Minu luuleraamatus tuleb juttu 70ndate aastate parimast ja ühtlasi ka minu lemmikluuletajast Juhan Viidingust. Miks ta mulle meeldib? Võibolla sellepärast, et ta luule on nii sügavamõtteline, kaasahaarav ja ühtlasi ka mõtlemapanev. Või hoopis seepärast, et mängus on salapärasus, mis tekkis seoses pseudonüümi kasutamisega? Arvan, et ülaltoodud põhjused on kõik ,,õiged". Neid on ehk veelgi, aga kahjuks ei jätkunud teda kauaks. Ta oli kuulus. Ja on ka praegu. Hinnatuks tegid ta suurepärased luuletused ja hea enesehinnang. Nagu rääkis Kaarel Tarand, olid Viidingu värvid must ja valge kaks kõige erinevamat värvi. Samade värvidega on illustreeritud kõik ta luulekogud, ent ka tema luulet iseloomustades võib selle kohta öelda must ning valge. Väga kontrastne. Kahjuks on tema luuletused kirjutatud ja enam ei saa ühtegi uut. Juhan Vi...
LIHTLAUSE - Lihtlauses on üks öeldis, puuduvad korduvad lauseliikmed. Nt. Ta avas silmad. KOONDLAUSE - Lause, milles on korduvad lauseliikmed. ( üks öeldis ) Nt. Tüdrukul olid punased, sinised ja kollased seelikud. LIITLAUSE - Moodustub kahest või enamast lihtlausest, mida nimetame osalauseiks. Nt. Ta oli kurb, sest tal polnud lapsi. Liitlause jaguneb: RINDLAUSE - Liitlause, mis koosneb mitmest osalausest. Need osalaused on üksteisest sõltumatud, ST. Rindlausest saab teha mitu lihtlauset. Nt. Tasa sõuad, kaugele jõuad. ( kaks või enam öeldist ) Siduvad sõnad: ja, ning, ega, või, kuid, aga, ent. PÕIMLAUSE - Liitlause, mille üks osalause on teised osalaused endale allutanud. Allutavat lauset nimetatakse pealauseks, sellega liitunud lauseid aga kõrvallauseteks. Nt. Tegin akna lahti, sest oli umbne. ( kaks või enam öeldist ) Siduvad sõnad: et, kes, mis, kui, kuhu, kuna, kas. LAUSELÜHEND: 1) Fraas lauses, millest puudub tegusõna pöördel...
Marilased Enesenimetus on mari. Rahvusena pole marid konsolideerunud, nad elavad kolme rahvusrühmana: mäe-, niidu- ja idamarid. Kahel esimesel on olemas oma kirjakeel, niidumari kirjakeelt kasutavad ka idamarid. Keele näide : "kevõt" ("kauplus"), raamatupoodi "Dom knigi" Levinum ja varasem (ametlik) maride nimetus on tseremissid. Umbes 605 000 inimest elavad Volga jõgikonnas, Nizni Novgorodi ja Kaasani vahel. 52% maridest elab väljaspool Marimaad: Tatarstanis, Bakortostanis, Kirovi ja Jekaterinburgi oblastis. Eelmise aastatuhande lõpul olid maride naabriteks põhiliselt soomeugri rahvad. Loodes - Valgejärvel ja Volga lisajõgedel ja Mologal elasid vepslased, Volga-Oka ala idaosas elasid merjalased, kesk- ja alam-Okal - muromid ja ersa-mordvalased. Lõunas ja kagus olid maride naabriteks türgikeelsed Marid on ajalookroonikates tuntud ka nimetuse tsarmis või tseremiss all. Ise kutsuvad nad end m...
Raamat "Kärbeste jumal" räägib grupi inglise poiste elust, kes on sattunud lennuõnnetuse läbi asustamata saarele. Seiklusjutu pingelisusele on teoses lisatud ka filosoofiline sügavus. Lugu püüab näidata inimsoo veres pesitsevat vaenulikkust ja tapjaiha, mis võib teatud äärmuslikes tingimustes ilmneda juba lapsepõlves.Teos algab hetkest, mil poisid on kukkunud lennukiga tundmatule saarele, mis hilisema uurimise käigus osutub asustamata paigaks. Poisid kogunevad ja arutavad, mida edasi teha maailmas, mida äkitselt ei juhi kogenud ja targad täiskasvanud. Valitakse pealik, kelleks saab "mõistlikkuse kehastus" Ralph. Otsustatakse teha seadused ja pidada koosolekuid, mille kokku kutsumiseks kasutatakse merikarbi puhumist. Koosolekul räägib see, kelle käes on parasjagu karp ja kõik teised on sunnitud kuulama.Kõige olulisemaks eesmärgiks seatakse Ralph'i eestvõttel saarelt pääsemine. Selleks otsustatakse teha mäe otsa lõke, mis oleks suitsusign...
Kuidas kirjutada kirjandit? Mis on kirjand? Kirjand on enamasti mõne lehekülje pikkune proosavormis kirjutis, mis tuleb kooliõpilastel või kõrgkooli või muusse õppeasutusse sisseastujatel koostada õppetöö käigus harjutusülesandena või kontrolltööna (eriti emakeele ja kirjanduse õpetamisel), võistlustööna või eksamitööna (näiteks küpsuskirjandina või sisseastumiskirjandina). Kirjand võib olla arutlev, jutustav või kirjeldav. Arutleva kirjandi puhul nõutakse tavaliselt, et ta koosneks sissejuhatusest, teemaarendusest ja kokkuvõttest. Kirjand võib kombineerida elemente esseest (oma seisukohad) ja (ümber)jutustusest (ilukirjanduslikus vormis kirjeldused), kuid ei sisalda tavaliselt viiteaparatuuri ega otsekõnet. Võrreldes esseega on kirjand vähem kujundlik ja ei tõsta autori arvamust esile. Kuidas kirjutada kirjandit? Kirjandit kirjutada on imelihtne. Lihtsalt kujuta endale ette maja. Maja trepp mis viib tuppa ...
LAUSELIIKMED 1. Lause tuum on ÖELDIS, mis näitab tegevust. August tegi plangusse augu. 2. ALUS näitab tegijat või olijat (võib lausest ka puududa). August kükitab plangu taga. 3. Kellele või millele on tegevus sihitud, on SIHITIS. August uudistab plangu taga maailma. 4. Olema-verbi juurde kuuluv sõna, mis näitab, kes, mis või missugune on alus, on ÖELDISTÄIDE. August on kelmikas poiss. Poisi nimi on August. 5. Mitmesuguseid suhteid määrab MÄÄRUS: a) kohamäärus (August vaatab meid august.) b) ajamäärus (Augu tegi August augustis.) c) viisimäärus (August uurib meid kelmikalt.) d) hulgamäärus (August näeb august palju põnevat.) 6. Nimisõna iseloomustav sõna on TÄIEND. Kelmikas August naerab ümarast august oma sõpradele. 7. Sugulust, ametit, aunime vms näitav sõna on LISAND. Tara tagant piilub August, 8.klassi noorhärra. 8. Lause üldlaiend on otsene pöördumissõna ÜTE. Tule, August, parem meie juu...
Alliteratsioon- sama kaashääliku kordumine assonants- täishääliku kordumine sõna alguses onomatopöa- helijäljendus, loodushäälte initatsioon anafoor-alguskordus, sama sõna kordumine lause(te) alguses Lausekujundid: Kordus-teadlikult mõtete kordamine Retooriline kujund- Tunderõhu saavutamiseks kasutatav lause mis ei vasta sisule Kliimaks- astmeline tõus, milles reastatakse pingeliselt tugevnevaid sõnu Ellips- kergesti juurdemõeldav sõna või sõnade väljajätt lausest ilma et teksti tähendus muutuks. Inversioon- ebatavaline sõnajärg lauses või poeesis Kõlakujundid: Epiteet- kirjeldav ja kaunistav lisandsõna, poeetiline täiend Võrdlus- kõrvutatakse erinevate olendite omadusi Metafoor- Peidetud võrdlus, ühele nähtusele omaste tunnuste ülekandmine teisele Metonüümia- Tähenduse ülekanne, sõna asendus mingi suhte alusel. Ühe nähtuse või isiku asemel nim teist kes meie teadvuses on lahutamatud Allegooria- Mõistukõne, miles on 2 tähendustasandit (...
Alkohol ei lahenda ühtki probleemi, kuid samas - piim ka mitte! Teeskava: Sissejuhatus - Mis ja milleks on alkohol? Lõik 1 - Üheks õhtuks on normaalne olla, aga siis koidab karm reaalsus. Lõik 2 - Mis on probleem? Lõik 3 - Miks tekivad probleemid? Lõik 4 - Kuidas pääseda probleemidest? Millised on valed valikud? Kokkuvõte - Tuleb olla ja proovida jääda tugevaks, olenemata kõigest.oled just SINA see, kes saab end aidata. Mitte keegi teine. Alkohol.. Üldsusele tuntud kui jook, mis teeb tuju heaks ja olemise mõnusaks ning kui on probleemid, siis kergeim pääsetee karmist reaalsusest. Kergeim tõesti, kuid kas ka nutikaim? Kindlasti on paljud inimesed oma eluteeel tundunud, et enam ei jõua, ei saa, ega ei tahagi! Sellistel hetkedel tuleb paratamatult end kuidagi sellest kurjas ja ülekohtusest maailmast ära lõigata. Kergeim variant selle jaoks on juua end lihtsalt pildituks. Hetke ajendil käitununa on tagajärjed homm...
Vägivald. Vägivald on hoolimatuim, laastavaim, jõhkraim ja labaseim enesekehtestamisviis, mille inimesed on omaks võtnud. Vägivald on tõhus nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Mõlemal juhul jätab ta ohvrisse sügavad ja paranematud haavad! Miks käitutakse nii? Vägivald on nõrkuse märk. Vägivaldne inimene on loom ja tal puudub süda või on see tal lihtsalt väga vale koha peal. Mõneti võib arvata, et vägivald on inimese loomuses. Oleme me ju arenenud loomast, (mõne teooria järgi) ning loomariigis kehtivad teatud põhimõtted. Näiteks, et kõik paeb püsima muutumatuna ning igast liigist jäävad ellu selle liigi kõige ideaalsemad, ebahuvitavamad, sarnasemad, massi sulavaimad isendid. Kõik kes on vähegi teistmoodi, hävitatakse. Miks ei sallita endast erinevaid ja nende kallal noritakse? Vägivalda peetakse ühiskonda kui tervikut iseloomustava nähtusena. Tänapäeva ühiskonnas on see täiesti normaalne käitu...
Mida ma ise teha saan, et elaksin kaua ja õnnelikult? Mitte miski siin maa peal pole igavene. Kõik me kord sünnime ja sureme selle vahemiku vahel on aga antud igale ühele võimalus muuta oma elu just täpselt selliseks nagu ta kõige mugavam ja elamisväärsem tundub. Tihtipeale aga, ei saavutada eesmärki, põrutakse või jäädakse eluhammasrataste vahele. Selleks, et vältida enese allakäiku saan ma paljugi ära teha muuta, suunata, otsida õigeid tulevikuradu. Mida saaksin ise selle nimel ära teha, et elaksin kaua ja õnnelikult? Kõigile on teada, et elu pikkus kui eluiga ei ole otseselt meie enda määratleda. Elu pole juhuslik, ent on juhuseid, mil elu lõppeb inimese tahtest või soovist olenemata. Vahel veab alt iseenda psüühhika, kus ainsaks võimaluseks nähakse lõppu. Lõppu ehk isegi sellel, mis pole veel õigupoolest alatagi jõudnud. Nii on noorema põlvkonna seas üsna levinud suitsiid, mis Euroopa tasemel on Eestis kõige kõrgemate näitajateg...
Armastus Keegi ei tea täpselt, mis asi on armastus. Keegi ei suuda seda kirjeldada. Paljude arust armastus on kohati eluperiood, samas harjumus, kohustus, vajadus, hirm, nauding, armukadedus, usaldus, tolerantsus, aktsepteeritavus, arvestamine, vastutulelikkus, alandlikkus, enda maha surumine, turvatunne, kirg, hellus, ühtekuuluvus ning tugi. Sellest võib küll jääda pilt, et armastus on miskit väga negatiivset, kuid tegelikult, kui kõik need komponendid kokku panna, siis polegi asi kõikse hullem. Kuid mõned inimesed arvavad ka seda, et armastust pole. See on illusioon. Asi, millesse inimesed tahavad uskuda nagu inglitesse. Lihtsalt üks kena sõna välja mõeldud kirjeldamaks mitte midagi. Armastuse kohta on väga palju omadus sõnu millega seda kirjeldad. Keegi ei tea ka armastuse värvi. Paljud on pakkunud, et see võiks olla punane, sest süda on punane. Süda ongi armastuse sümbol. Mina arvan, et armastu...
Arutelu: Kas igaüks on ise oma õnne sepp? Koostanud: Mikk Mihkel Kas igaüks on ise oma õnne sepp? Tihtipeale on inimestel tavaks jagada endid kaheks: õnnelikeks ja õnnetuteks inimesteks. Ühed on need, kellel elus kõik õnnestub ja kellel näib kõik olemas olevat, mida nad tahavad, teised aga on nö elu hammasrataste vahele jäänud, keda tabavad ainult ebaõnnestumised. Viimastele tundub, et kõik mida nad ette võtavad, läheb untsu ja nad enam ei üritagi. Kes siis ikkagi on õnnelik inimene? Arvatakse, et inimese elu sõltub ainult meie ümber toimuvast, kas oled õnnelik või mitte. Lähtutakse näiteks sinuga toimuvatest sündmustest ja olukordadest kus sa oled olnud. Mõnda inimest kellel lihtsalt on õnne, peetakse ,,õnnesärgis" sündinuks. Arvatakse ka seda, et kui inimene on mingis kindlas keskonnas sündinud, siis on tema elu õnnetu. Päris nii see pole ja eksivad need kes nii räägivad, arvavad. ...
Inimene sõjas Aegade algusest peale on inimesed sõdasid ja lahinguid pidanud, paljud on tänu sellele hukkunud. Ka tänapäeva ühiskond ei jää sõjategevusest puutumata. Aastaid on meile kõneainet andnud sõjategevus Iraagis, lisaks sellele võib näite tuua hiljuti toimunud Venemaa rünnakust Gruusiale. Kõigile on teada, et ajateenistus on Eestis kohustuslik meestele, kuid ka naised võivad sellest osa saada, kui vaid soovivad. Enamasti viibitakse sõjaväes kaheksa kuud või üksteist kuud, kuid on võimalus hakata ka elukutseliseks sõjaväelaseks. Ajateenistuse ülesandeks on mehi koolitada riigi kaitsmiseks sõjaolukorras. Õpitakse teooriat ja ellujäämist, toimub pidev treening füüsilise sooritustaseme tõstmiseks ning lisaks sellele valitseb sõjaväes kõrge distsipliin, mis tagab kuulekuse. Tänapäeval saadetakse sõjategevusse ajateenistuse läbinud inimesi, kuid vanasti see nii ei ol...
"Agu Sihvka Annab Aru" Jaan Rannap Kuidas Me Korraldasime Öise Häire Et kõik ausalt ära rääkida, nagu oli, pean ma alustama selest lõkkeõhtust, kus meil oli külas kirjanik. Ta küsis: "Kuidas saab pioneerielu muuta huvitavamaks?" Ning vastas ise: "Igaüks peab igavuse vastu välja astuma." Kui järgmisel õhtul määrati mind ja Kiilikest laagri öövalvesse, tuli Kiilikesel see meelde. Ja kui kõik olid juba kõvasti magama jäänud, ütles ta: "Igavus tahab ära tappa. Nüüd on meie kohus selle vastu välja astuda." Ja tegi ettepaneku rühmanõukogu esimehe Silvi Kullerkupu telki kärnkonn viia. Nagu igaüks teab, on laagri öövalvurite ülesandeks valvata laagri territooriumi korra järele. Sellepärast ei jäänud ma niisuguse plaaniga nõusse. Pealegi ei olnud konna kusagilt võtta. Aga Kiilike ütles: "Siis te...
Referaat Astrid Lindgren (14.11.1907-28.01.2002) Koostas: Regina Peterson Klass: 8a. Kehra Gümnaasium 2009. a. Astrid Lindgren (sünninimi Astrid Anna Emilia Ericsson; 14. november 1907 Vimmerby 28. jaanuar 2002 Stockholm) oli rootsi lastekirjanik, kelle raamatuid on tõlgitud ligi 70 keelde ja avaldatud vähemalt sajas riigis. 2002. aastal, kui Astrid Lindgren suri, loodi Rootsi parlamendi toetusel Astrid Lindgreni mälestusauhind. See on rahaliselt suurim lastekirjanduse auhind, küündides 5 miljoni Rootsi kroonini. Elukäik: Astrid Lindgren sündis taluniku Samuel August Ericssoni (18751969) ja tema abikaasa Hanna Ericssoni tütrena Smålandi maakonnas Vimmerby väikelinna lähedal Näsis. Ta oli neljalapselise pere teine laps ja kõige vanem tü...
Olgem eestlased, kuid saagem ka eurooplasteks. Peale taasiseseisvumist oleme meie, eestlased, ikka ja jälle endale rusikaga vastu rinda tagudes end kultuurrahvaks ja Euroopasse kuuluvaks tunnistanud. Kuid ka selline suhtumine on ikka õige!? Kuna meie vanavanemad või vanemad on ise võidelnud eesti vabaduse eest, siis oleks õige eelistada eestlaseks olemist. Olla eestlane tähendab hoopis midagi muud, kui olla eurooplane. Kuna eestlasi on piisavalt vähe ja nende hulk ei ole just piisavalt silmatorkav, siis on uhke olla üks vähestest eestlastest. Olla eurooplane tähendab minu jaoks hoopis midagi muud. Pärast Euroopa Liitu astumist on paljud eestlased soovinud saada eurooplasteks ja on seda ka oma mõtetes. Kuid mina eurooplaseks olemist ei eelista, kuna eestlane olla on uhke ja hää. Eestlastel on juba ammusest ajast teadatuntud loosung, milleks on '' Olgem eestalsed, kuid saagem ka eurooplasteks. '' Milline ...
Lauselühendi etteütlus. Ukse taga seisis poiss, seenekorv käes. Õpetaja astus klassi ette, päevik käes ja prillid ninal. Ta lahkus kodust, sada krooni taskus, ning sõitis maale. Vanaema tahab poodi minna. Poisid läksid õue lumememme ehitama. Ta tegi väsimusest kurnatuna raske avarii. Ooteruumis istus paar arsti ootavat patsienti. Ukse peale tulnud perenaine tervitas külalisi. See kahju loodusele on väga väike võrreldes inimese poolt tekitatud kahjuga. Hoolimata kõrgest east nägi ta hea välja. Erinevalt paljudest teistest tüdrukutest on Mari väga julge ja hakkaja. Vastavalt kehtestatud korrale peavad lapsed selles koolis koolivormi kandma. Ta on erinevalt oma emast lühikest kasvu ja väga kõhn. Kurnatuna pikast tööpäevast, oli ema meeleolu paha. Solvavatest sõnadest lööduna, tahtis Malle omaette olla. Peame samm-sammult kõik läbi mõtlema, leidmaks probleemile lahendust. Saamaks teada poja käitumise tagamaid pe...
Õppimine Kirjavahemärgid Üte eraldatakse lausest komadega. Lisand: · Lisand, mis on põhisõna ees, seda ei eraldata komaga. · Kui-lisandit komaga ei eraldata. · Järellisand eraldatakse mõlemalt poolt komaga · Kui järellisand on omastavas käändes siis eest poolt komaga. · Olevas käändes järellisandile koma ei panda Koondlause · Korduvad lauseliikmed eraldatakse komaga. N: Joonelised, ruudulised ja rohelised seelikud. · Eriliigilisi täiendeid komaga ei eraldata. N: Tüdrukul oli seljas pikk valge siidist seelik. · Kui kohanimi ja kuupäev on nimetavas käändes, siis eraldatakse need komaga. N: Täna on esmaspäev, 17. november 2008. Lauselühend: -nud, -tud, -des, -mata, -maks, -tuna, -mast · -nud, -tud lauselühend, mis ei ole täiendiline eraldakse muust lausest mõlemalt poolt komaga. N: Koju jõudnud, heistis mees pikali. · Verbita lauselühend eraldatak...
Suur, väike algustäht · Lausealgused kirjutatakse suure algustähega · Enamik nimesid koosneb nimest ja nimetusest, nimi kirjutatakse suure ja nimetus tavaliselt väikese tähega. · Väikese tähega, kirjutatakse : tähtpäevad (nt. kadripäev, naistepäev); pühad (nt.jõulud, emadepäev); nädalapäevad, kuud (nt.esmaspäev, veebruar); üritused (nt.olümpiamängud, üldlaulupidu); au- ja ametinimed (nt.professor, direktor) · Isikunimi kirjutatakse läbiva suurtähega: Kõik nimes esinevad sõnad kirjutatakse suure tähega Täpsustav täiendosa eraldatakse sidekriipsuga:Kupja-Prits, Kaval-Ants ,Julk-Jüri, Veni- Villem (Erand Kohanimest tuletatud täpsustav täiendosa on ilma sidekriipsuta, nt. Vargamäe Andres, Oru Pearu) Ülekantud tähenduses mingi isikutüübi iseloomustamiseks kasutatav isikunimi kirjutatakse suure algustähega: Rockefellerid ja Fordid, Andresed ja ...
1) 2 Eesti kunstnikku * Priidu Aavik. Maalikunstnik. Tema loomingusse kuuluvad peamiselt maastiku ja olustikumaalid (kalurite eluolu). * Kristiina Kaasik. Maalikuntsnik. Väärtustab oma teostes värvimaagiat. 2) 2 Briti kunstnikku * George Dawe. Portreekunstnik * John William Waterhouse 3) 3 kuulsat rezissööri välimaal * Randolph Severn Parker III. Üks South Parki loojatest. * Clint Eastwood 4) 5 kuulsat Eesti filmi * Nimed marmortahvlil * Klass * Viimne Reliikvia * Vallatud kurvid * Kevade 5) 2 Eesti dirigenti * Gustav Ernesaks * Eri Klas 6) 2 balletitansija nime * Age Oks * Toomas Edur 7) Eesti teatrid Eesti Draamateater Eesti Nuku- ja Noorsooteater Emajõe Suveteater Endla Teater Estonia Fine 5 Tantsuteater Kanuti Gildi SAAL Kuressaare Linnateater Pärimusteater LOOMINE R.A.A.A.M Rakvere Teater Salong - Teater Saueaugu Teatritalu Smithbridge Productions Stuudioteater Ilmarine Tallinna Linnateater Teater NO99 Teater Varius Theatrum Ugala...
Jakob Hurt. (893-1907) Jakob Hurt kuulub Eesti 19. sajandi teise poole juhtivate kultuuritegelaste hulka. Me näeme teda kui varsemat eesti keelekorraldajat, rahvusliku orientatsiooniga ajalooteose autorit, rauhvaluule õige hindamise ja kogumise õhutajat, rahvusliku ideoloogia loojat. Jakob Hurda peres sirgus peale tema veel kolm õde-venda. Vend Otto suri enda esimesel eluaastal, õde Eva jäi Lepa tallu perenaiseks ja Ann abiellus hiljem tuntuks saanud linnuteadlase Mihkel Härmsiga. Pereema Mari oli töökas ja tubli naisterahvas kes oli enda elupäevade lõpuni täie tervise juures. Jakobi isa kes oli koolmeister, pani tänu oma kehvapoolsele tervisele tööst rohkem rõhku lastekasvatusele, koheldes oma ainsat poega Jakobit väga karmikäeliselt. Hurtade suguvõsa oli väga arvurikas ja tihti käidi perekondlikel pidudel. Jakob õppis Himmaste küla- ja Põlva kihe...
Minu lemmiksportlane olümpial! Talihooaegadel viitsin ma end vahetevahel varem voodist välja peksta. Kõik selleks, et saaksin telerist jälgida enda lemmik suusataja Virpi Kuituneni sõitu. Täisnimega Virpi Katriina Kuitunen on 31aastane murdmaasuusatajanna ja ühtlasi ka suusakuninganna, kes elab Soome linnas Espoos. Virpi kuulub suusaklubisse Kangasniemen Kalske. Ta on võitnud olümpiamängudel pronksi paarisklassikasprindis koos AinoKaisa Saarineniga aastal 2006. 2001. aasta.MM'il on Virpi saavutanud kulla , hõbeda 30 km 2005. aastal. Üldarvestuses on Virpil veel seitse maailma karikavõistluste etapivõitu ja 15 muud poodiumikohta, üldarvestuse 3. koht 2005 ja liider 2007 suusatamises. Kuid nii nagu sportlastel ikka, on ka Virpil terviseprobleeme, mis talle kuidagi rahu ei anna. Virpit painavad selja ja puusavalud, kuid südikas naine püüab neist üle olla ja igalt päevalt viimast võtta ...
Kirjand: "Armastus ja Sõprus" Elus on kaks kõige tähtsamat asja: Armastus ja Sõprus. Armastus ei tähenda, et inimesed vaatavad üksteist vaid, et nad vaatavad samas suunas. Kui poleks armastust poleks ka inimesi. Inimesed tekkivad läbi armastuse. Sõprus tekkib aga inimeste vahel ennem kui armastus. Sõprus on kui seletamtu asi. Sõprus suurendab rõõmu ning vähendab kurbust. Usaldus on tähtis nii armastuses kui ka sõpruses.Ainult süda ütleb mis on tõeline mis mitte. Nii on see Sõpruse kui ka Armastuses. Ning usaldada ka pole õige ennem kui süda selles kindel on. Koos sõpradega käiakse pidudel, trennides ja igal pool väljas. On nii häid kui ka halbu hetki/tegevusi sõpradega. Koos sõpradega käiakse ka kohtades kus leitakse veel uuemaid sõpru. Sõpradega koos tehakse ka keelatuid tegevusi. Näiteks: juuakse, suitsetatakse, kasutatakse narkootikume jne. On sõpru kes võivad viia halvale teele. Kuid hiljem v...
,,Kaksteistkümmend tütart" Tegelased: kehv vabadik 12 tütart vabadiku naine valges riides lahke neitsi kohtuvanemad ahne väimees Lühidalt: Elas kord kehv vabadik koos oma kaheteistkümne tütrega. Keegi ei mõistnud, kuidas vabadik neid toita suutis ja ilusad riided selga suutis osta. Mõned arvasid, et ta on nõid, mõned muid asju. Tegelikult oli see lugu nii, et vabadiku naisel oli sala- õnneandja, kes laste eest hoolitses. Kui naine noorena alles talus teenis, kutsus neitsi ta allika äärde ja andis talle kotikesega 12 lähkrikivi. Veel käskis neitsi tal igal korral, kui tal laps sünnib, ühe kivi allikasse visata. Nii siis naine tegi. Ilmus siis neitsi järvest välja ja pani lapsele mähkmete sisse hõberubla ja käskis selle lapse mehele minnes kirstu panna. Nii iga lapsega, kui lõpuks oli neid terve tosin. Kui esimene laps mehele läks, pandigi kirstu see hõberubla ja mõned hilbud, aga suur oli imestus, kui pärast seda uuesti...
NIMED MARMORTAHVLIL ALBERT KIVIKAS Tegelased: (neile leidsin raamatust iseloomustused). Ahas Henn- Kommertskooli seitsmenda klassi õpilane. Elas oma korteris koolilinna kaugemas agulis. Käämer- pisut kängunud kasvuga, tumedajuukseline ja tedretähniline. Elas paar maja eemal. Kokku variseda ähvardavas lobudikus, tibatillukeses toauberikus. Käsper- hästi riides, roosatava näoga ja alati heatujuline. Viires- pikk, kuivetu ja kogelev. Tääker- kõige kogukam klassikaaslane. Konsap- pikk, klassi parim sportlane. Mugur- heleda häälega. Jürine- pikk, sileda näoga. Kelle huvid olid ainult õhtuti Rüütli gümnasistkade sabas jõlkuda ja koolipidudel tantsimas käia, valged kindad käes. Martinson- vaikne, alati ninuli raamatus. Puuris filosoofe ja gnoseoloogiat. Teeäär- teda kutsu...
Rakvere Reaalgümnaasium PALJASSEEMNETAIMED Referaat Mari-Liis Nõlvak VII a klass 2 Rakvere 2006 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1. PALJASSEEMNETAIMEDE ISELOOMUSTUS..........................................................4 2. HARILIK KADAKAS.....................................................................................................5 3. HARILIK KUUSK.......................................................................................................... 6 ......................................................................................6 4. HARILIK MÄND............................
Rakvere Reaalgümnaasium Mari-Liis Nõlvak 8.A klass Millega sisustavad noored oma vabaaega? Eestikeele uurimustöö Juhendaja: Tiiu Leet Rakvere 2006 SISSEJUHATUS SISSEJUHATUS............................................................ Error: Reference source not found KUIDAS SISUSTAVAD NOORED OMA VABA AEGA.Error: Reference source not found KÜSITULUS.................................................................. Error: Reference source not found KOKKUVÕTE.......................................................................................6 2 SISSEJUHATUS Meie töö hüpoteesiks on see, et noored veedavad liiga palju aega internetis olemisele. Viimasel ajal on veel eriti kõ...
suitsetamine Tubakasuitsu koostis Tubakasuitsust on leitud ligi 4000 erinevat keemilist ühendit. Paljud neist on tervisele kahjulikud. Tubakasuitsus leidub nii gaasilisi, vedelaid kui ka tahkeid aineid. Tubakasuitsus sisalduvad ained võib rühmitada järgmiselt: · vähki tekitavad ained · sõltuvust tekitavad ained · valgeveresust tekitavad ained · pärilikke muutuseid põhjustavad ained · loote vääraarenguid põhjustavad ained · radioaktiivsed ained + vingugaas ja tõrv Vingugaas Vingugaas ehk süsinikmonooksiid (CO) on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv mürgine gaas. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 2-20 mg vingugaasi. Seetõttu väheneb inimese jõudlus (6-10%), ta ei jaksa teha vastupidavust nõudvat tööd endise jõuga. Suitsetaja ei suuda joosta nii nagu enne. Seepärast enamik sportlasi ei suitseta. Vingugaasimürgituse esmasteks tunnusteks on peavalu, väsimus ja nõrkus. Tõrv Olenevalt sigaretimargist on ühe sigaretiga saadav ...
MÕISTATUSED 1) Pool on temast üks jooginõu, pool hoiab rakmes härja jõu, kuid terve õitseb siniselt, kui lumi läinud kinkudelt. 2) Tules ei põle, vees ei upu, mullas ei mädane. 3) Laut lambaid täis, ühelgi pole saba. 4) Väike mees, terav kirves. 5) Valge poiss, rohelised juuksed. 6) Punane pullike, jõhvist lõoke. 7) Kuldkera keset koplit. 8) Ilma jaluta käib, ilma tiivuta lendab. VASTUSED: (1. kannike 2. nimi 3. leivad ahjus 4. mesilane 5. kartul 6. jõhvikas 7. päike 8. pilv) Üks teeb timp-tamp, teine teeb timp-tamp, kolmas teeb timp-tamp, neljas teeb timp-tamp, viies teeb karviuhti. (Hobune) Sööda kui venda, seo kui varast. (Hobune) Üks ait, neli nurka, iga nurga all nael rauda. (Hobune) Tüügas ülespidi, latv alaspidi. (Hobuse või lehma saba) Neli andjat, neli kandjat, kaks koerakaitsjat, üks parmupiits. (Lehm) Kuum kivi aida ääre all. (Lehma udar) Ma olen loodud karune, ei siiski karvu kanna ma. (Lehma keel) Rähn raiub r...
Liivi keel Liivi keel (lvõ k, rndak) on läänemeresoome keelte lõunarühma kuuluv keel. Liivi keelt on kõneldud praeguse Läti maa-alal mõlemal pool Liivi lahte. Idapoolsete Salatsi liivlaste keel hääbus 19. sajandil. Kuramaa liivi keelt kõneldakse tänapäevani, kuid liivi keele emakeelena oskajate arv on väga väike, eri andmetel 10 kuni 20 inimest. Inimesi, kes liivi keele hiljem on selgeks õppinud, on umbes 100. Nimetust rannakeel (rndak) kasutasid Kuramaa liivlased. Kuramaa liivi keelt jaotatakse idamurdeks ja läänemurdeks. Kirjakeeleks on kujunenud idamurre, reeglina õpetatakse seda ka ülikoolides Tähestik Liivi tähestikus on 45 tähte, see on kombinatsioon eesti ja läti tähestikust. a A, , ä Ä, , b B, d D, , e E, , f F, g G, h H, i I, , j J, k K, l L, , m M, n N, , o O, , , , (ö Ö), ( ), õ Õ, , p P, r R, , s S, s S, t T, , u U, , v V, (y Y), ( ), z Z, z Z Sulgudes toodud tähed esinevad...
docstxt/125744624981988.txt
Eestimaa tänavalapsed Igas riigis elab mingi osa lastest tänaval.Mõnes riigis rohkem,mõnes vähem.Ka Eestis on tänaval elavad lapsed probleemiks.Kuidas üldse satuvad lapsed tänavale? Kõik algab eelkõige vanematest ja nende kasvatusest.Kõige rohkem on lapsed tänaval sellepärast,et nende vanemad joovad või tarvitavad muid mõnuaineid.Vane- mad ei suuda lihtsalt sellise elu kõrvalt veel lapsi kasvatada.Lastel ei ole süüa,riideid,ja pesemis võimalust,kui vanemad joovad kogu raha maha.Lapsed hakkavad ringi hulkuma,leiavad erinevaid sõpru tänavatelt.Hakkavad nendega suitsetama,narkootikume proovima ja muutuvad samasugusteks nagu nende vanemad.Lapsed arvavad,et miks kodus olla,kui tänaval on peaaegu sama elu ja võibolla isegi parem,sest nende kõrval on samasugused lapsed nagu nad ise. Teine põhjus,miks lapsed tänavatele satuvad on vanemate kaotus.Kui vanemad surma saavad näiteks mõne õnnetuse tagajärjel...
positiivne, optimistlik, aus, vahva, tore, armas, nunnu, tubli, viisakas, meeldiv, nummi, ilus, hooliv, magus, sõbralik, mesi, musi, kallis, super, ülim, stiilne, elegantne, särav, mõistev, abivalmis, hoolas, andekas, lahe, jutukas, naljakas,asjalik, arukas, ilmekas, nutikas, aktiivne sportlik,moekas, vaimukas, väärikas, edukas, tegus, mitmekülgne, otsekohene, naerusuine, tegus , tark, seksikas, hoolikas , mehelik, täiuslik, asendamatu, eriline, vajalik, imeline, kirjeldamatu, mõnus , muhe, mõtlik, põnev, seiklushimuline, hindamatu, hea, maiasmokk, soe, kuum, kaunis, kena, õrn,maitsekas, siiras, õnnelik, rõõmus,mõistlik, ainulaadne, taibukas,väärtuslik, abistav, usaldusväärne,tähelepanelik, huvitav, ihaldusväärne, uskumatu, vastupandamatu, hullumeelne, musimops. SÜDAMLIK.
Inimeste sallimatus Ühiskonna korrapäraseks toimimiseks on vaja tolerantsuse olemasolu. Minevik on näidanud, et selle puudumisel valitseb kaos ja hukatus. Seega võib öelda, et leplikkus on üks olulisemaid isikuomadus ,mis määrab iga isiku suhtumist ümbritsevasse maailmasse ning teistesse kodanikesse. Mida arenenum on ühiskond, seda suurem on sallivus rahva suhtes. Tolerantsus on tee toimivasse ühiskonda, kus teisiti olemist või mõtlemist ei võeta kui ohtu, mis võib midagi lõhkuda, vaid kui väärtust, mis võib rikastada. Eestis on mõned sõlmküsimused seotud meie naaberrahva, venelastega. Meie riik oli Venemaa poolt okupeeritud mitmekümneid aastaid ja sellest tulevalt on paljudel eestlastel viha venelaste vastu.Üheks suureks probleemiks on keelebarjäärid. On tohtult idanaabreid, kes on elanud siin pool oma eluajast, kuid ei oska või ei taha rääkida eesti keelt. Paljud eestlased ei suuda sellest aru s...
Alkoholitarbimise vanusepiir on seadusega kindlaks määratud, aga kui esitada mööduvale koolikaaslasele küsimus: Kas sa oled alkoholi tarbinud enam, kui kolm korda? Tuleb sealt kindlasti jaatav vastus. Kas noored üldse teavad mis on alkohol ja mida see põhjustada võib? Alkohol on uimasti, mis muudab Sinu käitumist ja enesetunnet. Alkohol mõjutab iga Sinu kehaosa, samuti on alkohol kalorirohke ja võib põhjustada ülekaalulisust. On noori, kes joovad selle eesmärgiga, et muretult aega veeta, aga see viitab tegelikult sellele, et inimesega ei ole kõik korras ning kui ta eitab, et ta ei saa ilma alkoholita hakkama on see aluseks sellele, et tal on haigus mida nimetatakse alkoholismiks. Tegelikult võib öelda, et ega meie riikki ei soodusta alkoholi mittetarbimist alaealiste eest. Telekast tulevad ju igasugused alkoholi soodustavad rekl...
Kirjavahemärgireeglid 1.Lihtlause Lihtlause kirjavahemärgid seostuvad põhiliselt koondlausega (korduvate lauseliikmetega lihtlause). 1.1 Koondlause korduvad lauseliikmed eraldatakse komaga. Valssi, rumbat, foksi olime juba ammu õppinud. 1.2 Sidesõnade ja, ning, ega, või, ehk, nii...kui ka ette koondlauses koma ei panda. Täna küsiti nii Antsu, Mallet kui ka Ennu. 1.3 Vastandavate sidesõnade aga, kuid, vaid ette paneme koondlauses koma. Ta vastas valesti, aga valjusti. 1.4 Sidekriipsu kasutatakse liitsõnade korduva osa ärajätmise puhul. Täna õpime nimi-, omadus- ja arvsõna. 1.5 Koolonit kasutatakse koondlauses, kui loetelu ees on mingi kokkuvõttev sõna või fraas: Eile jõudis kohale kogu seltskond: õde, õemees, vend, vanaisa ja lell. NB! Loetelu ette, mis on lause loomulik osa ja mille ees ei ole kokkuvõtvat sõna, koolonit ei panda. ...
Nimisõna + nimisõna 1. Lühenenud sõna + nimisõna K uurimistöö, elamispind, võõrkeel, kõrgkool, hõõglamp, heegelnõel 2. Nimisõna ainsuse nimetavas+nimisõna K soolvesi, sügismantel, kuldmünt, võrkpall 3. Nimisõna ainsuse omastavas+nimisõna 3.1. Kokku, kui 3.1.1. täiendsõna väljendab liiki, laadi (vastab küsimusele mis liiki?missugune?). taskukell, seinakell ............................ jõulupühad, keeleteadus, märtsikuu, koolidirektor 3.1.2. tekib piltlik väljend. konnasilm, mehejutt, merekaru, lapsepõlv 3.1.3. täiendsõna on mitmusliku sisuga. tikutoos, raamatukapp, marjakorjamine, rebasenahad 3.2. Lahku, kui 3.2.1. täiendsõna väljendab kuuluvust (vastab küsimusele kelle?mille?). õpiku autor, õpilase kirjand, kauba headus, looduse ilu, ukse kääksumine, mehe jutt (ühe teatud mehe jutt), konna (kelle?) silm, kooli direktor (ühe kindla kooli) 3.2.2. täiendsõna juurde kuulub täiend. tähtsa linna elan...
"Kui ma oleksin petaja.." Kui ma oleksin petaja, oleksin ma kindlasti hea. ritaksin pilastega kituda ja lbi saada, nii nagu normaalne inimene peab. Ise ma eriti petajatega lbi ei saa ning selleprast oleksin ma kannatlik, et ka sellised pilased nagu mina saaksid korraliku hariduse ktte ja koolist lahkudes ei saaks meenutada, kui halb petaja tal ikkagi oli. Kui ma oleksin petaja, teeksin ma kike lbusalt. Tihtilugu on tunnid liiga tsised ja igavad ning seeprast kaob pilastel huvi ja nad hakkavad lihtsalt muude lbusate asjadega tegelema. Kui tund oleks natukenegi mnguline, teeks pilased rohkem kaasa ja mul oleks hea petada ning pilastel hea ppida. Kui ma oleksin petaja, oleksin ma hooliv. Vtaksin kiki pilasi vrdsetena, sest kik peavad ju saama korraliku hariduse, olgu ta suur, vike, paks vi peenike. pilastevahelist vaenu ja vgivalda ma ei salli ning petajana teeksin kik vimaliku, et seda ei ole...
Sügise J. Liiv Igav liiv ja tühi väli, taevas pilvine; jõuan tulles metsa äärde, tuleb nõmmetee. Männi roheline samet, üksik metsatee: pedak heleroheline, kask kuldkollane. Pedak heleroheline, kask kuldkollane! Nõmm on sügisele langend kaenlasse. KES MEELDIDA TAHAB -- Juhan Liiv Kes meeldida tahab, peab roomama, "jah" üteldes "ei" peab mõtlema, mis teine tahab, peab tegema, peab ahelaid kandma ja -- tänama! Peab kandma lõpmata palju veel, peab tundma, kuidas tal murdub meel, peab kummardama kulla eel -- peab nuttes naeratama veel. Ja kes ei taha, ei meelita ta, ei taha, ei t...
Häälikuortograafia I Häälikurühmad Täishäälikud e vokaalid, mis on kõik helilised: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü Kaashäälikud e konsonandid: helilised helitud l, m, n, r, v, j g, b, d, k, p, t, s, h, f, s, z, z Sulghäälikud e klusiilid k, p, t, g, b, d II Üksikhäälikute õigekiri 1. g, b, d, k, p, t Sõna keskel on helitu hääliku kõrval k, p, t pühkima, peatselt, nafta Erandid: helitu hääliku kõrvale võib jääda g, b, d 1) liitsõna liitumiskohas: raudtee, umbkaudu, kõrgharidus, rongkäik 2) liidete ees: leibki, jalgsi, tulebki 3) sõna algvormi eeskujul mõnes teises sama sõna muutevormis: andma - andsin, andke; moodne moodsa; õigeaegne õigeaegselt * Erand ei kehti astmevaheldusest tingitud muutuste korral: ärgas ärksa, hõlbus hõlpsa, tõrges tõrksa 4) mõningates võõrsõnades: absoluutne, anekdoot, röntg...
Muusika ja tantsuta poleks elu huvitav Muusika ja tants on kindlasti üks osa elust milleta me ei saaks, või lihtsalt oma elu ette ei kujutaks. Juba ammustel aegadel oli meie esivanematel kombeks tantsida ja laule kaasa hümiseda. Aga miks on siis muusika ja tants meile nii olulised? Muusikat on igale maitsele ja meeleolule. See saadab meid igal pool. Kodus, koolis, kaubanduskeskustes, trennides. Meie muusika valik aitab teistel meie emotsioone ja mõtteid aimata. Samas võib muusika panna unustama, heidad kõik mõtted peast ja keskendud laulule. Ei ole enam minged muresid. On ainult inimene ja muusika. Muusika laseb valla meie tunded ja elamused. See väljendub tantsides. Tantsides tunned kuidas keha vabaneb liigsest koormast, ollakse jälle vabad argipäeva stressist ning tuntakse ennast suurepäraselt. See on kui joovastus, mis kehasse valgub. Kogu keha on energiat täis ning tahtejõud midagi teha on üllatavalt suu...
Eliitkool Eestis on palju erinevaid koole. Mina olen valinud eliitkooli, mõeldes ennekõike oma tulevikule. Eliitkool kindlustab õpilasi palju parema haridusega. Nimelt arvan, et käies selles koolis on mul peale kooli lõpetamist paremad võimalused edasiõppimiseks mõnes mainekas kõrgkoolis. Samas arvan, et korraliku hariduse võib saada igast koolist. Kõik oleneb ainult õpilasest, kui palju tal on tahet ja vähegi annet. Oma koolist saan kindlasti head kogemused tulevaseks eluks. Kuna õppimine on meie koolis küllaltki pingeline ning ma olen sellega harjunud. Küllaltki head on ka õppemeetoodid. Hea on ka, et on kehtestatud oma koolivorm, mis aitab õpilastel tekitada ühtekuuluvustunnet. Ma ei arva, et koolivorm muudab haridusasutuse mingiks karistusasutuseks, pigem vasupidi. Koolivormi kandmine aitab välistada õpilaste kihistumist, et kes on rikkad ja kes on vaesed. Vaesemate perede lapsed ei pea kannatama oma odavamate riiete pärast ega eri...
Sõprus/Armastus *Loevad need sõbrad, kellele sa võid helistada ka kell 4 hommikul. *Õige sõber on see, kes hoiab sul käest, kuid puudutab su südant... *Armastus ei tähenda seda, et inimesed vaatavad üksteist, vaid et nad vaatavad samas suunas... *Olgu sul alati: Õhk hingamiseks, Tuli soojendamiseks, Vesi joomiseks, Maa elamiseks ja Sõber armastamiseks. *Aeg ega kaugus ei nõrgesta sõprust *Sõprus ja armastus on kaks suurt tunnet, mis muudavad inimese täielikult *Õige sõprus on nagu tervis, mille väärtust tuntakse harva enne tema kaotust *Nii harukordne kui tõeline armastus ongi, kuid tõeline sõprus on veelgi harukordsem *Sõprus on pärl, mis midagi ei maksa, kuid paljugi väärt on! *Meie sõbrad teevad meile rohkem kurja üksnes sellepärast, et vaenlased meile ligi ei pääseks! *Igatsust armsa sõbra järgi tunned alles siis, kui olete lahkunud. *Sõbrast on vaid samm vaenlaseni, sest ta teab meist palju. *Õige sõber on see, kes hoiab sul k...
Vägivald sünnitab vägivalda Lugupeetud klassikaaslased ja õpetaja. Minu nimi on Merit Vislapu ning täna esitan ma teile kõne teemal ,,Vägivald sünnitab vägivalda". Vägivald, kui sotsiaalne nähtus areneb pidevalt ja eksisteerib meie kõigi eludes. Selleks, et vägivalda kogeda, ei pea me sellega ilmtingimata kokku puutuma, sest vägivalda võib kohata ka kinoekraanil ja tänavatel. Kuid mis see vägivald siis on? Vägivald on käitumine, millega saavutatakse võim teise inimese üle, talle haiget tehes või teda hirmutades. Vägivald jaguneb verbaalseks ehk suuliseks vägivallaks ja füüsiliseks vägivallaks. Verbaalset ehk suulist vägivalda kasutav inimene halvustab, mõnitab või alandab oma ohvrit. Füüsiliseks vägivallaks võib pidada teise inimese togimist, tõukamist, peksmist või juustest tirimist. Üks on kindel, vägivald algab eeskujudest. Eeskujudeks võivad olla vanemad, filmi ja...
Paide Gümnaasium Mats Traat Referaat Koostaja: Ahti Metssalu Juhendaja: Maris Raudsepp Paide 2007 Sisukord Sissejuhatus ...........................................................................................................................3 1.Noorpõlv ja haridustee ......................................................................................................... 4 2.Mats Traadi looming....................................................................................................
Lauseliikmed ÖELDIS * Öeldis on lause tuum. * Vastab küsimusele mida tegema ? * Öeldis kui lause tuum on üldjuhul igas lauses. * Mõnikord võib lause koosneda ainult öeldisest peamiselt ilmastikunähtuste märkimisel. * Mõnikord väljendatakse tegevust ka kahe sõnaga. NÄITED Minu ema teeb süüa. Minu isa triigib pesu. Õpilased olid kontrolltööst väsinud. ALUS * Alus on lauses tegijaks. * Alus on öeldisega väljendatud tegevuse tegija. * Tavaliselt on aluseks nimisõna nimetavas või osastavas käändes. * Harva on alus ka da-tegevusnimi. * Vastab küsimusele kes? mis ? * Alus puudub : - umbisikulise tegumoe korral. näide: tehti kontrolltööd. - ilmastikunähtuste puhul. näide: väljas sajab. - füsioloogilise protsessi väljendumise korral näide: kõrvus kohiseb. - kui ta on juurdemõeldav näide: ületasime teed. * Hulka väljendava aluse puhul jääb öeldis hari...
Narkootikumid. Tõmbasin süstla vedelikku täis.Vajutasin nõela endale veeni. Ohkasin. Sulgesin silmad. Mõnus surin läbistas peagi tervet keha. Võpatasin. Haarasin ruttu teise kapsli järele, milles oli sama aine. Süstisin ka selle oma veresoonde. "Lase mind sisse!"karjus Karl tüdruku ukse taga ja kolkis sellele rusikatega. Ta avas ukse. Maret üritas oma silmi kissitada. Narkootikum, mida ta oli just tarvitanud, muutis ta nägemise uduseks. "Kus narkots on? Ma vajan seda kohe!Lao lagedale!" Vaatan häguselt enda ees tuikuvat poissi, kelle silmad on paistes, olemus on täiesti kadunud. Ulatasin Karlile suure koti mille sees oli ohtralt kraami, mida ta hetkel vajas.Siis Läks Karl minema komistades trepi astmetel ja tekitades inimestes pahameelt.Ohkasin raskelt, nähes, kuidas ta peatub järgmise inimese ees, kes on Ahti.Ahti on kutt, kes toob meile alati narkotsi, iga kell .Me kõik kardame teda, kes rohkem, k...
Me tuleme suvest Aeg möödub tõesti väga kiiresti. Suve alguses mõtleme me kõik, et tuleb ilus, pikk ja soe suvi. Tegelikult pole midagi see nii kestev, kui esialgu tundub. Ühel hommikul ärkasin hämaras toas ning ei saanud hetkeks aru, mis oli kell ning nädalapäev. Hetk hiljem jõudis mulle kohale, et suve lõpuni oli jäänud vaid kaks nädalat. Ma ei suutnud seda esialgu uskuda, seejärel mõtlesin endamisi, et mida erilist ma teinud olen? See küsimus jäigi mu mõtteisse. Tänane suvi oli muidu nagu suvi ikka. Sellega seoses tulevad meelde ikka ainult head ja rõõmsad asjad. Pruunid inimesed, värvilistest lilledest pakatav aed ja palju muudki. See suvi on kahjuks olnud üpris vihmane, kuid seda parem on meenutada ilusaid päikeselisi päevi. Tavaliselt ikka käiakse rannas, mindakse ujuma, puhatakse, korjatakse marju, ollakse sõpradega. Vastavalt enda soovidele ja tahtmistele. Suveteedele jäi mõndagi meeliköitva...
Sissejuhatus. Mina valisin teema raha ,sest hetkel on majanduslangus ja paljudel inimestel on raske . Minu küsitlusest võtsid osa 30 inimest,kes olid 12a. 19a. õpilased.Kõige rohkem võtsid osa 14 a. õpilased ja neid oli 9.Ma küsitlesin Rapla Ühisgümnaasiumi kooli ja Rapla Vesiroosigümnaasiumi kooli õpilasi . Iga õpilase käest küsisin ma 5 erinemat küsimust ,millele tuli ausalt vastata.Ma panin kokku 12-13a. õpilased ,14-15a-õpilase,16-17a.õpilased ja 18-19a.õpilased ning võrdlen neid .Ja lõpus teen ka kõik vanused kokku . Küsitluse analüüs Esimesena 12-13a.õpilased,neid oli kokku 9. 12a. õpilasi oli 4 ja 13a.õpilasi oli 5. 1.Kui tihti sa vanematelt raha 45%-Iga kahe päva tagant küsid? 33%-Iga päev 22%-Kord nädalas 2.Mille peale sa tavaliselt raha 45%-Riiete peale kulutad? 45%-Magusa peale ...
Kooli hirm. Esimesed hommikused päikesekiired jooksevad võidu, et tuua rõõmu ja valgust, paidates oma pehme soojuse ja säraga.Kergelt, tõstsin siis uniselt pea, ning kissitasin silmi, et harjuda valgusega. Tüdruku juuksed olid sasitud ning meik üpriski laial, kuid viivuks ta tõusis. Kadri pani ennast valmis, jõi viimse tilga teed ja hakkas minema. Kõik oli veel hästi kuni tüdruk jõudis kooli õue. Mitte üksgi hing ei teretanud teda. Tüdruk ei saanud aru hetkel, mis toimub. Miks kõik teda salgavad? Ta liikus aegalaselt garderoobi poole, kuid siis tuli võimukas tüdrukute punt. Korraks lõi mulle miski hirmu nahka, kuid see kadus sama kiiresti, kui see tulla jõudis. Ma võtsin oma jope seljast asetasin selle nagile, vahetasin ka välisjalanõud siseomade vastu, aga siis tuli Liisa. Hetkel polnud see tähtis. "Asja juurde asudes, kelleks sa end õige pead? "Küsis Liisa minult range alatooniga. "Mida, misasj...
Truudus pole armastuse, vaid iseloomu tugev tunnus. Paindlik iseloom vöib mönikord osutuda iseloomutuseks. Isegi iseloomujooned öpivad üksteist varjama. Löök iseloomustab lööjat. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses öide puhkeda. Tulijat iseloomustatakse välimuse pöhjal, minejat tegude järgi. Kes oma tarkust röhutab, seda inimest iseloomustades kriipsutatakse alla ta rumalus. Vigade iseloom viitab pöhjusele. Iseloom on see, mida sa teed ja kuidas oled siis, kui sind keegi ei näe. Oodates tundub aasta igavikuna, kuid pärast aasta möödumist aga tundub aasta sekundite pikkune. Pole paremaid ega halvemaid aegu, on vaid hetk, milles viibime praegu. Aeg n vötnud minult sinu, kuid mitte keegi ei suuda vötta mälestust minult, mis on jäänud unustamatu leegina mu hinge. Ole ajaga kokkuhoidlikum, sest ajaga vöib teenida raha, aga rahaga ei saa osta aega. Eksimine on inimlik, andestamine jumalik. ...
Kirjaklambritest vöö Mare Sabolotny Elery Mitman 9.klass Miks valisin selle raamatu ? Räägib tänapäeva noortest on lihtsam raamatust aru saada . Peategelaseks on minuvanune tüdruk saan võrrelda ennast temaga . Millest raamat räägib ? Raamat räägib 16.aastase Catherine Vanessa Park'i elust . Ta sündis Inglismaal ning kolis umbes 6 aastat tagasi Eestisse. Tal on õde Kersti, isa Jonathan ja ema Marianne. Kuidas saada rutiinist välja ning püüda saada omavanustega ühe pulga peale ? Hiljem aga sellest, kuidas edasi elada HIVpositiivsena . Milline mulje jäi raamatu algusest ? Algul arvasin, et tuleb igav jutt tüdrukust, kes tegeleb ainult rutiinsete asjadega, on pidevalt masenduses ja ei suuda millegagi hakkama saada kõik ajab vägisi nutma. Ta vanemad polnud ka väga karmid ning nad olid üpris rikkad, mistõttu arvasi...
Makaagid ja majad Kerli Altmart Elery Mitman 9.klass Miks valisin selle raamatu ? Tahan lugeda kõik selles sarjas olevad raamatud läbi, alustuseks võtsin selle. On tänapäevane. Millest raamat räägib ? Jutt räägib viiest gümnentikuhakatisest nende tüdrukutest ning kooli ja pereelust. Milline mulje jäi alguses ? Teada saades, et poisid tegelevad muusikaga, olin valituga rahul. Kohe alguses tundus jutt huvitav ning kaasaelamist väärt. Kuidas sujus raamatu lugemine ? Huvitun ise muusikast nagu poisid raamatustki. Lugesin seda igal vabal hetkel, millal aga raamat võtta oli. Peategelased Markus endast väga heal arvamusel, laisk ning omakasupüüdlik. Elas vennaga linnas, vanemad pidasid maal talu. Suhteliselt rikas, sai lubada endale mis tahtis. Olari tagasihoidlik, armas ja väga sõbra...
Silbitamine ja poolitamine Selleks, et kõne voolaks mugavalt ja arusaadavalt, peab ta olema seatud nii, et kõnelejal oleks hea hääldada ning kuulajal hõlbus kuulata. Häälikud ei saa üksteisele järgneda ükskõik kuidas, vaid peavad olema teatud viisil rühmitatud. Kõne ladususe tagab helilisemate ning vähem heliliste häälikute ehk vokaalide ja konsonantide vaheldumine. Niisuguse vaheldumise tagajärjel jaguneb kõne loomulikeks hääldusüksusteks ehk silpideks. Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la-gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt...
MINU HUVITAV NÄDALALÕPP. Ühel pühapäeva hommikul kuulsin läbi une telefonihelinat. Tükk aega tsekkisin, kus mu mobla olla võiks, aga just siis, kui selle üles leidsin, kõne lõppes. Normalbiit, kell oli alles üheksa ja Andero juba tülitas. Tuli välja, et tüüp tahtis minuga linna tsillima minna. Ajasin kiirelt omale kargud alla ning läksin mammilt ja papilt luba küsima, ka pappi oli vaja. Algul nad panid täiega näkku ja käskisid hoopis õppima hakata, sest matas ja inkas on esmaspäeval kontrolltöö. Lõpuks, suure mangumise peale, ütles isa: ,,Fain, eks sa siis mine!". Olin täiesti õnnejunnis, kui sõps mu lõpuks oma uhiuue Audi pilliga peale võttis ja meie tripp alguse sai. Käisime Virukas shoppamas, Mäkis friikaid ning chipse söömas, aga midagi oli nagu puudu. Vaatamata sellele, et meil ei olnud ujukaid, ainult trusmarid, otsustasime minna randa. Ilm oli väga hot ja tõmbas meil stange momentselt märjaks. Mõtles...
Mets kui varaait Mets on taimekooslus, kus peamise rinde moodustavad puud. Mets katab ligi kolmandikku maismaast. Muistsete eestlaste koduks oli mets. Metsa võib piltlikult nimetada maa kopsuks, iga metsane maatükk on osake sellest. Sealt saab toitu ja vajalikku materjali kodude ehitamiseks. Metsas elab veel mitmesuguseid elusolendeid. Ilma metsata oleks elu palju keerulisem, sealt saab meie linn küttematerjali, ehitusmaterjali ja palju muud toiduained. Ilma ühe elukoosluseta ei saaks teine elukooslus hakkama ja siis ei oleks enam kerge. Juba ammu on metsa ellu sekkunud inimene. Ürgajal leidis ta sealt varju vaenlaste ja halva ilma eest, sai puitu ning toitu. Vanal ajal saadi enamik vajalikke esemeid metsast, kõik puud millest tehti tööriistu ja varjualuseid saadi ka metsast. Metsa rikkus sõltub mulla rikkusest ja taimedest. Vähe on metsi kus pole inimese käsi mängus olnud, kuid palju neid mida on inimene ise loonud....
Tervislikud eluviisid. Lugupeetud klassikaaslased ja õpetaja, et tänapäeva ühiskonnas toime tulla, tuleb elada tervislikult, see tähendab süüa tervislikku toitu kui ka sporti teha. Me kõik arvame, et teame, kuidas tervislikult elada, kuid kas see ikka on nii? Ma arvan, et see on üsna selge, et enamik meist soovib süüa otse loodusest ja Eesti tootjatelt tulevat naturaalset toitu, mitte säilitusainetest kubisevaid tööstuslikke tooteid, kuid ometigi lähevad paljud tarbijad kergemat teed pidi ja asetavad toidukorvi taluvõi asemel kunstlikult valmistatud rasvaine, naturaalse mahla asemel toiduvärvidega mullivee ning lihtsa kodumaise liha asemel pooljahused valmisviilud. Mis on nende valikute põhjus? Kas meie masstootjate reklaamivahendid koos tuntud nägudega, värvikirevad pakendid või hoopiski näiliselt odavamad hinnad? Ma arvan pigem seda viimast, sest tänapäeva lapsevanemad tulevad siis...
Eestikeele tasemetöö harjutamine : Proosa sõnade järjekord võrdlemisi vaba , proosa tekste liigitatakse sisu ja pikkuse järgi Luule sõnad on järjestatud korrapärase rütmi järgi Haiku jaapani lühike luulevorm mille sisuks on ilusast looduspildist saadud elamus . Valm luulevormis jutustatud mõistulugu , mis on õpetlik ja tegelasteks on enamasti loomad . Paroodia millelegi sõbralikult pilkav jäljendus Sisu keel Teabetekst faktid ( teaduslikud ) range Ajakirjandustekst faktid ( päevakajalised ) poolvaba Tarbetekst faktid ( ametlikud ) range Ilukirjandus väljamõeldis vaba Epiteet omadussõna mis täiendab põhisõna. Võrdlus ühe nähtuse võrdlemine teisega Isikustamine elutule ...
Ood emakeelele Emakeel su kodukeel, Seda rõõmsaim rääkida. Sõnu ütleb sinu hääl, neid on tarvis teada. Seda keelt sa'i unusta Kogu oma eluteel Mälust eal ei kustuta, Sina oma emakeelt. Ülista oma emakeelt Et see igavesti säiliks Ära muuda oma meelt Et Sa sellest ikka hooliks. Räägi oma emakeeles Et sa seda pärandaks Oma lastel oleks meeles ja lastelastel südames.
Kirjavahemärgid Lausete abil väljendame ning vormindame oma mõtteid. Selleks et mõte saaks kirjapildis selgelt väljendatud, peame kasutama kokkuleppelisi lausete liigendamise vahendeid milleks on kirjavahemärgid. KOMA Komadega eraldatakse lihtlauses järgmised osad: 1) järellisand, nt Ott, vastne üliõpilane, ei olnud pikkade loengutega veel harjunud. Kui järellisand on omastavas käändes, pannakse koma ainult lisandi ette, nt Otti, vastse üliõpilase elupaigaks oli ühiselamu NB! Komaga ei eraldata kui-lisandit, nt Jaan Krossi kui üht parimat ajalooliste romaanide autorit tunneb vist iga eestlane. 2) omadussõnad järeltäiendina, kui neid on lauses rohkem kui üks, nt Töömees, aus, usin, lahtiste kätega, saab tööd eramaja remontimisel 3) koondlause korduvad liikmed (Koondlause on lihtlause, milles korduvad ühesuguse funktsiooniga sõnad) nt Ott kollektsioneerib liblikaid, postmarke, lauljate pilte ja vanu triikimislaudu. Käisime koos kohv...
1.) Kaashäälikuühendis kirjutatakse kõik tähed ühekordselt. metalne kuplid koplis linlane kaslased mõtlik kümnes kusjas 2.) Erandid Liitsõna liitumiskohal ei lange ükski täht sõnast välja Lillhernes allkiri võrkkiik tuttpütt 3.) Erandina võib kaashäälikuühendis olla kaks ühesugust kaashäälikut, kui liide algab sama tähega, millega lõpeb eelnev sõnaosa. koralllane (korall+lane) keskkond (kesk+kond) modernne ehkki 4.) Erandina võib kaashäälikuühendis olla kaks ühesugust kaashäälikut rõhuliite -ki, -gi ees. linngi poisski VOKAALID + J,L,M,N,R,V + gi tammgi ehkki pallgi palkki 5.) Ülipikk s kirjutatakse L, M, N, R järel kahe tähega kui ei järgne kaashäälikut Seanss ressurss kriss sinss valss morss kurss Harjutus : Moodusta liitega sõnad kasutades üleval olevaid reegleid. fänn+kond= ...........................................
,,Kõrboja peremees'' A.H. Tammsaare ,,Kõrboja peremees'' on Tammsaare lühim romaan, kuid sellegipoolest on ta sisutihe ja mitmekesine. Põhijooneks on tegelaste tunnetest põhjustatud konfliktid, mis lõppevad traagiliselt. Romaani peategelane Katku Villu saabub koju pärast vanglat. Enne vanglat oli ta salakütt, puskariajaja, joodik ja kakleja. Villul on laps Kõrboja endise teenija Eeviga. Villu ainsaks sooviks oli saada rikkaks hangeldamise ja puskariajamisega. Pärast vanglast vabanemist aga hakkab Villu kõvasti tööle. Kui Villu kuuleb, et Kõrbojale tuleb linnast tagasi peretütar Anna, kes oli nooreseas Villu sõber, sukeldub ta veel suurema hooga ja plaanidega talu töösse, et muuta talu jõukaks. Samal ajal plaanib Kõrboja peremees Rein, et Kõrboja talu hakkaks juhtima Anna, kes ei ole nõus oma kodutalust loobuma. Anna korraldab Jaanitule, kuhu ta kutsub ka Villu, k...
Pane puuduvad komad. Värvi sidesõnad .Mine võta kinni kas olid Muhv ja Kingpool väsinud või avaldas tee lõpuks mõju kuid igatahes vajusid naksitrallid unne. Ümberringi siristasid rohutirtsud ja sumisesid igat seltsi muud putukad. Metsast kostis lindude laisavõitu laulmist. Eemal külas hakkasid haukuma koerad sest Sammalhabe oma piimamannerguga oli sinna jõudnud. Muhv ja Kingpool ei kuulnud midagi vaid norskasid vaikselt ühes ja samas taktis. Nad ei kuulnud ka seda kuidas üks harakas lärmakalt kädistades metsast välja lendas. E. Raud "Naksitrallid Joonas tahaks ujuma minna aga vesi on järves veel külm. Klass oli tühi sest lapsed olid õues jooksmas. Harril on hallid aga Hannesel on sinised silmad. Isa teab et emale meeldivad kollased roosid. Liis ja Pille elavad linnas aga mina elan maal. Ahti ja Anna annavad koerale piima sest tema kõht on tühi. Kevad on jälle...
Eesti Rahvaluule Eesti rahvaluule on eesti rahva vaimne pärimus, milles on sünkreetiliselt ühendatud uskumused, teadmised, kogemused, tavad ja esteetika. Eesti keeles kasutatakse vahel sünonüümsetena ja vahel eri tähenduses mõisteid rahvaluule ja folkloor. Esimene neist tähistab eeskätt rahva pärimuslikku suulist loomingut, teine võib tähistada laiemalt kogu vaimset pärandit, sh rahvausund, tavandid, muusika jm. Traditsioonilises käsitluses mõistetakse rahvaluule all eeskätt talupojaühiskonnas levinud pärimust (muinasjutud, muistendid, naljandid, pajatused, vanad rahvalaulud, mõistatused, vanasõnad, kõnekäänud). Tänapäevane käsitlus loeb rahvaluule hulka ka tänapäeval levivad anekdoodid, keerdküsimused, linnalegendid jms. Vanimateks kirjalikeks allikateks, kus leidub andmeid eesti rahvaluule kohta, on keskaegsed kroonikad (Saxo Grammaticuse "Taanlaste vägiteod", Läti Henriku "Liivimaa kroonika", Bartholom...
Kirjavahemärgid Punkt Punkt pannakse (selle järel üks tähekoht tühikut): Väitelause järel. nt. Vanamees vahtis vareseid. Araabia numbriga kirjutatud järgarvsõna järele. nt. 9. (üheksas) Rooma numbri järele. nt. I. (esiteks) Tühikut ei jäeta sisepunkti puhul: Tekstis ilma punktita mingil põhjusel eksitada võivate juhulühendite järele. nt. e.m.a (enne meie aega) Järgarvu täpsustamisel tähega. nt. 6.a klass Läbinisti araabia numbritega kirjutatud kuupäevades. nt. 18.12.94, 08.02.2000 Tundide ja minutite, kroonide ja sentide, sporditulemuste ka meetrite ja sentimeetrite eraldamiseks. nt. kell 21.15, kurgikilo 4.50, viskas oda 74.16 Punkti ei panda: Eraldi reana seisva pealkirja ja allkirja järele. üldkasutatavate lühendite järele. nt. kr (kroon) Koma Komadega eraldatakse järgmised lauseosad: Järellisand. nt....
Algustähereeglid Esisuurtäht - algussuurtäht, millega kirjutatakse ainult esimene nime, nimetuse või pealkirja sõna. Läbiv suurtäht - algussuurtäht, millega kirjutatakse kõik nime, nimetuse või pealkirja sõnad peale abisõnade. SUUR ALGUSTÄHT REEGEL NÄIDE ERANDID Territooriumi haldusüksused Prantsusmaa, New Jersey osariik, Krasnojarski krai, Emmaste vald, Salzburgi liidumaa Linnad, külad Pariis, Tartu linn, Rio de Janeiro, Punase Lageda, Väike-Maarja, Kilingi-Nõmme, Õngu küla Väikekohad Kadriorg, Nurga talu, Raekoja pla...
nt. Suur maja, rõõsk koor, raske koorem, meie maja, omal ajal, kolm nurka, mitut seltsi mehed, teist laadi kaalutlused, seda liiki juhtumid, seda sorti külalised, sama tüüpi suvila. Nimisõnast lahku kirjutatakse ka käändumatud omadussõnad ja nende sarnased väiketähelised kohanimelised täiendid. nt. Väärt tüdruk, kulla sõber, katoliku kirik, gooti stiil, indiaani naine, slaavi hõimud, eesti keel, peipsi siig, vene muusika, ungari kirjandus. Iseseisvate nimisõnadena tarvitatavad nimelähtesed sõnad kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku liitsõnades. nt. Diiselmootor, morsetähestik, röntgenkiired, maratonijooks, olümpiamängud, olümpiatulid Loomatõugude nimed kirjutatakse siiski alati lahku. Erandid: ardenni tõugu hobune, leghorni kanad. Väiketäheline eesnimeline täiend kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku. nt
Rocca al Mare Kool Juhan Viiding (1948-1995) Luuleraamat Hanna-Maria Tammo Tallinn 2009 Sisukord 1. Sisukord ...............................................................................lk2 2. Juhan Viiding ........................................................................lk3 3. Elukäik ................................................................................lk3 4. Looming ..............................................................................lk4 5. Luuletusi ..............................................................................lk6 6. Kasutatud allikad.....................................................................lk9 2 Juhan Viiding(1948-1995) Juhan Viiding...
Milline on kool 20 aasta pärast? Kahekümne aasta pärast on teadus ja tehnoloogia väga palju arenenud. Kõik need arendused on ka täielikult muutnud koole. Kooli uksest sisse saamiseks tuleb alguses panna näpp näpujälje lugeja peale. Kui näpujälg on andmebaasis, siis lastakse õpilane sisse. Kui aga jälg on vale, lükatakse inimene uksest välja. Kohe, kui uksest sisenetakse astub õpilane metall kasti, kus võetakse joped ära ja pannakse sussid jalga. Kui see on tehtud, sõidab kast otse õigesse klassi. Õpilased ei pea enam kandma koolivormi. Igal koolil on kohustatud olema vähemalt jalgpallistaadioni suurune välisõhu ala, kus õpilased vahetundide ajal olla saavad. Sööklatoidud on väga head, kuna igal aastal küsitakse õpilastelt, mida nad tahaksid süüa ja siis selle järgi koostatakse menüü. Selleks ajaks on ka leiutatud tervisele kasulik p...
Keeleteaduse alused: kordamisküsimused 2013 kevadel. Eksam koosneb kolmest mõttelisest osast: 1. 2 essee-tüüpi küsimust järgneva 26 kordamisküsimuse hulgast (laiemad küsimused võivad olla pooleks jagatud). 2. 1 essee-tüüpi küsimus nelja kohustusliku teksti kohta (vt ÕIS) (lubatakse valida üks kahest küsimusest) 3. 10 terminit või nime kordamisküsimustes paksus kirjas olevate mõistete ja nimede hulgast vastata ühe lausega. Isikute ja ajalooliste nähtuste puhul palun kirjutada ka sajand (20. sajandi puhul kas esimene või teine pool). Võimalikud on ka loomingulisemad boonusküsimused! 1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini (u 400 eKr) grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele); Veedad on Vana-India religioossed tekstid klassikalises sanskriti keeles, nad on ka hinduismi aluseks, suulised tekstid. Keel on personifitseeritud jumalannaks, sest keel suudab kirjeldada püha ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
