Arthur Schopenhauer (17881860) · Saksa filosoof, kellele alles vanas eas sai osaks tunnustus · eeskujud vanaindia filosoofia, Platon ja Kant. ISIKLIK ELU · 1805 tegi tema isa enesetapu · 1809 sai vallaslapse, kes suri ja sündis samal aastal · Jälestas ema eluviise, sest too ei mälestanud isa piisavalt. Arvas ema olevat edev, too kritiseeris poja esimest raamatut, nähes seda mõtetuna. Schopenhauer lubas emale, et tema teoseid loetakse veel kaua pärast seda, kui tolle
· J.Dewey oli ameerika filosoof, pedagoog ja psühholoog · Sündis 20. Oktoobril 1859 Vermonti osariigis Burlingtonis · Nagu tema vend Davis Rich Dewey, asus John õppima Vermonti ülikooli · Oli 1884-1930 professor Michigani, Minnesota, Chigago ja Columbia ülikoolis · Chicagos rajas ta eksperimentaalkooli, mis sai tuntuks kaugemalgi ja mida hakati ka kutsumaDewey kooliks. · Dewey oli esimene õpetajate ametiühingu ja Ameerika ülikooliprofessorite ühingu kaasasutaja. · Ta pidas välismaal kaks aastat loenguid kooliuuendustest. · Lõi uue pragmatismiõpetuse-istrumentalisimi · Dewey käsitles filosoofias veel humanismi, psühholoogiat ja mitut muudki valdkonda. · Tema elutööd on palju kritiseeritud tema enda õpilaste poolt. · Koos Charles Sanders Peirce'i ja William Jamesiga oli ta üks pragmatismi ja funktsionaalse psühholoogia rajajaid. · Mõjutanud nõuk. 1920....
V: Väike-Aasias (tänapäeva Türgi alal, kus tollal elasid kreeklased) 4. Keda käis Irenaeus poisina koos vanematega Smürnas (tänapäeva Türgi alal, kus siis elasid kreeklased) kuulamas? V: piiskop Polykarpost, apostel Johannese õpilast 5. Mis sajandil Irenaeus põhiliselt elas? V: 2. sajandil 6. Kuhu asus Irenaeus noore mehena? V: Galliasse (Prantsusmaale) 7. Mis linna piiskop oli Irenaeus Prantsusmaal? V: Kagu-Prantsusmaa linna Lyoni piiskop 8. Mille poolest on Irenaeuse filosoofia tuntud? V: võitluses gnostitsismi vastu 9. Kuidas nimetatakse õpetust, mis rõhutas salajase teadmise (salasõnade) tähtsust inimese hinge pääsemiseks kehast ning arvas, et maailma ei ole loonud Ülijumal, vaid üks vusserdajast väiksem jumalus, keda võidi samastada ka Vana Testamendi Jumalaga? V: gnostitsismiks 10. Mida tähendab sõna ,,gnosis" kreeka keeles? V: teadmine 11. Kes on kirjutanud: "Kõik, kes tahavad näha tõde, võivad selgesti vaadelda igas
4. Kus Wittgenstein õppis masinaehitust? V: Berliini Tehnikakõrgkoolis 5. Milline filosoof andis Wittgensteinile tõuke tegeleda matemaatika ja filosoofiaga? V: Bertrand Russel 6. Millises ülikoolis Wittgenstein õppis? V: Cambridge'i ülikoolis ja Trinity College'is 7. Millisel maal elas Wittgenstein üksilduses? V: Norras 8. Kellena töötas Wittgenstein pärast I maailmasõda Austrias? V: algkooliõpetajana 9. Millise sõja algusaastail sai Wittgenstein Cambridge'i ülikooli filosoofia professoriks? V: Teise maailmasõja algusaastail 10. Kus ja millesse Wittgenstein suri? V: Cambridge'is vähki 11. Mis on Wittgensteini 2 peateost? V: ,,Loogilis-filosoofiline traktaat" ja ,,Tõsikindlusest" 12. Mis on Wittgensteini kuulsaim lause? V: ,,Millest ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida" 13. Millest me moodustame pilte Wittgensteini arvates? V: tõsiasjadest 14. Millega me kirjeldame pilte, mida me endale tõsiasjadest loome Wittgensteini arvates? V: lausetega 15
John Locke John Locke (29.08.1632 - 28.10.1704) oli Inglise filosoof, ühiskonnateadlane ja majandusteoreetik. Ta sündis Lääne-Inglismaal Bristoli lähedal Wringtoni linnas provintsiadvokaadi peres. 1646. aastal astus ta Westminsteri kooli, 1652. aastal lõpetas ta kooli ühe parima õpilasena ning astus Oxfordi ülikooli, kus sai 1656 bakalaureuse- ja 1658 magistrikraadi. Maal möllas sel ajal kodu- (ja usu-) sõda ja asjad olid muutunud niivõrd segaseks et 1659. kirjutas Locke koju, et ta tahaks relva haarata, aga ei teadvat, kelle poolele minna. 1667 hakkas ta lord Ashley majaarstiks. 1668 sai ta Kuningliku Seltsi liikmeks ja 1669 selle nõukogusse. 1671 alustas ta sõprade õhutusel tööd oma peateose "Essee inimmõistusest" kallal. Teda innustasid tolle aja helged pead, kelle eest ta prahist teed puhastas, milles prahi all mõtles ta kiriklikke ideid , mis olid tollaegse inimese maailmapildiks. Kuna Locke e...
V: Saksa-Rooma keisririigi ja Prantsuse kuningriigi vahel 9. Kuhu on Machiavelli maetud? V: Firenze linna Santa Croce kirikusse 10. Mis on Machiavelli peateos? V: Il principe ehk Valitseja 11. Mis on makiavellism? V: võimuhuvide hoolimatu järgmimine, mille puhul ei põlata ära ühtki vahendit 12. Kas jesuiitide ordu rajaja Ignatius Loyola on öelnud: ,,Eesmärk pühendab abinõu"? V: Ei ole, aga see on väga levinud eksiarvamus 13. Milles seisneb Machiavelli filosoofia peamine mõte? V: Ideaalse valitseja ja parima riigikorra asemel kirjeldab Machiavelli sügava läbinägelikkuse ja usutavusega võtteid, mida inimesed kasutavad võimule saamiseks ja võimul püsimiseks, samuti erinevaid viise, kuidas võimu kaotatakse 14. Milliseid abinõusid peab Machiavelli arvates kasutama, et võimul püsida? V: jõudu, jõuga ähvardamist, näivust, vajadusel sõna murdmist 15
Tõde absoluutne või suhteline? Läbi aegade on inimkond arutlenud probleemi üle tõe olemusest. On tõde absoluutne või suhteline? Vaevalt sellele ühtset tõest vastust kunagi leitaksegi. Tõde on iga inimese jaoks erinev ja kõigil on tõest oma arusaam. Jääb üle vaid nendel erinevatel arusaamadel arutleda. Mis ta siiski on? Uskumus? Teadus? Või mõlemat? Tõenäolisem näib uskumus, sest ei saa midagi sellist rääkida ja tõeks pidada, mida ise ei usu. See oleks tõe väänamine ehk valetamine. Arvan, et tõde õde ongi just sellepärast subjektiivne, et kõik mõistavad seda oma moodi. Mis ühele võib olla tõene, võib teisele näida täiesti vale. Et veenduda tõe absoluutsuses, tuleks kontrollida üle faktid, mis seda tõde tõestaksid ja neid esitada. Mõned vajavadki tõe täielikuks uskumiseks tõendeid. Sellepärast ei saagi tõde lõplikult sõnades väljendada. Kuidas tõde üldse mõjutab inimest? Enamasti see oleneb täiesti tõest en...
õnnelikkusele. 9) Esimesteks turuiidoliteks on olematute asjade nimed ehk nimed, millel puuduvad asjad või eksisteerivate asjade nimed, mis on halvasti piiritletud ja liialt üldised. Nad on päris tühjadest teooriatest ning seetõttu on neid läbi teooria eitamise lihtne kõrvale heita. Teine turuiidolite liik kujutab endast abstraktseid, mittekonkreetseid sõnu, mis on vigased ja pole tõestatud. 10) Esimene teatri-iidoli sugu võtab filosoofia ainesse kas palju vähestest asjadest või vähe paljudest asjadest ehk kummalgi juhul mitte piisavalt. Tagajärjeks on see, et filosoofia rajatakse liiga kitsale kogemuste baasile ning otsustused tehakse väikese, seejuures kindlaks tegemata ja uurimata, asjade hulga põhjal. Teine teatri-iidoli liik on süüdi selles, et ehitab oma filosoofia üles põhinedes üksikutel eksperimentidel ja jättes kõrvale kõik muu. Kolmas liik eksib sellega, et on ebausklik
Kas vabadus ja võrdsus ühiskonnas on vaid illusioon? Tunnistades mõnd riiki ja ühiskonda iseseisvana, ei tähenda see veel seda, et seal vabadus ja võrdsus eksisteeriksid. Kas vabadus ja võrdsus ühiskonnas on siiski vaid illusioon ning kas ühiskonna võim indiviidi üle on ikka õiglane? Tänapäeval piiratakse inimeste käitumist riigi poolt kehtestatud seadusandlusega. Järgides kindlaid reegleid saame säilitada oma vabaduse ning elada muretumalt. J.S Mill leiab aga, et indiviidi vabaduse piirid ühiskonnas on vaadeldavad seadusandluse ning ühiskondliku arvamuse aspektist. Samas ei saa ühiskonna arvamust pidada meie vabadust piiravaks teguriks. Kui palju see meie vabadust mõjutab, on aga meie endi teha. J.S. Milli arvates peaks mõttevabadus olema täielik ning seda ei tohiks ühiskond mitte kuidagi piirata. On ikkagi riike, kus arvamuseavaldust piirata soovitakse. Mõttevabaduse puhul leiab Mi...
Jeremy Bentham (15. veebruar 1748 6. juuni 1832) Valitsemine on nagu arstiteaduski, seisneb valikute tegemises mitme halva vahel. Iga seadus on halb, sest iga seadus piirab vabadust. ("Principles of Morals and Legislation", 1789) Jeremy Bentham oli oli inglise õigusteadlane, sotsioloog, filosoof, majandusteadlane ja ühiskondlik tegelane, kes kasutas terminit kasulikkus, kui kõikjal toimivat põhimõtet. Bentham ise väidab, et ta jätkab oma arutlustes joont, mille alguses on vanakreeka filosoof Epikuros. Bentham sündis Londonis jõukas perekonnas ning tema vanemad arvasid, et ta on imelaps, kui leidsid poja istumas isa kirjutuslaual ning lugemas Inglismaa ajalooraamatut. Väike Jeremy alustas ladina keele õpinguid juba kolme aastaselt. 1760. aastal läks ta õppima Oxfordi ja sai seal 1763. aastal bakalaureusee ning 1766.aastal magistrikraadi õigusteaduses. Jeremy Bentham...
Rene Descartes ja Gottfried Wilhelm Leibniz Rene Descartes Gottfried Wilhelm Leibniz Teooria Dualistlik interaktsionism Ettemääratud harmoonia teooria Kas keha ja Keha ja vaim mõjutavad teineteist Keha ja vaim ei mõjuta teineteist. Nii vaim on vastastikku. Vastavalt meie kehalised kui ka mentaalsed omavahel organismis oleva väikese näärme protsessid on Jumala poolt seotud? erinevatele liikumistele, mis on esile kooskõlastatud. Ta võrdles neid kutsutud hinge poole või mõnel muul sündmuste ahelaid kahe kellaga, mis põhjusel, mõjutavad näärme hingusi, pole omavahel kuidagi seotud, kuid mis teda ümbritsevad ning suunab näitavad ikkagi ühte ja sama aega. need aju pooridesse, kust nad mööda närve s...
Platon 1) Tähtsamad faktid Platoni enda kohta: · Sokratese kõige kuulsam õpilane · Platon sündis nimekas ning rikkas perekonnas Argina saarel, Ateena lähedal · Platoni filosoofia-alane tegevus ei alanud eriti vara. On säilinud pärimus, mille kohaselt ta enne filosoofiaga tegelema asumist harrastas atleetikat ning esines isegi Isthmose mängudel; samuti tegi Platon kirjanduslikke, muusikalisi ja maalikatsetusi. · Platon õppis filosoofiat Kratylose käe all. Kratylos oli Herakleitose poolehoidja. · Pärast Sokratese surma ta lahkus kodumaalt ja käis Egiptuses, Kyrenes, Lõuna- Itaalias ja Sitsiilias. · Ta rajas kooli, mis sai nimeks Akadeemia 2) Platoni kool ja õpilased · Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal tegutses 385 eKr529 pKr. · Platon asutas Akadeemia Pythagorase Liidu eeskujul ning tal olid juriidilise isiku õigused. Akadeemia...
Esindab panteismi - Aabraham juutide esiisa, Vana testament - Baruch Spinoza ratsionalist, juudi päritolu hollandi filosoof, mitte mõistus vaid lausa puhas mõistus samastab jumalat loodusega - Thomas Hobbes empirist, materialist, ühiskondliku lepingu teooria. Riik tekkis kui ühiskondlik leping - Auguste Comte- positivism, teaduslik tunnetamine, eristas mõtlemise 3. staadiumit 9. Keskaja filosoofia 3 põhijoont a. Tugev seotus religiooniga b. Retrospektiivsus ehk tagasi pöördumise seotus. Lähtuti sellest, et mida vanemad on tekstid ja allikad, seda usaldusväärsemad c. Keskaja filosoofia õpetuslik-kasvatuslik iseloom ehk skolastiline iseloom. Eriti usaldusväärsed olid autobiograafilised teosed, kus autor-keskaegne mõtleja- tunnistab üles oma eksirännakud ning siis tagasipöördumine õigele teele. Nt Pierre Abelard- ,,Minu viletsuse lugu", kus kirjeldab oma möllamist naistega.
Suunda näitas talle sel ajal Aleksandria Eukleidese Elementide lugemine. Aastal 1640 põgenes Hobbes, kes oli kuninga suveräänsuse pooldajana tõmmanud enda peale parlamendi meelepaha, poliitilise konfliktide eest Pariisi, kus ta veetis järgnevad 11 aastat. Kaks aastat õpetas ta seal tulevasele kuningale Charles II'le matemaatikat. Aastal 1642 avaldas ta raamatu Kodanikust (De cive), oma kavas oleva kolmeköitelise filosoofilise peateose Filosoofia elemendid kolmanda osa, mis käsitles riigiteooriat. Veidi aega enne Inglismaale naasmist 1651 ilmus tema kuulus raamat ,,Leviatan", mida üldiselt peetakse tähtsaimaks ingliskeelseks poliitfilosoofiliseks teoseks. Järgnevatel aastatel kirjutas Hobbes oma peateose esimese ja teise osa : Kehast (De corpore;1655) ja Inimesest (De homine;1658). Oma 1668. aastal lõpetatud teose Behemot kaasaegse ajaloo analüüsiva esitluse avaldamiseks ei antud talle luba. Teos ilmus alles 1889. aastal
aastane. Peamiselt keskendus ta keskaegsele ladina keelele ja toetus ,keskaegsele ladina- õppekavale. Ta astus pärast Trinity College lõpetamist Poitersi Ülikooli ,kus ta kohtus ka Quuen Elizabethiga ,kes oli vaimustuses noore poisi intelelligentsist ja hakkas teda kutsuma ,,Nooreks Rahuvalvajaks" Tema õpingud panid ta uskuma ,et need õpingumeetodid on väärad ja ebapraktilised.Tema austus Aristotelese vastu kadusid ning tema filosoofia tundus tema jaoks vale ja mõttetu. 27. Juunil 1576 läks Bacon enda vennaga edasi õppima magistratuuri ,,de societate magistrorum ,, mis asus Gray Innis.Mõni kuu hiljem läks Francis Bacon kuulsa Inglise suursaadiku Sir Amias Pauletiga Pariisi.Henry III tagas talle võimaluse tutuvda poliitikaga.Baconile tagas Henry III Francis Baconile euroopa turnee ,kus ta õppis keeli,riigijuhtimist ja kohalikke seadusi ja diplomaatilisi ülesandeid.Samal ajal olels tihedas diplomaatilises kirjavahetuses
....................................................................................................................... 11 Kokkuvõtte........................................................................................................................... 11 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................... 12 2 Sissejuhatus Tõe probleem kuulub filosoofia pingereas esimeste põhiprobleemide hulka. Tõde ei ole ainult filosoofiasse kuuluv mõiste, vaid oluline roll ka meie argiaelus. Koos esimeste sõnadega, mida väike inimlaps lausab, õpetatakse talle eristatama tõde ja valet. Mingi arusaam tõesusest on meil olemas ka ilma filosoofiat õppimata, kuigi ei olda kindlad, kuidas tõde defineerida. Fioloofilises võtmes seisneb tõe probleem ehk selles, et milline tõeteooria on siis tõene ja
JPG Filosoofia arvestus 2012 I Filosoofilised koolkonnad Tuleb tunda järgnevaid antiikaaja filosoofilisi koolkondi ja tuua välja neeile iseloomulikud probleemipüstitused ja käsitlused Mileetose koolkond- Joonia filosoofia kool Mileetoses. Esindajad olid Thales, Anaximandros, Anaximenes. Peamine küsimus oli millest kõik alguse sai. E mis on arhee? Pythagorase koolkond - koolkonna filosoofia aluseks oli vaide, et paljud nii inimeste kui mateeria omadused on määratud täisarvudega. Paaritud arvutd on täisuslikud paaris arvud ei ole nii täiuslikud. Sofistid- Sofiste ühendab eelkõige nende kriitilisus traditsioonilise ühiskonnakorralduse, religiooni ja eelneva filosoofia suhtes. Nende peamiseks tegevusalaks võib nimetada retoorikat. Stoikud- Maailmas valitseb stoikude arvates saatus ning inimene saab olla õnnelik vaid siis kui ta allub saatusele
Tõde-absoluutne või suhteline ? Määrates tõde absoluutseks või suhteliseks, peame teadma, mis on üldse tõde. Enne, kui hakata vaidlema, kas see või teine nähtus eksisteerib, tuleks see nähtus defineerida ja arvan, et tõel ei ole ühtset definitsiooni, sest defineerijate arvamused lahknevad, siis võib ehk järeldada, et tõde polegi olemas. Oscar Wilde on öelnud, et tõde on harva puhas ja mitte kunagi lihtne ning juudi vanasõna ütleb, et tõde on kõige kindlam vale. Mulle endale meeldib tsitaat tõde on vale, millele pole veel jälile saadud. Võin arvata, et osa tõest on kokku lepitud, kuna ei ole leitud lahendust. Igal inimesel on tekkinud omad tõed, omad uskumused. Kui üks ütleb, et jumal on olemas, vaidleb teine vastu, sest tema on õppinud uskuma vastupidist. Rääkides siis absoluutsest või suhtelisest tõest, tuleb tõdeda, et kõik sõltub vaatenurgast. Enamik inimesi siiski arvab, et absoluutset tõde pole olema...
Tõde- absoluutne või suhteline? Mis on absoluutne? Absoluutne on minu arvates vankumatu tõde, mis lihtsalt on nii, seda ei saa muuta ja on kõigi jaoks täpselt ühesugune ja üheselt mõistetav. Näiteks on absoluutne tõde see, et puhas vesi hakkab keema 100 kraadi Celsiuse juures või, et Maa tiirleb ümber Päikese 365/366 päeva jooksul ning pöörleb ümber oma kujuteldava telje 24 tunni jooksul. Need kaks näidet on kindlad, muutumatud, neid ei saa teisiti mõista ja ega neid muuta, nad on absoluutsed. Mis on suhteline? Suhteline on täpselt absoluutse vastand. Suhtelisuses pole midagi kindlat, see on relatiivne. Suhtelisus võib muutuda ja on mõjutatav. Suhtelisust võib mitut moodi mõista ja inimestel on suhtelistest asjadest oma arusaam. Suhteline on näiteks see, et kas punane auto on ilus? Mõnele meeldib punane värv ja arvab, et punane auto on ilus aga teisele ei meeldi punane üldse ja arvab, et punane auto pole...
Vaim ja mateeria Isik Rene Descartes George Berkeley Descartes ei eita materiaalsuse Berkeley arvab, et on olemas vaid olemasolu, ta usub, et olemas on vaim ning sellist asja nagu mateeria nii keha kui vaim, mis on üldse ei eksisteeri. omavahel tihedalt seotud. Ta väidab, et kõik olemasolev on Ta leiab, et hingel pole vaimne. loomupäraselt mingit seost Niinimetatud materiaalsed asjad on ruumilise ulatuvuse, mõõtmete ega hinge poolt tajutavad ideede muude mateeria omadustega, mis kogumid. ERINEVUSED iseloomustavad keha. Berkeley arvab, et reaalsed asjad on Tema arvates on hing seotud vaid needsamad asjad, mida ta näeb ja ...
PARAPSÜHHOLOOGIA TEADUS VÕI PSEODOTEADUS Parapsühholoogia on ebatavaliste ning näiliselt seletamatute psüühiliste nähtustega tegelev psühholoogia osa. Uuritavad nähtused sisaldavad: erilist tunnetusvõimet meeltevälist taju, esemete liigutamist psüühilise energiaga ja teadvuse püsimajäämist peale surma. Parapsühholoogid kutsuvad neid nähtusi psi see on neutraalne termin, mis ei vihja sellele, mis neid nähtusi või läbielamisi põhjustab. Parapsühholoogia on üks kõrval-teadus, sest see sisaldab uuringuid, mis ei sobi kokku stantartsete teoreetiliste mudelitega, mis on massi-teaduste poolt tunnustatud. Teadlased on kriitilised nii parapsühholoogide poolt kasutatud metodoloogiate kui ka saadud tulemuste suhtes. Skeptilised uurijad soovitavad, et pigem annavad metodoloogilised vead parima selgituse näilisele eksperimentaalsele edule kui paljude parapsühholoogide poolt pakutud anomalistlikud selgitused. Kriitilised analüütikud väidavad, ...
Rene Descartes sündis 1596 aastal. Ta oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane. Ta sündis parlamendinõuniku pojana. Ema suri siis, kui poiss oli veel väike ja ta kasvas üles vanaema juures. Saanud hariduse jesuiitide kollegiumist, läks Descartes õppima õigusteadust, kuid hiljem valis ta sõjalise karjääri. See viis ta Madalmaadesse ja Baierisse, kus ta leidis enda filosoofilise ülesande: mitte ainult lisada filosoofiale, vaid rajada see uuesti algprintsiipidest peale. Descartes oli vaga katoliiklane ja näitas suurimat aukartust vaimulike, eriti jesuiitide vastu. Kuid siingi ei saanud ta soovitud rahu. Ta peale kaevati protestant poolt, et tema filosoofia on ateistlik. Descartes oleks anted kohtu alla, kui Prantsuse saadik ei oleks vahele astunud. Ta veetis suure osa oma ülejäänud elust Madalmaades kus kirjutas ka suurema osa oma töödest. 53. aastaselt kutsuti ta Rootsi kuninganna Kristiina juurde, kellega oli olnud kirjavahet...
LEIBNIZ Leibniz sündis Leipzigis 1. juulil 1646, (kolm ja pool aastat hiljem kui Newton). Leibnizi isa oli moraalifilosoofia professor ja põlvnes perekonnast, kes juba kolme generatsiooni kestel oli Saksamaale truu olnud. Noore Leibnizi lapsepõlveaastad möödusid intellektuaalsete ja poliitiliste vestluste õhkkonnas. Ta oli alles kuue aastane, kui suri tema 71-aastane isa. Samast ajast on juba teada tema huvi ajaloo vastu. Koolis käis ta Leipzigis, haris end aga siiski eelkõige agara lugemise teel isa raamatukogus. Kaheksa aastaselt hakkas õppima ladina keelt ja kaheteistkümneselt valdas seda niivõrd hästi, et võis kirjutada värsse. Siis võttis ta käsile kreeka keele ja õppis sellegi iseseisvalt selgeks. Sel vaimse arenemise astmel juhtus temaga sama mis Descartes ´igagi. Keelte uurimine ei rahuldanud enam ja ta võttis käsile loogika. Katsed 15 aastase noorukina reformida humanistide ja skolastikute paku...
docstxt/126069851639369.txt
Materialism: Seisukoht- vaimuseisundid pole midagi muud kui vaimuseisundid. Need on mateeria protsessid, sest leiavad aset ajustruktuurides, otsivad vaimu bioloogilist olemust Kriitika- teaduslik selgitus asjast pole sama mis selgitus kuidas jäätis maitseb Idealism: Esindajad-Georg Berkeley * Reaalsus on olemuselt subjektiivne * Reaalsus on vaimne, tegelikult me ainult tajume ,, Olemas olla tähendab olla talutav" G. Ryle ,,Kategooriaviga": * Paljud filosoofia probleemid on tekkinud lihtsalt keele väärkasutamisest. Filosoofia eesmärgiks peaks olema nende probleemide lahendamine lingvistilise analüüsi abil. * On vaja asetada sõna ,,hing" kategooriasse ,,asi" vaid seepärast et see on nimisõna * Kartesiandliku dualismi nimetab ka dogmaks, kummitusest masinas. Kriitika: 1. Inimese siseelu on midagi enamat kui käitumine. Tunded ei pruugi sugugi käitumises väljenduda 2.Inimene suudab oma tundeid varjata või ei suuda neid väljendada 3
PRAGMATISMI TÕETEOORIA Kirjeldus Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõesed uskumused, mis n-ö töötavad. Tõesed on uskumused, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda. Näiteks on uskumus, et pärnaõietee ravib külmetushaigusest terveks tõene siis, kui sellest lähtudes (st pärnaõieteed juues) inimene saabki terveks. Pragmatismi kohaselt on tõde alati praktiline. Praktiliseks tulemuseks ei tarvitse aga olla mingi käegakatsutav asi, selleks võib olla ka näiteks emotsionaalne rahuldus, heaolu vms. Näiteks on usk sellesse, et elu väärib elamist, tõene siis, kui sellest usust lähtudes inimene tunneb elust rahuldust. Pragmatist ei nõua taolisel juhtumil teoreetilist tõestust, et elu tõesti väärib elamist - teda huvitab vaid, kas see uskumus antud inimese puhul n-ö toimib. Mõnele pakub ehk rohkem rahuldust elada usus, et elu on üks suur ebameeldivus, millel pole mingit õigustust. Vastuargument Teooria kriiti...
Karl Marx Isa oli rahvuselt juut ja ametilt advokaat, isa jälgedes õppis ka Marx kõigepealt õigusteadust. Isa pahameeleks jättis Marx peagi õigusteaduse sinna paika ja siirdus Berliini kus valitses Hegeli filosoofia. Marx sattus siia viis aastat pärast Hegeli surma. Ta omandas noorhegeliaanliku mõtlemise põhjalikult. Sellest moodustus tema mõtlemise alus, lähtepunkt ja nähtamatu taustraam. Marx võttis Platoni järgi kõige silmatorkavama idealisti Hegeli ja tõlkis ta materialismi keelde. Mõlemad usuvad inimkonna ajaloo suurde plaani ja seaduspärasusse. Mõlemad on süstemaatikud. Mõlema meetodiks on dialektika. Otsustava tõuke annab Marxile Ludwig Feuerbach (1804
CHARLES LOUIS MONTESQUIEU DE LA SECONDAT 1689-1755 Elulugu: Sündis 1689. aastal Bordeaux' lähedal mantliaadliku pojana Omandas väga hea hariduse Prantsuse filosoof ja valgustaja Tegutses 18. sajandil Erialaks õigusteadus 20ndates eluaastates oli Bordeaux' parlamendi nõunik ning hiljem ka president Oli ka maailmarändur, kes huvitus eri maadest ja valitsussüsteemidest Tegutses ka ilukirjanduse eriti ajaloo ja filosoofia alal Prantsuse Akadeemia liige Sotsioloog, kes uuris ühiskonda ja riiki Suri 1755. aastal Pariisis Looming "Pärsia kirjad" (1721) "Roomlaste suuruse ja languse põhjustest" "Seaduste vaim"(1748) Loomingu seletus "Pärsia kirjad", milles ta pärsia reisijana kirjeldas Euroopa, eriti Prantsusmaa, olusid. See oli pilkelugu kaasaegsele prantsuse seltskonnale ja valitsusele, kes tegi kahtlasi katseid rahanduse alal.
Küünikud leidsid, et õnn ei seisne välistes asjadesnagu raha ja võim, vaid eelkõige hingerahu olemasolus. Selline õnn polnud nende arvates haavtav ja samuti ei kadunud ta kuhugi, kui oli juba saavutatud. Aristoteles- 384-22 eKr. Õppis Platoni akadeemias oli Aleksander Suure koduõpetaja. Peale rännakuid asutas Athenas oma Lykeion'i. Oli esimene süsteemne filosoof, võttis läbi kõik olulised valdkonnad. Jagas kõik teadmised kolmeliiki: 1. Teoreetilised ( filosoofia, matemaatika, füüsika) 2. Praktilised (eetika, poliitika) 3. Loomingulised (kunst ja käsitöö) Loogika-ta tegeles definitsiooniga ja näitas, et sellel on 2 osa: 1. Ta paigutas mingi objekti mingisse suuremasse gruppi, mille tunnused on ka tema omad 2. Ta näitas, et definitsioon peab välja tooma ka erisuse. Ruut on ristkülik, mille küljed on võrdsed. Teadus Aristoteles arvas, et universumi kespunktis on maa
natuke vähem väärtuslikud ja käsitöölised selles mõttes madalasordilised. Samas on need kolm seisust kõik vajalikud riigi kui terviku jaoks ning Platoni eesmärgiks oli teha õnnelikuks mitte üks teatud seisus, vaid kogu riik tervikuna. Ta oli veendunud, et sellist riiki peavad valitsema filosoofid: ,,Kuni riikides ei hakka valmitsema filosoofid või praegused nn valitsejad ja võimumehed ei hakka õilsalt ja korralikult filosofeerima ning riigivõim ja filosoofia ei ühine ning kuni kohustuslikus korras ei kürvaldata neid inimesi- aga neid on palju- kes praegu püüdlevad eraldi kas võimu või filosoofia poole, seni riigid ei vabane pahedest ning inimkonna jaoks ei saa võimalikuks ega näe päikesevalgust see riigikord, mida me just kirjeldasime." Platoni arvates on ainult filosoof kohane rahvast juhtima. Poliitilise filosoofia probleemiks on leida meetod, mille abil eemaldada oskamatuse
Sündis (ja elas kuni 16-aastaseni) Genfis, hiljem kolis Pariisi (). Ema suri sünnitusel, isa jättis maha. · Pöördus katoliiklusesse, rikka sveitslanna soosik, kelle toetusel saab haridust ja õpib muusikat. · Proovis erinevaid ameteid (maksuametnik, preester, muusik), kuid ükski ei sobi. Oli Veneetsia saadiku sekretär Pariisis, kuid peagi konfliktid. · Ühiskondlik heidik. Võõrandub Pariisi ühiskonnast. Vagabund. Olemasoleva ühiskonna kriitik. · 1742 aastal võttis Diderot soovitusel osa Dijoni Akadeemia traktaadi konkursist teemal, "Kas teaduste ja kunstide areng on soodustanud kommete paranemist või korruptsiooni? Väitis, et teaduste ja kunstide areng on soodustanud ainult inimeste allakäiku ning selle traktaadiga pälvis Rousseau esikoha. · Sai kuulsaks, kuid vastuoluline iseloom viis ta varsti tülli mitmete valgustusliikumise tegelastega, eeskätt Adam Smithi, Diderot ja Voltaire'iga. · Süüdistati barbarismi edendamises ja igasuguse prog...
Mis on tõde? Küsimus ,,Mis on tõde?" sarnaneb väga küsimusele ,,Mis on õnn?" selle poolest, et neile kummalegi ei saa kindlalt vastata. Targad filosoofid on juba ammustest aegadest peale proovinud ära seletada mõistet Tõde. Tavalised inimesed ütleksid, et tõde on see, mis pole vale ehk siis see, mis vastab tegelikkusele. Kui tõde vastab tegelikkusele, siis miks inimesed vaidlevad paljude asjade üle. Nt. Üks ütleb, et õnn on see, kui sul on palju raha ning sa saad endale peaaegu kõike võimaldada. Teine ei ole sellega nõus ning vastab, et tegelikult on õnn see, kui su elus on palju armastust. Kuid kumbal on õigus? Elus on nii, et inimesed tõlgendavad tegelikkust väga erinevalt. Samamoodi oli ka kuulsate filosoofidega, nad mõistsid tegelikkust ehk tõde väga erinevalt. Nt. Rene Descartes'i meelest on tõde see, milles ei saa kahelda. Protagoras arvas, et kõik on tõde, mida tõeks peetakse. Kuna kõik ei ...
WITTGENSTEIN (19-20 sajand, austria filosoof) TEOSED: TSITAADID: ,,Tractatus..." ,,Kui lõvi räägiks, siis ei saaks me aru" ,,Filosoofilised uurimused" ,,Nimetamine on nagu asjadele sildi külge..." ,,Märkusi matemaatiliste aluste kohta" ,,Sõna tähendus on tema kasutus..." FILOSOOFIA OLEMUS: · Millest me ei saa rääkida , sellest tuleb vaikida · Tõsiasjadest me moodustame endale pilte · Keelefilosoofia looja ( näiteks mäng, et sellel on hästi palju erinevaid tähendusi-> jalgpall, arvutimäng... jne) · Maailmal ja keelel on seesama loogiline struktuur : mida me tunnetame seespool. See mis jääb väljaspoole on müstiline ja sellest tuleb vaikida. · Sõnad ei seostu meile vaid ,,mõtte" ja ,,tähendusega" , vaid assotsatsioonidega, mille me neile anname. Tee... ma joon teed... ma kõnnin mö...
WILLIAM JAMES(19-20 sajand ameeriklane) TEOSED: ,,Psühholoogia printsiibid" ,,Tõe tähendus.." ,,Religioosse kogemuse..." FILOSOOFIA OLEMUS: · Mõtlemise ainus põhjus on kahtlus-> kahtlus viib mõtlemiseni ja mõtlemine uskumiseni. · Uskumisel on 3 omadust -> 1) oleme teadlikud millestki 2) vaigistab kahtlusärrituse 3) uskumisest lähtub inimeste käitumine · Uskumist mõjutb : 1) hirm 2) jäljendamine 3) kired 4) lootus 5) usaldus · Ratsionaalne inimene usub seda, mis on põhjendatud · Usume- tõestame , miks see nii on · Usk aitab meid ( kui läheb tööd tegema ja usud et saad hakkama, siis lähed seda tegema. Kui sa ei usu sellesse , siis sa ei lähe tegema) · Usume fakti aset leidmisesse, siis fakt leiab aset · Kui me ei usu fakti aset leidmisesse, siis fakt ei saa aset leida. · Kas on mõtet vaielda , kui lõpptulemus jääb samaks? · Mis töötab, see on hea.
Charles Sanders Peirce (19-20 sajand, ameeriklane) Teosed: Tsitaadid: ,,Kogutud kirjutised" ,,Olemasolev on järelikult see milleni varem või hiljem" ,,Kuidas muuta meie ideid..." ,,Teadusele pole miski elutähtis; ei saagi olla" ,,...Harvardi observatooriumi..." Filosoofia olemus: · Usk (uskumus) on tõekspidamine · Kahtlus on uskumuse puudumine, kahevahelolek · Seisukoht1 seisukoht 2 seisukoht kolm -> ei oska valida ( näiteks riietega hommikul... Sul on kolm erinevat T-särki, mida tahad selga panna, aga ei oska valida millist neist võtta) · Kahelda ei saa kõiges, kuna kui sa kõiges kahtled, ei saa sa kindel olla , et kahtled · Kahtlus eeldab uskumusi -> alternatiivseid seisukohti · Kahtlus->mõtlemine->uskumus · USK: 1) Oleme teadlikud millestki...
OSWALD SPENGLER (19-20 sajand , sakslane) TEOSED TSITAADID: ,,Õhtumaa allakäik" polnud neid. FILOSOOFIA OLEMUS: · Loodusteadlaseks õpitakse, ajaloolaseks peab sündima · Loodusteadlane kasutab matemaatilis abivahendeid (valemid) , ajaloolane analoogiat · Loodusteadlane lähtub kausaalsuseprintsiibist(põhjuslikkuse) , ajaloolane saatuse printsiibist · 7 kultuuri on hukkunud -> 1)Hiina 2)Egiptuse 3)India 4)Antiikkultuur 5) Maajade 6) Araabia 7) Babüloni · Lääne-Euroopa kultuur on ka hukkumise teel · Tsivilisatsioon- kultuuri hääbumise staadium. · Sünd-> noorus ->õitseng-> vananemine ->surm · Sünd- õitseng on kultuur kitsas tähenduses · Vananemine surm on tsivilisatsioon ehk siis kultuuri hääbumise staadium · Kultuurid on niivõrd erinevad, et erinevates kultuurides elavad inimesed ei mõista üksteist( too näiteid erinevatest ...
Kättemkas on omamoodi metsik õigusemõistmine (Francis Bacon) Tänapäeval on kohus institutsioon, kust inimesed lähevad oma õigust taga ajama ja süüdlane saab vastavalt seadustele ka karistada, kui on kellelegi midagi seaduse vastast teinud. Paraku inimesed ei saa alati kohtust abi ja minnakse omakohtu teed. Inimeste loomuses on see juba sees, et igaüks peab võitlema oma koha eest siin päikese alla. Samuti on ka loomariigis, et igaüks peab võitlema toidu eest ja ka paarilise pärast, kellega järglasi saada. Loomariigis näiteks isasloomad võitlevad omavahel toidu pärast. See ongi ehe näide õigusmõistmisest loomariigis, kus tugevam jääb lihtsalt peale ja saab oma tahtmise ning jääb ellu. Aga ka loomadel on mälu ja nad mäletavad hästi kui keegi teine on neile liiga teinud. Kui teinekord avaneb neil võimalus maksavad kätte ja võtavad näiteks teiselt toidu ära. Inimeste ...
Kas tõde avastatakse või luuakse? Teema on raske, aga ületamatuid asju pole olemas nii,et proovime. Kas siis tõde avastatakse või luuakse? Siin kohas võivad inimesed vaielda lõpmatuseni. Igal inimesel on oma arvamus sellel teemal,nii palju kui on inimesi on ka arvamusi.Ühed räägivad,et nemad loovad tõde teised,aga räägivad,et nemad avastavad tõde. Äkki alustaks üldse sellest, et mis on tõde? Tõde on mingisugune alus,mis vastab tõele ehk asjad on nii nagu nad tegelikult on. Ega tõde pole sinu tulevik,et sa saad seda ise luua. See tähendab seda, et sa võid oma tuleviku luua. Teha praegu kindlaid tegevusi, et tulevikus oleks sul hea elu. Aga kuidas saab tõde luua? Muidugi, kui võtta erandjuhul selline näide: sa ütled, et sul on eluaeg olnud ainult viied nii koolis, kui ülikoolis. Aga ainult sel juhul sa lood seda tõde, kui sa oled kooli ja ülikooli lõpetanud ja tõestanud oma hinnetega, et sa ...
Tõde absoluutne või suhteline? Tõde on üsna keeruline ja mõtlema panev mõiste. Tuhandeid aastaid on selle üle arutletud. Levinud tavaarusaam on selline, et tõde on see, mis vastab tegelikkusele. Ka minu arvamus ühtib sellega. Kuid raske on anda tõele täpset definitsiooni. Leidsin raamaturiiulist oma ema kooliaegse filosoofia leksikoni ja seal on tõde sõnastatud nii: tõde on tegelikkuse õige mõtteline peegeldumine, mida kontrollitakse lõppkokkuvõttes praktika kriteeriumi abil. Ka sellega olen ma nõus. Kui tegelikkus vaataks peeglisse, siis näeks ta seal tõde ja seetõttu võiks tõe ja tegelikkuse vahele tõmmata võrdusmärgi. See, mis on tõesti kindel ehk reaalne, on minu arvates absoluutne tõde. Kuid millised väited on kindlalt tõesed, seda ma absoluutse tõena ei tea
"Suvekooli" inimsuhted: reaalne ja ebareaalne" Suvekooli lavastuses kõikidel kuuel inimesel on erinevad iseloomud, poeg, kes pidevalt kiusab ja ajab hulluks oma vanemad, naine, kes kannatab välja oma mehe tegevust kuna armastab teda, ema, kes püüab olla ükskõikne, kuigi ei tule tal see hösti välja, peategelase isa, kes annaks kogu varanduse ära selleks, et poeg sõidaks ära ja kunagi enam tagasi ei tuleks, hull tädi, kes joookseb ringi, naerab siis kui naljakas pole ja vastupidi ning tähelepanu püüdmiseks ennast igakord ära uputada tahab, lõpuks peategelase äi, spontaanne kitarriga laulja, kes ei mõista miks poeg oma vanemaid erinevatel kommetel vanemaid segadusse ning hulluks ajab. Ei ole see tavaline perekond. Selliseid omavaheliseid suhted on loomulikult olemas, kid kas need kõik kokku ja ühes kohas, jääb aga küsimuseks. Hullud tädid ma arvan, et on reaalselt o...
Zoroastrism ÜLDINE Zoroastrism (masdaism) on vanairaani dualistlik usund. See pärineb esimesest aastatuhandest eKr Zoroastrism on varaseim teadaolev dualistlik ja maailmalõpust kõnelev usund. Põhineb prohvet Zarathustra õpetustel, kes seda reformis 6. saj eKr ja pani aluse püha raamatu Avistale. ÜLDINE Zoroastrism põhineb võitlusel valguse ja headuse maailma ning pimeduse ja kurjuse maailma vahel. Valguse ja headuse maailma valitseb jumal Ahuramazda Pimeduse ja kurjuse maailma valitseb jumal Angramanju, kes on ka ühtlasi Ahuramazda kaksikvend. ZARATHUSTRA Kreeka keeles Zoroaster Sündis pronksiajal Spitama klanni. Töötas preestrina Tal oli naine, kolm poega ja kolm tütart. Tõrjus eemale pronksiaja mitmejumala klassistruktuuriga Iraani religiooni Oli loomaohverduste vastu Suri 70-aastasena ZARATHUSTRA VISIO...
Näevad, inimese omast sellega, et arvuti lihtsalt keeldub töötamast protsessid(sündmused, seisundid) on Jumala et kass on tusane siis kui ntx kass istub omaette ja saba kui meie oleme palunud tal midagi abstraktset teha, mis poolt ette määratud ning ka kooskõlastatud. käib jne. Rõõmus on kass siis kui mängib ja nurrub.... ei ole arvuti võimuses ja see avaldub kokku jooksmisega Materialism- On filosoofia suund, mis peab või annab meile akna ,,VIGA!". Taskuarvuti annab meile mateeriat primaarseks ja seega teadvust ja sildi ,,ERROR". vaimu sekundaarseks. Materialistide arvates koosneb reaalsus lõppkokkuvõttes mateeriast. Materialism on idealismi vastand idealistide arvates on reaalsus oma põhiolemuselt vaim. Seisukoht, mille järgi
Saladus ,,Saladuse" põhitees on, et me ise loome oma reaalsuse. ,,Saladus" annab meile võtme, kuidas seda kõige osavamalt teha. Raamatu peategelaseks on universaalne külgetõmbeseadus, mille sisuks on tõestatud teadmine, et sarnane tõmbab sarnast, meie mõtted ja tunded on justkui magnetid ja see toimib alati, hoolimata sellest, kas meie sellega arvestame või mitte. Aastatuhandete jooksul kinnitust saanud tarkused ei leia paraku aga tihtipeale kasutust, olgugi nad teada ja kättesaadaval. ,,Saladus" teeb loomisprotsessi ja selle olemuse lugejale nii arusaadavaks, et pärast lugemist on raske seda oma elus mitte kasutada. Ja kehtib see igas valdkonnas alates tervisest, suhetest, rahast, tööst, loomingust kuni maailma üldise heaoluni välja. Raamat meenutab lugejale ka seda, kui oluline on ära tunda ja endale selgeks teha oma tõelised kutsumused ja soovid, mis on juba pool teed eduni, mille saavu...
JOHN LOCKE, Teine traktaat valitsemisest Kulla Kroon 10HP 1. Milised on põhilised teemad, mille üle Locke tekstis arutleb? Locke arutleb poliitilisest võimust,loomu-ehk vabaduseseisundi ja sõjaseisundi erinevusest ja nendest üldiselt.Ühiskonna ja poliitilise võimu mõjust kahele viimasele seisundile ning vabadusest. 2. Millise võimu (alg)allikaga Locke ei nõustu? Locke ei nõustu R.Filmeri õpetustega, et valitsejavõim on tulenenud Jumalast ja kõik maailma valitsejad on saanud oma võimu pärandina Aadamalt.Samuti ei nõustu Locke sellega,et võimuvalitsejal on absoluutne võim oma alamate elude,vabaduse ja varanduse üle ning see, nende tahe, on muutumatu ja jumalik.Ei ole ju enam maailmas perekonda, keda saaks pidada vanimaks või võimu pärijaks,seega on Locke arust vale arvata,et kogu võimu allikas on Aadamalt tulnud. 3. Mida peab Locke poliitiliseks võimuks? Kas te nõus...
THEODOR ADORNO -- KUNST SUBJEKTIIVSE VABADUSE KAITSEL Adorno side marksismiga on komplitseeritud. Adorno põlgab sotsialismi nagu kõiki teisigi instrumentaliseeritud mõistuse rakendusi. Sarnaselt Paul Virilioga arvab Adorno, et igas heas idees on varjul pahupool (lennuki leiutamises allakukkumine, majanduses varimajandus jne.) ja instrumentaliseeritud mõistust kasutatakse paratamatult valedes tingimustes ja seatakse ohtu subjektiivsus e. indiviidi vabadus. Olles ülikriitiline Hegeli absoluutse mõistuse idee suhtes (samuti valgustuse, platonismi jt. mõistuse ülistuste osas), absolutiseeris Adorno Hegeli sobimatuse (non-identy) subjekti ja maailma vahel. Nii on Adorno igasuguse reduktsionismi (ideele taandamise) ...
20 sajandi teadusfilosoofilised debatid Popper, Kuhn, Feyerabend Viini ringi filosoofid pidasid teaduslikkuse kriteeriumiks verifitseeritavust. Teaduslikuks võib pidada vaid neid teooriaid, mida põhimõtteliseltki on võimalik empiiriliselt kontrollida. Selle arusaama järgi on kõik faktide põhjal üldistatud teooriad õiged. Seda kritiseeris Karl Popper, kelle nägemuses faktidest ei tulene tingimata teooria faktide põhjal tehtud järeldus võib pigem asjade seostamise harjumusele viidata. Samuti ei pruugi faktid teooriat lõplikult kinnitada. Popper pakkus teaduslikkuse kriteeriumina välja falsifikatsiooniprintsiibi, mille kohaselt teooria peab olema ümber lükatav. Teadusliku teadmise kumulatiivse kuhjumise vastu vaidles veelgi enam Thomas Kuhn, kelle arvates teadust mõjutavad nii ühiskondlik taust kui psühholoogilised tegurid. Teadlased töötavad teineteist mõjutades teatava paradigma raames, üritades uuritavat ...
VÄLJENDUS E. EKSPRESSIOONITEOORIAD Kerkisid esile romantismi mõjul seoses pettumusega religioonid ja teaduses. Usk ülemaisesse, aga ka välismaailma autentsesse kujutamisse nõrgenesid. Teisalt on ET-e taga ka soov leida kunstile teaduse kõrval tähendus, milleks sai tegelemine inimese siseilmaga. Mõneti ennetati psühholoogiateaduse sündi. Esmakordselt saab täis tähelepanu kunstnik kui loovisik. Loogiliselt rangel kujul väljendatuna jäävad ET- d ühekülgseks ja poolikuks. Musternäide on Tolstoi, kelle järgi kunst vaid rõhutatult vooruslike tunnete edastamine. Nii välistatakse enamik kunsti sahtlissekirjutajad (Kafka, Dickinson), näitekunst, reklaam. See, kes tekitab tehnikate najal hirmu v. pisaraid, ei kanna ju mkidagi üle. Kas emotsioon on kunstnikus, publikus või meediumis. Kuidas saab materiaalne ese kanda emotsiooni, nt punalipp revolutsioonilist meelsust? Isegi kui eeldada, et inimene on alati mõne emotsiooni meelevallas, kuidas ...
CARL GUSTAV JUNG Freud -- neuroosid -- hüsteeria Jung -- psühhoosid -- (kinnis) ideed Jung alustas Freudi toetades. Jungi assotsiatsioonide uuringud ja kompleksiteooria toetasid Freudi väljatõrjumisteooriat. Peatselt hakkab Jung Freudi seksuaalteooria fundamentaalsust kritiseerima. Jungi huvitab enam erinevate kultuuride võrdlemine. Jungi ei huvita üksikisik js seks, vaid ideed, nende tagapõhi. 1912. a. pakub Jung välja libiidokontseptsiooni, millega lööb Freudist lahku, iha ja vaimsed häired on Jungi arvates põhjustatud kollektiivsest alateadvusest. Jungi koolkond vastandab end psühhoanalüüsile, nimetades oma distsipliini analüütiliseks psühholoogiaks. Jungi nägemus on alateadvusel ebaisikuline, universaalne, kollektiivne aluspõhi: PERSONA e. MINA ÜHISKOND e. ISIKSUSLIK ALATEADVUS MASK KOLLEKTIIVNE ALATEADVUS I Maailma...
1. Tunda filosoofia valdkondi (metafüüsika, epistemoloogia, eetika, loogika, esteetika) ning mida nad uurivad. Metafüüsika - küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika eelnes tunnetusteooriale. Tänapäeval ei ole metafüüsika populaarne, valitseb relativistlik-liberaalne kõigi arvamuste suhtelisus. Kuna maailm ei ole enam metafüüsiliste küsimuste jaoks avatud, siis elab moodne filosoofia igavesti oma lõppu läbi. Käesoleva kursuse lähtekohaks siiski, et metafüüsika on esimene filosoofia -- mitte ainult ajalooliselt, aga ka tähtsuse poolest
Kui midagi on võimalik teha, siis tee seda. Kui midagi pole võimalik teha, ära muretse. Siis seda lihtsalt ei saa teha. Ära muretse. Tänapäeva maailmas jooksevad inimesed pea päevast päeva ringi tehes asju ja muretsedes asjade pärast, mis tegelikult ei oma mingit tähtsust. Tihtipeale ronime me enda nahast välja, et teha midagi, mis esmapilgul tundub võimatu. Mõnes mõttes on see hea, et me üritame aga samas me muretseme ka asjade pärast, mille muutmiseks me tegelikult võimelised pole. Kui elaksime mõtte järgi, mida üks budist on öelnud:,,Kui midagi on võimalik teha, siis tee seda. Kui midagi pole võimalik teha, ära muretse. Siis seda lihtsalt ei saa teha. Ära muretse.'' Arvan, et palju asju jääks tegemata. Tean ka omast käest, et on palju, mis esmapilgul tundub ilmvõimatu, kuid kui asja lähemalt uurides, saan ma sellega hästi hakkama ja leian oma probleemile lahenduse. Kindlasti antud asja tegemist ür...
I OSA Minu tõlgendustehnikad: eelnevalt ja juba aastaid olen kasutanud teksti allajoonimise tehnikat. Sest see on siiani tundunud minu jaoks kõige lihtsam viis tekstist olulise informatsiooni kiireks leidmiseks ning käsitlemiseks. Vähemal määral olen kasutanud ka tekstist kokkuvõtte kirjutamise moodust. Sest tekstist olulisema leidmine ning selle kirjapanemine annab palju lihtsama ja loogilisema pildi sellest, millest tekstis juttu on ning mis on teksti põhiline mõte. Proovides erinevaid tõlgendustehnikaid, jõudsin järeldusele, et üsna kasulik viis on ka teksti liigendamine alateemadeks, ehk siis teksti liigendamine osadeks küsimuste abil. Selle tehnika abil ei pea uuesti lõiku läbi lugema, et teada saada mis on seal kasulik informatsioon, vaid kohe küsimust lugedes aitab see mul keskenduda sellele, mida on mul konkreetsest tekstilõigust tarvis. Üks edaspidiselt kasutatav meetod on ka jooniste ning mõtteskeemide tegemine. See aitab üsn...
Aristoteles elas aastatel 384322 e.m.a. Aristoteles oli keskmisest väiksemat kasvu. Ta oli õilis ja heasüdamlik mees, kes armastas oma perekonda ja sõpru, kohtles oma orje hästi. Ta sündis Stageiras (Lõuna-Makedoonia) polises, mille olid asutanud kolooniana kreeklased. Päritolult oli Aristoteles seega kreeklane. 18-aastaselt läks Aristoteles Ateenasse ning asus õppima Platoni Akadeemias. Temast sai Platoni üks andekamaid õpilasi. Tõsi, teoreetilised lahkhelid Platoniga tekkisid Aristotelesel juba sel ajal ning hiljem asutas Aristoteles oma kooli. Lahkhelisid olevat tekkinud ka proosalisemates küsimustes. Nimelt pööras Aristoteles suurt tähelepanu oma välimusele, mis aga Platoni arvates polnud kohane tõelisele filosoofile. Aristoteles muretses oma riiete ja jalanõude pärast, lasi endal juukseid lõigata (Platon seda ei teinud). Tema näos olevat väljendunud kõrkus ning tema esinemised olevat olnud ülespuhutud. Vanemaid inimesi võis se...
Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused Mis on filosoofia? · Filosoofia on üks ühiskondliku teadvuse vorme. Tema eripära seisneb selles, et ta seletab maailma ja inimese kohta selles maailmas ratsionaalsete mõistete süsteemi abil · teaduslik püüe lahti mõtestada kõiki inimese ja maailmaga seotud probleeme Mis on filosoofia eesmärgiks tekkides? · Filosoofia tekib orjanduslikus ühiskonnas kui püüe lahendada kultuuri arengu vastuolusid. Millised on 4 filosoofia tekkimise eeldust? · 1. mütoloogia · 2. teaduste alged · 3. argiteadvus · 4. ühiskond teatud arengutasemel Milline on filosoofia põhiküsimus? · Kuidas on seotud materiaalne vaimsega, s.t. teadvuse ja olemise vahekorra küsimus. Nimeta 3 põhjust, miks on see filosoofia põhiküsimus. · 1. ta määrab ära filosoofilise kooli kuuluvuse ühte kahest suunast · 2. määrab ära kõik muud filosoofilised probleemid · 3. annab suuna inimkonna ja
Isaiah Berlin Ruudi Vinter & Liisa Aavik 10a & 10c Millest me räägime * Isaiah Berlin * Tähtsamad saavutused * Töö filosoofina Isaiah Berlin * 6.juuni 1909(Peterburg, Venemaa Tsaaririik) - 5.november 1997(Oxford, Inglismaa) * Briti sotsiaal- ja poliitiline teoreetik, filosoof Tähtsamad saavutused * Tõlkis Ivan Turgenevi teoseid inglise keelde. * Briti Diplomaatiline Teenistus * Alguses töötas All Souls Kolledzis, Oxfordis * 1957-1967, Chichele sotsiaal- ja poliitilise teooria professor, Oxfordi ülikool * 1963-1964, Aristotelese Seltsi president * Oluline roll Oxfordi Wolfsoni kolledzi asutamisel * 1957 löödi rüütliks * 1971 pälvis teeneteordeni (Order of Merit) * 1974- 1978 Briti Akadeemia president * 1979 Jeruusalemma preemia * Iga-aastased Hampsteadi sünagoogi ja Wolfsoni kolledzi Isaiah Berlini loengud Töö filosoofina · "Liberalismi kaks tähendust" · Valgusajastu vastane liikumine · Väärtuse plural...
SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE 2012 sügis -- 31.12.2012 00:00 1.-2. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna ,,filosoofia" etümoloogiat. Sõna ,,filosoofia" on võetud kreeka keelest ning tähendab tarkusearmastus. Sõna esmatarvitus pole väga selge, u 5-4 saj. e.m.a Herodotos oma töödes. Esimeseks filosoofiks peetakse sageli Thalest (6. saj. e.m.a) 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised? Iga filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. Koolkondi seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest: põhiprobleemidest ja meetoditest mida ei panda igapäevaselt kahtluse alla. 3. Nimetage teoreetilise ja praktilise filosoofia valdkondi. Teoreetiline filosoofia: epistemoloogia (teadmisega seotud küsimused), metafüüsika (olemisega seotud küsimused), keelefilosoofia (käsitletakse probleeme, mis tekivad keelelistest
KANT-Kostmine küsimusele: mis on valgustus? KÜSIMUSTE VASTUSED 1) Millised on need kaks tegurit, mille tõttu inimene viibib valgustamatuse seisundis? Selgitage lühidalt milles on nende kahe teguri oluline erinevus. Kant väidab, et valgustus on iseseisvalt mõtlemiseks vajaliku julguse/mehisuse ja otsusekindluse saavutamine. Selleks on vaja väljuda omasüülisest alaealisusest. Inimene viibib alaealisuse seisundis laiskuse ja arguse tõttu. Laiskuse puhul eelistatakse olla juhitud teiste inimeste nö juhtide arvamuste poolt, sest nii lihtne on kui kõik otsustatakse sinu eest ära ja selle tüütu kohustuse pärast oma pea vaevamine jääks ära. Laiskus segab inimest väljuda alaealisust, kuna on ka teised võimalused elus hakkama saada kasutamata oma aru raamatud, arstid jne. Arguse puhul ei julgeta iseseisvalt mõtlema hakata, sest vabatahtlikult liidri positsiooni omandanud isikud tahavad oma nö karja (alaealisuse seis...
Küsimused: Mis on maailm? Bibihhin, ,,Maailm" I loeng Mis on maailm tema arvates? *ei annagi lõplikku definitsiooni *Maailm on see tervik, millest moodustub inimese jaoks see, kus ta on. Lk 1693 Meeleolu seos maailmaga: *meeleolu kaudu tajume me seda tervikut. Meeleolu kaudu algab küsimus olemise üle. Filosoofia algab meeleoluga, mingisuguse tundega. (lk 1694) Mis on meeleolu? Milleks seda bibihhinil vaja on? (lk1698) *meeleolu tuleb siis, kui rutiin katkeb. 2. Eetika ehk praktiline filosoofia Küsimused eetika kohta: 1)klassikaline (kuni 18.saj): 1. Milline on hea elu? 2. Milles sea hea elu seisneb? 3. Mida teha, et elu oleks hea? Kasutati ka eudaimonia õnn(Aristoteles): 1. Mis on õnn? 2. Milles õnn peitub? 3. Mida teha, et olla õnnelik 2)uusaegne(modernistlik) 1. Mis on õiglus? 2. Milline on õiglane tegu? 3. Kuidas tuleb käituda, kas enese või teiste suhtes? Küsimus heast ja õnnelikust elust on asendunud küsimusest selle kohta, kuidas käituda teiste
Kodutöö nr 2. 2/4 teisipäev, 08.00 Platon ,,Politeia" Põhiidee: Me ei ela tõelises maailmas ning sellest pääsemiseks peame laskma oma mõistusel areneda ning end vaimselt harima, kuid ei tohi hakata ennast teistest paremaks pidama. Seetõttu ongi parim riigi valitseja filosoof, kes on saanud hea hariduse ning omandanud palju kogemusi, või keegi, kellest võiks kunagi saada filosoof. Sisu: Arutletakse selle üle, kuidas mõned inimesed elavad ignorantsuses (koopas) ning püsivad sama koha peal paigal. Mugavuse tõttu ei üritatagi pimedusest välja murda ning maailmavaadet avardada ning arvatakse, et piisab sellest, mida juba teatakse. Kui kedagi sunnitaks maailmapilti muutma ilma eelneva harjumiseta, tekiks pigem ilmselt trots ning hirm ning joostaks tagasi vana ning tuttava juurde. Seetõttu tuleb neid vaid õigesti suunata ehk siis inimesi harida, et neid õigele teele juhtida. Kuid vahend teadmisteni jõudm...
Armastas olla kirjavahetuses kuninglike isikutega. Descartes kirjutas oma viimase teose, "Hinge passioonid" kirjavahetuse tulemusena, mille ta pidas Böömimaa printsess Elisabethiga. Teos on kirjutatud prantsuse keeles ning avaldatati Amsterdamis ja Pariisis 1649. FILOSOOFIA Filosoofia sarnaneb tema arvates puuga: juured on metafüüsika, tüvi füüsika ja oksad - ülejäänud (rakenduslikud) teadused. Nagu õunapuu vilju korjatakse okste, mitte tüve või juurte küljest, nii ilmneb ka filosoofia kasulikkus rakenduslike teaduste juures. Süstemaatlise kahtluse meetod. Kõiges peab kahtlema, milles saab kahelda. Ainukeseks teeks, kuidas mõistust kõigist eksimustest korraga puhastada, on Descartes'i arvates kahtlemine kõiges. Mida iganes saab küsida, peab ka küsima. Autoriteet, komme või harjumus ei ole piisav põhjendus mitte miski muu ei kõlba peale tõsikindla teadmise. Tõsikindlaid teadmisi iseloomustab:
ideede kohta, meelelise maailma kohta on arvamus (doksa) · Platon uskus reinkarnatsiooni, hing kehastub taas (vahepeal on ideede maailmas) · Platoni õpetust ideaalsest riigist · Ideaalses riigis 3 seisust: valitsejad, sõjamehed, rahvas · Ideaalses riigis 4 voorust: tarkus, mehisus, harmoonia ja õiglus · Platoni ideaalne riik ning totalitarism, kunsti funktsioonid ideaalses riigis · Kogu ülejäänud filosoofia täiendused Platonile ARISTOTELES · Aristoteles (384-322 eKr), isa oli arst Makedoonia kuninga õukonnas, rajas Ateenasse oma kooli Lykeioni · Jagas kõik teadmised kolmeks: teoreetilised (metafüüsika, matemaatika, füüsika); praktilised (poliitika, eetika); loomingulised · Metafüüsika A teosed olemisest ja tunnetusest (järgnesid füüsikale), ise nimetas A seda esimeseks filosoofiaks (protei philosophia)
Kõike võetakse sõna-sõnalt. Räägitakse edasi nii, nagu aru saadakse. Sõnad takistavad aru toimimist, kui sõnu valitakse halvasti ning oskamatult. Teisel viisil aga sõnade defineerimine ning seletamine ei aita asja kergemaks teha. See ajab inimese aru samuti segadusse. 6) Kust rändavad inimvaimu iidolid (teooriaiidolid) ja miks neid nii nimetatakse? Inimvaimu iidolid rändavad meile filosoofilistest õpetussõnadest. Nimetus on tulnud sellest, et nad sõltuvad filosoofia teooriast. 7) nimetage lühidalt vähemalt 3 (7-st) hõimuiidoli erinevat liiki (koos sellega millele see liik vastandub ehk milline tunnetatavast jääb arvesse võtmata) Ühed hõimuiidolid on niisugused, mis pärinevad inimvaimu substantsi rahutust liikumisest. Teised, mis pärinevad selle ahtusest. Kolmandad aga substantsi ühtlusest. Kõik nad erinevad üksteisest, sest ahtus tähendab kitsast ehk see on piiritletud, sellele on piirid seatud
moodustatud ideed. Elu ja looming Aastatel 1625-1628 elas Pariisis ning puutus kokku matemaatik Marin Mersenne'i ja tema ringkonnaga; Sel ajal tegeles optika, algebra ja tajuteooriaga; 1628.aastal emigreeris Hollandisse, kus töötas oma teoste kallal; Elu ja looming Esimene avaldatud teos, 1637, "Arutlus meetodist mõistuse õigeks kasutamiseks ja tõe otsimiseks teadustes"; Aastal 1641 järgnes tema peateos "Meditatsioonid esimesest filosoofiast"; Kolm aastat hiljem avaldas ta filosoofia printsiibid. Elu ja looming Elu lõpul kolis Stockholmi, et õpetada Rootsi kuningannale filosoofiat; Haigestus kopsupõletikku ja suri 1650.aasta talvel 54-aastasena. Descartes'i vaated Arvas, et igasuguste õpingute eesmärgiks peab olema intellekti arendamine, vaimu kultuur ja oskus väljendada hästi argumenteeritud ja tõeseid otsustusi; Eeskujuks pidas ta matemaatikat; Eesmärgiks oli luua selline filosoofia, mis oleks sama range kui matemaatika ja mis
siis oleks nad väga vähesega hakkama saanud. Tuuakse näide obeliski tassimisest inimjõul ja selle lõpus tõdetakse, et ükskõik kui suure töö puhul, ei saa rakendada üksikute inimeste jõude ega ühineda kõik jõud. Juhitakse tähelepanu kahele asjale. Esiteks võivad noored võivad laita vanemaid kui nad üritavad midagi uut teha, sest see võib olla parem, selline tee rajamine on õiglane, sest sellel puudub mõjuvõim. Teiseks ütleb Bacon, et filosoofia mida tema kuulutab ei tule kasuks praktilises elus. Öeldakse, et filosoofilised koolkonnad ei ole üksteisega sõjas vaid täiendavad teineteist, samas leides et tema kuulutatud filosoofiat on raskem inimeste hõlmata. Teksti peamine mõte on, et ta kutsub üles oma mõttemaailma muutma õppides asju sügavamalt tundma ja alles siis kasutama oma otsustusvõimet. I aforism Inimene on loodusest täielikult sõltuv. Ta suudab loodust ära kasutada millegi tootmiseks ainult
Descartes 1. Descartes ütleb, et on palju asju, milles lihtsalt ei saa kahelda, kuigi need on võetud meeltest. Ta toob näiteid: et ma olen praegu siin, istun kamina juures, mul on talvekuub seljas, ma puudutan kätega seda paberit jms. Ta nendib, et selliseid asju võib näha ka unes. Seejärel ütleb ta, et ärkveloleku ja une vahest on aru saada: unesolijale ei tundu ümbritsev nii aredana kui ärkvelolijale. Samas tunnistadas, et teda on teinekord unes petetud ja ta pole tajunud vahet kahe seisundi vahel. Sellest järeldab, et une ja ärkvel-oleku vahel vahet teha on võimatu. Autor toob sisse paralleelid kujutava kunstiga. Ta leiab, et unes nähtu on nagu maalidel kujutatu seda saab vormida ainult tõeliste asjade sarnaselt. Isegi tahes luua väga ebatavalist olendit lõpeb see sellega, et segatakse kokku erinevate loomade kehaosi. Isegi, kui suudetakse luua midagi täiest fantastilist, siis värvid millest ...
Kordamine filosoofia eksamiks 1.Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Loov teadmine, praktiline teadmine, teoreetiline teadmine. Loov teadmine on poeetiline teadmine. Teadmine mis aitab midagi ära teha, tekitada, sünnitada.Ala oskusteave. Teoreetiline teadmine - vaid iseenda , mitte millegi muu pärast. Praktiline teadmine (eetiline teadmine) võimaldab hästi ja õnnelikult elada. Sofia käib teoreetilise teadmise alla .Sõnas filosoofia sisaldub sõna philos sõber, armuke ja sõna sophia- tarkus. Filosoofia on tarkusearmastus. 2
Filosoofia KT 1. Immanuel KANT (1724-1804) Ema kaudu oli Kant saksa päritolu. Kanti soontes voolas ka sotlase verd. Kanti isa oli sadulsepp. Immanuel oli peres neljas laps. Tal oli kolm venda ja seitse õde, kuid ellu jäid vaid üks vend ja kolm õde, teised surid varases nooruses. Perekonnas valitsesid pietistlikud veendumused ning elu oli väga kombekohane: siin ei nähtud midagi sündsusetut ega kuuldud midagi kõlvatut. Varases nooruses oli Kant häbelik ning hajameelne, mis takistas tema õppetööd Friedrichi kolleegiumis. Alles vanas eas sai Kant lahti häbelikkusest, kui see muutus tagasihoidlikkuseks. Ema suri, kui Immanuel oli 13aastane (isa surma ajal oli ta 21aastane). Täites ema soovi, astus ta ülikooli usuteaduskonda. Hiljem Kant veendus, et kutsumust tal vaimuliku elukutseks ei ole ning häälgi oli selleks liiga nõrk. Kant kuulas lisaks matemaatika-, filosoofia- ja füüsikaloenguid ning tema kaaslased ei saanudki aru, mis elukutseks ta...
„Kõikidest olenditest, kes hingavad ja elavad maal ei ole kusagil kedagi õnnutumat inimesest“. Homer. Kirjanik pöördub ühe väga tähtsa aktuaalse probleemi poole. Õnne ja ebaõnne roll inimese elus. „Elu tekitab meile pidevalt pettust nii suures kui ka väikeses. Kui ta annab lubadusi, siis peab ta nendest kinni või peab kinni ainult sellest, et näidata kui vähe soovitud oli soov. Kui elu annab midagi, siis ainult selleks, et see ära võtta, nii võib formuleerida teksti põhimõtted.“ Filosoof pöördus selle probleemi poole, et elu sunnib meid iga päev kord rõõmustama, pidutsema ühe või teise sündmuse puhul. Kirjanik paneb meid mõtlema „Elu oma igatunniste, igapäevaste, iganädalaste ja igaaastaste, väikeste ja suurte probleemidega, petetud lootuste, ebaõnnestumiste ja pettumustega – see elu kannab endas paratamatute kannatuste selgeid märke, on raske mõista, kuidas seda näha, kuidas võib uskuda, et elu eksisteerib selleks, et tänulikkusega ...
KONTROLLTÖÖ FILOSOOFIAST, 11. kl Usundid 1. Mis on maailmausundi peamine tunnus? (1p) See, et usundil on väga palju järgijaid üle maailma. 2. Mis on polüteistliku ja monoteistliku usundi vahe? (1p) Kui monoteistlikus usundis on jumalaid üks, siis polüteistlikus usundis võib olla neid mitu. 3. Märgi ristiga, milline neist usunditest on polüteistlik ja milline monoteistlik? (3p) Usund Polüteism Monoteism Hinduism X Budism X Taoism X Konfutsianism X Judaism X Kristlus X Islam X 4. Kuidas nimetatakse järgmiste usundite pühasid tekste? (5p) Usund Pühakirja nimetus Hinduism Veeda Budism Kaanon: Tipitaka Judaism TaNaH ehk Vana Testament Kristlus Piibel: Vana ja U...
Vaatamata raskele õppekoormusele on tema kirjatööde maht suur ja mõned tema tööd kuuluvad kõige tähtsamate teoste hulka, mis iial kirjutatud. Ta oli väga huvitatud 18.sajandi Euroopa vaimuelust ja temast endast sai silmapaistev mõtteteadlane (Palviste-Kerner 1996). Nii on võrdlemisi lühidalt antud kuulsa filosoofi eluloost ülevaade raamatus Kolm kuulsat filosoofi. Võrdluseks toon sama filosoofi elulookirjelduse raamatust Uusaja filosoofia. Kant oli saksa filosoof, kelle tunnetusteooria osutus pöördeliseks filosoofilise mõtte ajaloos. Temast on raske aru saada, kuid me ei peagi taotlema täieliku mõistmist. Teiste filosoofidega võrreldes võib suuremat huvi pakkuda Kanti isik. Tema kohta arvatakse, et nagu Sokratesegi puhul moodustasid tema elu ja filosoofia terviku, st ei vastanud teineteisele. Kant elas filosoofielu ega mugandunud võimudega. Kanti soontes voolas sotlase verd
Mehed, naised ja võrdõiguslikkus Väga palju räägitakse just meeste ja naiste vahelistest teemadest. Kõige kuulsam teema on meeste ja naiste vaheline võrdõiguslikkus. Võrdõiguslikkus on naiste ja meeste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel. Milline on meeste ja naiste positsioon looduses ja ühiskonnas ning kas võrdõiguslikkuse teema on õigustatud? Mees ja naine toimivad täiesti erinevalt. Inimeste esivanemateks peetakse inimahvi. Kui vaadata loodust, kust inimene on arenenud ja milline ta praegu on, siis võib öelda, et mitte mingil juhul ei ole naine ja mees looduse ees võrdne. Mehed on suurema kasvuga ja võimekamad. Naised see-eest on väiksemat kasvu ja võimekuselt mitte nii head kui mehed. Juhul kui me mõistame võimekuse all võimet teha raskemat tööd. Samas on ka asju mis on antud naistele ja meestele looduse po...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
