5. Nad märkasid tähistaeva katkematust. Olnuks tegu kupliga, pidanuks kupli äärel olevad tähtkujud taeva lõpetama, tegelikkuses võib tähtkujult tähtkujule liikudes taevale mistahes suunas ringi peal teha, jõudes tagasi algusesse. Sellise tähistaeva kandjaks sobis kõigis suundades ühekaugusel asuv sfäär. 6. Tänapäeva kosmoloogia erineb varasemast maailmakirjeldusest selle poolest, et tänapäeva kosmoloogia põhineb astronoomilistel vaatlustel ning füüsika seadustel. See põhineb astronoomilistel vaatlustel ja füüsika seadustel nagu relatiivsusteooria. Arvestatakse soojusenergiat, ilmaruumi paisumist ja lõputust. 7. Objektid ilmuvad silmapiiri tagant järk-järgult nähtavale. 8. Maakoore all asub 2900 km paksune tahke raua- ja magneesiumi mineraalidest kiht, selle all 2200 km paksune vähese niklisisaldusega rauast vedel kiht ja kõige keskel tahke tuum, tõenäoliselt sama koostisega , mis vedel, aga rõhu tõttu
El.laeng-keha iseloomustav füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. Tähis q ühik1C Elementaarlaeng-vähim looduses eksisteeriv laengu väärtus=1,6*10-19C Laengu jäävuse seadus-elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. El.juhid-ained milles vabade laengu7kandjate arv on väga suur. Dielektrikud ehk isoleerivad ehk elektrit mitte juhtivad ained. Nad sisaldavad väga vähe vabu laengukandjaid. (Pooljuhid-vahepealsed el. Juhid) Elektrivool-laengukandjate suunatud liikumine. El voolu suund on positiivsete laengukandjate suund. Voolutugevus- näitab kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. Mõõtühik 1A-läbib 1s jooksul juhi ristlõiget laenguga 1C Coulomb´i seadus- kahe laetud keha vahel mõjuv jõud on võrdeline kummagi keha laenguga ja pöördvõrdeline kehade vahelise kauguse ruuduga. F=k*q1*q2/r2 El.konstant- Dielektriline läbitavus-näitab, kui mitu korda on elektrijõud va...
TEISI ENERGIALIIKE Maris Savik Airi Park Tartu Tamme Gümnaasium 2007 ELEKTRIENERGIA Elektrienergia on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumisel põhinev energialiik, mida on lihtne transportida ja muundada. KEEMILINE ENERGIA Keemiline energia on energia, mis on talletatud aine(te) keemilisse struktuuri, ja mis võib vabaneda ainete ühinemise- või lagunemisprotsessis sõltuvalt keemilise protsessi tasakaalutingimustest. Näiteks: *Patareides talletatud energia TUUMAENERGIA Tuumaenergia ehk aatomienergia on aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. SOOJUSENERGIA Soojusenergia on aineosakeste korrastamata liikumises talletunud energia. Osakeste keskmist soojusliikumise energiat mõõdab temperatuur. Üleantav soojusenergia on soojus...
Mehhaanika kordamisküsimused: 1. Mis on füüsika? Füüsika on loodusteadus, mis uurib ja seletab loodusnähtusi. 2. SI-süsteemi mõõtühikud(7 tükki): 1) Pikkus. 2) Aeg. 3) Temperatuur. 4) Ainehulk. 5) Mass. 6) Elektrivoolu tugevus 7) Valgustugevus. 3. Mõiste: Punktmass: Punktmassiks nimetatakse sellist ala mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamatta. 4. Mõiste: Trajektoor Trajektoor on joon mida mööda keha liigub. 5. Mõiste: Ühtlane liikumine:
Tartu Kivilinna Gümnaasium AMORFSED AINED, OMADUSED, KASUTAMINE Referaat Autor: Julianna A. Klass: 10. a Juhendaja: Piret P. Mai 2009 Tartu Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Nt PIGI- on amorfne aine, mis koosneb põhiliselt suure molekulkaaluga polütsüklilistest aromaatsetest (mitut benseenituuma sisaldavatest) süsivesinikest............................................. 3 .......................................................
Magnetvoog on magnetinduktsiooni ja pinnavektori skalaarkorrutis.Q=B-*S-=Bscos2 Vektorite skalaar korrutis on nende vektorite pikkuste ja vektorite vahelise koosseisu korrutis Pinnavektor antud tasapinna pinna vektor on vektor, mille pikkus võrdub selle pinna pindalaga ja suund on risti pinnaga. B-magnetinduktsioon(T), S-pindada(m2),2-nurk magnetvälja ja pinnamooli vahel, Q- magnetvoog. Sisuliselt näitab magnetvoog kui palju jõujooni läbib antud pinda. Magnetvoogi mõõtmiseks on 3 võimalust: Nurka muuta, muuta pinna pindada. Faraday induktsiooniseadus- suletud kontuuris tekkis induktsiooni elektromotoorjõud on absoluutväärtuselt võrdne magneet liikumise kiirusega läbi selle kontuuri. Lenzi reegel: Suletus kontuuris tekib induktsiooni vool on suunatud nii, et ta oma magnetvälja püüab takistada välise magneeto muutmist läbi selle kontuuri. Selleks, et Lenzi reegli abil leida induktsioonivoolu suunda tuleb: 1) teha kindlaks välise magnetv...
1. Iseloomusta valguslainet. Koosnev teineteisega risti olevast elektri- ja magnetväljast (need muutuvad ajas sinusoidaalselt, muutused toimuvad ühes faasis), mis levivad ruumis. Valguseks nim. inimsilmale nähtavaid elektromagnetlaineid(levivad silmas kiirusega 300 000km/s), mis jäävad vahemikku 380 kuni 760 nm ning levivad valguse kiirusega ja sirgjooneliselt. Valguslaine koosneb valgusosakeste voost. 2. Millised on valguslainet iseloomustavad suurused? v = f x A = A/ / T f=c/A v/c = laine kiirus (m/s) f = laine sagedus (Hz) A = lainepikkus (nm) T = laineperiood (s) I=kxE I = valguse intensiivsus k = võrdetegur (tabelist) E = keskväärtus (keskmine elektrivälja tugevus) 3. Kuidas on lainepikkus seotud värvusega? Kui valguse lainepikkus ohus jääb vahemikku 380-760 nm näeb inimene valgust ja värve, muidu mitte. Erineva lainepikkusega valguslaine...
Magnetism. Magnetväljaks nim. liikuva laetud keha poolt tekitatavat välja. Püsimagnet on keha, mida alati ümbritseb magnetväli. Füüsikalist suurust, mis näitab algosakeste olemuslikku impulsimomenti, nim. spinniks. Kruvi reegel magnetvälja suund ühtib parempoolse kruvi pöörlemise suunaga, kui voolu suunaks on kruvi kulgeva liikumise suund. Ampere'i jõud: FA=BIlsinL Juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline juhet läbiva voolutugevusega I, juhtmelõigu pikkusega ning I siinusega nurgast L voolu suuna ning magnetvälja suuna vahel. Magnetiline induktsioon [B] näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. Vasaku käe reegel Kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed osutavad voolu suunda ja magnetväli on suunatud peopessa, siis väljasirutatud põial näitab juhtmelõigule mõjuva jõu suuna. Lorenzi jõud: FL=BvqsinL Laengut q omavale ja kiirusega v liikuvale osakesele ...
Mida ei saa lihtsam osakesteks jaotada nim-elementaarosakesed(elektron, prooton, neutron). Merevaigust esemeid hõõrudes villasest või karusnahaga, siis tõmbavad enda poole kergeid kehi. 16.saj avastas Gilbert(ingl teadlane) et hõõrudes klaaspulka siidiga on see võimeline külge tõmbama kergeid kehi. 2liiki elektrilaengud: laeng mis tekib klaaspulka siidiga hõõrumise teel nim. posit laenguks; mis tekib eboniidist pulga hõõrumisel karusnahaga nim negat. laenguks. Samamärgilistega osakesed tõukuvad, erinimelistega tõmbuvad. Ühe laetud keha mõju teisele toimub erilise materiaalse keskkonna kaudu mida nim. elektriväljaks. Füüsika osa mis tegeleb liikumatute elektrilaengute uurimisega-elektrostaatika. Coolombi seadus: elektrostaatika põhiseadus-2liikumatu punktikujulise laetud keha või osakeste vastastikuse mõju F=k q1q2/r(ruut). SI süsteemis elektrilaengu ühik-C(ühik mis läbib sekundis juhi ristlõiget kui voolutugevus on 1 A. k=9x10aste9 Nm/c...
Liikumine on keha asukoha muutumine.Punktmassiks nimetatakse keha,mille mõõtmed antud liikumistingimuste korral võib jätta arvestamata.Trajektooriks nimetatakse seda joont,mida mööda keha liigub.Sirgjooneline liikumine on liikumine,kus trajektooriks on sirge.Kõverjooneline liikumine on liikumine kus trajektoor pole sirge.Ringjooneline liikumine on kõverjoonelise liikumise erijuhtumiks.Ühtlaseks liikumiseks nimetatakse liikumist,kus keha läbib mis tahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused.Mitteühtlaseks liikumiseks nimetatakse liikumist,kus keha läbib teatud aja järel üha pikema tee.Võnkliikumiseks nimetatakse liikumist,mis kordub kindla ajavahemiku järel.Taustkehaks nimetatakse keha,mille suhtes teiste kehade asukohta kirjeldatakse.Teepikkuseks nimetatakse täpselt piki trajektoori mõõdetud läbitud tee pikkus,tähiseks l.Nihkeks nimetatakse keha algasukohast lõppasukohta suunatud sirglõiku.Nihke vektorit tähistatakse .Te...
9. Elektrodünaamika Märksõnad: elektromagnetiline induktsiooni nähtus, magnetvoog, Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus, eneseinduktsiooni nähtus, pooli induktiivsus, võnkering, Thompsoni valem, vahelduvvool. Oskused: ülesannete lahendamine Faraday elektromagnetilise induktsiooni seaduse kohta, ülesannete lahendamine Thompsoni valemi kohta. E elektromotoorjõud, magnetvoo muut, t ajavahemik, magnetvoog, B magnetinduktsioon, S pindala, nurk pinnanormaali ja magnetinduktsiooni vektori vahel, T-võnkumiste periood, L induktiivsus, C mahtuvus. Elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks nimetatakse elektrivälja tekkimist magnetvälja muutumisel. Magnetvoog on füüsikaline suurus, mis näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda selle pinna suuruse ja asendi tõttu magnetväljas: = B S cos Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus: induktsiooni elektromotoorjõud on võrd...
8. Magnetväli Märksõnad: püsimagnet, magnetinduktsioon, jõujoon, Ampere'i seadus, Ampere'i jõud, Lorentzi seadus, Lorentzi jõud. Oskused: ülesannete lahendamine Ampere'i jõu kohta, ülesannete lahendamine Lorentzi jõu kohta. F Lorentzi jõud, B magnetinduktsioon, I voolutugevus, nurk vooluga juhtme ja magnetinduktsiooni vektori vahel, l juhtmelõigu pikkus, v laengu liikumise kiirus Püsimagnetiks nimetatakse keha, mida alati ümbritseb magnetväli. Magnetinduktsiooniks nimetatakse jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ning ühikulise pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. Magnetinduktsiooni ühikuks on 1 tesla: 1N 1T = . 1A 1m Jõujooneks nimetatakse mõttelist joont, mille igas punktis elektrivälja tugevuse või magnetinduktsiooni vektor on suunatud piki selle joone puutujat. Ampere´i seadus: juhtmelõigule magnetväljas mõjuv jõud on võrdeline magn...
·Termodünaamika I printsiip Koostaja : Maiki Joakit Juhendaja : Margus Neider termodün.-le süsteemile juurdeantav soojushulk läheb süsteemi poolt välisjõudude vastu tehtavaks tööks. A = U Q = U + A ·Siseenergia - on molekulide soojusliikumise e.kin.ja vastastikmõju e.pot.energia summa.(J) Q =cm ; =(t2-t1); t c=erisoojus(4200J/kg*C);cm=C t Seda saab muuta soojusvahetuse käigus:kui soojusvahetuse käigus anda kahele kehale mingi soojushulk,siis tema temp.tõuseb. Seetõttu suureneb ka keha siseenergia.Kui soojusvahetuse käigus keha annab ära mingi soojushulga,siis tema siseen.väheneb. ·Töö gaasi paisumisel Gaasidega võrreldes paisuvad vadelikud ja tahked ained suhteliselt vähe. Paisudes avaldavad nad küll väga suurt rõhku,mis võib aga masina konstruktsioonile isegi ohtlikuks osutuda.P...
Termodünaamika alused Siseenergiaks nim. keha molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summat. Siseenergia levimist ühelt kehalt teisele nim. soojusülekandeks. Soojusülekandes levib siseenergia soojemalt kehalt või kehaosalt külmemale. Seejuures soojema keha siseenergia väheneb ja külmema keha siseenergia suureneb. Soojusülekanne kestab seni, kuni kehade temp. saavad võrdseks. Soojusülekande liigutus: ¤Soojusjuhtivuseks nim. soojusülekannet, kus energia levib ühelt aineosakeselt teisele molekulidevaheliste põrgete tõttu, ilma et aine ümber paikneks. ¤Konvektsiooniks nim. soojusülekannet, kus energia levib gaasi-või vedeliku liikumise tõttu. ¤Soojuskiirguseks nim. soojusülekannet, kus energia levib elektromagnetlainete kiirgamise ja neelamise tõttu. Kui kontaktis olevate kehade makroparameetrid ei muutu, nim. kehi soojuslikus ehk termodünaamilises tasakaalus olevaiks. Soojusülekandel üleantavat energiahulka iselo...
Elektromagnetiline induktsioon 1. Sissejuhatus *elektromagnetism uurib elektrivälja ja magnetvälja omavahelisi seoseid *paigal seisva laengu ümber on ainult elektriväli, ühtlaselt liikuva laeng ümber on magnetväli *kui laeng liigub muutuva kiirusega siis on tema ümber olemas mõlemad väljad *looduses ongi üks väli-elektromagnetväli *elektriväli ja magnetväli on selle erinevad esinemise vormid 2.Elektromagnetiline induksioon (EMI) *EMI nähtus seisneb selle, et muutuv magnetväli tekitab suletud juhtmekontuuris elektrivoolu *EMI nähtuse avastas M.Farady 1831 *EMI nähtus esineb alati sõltumata sellest, kuidas muutuv magnetväli tekitatakse *muutuva magnetvälja poolt tekitatud elektrivoolu nim. induktsioonivooluks *induktsioonivoolu suund määratakse Lenzi reeglist: Induktsioonivool on alati sellise suunaga, et tema magnetväli püüab takistada seda magnetvälja muutust, mis induktsiooni voolu põhjustas *tugevnema magnetvälja puhul on induktsiooni...
Helisalvestus & taasesitus Heli salvestamine ja taasesitamine... · ...on elektriline või mehhaaniline helilainete taasloomine, tavaliselt kasutatud hääle või muusika jaoks. · Kaks põhiklassi helisalvestuse tehnoloogias on analoogne salvestamine ja digitaalne salvestamine. Helid · Heli on õhu või muu meediumi võnkumine, mis saab põhjustada kuulmisnärvide kaudu aistingu · Amplituud · Heli levimine · Helitugevus · Detsibell (decibel), tähis dB. Digitaalne helisalvestus · Helifailid · Helifailide parameetrid · Diskreetimissagedus; Mõõtühikuks Hz · Diskreetimissuurus; Analoogne helisalvestus · Analoogtehnika puhul muundatakse muusikariistade või inimhääle tekitatud helivõnked helisageduslikuks vahelduvvooluks. · Analoogtehnika eeliseks digitaalseadmetega võrreldes on profitehnika puhul asjaolu, et inimkõrv tajub analoogseadmetes tekkinud lineaar ja- ja mittelineaarmoonutusi pigem ...
Kosmilised nähtused Universum · Universum on inimesele tajutav ja kujuteldav maailmakõiksus. · Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. · 21. sajandi alguses valitseb seisukoht, et Universum tekkis Suure Pauguga ning sestsaadik jätkab laienemist. · 13,7-17,1 miljardit aastat vana · Esimesed tähed universumis: u.400 miljonit aastat pärast Suurt Pauku Universumi koostis: 4% tavalist ainet (mateeria, barüonainet), 22% tumedat ainet 73% saladuslikku varjatud energiat. · Enamik AINEST moodustab vesinik, veerand heelium ja tühine % raskemad elemendid. Tume aine ja energia · Tume aine ei teata, mis see täpselt on. Teatakse vaid, et see aine mõjutab tavalist ainet tühisel määral. · Enamik tumedast ainest peab olema suhteliselt väheliikuv seega koosnema üsna rasketest osakestest. · Tume energia vaakumi energia on universum...
Valguslaine *koosneb teineteisega risti olevast elektri/magnetväljast.* on ristlaine *elektriväli muutub*el./magvälja muutused toimuvad samas faasis Valgus-nim. Valgus- Aistingut tekitavat elektromagnetkiirguse osa. *Lainepikkus(lambda)-näitab kaugust Valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva punkti vahel * Periood(T)-näitab aega mis Kulub 1 täisvõnke tegemiseks *Sagedus(f)- näitab mitu täisvõnget teeb laine 1s ajaühikus *Kiirus(v)- näitab kui pika tee läbib laine ajaühikus * Laine faas -määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel *Valguse intensiivsus- näitab, kui palju energiat valgus- laine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku *Värvused*on võimalik saada põhivärvuste abil( pun.,roh,sin) *valge valgus-Päikse valgus *Infravalgus-nim.elektromag.laineid, mille laine- pikkus on suurem kui punasel valgusel * ultravalgus- nim el.mag.laineid, mille lainepikkus on väiksem kui violetsel valgusel+on silmadele kahjulik DIFRAKTSIOON *nim.valguse ...
Rapla Täiskasvanute Gümnaasium 2006 Astronoomia Astronoomia on teadus taevakehade ja nende süsteemide liikumisest, tekkimisest, ehitusest ja arengust. Astronoomia arengut soodustanud tehnikasaavutused Teleskoobi ehitamine (1609, Galilei) Spektraalanalüüsi kasutuselevõtt(1859, Bunsen, Kirchhoff) Raadiofüüsikaliste meetodite loomine (1937, USA) Elektronarvutite ehitamine (1943 1946 USA) Kosmoselennud ja atmosfääriväline füüsika (1957 1958, NSVL ja USA) Astronoomia harud a stro füsika ko sm o gn ia A stro nm ia
Kosmose uurimine ja ekspeditsioonid Kosmose ehk maailmaruumi uurimiseks kasutatakse astroloogiat ja kosmosetehnikat. Kosmose füüsiliseks uurimiseseks viiakse läbi mehitatud kosmoselende ja saadetakse välja robotitega juhitavaid kosmoselaevu. Kuigi astronoomia kui kosmoseobjektide uurimine annab usaldusväärset teavet maailmaruumi ajaloo kohta, oli suurte vedelkütusel töötavate reaktiivmootorite areng 20. sajandi esimesel poolel see, mis tegi füüsilise kosmoseuurimise tegelikult võimalikuks. Tavalisteks kosmoseuurimise aluspõhimõteteks on teadusliku uurimustöö edendamine, erinevate rahvaste ühendamine, inimsoo edasise kestvuse tagamine ja sõjalis- strateegiliste eeliste loomine teiste riikide ees. Kosmoseuurimist on palju ka kritiseeritud, tavaliselt rahalistel- ja turvakaalutlustel. Kosmoseuurimine on sageli olnud kasutusel kui geopoliitiliste rivaalide võitlusvahend, nagu näiteks Külmas sõjas. Kosmoseuurimise v...
Elektrodünaamikaks nim. füüsika haru, mis lähtub nähtuste seletamisel laetud osakeste liikumisest ja vastastikmõjust. Elektrilaenguks nim. füüsikalist suurust, mis iseloomustab elektromagnetilise vastastikmõju tugevust. Elektrilaengu jäävuse seadus: elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv. Elektrivälja omadused: on üks mateeria vorme, ümbritseb nii seisvaid kui ka liikuvaid elektrilaenguid,vahendab elektromagnetilist vastastikmõju, levib ruumis valguse kiirusel, mõjutab laetud kehi elektrijõuga. Seisvate laengutega seotud elektrivälja nim elektrostaatiliseks väljaks. Coulombi seadus: kaks punktlaengut tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja põõrdvõrdeline nende laengute vahelise kauguse ruuduga. Elektrivälja tugevus on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis on arvuliselt võrdne elektrivälja mingisugusesse punkti asetatud laengule mõjuva jõu ja vastava elektrilaengu suhtega. Jõujoonteks ...
Laengu jäävus-elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. Elektrilaeng-näitab, kui tugevasti keha osale elektromagneetilises vastastikmõjus q;1C Elementaarlaeng-vähim võimalik laengu väärtus, mida jagada ei saa. 1e= 1.6 10 -19 q Voolutugevus-tähis I;ühik A; I = ;näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. t Columbi seadus-kaks seisvat punktlaengut mõjutavad teineteist vaakumis jõuga, mis on võrdeline nende laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline q1 q 2 N m2 nende vahelise kauguse ruuduga F =k ; k = 9 10 9 ühik N r2 C2 Väli ja omadused-aine-vahendab kehade või mikroosakeste vahe...
Kui puuduks hõõrdejõud Hõõrdejõud mõjub maapealsetes tingimustes kõikidele liikuvatele kehadele. Kui liikumist ei säilita mõni teine jõud, jääb iga keha lõpuks hõõrdejõu mõjul seisma. Hõõrdejõud on jõud, mis takistab või pidurdab kahe kokkupuutuva pinna libisemist mööda teineteist . Hõõrdejõud on alati vastassuunaline keha liikumisele. Tänu hõõrdejõule saavad kehad alustada liikumist, muuta liikumise suunda või jääda seisma. Hõõrdejõud tekib, kui üks keha liigub teise keha vastas ning nende pindade konarused haakuvad. Need konarused võivad olla imeväikesed, kuid igal kehal on need tegelikult olemas. Mida libedam pind, seda väiksemad on konarused ja nad avaldavad vähem mõju keha liikuma hakkamiseks või pidurdamiseks. Talvel on autoomanikel kohustuslik kanda naelrehve. Naelad rehvides ongi põhjuseks, miks autod kuidagigi kiilasjääl seisma suudavad jääda nad haakuvad jääga ning seega on hõõrdejõud ...
docstxt/125337840011830.txt
VASTUSTEGA!!! Tööleht tunnis täitmiseks! 16.01.09 Laetud osakeste suunamine magnetväljaga Lorentzi jõud, Lorentzi jõu suund, kineskoobi ehitus ja tööpõhimõte Õpik lk 142-145 Ampere'i seadus l -juhtlõigu pikkus F= B I l sin I-voolutugevus B- magnetvälja induktsioon (veeberit ruutmeetri kohta Wb/m2, ehk tesla T) F- jõud sin nurk voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel Lorentzi jõuks nimetatakse magnetväljas liikuvale elektrilaengule mõjuvat jõudu. Lorentzi jõu suunda saab määrata vasaku käe reegliga.Vasaku käe reegel ütleb, et kui juhis liiguvad negatiivse laenguga osakesed, siis tuleb vasa...
September - 7.-11. Detsember Aatom- ja tuumafüüsika 1. Ainestruktuur Sissejuhatus Juba 5. Sajandil eK arvas Vana-Kreeka filsoof Demokritos, et aatom on kõige väikseim jagamatum osake. Sõna ,,aatom" tähendab silmaga nähtamatut, jagamatut osakest. Aatomifüüsika on füüsika haru, mis tegeleb aatomi ehituse ja omaduste uurimisega. 1.1 Aatomi ehitus Aatom Tuum Elektronid Prootonid ja neotronid nukleonid Kvardid Neutronid laenguta Prootonid positiivsed Tuum positiivne Elektornid negatiivsed Aatom laenguta.
PLANEET MAA Planeet Maa. · Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. · Maa tekkis 4,54 miljardit aastat tagasi. · Maad ümbritseb biosfäär, mis koosneb litosfäärist, pedosfäärist, atmosfäärist ja hüdrosfäärist. LITOSFÄÄR · Maa pealmine kiht ehk litosfäär on jagunenud paarikümneks üksteise suhtes liikuvaks plaadiks ehk laamaks. · Maa on ainus teadaolev taevakeha, kus esineb laamtektoonika. Pedosfäär · Pedosfäär on geosfäär, mis hõlmab muldi. · Pedosfääri mullad sisaldavad: eluta osa (vedel 25%, gaasiline 25%, orgaaniline 5% ja mineraalne 45%) ja elus osa (mikroorganismid ja suuremad loomad). ATMOSFÄÄR · Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis koosneb erinevatest gaasidest ning seda hoiab...
Füüsika: Kordamis küsimused! KT. 1.iseloomusta päikesesüsteemi taevakehi. 2.isel. Maa-rühma planeete. Maa-tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa-sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Nad sarnanevad ehituselt Maale: nad koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ning neil on enamasti kihiline ehitus: keskmes on rauast tuum, selle peal mantliks nimetatav silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal õhuke koor, mis koosneb samuti silikaatidest ja oksiididest, kuid sisaldab elemente, mis mantli kivimitesse ei sobi ning sealt aja jooksul "välja higistatakse" 3.iseloomusta hiidplaneete. Hiidplaneetideks nimetatakse Päikesesüsteemi suure massiga planeete, mis koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst. Hiidplaneetidel pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum...
Tumeaine ja tumeenergia valitsevad universumi Universum koosneb kolmest mateeriatüübist. Kõigi paremini tuntud osa moodustab barüonaine, millest koosneme meie, elusloodus, planeedid, tähed. Seda on Universumis siiski üsna napilt. Teise olulise osa moodustab tume aine ehk moodsamalt tumeaine, mida on viiendiku jagu. Kolmas ehk kõige mõistatuslikum osa Universumi massist on tume energia ehk tumeenergia. Tumedaks kutsutakse viimaseid seetõttu, et need aine vormid ei ole teleskoopidega otseselt nähtavad. Tõendeid nende olemasolu kohta saab vaid kaudselt, näiteks mõjutavad need nähtava aine liikumist ning jaotust Universumis. Füüsikud ütlevad selle kohta peenemalt nii: tumeaine ja -energia interakteeruvad barüonainega väga nõrgalt, põhiliselt gravitatsiooniliselt. Sageli võrreldakse tumeaine ja barüonaine käitumist hämara balliruumiga, mis on täis valssi tantsivaid paare, mehed kandmas ainult musta ja naise...
OPTIKA Langemisnurk a (alfa) peegeldumisnurk b (beeta) a (alfa)= b (beeta) -peegeldumisseadus sin a/ sin y =n indeksiga s (siinus alfa jagatud siinus gammaga...) murdumisseadus n indeksiga s- suhteline murdumisnäitaja n indeksiga s= n2/n1 n indeksiga s= V1/V2 Optiline tugevus f- fookuskaugus D= 1/f [D]= 1/ 1m =1dptr Plancki valem (footoni energia) E= hf h- plancki const h= 6,628 x 10 astmel -34 Js Massiarv A= Z+ N Elektrivälja potentsiaal. Pinge Elektrilaeng või laetud keha tekitab enda ümber elektrivälja, mille kaudu mõjutab teisi laenguid või laadimata keha. Elektriv kasutatakse füüsikalisi suurusi: elektrivälja tugevus; elektrivälja potentsiaal ja pinge. Elektrivool. Alalisvool. 1) metallides Elektrivool on laetud osakeste suunatud liikumine. Voolu tekkimiseks on vaja 1) vabu laengukandjaid 2) elektrivälja Elektrivool metallides kujutab endast elektronide suunatud liikumist. Elektrivooluga metallides ei kaasne aine eda...
Kordaja Eesliide Tähis 10 -12 piko- p 10-9 nano- n 10-6 mikro- m 10-3 milli- m 10-2 senti- c 10-1 detsi- d 10 deka- da 102 hekto- h 103 kilo- k 106 mega- M 109 giga- G 1012 tera- T
Kahetaktiline sisepõlemismootor Loomine, tööprintsiip, ehitus ja kasutamise valdkond. Sisepõlemismootor · Sisepõlemismootor on jõumasin, mis muundab vedel- või gaasikütuse põlemisest saadud energia, mehaanilseks energiaks. · Sisepõlemismootoreid on kahte liiki: Neljataktilised ja kahetaktilised. · Kahe- ja neljataktilised mootorid jagunevad omakorda bensiini (gaasi) ja diiselmootoriteks. · Sisepõlemismootoreid liigitatakse veel õhkjahutusega ja vedelikjahutusega mootoriteks. · Sisepõlemismootorid erinevad ka silindrite arvu ning silindrite asetuse poolest. Loomine · Kahetaktiline sisepõlemismootor loodi Karl Benzi poolt aastal 1879. · Neid hakkati tootma aastal 1883. · Karl Friedrich Benz sündis 25. novemberil 1844 Mühlburgis Karlsruhe lähedal Badeni Suurvürstiriigis ning suri 4. aprill 1929 Ladenburgis, Saksamaal. Ta oli saksa leidur, bensiinimootoriga auto leiutaja, auto Merce...
1)Valgus on elektromagnet lainetus, mille lainepikkus on vahemikus 380..760 nm. Valgusel on kahesugune olemus: · Levimisel avalduvad tema lainelised omadused(inteferents, difraktsioon) ja seda paremini, mida suurem on lainepikkus. · Vastasmõjus ainega ilmnevad valguse korpuskulaarsed omadused(fotoefekt, valguse rõhk) seda paremini mida väiksem on valguse lainepikkus. 2) Inteferents- kahe laine liitumine, mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad üksteist. Lained peavad olema koherentsed. 3)Difraktsioon- lainete paindumine tõkete taha. Tõkete mõõtmed peavad olema väiksemad või võrrelavad lainepikkusega. 3) Dispersioon-aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest või sagedusest. Aine murdumisnäitaja on seda suurem, mida väiksem on valguse lainepikkus. Punane murdub vähem, sinine rohkem. 4)Fotoefekt- e...
Pindpinevus- Nt kui vesi ei märga piibelehe lehte.veemolekulide omavaheline tõmbejõud on tugevam kui vee ja piigelehe vahel.seda nim, pindpinevuseks. Märgamine-Kui vedelik mööda panda tõkestamatult laiali voolab siis on tegu märgamisega. Mittemärgamine-kui mingil alusel asuvad vedelikutilgad püüdlevad kera kuju poole siis on tegu mitte märgamisega. Amorfne aine-neil on sarnane omaduses nagu vedelikel nad voolavad.voolavus väga väike. Kristalliline aine-tahke aine, millel on kristallstruktuur. Monokristall-kui molekulid paiknevad kindla korra järgi üle terve ainekoguse nim, seda monokristalliks. Polükristall-ainekogus koosneb paljudest erinevalt orienteeritud monokristallidest. Isotroopsus-kui aine omadused ei sõltu suunast. Kapilaarsus-nähtus mis on seotud mittemärgamise ja märgamisega. Reaalne gaas : molekul ei ole punktmass.molekulil on ruumala.kokkusurumisel on tööd vaja vähem teha.molekulide vastasmõju arvestatakse. Ideaalne gaas:mo...
Kuidas tarbida soojusenergiat säästlikult? soojustamine Hoone soojuskaod Soojustamine soojusisolatsioon Küte Elektriküte Soojuspumbad Elektriküte Elektrikütte plussid: alginvesteering on suhteliselt odav elektriküte on väga paindlik, pakkudes erinevate ruumide jaoks erinevaid võimalusi elektriküte on mugav ja vajab väga vähe hooldust, elektrikütte süsteem on usaldusväärne elektrikütet ei pea kogu aeg valvama elektriküttesüsteem võtab vähe ruumi. Elektrikütte miinused: konvektorite ja puhuritega kütmine võib tekitada ruumis üsna ebatervisliku sisekliima, alginvesteering on küll odav, kuid edaspidi võib elektriküte nii mõnestki teisest küttesüsteemist kallimaks osutuda, pikema voolukatkestuse korral ei saa kuidagi tuba soojaks Soojuspumbad Maasoojuspump Õhusoojuspump Maasoojuspump Soojuspumba eelised Soojuspumba suureks eeliseks on selle kahesuunaline tööj...
7. Alalisvool Märksõnad: elektrivool, voolutugevus, elektritakistus, elektrivoolu töö ja võimsus, Joule- Lenzi seadus, Ohmi seadus vooluringi osa kohta, aine eritakistus, takistite jada- ja rööpühendus, vooluring, vooluallikas, vooluallika sisetakistus, elektromotoorjõud, Ohmi seadus vooluringi kohta, voltmeeter, ampermeeter. Oskused: vooluringi joonistamise oskus, tingmärkide (vooluallikas, takisti, reostaat, ampermeeter, voltmeeter, lüliti, hõõglamp, kondensaator) kasutamise oskus, ülesannete lahendamine Ohmi seaduste kohta ja elektrivoolu võimsuse, elektrivoolu töö ning takistite ühenduste kohta. kus I voolutugevus, q juhtme ristlõiget läbinud laeng, t ajavahemik, U pinge, R takistus, r vooluallika sisetakistus, N võimsus, Q - soojushulk. Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste suunatud liikumist. Voolutugevuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget: ...
Elektromagnetism 6. Elektriväli Märksõnad: elektrilaeng, laengu jäävuse seadus, punktlaeng, Coulomb'i seadus, elektrivälja tugevus, töö elektriväljas, pinge, elektrimahtuvus, plaatkondensaator. Oskused: ülesannete lahendamine laengu jäävuse seaduse, Coulomb'i seaduse, elektrivälja tugevuse ja töö kohta elektriväljas. kus k elektriline konstant, q elektrilaeng, F jõud, r kaugus kahe laengu vahel, E elektrivälja tugevus, A töö, l nihe, potentsiaalide vahe, U pinge kondensaatori plaatide vahel, C mahtuvus, plaatkondensaatori mahtuvus, 0 elektriline konstant, dielektriku dielektriline läbitavus, S kondensaatori plaadi pindala, d kondensaatori plaatide vaheline kaugus. Elektrilaenguks nimetatakse füüsikalist suurust, mis iseloomustab elektromagnetilist vastastikmõju. Elektrilaengu jäävuse seadus: Elektriliselt isoleeritud süsteemis on igasuguse kehadevahelise vastasmõju korral kõigi laengute algebraline su...
docstxt/.txt
ARVESTUSED Õppeaines: FÜÜSIKA Õpilane: Klass: 10 Õpetaja: 2005 2 SISUKORD I ARVESTUS MEHAANIKA .................................................................................................5 1. SI süsteemi põhimõõtühikud ....................................................................................................5 2. Ühikute teisendamine ja eesliite väljendamine kümne astmetena .......................................................................................................................................................6 3. Kulgliikumine............................................................................................................................6 4. Taustsüsteem..............................................................................................................................7 5. Nihe.........................................................................................
Magnetism Tallinn 2008 Magnetid saavad oma magnetväljade tõttu üksteist eemalt läbi ruumi külge tõmmata ja eemale tõugata. Seda efekti kutsutakse magnetismiks . Magnetism on saanud nime magneesiakivi järgi antiikaja linnast Magnesiast. Üle 2000 aasta tagasi leidsid iidsed kreeklased, et magneesiakivi tükid tõmbavad külge mõningaid metalle. See kivi oli magnetiit, mis on rauamaagi liik. Magnet on objekt, mis käitub samal moel nagu magnetiit. Mõned metallid, nende hulgas kroom, muutuvad nõrgalt magnetiliseks, kui läheduses on magnet. Seda magnetismi, mis kaob, kui magnet on eemaldatud, kutsutakse paramagnetismiks . Ainult kolm metalli koobalt, raud ja nikkel on võimelised muutuma püsivalt magnetiseerituks, kui magnet on lähedale asetatud ja siis eemaldatud. Seda omadust kutsutakse ferromagnetismiks . Varbmagnet võib külge tõmmata, üles korjata ja püsti hoida naelu, kirjaklambreid ja teisi väikesi rauast, niklist või terasest ...
Kontrolltöö nr. 2. G3 klass A Kontrolltöö nr. 2. G3 klass B Valguse peegeldumine, murdumine ja spektrid Valguse peegeldumine, murdumine ja spektrid I Defineeri I Defineeri a.) valguse peegeldumisseadus b.) dispersioonkõver c.) spektraalanalüüs a.) täielik peegeldus b.) dispersioon c.) Fraunhoferi jooned II Vasta küsimustele II Vasta küsimustele 1. Mida nim. antud keskkonna absoluutseks murdumisnäitajaks, selle füüsikaline 1. Mida nim. kahe keskkonna suhteliseks murdumisnäitajaks, selle sisu? füüsikaline sisu? 2. Joonesta kiirte käik läbi kolmetahulise prisma ja märgi ...
Voolutugevus on füüsikaline suurus, mida mõõdetakse juhi ristlõiget ajaühikus läbiva elektrilaenguga. Amper (A)=C/s I=q/t I=qnVS Pinge on füüsikaline suurus, mis iseloomustab voolu tekitatud elektivälja. Volt (V)=W/A U=A/q U=N/I Takistus on füüsikaline suurus, mida mõõdetakse tarbijale rakendatud pinge ja seda läbiva voolutugevuse suhtega Oom ()=V/A R=U/I Vooluallikas on seade, milles mehaaniline, keemiline või siseenergia muundatakse elektrienergiaks. Ohmi seadus voolutugevus ahela osas on võrdeline pingega ahela otstel ja pöördvõrdeline ahela takistusega. Ohmi seadus (kogu vooluahel) voolutugevus juhis on võrdeline vooluallika elektromotoorjõuga ja päärdvõrdeline vooluahela välis- ja sisetakistuse summaga r=E-IR/I Elektromotoorjõud näitab, kui suur on kõrvaljõudude töö ühiklaengu nihutamisel suletud vooluringi ulatuses. R - takistus() N - võimsus(W) I - voolutugevu...
Seisulaine on laine, mille korral võnkumiste energia levikut ei toimu. Seisulaine tekib juhul, kui laineid juhtiva keha otsale lähenev laine ning otsalt tagasi peegeldunud laine tugevdavad teineteist interferentsil. Spekter- kus see tähendas värvuste skaalat, mida vaadeldi, kui valge valgus oli prismat läbides murdunud. Tõestavad elektronide lainelisi omadusi-valguslainete olemasolu tõestavad nähtavad vöödid, mis tekivad interferentsi katses laineharjade ja nõgude vastastikuse liitumise tulemusena. Tunneliefekt- 0-st suurem tõenäosus leida osakest teisel pool barjääri ka siis, kui tema energia ei küüni potentsiaalibarjääri kõrguseni.Difraktsion- lainete kandumine varju piirkonda, mida väiksem ava või tõke, seda rohkem valguslained kanduvad varju piirkonda. Varju piirkonnas võivad lained liituda mitmeti: tugevdada või nõrgendada teineteist.Interf: Valguslainete liitumist, mille korral tekib ruumis võnkumiste püsiv jaotus amplituudi järgi...
Valgus- kiirgus, mida inimesed näevad, tunnevad ja tajuvad. Valgusallikas-keha mis kiirgab valgust.Footon-valguseosa.Valguse peegel-nähtus, kus valguse langedes kahe keskkonna piirpinnale, levib valgus tagasi esimesse keskkonda.Valguse murd-nähtus, kus valguse langedes kahe keskkonna piirpinnale levib valgus edasi teise keskkonda oma esialgset suunda muutes.Lääts- keha, mis koondab või hajutab valgust. kumerlääts-keskelt paksem kui servades,koondab valgust. nõguslääts-keskelt õhem kui servadest,hajutab valgustVALG.L:lainepik-kahe samas võnkefaasis olevate punktide vahekaug.sagedus-mitu võnget laine teeb mingis ajas(f).kiirus-kui pika tee läbib laine mingis ajas(v). Periood-aeg mis kulub lainel ühe laine pikkuse läbimiseks(T). Faas-valguslaine muutuse väärtus antut hetkel.intensiiv-kui palju energiat kannab valglain ajaühikus läbipinnaühiku.Infrapun-soojuskiirgus, lainepik on suurem kui 760 nm.omad: suur läbitungimisvõime, keemiline toim...
1) G=9,8 m/s 2 st. Kehakiirus 6) I seadus: Planeedid tiirlevad kasvab igas sekundis 9,8 m ümber Päikese mööda ellipsikujulisi sekundis ruudus. trajektoore, mille ühes fookuses 2) Trajektoor on joon, mida asub Päike. mööda keha liigub. Punktmass on II seadus: Tiirlemise käigus katab keha, mille mõõtmed võib lihtsuse Planeeti ja Päikest ühendav sirglõik mõttes arvestamata jätta. võrdsetes ajavahemikes võrdse 3) Põhiühikud: pikkus(m), pindala.(st. Mida lähemal asub kaal(kg), aeg(s), temperatuur(K), planeet Päikesele seda suurem on elektrivoolu tugevus(A), tema kiirus.) ainehulk(mol), valgustugevus(cd). 7) *Mistahes 2 punktamassi Tuletatud mehaanikaühendid: tõmbuvad jõuga, mis on võrdeline pindala(m2), ruumala(m3), nende masside korrutisega ning sagedus(Hz), kiirus(m/s), pöördvõrd. nende vahelise kauguse kiirendus(m/s...
*Relatiivsusprintsiip mehaanikas: Füüsikaseadused on kõigi jõuvabalt liikuvate vaatlejate jaoks ühesugused ja keegi neist ei saa oma erilisust teiste ees tõestada. *Erinevad tegelikud või kujuteldavad vaatlejad moodustavad erineivaid taustsüsteeme kehade liikumise kirjeldamiseks. *Intertsiaalsüsteem: selline taustsüsteem ,mis on seotud kiirenduseta, s.o välise jõuta ehk teiste suhtes ühtlaselt sirgjooneliselt liikuvate vaatlejatega. Intertsiaalsüsteemi paigalseisvale kehale mõjuvate jõudude summa on null ning selliste kehadega fikseeritud koordinaatteljed ei muuda suunda. N: Maa ja temal seisvad vaatlejad ei liigu *Maailmaeetri hüpoteesist loobumine: katses jaotati valguskiir pool-läbipaistva peegli abil kaheks. Kiired suunati risti-rästi asetsevalt teele. Tekkis inferentspilt ,kus valguse tugevus kasvas või kahanes sõltuvalt kujunenud faasinihkest. Kui valguse kiirus erinevates suundades oleks olnud erinev ,siis oleks see inferentspilt...
KINEMAATIKA: ÜHTLANE SIRGJOONELINE LIIKUMINE Ühtlane sirgjooneline liikumine- lihtsaim liikumise mudel. Liikumine, mille trajektooriks on sirge ja mille jooksul kiirus ei muutu. KIIRUS Kiirus- peamine füüsikaline suurus, mis iseloomustab liikumist. MUUTUVA LIIKUMISE KIIRUS I II hetkkiirus = keha kiirus mingil konkreetsel ajahetkel. ÜHTLASELT MUUTUVA LIIKUMISE KIIRUS. KIIRENDUS Kiiruse muutumist iseloomustab füüsikaline suurus, mida nim kiirenduseks. Kiirendus- näitab kui palju muutub kiirus ajaühikus. (tähis: a mõõtühik 1m/s²) Ühtlane liikumine: Ühtlaselt kiirenev liikumine: Ühtlaselt aeglustuv liikumine: TEEPIKKUS JA NIHE ÜHTLASELT MUUTUVAL SIRGJOONELISEL LIIKUMISEL ...
1. Valguse olemus Newtoni ja Huygensi teooria kohaselt. Dualism . Teooria kirjeldab valgust kui osakeste voogu, mis levib sirgjooneliselt, selgitab teravate varjude tekke, kuid ei suuda seletada, miks valgusvihud lähevad üksteisest läbi ja osakesed ei põrku ega haju. 2. Valguse kui elektromagnetlaine ehitus, valguse lainepikkuste vahemik?Valguslained on elektromagnetlained, mis koosnevad ajas perioodiliselt muutuvatest ning risti paiknevatest magnet- ja elektriväljast ning mille laineline olemus avaldub ruumis levivate elektri- ja magnetväljade perioodilises muutumises. 3. Mis on lainefront- pind, mis eraldab laine poolt juba häiritud ruumiosa sellest ruumist, kuhu aine pole veel jõudnud., lainekiir-, monokromaatilisus-ühevärvilist, kindla sagedusega ja lainepikkusega valgus- ehk elektromagnetlainet. ja lainepikkus-kas vahemaa, mille laine läbib ühe võnkega või perioodi jooksul või kahe naaberlaineharja vaheline kaugus.. 4. Mis on tasal...
1. Tuum on keraraoline keha aatomi keskmes, mille ümber tiirlevad elektronid. tuuma tähtsaim koostisosa on prootonid kuna prootonid määravad ära keemilise elemendi. tuuma ülesandeks on hoida elektrone enda ümber tiirlemas, mida ligemal on elektron seda tugevamalt on ta tuumaga seotud , mida kaugemal orbiidil elektron tiirleb seda väiksem võim tuumal tema üle on. 2. Aatomituml10 astmel-15 aatomil 10m, astmel-10m 3. aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest, vaadates perioodilisuse tabelist aatominumbrit 4. tuumalaeng- elemendi järjenumber perioodilisuse süsteemis, massiarv prootonite ja neutronite koguarvu A=Z pluss N 5. Erinevus sama arv prootoneid kuid erinev arv neutroneid tuumas, sarnased keemilised omadused. 6. Sest need jõud on liiga väikesed 7. tuumaosakesi hoiab koos tuumajõud tuuma piires on tugev jõud palju tugevam kui elektrostaatiline jõud prootonite vahel, kuid kaugemal kahaneb ta väga kiiresti ...
Tahkiste struktuur 1.Valents elektronide energiatasemed jagunevad kristallis alatasemeteks- Moodustavad energiatsoonid. 2.Lubatud energiatsoonide täitumine elektronidega toimub vastavuses energia miinimumi printsiibiga ja Pauli keeluprintsiibiga.3.Energiatsoonid liigitatakse tahkistes lubatud ja keelutsoonideks selle alusel,et tahkiste energiatsoonides on piirkondi,kus laine omaduste tõttu võib olla elektrone ja kus mitte.4.Energia suurenemisel laienevad lubatud tsoonid ja keelutsoonid muutuvad kitsamaks.5.Tsoonide täitmisel esineb kolm võimalust:a)Esinevad vaid täielikult täidetud ja päris tühjad tsoonid b)Viimane hõivatud tsoon on vaid osaliselt täidetud c)On moodustunud hübriid tsoon.8.Lubatud tsoonide laienemise tõttu võivad ülemised energiatsoonid kattuda-tekib hübriid tsoon.9.Dielektrikutes ei sa...
FÜÜSIKA TÖÖ JA ENERGIA JA PERIOODILISED LIIKUMISED Mehaaniline töö Mehaanilist tööd tehakse siis, kui kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul ka liigub A = Fs·cos , kus A=töö 1J; F=jõud 1N; s= nihe 1m, cos =nurk Võimsus Võimsus on töö tegemise aeg , kus N=vöimsus 1W; A=töö 1J; t=aeg 1s Kineetiline energia Kineetiline energia on energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes. Potentsiaalne energia Potentsiaalne energia on süsteemi energia, mis on tingitud keha asendist ja mõjust süsteemi teiste kehade suhtes ja kõigi süsteemis olevatele kehadadele vastastiku mõjuvatest jõududest välises jõuväljas. Potentsiaalne energia on vastastikmõju energia, mis sõltub kehade vastastikusest asendist. Pöördenurk Pöördenurk on nurk, mille võrra pöördub ringliikumises oleva keha trajektoori raadius mingi aja jooksul. Põhivalem: , kus l on kaare pikkus ja r on raadi...
Mõisted Jõud Ühe keha jõu mõju teisele kehale. On kiirenduse tekitaja. Inertsiaalne tasutsüsteem On taustsüsteem mis on kiirenduseta ehk taustsüsteem, mis liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal Inerts On nähtus kus, keha püüab säilitada oma kiirust. Näide: kui auto Näide: kui auto pidurdab siis kaldud ette poole sest sa püüad säilitada oma kiirust Mass On keha inertsuse mõõduks. Füüsikaline suurus. Resulatantjõud Kehade mõjuvate jõudude geomeetriline summa. Raskusjõud Jõud millega Maa tõmbab enda pooletema läheduses olevaid kehi. Hõõrdejõud On nähtus kus kehade kokkupuutel tekib liikumist või liikuma hakakmist taistav vastastikmõju Seisuhõõrdumisel Kui kehale mõjub liikuma panev jõud,aga keha liikuma ei hakka, sest seda takistab seisuhõõrdejõud Liugehõõrdumine tekib ühe keha libisemisel mööda teise keha pinda ja takistab seda liikumist Veerehõ...
Teised vastastikmõju liigid Vastastikmõju liigid Gravitatsiooniline vastastikmõju Elektromagnetiline vastastikmõju Tugev vastastikmõju Nõrk vastastikmõju Gravitatsiooniline vastastikmõju Gravitatsiooniline vastastikmõju on makromaailma suurte kehade kooshoidmiseks. Nt: planeete hoiab päikese ümber tiirlemas gravitatsiooniline vastastikmõju. James Clerk Maxwell (1831-1879) Ta näitas et tõmbumisel ja tõukumisel pole tegemist kahe eraldi mõjuliigiga. Elekter ja magnetism on omavahel tihedalt seotud, nad on ühesuguse olemusega. Seega saab rääkida ühest suurest vastastikmõjust elektromagnetilisest vastastikmõjust. Elektromagnetiline vastastikmõju Elektriseeritud kehad võivad omavahel nii tõmbuda kui ka tõukuda Hõõrudes plastmassi villase riidega, hakkab see paberitüki...
1.Elektrivälja töö arvutusvalemid: A=F × s × cos µ A= E × q × d (ainult homogeenses elektriväljas!) 2.Potentsiaalse välja tunnused: 1)Suurus sõltub nullnivoo valikust 2)Elektrivälja jõudude poolt tehtud töö ei sõltu keha trajektoori kujust vaid laengu alg ja lõppasukohast. Nullnivoo valikud: I elektrotehnikas valitakse tavaliselt maapind II elektroonikas on nullnivooks katoodipind (miinusklemm) III teoreetilises füüsikas on lõpmatus Homogeense elektrivälja mingi punkti energiat arvutatakse valemist: Wp= E × q × d d= anted punkti kaugus nullnivoost 3.Mida näitab elektrivälja punkti potentsiaal? Tema tähis ja ühik (defineerida): Elektrivälja mingi punkti potentsiaal (fii) näitab elektrivälja selles punktis asuva +1C suuruse laengu potentsiaalset energiat. 4.Kuidas arvutatakse punktlaengu elektrivälja potentsiaali? = Wp / q ühik[]=1 J / C = 1 V Üks volt on sellise punkti potentsiaal, milles ühe kuloni suurusel laengul on ...
negatiivse laenguga osakesed, siis on voolusuunaks osakeste liikumise vastassuund. El. Voolu toimel juht soojeneb, el.vool võib muuta juhi keemilist koostist ja el.vool mõjutab jõuga teisi magnetiseerunud kehi. Voolutugevus näitab , kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. Voolutugevus võrdub juhiristlõiget läbinud laengu q ja selleks kulunud ajavahemiku t suhtega. Alalisvool- ajas muutumatu voolutugevusega vool. Elektrodünaamika- füüsika haru, mis uurib laetud osakeste liikumist ja vastastikmõju. El.voolu tekkimiseks ja säilimiseks aines on vajalik vabade laetud osakeste olemasolu selles ja neile peab mõjuma kindlasuunaline jõud. Ohmi seadus vooluringi osa kohta: voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega. Takisti-kindlat takistust omav juht. Jadaühenduse kogutakistus võrdub üksikute takistite summaga. Rööpühenduse kogu
põlevkivi varud hakkavad tasapisi ammenduma. Seega tuleks kaaluda teisi võimalusi elektri tootmiseks. Ühtteist on ka juba välja pakutud, kuid otsusele ei ole veel jõutud. Käesolevas ettekandes käsitlemegi üht energia liiki: tuumaenergeetika. Kaalume tuumaenergia plusse ning miinuseid, teeme tutvust tuumaelektrijaamadega ning arutame, kas selline energiatootmisviis sobiks Eestisse. Tuumaenergia mis see on? Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. Energeetika seisukohast on see elektrienergia, mida saadakse tänu tuumareaktsioonidele tuumaelektrijaamades. Tuumaenergia peamine kasutusala on elektrienergia tootmine . Aga samas kasutatakse seda ka muudel keemilistel-füüsilistel protsessidel, nagu näiteks tuumapommid jms
Milline on aatomi ja tema tuuma suurusjärk? Aatomiks nim. väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid võivad aines esineda üksikuna või molekulideks liitununa. Tuuma suurusjärk on 10-15m. Mis määrab aatomi massiarvu? Prootonite ja neutronite koguarv. Kuidas paiknevad tuumaosakesed tuumas? Tuumaosakesed paiknevad tuumas nagu elektronid elektronkihtides.Kirjelda tuumajõude? Tuumajõud on kõige tugevam jõud ehk tugevaim vastastikmõjuks.Tuumajõud hoiab võrdselt koos neutroneid ja prootoneid.tuumajõud ulatub 10 astmel -5m-1f.Mis määrab aatomi laenguarvu,millega see veel on seotud? Laenguarv väljendab tuumalaengut elementaarlaengus,aga võrdub ta elektronide arvuga elektronkattes.Elektronide ja prootonite laeng on võrdne ja vastand märgiline.Mis on isotoobid,mis on neis ühesugust,erinevat? Isotoobid on erineva massiarvuga ja sama laengu arvuga tuumad.Massi arv erineb neutronite arvu erinevuse t...
Magnetism-siis kui magnetid saavad oma magnetväljade tõttu üksteist eemalt läbi ruumi külge tõmmata ja eemale tõugata. Magnetväli- piirkond ümber magneti, kus teised magnetilised objektid võivad olla mõjutatud selle magnetismist. Magnetiline objekt püüab alati joonduda teise objekti magnetvälja järgi. Mida tugevam on magnet, seda suurem on tema magnetväli, on kõige tugevam tema magnetilisel põhja- ja lõunapoolusel. Oerstedi katse- avastas et juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõelale orienteerivat mõju. Magnetnõel pöördub juhtmega ristuvasse asendisse. Ampere'i hüpotees- aine magnetilised omadused on ära määratud temas toimuvate ringvooludega.Kui ringvoolude tasandid on korrapäraselt ilmnevad ainel magnetilised omadused, kui korrapäratult siis ei ilmne. Püsimagnet - keha, mis säilitab magnetilised omadused pikema aja vältel. Magneetumine- nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusel tekitab aine ka ise magnetvälja Kruviree...
Uraan ja Neptuun Click icon to add picture Click icon to add picture U r a a n Uraan Uraani avastamine William Herschel avastas Uraani koduaias omatehtud pikksilmaga algul arvas ta, et see on komeet. Hiljem tuli välja, et see oli Uraan, mida on tegelikult nähtud palju kordi varem, kuid ignoreeritud kui lihtsalt üht tähte. Planeet nimetati alguses kuningas George III auks Georgium Sidus ( ladina keeles 'Georgi täht') Seda nime aga ei jäetud kasutusele ja see nimetati Uraaniks nimi võeti Kreeka jumalatelt nagu ka teiste planeetide omad. Uraan on antiikne Kreeka taevalaotuse jumalus, varaseim ülemjumal, kes oli Kronose (Saturn) ning kükloopide ja titaanide isa (Olümpose jumalate eelkäija). Uraan · Raadius (km): 25559 · Orbitaalne kaugus päikesest(km): 2875038615 · Pöörlemis periood(1=24 hours): 0.718333 · Mass (Miljon tonni): 8.683E+13 · Tihedus (g/kuupcm kohta): 1.29 · Avastati: ...
Kool Nimi Klass Päikesesüsteem Referaat Tallinn 2008 Mis on Päikesesüsteem? Päikesesüsteem moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest. Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suure tähtede ja planeetide süsteemi- Galaktika osake. Galaktikaid on universumis miljardeid. Meie Galaktikat nimetatakse Linnuteeks. Päikesesüsteem on umbes 5 miljardit aastat vana. Sel ajal tekkis gaasipilv, mille mass oli umbes kaks Päikese massi. See pilv sisaldas vesinikku, heeliumit ning peale nende veel 1- 2 % raskemaid elemente. Raskusjõud tõmbas pilve aina kokku poole ja pärast miljoneid aastaid kestnud kokkutõmbumist muutus aine tihedus ning temperatuur pilves nii suureks, et kergemad aatomituumad (vesiniku tuumad) hakkasid ühinema raskemateks. Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning...
Villu Füüsika kontrolltöö Tuumafüüsika Tuumafüüsika on haru, mis käsitleb aatomituumas toimuvaid protsesse. See on teadus aatomituumade ehitusest, omadustest ja vastastikustest muundumistest. Tuumamõõtmed o Tuum on kera taoline keha aatomi keskmes, mille ümber tiirlevad elektronid. o Aatomi läbimõõt on 10-10 m. Aatomituuma läbimõõt on 10-5m. o Aatomituum annab aatomile massi (selle tihedus on 1015 korda suurem vee tihedusest). o Tuum on liitosake koosnedes prootonitest ja neutronitest. o Prootonite arv tuumas määrab keemilise elemendi, selle mass on 1836,1 korda suurem kui elektronidel. o Laeng on võrdne elektronide laenguga. o Prootonite arvu tuumas ehk tuumalaengut tähistatakse täisarvuga Z. Seda nimetatakse aatominumbriks ehk laenguarvuks ehk laenguks. o Neutron...
1.Prooton-positiivse laenguga tuumaosake,mass 2000x suurem elektroni omast. Neutron-elektriliselt neutraalsed tuumaosakesed. Veidi suurema massiga kui prooton, samapalju kui prootoneid. Elektron-asukoht tuuma ümber elektronkattes. Laeng negatiivne. 2.Tuumajõud on jõud, mis mõjub prootonite,neutronite vahel ühtemoodi tõmbuvalt. Nimetatakse ka tugev vastastikmõju. 3.Stabiilne tuum-püsiva tuuma suurus on piiratud, tuum peab olema energeetiliselt põhiseisundis ehk energiatasemed on täitunud järjest,neutroneid on veidi rohkem kui prootoneid. 4.Alfakiirgus-pos kiirgus heeliumi aatomituumal,magnetväli mõjutab,väike läbitungimisvõime. Beetakiirgus-neg kiirgus,elektronide voog, Al-leht takistab. Gammakiirgus-elektromagnetlaine,liigub valguse kiirgusega,teda ei mõjuta elek. ega magnetväli,väga suur läbitungimisvõime. 5.Isotoop-mingi keemilise elemendi aatomite tüübid,mis erinevad massiarvu poolest. 7.Poolestusaeg-ajavahemik,mille jooksul aine kao...
Elektromagnetvõnkumine el. välja, mag. välja, laengu, pige ja voolutugevuse muutumine ajas. Liigid: sumbuv võnkumine (süsteemi seesmise energia varal, tekitatakse võnkeringi abil, el. välja ja mag. välja prioodiline muutumine süsteemis eneses) Sunnitud võnkumine (perioodiliselt süsteemile välisjõudude mõjul tekkiv võnkumine, tekitatakse generaatori abil, mingi energia liik muudetakse el. energiaks. Isel. suurused: Periood T aeg, mille jooksul laeng, pinge, voolutugevus, el. väli ja mag. väli saavutavad oma esialgse asendi nii märgilt kui ka väärtuselt. Kuna perioodiline liikumine on harmooniline, siis vaadeldakse võnkumisi 2 sekundis (ringjoonel) T=2LC Thomsoni valem [T] = 1s. Võnkesagedus f - võngete arv ajaühikus. f=1/T [f] = 1Hz Omavõnkesagedus - - võnkesagedus 2-s sekundis. =2f = 2/T [ ] =1rad/s. Vahelduvvool e. sunnitud el. mag. võnkumine. Vv saadakse vv generaatorite abil el. mag. induktsiooni nähtu...
Elektrivool Elektrivool: voolutugevus, elektritakistus, elektrivoolu töö ja võimsus. Vooluallikas, vooluallika elektromotoorjõud. Vooluring: Ohmi seadus vooluringi osa ja koguvooluringi kohta, juhtide jada- ja rööpühenduse seadused, multimeeter. Elektrivool · Voolu, mille tugevus ja suund aja jooksul ei muutu, nimetatakse taks alalisvooluks. · Alalisvoolu võib vaadelda kui laengukandjate ühtlast liikumist. Elektrivoolu tekkimise tingimused 1. Peab eksisteerima see, mis liigub - laengukandjad 2. Peab esinema põhjus, mis tekitab liikumise elektriväli 3. Voolu suunaks loeme kokkuleppeliselt positiivsete laengute liikumise suunda voolutugevus · Elektrilaeng võib mööda juhet edasi kanduda samamoodi kui vesi voolab torus · Voolamist iseloomustab voolukiirus, mis näitab, kui palju vett läbib toru ühe sekundi jooksul · Elektrivool...
Kose Gümnaasium Sisepõlemismootor Referaat Koostaja: Tiiu-Maarja Kink 10A Juhendaja: õp. Kaido Härma 2007 Kose Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sisepõlemismootori ajaloost ja loojatest.....................................................................................3 Üldehitus..................................................................................................................................... 5 Töötsükkel...................................................................................................................................6 Mootoriplokk................................................................................................................................
Coulomb'i seadus: kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga mis on võrdeline laengute korrutisega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. F= k Elektrivälja mingi punkti potentsiaal näitab sellesse punkti asetatud ühiklaengu pot. energiat. f=Ep/q. Ep pot.energia(J) q-laeng(c) f- q1q2/E r2. F-jõud(N) k= 9x109 Nxm2/C2 q- I keha laeng(c) E- aine dielektriline läbitavus (-) r-kehade vaheline kaugus (m) NB! Vaakumi korral epsilon võrdub potensiaal(v-volt). Ekvipotensiaalpind on selline mind mille iga punkti potentsiaal on samasugune/ekvalentne. NB! ekvipotensiaali pinnad ja E=1. Punktlaeng on keha mille mõõtmeid ei arvestata ja keha laengut vaadeldakse koonduna ühte punkti. NB! Keha võib punktlaenguks siis kui kehade vahelised kaugused on tunduvalt suuremad kehamõõtmetest. Kuloni seadus on õige ka ühtlaselt laetud kerade korral. Sel juhul tähendab r-kehade kespunktide elektrivälja jõujooned on omavahel a...
Laboratoorne töö nr.2 Elastsusjõu uurimine Töövahendid: 15 cm pikkune kummipael, kilekott, nööpnõel, 100 ml mahuga veemõõdutopsik, joonlaud, pabeririba, kleeplint, pliiats, tundmatu massiga keha, vesi. Tööülesanne: Uurime kummipaela venitamisel tekkiva elastsusjõu sõltuvust deformatsiooni pikkusest, kontrollime Hooke´i seadust ja määrame mingi keha massi. Teoreetiline eestöö: 1. Mis on elastsusjõud? Keha kuju muutumisel ehk deformeerimisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks. 2. Millist deformatsiooni võib lugeda elastseks? Elastseks võib lugeda tõmbe-, väände-, surve-, nihke-, paindedeformatsiooni. 3. Milline seadus väljendab elastsusjõu sõltuvust elastse deformatsiooni pikkusest? Selgita lähemalt ka seadust väljendavas valemis sisalduvate suuruste sisu? Seda väljendab Hooke´i seadus- kehas tekkiv elastusjõud on võrdelin...
Lahenda ristsõna! 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. T P K G T K M 9 P S G E L E R A U E L A A L A L I R U R A A L E 5 N L G T V 4 K N R 6 I S I A O U 1 A U E O L K S A R S R U E S E O F J I ...
Millised on peamised makro skoopilised parameetrid? Termodünaamikas kasutab nähtuste kirjeldamiseks makroparameetreid, mileks on füüsikalised suurused, mida kasutatakse ainekoguse kui terviku soojusliku oleku kirjeldamiseks. Nendeks on suurused, mida on võimalik hõlpsasti mõõta, näiteks ainekoguse mass, rõhk, ruumala, temperatuur. Suurusi rõhk, ruumala ja temperatuur nim ka olekuparameetriteks. Olek ei tähenda siin mitte agregaatolekut, vaid ainekoguse seisundit, mison määratud olekuparameetrite p, V ja T konkreetsete väärtuste kogumiga. Kui ühte olekuparameetrit muuta, muutub ka vähemalt üks teine olekuparameeter. Mis on termodünaamiline süsteem? Termodünaamikas vaadeldakse pretsesse tavaliselt suletud ehk soojuslikult isoleeritud süsteemis(näiteks suletud termopudelis). Selliseks süsteemiks on kehade kogum, mis on soojusvahetuses ainult omavahel, mitte aga väljaspool kogumit asuvate kehadega. Mida iseloomustab kahe keha temperatuuri...
MAGNETISM Magnetväljaks nimetatakse üksteise suhtes liikuvate laetud kehade vahel esinevat jõuvälja. Magnetvälja põhiomadused: * magnetvälja tekitajaks liikuvad laengud (elektrivool). *magnetväli avaldab mõju liikuvatele laengutele ehk vooluga juhile. Püsimagnet on keha, mida alati ümbritseb magnetväli. Ampere'i seadus: vooluga juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline juhet läbiva voolu tugevusega I, juhtmelõigu pikkusega l ning siinusega nurgast , voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel. F = B I l sin F juhtmelõigule mõjuv jõud (N) I juhet läbiv voolutugevus (A) B magnetinduktsioon (T) l juhtmelõigu pikkus (m) q laeng * Määrab mangnetväljas vooluga juhil...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
