Hea ja halb Prantsuse kirjanik ja filosoof Albert Camus on öelnud: ,,Kõik halb, mis on maailmas, sünnib peaaegu alati rumalusest ja hea tahe võib niisama palju kahju teha nagu kurjuski, kui tarkus teda ei valgusta." Et saata korda häid tegusid ja käituda hästi, peab inimene olema piisavalt tark, et näha ette oma tegude tagajärgi ja mõju. Tihti seisame ka moraalse dilemma ees: Kas ma olen ka siis hea inimene, kui teen midagi, mis toob mulle kahju, kuid mida peab vältimatult tegema, et kellegi teise vastu hea olla? Võtame näiteks aususe. Situatsioonis, kus oled teinud midagi salaja: näiteks varjanud naabrinaise eest seda, et ta mees petab teda. Sina ise ju tahaksid teada, kui midagi sellist sinu seljataga toimub. Öeldakse küll, et sõnumitoojat maha ei lasta, kuid reaalselt ette mõeldes juhtub pärast naabrinaisele tõe väljarääkimist midagi sellist: naabrinaine ei räägi enam sinuga, jätab oma me...
Hinduistlik filosoofia Laura Hirvoja 11K Veedad Hinduistlik filosoofia, vanim järjepidav India mõttetraditsioon, ulatub tagasi vahemikus 900-400 eKr kirjutatud pühade tekstide- upanisadideni. Upanisadid on üks neljast veeda liigist. Veedadeks nimetati hindude kanoonilisi pühasid tekste, mis on kirjutatud sanskriti keeles iidsetel aegadel tarkade-nägijate poolt. Veeda tuleneb sõnatüvest vid, mis tähendab 'teadmist'. Veedades asub hinduismi vaimne allikas ning need on hinduismi suurimateks religioosseteks autoriteetideks
Küsimusi järelemõtlemiseks 1. Millist kolme tõeteooria hulgast peate kõige vastuvõetavamaks? Põhjenda oma vastust. Tõe korrespondentsiteooriat. Selle teooria järgi on tõesed need väited, mis on kooskõlas tegelikkusega. 2. Kas mõni väide võib olla tõene ilma, et keegi teaks, et ta on tõene? Põhjenda. Jah, kindlasti võib, sest kõiki väiteid pole võimalik kontrollida. Näiteks kui väita, et kõik inimesed on surelikud, siis seda ei saa kindlaks teha enne, kui kõik inimesed on surnud, aga ei saa ka ümber lükata. 3. Kas mõni väide võib olla tõene juhul, kui mitte keegi sellest väitest aru ei saa? Põhjendage oma vastust. Võib küll, kui keegi väitest aru ei saa, siis võib see olla kas tõene või mitte, aga tõestada seda ka ei oska. 4. Kuidas teeksid kindlaks, kas järgmised väited on tõesed või väärad? Millisest tõeteooriast sellisel juhul lähtud? · See sai olla vaid unenägu, et ma kohtus...
Inimese elu maailmas kui trellideta vanglas Rääkides inimestega kodus ja mujal, olen tähele pannud, et väga paljud inimesed on iseenda vangid. Nad on ehitanud endale puuri, mille olemasolu nad sageli isegi ei teadvusta. Unistused ja pildid elust, mida nad tegelikult tahaks elada, jäävad vaid unistusteks. Seda seepärast, et nad on iseenda vangid, ja vangil pole vabadust. Kas ma ennast võin samastada justkui vangiga trellideta vanglas? Kui vaatan oma elu praegu, siis tundub küll nagu ma oleksin vaba. Ma ei pea iga päev üheksast viieni tööl käima, mul ei ole lapsi, kes piiraksid mu vabadust ning kelle eest peaksin hoolitsema. Mul ei ole autoliisingut või suurt pangalaenu, mille tõttu ma ennast seotuna tunneksin. Sellest hoolimata ei ole ma täiesti vaba. Mulle nagu kõikidele teistele inimestele kehtivad võrdselt reeglid ja kohustused, millest tuleb kinni pidada, segi kui ei taha. On loomulik, et...
Filosoofia arvestus PSHG III kursus Mõisted Filosoofia - kreekakeelest tulnud sõna, tähendab tarkusearmastust otsetõlkes. Filosoofia uurib ilu, tõe ja hüve loomust, teadmiste võimalikku saavutamist, välismaailma olemasolu. Filosoofia on kogu selle tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. FIlosoofia eesmärk on luua võimalikult terviklik maailmapilt. Metafüüsika on filosoofia haru, mis tegeleb reaalsuse ja olemise enese põhimõttelise olemuse ja alusmõistete uurimisega. Põhiprobleemid on näiteks Jumala olemasolu, hinge surematus, keha ja vaimu vaheline seos. Idealism - , mille kohaselt reaalsus on vaimne või sõltub olulisel viisil teadvusest. HEGEL tõde on väljaspool meid ja meie tunnetust reaalsus on midagi nähtamatut Ratsionalism(ratio mõistus): mõistusepärane, maailma tõelisust on võimalik haarata ainult
Gottfried Wilhelm Leibniz`i monaadi teooria Kujutlusest, et iga asja täiuslik kirjeldus on ühtlasi kogu maailma kirjeldus tekib Leibnizi kuulus monaadideõpetus. Maailm koosneb monaadidest (iseseisvad substantsid, mille omadusteks on "taju" ja "püüdlemine", mida igas monaadis sisaldub erineval määral ja vahekorras). Nii nagu iga objekti täiuslik kirjeldus sisaldab kogu universumi, nii sisaldab iga monaad kogu universumi. Igas monaadis toimuv peegeldub kõigis teistes monaadides -- lihtsalt enamiku monaadide tajuvõime on liialt nõrk selleks, et näiteks minu monaad tunnetaks mingilgi kombel mõne sääse monaadi tapmist kuskil Ameerikas. Seega on enamik monaade ebatäiuslikud -- nad tajuvad universumit vaid osaliselt ja ebaselgelt. Monadoloogia põhiteesid on fantastilised ja tunduvad järsku esitatuna täiesti meelevaldsed. L. monadoloogiat võib edukalt esitada näitena sellest, kuivõrd absurdne ja häbematult irdunud kõigist argielu tõsiasjadest o...
Kuidas muuta maailma paremaks? Inimesed läbivad argipäevaselt teatud marsruute, mis moodustavad vaid ühe fragmendi teedest, mida on võimalik siin planeedil läbida. Hoides oma kodu, töökohta ja teisi ümbritsevaid paiku korras ja puhtana, on paljudele meist vägagi loomulik. Sealjuures jääb aga märkamata meie koduplaneedi üldine heaolu ja tulevik. Mis on see, mis tagab maailma heaolu ja kindla tuleviku? Selleks on inimesed ja kui vaadata ajas edasi, siis nendeks on noored. Igal lapsel, kes siia ilma sünnib võib olla paarikümne aasta pärast oluline roll oma riigi, oma maailma ees. Meie, kes praegu saame otsuseid langetada või olla osaks nende langetamise juures, on tähtis roll vaadata tulevikku, kuhu noored ühel päeval jõuavad. Kindlustada head võimalused õppimiseks ja vaba aja veetmiseks on kõik meie kätes. Lihtsasti kättesaadav haridus tagab suurema hulga õpilasi, kes edukalt lõpetavad ja asuvad juhtpositsioonide...
Idealism ja materialism hariduses Idealismi või materjalismi all võidakse silmas pidada väga erinevaid positsioone ja suundi filosoofia ajaloos. Soovist neid omavahel võrrelda, on oluline keskenduda ühele konkreetsele näitele. Teoreetiliselt tähendab idealism filosoofias mis tahes positsiooni, mis peab vaimu, teadvust või ka keelt mateeria suhtes kas ontoloogiliselt või tunnetuse seisukohast primaarseks. Materialism tähendab aga filosoofiasuunda, mis peab esmaseks ainet. Tegelik maailm, objektiivne reaalsus (aine ehk mateeria) on põhiline ja teadvus tuleneb ainest. Materialistlikud õpetused peavad maailma
Kuidas me peaksime elama? Inimesi on maailmas väga palju. Veel rohkem on aga nende ümber inimesi, kes üritavad neile ette näidata ja õpetada, kuidas elama peaks. Igapäevaselt tekib selliseid inimesi aina juurde ning üsna pea unustavad inimesed peamise oma soovi ning käituvadki teiste mõjutusel enda tahtmise vastu. Iga inimene peaks elama nii, et tal oleks hea olla. Tuleb teha seda, mida tõeliselt tahetakse ning mis tõesti õnnelikuks teeb on see siis tegeleda meeldiva hobi või harrastusega, mis naudingut pakub; tõusta karjääriredelil kõrgele ning täita oma hinnalised ja kallid unistused; luua omale armastav perekond ja palju häid sõpru enda ümber, kes hoolivad ning annavad vajadusel nõu. Iga inimene ihkab erinevaid asju, väärtustab neid erinevalt ja kujutab enda elu ning unistab omamoodi. Samas on ka selliseid inimesi, kes ei saa või ei taha aru saada, mida nad tegelikult tahavad. Tihti püüakse ol...
Kas universumi tekkimine on seotud kõrgema jõuga ? Mis üldse on universum? See on maailma kõiksus, kõikide asjade kogusus. Enamasti mõeldakse selle all kosmost, mis sisaldab ainet ja energiat. Arvatakse, et universum tekkis Suure Pauguga. Aga nii ei väida näiteks Briti teadlane Stephen Hawking ega ka Oxordi ülikooli matemaatikaprofessor John Lennox. Stephen Hawkingu järgi Suur Pauk oli gravitatsiooniseaduse tagajärg. Tema arust on nii, et kui on olemas gravitatsiooniseadus, siis saab maailmakõiksus end eimillestki luua. Seda kõike väidab ta raamatus ,,Suurejooneline kava" ehk siis ,,The Grand Design". 1988 aastal ilmunud raamatus andis mõista, et mõte jumalast või jumalikust olevusest pole tingimata vastuolus kaasaegse teadusliku arusaamaga universumi olemusest. Minuarust ei ole see mõtlemine loogiline, mida ta väidab, kuna ei saa nii olla, et oli olemas mingi gravitatsiooniseadus. See pidi ikka millegist tekkima...
Vägistamine Eestis Vägistamine on inimese tahte vastaselt temaga suguühendusse astumine vägivallaga või ära kasutades tema seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust arusaama. Vägistamine on teise astme kuritegu, mille eest võidakse karistada ühe- kuni viieaastase vangistusega. Vägistamised võib jagada kaheks vastavalt sellele, kas teo sooritas üksikisik või kahest ja enamast isikust koosnev grupp. Erinevate ekspertide hinnangul kuni 90% vägistamise ohvritest ei esita avaldust politseile, kuid samas pöörduvad paljud neist arstide poole abi saamiseks. Eestis läbiviidud naistevastase vägivalla uuringud kinnitavad, et politsei poole pöördub vaid iga kümnes vägivalla ohvriks langenud naine. Aastatel 1994-2007 registreeriti Eestis 1317 vägistamist ja vägistamiskatset, mis teeb umbes sadakond vägistamisjuhtumit aastas. Kõige sagedamini on langenud vägistamiste...
Carl Schmitti riigifilosoofia Refereering Poliitiline teoloogia Teoloogia ei tähenda mitte ainult traditsioonilist teoloogiat, millele veel keskajal toetus kogu poliitika ja õigusemõistmine, Schmitt kasutab mõistet "teoloogia" umbes nagu asendusmõistet kõigi laiemate mõttesüsteemide kohta, mis ühiskonnas tooni annavad. Kõik mõtterajatised arendavad omaenese juriidilisi vorme, mis kannavad vastava vaimse hoiaku pitserit. [Heimes, C. (2004). Carl Schmitti riigifilosoofiline õpetus. Akadeemia, 6, 1326] Analoogia ulatub teoloogiast poliitiliste vormideni,mis on kindlaks määratud riigiõigusega. Ühiskonna seesmine kultuurilis-metafüüsiline struktuur saab aluseks juriidilise vormi kujundamisele. Ajastul, mis on sügavalt läbi põimunud (õigus)positivismist ja tõrjehoiakust kõige metafüüsilise vastu, püüab Schmitt keskenduda vaimse seisundi tähtsus...
Keskaja filosoofia Keskaeg: algus- 476 (lääne-rooma langemine) või 375 a või 392- ristiusk saab roomas ainsaks --- 4,5 sajand! Lõpp- 1517- reformatsiooni algus, 1492- Columbus pidi jõudma indiasse, purustatakse viimane araablaste tugipunkt pürenee ps-l. Hõlmab 1000 aastat umbes. Perioodid: Euroopas on kristlik filosoofia keskajal. Üleminek antiigist kristlikule filosoofiale on sujuv. Kristluse levik langeb kokku antiikmaailma hääbumisega. Kristlus ise oli ainulaadne, omalaadne mõtleja. See annab teistsuguse tunnetusviisi kui antiikmaailma mõtlemine. Paulus (juut) toob sisse selle, et õpetust jeesusest tuleb kuulutada väljaspoole juute, paganatele. Tema tulemusena hakkab ristiusk levima väga jõuliselt rooma idaaladelt ka läänealadele. Ise sooritab kolm misjonireisi. Lõpetab märtrina.
1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea
faktikonstateeringuteks. Newton oli sündinud teoreetikuks, tema teaduslik temperament vastas ühemõttelise maailmapildi loomisele. Teoreetilise mõtlemise ja empiiria vahekorra probleemile 17.sajandi filosoofias ja teaduses heidab valgust Einsteini filosoofia- ja teadusajalooline kontseptsioon: ''Enne kui inimkond sai küpseks teaduse jaoks, mis haaras tegelikkuse, oli vajalik teine fundamentaalne saavutus, milleni ei jõudnud Kepleri ja Galilei eelne filosoofia. Puhtloogiline mõtlemine ei saanud anda meile mingit teadmist empiirilise maailma kohta. Kogu reaalsuse tunnetamine lähtub kogemusest ja pöördub selle juurde tagasi...''. See mida sisaldab kogemus, peab väljenduma teooria järeldustes. Selles, et niisugune peegeldus on võimalik, seisneb kogu süsteemi ja eriti selle 6 aluseks olevate mõistete ja fundamentaalsete seaduste ainuke väärtus ja õigustus
Suhtumine endast erinevasse filmis ,,9. rajoon" Film räägib tulnukatest, kes saabusid 28 aasta eest Maale. Inimesed ei teadnud mida neilt oodata, kas hävitavat rünnakut või suurt arengut tehnoloogias. Kuna tulnukad olid oma rassi viimased esindajad ning samas ka põgenikud, ei toimunud nii arengut kui ka rünnakut. Olendid paigutati Lõuna-Aafrika 9. Rajooni, mis ajapikku muutus maailma suurimaks slummiks. Inimkond oli juba üsna närvis ning nende kannatus hakkas katkema seoses tulnukatega. Tulnukate tegemisi kontrollis korporatsioon MNU, keda ei huvitanud olendite heaolu, vaid nende relvastus ning kuidas inimesed neid kasutada saaks. Muidugi selleks, et hiigelkasumit saada. Seda kuni päevani, mil üks MNU töötaja, Wikus, nakatus saladusliku viirusega, mis hakkas muutma tema DNAd. Tänu sellele muutusele, sai Wikus kasutada tulnukate relvi ning ta sai maailma jahitumaiks meheks. Wikus peitis end 9. ra...
liberalismi rajajaid. John Locke'i isa oli puritaanlik jurist, kes kasvatas poega karskuse, virkuse ja lihtsuse vaimus. Ta sündis Lääne-Inglismaal Bristoli lähedal Wringtoni linnas provintsiadvokaadi peres. 1646. aastal astus ta Westminsteri kooli, 1652. aastal lõpetas ta kooli ühe parima õpilasena ning astus Oxfordi ülikooli, kus sai 1656 bakalaureuse- ja 1658 magistrikraadi. Locke õppis Oxfordi ülikoolis meditsiini ja omandas arsti kutse. Suurt mõju avaldas talle René Descartes'i filosoofia. (Prantsuse filosoof, René Descartes, rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust. Descartes'i põhiteos on 1637.aastal ilmunud ,,Arutlus meetodist". Astudes välja Aristotelese loogika kui meetodi vastu , väitis Descartes, et see võimaldab vaid seletada seda, mida teatakse , ja rõhutas , et teadmiste ainus allikas on mõistus. Tema arvates oli tähtis ka kõiges kahelda. Descartes'i filosoofia põhiprintsiip on cogito, ergo sum , mis tähendab tõlkes ,, ma
MILLEKS MULLE FILOSOOFIA? Mina arvan, et filosoofia on see, mis paneb inimesed asjadest teisiti mõtlema. Kui keegi väidab, et maakera on ümmargune, aga kas nii siis tõesti on? Kui ise oma silmaga seda pole näinud, siis ei saa öelda, et maakera on ümmargune. Milleks mulle filosoofia? Usun, et mul on filosoofiat vaja, et ma hakkaks asjadest teisiti mõtlema. Ma ei saa uskuda kõike, mida keegi ütleb. Keegi võib mulle väita, et arvuti sees on kõvaketas, aga kui ma seda ise näinud ei ole, siis ma ei saa öelda, et seal on kõvaketas. Parim näide on minu jaoks jumal. Inimesed väidavad, et jumal on olemas, aga ma pole teda näinud oma enda silmaga. Kui inimene räägib mulle millestki, mida ta ,,ise" nägi või tundis, siis isik võib väga hästi mingi
AAlbert Camus (1913-1960) K Elulugu Prantsuse kirjanik ja filosoof Aastast 1938 tegi reporterina tööd vasakpoolse ajalehe Alger Repuplicain juures 1940 asus elama Pariisi 1943.aasta lõpust oli ta toimetajaks kirjastuses Gallimard Albert hukkus 1960.aastal Looming Camus'e looming on mõtlemine piltides. Me ei leia tema juures süstemaatilisi filosoofilisi käsitlusi, küll aga filosoofilist kirjandust ja poliitilisi esseesid, jutustusi, draamasid ja päevaraamatuid, kus ta oma mõtteid väljendab. Teosed Näidendid : Caligula (1941) Arusaamatus (1944) Piiramisseisukord (1948) Õiglased (1950) Romaanid : Õnnelik surm Võõras (1942) Katk (1947) Langus (1956) Tsitaate On minuteid, kus ootamatu avameelsus võrdub enesekontrolli andestamatu kaotusega. Me usaldame harva neid, kes on meist targemad. Vabadus e...
Elas aastatel 1632-1704 Inglise filosoof Empirismi peamine põhjendaja Moodsa tunnetusteooria kritiseerija Materialistliku sensualismi rajaja Suure pedagoogika teoreetik Kaine mõistusega, tagasihoidlik, tõsine ja kaalutlev inimene. Descartese teosed "Meditatsioonid esimesest filosoofiast" "Arutlus meetodist" "Hinge passioonid" Locke teosed "Epistola de tolerantia" "Essee inimmõistusest" Descartese filosoofia "Mu elu kulg võib olla jagatud lõpututeks osadeks, millest mitte ükski ei ole mitte mingil moel seotud teistega. Seega see, et olin olemas mõni aega tagasi, ei tähenda seda, et pean olemas olema nüüd." "Kuna ma tean, et kõik asjad, mida ma selgelt tunnetan ja mida ma eristan, võivad olla loodud Jumala poolt nagu ma tunnetan. Piisab, et ma olen tunnetan ühte asja teisest selgelt ja eristatavalt eraldi. Et olla kindel, et üks erineb teisest,
õpetaja Peeter Lemats 1 Antsla 2011 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Elulugu.................................................................................................................................................4 Popperi filosoofia.................................................................................................................................6 Induktsionismi kriitika.....................................................................................................................6 Oletused ja ümberlükkamised..........................................................................................................7 Avastuskontekst ja õigustuskontekst..............................................
Filosoofia Antiik-Kreekas Kreeklased nimetavad üldiste probleemide üle juurdlemist filosoofiaks (ehk tarkusearmastuseks) ja sellega tegelevaid inimesi filosoofideks. Filosoofia kasvas välja maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutelust. Filosoofiaks loetakse mõtlejate ideid sestpeale, kui nad ei pidanud maailma enam konkreetsete jumalate kujundatuks, vaid asusid seisukohale, et see toimib mõne üldise loodusliku ja mõistusega tabatava põhimõtte järgi. Selle sammu astus esimesena 6.saj. eKr Mileetose filosoof Thales, kelle arvates oli kõige aluseks vesi maailm oli tekkinud veest ja ujus vee peal
Kas Platoni riik on õiglane? Elu pole alati õiglane tuntud ütlemine, mida kuuleb suhteliselt tihti, kui kellelgi läheb halvasti, või teda tabab ebaõnn. Kui elu ise juba on ebaõiglane, siis mida veel riigist tahta. Kuid loota ju võib, ning arvestades seda, et Platoni riiki pole reaalselt olemas võib arvata, et äkki Platoni välja mõeldud ühiskonnas valitseb õiglus ja õnn. Vähemalt sellisena on tema teooria meieni jõudnud. Tegelikult on Platoni riik väga lihtne ja inimesedki selles riigis väga lihtsad, tsiteerides Platonit ennast: "Õiglus oleks lihtne, kui inimesed oleksid lihtsad". Seega ei ole ka suuri vaidlusi ja konflikte ning inimesed elavad oma lihtsat elu. Kes meist ei ole kunagi soovinud, et asjad oleksid vähem keerulised, nii mõnigi probleem jääks seetõttu olemata. Kõik teevad seda, mis on looduse poolt neile ette määratud. Seal riigis ei saa olla kedagi, kes ei saa oma tööga hakkama või kellel e...
Mõtteid A.Augustinuse ,,Pihtimused" põhjal Aurelius Augustinuse ,,Pihtimused" võib võtta kui autobiograafilist teost, ehkki biograafiat uusaegses mõttes ei saanud antiikkirjanduses eksisteerida kuna tollane kujutus isiksusest oli erinev. Ta kujutab oma elu alates kaugest lapsepõlvest ja kirjutamise ajaga lõpetades. On ju teada, et ta sõnastas teoses ristiusu põhitõed ja kuni 13.sajandini oli tema õpetus lääne kristluses domineeriv. Augustinuse igal sammul peegeldus Jumala austamine. Tema ,,Pihtimused" XI ja XII raamatu osas tekib mul palju küsimusi Jumala ja maailma kohta üldse. Kas too kõikvõimas on alati see kelleks me teda arvame olevat, see õige, kellesse jäägitult uskuda, või peitub meis endis midagi hoopis võimsamat ja ürgset? Ma pean kahjuks tõdema et minu kokkupuude Jumalaga pole eriti tihe ja võib ka öelda- sõbralik, pigem jahedapoolne. Võib-olla on seda vale arvata, sest kõik me inimesed oleme p...
Kas tõde on olemas? Definitsiooni kohaselt peab teadmine olema tõene. Väär saab olla uskumus, kuid mitte teadmine. Aga mis on tõde? Teadmise tõesuse nõue muudab asja keeruliseks seetõttu, et on olemas vähemalt neli arusaama tõest. See jätab mulje, et vabalt võiks igaühel olla oma tõde: ""Ma olen selleks sündinud ja selleks tulnud maailma, et ma tõele tunnistust annaksin. Kes tõe seest on, see kuuleb minu häält!" Pilaatus ütleb temale: "Mis on tõde?" Kui ta seda oli öelnud, läks ta uuesti välja juutide juurde." Tõe vastavusteooria ehk korrespondentsiteooria (ld co 'koos', respondere 'vastav olema') kohaselt on tõene väide, vastavuses tegelikkusega. Kõnekeeles väljendudes: tõtt räägib see, kes räägib, nagu asjad tegelikult on. Vastavusteooria on argimõtlemisele kõige lähedasem ning seetõttu tundub ta ka ehk kõige loomulikum. Raske on aga lahti seletada, mida tähendab 'vastavus tegel...
Kuidas me peaksime elama? ,,Eluredel on täis pinde, ja nad torkavad kõige valusamini siis, kui libiseme allapoole" nii on öelnud W.Brownell. Sellest mõtteterast tekib mul küsimus: kuidas takistada allapoole libisemist või kuidas eemaldada neid pinde? Üldiselt on enamikel inimestel palju küsimusi elamise kunsti kohta kuidas me peaksime käituma või mida me peaksime tegema, et elu oleks täis rõõmu. Kui aus olla, siis keegi ei saa dikteerida, kuidas me peaksime elama vaid on võimalik jagada üksnes näpunäideid ning nõuandeid. Oma essees esitan neli põhimõtet, millest mina lähtun oma elu korraldamisel. Mingil kummalisel põhjusel hakkavad kõik halvad asjad korraga kuhjuma ning tekib tahtmine käega lüüa. Ma olen väga palju kordi kuulnud sellest, kuidas inimesed ei suuda ega taha oma eluga hakkama saama. Ma olen isegi sama viga teinud, et olen lihtsalt käega löönud. Kui nüüd natuke mõelda, siis selline al...
Kuidas me peaksime elama? Inimestel on väga erinev arusaam sellest, kuidas me peaksime elama. Iga inimesel on erinevad väärtushinnangud ja eesmärgid. Ühtede jaoks on tähtis elada usk ning teha kõike vastavalt oma uskumusele. Teised aga arvavad, et iga päev tuleb elada nagu see oleks viimane ehk tuleb koguaeg lõbutseda ja ,,tuleb elult võtta kõik, mis võtta annab." Mõne jaoks on jälle esmatähtsad suhted lähedaste ja sõpradega. Kuid kuidas siis oleks kõige parem elada? Inimesed peaksid elama nii, et nad oleksid õnnelikud. Igapäevane pidutsemine ja raha ei tee tavaliselt inimesi jäädavalt õnnelikuks ega muuda elu veel elamisväärseks. Kuna aga alati ei teata, mida elult tahetakse või mis on õnn, siis tulebki seda otsida. Otsides võidakse küll vigu teha, kuid neid ei tohiks karta. Vigadest õpitakse. Pealegi kui juba oma õnn leitakse, siis muutuvad need vead õnne kõrval tühisteks. Tuleks paika pann...
ANARHISM Nimi: ................................................ Klass: .................... Ülesanne nr 1- mõtteeksperiment Oletame, et üks Pärnu Ühisgümnaasiumi abiturientidest on veendunud riigivõimu vastane. Ta ei suuda taluda ühiskonnaõpetuse tunde, sest seal räägitakse valdavalt riigiga seonduvast (seadusandlus, erinevad riigivormid, kodanike õigused ja kohustused vms). Seega ühiskonnaõpetuse tundides ta parema meelega ei käiks, kuid ka teistest sotsiaalainetest on tal oma põhimõtete tõttu keeruline osa võtta. Pidulikel üritustel ja aktustel on ta otsustanud Eesti hümni ajal istuda ning mitte sõnakestki kaasa laulda. Millist lahendust näed kirjeldatud olukorrale? Vastus:Saata sõjväkke. Antud olukorras ei aita miski muu kuna ta on juba liiga vana, et vanemad midagi teha saaks. Jutust arusaades ei austa ta ka Eesti hümni, sõjaväes saaks ta hümni tõelise tähenduse ka teada. Tal oleks vaja korralikku ...
..........................................................7 Kokkuvõte............................................................................................................................................8 Kasutatud allikad..................................................................................................................................9 2 Sissejuhatus Antud töö käsitleb ühe kuulsaima Vana-Kreeka filosoofi, Aristotelese elu ja nägemust maailmast. Ta on üks lääne filosoofia alusepanijaid ja tema mõtted leiavad erinevaid tõlgendusi ning laialdast kasutamist ka tänapäeval. Tema filosoofilised väljaütlemised ja arutlused on tänapäevase filosoofia mõistmise seisukohalt fundamentaalsed. Töö käigus loodan saada täpsemaid teadmisi Aristotelese kohta ning uurida tema maailmakäsitlust, mis oli 19. sajandini kogu läänemaailma vaade meie Universumile. Usun, et käesolev töö on informatiivne ja aitab Aristotelese kui filosoofi nõttetööd paremini mõista.
..................................................4 Elulugu.................................................................................................................................................5 Sokratese surm......................................................................................................................................7 Kust me teame Sokratese vaadetest?..................................................................................................10 Sokratese filosoofia............................................................................................................................11 Seosed kaasajaga................................................................................................................................12 Kokkuvõte..........................................................................................................................................13 Kasutatud kirjandus.........................................................
SOKRATES Nimi 12. b klass ELULUGU Elas 490-399 eKr Vana- Kreekas, Ateenas Isa Sophroniskos oli kiviraidur-kujur Ema Phainarete oli ämmaemand 18- aastaselt sai efeebiks 45-aastaselt abiellus Xanthippega Kolm poega: Lamprokles, Sophroniskos ja Menexenos Tagasihoidlik eluviis Pärast abiellumist jätkas filosoofielu Ei võtnud tasu esinemise eest Pidas vaesust ainuõigeks filosoofi jaoks FILOSOOFIA Läheb relativistlike õpetuste vastu Põhiline allikas Platon Filosofeerimise meetod täiesti uudne Lähenes kriitiliselt ja kahtlevalt tavakeele mõistetele Mõtlemine olgu kriitiline oma aluste suhtes ,,Ma tean, et ma midagi ei tea." Tunnetusprotsess on lõputu Sokratese hüüdlause oli Delfi oraakli oma: tunneta iseennast keegi ei tee kurja meelega, vaid teadmatusest (võltsteadmistest) Teadmine-kuidas ja teadmine-et
Filosoofia tekkis Vana-Kreekas.Esimesed filosoofilised koolkonnad tekkisid kreeka kolooniates.Tekkis uut laadi mõtlemine.Müütiline arusaam maailmast asendus kriitilisega.Milothose koolkonna 1. esindaja oli Thales.Kes mõtles välja kuidas varju abil mõõta objekti kõrgust ning mis on algaine.Universumi olemuseks on teatud mõistuspiiradus. 624-546 ekr Pythagoras-pm algühikuks millest universum koosneb on arv. 582-496 ekr. Eelsokraatiline filosoofia põhiküsimused millal ja kus tekkis Herakleitos ja Parmenides? Herakleitos- mis on maailma olemus? 535-475ekr? Tegeleb loodusvaatlusega.Säilinud on ainult fragmendid.Oli kuninglikust perest, teda on nim. Ka Herakleitos salapärane, sest ta jutud olid olnud ähmased.Kõik mis on olemas läheb pidevalt üle selleks, mida veel olemas ei ole.On võitlus sellevahel mis on ja mida ei ole.Sõda on kõikide asjade osa ja kuningas.Kui ka võistlus on maailma õigus.Sõda on kõige ema.
Kanti eetika Immanuel Kant elas aastatel 1724-1804. Ta on tuntuim deontoloogilise eetika esindaja. Deontoloogia väidab, et osad moraalsed kohustused kehtivad absoluutselt. See eetika omistab seesmise väärtuse teole endale, mitte selle tagajärgedele. Missugune on aga täpsemalt Kanti eetika? Kanti eetika ehk kohustuse eetika järgi jagunevad teod õigeteks ja vääradeks. Väärad teod on taunitavad ja õiged teod on kas valikulised või kohustuslikud. Kanti arvates on õige motiiv kohuse-motiiv. Kui inimene tahab täita oma kohust, siis teeb ta õigeid asju. Kanti arvates on sellisteks kohusteks: ausus, enesetapust hoidumine, teiste aitamine, õnnelik olemine, ligimese armastamine. Esmapilgul jääb mulje nagu oleks need kohustused väga lihtsad ja enesest mõistetavad. Kui aga hakata pikemalt mõtlema nende üle, kas saab olla kohustuseks pidevalt aus olemine. Tõesti, kes meist ei tahaks, et teised oleksid meie vastu aus...
Eetika Eetika tuleb kreeka keelsest sõnast ethos ning tähendab normide kogu. See põhineb õigel ja valel. Eetika üheks valdkonnaks võib lugeda tegu, mis võib olla seejuures, kas õige või väär ning kohustuslik või vabatahtlik. Loomulikult teo õigsuse ja ebaõigsuse otsustab iga indiviid ise. Kui vaadata tagasi alles olnud majanduskriisile, siis kerkis üles küsimus, kas oli eetiline see, et riigikoguliikmed enda palka ei vähendanud, kui samal ajal vähendati ametnike palku ja ministeeriumite eelarveid 10 % ? See tekitas nii mitmeteski Eesti kodanikus pahameelt. Kahjuks pole aga need samad kodanikud piisavalt kursis Eesti riigi seadustega. Vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ei saa võimul olev Riigikogukoosseis oma palku muuta. See- eest nad vähendasid vabatahtlikult kuluhüvitisi. Ühiskond on võtnud omaks eetilised kriteeriumid, mida enamik jälgib. Inimesed, kes neist kinni ei pea või tahtlikult hoiduva...
Kust ma saan tõsikindlad teadmised? Teadmised on veendumused maailm lahtimõtestamiseks. Tihti aetakse teadmisi segi uskumistega, kuid need kaks on väga erinevad. Uskumine ei ole teadmise piisav tingimus, sest ma võin uskuda seda, mis pole tõsi ja mida ma seetõttu ei tea. Kuid, kes meist tahaks teadmisi, mis ei ole vettpidavad. Kerkib küsimus, et kust ma saan siis tõsikindlaid teadmisi. Mina usun, et üheks kõige kindlamaks viisiks saada tõsikindlaid teadmisi, on neid läbi kogeda. Kogemused õpetavad inimesi kõige paremini, sest need on ka üheks vahendiks, kuidas teadust rikastada ning viis, kuidas arendada teooriat ja praktikat. Laps, kes kallab endale peale kuuma vee, mille tagajärjel tekib põletus ja villid, on omandanud tõsikindla teadmise, et keeva vee nahapeale sattumine võib tekitada ville. Koolitarkus on samuti olulisel kohal teadmiste omandamiseks. Koolist saame me põhiteadmised, mille najal elus edasi ...
Kas kohustuste täitmine teeb inimese vabaks? Mis on inimese kohus, selle saab kindlaks teha kategoorilise imperatiivi alusel, mis ütleb, et lähtuda tuleb sellisest motiivist, millest võiksid ja peaksid lähtuma kõik inimesed kui mõistuslikud olendid. Kant loetles selliseid kohuseid: ausus, enesetapust hoidumine, teiste aitamine, õnnelik olemine, ligimese armastamine. Mis on vabadus, sellele mõistele on hea definitsiooni andnud Mihhail Bakunin teaoses ,,Revolutsiooni katekismus", ,,Vabadus on kõigi täiskasvanud meeste ja naiste absoluutne õigus mitte otsida kelleltki oma tegemistele luba, välja arvatud omaenese südametunnistuse otsused ja omaenese mõistus, tugineda oma tegemistes ainult iseenda tahtele ja järelikult ka vastutada kõigepealt just nende ees, järgmiseks ühiskonna ees, kuhu kuulutakse, kuid ainult niivõrd, kuivõrd need annavad oma vaba nõusoleku millelegi sellisele alluda." Ma nõustun selle väitega, et kohustsute tä...
Milleks meile filosoofia? Filosoofia ehk ligikaudselt ,,tarkusearmastuse" defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Filosoofia uurib sääraseid fundamentaalseid küsimusi nagu tõe, hüve ja ilu loomus, teadmise saavutamise võimalikkus ja välismaailma olemasolu. Kuid milleks on meil vaja filosoofiat? Millistes kultuuri- ja eluvaldkondades seda kasutatakse? Mina leian, et filosoofia on möödapääsmatu faktor elus. Absoluutselt kõik inimesed filosofeerivad, sest ilma selleta ei saa. Elus kuhugi jõudmiseks ja millegi saavutamiseks on vajalik arutleda, küsida, mõelda. Tuleb olla uudishimulik ja arendada enda iseseisvat mõtlemist, et saada selgust elus toimuvast. Filosofeerides tekivad inimestel teatud arusaamad ja tõekspidamised, millest kinni hoitakse. Neid on kõigil vaja. Tavaelus kasutame me filosoofiat tegelikult iga päev: koolis, tööl, isegi magades. Inimesed
Georg Wilhelm Friedrich Hegel on saksa idealist, kes on üks kõige vaieldavamatest meestest mõtlemise ajaloos. Hegel sündis 1770. aastal Stuttgardi linnas. Hegeli filosoofia mõjutas tohutult hilisemat filosoofiat. Kuna paljud filosoofid lähtusid Hegelist, loetakse teda marksismi, fenomenoloogia ja eksistentsialismi aluse valajajaks. Elustiililt sarnanes Hegel Kantiga ning kaks filosoofi ei olnud teineteisele lähedal mitte ainult ajaliselt. Nagu Kantil, oli ka Hegelil määratud saavutada juba eluajal tohutu maine. Hegel kirjutas samuti raskepärast akadeemilist saksa keelt. Mõlemad olid professorid nii elus kui ka filosoofias
Mis piirab meie vabadust? Minu ettekande teema on ,,Mis piirab meie vabadust?". Selleks, et mõelda selle üle, mis piirab meie vabadust, tuleb esmalt mõista, mis on vabadus. John Stuart Mill, Inglise filosoof, on öelnud ,,Ainus vabadus, mis vabaduse nime väärib, on püüd jõuda omal viisil enda eesmärgile, võtmata teistelt õigust teha sedasama ning tegemata neile nende teel takistusi." Teisest küljest ütles Simone Weil, Prantsuse filosoof. ,,Vabadus selle sõna otseses mõttes tähendab valikuvõimalust." Seega on vabadus see, kui inimesel on võimalus jõuda eesmärgini ja teha valikuid. Kahjuks ei ole tänapäeval suurel osal inimestel võimalust jõuda eesmärgini või valida. Ühiskonna-, usu- ja moraalipiirangud valitsevad meie igapäevast elu, sõnavabadus on mõnes kohas midagi ulmelist. ,,Inimene sünnib vabana, sellegipoolest näeme teda kõikjal ahelais," lausus Jean-Jaques Rousseau, prantsuse filosoof. Üheks ...
ABORDIPROBLEEM Esile tuleb süütunne koos kahetsuse, süümepiinade, häbi, alanenud enesehinnang, õudusunenägude ja minevikupiltidega. Sageli esineb vaenulikkus, viha meessoo vastu. Viha võib pöörduda abikaasa vastu ning naisel võib ilmneda seksuaalseid häireid. Nutmine, meeleheide ja depressioon on tavalised tunnused, võib esineda enesetapukatseid. Et valu leevendada, otsib naine abi alkoholist või narkootikumidest. See olukord viib valimatute suguliste vahekordadeni. Ilmneb ka tundekülmus emaliku soojuse ja õrnuse asemel. Abordijärgset stressi saab ravida tavakoolitustega psühholoogidest psühhiaatritest ja psühhotroopsetest ravimitest ei pruugi palju abi olla. Tervenemine on pikk protsess ning selle jooksul vajab naine ühe või mitme inimese pidevat emotsionaalset tuge. TERVENEMISPROTSESSID: 1. Esituse tühistamine. Naine teadvustab abordi ja tunnistab, et osales oma lapse tapmisel. 2. Lein. Nain...
senini elavad. Seega võib öelda, et tema ideed elavad ja arenevad edasi ka tulevikus. Biograafia Willard Orman Quine oli Ameerika filosoof, keda on sageli peetud 20. Sajandi teise poole üheks kõige olulisemaks filosoofiks. Ta sündis 25. juunil 1908 Ameerika Ühendriikides, täpsemalt Akronis, Ohios. Tema isa Cloyd Robert Quine oli insenär ja tööstusettevõtja, tema ema aga kolledziharidusega kohalik kooliõpetaja. Sõbrad kutsusid teda tihtilugu ,,Van"iks. Tema huvi filosoofia vastu algas suhteliselt vara 9 aasta vanuselt, kui teda juba vihastas välja absurdsus ühiskonnas taeva ja põrgu ideest. Oma kohalikus kõrgkoolis Akronis valis ta endale peamiselt teaduslikud kursused ja tegeles tulihingeliselt margikogumisega. Lisaks huvitas teda kooli ajal väga etümoloogia ning teda köitsid väga igasugused kaardid ja kauged kohad. Suur pööre oli aga siis, kui ta vend andis talle William James'i teose ,,Pragmatism",
Arthur Schopenhauer (1788-1860) Kert Kaustel 12.Ü HWG Lühidalt elust Sündis Danzigis (Gdask), praeguses Poola linnas Isa oli jõukas, Arthur läks varajases eas pensionile Õppis ülikoolis metafüüsikat ja psühholoogiat Peateos "Maailm, tahe ja kujutlus" 1818 Põhiliseks kuulajaskonnaks väike grupp lähedasi sõpru Sai tuntuks alles hilises eas Idealist Oma filosoofia allikatena viitab Schopenhauer vanaindia filosoofiale, Platonile ja Kantile. Ta ei olnud maailmast ega inimestest heal arvamusel Ta veetis oma vanaduspõlve puudli seltsis Mõned tema mõtteterad... Iga inimese elu on tervikuna võttes tragöödia, kuid üksikasjades - komöödia. Iga inimese elu on lakkamatu võitlus - ülekantud tähenduses puuduse või igavusega ning otseses mõttes - teiste inimestega. Iga pisiasi võib teha inimese õnnetuks, kuid miski ei suuda teha inimest täiesti
9. rajoon Inimeste suhtumine endast erinevatesse 9. rajoon räägib tulnukatest, kes maanduvad Lõuna- Aafrikas, kuid inimesed ei nõustu nende viibimisega endi hulgas ja sellepärast pannakse nad kindlale alale, kus nad peavad töötama. Neid kutsutakse ,,krevettideks". Kuna tulnukad erinesid inimestest täielikult ja ei rääkinud nendega ühist keelt, siis inimesed põlgasid neid ja ka kartsid. Aga juba see, et neid ei tahetud sellepärast, et nad olid teistsugused võiks järeldada, et siin on tegemist rassismiga. Mis on rassism? Rassism on inimeste rassilisi erinevusi tähtsustav mõtteviis või ideoloogia. Rassismi oli selgelt tunda ka filmi teises pooles, kus MNU ametnik Wikus van der Merwe nakatub salapärase viirusega, mis hakkab muutma ta DNAd. Ta hakkab tasapisi muutuma tulnukaks. Temast saab kõige jahitum mees maailmas, MNU tahab temaga katseid teha, kuna ta on teistsugune nüüd. Sellest f...
Keivin Kivimägi 12A 28.09.2011 Milleks meile filosoofia? Filosoofia on selgus mõtlemise ja loogika vormidest ning arusaadav eneseväljendus nii suuliselt kui ka kirjalikult. Filosoofiat võib pidada ka mõttetarkuseks ja see tähendab selgust mõtlemises. Tuleb välja, et paljudel kultuuri- ja eluvaldkondadel on suur kokkupuude filosoofiaga. Ma arvan, et üheks selliseks eluvaldkonnaks on ka meditsiin. Mäletan juba varasemast, et paljudel Vana-Kreeka filosoofidel oli mingi seos meditsiiniga. Näiteks arstidel, kes on selle
Teadus filosoofiata on halvatud ja filosoofia teaduseta on pime Aastakümneid on vaieldud teemal, kas teadus ja filosoofia saavad koos eksisteerida. Mõne teadlase arvates ei ole filosoofial teaduses kohta, see vaid segab. Teised usuvad, et filosoofia edendab teadust, lubab areneda, luua hüpoteese. 23. jaanuaril 1924 sündis Viinis teadusfilosoof Paul Feyerabend. Ta nägi teaduses koos kunsti ja religiooniga tunnetusvõimalust. Samas ei saanud erinevaid lähenemisi tõele võrrelda, kuna need on omavahel ühismõõduta. Feyerabend oli range metoodika, see tähendab ka Karl Popperi vastane, kuna selle järgimine takistab pikapeale teaduse arengut. Üleüldse oli Feyerabend ette kirjutatud teadusmeetodite vastane, kuna see piiravat tegevust
Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujunemine Samuel P. Huntington Lugesin USA politoloogi Samuel P. Huntingtoni raamatut ,,Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujunemine". Minu jaoks oli raamatu kõige huvitavam osa just seletus tsivilisatsioonidest ja sellest, miks osad sõjad on märksa suuremate tagajärgedega kui teised. Tsivilisatsioon on kultuuriliselt, ajalooliselt ja usuliselt seotud maailmaosa. Huntingtoni meelest on maailmas 7 tsivilisatsiooni. Nendeks on: lääne, ladina-ameerika, aafrika, islami, hiina, hindu, õigeusu, budistlik ja jaapani tsivilisatsioon. Tsivilisatsioonide piirid on ühest küljest veidi üllatavad. Lääne tsivilisatsiooni põhiosa on Euroopas, kuid piirid ei ole ühesed Euroopa Liidu piiridega. Kreeka, näiteks, ei ole lääne tsivilisatsioon, vaid hoopis õigeusu. Horvaatia ja Ungari on selle Euroopa osa kõige kagupoolsemad riigid, s...
ülikooli · Ülikoolis läbis edukalt üldise hariduse kursuse · Näitas vaimset paljulubavust juba väga varakult ning oli oma filosoofilise mõtte-ja kirjatööga 16. eluaastaks juba alustanud · Sihtinud esialgu juristi karjääri, jättis ta siiski need õpingud pooleli ja pühendus filosoofiale · Haris end ka matemaatikas, loodusteaduses, ajaloos ja kirjanduses. · Elas poolteist aastat Prantsusmaal - ,,Traktaat inimloomusest" · Kaks korda taotles ta filosoofia professori kohta, kuid mõlemal korral ebaõnnestunult · nii sai temast kindral Sinclairi erasekretär · 1752-57 tegutses Edinburghi advokaatide raamatukogu hoidjana ja 1763 läks Briti saadiku erasekretärina Pariisi, kus oli tihedas kontaktis kirjanduslik-filosoofiliste ringkondadega · 1767 pöördub Inglismaale tagasi ja temast saab napilt aastaks välisministri abi Londonis · Pärast seda tõmbub Sotimaale ning pühendub teose ,, Vestlused loomulikust
Carl Gustav Jung sotsiaalfilosoofia 9.03.2012 TALLINN 1 C. G Jung • Elas 1875- 1961; • Šveitsi psühhiaater; • Tugines oma isiksuseteoorias kogemustele haigetega; • Sai mõjutusi S. Freudist, hiljem eemaldus temast; 9.03.2012 TALLINN 2 Isiksusekonteptsioon •Jung kombineeris teleoloogiat kausaalsusega – ehk kõik, mis juhtub, juhtub mingi põhjusega; •Teleoloogia – õpetus, mille järgi kõik areneb ettemääratud eesmärgi kohaselt. •Kausaalsus – põhjuslik • Inimese käitumise ja mõtlemise tingib individuaalsus kui ka rassiline ajalugu, samuti pürgimised eesmärgi poole; •Isiksuse aluspõhi on alati arhailine, primitiivne, kaasasündinud ning tõenäoliselt ka universaalne. 9.03.2012 TALLINN 3 Isiksus • Isiksuse 3 alasüsteemi: 1) Eg...
PLOTINOS ELU • umbes 204/205 – 270, Vana-Kreeka filosoof • Peetakse koos tema õpetaja Ammonios Sakkasega uusplatonismi rajajaks • "Enneaadid„ • Porphyrios, Gentilianus Amelius, senaator Castricius Firmus ja Eustochios Aleksandriast • Plotinos ründas gnostitsismi • Plotinose õpetused mõjutasid paljuski varakristlasi ja kirikuisasid FILOSOOFIA • Plotinos õpetas, et on olemas täielikult teispoolne Üks, mis on kõigest ülim, ning kõigi olemise ja mitteolemise kategooriate väline. "Olemine" on inimese arusaam sellest kogemusest, mida me saame oma aistingutega, aga lõputu, teispoolne Üks on kõigest sellisest väljaspool, ning seetõttu ka kõikidest aistingutest lähtuvatest käsitlustest väljas. "Olemine" või "olemasolemine" on omadus, atribuut, ning Üks on
USK – VALIKUVÕIMALUS VÕI PARATAMATUS? Usk on usaldus mingisse jumalasse, objekti või religiooni õpetusse ka ilma kindla tõendita, et see eksisteerib. Usk on inimese enda idee, loodud ja sõnastatud mõiste. Puudub igasugune tõestus, et see eksisteerib väljaspool inimese enda mõistust. Läbi aegade on vaieldud usu, selle tekke ja valikuvõimaluse üle. Võttes arvesse teaduse arengut ning pidevalt uuenevaid tõekspidamisi, tekib teaduse ja usu vahel palju vastuolusid, kuigi teadlased ja usklikud otseselt omavahelises konfliktis ei ole. Sajandite vältel on inimesed otsinud õnne valemit ja veelgi suuremat rahulolu. Sestap võiks arvata, et usk tekkis inimeste soovist millelegi toetuda ja kusagilt abi saada. Tuginedes usklike inimeste väidetele, on usk midagi, mis annab neile elu mõtte. Teisalt võiks väita, et usu puhul on tegu ennast teostava ennustusega. Kui inimesed palju paluvad ja loodavad, et nad saavad enda nö jumalal...
Miks ei nõustu Platoni vastuseisuga demokraatiale? Kristel Lusikas, G2C Inimesed pooldavad ühiskonnas demokraatiat, kuna läbi demokraatia saab lihtinimene osaleda valitsuse töös. Riigis kus demokraatia puudub otsustaks valitsus, kuidas peab toimima riigisüsteem. Teatmeteosed sõnastavad demokraatia mõistet, kui on valitsemisevorm, milles osaleb terve ühiskond üldise valimisõiguse kaudu. Miks Platon väitis vastu demokraatiale? Kas Platonil oli õige arusaam demokraatiast? Sel ajal kui elas Platon, oli Ateena polises riiklik ja poliitiline elu ebastabiilsed. Tänu sellele suunas Platon kriitiliselt vastu demokraatiale ning nimetas polist, kui „tugeva metslooma“ võimuks. Põhjenduseks tõi, et valitsemine on selleks ettevalmistust mitteomava arvuka rahvakihi käes, kelle seas on palju andetuid ja võimuahneid. Tema seisukohast valitseb riik...
Friedrich Nietzsche Nõnda kõneles Zarathustra „Nõnda kõneles Zarathustra“ on Nietzsche tähtteoseks, kuna sellesse raamatusse on ta pannud väga palju enda nihilismivastast maailmavaadet. See tähendab, et raamatu põhiideeks on elule ja olemisele eesmärgi ja põhjuse otsimine. Nietzsche ise on ka väitnud, et see raamat on tema üks kõige olulisem raamat. Selle raamatu peategelaseks on eraklik mees, Zarathustra. Ta elas koopas, mis oli tema koduks olnud juba kümme aastat. Zarahustra oli koopas teistest inimestest eraldatud. Ühel hetkel sai tal kõrini sellisest eraklikust elust ja ta otsustas sellest koopast välja reaalsusesse tagasi tulla. Zarathustra otsustas koopast välja tulla, sest ta oli juba piisavalt kaua seal koopas aega veetnud ja elu järele järgi mõelnud. Ta oli seal koopas aru saanud, mida ta tahab oma eluga edasi teha ja ta tahtis ka oma kogemus...
[Type text] [Type text] Koostaja: Osa I Teksti tõlgendamisel kasutan kõige enam olulise allajoonimist. Täpsemalt öeldes markeerin enda jaoks olulise informatsiooni värviliseks. Minu jaoks on see kõige sobivam meetod, sest see hakkab paremini silma ja talletub mällu. Samuti meeldib mulle kasutada erinevaid skeeme, jooniseid ja tabeleid. Süstematiseeritud informatsiooni on palju lihtsam mõista ning vajaliku informatsiooni üles leidmine on lihtsam. Olen kasutanud veel mõttekäikude lihtsustavat ümbersõnastamist, lühikokkuvõtte kirjutamist ja teksti liigendamist alateemadeks. Antud tehnikatest ei ole ma kasutanud hermeneutilist ringi. See tehnika on minu jaoks täiesti uudne. Osa II 1. Teksti teema ja autori uurimisprobleem Teksti põhiteema seisneb selles, et teadmiste kõige algsemaid allikaid pole olemas. Lähtuvalt eelnevast tekkis autori uurimisprobleem:“ Kas va...
1. Filosoofilist õpetust väidete struktuurist, eelduste ja järelduste formaalsetest seostest nimetatakse: a. Eetika b. Epistemoloogia c. Metafüüsika d. Loogika 2. Üks termin neljast tähistab metafüüsikakriitilist hoiakut. Milline? a. Materialism b. Subjektiivne idealism c. Objektiivne idealism d. Skeptitsism 3. Ainult üks nendest maailvaadetest on vahetu. Milline? a. Filosoofia b. Müüt c. Teadus d. Teoloogia 4. Filosoofia tunnestusteooriat nimetatakse: a. Eetika b. Epsitemoloogia c. Metafüüsika d. Loogika 5. Milline on kõige täpsem termin seisukoha nimetamiseks, mille kohaselt maailmas olen olemas ainult Mina ja mitte midagi muud a. Idealism b. Materialism c. Dualism d. Solipsism 6. Metafüüsika seisukohta, mis väidab maailma koosnevat ainult ühest
SEMINAR: J.S.MILL „Vabadusest“ Seoses tekstiga tekkisid järgnevad küsimused: Kas vabaduse piiramine tagab ühiskonna heaolu? Kust algavad ühiskonna õigused üksikisiku üle? Mis teha, kui ühiskond ei hari inimesi piisavalt? Miks mõista hukka halbu iseloomujooni? Kui ühiskond kaitseb inimest, siis miks mitte tema enda pahede eest? Autori püstitatud küsimused (lk 151 esimene lõik): Kui kaugele ulatub üksikisiku suveräänne õigus ise enda üle otsustada? Kust algavad ühiskonna õigused? Milline osa inimelust peaks kuuluma üksikisikule ja kui suur osa ühiskonnale? UP: Milline osa elust peaks kuuluma üksikisikule ja milline osa kuulub ühiskonnale? (lk 151 esimene lõik) V1: Kui inimese teod ei kahjusta teisi, siis ühiskond ei tohiks sekkuda. (Küll aga tohib suunata, manitseda ka eirata; harida noori/lapsi) A1: Inimene ise teab, mis on talle hea A2: Kui ühiskond sekkub eraellu, siis valesti ja vales kohas A3: Valikuvabadus on inimestele tähtis,...
Aristoteles “Nikomachose eetika” Hüvest, loomutäiusest, naudingust, eneseväärikusest, õnnest. Mõned samastavad õnneliku juhuse õnnega Õnn paistab aga olevat jumalik isegi siis, kui ta pole jumala saadetud, vaid on saavutatud kas loomutäiuse, teatud õpimise või treenimisega. Inimese toimingutes ei esine mitte millegi juures nii suurt sihipärasust, kui seda on loomatäiusele vastava toimevõime juures On selge, et loomutäiusega seotut tuleb vaadelda inimesega seosesm sest me uurime ju inimese hüve ja inimese õnne. Inimese loomutäiusest ei räägi me aga mitte seoses keha, vaid hingega ja nimetame ka õnne hinge toimimisvõimeks. On kaht liiki loomutäiust: üks mõistuslikkuse ja teine eetose juurde kuuluv. See, mille kaudu ja mille abil igasugune loomutäius tekib ja hävib, on üks ja see sama nagu ka kunsti puhul: kaarat mängides võib sündida ju nii hea kui halb kitaaramä...
Filosoofia KT nr 1 Sissejuhatus: Filosoofia tekkis: 6. saj e.K.r Vana-Kreekas Sõnadest: Phileo- armastan Sophia- tarkust T.Hales- 1) Filosoofia omapära: 2) Filosoogia osad: - Metafüüsika- Olemise lähteprintsiipide ja algpõhjuste uurimine. - Epistemoloogia- Tunnetusõpetus - Loogika- 3) Tunnetus ja teadmine - Tunnetus- protsess, mille tulemuseks on teadmised. - Empirism- Teadmine= kogemus + mõistus - Ratsionalism- Mõistus + kogemus 4) Keele ja mõtlemisega vahekord: 5) Teadmiste liigid: 6) 1. Mis on ja mida uurib epistemoloogia?
salus oma kooli, mis sai nimeks Akadeemia. Peagi oli Platon ümbritsetud õpilastest, kellest osa tuli Akadeemiasse teadusega, eelkõige aga matemaatikaga tegelemiseks. Juba kooli vastuvõtmisel nõuti matemaatika mõningast tundmist. Matemaatika polnud Akadeemias mitte ainult teaduslik propedeutika, vaid tähtis teaduslike uurimiste objekt, millega kooli õpilased tegelesid. Platoni kool on epohh antiikmatemaatikas. (1 lk 15) Peale filosoofia, mis oli peamiseks õppeaineks, õpetas Platon ka matemaatikat, milles teda peeti parimaks asjatundjaks kaasajal. Õppemeetodis jälgis ta Sokratese eeskuju, kasutades teadmiste edastamiseks kahekõnelist keskustelu, kuid hiljem – õpilaste arvu kasvades – ka pidevalt ettekande vormi. Tähtsamaid teaduslikke ja filosoofilisi küsimusi arutati ent igakuistel kokkutulekuil ühiselt. (6 lk 57) 4
MIS MÕTTES ON INIMENE VABA Tõeliselt vabad oleme vaid siis, kui tunneme oma jõudu ning julgeme olla need, kes me tõeliselt oleme. Meis kõigis on jõud olla vaba, kuid sageli anname oma jõu ja vabaduse ära, tegutsedes alateadlikult iseenda vastu. Näiteks, kui me mõtleme, et teatud inimene vihastas meid välja, siis oleme juba ära andnud vabaduse otsustada, kas olla selle inimese peale pahane või mitte. Me nagu kinnitaksime selle väitega, et oleme võimetud ise otsustama, millal me vihastume ja millal mitte. Aga me võime endale selle käitumismustri teadvustada, sellest vabaneda ning mõista, et antud olukorras oleks õigem hoopis tunnistada, mis meid tegelikult vihastas. Olla vaba ja iseseisev tähendab, et inimese sõltumine millestki või kellestki on minimaalne, tal on olemas heaks hakkamasaamiseks vajalikud valmisolekud. Ta otsustab ja vastutab ise ja reaalselt. Kas saame öelda, et täna ligi 20 aastat hiljem oleme individuaalsel tasandi...
taldrikuks. Liikumispõhjus on liikumise ja paigalseisu lähtekoht. Sellest kohast saab alguse asjaga toimuv muutus. Maja puhul on liikumispõhjuseks ehitustöölised, ehk need kes hakkavad maja kavandi järgi looma. Eesmargipõhjus on see, millepärast see asi eksisteerib. Asju luuakse mingil eesmärgil. Maja puhul on eesmärgiks pikaajaline vajaduste rahuldamine. Inimene ehitab maja, et seal saaks mugavalt elada. III alateema Filosoofia on eriline teadus, mis erineb teistest ja tegeleb sellega, milles teised huvitatud ei ole. Filosoofia uurib mitte ainult olevat, vaid ka selle üldist loomust, selle mida talle on omane iseenesest. Filosoofia eesmärgiks on oleva printsiipe ja põhjuseid uurida ning saab öelda, et see on ainuke teadus, mis enne kõike uurib oleva olemust. Oleva oluliseks tähendusteks peetakse mateeriat ning vormi.
Kõige sümpaatsem filosoof PLATON Platonit võib nimetada kui filosoofiaajaloo üheks tähelepanuväärsemaks isikuks. Tema aadlipäritolu võimaldas tal omandada parimat kasvatust ning õpetust, mida talle Ateena suutis pakkuda. Platoni aktiivne ellusuhtumine ning avar silmaring mõjutasid tema filosoofia mitmekülgsust. Platon oli samuti avatud uutele ideedele: „Tütarlastel peavad olema samad intellektuaalse arenemise võimalused kui poistelgi. Neile peavad olema avatud samad võimalused tõusta kõige kõrgemaile kohtadele riigis.” Filosoofiat oskas Platon võrdsustada ka teadusega. Nimelt pidas Platon matemaatilisi objekte muutumatuteks ning lasi oma akadeemia uste kohale kirjutada sõnad: „Ärgu astugu siia sisse keegi, kes ei tunne geomeetrit.” Platon oli
See, kes kavatseb valitseda teiste üle, peab eelkõige valitsema iseenda üle Andri Kaaremäe On levinud arvamus, et teiste inimeste üle kontrolli omamine on lihtne ning mõned peavad seda isegi iseenesestmõistetavaks. Demokritos on aga väitnud, et inimene peab eelkõige omama kontrolli iseenese üle ning Erich Maria Remarque on öelnud, et teiste üle valitsemiseks on vaja ainult üht: enesevalitsemist. Aga mis üldse on enese üle valitsemine? Esmapilgul võib see tunduda lihtne ülesanne, kuid tegelikult võib see paljudele osutuda kaelamurdvaks. Enese üle valitsemine, see on oskus jääda kriisiolukordades rahulikuks, oskus vajadusel vaikida ning kogu viha või rõõm endasse jätta. Inimene, kes suudab enese üle valitseda, jääb ka kõige raskemates situatsioonides iseendaks ning see ongi eelduseks sellele, et valitseda ka kõigi teiste üle. Kui kõik teised kaotavad pea nin...
Pilet 1 1. Mis on filosoofia? Filosoofia teke Kreekas. Sõna „filosoofia“ tavakasutus ja tõeline filosoofia ei lange väga kokku. Igapäevaselt peetakse filosoofiaks ükskõik millist keerulisemat ja raskemat mõtet/ideed/asja. Aluseks tuleks võtta traditsiooniline filosoofia jaotus: 1) Metafüüsika – olemisõpetus Maailma olemuse probleem, keha ja vaimu probleem 2) Epistemoloogia – tunnetusõpetus Mis on teadmine? Mis on tõde? 3) Aksioloogia – väärtusõpetus Inimene ja ühiskond, eetiliselt õige käitumine Aga ka kõik filosoofia koolkonnad ei nõustu sellise jaotusega. (Näiteid peaks juurde tooma igaühele) Metafüüsika – mis alguses oli? Kas maailma aluseks on mateeria või idee?
Karl Heinrich Marx Karl Heinrich Marx oli saksa filosoof, majandusteadlane ja poliitik, üks rahvusvahelise kommunistliku liikumise rajajaid. Ta sündis 5. mail 1818 Trieris, Saksamaal advokaadi perekonda, oli juudi päritolu. Marx ei olnud ainult sotsioloog ja politoloog, vaid ka aktiivne revolutsiooni organiseerija. Marx oli suurimaid maailmapildi muutjaid kahekümnendal sajandil. Õppis Bonni ülikoolis õigusteadust, Berliini ülikoolis filosoofiat. Berliini ülikooli jäigad protseduurireeglid ja Marxi boheemlaslik elu ei sobinud kokku ja doktorikraadi filosoofia alal sai ta lõpuks hoopiski Jena Ülikoolist. Pärast seda töötas Marx ajakirjanikuna ajalehe "Rheinische Zeitung" juures, kust ta peagi pidi poliitilistel põhjustel lahkuma. 1843. aastal suleti ajaleht revolutsioonilise ja demokraatliku suuna pärast. Seejärel kolis Marx Pariisi, kus tutvus Friedrich Engelsiga. 1844. aastal andis koos A. Rugega v...
Jumalik Inimene kaotab oma valguse kui ta laskub alla Suure Aasta tsklit mooda, uinub ja unustab levuse endas ... "Palju plvkondi , kuni jumalik loomus veel kestis neis , olid nad seadusele kuulelikud ja Jumala suunas sdamlikud, mille seeme nad olid , sest nad omasid telist ja igal viisil suurt hinge .. " Kuid Atlantislased said rikutud: " ... kui Jumaliku osa neis hakkas hbuma , ning lahjenes liiga palju surelikkuse segunemisest ja inimloomus vttis vimust, nad siis ei suutmata kanda oma varandust, kitusid ebasndsalt ning sellele, kel oli silm ngemaks, muutus nhtavalt rikutumaks, "- Platon, " Critias " , 360BC We see the coming change of the cycles left to us to be discovered in Mythologies, in Arts, in Hermetics, in Folk even in Fairytales where young girl (Divine Female) needs to be saved... They all speak about times, when th Humanity falls asleep and becomes materialistic, forgets where it originates... this is the time ...
Anaximenes(umbes 585 eKr – umbes 527 eKr) oli vanakreeka filosoof Mileetosest, Anaximandrose õpilane. Anaximenes ei ole nii omapärane kui tema eelkäija, kuid teeb mõnes tähtsad edusammud. Tema meelest oli ürgaineks õhk. Anaximenes arvas, et Maa on ümmargune ketas, mida ümbritseb õhk.Maa ujub nagu ketas õhumeres ja taevas on poolkera kujuline kristallvõlv, mille küljes asuvad tähed nagu naelad. Ta on üks esimesi, kes nimetab maailma KOSMOSEKS. Anaximenese ratsionaalsel maailmakäsitlusel on ilmne mütoloogiline taust – õhk on kõikehõlmav elustav maailmahing, millest kõik tekib ja milleks kõik taas muutub. Õhk on piiramatu, kõikjale laialivalguv ning üha liikuv element, mis ühtlasi täidab kogu maailma. Hing on õhk; tuli on hõrendatud õhk; õhu kondenseerumisel tekib kõigepealt vesi, siis maa ja lõpuks kivi. Nii sõltub kõigi ainete koostis kontsentratsioonist, s.t. algaine suuremast või vähemast tihedusest. Anaximenes kujutab seda ürgainet i...
Seksuaalsus Neurootiliste vaevuste põhjuste hulgas mängivad seksuaalsed faktorid olulist ja kindlat võib-olla isegi erilist rolli. (Freud, 2003, lk 95) Seksuaalelu ei alga alles puberteedieas, vaid näitab ilmseid avaldumismärke juba üsna pea pärast sündi. Mõistete ,,seksuaalne" ja ,,genitaalne" vahel tuleb selget vahet teha. Esimene on laiem mõiste, mis hõlmab palju tegevusi, millel pole genitaalidega mingit seost. (Freud, 2003, lk 95) Seksuaalelu täidab kehapiirkondade stimuleerimisest tuleneva naudingu funktsiooni tegemist on funktsiooniga, mis hiljem saab naudingut taastekitava funktsiooni iseloomu. Sageli need kaks funktsiooni täielikult ei kattu. (Freud, 2003, lk 96) Seksuaaltungi arenemist kirjeldab Freud järgmiselt: ,,Lapse seksualiteet on väga mitmekesise ilmega. Temas leiduv mitmeid osiseid (komponente), mis kõik põlvnevad isesugustest allikaist. Kõigepealt ei allu lapse seksualiteet veel elu edasiandmise eesmärgile...
Tartu Jaan Poska Gümnaasium Kolme eesti poliitiku demagoogiavõtete kasutamine valimiseelsel perioodil ajalehe Postimees näitel Uurimistöö Autor: Kristjan Kivastik 11.b Juhendaja: õp. Mai Perillus Tartu 2014 Sisukord Sisukord ...................................................................................................................................... 2 Abstract summary ....................................................................................................................... 3 Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Argumenteerimise ja demagoogia erinevus ........................................................................ 6 2. ...
FLFI.00.001 SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE (3 EAP) 2014/2015 kevad ST 1.-2. LOENG: SISSEJUHATUS + FILOSOOFIA JA MUU 1. Sõna „filosoofia“. Mõiste etümoloogiat (sõnade päritolu õpetus; sõna algupära). Koolkonniti erinevused. Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna „filosoofia” esmatarvitus ei ole väga selge, u. 5-4. saj. e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a). Tuleb kr keelsetest sõnadest: philein, phileõ – armastama ja sophia – tarkus. Filosoofia sõna: kr.k
KÜSIMUSED HEGEL Kes mõtleb abstraktselt? 1807 1) Leidke tekstis kaks abstraktse mõtlemise määratlust (andke nende sisu edasi teksti ennast tsiteerimata) Esimest liiki määratlus abstraktse mõtlemise kohta on see, kui nähakse, et inimene teeb midagi halba ja ei üritatagi uurida tagamaid, et aru saada, mis viis selle teoni või sündmuseni. Teist liiki määratlus on see, kui toimub mingi üsnagi tühine tegu ja seejärel hakatakse otsima ja seostama põhjuseid tema välimuses, perekonnas, minevikus ja kõiges temaga vähegi. Kuigi tegu ei ole seotud tema taustaga. 2) Iseloomustage kahe abstraktse mõtlemise erinevust (toetuge Hegeli artiklile ja kasutage seejuures ka abimaterjali) Kahe abstraktse mõtlemise erinevus seisnebki selles, et esimese puhul ei otsita põhjuseid, miks võidi midagi halvasti teha, vaid laidetakse teguviis kohe maha, kuid teise mõtlemisviisi puhul otsitakse põhjuseid ja nähakse ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
