori sihiga. Suund algab positiivsetel ja lõppeb negatiivsetel laengutel. Tihedus iseloomustab elektrivälja tugevust antud piirkonnas. Superpositsiooni printsiip – kehade süsteemi väljatugevuse leidmiseks tuleb üksikute kehade väljatugevuse vektor...
N 4 U(r_) 0.0005 m0 1.25664E-006 U(i) 0.005 r_ 0.107 U(a) 0.00873 U(BH,i) 0.00000037 a 0.9459684546 I 1.2 Uc 3.95119E-007 _=((()/(2tan )) ((())/(2tan (2^2tan ))^2+((())/(2 (sin Jrk nr l 1 2 tan 1 0.53 39.00 39 39.00 0.810 2 0.85 51.00 50 50.50 1.213 3 0.90 53.00 52 52.50 1.303 4 0.97 55.00 55 55.00 1.428 5 1.04 ...
docstxt/14534684532683.txt
docstxt/14534676321158.txt
docstxt/1453468023356.txt
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB11 Kaitstud: Töö nr. 1 OT ÜLDMÕÕTMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihik, kruvik, mõõdetavad esemed (plaat ja toru) Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel Skeem 1. Töö teoreetilised alused 1.1 Noonius. Mõõtmiseks nimetatakse antud füüsikalise suuruse võrdlemist teise sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. Paljudel mõõteriistadel nagu nihik, kruvik, goniomeeter jne. on mõõteskaalaga paralleelselt liikuvale osale tõmmatud mõõtekriips, mille järgi toimub mõõteriista liikuva osa asukoha määramine. Mõõtekriipsu kokkulangemist mõõteskaala mingi k...
Kinemaatika ja dünaamika — Punktmass. - Keha mille mõõtmed on lihtsuse mõttes jäetud arvestamata — Taustsüsteem. - Taustsüsteemi moodustavad taustkeha ja temaga seotud koordinaatteljed — Keha asukoht. - Keha asukohta ruumis saab määrata teades keha liikumisseadust — Nihkevektor. - r Sirgjoonelise liikumise korral on punkti kohavektoriks tema nihe — Kiirus. - Kiirus on vektoriaalne suurus. Sirgjoonelise liikumise korral võrdub keskmine kiirus nihke ja selle sooritamiseks kulunud aja suhtega — Ühtlane ja ühtlaselt muutuv liikumine. Sellist liikumist, mille kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguse väärtuse võrra, nimetatakse ühtlaselt muutuvaks liikumiseks. Selline liikumine mille kiirus ei muutu on ühtlane kiirus — Kiirendus. Kiirendus a on vektoriaalne suurus, mis iseloomustab kiiruse muutu ajaühikus ehk kiiruse muutumise kiirust. — Pöörlemise kinemaatika. J...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 20 TO: HÄÄLE KIIRUS Töö eesmärk: Töövahendid: Hääle lainepikkuse määramine õhus heligeneraator, telefon, mikrofon, ostsilloskoop, Quincke toru Skeem Joonis 1. Joonis 2. Töö käik Faasinike meetod 1. Lülitage sisse ostsilloskoop. Lülitage välja laotuspinge generaator. Reguleerige kiire kujutis ekraani keskele paraja heleduse ja õige teravusega. 2. Lülitage sisse heligeneraator ja r...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 7 TO: SOLENOIDI MAGNETVÄLI Töö eesmärk: Töövahendid: Magnetilise induktsiooni mõõtmine Stend uuritava solenoidi, liigutatava mõõtepooli ja solenoidi teljel. toitetrafoga, vahelduvvoolu millivoltmeeter, vahelduvvoolu ampermeeter, lüliti Skeem Joonis 1. Solenoid. Joonis 2. Mõõteseade. (T – pinget alandav transformaator, l – mähise pikkus, N – keerdude arv, A – ampermeeter, L – lüliti (voolutugevuse muutmiseks), P – mõõtepool (magnetilise indukts. mõõtmiseks) ...
docstxt/14633338015007.txt
docstxt/14633340271302.txt
docstxt/14633339015256.txt
docstxt/14633333542824.txt
Studied galvanic cell ε Voltage reference cell ε' Nr l AC |l AC−l ´AC| 2 l' AC |l' AC −l '´AC| 2 |l AC −l ´AC| |l' AC −l '´AC| 1. 2,965 0,0092 8,464· 10 −5 2,12 0,0017 2,89· 10 −6 2. 2,965 0,0092 8,464· 10 −5 2,12 0,0017 ...
KATSEANDMED Tabel 1. Takistuse temperatuurisõltuvus Temperatuu Metalli Pooljuhi Nr. r °C takistus Ω takistus Ω 1/T lnR 0,0032 8,4664 1 30 117,7 4752,5 99 26 0,0032 8,4078 2 32 118,6 4482,3 77 92 0,0032 8,3131 3 34 119,5 4077,1 56 41 0,0032 8,2794 4 36 120,3 3942 35 43 ...
Tabel: N1, Nr. I,mA U,V mW η% E-U, V R r R/r 1 60 0,3 18 11,11 2,4 5 40 0,13 2 55 0,5 27,5 18,52 2,2 9,09 40 0,23 3 50 0,7 35 25,93 2 14 40 0,35 4 45 0,9 40,5 33,33 1,8 20 40 0,50 5 40 1,1 44 40,74 1,6 27,5 40 0,69 6 35 1,3 45,5 48,15 1,4 37,14 40 0,93 7 30 1,5 45 55,56 1,2 50 40 1,25 8 25 1,7 42,5 62,96 1 68 40 1,70 9 20 1,9 ...
Mõõdetav Jrk nr U0 ,V n Un , C X i , F (C X i-C´ X )2 a kondensa V atori mahtuvus CX 0 1 2,15894E- -9,21 28 -4,6 10 2 2,02272E- -9,36 30 -4,66 10 3 2,04451E- -9,45 30 -4,67 10 4 2,11713E- -9,13 29 -4,51 10 ...
Uuritav element ε Normaalelement ε' J.n l AC |l AC −l ´AC| |l AC −l ´AC| 2 l ' AC |l' AC −l '´AC| |l' AC −l '´AC| 2 r 1. 4,16 0,01 1E-4 2,96 0,01 1E-4 2. 4,16 0,01 1E-4 2,99 0,02 4E-4 3. 4,15 0 0 2,96 0,01 1E-4 4. 4,15 0 0 2,98 0,01 1E-4 5. 4,15 0,02 4E-4 2,97...
I teor, γ I f, µA cos²γ µA 0 100 0,03 3 10 97 0,97 97 20 89 0,88 88 30 77 0,75 75 40 62 0,59 59 50 45 0,41 41 60 28 0,25 25 70 13,5 0,12 12 80 4 0,03 3 90 2,5 0,00 0 100 6,5 0,03 3 110 18 0,12 12 120 33 0,25 25 130 50,5 0,41 41 140 67 0,59 59 150 81 0,75 75 160 92 0,88 88 170 98 0,97 97 180 99 1,00 100 I f ja cos²γ 120 100 80 I f (µA) 60 40 20 0 0.00 0.20 0.40 0.60 0.80 1.00 1.20 ...
Katse n b , nm 2 nr. 1. 3 240 598 29,17 850,89 2. 4 165 619 8,17 66,75 3. 5 125 635 -7,83 61,31 4. 6 98 661 - 1144,47 33,83 5. 7 90 613 14,17 200,79 6. 8 75 637 -9,83 96,63 627,1 2420,84 7 a=1230 mm D=1,2 mm A-tüüpi mõõtemääramatus: n 2 i Δ = t n 1,β i=1 n n 1 2420,84 Δ = 2,6 23,36nm 6 6 - 1...