Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Kategooria filosoofia - 35 õppematerjali

Filosoofia >> Filosoofia
thumbnail
2
doc

Distributiivne õiglus

Nii arvas Mill, kes kaldus oma vaadetelt utilitarismile ning kes pooldas laissez-faire süsteemi. Distributiivse õigluse küsimus on just selles kuidas jagada riigis hüvesid ja ressursse. J. Rawls arutles selle üle kuidas jaotada sotsiaalseid hüvesid ja kuidas teha seda võimalikult õiglaselt. Kuid kui ebavõrdne jaotus oleks rohkem kasu toov, siis peaks olema eelistatum hoopis see. Ta ei pooldanud utilitaristide enamuse heaolu teooriat vaid uskus, et õiglus tuleneb igaühe sisemusest õiglusest. Robert Nozick oli aga Rawlsi teooriate suhtes kriitiline. Eelkõige oli Nozick arvamusel, et riigi sekkumine ühiskonna ellu on vale, väljaarvatud tingimustel, mis puudutavad kodanike ja vara kaitsmisel. Nozick eristab kahte õiglusteooriat: ajaloolist ja lõppseisundi õiglust. Lõppseisundi õiglus annab võimaluse öelda, et k...

Filosoofia
116 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ühiskondlik leping

Ühiskondlikust lepingust Enne ühiskondlikku lepingut valitses inimeste vahel looduslik seisund ilma igasuguste seadustega, mis on nüüdseks iseloomulikud tsiviliseeritud ühiskonnale. Locke arvas, et just moraali tunnetav ja selle läbi enda loomulikke soove ja käitumist kontrolliv üksikisikute grupp saab eksisteerida sellises ühiskondlikus seisundis nagu seda on looduslik seisund. Niisiis võib pidada ühiskondlikku lepingut üleminekuks tsiviilühiskonda. Ühiskondlik seadus on ainuke seadus, mis loomu poolest nõuab üksmeelset heakskiitu, sest kodanike ühinemine riigiks on ju kõige vabatahtlikum akt. Riik on kord rajatud ning siis tingib elukoht vastava riigiga nõustumise. Riigi territooriumil elamine tähendab enda allutamist tema suveräänsele võimule. Kui näiteks inimesel on mõjuvõim enda keha üle, siis samamoodi on indiviid üks osa riigist ning seetõttu allutatud mingil määral suveräänsele riigile. Suverään tun...

Filosoofia
134 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Õiglus kui ausameelsus

Õiglus kui ausameelsus John Rawls seletab õiglust nö algsituatsiooni kaudu, mis eksisteeris tema arvates kujuteldavalt enne kogu ühiskonna loomist. Inimene ei tea, mis sotsiaalses rollis ta hakkab ühiskonnas olema, see teeb ta võrdseks teistega ning ei omanda talle algul mingit klassi ega positsiooni. Rawls jagab õigluse printsiibid kaheks- esimene printsiip eeldab, et oluline on eristada võrdsuse seda tähendust, mis on osa õigluse mõistest, võrdsuse sellest tähendusest, mis kuulub ühiskonna kui terviku ideaali alla. Teine printsiip täpsustab kuidas taganeda eeldustest mis tulenevad esimesest printsiibist ning aitab määratleda, millist liiki ebavõrdsused on üldse lubatavad. Kui aga leidub ebavõrdusi, mis rahuldavad teist printsiipi ja aitavad luua kõrgemaid eesmärke, on lausa loomulik, et seda võimalust mõistlikult kasutatakse. Kui isikutel on sarnased vajadused ja huvid või vastupidi, mis täiendaksid ükst...

Filosoofia
292 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vabadusest

Võimalus talitada just nii nagu endale õige tundub. Paraku ollakse ühiskonnas kui grupis ning võimatu on lahkhelide mittetekkimine. Iga indiviid on vaba ning püüdleb sotsiaalse võrdsuse poole, kuid teda piirab ühiskond kui tervik teistest indiviididest, sest igal kodanikul on oma arvamus, nägemus ja väärtused. Kuidas aga saab moodustuda sotsiaalne kogum, mis üksmeelel organiseerib riigi rahumeelset toimimist kui indiviidid on nii erinevate vaadetega? Inimesed poleks suutelised omama sarnaseid kui mitte samasid põhimõtteid, et saaks toimima ühtne inimeste vabadus. Igaühele võib tunduda, et valikuid on piiramatult ning mõtlematult hakatakse kuritarvitama demokraatia mastaapseid võimalusi. Kuidas oleks võimalik arvestada kõikide huvisid nii et keegi ei satuks vähemuse hulka, kes teatud seadusi pole nõus täitma ega aktsepteerima? Jo...

Filosoofia
243 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Võõrandunud töö

Võõrandunud töö Karl Marxi arvates on inimene üks osa loodusest- tegutsev ja reaalsusesse lülitatud inimene, kes töö kaudu on ühiskondlik, sest just seda töö oma loomult on. Töö võõrandumine aga on kapitalistlikus ühiskonnas loomulik ning seda on võimalik kaotada vaid töö tulemust inimestelt võõrandava ühiskonna purustamisega. Marxi arvates on võõrandumine tööst täiesti võõras ja omane vaid klassideta ühiskonnas. Tööline muutub üha enam vaesemaks, mida rohkem rikkust ta toodab, mida rohkem kasvavad tema toodangu võimsus ja maht. Mida rohkem kaupu ta loob, seda odavamaks kaup muutub. Aina kasvav ja aina enam tarbiv ühiskond ise loob olukorra, mil orjastab end justkui kapitali võimusesse. Töö ei tooda ainult kaupu: ta toodab ka iseennast ja töölist kui kaupa.. Asi, mille inimese töö toodab või produkt, on vastandunud tööle ja on tootjast sõltumatu. Töö tegelikkuseks muutmine kui töölise väljalülitamine...

Filosoofia
54 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Anarhismis

Kaasaegases anarhistlikus mótlemises on tóenäoliselt mitmeid uusi voolusid, aga Barbara Goodwini on viidanud konkreetsemalt just 2 uuele lahknevale anarhismi voolule tänapäeval: Anarhokapitalismile jar 60-70nadatel väljakujunenud liikumisele, mis idealiseerib inimese isiklikku pógenemist arenenud kapitalistlikust ühiskonnast ja tema nn vaimset vabanemist. Anarhokapitalism on iseenest huvitav teooria - kuigi on natuke raske ette kujutada kuidas ta täpsemalt aitaks kaasa inimühiskonna arengule saavutamaks sóltumatust, vabadust, vórdsust ja likvideeriks róhumist? :-) Loojaks peetakse Murray Rothbardi kes jóudis selleni, ühendades omavahel klassikalise liberalismi (mis taotleb reziimi kus oleksid tagatud óigused vórdsusele, vabadusele, julgeolekule ja omandile), individualistliku anarhismi (mis ei tunnista mingit ühiselu normingut, ei ühtegi ülemust ega alamust, vaid ainult vabade indiviidide, s.o. vaba ühiskonna vabade üksikliikmete isikli...

Filosoofia
34 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Eetika alused

sisemiste sanktsioonidega (häbi) 3) Universaalsed ( ei ole piiratud riigipiiridega, grupi, religiooniga) 4) Moraalinormide kohustuslikkust ei põhjendata viitega autoriteedile ( jumal, diktaator) vaid inimeste mõistusele või kokkuleppele või kasulikkusele. EETIKA Eetika tähistab moraali ja moraalifilosoofia valdkonda tervikuna. Ta on filosoofia haru, mis uurib moraali ­ õpetus moraalist. Sõna eetika tuleb kreeka keelest ethos- tähistab kommet, harjumust ja e`thos- tähendab iseloomu omadust. Keskseks küsimuseks on kuidas peaks elama? Sokratese arvates on elamist väärt vaid selline elu, mis on mõtestatud. Oma elu ja tegemiste üle järelemõtlemine aitab meil saada paremaks ja elada paremat elu. EETIKA OBJEKT- eetika uurimisobjektiks (ülesandeks) on põhjendada...

Filosoofia
210 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Ideede ajaloo kotspekst

07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel · Meetodid: Kanooniline e. tekstuaalne meetod Ajalooline e. kontekstuaalne meetod · Tekstuaalne meetod : Arthur Lovejoy. "The Great Chain of Being" 1936 Ideed on tsüklilised, pole progressi Universaalsed probleemid, ajatud ideed "Idee-ühikud" (unit-ideas), mis on ideoloogiate ehituskivid Suurte mõtlejate kanooniline rida Autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast · Kontekstuaalne meetod Cambridge'i koolkond (Quentin Skinner jt): Kaks olulist, omavahel seotud aspekti on välja jäänud: Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab Ajalooline kontekst ja keelelised konventsioonid · Kontekstuaalne meetod II Seetõttu vaja uurida: tekst...

Filosoofia
39 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kultuurilood

Kultuurilood I Eksamiessee Kultuurilugu on inimestele ja inimese loodud, kas siis käte või vaimuga. Kultuuriloos esineb järjepidevus, see on üleelanud võimuvõitlusi ja nälga ning läbi rahva suu püsima jäänud. Kultuurilugu on "suur lugu", sest see räägib suurtest tegudest ning kangelastest, olgu need siis inimesed või jumalad. "Väikeste inimeste" lugu, sest nemad on selle edasi kandjad. Suur osa kultuurilugudest ongi säilinud tänu suulise kultuuritraditsiooni olemasolule. See on kunstiteos, mis kasutab oma keelt võimalikult kõrgel tasemel, kandes edasi väärtusi. Üks olulisemaid on kahtlemata, 2050 aastat tagasi rootükiga savitahvlile kirjutatud, vana-sumeri eepos. Alles 19. sajandil avastas arheoloog Layland põrunud mineva linnast Gilgameshi tükid, mis aegamisi taastati. Sellise huku läbiteinud eepos, mille keskmeks on problemaatiline kun...

Filosoofia
110 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Filosoofid, kes räägivad teadusest

Philosophy Aristotle - four causes or better "becauses" because they are the 4 ways in which we use the word "because" or answer the question "why?" 1. Material cause: - what it is made of - why is the bridge strong? because made of steel 2. Formal cause: - what form, definition or property it has - why is this salt? because made of sodium and chloride 3. Efficient cause: - what initiated the change or movement - why did the baseball move? because someone hit it 4. Final cause: - what end or goal does it have? - why does he walk? because he wants to be healthy - also nature operates in terms of final causes - things don't happen spontaneously, every action that nature takes is for the sake of something, everything has a p...

Filosoofia
10 allalaadimist
thumbnail
16
pdf

Aprioorsus

Alfred J. Ayer Aprioorsus 1936 Meie poolt omaksvõetud seisukohta filosoofia suhtes võib mi- nu arvates õigusega kirjeldada kui üht empirismivormi. Sest em- piristidele on iseloomulik hoiduda metafüüsikast põhjusel, et iga faktipropositsioon peab osutama meelekogemusele. Ja isegi kui kontseptsiooni filosofeerimisest kui analüüsitegevusest em- piristide traditsioonilistest teooriatest ei leia, oleme seda näinud implitsiitsena nende praktikas. Ühtlasi tuleb selgeks teha, et end empiirikuks nimetades ei tunnusta me usku ühessegi neist...

Filosoofia
12 allalaadimist
thumbnail
9
pdf

Teiste inimeste vaim

Svenand496 ,,Keha ja vaim, nagu mees ja naine, ei ole alati nõus surema koos." 1 Charles Caleb Colton 20. sajandi keskel tõuseb fööniksina eraldiseisva distsipliinina tuhast tuhandete aastate vaimufilosoofia. 2 Elavaim küsimus tänapäeva maailma eksmerimentaal filosoofia suunal 3 on, hoolimata eriteaduste nagu bioloogia ­ neuroloogia ja teadvuseteaduse saavutustest, kas teistel isikutel on vaim ja kuidas me seda teame? Essees arutlen vaimu olemasolu tõese teadmise 4 võimalikkusest teiste isikute ­ eelkõige inimeste suhtes. Essee esimesel poolel arutlen paljunemise ja intellekti vahelist seost ja teisel poolel antud idee nelja, mitte täielikul määral õigustatud, võimalikku vastuargumenti: 1) analoogilisus,...

Filosoofia
28 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Normandia meredessandi eel: petteoperatsioonid ja õhudessant

Normandia meredessandi eel: petteoperatsioonid ja õhudessant Referaat Sisukord Sissejuhatus Teise maailmasõja üheks suurimaks pöördepunktiks oli Normandia dessant. Sellega avati Prantsusmaa rannikul teine rinne, mis võimaldas natsistliku Saksamaa väed purustada. Üldiselt mõistetakse D-Päeva all Inglismaalt Prantsusmaale saadetud meredessanti. Tegelikult oli aga suur osa meredessandi toimumisel ka D-Päevale eelnenud erinevatel petteoperatsioonidel ja ka enne meredessanti toimunud õhudessandil. Referaadi ülesandeks ongi heita rohkem valgust liitlaste korraldatud petteoperatsioonidele, mis võimaldasid meredessanti väiksemate kadudega korraldada; selgitada, mida täpsemalt tehti ning millised olid operatsioonide tulemused. Samuti on vaatluse all õhudessant Normandiasse ­ just see sündmus avas otseselt teise rinde ning oli ettevalmistuseks meredessandile. 1. Petteoperatsioonid 1.1...

Filosoofia
13 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Leibnizi ja Jumal

ESSEE Gottfried Wilhem Leibnizi Teksti põhjal Autori põhiväide, et maailm eksiteerib Jumala armu põhjal lihtsubstsantidest ehk monaadidest ja liitsubstantsidest ehk kehadest. Lihtsubstants on kaaluta ja osadeta mass. Ning neid on lõputul hulgal. Liitsubstants on aga keha koos oma monaadiga (hingega, vaimuga). Kui elussubstants on tekkinud, ei saa enam monaad kehast lahkuda ennem kui saabub nö. Surm. Pärast surma on monaad uuesti lihtsubstants. Loomad on oma monaadidega lihtsate monaadide seisundis, kellel ei täheldata tõdede järelduste tegemist. Neid lihtsaid monaade kutsutakse hingedeks. Aga need kes tunnetavad paratamatuid tõdesid, nimetatakse just selle tõttu mõistlikeks olenditeks ja nende hingi vaimudeks. Autor väidab, et kõik elusolendid tulevad esile eelolnud elusorganite seemneist. Tekib küsimus, et mis hetkel siis lihtsubstants liitub seemnega ja k...

Filosoofia
39 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kordamisküsimused filosoofias

Sokrates: sokraatiline meetod (loeng + ES lk 9-21) 2. Platoni ideedeõpetus (loeng + ES lk 22-37) 3. Platoni ühiskonnakäsitus (ES lk 37-43) 4. Aristoteles: ideedeõpetuse kriitika, metafüüsika, õpetus kategooriatest ja põhjustest (loeng + ES lk 44-67) 5. Aristotelese eetika: eudaimonism, kesktee, eluviisid (loeng + ES lk 67-74) 6. Descartes'i ratsionalism: kahtlus, tõsikindel tedmine, cogito ergo sum, keha ja hinge dualism (ES lk 103-118) 7. Kanti teoreetiline filosoofia: asi iseeneses, tunnetuse võimalikkuse aprioorsed tingimused, transtsendentaalne filosoofia, aru kategooriad, mõistuse ideed, traditsioonilise metafüüsika kriitika (ES lk 197-213) 8. Kanti eetika: kohus, kategooriline imperatiiv (ES lk 213- 220) 9. Nietzsche: platonismi ümberpööramine, nihilism, üliinimene (loeng + ES lk 307-331) Kirjandus - kohustuslik: ES = Esa Saarinen. Läänemaise filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini. Tallinn, 1996 (2002, 2004)...

Filosoofia
17 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun