Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja alalhoidmisel hädavajalik, mille puudumisel kannatab sõprussuhete kvaliteet, üksmeel perekonnas, efektiivsus tööl. .Kuulata, see tähendab mõista. Kuulamine pole üksnes info hankimine, vaid ka teise inimese aktsepteerimine. Kuulamisoskus on õpitav nagu teisedki suhtlemisoskused. Kuulamise etapid: · kuulmine füüsilises mõttes; · interpreteerimine kuuldu teadvustamine; · hindamine info olulisus, rääkija prestiiz ja karismaatilisus; · meeldejätmine; · vastamine reageerimine kuuldule, ka mitteverbaalne. · Kuulamise tüübid: · Sisu kuulamine eesmärk on salvestada kuuldu. Segavad tegurid viia miinimumini ja hoida tähelepanu püsivana. Oma peamiste probleemidega sidumine. · Kriitiline kuulamine eesmärk on kuuldu hindamine (loogilisus, faktide usaldusväärsus, järelduste u...
aastal, millal John Bowlby pakkus: "What is believed to be essential for mental health is that the infant and young child should experience a warm, intimate and continuous relationship with his mother... The long period of helpless infancy of the human species entails serious risks, so it is of crucial importance to survival, that the child and its mother should become attached." See tähendab, et laps peab tundma sooja ja jätkuvat suhet emaga. Vastasel juhul, toob see tõsisemaid probleeme lapse arengus. Kiindumus, seotus (attachment) - emotsionaalne side kahe isiku vahel, ema ja lapse suhte kvaliteedi näitaja · Emotsionaalne kohalolek · Soojuse väljendamine · Tundlikkus, reageerimine lapse vajadustele · Aktsepteerimine John Bowlby tööd 1950. aastate jooksul, olid alguses...
Lisa 10 ENESEKONTROLLISÜSTEEMI JUURUTAMINE Puhastamise registreerimine Ettevõtte nimi Kuupäev:....................................... Puhastamise teostaja Jrk.nr. Objekti nimetus Aeg Puhastamise lühikirjeldus (nimi, allkiri) Märkused 1 kasvuhooned põrand, kastmissüsteem Malle Piip tööpäeviti1 2 7.00 3 ladu...
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Andragoogika osakond Terje Üürike PRAKTIKA ARUANNE Eneseanalüüs Praktika koordinaator: lektor Marin Gross Tallinn 2009 Oma seitse nädalat praktikat läbisin ma AS Eesti Post koolitusosakonnas. Kuna Eesti Postis töötab kokku 3800 inimest, siis võin julgelt öelda, et organisatsiooni suuruse tõttu oli tegevust rohkelt ja sisseelamine ja asjadest arusaamine võtsid omajagu aega. Kindlasti ei saa ma öelda, et minu tegevuses midagi totaalselt ebaõnnestus. Seega püüan käesolevas aruandes anda analüüsiva ülevaate oma positiivsematest ja negatiivsematest kogemustest praktikaajal. Alustaksingi siis positiivsetest kogemustest, mida tuli ette üsna palju. Kõige meeldejäävamaks kogemuseks oli kindlasti Teenindusseminari organiseerimise abistamine. Kuna ma ei ole oma elus veel nii suurt üritust korraldanud ega aidanud korral...
Motivatsioonist _ majanduskool MOTIVATSIOON Motivatsioon inimese tegutsemist suunavad või energiaga varustav ajendid, põhjused, jõud - ,,miski" mis mõjutab inimese jõupingutuste püsivust ja eesmärki ning tema teotahet. Motivatsioon annab vastused küsimustele miks inimene midagi teeb, miks ta eelistab ühte tegevust teisele jne. Motivatsiooni tuleb arvestada ka seletamaks, kuidas inimesed ühte või teist nähtust enda jaoks seletavad st. kuidas tekivad/muudetavad on nende hoiakud. Motivatsioon on põhjapaneva tähtsusega üldise teadmise/hüpoteeside omaks võtmisel. NB! Uskumuste muutumine sõltub suuresti sellest, kui osav on inimene alternatiivseid seletusi välja mõtlema ja kui kõrgelt motiveeritud on ta seda tegema. Motiveeritud inimene: saavutab häid tulemusi; näitab üles entusiasmi ning energiat; on valmis vaeva nägema probleemidest ja takistustest ülesaamiseks; on valmis võtma vastutust; lepib kergemalt organisat...
Isiksus_majanduskool ISIKSUS Organisatsioon kõik ühendused, kus inimesed on kokku tulnud mingi eesmärgi saavutamiseks ja mida seovad struktuur, tehnoloogi ja strateegia Organisatsioonikäitumine (OK!) uurib inimkäitumist organisatsioonis keskendudes üksikisikut ja rühma puudutavatele protsessidele ja tegevustele. hõlmab ka organisatsiooni ja juhtimisprotsesside uurimist organisatsiooni pidevalt muutuvas sise ja väliskeskkonnas; huvitub eelkõige inimeste mõjust nendele OK õ- petus inimkäitumise seaduspärasuste rakendamisest organisatsioonis nende seostamine org struktuuri, tehnoloogia ja väliskeskkonnaga OK - rakenduslik käitumisteadus, mille eesmärk on kaardistada laialdased praktilised ja teoreetilised teadmised, et avardada teadmisi inimkäitumise keerukusest ning anda teadmisi juhtimise mõtteviisist ja tegutsemisest Organisatsiooni liikmeskonna moodustavad üksiksikud, kelle käitumine ja omavahelised s...
Hirm Koostaja: Liisa Leonova Hirm on tundmus, mis tekib olendi turvalisust ähvardava olukorra puhul, kui ei teata, kuidas ohust pääseda või paistab, et enda turvalisust ei saagi tagada. Klassikalise tingimise teel tekib hirm, kui hirmutav olukord seostub neutraalse stiimuliga. Hirm motiveerib vältimiskäitumist - vältimine vähendab hetkeliselt hirmu ja see omakorda kinnitab vältimist ega lase reaktsioonil kustuda. Haiguslikku hirmu nimetatakse ka foobiaks. Foobia ehk haiguslik kartus on ärevustunne, mis tekib mingi kindla nähtuse või elusolendi ees, mida tajutakse tegelikust ohtlikumana. Selliseid objekte või situatsioone hakatakse vältima või talutakse neid väga suure ebamugavustundega. Foobses situatsioonis tuntakse kõrgenenud ärevust, mis väljendub kehaliste sümptomitena - südamekloppimine, hingeldamine või hingetuse tunne, higistamine, külma- või kuumaho...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Lapsehoidja õppekava psühholoogia Kadrin Pilvar Referaat Dr Tim Elmore LAPSE KASVATAMINE JUHIKS. Juhendaja: Marju Koor Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................2 TE TAHATE, ET TEIE LAPS OLEKS JUHT...............................................3 LAPSE ELUS OLU...