Honoré de Balzac "Isa Goriot" Arvamus teosest Teos meeldis mulle. Oli väga realistlik ja ma arvan, et peegeldas hästi seda ajastut, kuis kõik need sündmused toimusid. Iseenesest oli see väga kurb raamat, sest tollane ühiskond keerles peaasjalikult raha ja üldise hiilguse ümber, kõige tähtsam oli kuuluda seltskonda ja et sinna kuuluda, oldi valmis kõigeks. Põhiline oli abiellumine raha ja nime pärast, armukeste omamine oli normaalne nähtus ja kedagi ei häirinud, kui naised oma armukesi ülal pidasid. Üleüldse oli seal kõik võlts, välise hiilguse taga võis olla suur kitsikus, sõpru omasid need, kellel oli raha, taheti näha teisi kannatamas jne. Teose mõte Ma arvan, et teose mõte võis olla selles, et mida hariduse puudujääk ja vale kasvatus toob endaga kaasa. Goriot' tütred polnud noorena ilmselt väga palju haridust saanud, nende kõik soovid täideti, seega huvitusid nad ainult materiaalset väärtust omavatest asjadest terve oma elu. Kui n...
Eestlane kes ta on? Ilmselt lihtsaim definitsioon oleks , et oma iseseisvuse väljavõidelnud väike rahvas väikesel territooriumil, kes hoiab kokku ühise raske mineviku tõttu. Kuid kes on eestlased? Kas tõesti ainult väike rahvus, kel on vaid ühine minevik ja maa-ala? Kui eestlastelt endilt küsida, kes me oleme, siis esimeseks iseloomustavaks jooneks tuuakse välja töökust, selle järgneb enamasti aeglane ja uimane olek, ning tagasihoidlikkus. Öeldakse, et venelased on väga temperamentsed ning elava loomuga ning eestlastele pole sellised iseloomujooned omased. Mina arvan, et mitmed sajad aastad tagasi, kui eestlased olid veel pärisorjad, võisime tõesti olla pikataibuga ning tahumatud, kuid tänapäeva eestlased on üpris vilka meelega ning üsna ärksa olekuga. Eestlased kui rahvus, on tugeva iseloomuga ning kokkuhoidev. Suutsime orjusest vabaks võidelda, paremad elutingimused endale ...
Eesti Realism · Realism kirjanduses taotleb tõepärast, objektiivset kujutamist, elunähtuste oluliste külgede ja põhjuslike seoste esiletoomist. · Kriitiline realism elu pahupooli ja ühiskonna korralduse ebaõiglust rõhutav. Muutused venestusajal: · Alustati haridusreforme · Riigi keeleks kehtestati venekeel · Paljud kooliõpetajad, valla- ja kohtukirjutajad vallandati, asemele tulid umbkeelsed õpetajad ja ametnikud venemaalt. · Tartu ülikooli keeleks sa venekeel · Vabaduse kitsendamine · Kaotati baltierikord · Tuli vene õigeusk Miks sai venestusaeg võimalikuks? Rahvusliku liikumise aja liidrid kas surid, olid vanad ja haiged või Eestist lahkunud. Liidrite omavahelised võimuvõitlused. Kultuuri elu tippsaavutused 19-20 saj. vahetusel: · Toimusid üldlaulupeod (1891, 1894, 1896) · Rahvaluule kogumine · Hurt alustas rahvaluu...
EESTI RIIGI SÜMBOLID Eesti riigi sümboliteks on Eesti lipp, vapp, hümn, kuid ka rahvuslind ja lill. Neil kõigil on Eesti jaoks suur tähendus, kuigi tänapäeval kiputakse seda sageli unustama. Referaadis vaatame lähemalt Eesti lipu, vapi ja hümni saamislugu. Riigilipp on riigi ja rahva sümbol, lippu peetakse pühaks ja tema rüvetamise eest karistatakse seadusega. Eesti lipul on kolm värvi: sinine, must ja valge. Iga värvil on oma tähendus. Eesti rahvusvärvid on alguse saanud 29. septembril 1881. aastal, kui sinimustvalge võeti Eesti Üliõpilaste Seltsi värvideks. Seltsi lipp pühitseti 4. juunil 1884.aastal Otepää kirikus. Selle lipuga kui rahvussümbolina esineti avalikul meeleavaldusel esimest korda Eestluse võimutähisena heiskasid Tallinna koolipoisid sini-must-valge lipu Toompea lossi Pika Hermanni torni 12.detsembril 1918. aastal, samal aastal kui kuulutati välja Eesti riik . ...
1. Nimeta 3 tähtsamat eesti keele tüvevahelduse liiki. Eesti keele kolm tähtsamat tüvevahelduse liiki on astmevaheldus, vokaalivaheldus ja kujuvaheldus. 2. Nimeta eesti keele astmevahelduse alaliigid. Astmevahelduse alaliigid on laadivaheldus ja vältevaheldus. 3. Mis on A-tüvi ja B-tüvi? A-tüvi on käändsõnal ainsuse omastav (kelle?, mille?) ja pöördsõnal oleviku ainsuse 1 pööre (mida teen?). B-tüvi on käändsõnal ainsuse osastav (keda?, mida?) ja pöördsõnal da-tegevusnimi (mida teha?). 4. Mis on astmevaheldusmall? Tugeva ja nõrga astme vaheldumise seaduspärasusi nimetatakse astmevaheldusmalliks. 5. Kuidas nimetatakse välte ebareeglipärast vaheldust? 6. Mis on vältevaheldus? Vältevaheldus on astmevahelduse liik, mille puhul sõnade tugev aste on 3 vältes ja nõrk aste 2 vältes. Ainsuse omastav Mitmuse osastav u e i e e ...
Refereerimine ja uurimus Mis on refereerimine ? Refereerimine on teise autori teose sisu ja vormi küllaltki autorilähedane edasiandmine. See on alustekstist lähtuva informatsiooni töötlemise viis, mis eeldab täielikku objektiivsust. Hea refereering vahendab mõtteid lühidalt, täpselt ja arusaadavalt. Refereerimine on parim võimalus, et sundida end loetust aru saama. Ilma teksti mõistmata pole võimalik refereerida. Refereerimist tuleks alustada põhiidee leidmisega. Refereering peab olema lühike ~1/10 tekstist. Uurimus Uurimus on mõnevõrra keerukama struktuuriga kui referaat, põhiliselt seetõttu, et ta peab andma loogilise ülevaate niihästi probleemis varasematest käsitlustest kui ka autori uurimustöö tulemustest. Uurimustöö esitatakse sageli umbisikulises tegumoes ning teadusteksti stiil peab olema selge, täpne ja kiretu. Uurimustöö tekst peab olema üheselt mõistetav, olevikku ja minevikku ei tohi kasu...
Rein Veidemann Referaat Koostas: . 2008 Rein Veidemann Rein Veidemann, sündinud 17. oktoobril 1946, on nii kirjanik kui teadlane, poliitik kui ajakirjanik, maailmaparandaja ja lihtsalt kirglik inimene, ning peale selle veel Tallinna Ülikooli õppejõud. Ise on ta aga öellnud, et on totaalne romantik. Abielus on ta Andra Veidemanniga, kes on Eesti etnoloog ja poliitik. Rein Veidemann on mees, kes tegeleb pideva enesetäiendusega. Vene ja soome keel räägib Veidemann vabalt, inglise keelt erialase ja argisuhtluse tasemel, saksa keeles on ta aga lugemise ja kirjutamise tasemel. Rein Veidemanni ustav kaaslane läbi elu on olnud raamat. Tavalistest juturaamatutest jäi talle peagi väheks, siis hakkas ta õppima tarkade raamatute järgi ja lõpuks hakkas ise kirjutama. Rein Viedemann on Underi ja Tugla...
Juhan Liiv Helin Kui mina olin veel väikene mees, üks helin mul helises rinna sees. Ja kui mina sirgusin suuremaks, läks helingi rinna sees kangemaks. Nüüd on see helin pea matnud mind, ta alla rusuks on raugenud rind. See helin mu elu ja minu hing, tal kitsas on jäänud maapealne ring. Ma leian,et luuletus räägib elutahtest. See, mida kirjanik nimetab helinaks on huvi ja lootused elult. Juba väikese poisina tundis ta rõõmu ja nautis elamist ning elu avastamist. Vanemaks saades, kui pilt mängumaalimast ja lapsepõlvest edasi reaalsemaks arenes, süvenes elu avastamise soov veelgi, kõik muutus huvitavamaks, kui kunagi varem. Kuid lõpuks kui elu on juba peaagu elatud avastatakse , et pool elust oleks nagu elamata jäänud ning lüüakse käega. Vanemas eas vaid mõeldakse kõigele , mis on olnud. Luuletus tuletab mulle meelde, kuidas ma koolieelse põnnina mängisin kooliskäimist. Kirjutasin ja joonistasin täis kõik raamatud, ...
RÄNDAMINE Kui August Gailit 1928. aastal oma romaaniga ,,Toomas Niperaadi" ühele poole sai, ei osanud ta arvatavasti aimatagi, millise tähenduse ta mõistele rändamine edaspidi annab. Ränduriromaan räägib kirjanikust, kes oli talviti töökas ja tubli pereisa ning abikaasa, kuid suviti kergemeelse ja häbematu ellsuhtumisega vaba mees. Kui talvised külmad ilmad möödas ja päike valge lume sulatanud, läks, käis ja oli ta täpselt nii kuis hing ihaldas. Ta lihtsalt läks, et kogeda midagi uut ja avastada elu, mida ta talviti ei elanud. Uute seiklustega tulid alati kaasa uus minevik, elukäik ja amet. Ilmselgelt nautis Nipernaadi ränduri elu, millega kaasnes ka inimeste unistuste uurimine ning nendega mängimine. Ta justkui kaasas erinevaid isiksusi enda rändurliku eluga, ning muutis nende soovid ja unistused kas tõeks või veidigi lähemale tõele. Aeg, mil ta kodust eemal oli, andis talle vabaduse ja selle pea igas mõttes. Tal ei olnud kohust...
SEITSMEVENNAPÄEV Merilys Kängsepp & Helena Kullasaar Seitsmevennapäev- 10.juuli Seitsmevennapäev on kirikupüha, millega mälestati märtritena hukatud vendi. Rahvakalendris on aga seitsmevennapäev ja seitsmemagajapäev lootusetult segunenud, eriti kalendrireformi mõjul, kui tähtpäevad sattusid lähestikku. Üldlevinud on ilmaenne, et seitsmevennapäeva vihmasadu kestab seitse nädalat järjest. Heinategu oli keelatud. Seitse venda Seitse poega on kaotanud mitmed legendaarsed emad. Imperaator Hadrianus (117-138) lasi hukata lese ja ta seitse kristlasest poega uue palee valmimise puhul. Legendaarse loo kohta puudusid pikka aega ajaloolised tõendid. 17. sajandil avastati varemetes palee, mida kutsuti Seitsmeks vennaks ja mis asus Via Tiburtinal, Rooma lähistel. See osutuski seitsme hukatud venna matmispaigaks....
Eestlane kirjanduspeeglis Eesti inimesed on erinevad, kuid samas paljus ka sarnased. Põhjamaa rahvas on ikka tagasihoidlik ja küllaltki ühtehoidev. Paljud kirjanikud on oma teostes kirjeldanud eestlast, on toodud välja nii tema headust kui ka pahatahtlikkust. Milline on eestlane läbi kirjameeste silmade? Eestlane on ahne, riukalik ja pragmaatiline. Kivirähk kirjeldab oma teoses ,,Rehepapp" inimesi, kes tööd ei armasta ja selle asemel varastavad nii mõisa kui üksteise järelt. Neil on peamine, et iseendal oleks hea ja teistest ei hoolita. Kõigil tegelastel on kratid, keda mõisa sahvrisse näppama saadetakse. Imbi ja Ärni on raamatus kirjeldatav vanapaar, kelle elu sisuks on vargil või santimas käimine. Kivirähu kujutluses on talurahvas omakasupüüdlik ja ahne. Eestlane on põikpäine ja kiuslik. A.H.Tammsaare romaani ,,Tõde ja õigus" tegelane Pearu on võtnud oma eesmärgiks naabrimehe elu pea peale keerata. Ta mõtleb koguaeg uusi tempe vä...
Meedia juhib ja mõjutab meie elu Meedia. Igale inimesele loob see sõna mingi visuaalse pildi. Kas positiivse, või negatiivse alatooniga, see oleneb inimesest. Kindlasti on meedia meile väga oluline, kuna seal kajastub lisaks täielikule mõttetusele ka midagi olulist ja huvitavat aeg-ajalt. Olgem ausad, meedias toimuv mõjutab meid kõiki. Kas siis midagi ostma või kuidagi käituma. Kõige levinum nähtus meediamaailmas on reklaam. Kui ettevõte tahab, et toode müüks, vajavad nad head ja originaalset reklaami. Hästireklaamitud toode müüb end ise, olgugi ta halva kvaliteediga. Sellega kaasnev ettevõtete omavaheline võistlus toote propageerimisel televiisoris ja ajalehtedes ning hakatakse üha rohkem rääkima asjadest mis tegelikult ei vasta tõele. Sealtmaalt hakkab pihta suuremat sorti inimeste tüssamine. Inimene, kes on läinud mõne reklaami "haneks", hakkab tihtipeale vaatama kõike meedias toimuvat väga kriit...
Lühike mitmuse osastav B-tüve lõpp u e i e e i a kass kõrtsis ei käi u eks ämm söö kodus sütt i Keskvõrre A-tüvi + m Kas tuleb kohe m lõppu või a e u e Ülivõrre 1)kõige lisamine (sobivad kõigile) 2)A-tüvi + im (ainult kolmesilbiline või kahesilbilistes III vältelistes) näiteks: kareda, muistse, kõrge Kui on i juba lõpus, siis läheb i e-ks. näiteks: kauni, kalli 3)Kui sõnal on olemas lühike mitmuse osastav, siis saab vokaalivahelduse abil muuta keskvõrde tüve ülivõrde tüveks. E I Halvem halvim Suurem suurim U E Imelikum imelikem Ohtlikum ohtlikem Siis ei saa lühikest ülivõrret, kui m.os. lõpus on diftong!! Nt. loll Sammud: 1) Teen mitm osastava (lõpus id; -sid; -vokaal a,e,i) 2) Kui on ainult sid variant, siis ei saa teha 3) Kui on id variant, siis lisan m lõppu 4) Vokaali puhul panen keskvõrdesse ...
1) Armastusel on meelevald inimest muuta, mitte armastatut, vaid armastajat ennast. 2) Südamlikkus on võrratu teene osutamine kõige väiksema kuluga. 3) Ausust on võimatu kitsendada perioodiliseks vooruseks. 4) Ma ei tunne kedagi, kes eitaks jumalat, kuid tuleks toime ebajumalata. 5) Mida saab öelda, saab öelda lühidalt. 6) Muutumine, millega sa täna algust ei tee, ei alga kunagi. 7) Me ei õpi, kuni elame, vaid elame, kuni õpime. 8) Rahas endas pole midagi halba; aga juhtub, et tal on halvad liitlased. 9) Tõde väänavad need, kellele see talutav pole. 10) Kaugele ei jõua teistest üle käies, vaid teisi edasi viies. 11) Mitte alati ei nõua aeg meilt aru, igavik aga kindlasti. 12) Aeg on kõige suurem uuendaja ja leiutaja. 13) Maailmas on ainult kaks kohta, kus aeg omab suuremat kaalu kui tööneed on kool ja vangla. 14) Armastust, vikerkaart ja aega osta ei saa. 15) Haridus on see, mis jääb alles, kui kõi...
Eesti õigekeel Häälikuõpetus Häälikute märkimiseks kirjas kasutatakse tähti. Häälikud jagunevad kaheks: täishäälikud ehk vokaalid ja kaashäälikud ehk konsonandid. Helitud häälikud: k, p, t. g, b, d, s, h, f, s + ki Helilised: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, l, m, n, r, z, z, v + gi Sõna keskel kirjutatakes helitu hääliku kõrvale k, p, t: ohtlik, uhkelt Helitu hääliku kõrvale võib jääda g, b, d: 1. liitsõna liitumiskohas: raudtee, tiibklaver, algkõrgus, algkool, naisduett 2. liidete liitumiskohas: ringkond, leibkond, lindki, saagki, jalgsi, vargsi 3. sõnade muutevormides: · lihtminevikus ja käskivas kõneviisis, kui ma-tegevusnimes on g, b, d: jõudsin, teadsin, seadsin; jõudke, teadke, seadke · omastavas käändes, kui nimetavas on g, b, d: kärbse, kaudse, kuldse, raudse, õudse Häälikuühendid ja nende õigekiri Vokaalühendi moodustavad kaks või kolm täishäälikut: aus, poeet. Konsonantühendi moodustavad kaks või enam ...
"Kunst täiendab elu: ta annab seda, millest elus puudu." (Anton Hansen Tammsaare) Kunst on üks inimeste väljendusviise, mis võib ühendada kõike: liikumist, rääkimist, mõtlemist, kuulamist. Kui kuskil räägitakse kunstist, siis paljud inimesed mõtlevad kohe maale, kuigi kunstiliike on ka teisi. Lisaks maalikunstile on olemas veel kunstiliike, mille alla võib liigitada teatri- ja tantsukunsti, muusika ja ka kirjandusteosed. Kirjanikud on omamoodi kunstnikud, kes vormivad sõnadest aegumatuid väärtusi raamatute näol. Lugedes saab inimene teda ümbritsevast maailmast välja lülituda ja raamatu keerdkäikudesse süveneda. See on aeg iseenda jaoks, kuigi vahel on sellest raske aru saada, eriti siis kui raamatu lugemine on kohustuslik. Õpilastele tundub, et lugemine ei anna neile midagi- kid tegelikult ei ole see nii. Lugemine annab talle rahu, mida tänapäevase kiire elutempo juures igaüks vajab. Lisaks saab ka suurema sõnavara ...
Edukas põgenemine 1 Elektriliinid vihmas tekitavad illusiooni vastupidisest nad kihutavad sombusesse Lõuna-Eesti maastikku ja sina, autojuht, seisad neljal rattal, nende kulgemist seirates. Lihtsalt seisad, su vasem käsi embab polsterdusega rooliratast ja vasem sirvib autostereost kümnete jaamade seast seda olematut välja. Sa kujutad ette oma näo peegeldust tuuleklaasilt väsinud silmad, üksikud kortsud, rõhutamas su armastust murede vastu, ununenud naerukurrud ja horisontaalkriipsuks surutud suu, mis räägib rohkem siis kui ta vaikib. Ja nina. Me ei tohi unustada nina. Kui hästi läheb, siis on ta terve, kuigi sa imestad kindlasti selle üle, kuidas ta selles möllus murdmata on jäänud ja kuidas murdmata ninaga isik teistele möllus osalejatele siiamaani kaasatav on tundunud. Möllu all pead sa silmas elumöllu, rühkivat massi tänavatel, rühkivat massi kontorites, kus inimesed istuvad ja masina...
Olla nagu kõik või jääda iseendaks? Maailmas elab väga palju inimesi ja igaüks neist on ainulaadne. Alatihti püüavad mõned ennast muuta, olles seejuures paljuski sõltuvad ühiskonnast ning teistest inimestest. Võib öelda, et kõik inimesed on detailides väga erinevad, kuid põhilisemas küllaltki sarnased. Tekib küsimus: " Olla nagu kõik või jääda iseendaks?" Soov, millegi erilisega silma paista, on täiesti tavaline nähtus. Paljude unistuseks on pürgida oma sihtmärkide suunas ning elus läbi lüüa. Selleks, et läbi lüüa tuleb olla nagu teised, kuid samas julgeda erineda. Inimene peab arendama oma tugevaid külgi, mille peale ta kogu järgneva üles ehitab.Inimesel peaks olema oma maailmavaade, mida ta pidevalt järgib, et õiges suunas liikuda. Samuti peavad paigas olema eesmärgid ning tegeleda tuleb sellega, mis tõesti huvi pakub. Selle kohapealt ei saa lasta mõjutada end teistest, kuigi nad võivad head nõu anda. Hiljem võib ...
Väikese algustähega kirjutatakse: 1. rahvad, hõimud, keeled (eesti keel, eestlane, soome hõimud) 2. kuud, pühad, idamaa kalendri aastad (märts, emadepäev, koera aasta) 3. üritused, sündmused (rahvusvaheline raamatuaasta, olümpiamängud) 4. au-, ametinimetused (juhatuse esimees, president) 5. asutuste allüksused (Tartu Üikooli arstiteaduskond) 6. usundid (luteri usk) 7. taime-, loomanimetused (pekingi paleekoer, jaapani seeder)* mitteerialases tekstis võib ka suure algustähega (Jaapani seeder) Suure algustähega: 1. tähtkujud (Sõnni tähtkuju) 2. kohanimeline täiend liigisõna ees (Hollandi juust, Rootsi laud) 3. ajaloosündmused (Esimene maailmasõda, Vabadussõda) 4. linnade, tänavate, väljakute, veekogude,saarte jne nimed (Vabaduse väljak, Viru tänav, Kihnu saar) Suure algustähega + jutumärgid 1. taimede sordinimed (kartul "Jõgeva kollane") 2. teoste, sarjade, saadete pealkirjad (film "Vallatud k...
August Gailiti looming. Aasta. Teose nimi. Märkmed sisust 1910 Kui päike läheb looja. 1918 Muinasmaa. Kujutab kahe kunstiinimese seiklusi Eesti taludes 1917 Saatana karusell. Novellikogud, mis sisaldavad novelle, mis kujutasid 1919 Rändavad rüütlid. maailmalõpu- meeleoslusid ja pidu katku ajal 1924 Purpunane surm. Kujutab saart, kus pääseb valla salapärane purpurtõbi, mis nakatab ainult mehi. 1925 Vastu hommikut. Novell kujutab kukk Keril Kerkerilli, kellel on väga romantiline unistus lennata lõunamaale. ...
Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen; 24. detsember 1843 Vana-VändraTa lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös. Tartus elades võttis Koidula osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus ärkamisaja aateid. Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. 21. novembril 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus. 19. veebruaril 1873 nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. Aastal 1874 sündis Lydial esimene laps Hans Voldemar, kaks aastat hiljem sünnitas Lydia Tallinnas tütre, kellele pandi nimeks Hedvig. 1878. aastal Viinis tuli ilmale teine tütar Anna. Koidula suri 1886. aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Aastal 1946 toodi tema põrm Tallinnasse ja sängitati Metsakalmistule. Pärnu...
Alkoholi ei tohi käsitleda tavakaubana üheski Euroopa Liidu liikmesriigis, kuna alkoholitarbimisega kaasnevat riski ei korva ükski positiivne tegur, märgib Mari Järvelaid. Maailma Terviseorganisatsiooni deklaratsioonis 21. sajandi eesmärkidest on seatud sihiks, et aastal 2015 ei tohiks alkoholitarbimine üheski riigis ületada kuut liitrit elaniku kohta aastas ja peaks olema nullilähedane alla 15-aastaste seas. Lähtuti kurvast tõsiasjast, et alkohol on iga kümnenda haigestumise põhjustaja. Alkoholipoliitika ELis ELi raames on analüüsitud liikmesriikide alkoholipoliitikat aastail 1950-2000. Sellel perioodil on alkoholipoliitika oluliselt karmistunud. Aastal 2000 kuulus Eesti ühte ritta Saksamaa, Portugali, Taani ja Kreekaga, s.t riikidega, kus oli kõige liberaalsem alkoholipoliitika ELis. 1950.-1960. aastatel käsitati alkoholi kui tavalist tarbekaupa, põllumajandus- või äritoodet. Veinitootmist subsideeriti kui põllumajanduspoliitika os...
Vägivald tekitab vägivalla. Elus on väga palju vägivalda igasugustes erinevates kohtades ja paljude erinevate põhjuste pärast. Vägivald tuleneb arvatavasti Väikestel lastel multifilmide ja filmide vaatamisest ning täiskasvanutel oma elukogemustest. Kas vägivald tekitab vägivalda?Kindlasti tekitab kuna kui algab käsikähmlus siis võib sellest edasi areneda juba väiksemat sorti vägivald ning edasi juba palju suurem ja hullem. Eelkõige esineb vägivalda esiteks koolides, kus õpilased hakkavad omavahel vaidlema mingite ebaloogiliste või siis mõtetute asjade pärast, ja see väike vaidlus võib viia juba kooli vägivallani.Minu arust on koolivägivald üks hullemaid, kuna seal on osalejateks alles noored ja elukogenematud inimesed ning nad ei tea veel, et kõike saab selgeks teha ka sõnadega.See on jube kui sinu vanemad kutsutakse kooli kuna oled oma kooligaaslasega ebaviisakalt või lausa labaselt käitunud.Tean ka j...
Kellele rajaksin ausamba? Eestimaal on väga vahe kellegile pühendatud ausambaid ja needki suuremates või kuulsamates kohtades. Olen palju mõelnud, et kellele rajaksin mina ausamba kui see oleks võimalik. Niisiis, kellel rajaksin ausamba? Mina arvatavasti pühendaksin oma monumendi Lennart Georg Merile.Ja just sellepärast, et tema elu oli väga värvikirev ja ta pidas selles väga hästi ja eeskujulikult vastu ja ta aitas ka väga palju eestit kuna oli mitu aastat Eesti vabariigi president. Ta on pidanud üheksa korda kooli ja neli korda keelt vahetama.Tema ja ta perekonda küüditati 1941.a. ja viidi siberisse, kus Lennart Georg Meri pidi väga palju vaeva nägema, et oma tööga hakkama saada. Perekonnapead lahutati perekondadest ja suleti kontsentratsioonilaagritesse, kus vähesed ellu jäid. Kaheteistaastaselt alustas Lennart Meri oma karjääri metsatöölisena. Ta on olnud ka ...
Kas vajame piire ja piiranguid? Maailmas on palju riike kus on tähtis, et oleksid piirid ja piirangud.Kui kas või ühes maailmariigis puuduksid reeglid siis oleks arvatavasti kogu maailm peapeale pööratud. Piire ja piirangudi vajab iga maailmariik.Eelkõige on piirangud olulised selleks et inimesed ei läheks oma mõtete ja tegudega üle käte ja ei hakkas tegema kriminaalseid tegusid. Igal erineval elatist teenival elualal on omad piirid ja piirangud, mida tohib ületada ja mida mitte.Kõige rangemad piirangud on pandud kõrgematele riigiasjadega tegelevatele aladele.Kui inimesed ei peaks nendest etteantud piirangutest kinni, siis istuksid arvatavasti palju inimesed vanglates.Kindlasti peaks panema mingid rangemad piirangud noortele, kes alles avastavad maailma ja soovivad tihti elust kõike võtta mis võtta annab. Kui reeglid puuduksid siis iga inimene teeks seda mida ta soovib.Alaelaised tarbiksid kindlasti palju alkohooli j...
1.1)Kui Arno Tal Soome Urho Kaleva Kekkoneniga Toompeale Eesti Vabariigi Jorch Adniel Kiirele Rätsepmeistrite Suurristi Haige Pea 2)Venemaal Joosep Toots Vene Tallinna Paide Aleksandri Napoleoni Känd Saepuru Purjus Laevakapten Microlinki Nobeli. 3)Arno Tali Contra eesti Jimmy Ivanovi Soome Ivan Orava ,,Kuidas..." 4)Neljas Aste Värska Eesti Televisiooni ,,Reisile .." ,,Kuulus..." Erki Kõlu anekdoote. 5)Setumaa Postimees ,,Kõik in. televiisorite ette" Eesti 6)Jaan Tatikas Sirp ja Vasar Ümera Talvesõja 7)ÜRO Julgeolekunõukogus Beneluxi Parlamentaarse Nõukogu Tartu HugoTreffneri Gümn 2. revansi, kotletti, õnnelikkus, efektid afisid renessansiajastu, defitsiit, arhitektuur, blufi, abstraktne, konstateerima, klisee, psüühiline, türanlik, standardne. 3.Eesti Panga president; soome-ugri hõimupäevadest osavõtjad; Emakeele Seltsi esimees; riiklik inglise keele olümpiaad, eesti keele tulevik, lihavõttepühad ja suur reede, Eesti T...
Piirid meie ümber ja meie sees- kuidas seada piir alkoholile? Alkoholism on tõsine probleem Euroopa rahvastiku seas, sest siin on alkoholi tarbimine maailma kõige kõrgem. Alkoholi tarbimine on 12% meeste ja 2% naiste enneaegse surma ja invaliidsuse põhjus Euroopa Liidus. See põhjustab vägivalda, huligaansust, kuritegevust, pere- ning tööprobleeme. Eestis on olukord veel hullem. Selge on see, et alkoholi tarbimisele tuleb seada piir. Alkoholi tarbimine sõltub eelkõige kodusest kasvatusest. Kui perekonnas lapsevanemad joovad pidevalt suurtes kogustes alkohoolseid jooke ja lubavad seda teha ka oma lastel, siis lastel saab alkohoolsete jookide tarvitamine harjumuseks. Nendest kasvavadki inimesed, kes ei käi tööl ja ainult joovad. Nendes perekondades, kus taunitakse alkoholi tarbimist ja õpetatakse seda ka oma lastele, ei tahagi nad alkoholi tarbida ja tegelevad neile meelepäraste tegevustega. Sõbrad mõjutavad ...
Koma: -des,-mata alguses( , ) -enne küsisõna on ( , ) (kes,mille,miks) -kui lauses on 2 mõttet( , ) -kui ja ning on pärast tegusõna ( , ) -(on , tegema,olemas,oleks) -kui teine pool on nimetav (mis) ( , ) -mine lause lõppus ( - ) -(ja,ning)kui on 2 mõtte . Lause peaks lõppema , aga lause edasi minekuks pannakse ( , ) -rindlause , koondlause siis ( -) -kui mõlemas pooles on öeldis ( , ) -kui alguses on öeldis siis ( - ) -kui võrdlus , teisel pool on öeldis siis ( , ) -sidesõna: tahad panna punkti aga paned sidesõna(ja,ning,kui,aga) siis ( , ) -kui lisand puudub siis( , ) Laused: S_: ,, O_ .!? `` ,, O_ ,!? ´´ S_ . Ühend: -l,m,n,r ( 2 s) -l,m,n ( ühend 1x) -gi- l,m,n,r-täis.(tema ees 2x) -ki- k,p,t,g,b,d,s,h,f(tema ees 2x) -modern+ne liide ( modernne) -monarhi- mida? ( 1 x) -valss-(l,m,n,r 2s) -valsile-(keda?mille?mida?- 1s) -ainsus(2x)-kirss -mitmus(1x)-kirsid -Itaal/ia+lane=itaallane , Tsehh/i+lane=tsehlane , Portugaal+lane=portug...
Lugupeetud õpetaja ja kallid kaasõpilased, ma sooviksin kõneleda teile hingedeajast, mida kõik teavad ajana, mil mälestatakse surnuid ja süüdatakse nende auks koduakendel küünlad. Aga millesse hingedeajal usutakse ja kuidas hingi austatakse, sellest räägin teile kohe lähemalt. Eesti põhjarannikul kutsutakse hingedeaega ka jaguajaks. Eesti rahvausundis on hingedeaeg sügisene periood eesti rahvakalendris surnute mälestamisele pühendatud aeg. Sel ajal austati ja oodati koju surnud esivanemate hingi. Hingedeaega on viimastel sajanditel tähistatud erineval ajal, kas siis oktoobris-novembris, eriti enne mardipäeva, mõnikord aga juba perioodil, mis algab pärast mihklipäeva. On ka arvamusi, et hingedeaeg eelnes vahetult jõuludele või paiknes novembris. Hingedeaja sisse on kuulunud kindlasti hingedepäev. Hingedeajal (neljapäeva õhtuti) oodati hingesid koju. Sel puhul kaeti neile tuppa, sauna või toapealsele laud, mille ää...
SISUKORD Elulugu 2 Luuletaja Juhan Liiv 3 Loodusluule 3 Aastaajad 4 Loodusdetailid 6 Loomad ja linnud 7 Vesi 7 Kasutatud kirjandus 8 Elulugu Juhan Liiv on sündinud 30. aprillil 1864. aastal Kodavere kihelkonnas Peipsi-äärsel Riidma kandikohal. Ta õppis algul Naelavere külakoolis, seejärel Kodavere kihelkonnakoolis ning lõpuks lühikest aega H. Treffneri gümnaasiumis Tartus (1886. aastal). Liiv polnud veel lõpetanud kihelkonnakooli, kui ta ootamatult läks Väike- Maarjasse Triigi-Avispeale asetäitjaks õpetajaks. Ta vend Jakob oli haigestunud ja kutsus teda oma asemikuks. Kui seni oli Juhan Liivi pilgatud tema saamatuse pärast, siis tahtis ta Väike-Maarjas näidata, et ta midagi suudab korda saata. Kõigepealt ta katsetas muusika alal. Muusika alal ta edu ei saavutanud, nii otsustaski ta, e kui tast muusikameest ei saa, siis kirj...
"PANGAPETTUS" KAUR KENDER Pühendatud päevale, mil Hansapanga turuväärtus ületas esimest korda miljardi dollari piiri. Kirjastus Pegasus 2002 Arvamus teosest: Ülesehitus on selline filmilik, nagu oleks seal erinevad kaadrit, mis vahelduvad üksteisele. Kaadrit on kõik väga erinevad ja alguses ei pruugi lugejale need tervikut moodustada, kuid lõpuks saavad niidiotsad suhteliselt hästi kokku klapitatud. Kaadrid moodustavad ameerikaliku märuli, mis minu arvates küll eesti praeguse ühiskonna seisu ei kirjelda, see on liiga karm ja linnastunud. Ei usu, et meil elu ainult rahas ja narkootikumides seisneb. Uskumatu kujutlusvõime autori poolt. Samas õhkas teosest autori teadmisi nii kaasaja ühiskonnakulgust kui ka vihjeid ja viiteid maailmakirjanduse klassikale. Tegelased: · Magnus Emporio menukirjanik, Kenderi prototüüp, kirjutas hiilgavaid ...
VÄIKSEMAD OLÜMPOSE JUMALAD Peale kaheteistkümne suure olüplase oli taevas teisigi jumalaid. Tähtsaim neist oli armastusjumal Eros. Eros on Aphrodite ja Arese poeg .Teda kujutati peamiselt tiivulise lapse või noorukina, vibu ja nooltega käes. Eros teeb oma pesapaiga inimeste südameisse, kuid mitte igasse südamesse. Ta taganeb seal, kus leidub karmust. Tema suurmaks auks on see, et ta ei tee kellegile halba ega luba seda teha ka teistel. Teda kujutatakse sageli kinniseotud silmadega, sest armastus on tihti pime. Iris oli vikerkaare jumalanna ja jumalate käskjalg. Ta võib olla kas vikerkaare kujul või noore neiu, kel õlgadel väikesed tiivad. Olümposel on kaks veetlevat õeskonda muusad ja graatsiad. Graatsiaid oli kolm: Aglaia(Sära), Euphrosyne( Rõõmsameelsus), Thaleia( Õitseng). Nemad olid Zeusi ja Eurynome lapsed. Õed esinevad alati koos ja neid ei kujutata eraldi isiksustena. Nemad on graatsia...
Keelte teke ja rühmitamine. Eesti keelesugulased. Emakeel gümnaasiumile Nelle Äike Turba Gümnaasium Kuidas keel tekkis? Algkeel Polügenees Monogenees Kuidas keeli rühmitatakse? Tüpoloogiline Flektiivsed keeled Aglutinatiivsed keeled Analüütilised keeled Areaalne Geneetiline Eesti keelesugulus Lähimad keelesugulased: Läänemeresoome keeled: Lõuna rühm: eestlased Põhja rühm: liivlased soomlased vadjalased karjalased vepslased isurid Soomeugri keeled: Saamid Volga keeled marid mordvalased Permi keeled komid Ugri keeled udmurdid ungarlased handid mansid Samojeedi keeled: neenetsi eenetsi sölkupi ngassaani Ülevaade uurali keeltest: Keel Kõnelejai Ohustatuse aste Asuala ...
Kõik maailma keeled pärinevad ühest 50 000 aasta eest IdaAafrikas räägitud keelest, mille kõnelejad lahkusid Aafrikast ja seadsid end sisse igal kontinendil, väidab lingvist Merritt Ruhlen, lisades, et ürgkeele jäljed on alles kõigis Maa keeltes. Tarkade Klubi: Mitokondri DNAd uurides saab ajas tagasi minna rohkem kui 100 000 aastat, Y kromosoomiga umbes 60 000 aastat. Keeltega pole nii palju vist võimalik? Merritt Ruhlen: Minu pakutav idee, mida olen kajastanud raamatus «The Origin of Language» («Keele päritolu») on see, et kõik praegu räägitavad maailma keeled ulatuvad tagasi ühe keeleni, mida kõneldi IdaAafrikas 50 000 aastat tagasi. Sel ajal tekkis täiesti tänapäevane inimkeel. 50 000 aastat tagasi toimus inimese evolutsioonis suur muutus: ilmus kunst, nad hakkasid valmistama palju viimistletumaid tööriistu, millest mõned on isegi kunstipärased. 200 000 aastat oli kasutatud pea muutumatul kujul ühetaolisi kivitööriistu...
1. intelligents 34. brosüür 67. balansseerima 2. taburet 35. potentsiaalne 68. Schopenhauer 3. Kreutzwald 36. ressursid 69. mateeria 4. kaheksateistkümneaastane 37. mehhanism 70. boheemlane 5. karameljas 38. efektne 71. Sisyphos 6. professionaalne 39. Faehlmann 72. saslõkk 7. familiaarne 40. kurioossed 73. portsjon 8. annulleerima 41. mahhinatsioonid 74. sedööver 9. rezissöör 42. palsam 75. bestseller 10. atentaat ...
Arc de Triomphe Erich Maria Remarque Eesti Raamat 1975 Lk 9 ,,Ja mis teil ka südamel poleks ärge pidage seda liiga tähtsaks. Vähe on asju, mis kauaks tähtsaks jäävad. (Ravic Joanile) Lk 11 ,,Naine oli talle võõras, nii nagu ta ennast ise kõikjal võõrana tundis, ja see tunduski talle kummalisel viisil lähedase, see lähendas rohkem kui kõik sõnad ja aja nüristav harjumus." (Ravic Joanist) Lk 13 ,,Kriitilistel aegadel kulub pisut mugavust marjaks ära. Vana sõduriseadus." (Ravic Joanile) Lk 18 ,,Kuidas võikski talle selgitada seda hingematvat pinget, kui nuga teeb esimese lõike, kui vere kitsas punane triip tera nõrgale survele järgneb, kui keha nagu mitmekordne eesriie nõelte ja konksude all avaneb, kui paljastuvad elundid, mis iial valgust pole näinud; kui sa just nagu kütt dzunglis üht jälge taga ajad ja korraga hävitatud kudede, mügarate, vohandite ja rebendite k...
Elu on alati ime Elu on sõna, mille tähendust on raske seletada. Sajandite vältel on filosoofid ja teadlased püüdnud leida seda jõudu või ainet, mis teeb elavast elava. Seni pole seda veel suudetud ja see üritus tundub suhteliselt lootusetu. Praegste teadmiste kohaselt ei eksisteeri elu iseenesest, vaid saab alguse mõnest teisest elusorganismist. Elu on alati ime, kuna selle tekke ja toimimise põhjused tunduvad müstilised. Kuidas sai elu alguse ja miks on see ime? Konkreetselt inimese elust rääkides võib öelda, et selle tekkimiseks on vaja kahte inimest, kes annaksid elu kolmandale. Mees ja naine annavad elu uuele inimesele lapsele. Tänapäeval on lihtne öelda, et ema ja isa ja laps..., kuid kuidas sai see kõik alguse, kes olid esimesed nn. ema ja isa ning kes oli nende laps? Võibolla ei arenenudki inimesed ahvidest, vaid kunagi võisid tõepoolest olemas olla maailmale tuntud Aadam ja Eeva, kellest h...
EESTI KEEL Eesti keele ajalugu on eesti keele kujunemise, arenemise ja muutumise protsess.Eesti keele ajalooks nimetatakse ka seda uurivat teadusharu.Eesti keel kujunes välja ligikaudu muinasaja lõpul kahe või kolme läänemeresoome hõimumurde lähenemise tulemusena. Teistest läänemeresoome algkeele murretest olid need arvatavasti eristuma hakanud ajaarvamise vahetuse paiku. Neile hõimumurretele vastavad eesti keele suured murderühmad põhjaeesti ja lõunaeesti; vahel lisatakse eraldi kirderanniku murre või murderühm. Keeleajaloolaste arvates oli ühtse eesti keele kujunemise üheks ajendiks germaani ja ka balti keelte kasvav mõju.Eesti keel (varasem nimetus: maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel. Selle lähemad sugulased on läänemeresoome keeled vadja ja liivi keel.Eesti keelt räägib emakeelena umbes 1,1 miljonit inimest, kellest enamik (umbes 950 000) elab Eestis, kus see on riigikeel.Eesti keelt eristab paljudest teistest keel...
Vaid mõned kuud vanemaks saades ei ole meile enam nii tähtsad soojad süles olemised vaid uus ja huvitav maailm,mida kõike roomates avastada. Meie tähelepanu köidavad igasugused imelikud näod,mida suured ja kortsus tädid-onud teevad. Kuuleme hääli, mida ise järele teha ei oska, aina proovime ja proovime, kuni tuleb see tähtis esimene sõna meie huulilt. Sel hetkel me seisame silmitsi hoopis uue maailmaga ning teeme tutvust enda ema- ning riigikeelega, milleks on eesti keel. Aastate möödudes saame aina rohkem tuttavaks enda esivanemate ning maailmaga enda ümber. Vanematelt ja sõpradelt on nii palju teada saada ning nemadki ei tea kõike, kuid teadmiste janu on imekspandav ja kooli mineku soov suurimatest- suurim. Koolis saame palju teada enda riigi kohta, paiga, kus me kõik elame. Me õpime enda emakeeles suhtlema, kirjutama, laulma. See kõik paistab täiesti loomulikuna, kuid mõeldes minevikule, kui me suutsime välja öelda vaid
Armastus on tegu Maailmas on miljoneid inimesi, kes elavad koos, on abielus ning nende armastus on kestnud aastaid ning kestab edasigi. Nimelt noori üllatab see väga, neile tundub see tihtipeale võimatu. Nende elus üks suhe lõppeb ning teine algab, kuid teatud eluetappi jõudes leitakse see õige ning ollakse koos isegi elu lõpuni. Kuid kui palju peab selleni jõudmiseks pingutama? Mida peab armastuse nimel ohverdama? Kui väike inimene on 45 aastane, leiab ta endale kellegi, kelle vastu ta tunneb justkui armastust. Ta teeb kõik, et tähelepanu saada, ta pingutab palju, et armastatu ainult temaga oleks, temaga mängiks, räägiks. Sel hetkel saab ta esimest korda tunda tunnet armastus. Kuid mõne aja möödudes see tunne kaob ning tekivad uued huvid. Aastad mööduvad nagu möödub ka lasteaia iga ning kätte jõuab kooli aeg. Põhikooli klassides on iga aastaga keerulisem ning eelkõige...
Ei tubakale, jah elule. Tere kallid õpilased ja õpetajad. Olen täna siin teie ees, sest tahaksin teile rääkida, miks öelda ei tubakale ja jah elule. Tubakas on legaalne narkootikum, mis tekitab väga kiiresti sõltuvust. Suitsetamisest loobumine on tegelikult kerge, kui tead, kuidas seda teha, aga kahjuks teavad ja tahavad teada seda vähesed. Tubakas põhjustab peamiselt kõrivähki, leukeemiat, emakakaelavähki, suuõõne, keele, söögitoruvähki, neeruvähki, pankrease ja maovähki, kroonilised südame ja veresoonkonnahaiguseid, osteoporoosi ehk luude hõreneminemist, impotentsust, maohaavu jne. Selleks et noored ei suitsetaks on korraldtud palju kampaaniaid. Üks tuntumaid koolilaste seas on kindlasti "Suitsuprii klass". Millest võttis eelmine aasta osa 347 klassi 127st koolist, mis tegi kokku umbes 8000 õpilast. Kooliaasta lõpetas suitsupriilt 137 klassi ehk 2888 õpilast. Viimastel aastatelt on ...
"Kahe jalaga hobune" Käisin PÖFF´il (Pimedate ööde filmifestival) vaatamas Iraani rezissööri Samira Makhmalbaf´i filmi "Kahe jalaga hobune." See oli filmitud Afganistanis, kuna Iraanis, kus seda algselt filmida plaaniti, ei antud võteteks luba. Minu arvates oli see väga ärritav ja närvesööv film, mis näitas tegelikku inimestevahelist vägivalda. Tegelikkuse näitamiseks oli esile kergitatud kaks peategelast, kellest üks oli rikka isa jalutu poeg, kes kasutas teist poissi hobusena. Nende omavaheline läbisaamine on väga konfliktirikas, sest jalutu poiss ei mõtelnud üldse sellele, et ka vaene kodanik on inimene ning sundis teda teiste päris hobuste ja eeslitega võidu jooksma. Jalutu käskis "hobusel" heina süüa ja muudki ebainimlikku teha ning ei pööranud tähelepanu tema kurnatusele. Väike poeg oli aga terve filmi jooksul arvamusel, et nii kaua, kuni tal on raha, peab ta kõik enda tahtmise saavutama. ...
Inimestevahelised suhted ja vastuolud Anton Hansen Tammsaare teoses "Tõde ja õigus" on kirjeldatud põhiteemana pikalt ja põhjalikult Andrese ja Pearu omavahelist läbisaamist. Täpsemalt sellest kuidas Andres otsib oma tõde ja peab seda kõige õigemaks, mille vastu miski ei tohiks saada ja Pearu kavalt mõtlemisviisi, kuidas Andresest üle olla. Pearu kinnisidee on näidata põhiliselt kõrtsileti ääres oma suurust ja paremust. Nii ajab Pearu oma krutskitega Andrese viimse piirini ja seetõttu ei lõppe ka nende kohtuprotsessid ning vihavaen. Juba esimesel kohtumisel ähvardab Oru talu peremees Mäe talu uue omaniku sealt väljasüüa. Andres ei pea seda millekski ja kinnitab, et tema sealt ei lahku. Kuid üks on kindel, mille vastu Pearu ei saa see on Andrese jõuline ülekaal. Seetõttu hoiab tüliküsimustes Oru peremees alati vastastikku seistes Andresest veidi kaugemale. Füüsilist jõudude vahekorda üritab Pearu tasakaalustada t...
Lauseliige Väljendab Vastab küsimusele Näitelaused ALUS Tegijat,olijat Kes?Mis?Keda?Mida? Poiss loeb raamatut. Metsas on hunte. SIHITIS Tegevusobjekti(kellele Kes?Mis?Kelle?Mille? Loe see raamat läbi. on tegevus suunatud) Keda?Mida? Avasin akna. Ma kohtasin sõpra. ÕELDISTÄIDE Liiki,omadust Kes?Mis?Milline? Härra Tamm on kunstnik. Ta on Saaremaa mehi. Juku on rumal. MÄÄRUS Aeg,koht,abinõu,viisi Millal?Kus?Millega? Täna on ilus ilm. jne. Kuidas? Väljas on külm....
Victor Hugo Jumalaema kirik Pariisis Referaat Koostaja:Katy-Carmen Kesksalu 1 0C kl. Tallinn 2009 Sisukord 1.Sissejuhatus.................................................................................... 2.Victor Hugo elulugu................................................................................... 3.Sisu 4.Tegelaste iseloomustus 5.Hinnang loetud teosele 2 Sissejuhatus Valisin lugemiseks romaani,nimega ,,Jumalaema kirik Pariisis",kuna see tundus mulle väga huvitav ja mu ema ja isa ja sugulased on öelnud,et see raamat on väärt lugemist.Olen näinud filmi,kuid mõtlesin ka raamatu käsile võtta.Ja tõesti,raamat oli huvitav nign kajas...
· MA EI TAHA SÜÜA · Austatud kuulajad, · et paremini teile selgitada , millest ma täna räägin, loeksin alustuseks teile ühe teismelise päevamenüü: · Hommikusöök: kaerahelbepuder õunatükkidega ja klaas rasvavaba piima. · Lõunasöök: tatrapuder ja klaas vett · Õhtusöök: suhkruta marjatoormoos ja tükk leiba. · Selline toitumine on iseloomulik vaid inimesele, kes kannatab toitumishäirete all. Seda tihti surmavat haigust iseloomustab kõige paremini niinimetatud kehataju häire, mille tõttu on haigel hirm paksuks minna ning ta seab oma kehakaalule ranged piirid,ühesõnaga EI TAHA SÜÜA. Iga aasta sureb vähemalt 50 000 inimest söömishäire tagajärjel. · Toitumishäired on juba tõsine probleem ka Eestis, üha enam toitumishälvete all kannatavaid noori eriti teismelisi tüdrukuid pöördub spetsialistide poole, et leida probleemile lahendus. · Tavaliselt on toitumishäirete tekkimispõhjused vai...
OÜ TERAV MÕISTUS As Arukad Arvud Teie 05.01.09 nr 33 Reg nr 18874452 Meie 14.01.09 a/a nr 133330000 Vikati tee 77 Tallinn 10228, ESTONIA Tel (372) 6775522 Fax (372) 6775523 Koolistus Lugupeetud Pr Kaire Kaalikas Saadame teile pakkumise finantsvaldkonna spetsialistide koolituse kohta. Koolitusel käsitleme kuidas anda sisse korrektset pankroti menetlust ja koostame neid koos erinevate koolitajatega ja anname välja koolituse läbijatele asjakohase diplomi. Koolitus toimub 14 veebruar, Tallinnas Koolituste keskuses. Üritus hakkab kell 12.00. Lugupidamisega Eve Männiokas EVE MÄNNIOKAS Koolitusjuht Lisa 1 5-l lehel Õpilase nimi (372)654611564 Kuusiku tn 4 Tel (372)6556901 Tallinn 15640 Fax (372) 6556902
Kunst avab tee maailma mõistmisele Elan tohutult suures maailmas, kohas, mida ma ei tunne ega mõista kunagi täielikult. Millest ta koosneb ja mis värvi ta on? Elab seal veel minu sarnaseid, kes roomavad mõistmatuses, põgenevad tegelikkuse eest ja riskivad iga oma keharakuga, et leida kindlustunne ja rahulolu siin, meie maailmas? See koht koosneb arglikest kontuurjoontest, rämedatest värvilaikudest, mida olen püüdnud hüsteeriliselt kustutada, et pealtvaatajate silmi mitte ärritada. Tunnen, kuidas iga vale samm määrib mu eluportreed nagu jõuline pintslitõmme lumivalgel paberil. Vahest tundub maailm nii võlts ja küüniline nagu oleks ta meie suurim vaenlane, kes oskab enda teravaid hambaid vaid näidata. Ma ei tunne maailma veel täielikult, olen labürindi alguses, suures orus, kust ei näe ümbritsevat elu ega olu. Tihti tahaksin osata kõike, tunda elu nagu oma viit sõrme ja näha rohkemgi kui mõni maadeavastaja...
Soorollid muutuvas maailmas Läbi aegade on kehtinud maailmas naiste ning meeste vaheline ebavõrdsus. Õpitudki ajaloos, et peamised tegijad oli mehed ning naistest pole erilist juttu kusagil. Kas tõesti on maailmas valitsenud selline ebavõrdsus? Seda kõike on muutnud aeg ning sotsiaalne ja majanduslik areng. Kuidas on õigused ning ebavõrdsus ajaga muutunud? Aegade alguses koheldi naisi kui alamklassi. Polnud neil mingeid õigusi võrreldes meestega. Naised olid abikaasade võimu all, pidid täitma vastassoo soove. Naise põhilisteks kohustusteks olid kodu korras hoidmine, laste saamine ja nende üleskasvatamine. Meestele pakkusid ka meelerahu lõbunaised, kasvõi vastu tahtmist. Naiste soovide ega tunnetega ei arvestanud keegi. Polnud mingit sõnaõigust, ainult meeste arvamus luges. Nad ei olnud küll rahul oma eluga, kuid ei saanud midagi ette võtta, sest meeste võim oli liiga suur ning nad olid...
,,Üksteisest pimesi me mööda käime..." ( Marie Under) Pimesi mööda käime? Kas me oleme pimedad või tihti peale ei tahagi teada mis või kes meid ümbritsevad. Inimesed on erinevad. Igal ühel on enda ,,maailm". Kõigil on omad mõtted, tegemised, toimetused ja tunded, mida järgitakse ning mille alusel seatakse eesmärke. Tavaliselt me ei tea kuidas vahet teha olulisel ja ebaolulisel. Kulutatakse oma elu liikudes ühest kohast teise naudingute järele mis pidevalt kaugenevad ning jätavad rahuldamatuna ootama. Milleks oodata? Parem minna edasi, kuid et edasi liikuda, peab üksteisest mööda käima. Iga hinna eest püütakse olla õnnelikud, edukad ja jõukad, teadmata mis selle saavutamiseks nõutavad tegevused endaga kaasa võivad tuua. Oleme valmis tegema kõike, et jõuda sihtpunkti kus lõppevad meie vajadused, mõtlemata, et sellist punkti me ei leia. Ühe eesmärgini jõudes tekivad peagi uued, nii päevast päeva, aastast aas...
Lydia Koidula 1843-1886 Sissejuhatus Lydia Emilie Florentine Jannsen oli kirjanik. Tema kirjanikunimi oli Lydia Koidula. Teda on kujutatud ka 100 kroonisel rahatähel, kus on kirjas ka üks tema luuletus. Ta on eesti kirjaniku Johann Voldemar Jannseni tütar. Koidula oli oma aja koidulaulik paljude ärkamisaja püüdluste teerajaja. Kirjanikunime Lydia Koidula soovitas Lydia Jannsenile Carl Robert Jakobson, sest see tähistas koidu aega. Koidula on kirjutanud palju isamaaluulet, sellega on ta suutnud teha eestlastele isamaa mõiste tajutavaks. Üks tuntumaid isamaalisi laule on "Mu isamaa on minu arm", mida esitati ka Eesti esimesel üldlaulupeol Tartus 1869. aastal. Lydia Koidula elulugu Lydia Koidula on sündinud 12. detsembril 1843. aastal Vändras Johann Voldemar Jannseni esimese lapsena. Lydia Koidula hüüdnimeks oli väiksena Lolla ning tema tehtud märkmed oli...
Väga austatud Direktor ! Lugupeetud koolikaaslased ja külalised! Daamid ja härrad! Meie riigil on tulemas sünnipäev. Ühekaskümnes . Täna me mõtleme Eestimaast ja täna räägime Eestimaast. Me teeme seda just nii palju ja just sellises toonis, kuidas keegi meist tunneb või soovib ja mitte keegi kusagilt kõrgelt või kaugelt ei saa meid keelata! Seda on uhke tõdeda! 90 on ümmargune number. Viimase kaheksateist aasta jooksul on piisavalt palju meie maa ja rahva ajalugu lahatud. Analüüsitud tema keerulisi arenguetappe, küll tema heitlikke, raskeid või siis edukamaid aegu. Usun siiski, et maailm on viimase paarikümne aastaga niipalju muutunud, et ajalugu enam korduda ei saa. Igal aastal on toimunud midagi sellist, millest enim räägitakse ja mis on meie käekäiku, mõtteviisi või meeleolu mõjutanud. Need mõjutused määravad ka meie tänase päeva tegemisi. Vaevalt, et keegi oleks 20 aastat tagasi julgenud loota või uskuda, et jõuame niigi k...
SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUM VÄLJASPOOL HOOAEGA Retsensioon Liina Lepik 10 B klass Sirje Kreisman Kuressaare 2008 Käisin vaatamas Elinor Jonesi näidendit ,,Väljaspool hooaega". Etendus toimus Valjala Rahvamajas 7. oktoobril 2008. aastal. Lavastajaks oli Anne Paluver. Kunstnik oli Riina Vanhanen ja liikumisjuht oli Jüri Nael. Osades mängisid Ülle Kaljuste, Katrin Karisma, Ines Aru, Helgi Sallo ja Terje Pennie. Ülle Kaljuste mängis elukogenud näitlejat Ginnie Stevensit, kes ei hoidnud kunagi emotsioone tagasi ega öelnud ei ühelegi pöörasusele, ta oli täiesti kompleksivaba inimene. Ta oli just kaotanud oma elu armastuse. Mehe, kelle armuke ta oli olnud üle 20-ne aasta. Ta sattus Bess Gallagheri pansionaati tänu sellele, et pidi minema oma armastatu matustele, kuhu ta tegelikult polnud oodatud. Katrin Karisma män...
Rohelise mõtteviisi poolt ja vastu Veel tööstusrevolutsiooni ajal usuti, et Maa loodusvarad on jääv suurus, mida saab vaid riikide vahel erinevalt jaotada. Tänaseks on teada, et see nii ei ole. Aastasadade pikkuse hooletu kuritarvitamise tõttu on inimese koduplaneet saastunud ja välja kurnatud. Olukorra parandamiseks loodud rohelisele liikumisele astuvad ülemaailmses debatis vastu konservatiivsema suuna pooldajad. Keskkonnakaitsjate peamiseks mureks on reostus. Tööstus ja olmekeemia paiskavad atmosfääri freoone ning teisi kahjulikke gaase. Selle tulemuseks on osooniaukude suurenemine ja kliima soojenemine, mis ähvardavad Maa elamiskõlbmatuks muuta. Neile probleemidele pööratakse ülemaailmses poliitikas üha rohkem tähelepanu. Õhusaaste hulga piiramiseks loodud Kyoto protokoll kohustab riike keskkonnareostust vähendama. Protokoll ei ole aga eriti populaarne roheliste arvates ei piisa sellest elamisväärse keskkonna säilitamiseks Maal. Si...
Vardo Arusaar Tamsalu Gümnaasium Direktor 2. veebruar 2009 Kesk 11 46106 TAMSALU AVALDUS Lugupeetud härra Arusaar Palun lubada mul jätkata õpinguid Tamsalu Gümnaasiumi 12. klassis. 10. klassi lõpetasin Väike- Maarja Gümnaasiumis. Olen hea suhtleja, kohusetundlik ja aus. Minu tugevad küljed on ka analüüsioskus ja väitlusoskus. Minu hobideks on sport, tantsimine ja laulmine. Austusega (nimi) (nimi) (aadress) (postiindeks, linn) Tel E-post:
avaldus, seletus ja tõend abimehe formaadis
Üksindus kui elu refrään Olen kuulnud ütlust: ,,kõik, mis oli kord, ei kordu enam, kõik, mis tuleb kord, on palju kenam". Kust otsida tõde? Refrään on korduv osa. Üksindus on elu lahutamatu kaaslane ning paratamatult on elus teatud olukorrad, mis leiavad tee taas sinna, kus nad on juba olnud. Reeglina jääb refrään kõige paremini meelde, näiteks laulu puhul kuuleb seda ikka ja jälle ning see jääb kõlama, sööbides mällu. Elus võime palju asju kogeda mitu korda. Armastust, lapse sündi, millegi uue algust kui ka kurbust, leina ning üksindust. Üksindus on nagu uss, kes seestpoolt närib. Tungib mõistusesse, tunnetesse, närvidesse ja ka suhetesse. See on "uss", mis peatab optimistlikud mõtted ja tegutsemishimu. Tekib eemale tõrjutud tunne, mis viib kõik meeled ning mürgitab ja õõnestab hinge. Üksikud seiklejad mõtlevad palju oma eemale jäänud perele, kodule ja sõpradele. Nad on nii lähedal südames, kuid s...
Ei ole ühtset teooriat meedia kohta. Meedia võib olla üks vastik nuhtlus, mis igapäevaselt üritab meile "pähe määrida" tooteid, mida me tegelikult ei vaja, aga kasutame, sest oleme meedia kaudu saanud teada selle "kasulikkusest". Kuid meedia võib olla ka meile informatsiooni allikaks, mida vajame oma igapäeva elutegevuseks. Iga päev inimesed näevad miljoneid reklaame, tuhandeid telesaateid ning kuulevad mitmeid ja mitmeid raadioedastusi. Kindlasti ei saa kõike meedia pakutut tõepähe võtta, kuid siiski osa sellest on meile vajalik. Ja kas siis ei ole mitte vahest tore lugeda või kuulda, kui "idülliline" või "rikutud" keegi on? Kuid ega meedia siis ainult hulk reklaame pole. Meedia võib olla veel informatiivse kui ka meelelahutusliku sisuga. Ning tegelikult ilma nendeta me ei oskakski enam olla. Üks väga levinud meediaharusi on reklaamiv meedia. Me kõik näeme iga päev reklaamiva meedia produkte. Me tarbime asju, iseendale aru andmata,...
Kas riie rikub meest Juba ammustest aegadest on inimene tundnud vajadust katta ennast riietega. Kas siis vajadusest näiteks külma vastu või lihtsalt näitamaks oma paremust teistest läbi riiete. Mida rohkem aeg on edasi läinud, seda mitmekülgsemaks on muutunud ka riietus. Vanasti olid näiteks kindlad riietusnormid, kuid tänaseks on suuremal osal paikades need palju leebemad või puuduvad ültse. Riietus oleneb suures osas kultuurist ja paokkonnast, näiteks Alaskal või kröönimaal ei läheks sa õue jalas sandaalid ja seljas T-särk, nagu samamoodi ei teeks sa vastupidist Havail või mõnel muul soojal maal. Riietumisel lähtutakse ka aastaajast. Ka traditsioonid on riiete valimisel väga tähtsad, keegi ei vaata su peale halvasti, kui käid ringi natukene paljamalt mõnes liberaalses riigis, kuid seda võidakse halvaks panna islamistlikes riikides. Mõned inimesed joonduvad selle järgi, mis on hetkel nii öelda in.Kui moes on roheline...
Millist aega ma tahan, milline aeg tahab mind? Aeg on kummaline nähtus. Ühtpidi oleme me sellega pidevalt seotud ja justkui ei saakski seda paremini tunda: me ju räägime sellest ajast üha rohkem,selle väärtustamisest või selle mitteväärtustamisest. Palju räägitakse kvaliteetajast,mille all mõeldakse lähedastega veedetud aega. Aeg on just nagu mingi kadus loodusvaru,mida on üha vähem ja mille eest peame hoolt kandma,et see päriselt otsa ei saaks. Igal ühel on kogemusi ,kuidas meeldivate sündmuste puhul räägitakse,et aeg lendas märkamatult või vastupidi näiteks liiklusõnnetuste ohvrid on hiljem kirjeldanud,kuidas kõik tundus nagu ,,aeg luubis"-väga aeglaselt. Järelikult on aeg meie jaoks psühholoogiline nähtus,sest head asjad toimuvad liiga kiiresti ja lõppevad liiga ruttu ,halvad aga kestavad piinavalt kaua ja neil ei näi lõppu tulevat. Segased lood on mineviku,oleviku ja tulevikuga: kui oodatud hetk kätte...
Tallinna Tehnikagümnaasium ALKOHOLISM KIRJAND Liisa Kasak 10c klass Tallinn 2008 Alkoholism haigus, mille puhul tekib sõltuvus etanoolist. Eestis on selle haiguse käes kannatajaid 100 000 inimese kohta umbes sada. Meeste haigestumus Eestis alkoholismi ületab naiste haigestumise umbes 6-7 korda. Alkoholismi iseloomustab pidev soov alkoholi tarvitada. Kaob kontroll tarvitatud alkoholi koguse üle, mis viib mitmepäevaste (mitmenädalaste) joomasööstudeni. Kui mingil põhjusel alkoholi tarvitamine katkestatakse (raha lõpeb, tervis läheb halvaks), arenevad ärajäämanähud higistamisest kuni alkoholpsühhoosi ehk alkohoolse psühhoosini. Raskematel juhtumitel võib alkohoolne psühhoos lõppeda surmaga. Alkoholismi tundemärgid on tugev tung tarvitada ainet, võimetus kontrollida tarvitatava aine koguseid ja tarvitamise kestvust ning järjest suurenev ajahulk, mis kulub sõltuvus...
Kaljo Kiisk sündis 3. detsembril 1925. aastal Voka vallas Vaivina külas. 1944. aastal teenis ta Relva-SSi koosseisus ja võttis õhutõrjekahuri meeskonnas osa Sinimägede lahingust. 1946. aastal lõpetas Rakvere 1. keskkooli. 1953. aastal lõpetas ta Moskva teatri- ja kinokunstiinstituudi eesti stuudio. Pärast seda oli Kiisk Tallinna Draamateatri näitleja ja aastatel 1955-1990 Tallinnfilmi lavastaja. Aastatel 1962-1987 oli Kiisk Eesti Kinoliidu juhatuse esimene sekretär. Aastal 1980 sai Kiisk ENSV teeneliseks rahvakunstikuks. Aastatel 1980-1990 oli ta Eesti NSV Ülemnõukogu saadik, 1985 aastast ühtlasi Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi liige, aastatel 1989-1991 NSV Liidu rahvasaadik. 1995. ja 1999. aastal valiti Kiisk Eesti Vabariigi Riigikogu liikmeks, kus ta esindas Eesti Reformierakonda. 2003. aastal Riigikogust lahkudes oli ta vanim Riigikogu liige läbi aegade. Lavastajana · "Juunikuu päevad" (koos Viktor Neveziniga; 1957) · ...
Kaitsekõne ``Kuningas Oidipus`` Ma sündisin kuningas Laiose ja tema naise Iokaste lapsena.Enne minu sündi oli aga Laiosele ennustatud ,et ükskord oma poeg ta tapab .Seepärast lasigi ta mind kinni siduda ja kuristikku visata.Siiski olen ma veel elus.Sest milles mina süüdi olen see oli ju kõigest ennustus ,kuid mees kellele anti ülesanne mind tappa,oli hea südamega.Ta andis mind ühele tavalisele töömehel,kes kasvatas mu üles nagu oma poja.tema naist teadsin ma endale emaks olevat. Ükskord keset kõrbe rännates tuli mulle vastu rauk.Tal olid kaasas ka teised.Mingil seletamatul põhjusel ei mäleta ma seda selgelt.Oli kuum ja raske rännak .Rauk solvas vist mind kuidagi ning ma lõin teda.Seejärel ründasid mind ka tema saatjad ,kuid nendest polnud mulle vastast .Otsustasin nad kõik tappa.Sest arvasin ,et kui rauk juba mind solvas se...
Kuus ja pool sajandit tagasi Firenzes möllanud katku ajal põgenevad linnast seitse neidu ja kolm noormeest. Nad on viisteist päeva isekeskis ning et aeg mööduks kiiremini, hakkavad nad lugusid jutustama. Igaüks räägib ühe loo päevas. Reedeti ja laupäeviti puhatakse, nii jääb jutustamiseks kümme päeva. Ja siit ka ka raamatu pealkiri "Dekameron" - kreeka keeles kümne päeva raamat. Kui itaalia suurim luuletaja Dante oli loonud sajast laulust koosneva poeemi "Jumalik komöödia", siis "Dekameroni" autor Giovanni Boccaccio nimetas ise oma teost "Inimlikuks komöödiaks". Raamatus on sada kurba ja lõbusat, õpetlikku ja kelmikat ning sageli ka siivutut novelli, mis on grupeeritud päevade kaupa teemade järgi. Samal ajal on need kokku kui üksainus romaan, kus tegutseb arvutu hulk kõige erinevamaid tegelasi. Boccaccio peateos "Dekameron" on läbi aegade olnud kirjandusklassika enim tõlgitud ja avaldatud teos. Eesti keeles ilmus "Dekameroni" täielik te...
Kliima soojenemine:põhjused ja tagajärg. Tihti kuuleme meediast kliima soojenemise kohta. See on kujunenud ülemaailmseks probleemiks. Üle maailma on teadlased koos käinud, et arutada globaalse soojenemise põhjuseid ja mõjusid, ning on püüdnud vastu võtta määrusi, mis hoiaksid ära olukorra edasise halvenemise. Kuid kas inimtegevuse kontrollimisel on mingit mõju globaalsele soojenemisele? Kas inimkond on kliima soojenemise probleemide taga? Käeoleval ajal on inimtegevus paigast nihutamas maakera energeetilist tasakaalu. Tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris kiiresti kasvanud ja kasvuhooneefekt on viimastel aastakümnetel hakanud Maal rohkem mõju avaldama. Peamisteks kliimamuutuste mõjutajateks on energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus, kusjuures kõige tähtsamal kohal on just energeetika. Arvatakse, et järgmise sajandi alguseks on kasvuhoonegaaside kontsentratsioon atmosfääris võr...
Kui puudub vastutustunne... Miks on inimsoole nii tähtis, et tema liikmed omaksid vastutustunnet? Mis juhtuks, kui meil kõigil puuduks vastutustunne ? Kas oleks see midagi muud kui lõputu kaos? Nii olulised ja keerukad küsimused, mis vajavad vastuseid . Ametid Arst On mitmeid ameteid, kus ühe inimese vastutustundetu käitumine põhjustab kannatusi ja traagilisi tagajärgi teistele inimestele. Karmiks näiteks võiks tuua arstiameti. Vastutustundetud on lohakusvead, või otsused ja teod mis tehtud kiirustades või alkoholijoobes. Me ei taha keegi, et meid opereerib alkoholi joobes kirurg. Meile on oluline, et ametimees kellele usaldame oma kalleima vara tervisese, oleks kindlasti pädev ja võtaks vastu õigeid otsuseid . Juhtunud on sedagi ,et inimene läheb kergele operatsioonile, aga tänu arsti veale või tähelepanematusele invaliidistub kogu eluks. Elektrik On ameteid, mille kohta öeldakse, et seal saab eksida ...
Harry Potter ja saladuste kamber J.K.Rowling Ka selle suve lõpus pidi Harry kooli minema. Teda takistas majahaldjas Dobby, kes arvas, et Sigatüüka koolis hakkab midagi halba juhtuma. Harry pääses kooli tänu Ronile, kuid samas sattusid nad mõlemad pahandustesse ja nad oleksid peaaegu koolist eemaldatud. Ühel õhtul, kui Harry pidi Lockharti kabinetti minema, kuulis ta sosinat, mis tuli seina seest ja andis märku, et see tahab Harryt tappa. Hingedepäeval oli Harry sõbra Peaaegu Peata Nicki surmaaastapäev. Nick oli vaim ja ta kutsus Harry oma peole. Kui Harry, Ron ja Hermione lõpuks peolt lahkusid, siis leidsid nad seina pealt kirja:"SALADUSTE KAMBER ON AVATUD. PÄRIJA VAENLASED, HOIDKE ALT!" Varsti jõudsid kätte lendluudpalli võistlused, kus Harry käeluu purustati ühe tigeda klommi poolt. Kui Lockhart seda parandada üritas, siis kaotas Harry oma käe seest üldse luud ära. Vahepeal, kui ta paranes, juhmistati koolis mitu õpilast ära ja seetõt...
1 DAN PÕLDROOS Dan Põldroos on sündinud 6. märtsil 1970. aastal. Tema ema oli teenistuja ja isa kondiiter. 1988. aastal lõpetas ta Tallinna 12. Kutsekeskkooli mööblitislerina. Alates 1988. aastast õppis ta lavakunstikateedris näitlemist ja lõpetas XV lennu 1992. aastal, tema kursusekaaslasteks olid teiste hulgas Jaanus Rohumaa, Rednar Annus, Ivo Uukkivi ja Marika Korolev. Diplomilavastusteks olid Delaney "Mee maik" 1991. aastal, kus ta mängis Peter Smithi ning 1992.aastal Dostojevski ja Rohumaa "Kosjakased 2 (Idioot)", kus tema mängis Parfjom R. Mõlemad etendusid teatris "Ugala". Alates 1985.aastast tegutses Dan Põldroos harrastusnäitlejana kirjandusteatris "Varius". 1992 1999 oli ta Eesti Draamateatri näitleja. 2000. aastal oli Dan Põldroos Nõmme põhikoolis õpetaja, kus ta õpetas suhtlemist. Dan Põldroosi rol...
KIRJANDI ÜLESEHITUS * Sissejuhatus, teema arendus, lõpetus (kas kõik on olemas ja parajas mahus). * Sidusus (kas lõigud on omavahel loogiliselt seostatud). * Liigendatus (kas iga lõik sisaldab ühte mõtet, kas lõik on terviklik [probleem lahendatud], kas lõik algab taandrealt). 3. STILISTIKA 4. LAUSESTUS * Lauseehitus (kas on kasutatud erinavaid lauseliike, lauselühendeid) * Ühildumine (grammatiline ja sisuline). * Ühemõttelisus (kas laused on sisu poolest ühemõttelised). 5. SÕNAVARA * Sõnavalik (kas kasutatakse sünonüüme, jne) * Ei tohi olla liigseid sõnakordusi (tähelepanu asesõnadele see, ta, tegusõnale olema; tüvekordustele). * Võõrsõnad (võõrsõnu ei tohi kasutada liiga palju ega vales tähenduses). neid asju pea ka meeles. Teema arendus koosneb lõikudest, igas lõigus on üks mõte ehk probleem. Igal probleemil on kolm osa: väide ehk probleemi püstitus, tõestused ehk an...
Indrek Hirv Indrek Hirv sündis 15. detsembril 1956. aastal Raplamaal Kohilas maalikunstnik Louis Paveli ja graafik Helgi Hirve pojana. Alg- ja keskhariduse sai ta Tartus ja lõpetas Tallinnas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi keraamika alal. On töötanud õpetajana Tartu Kunstikoolis ja konsultandina Tartu Kunstimuuseumis. Samal ajal töötas ta ka Hollandis raadiojaama ,,Vaba Euroopa" korrespondendina. Ta on nii Kunstnike Liidu (1985) kui ka Kirjanike Liidu (1991) liige. Graafik ja portselanimaalija Indrek Hirv tuli otsustavalt visuaalse kunsti maailmast luulesse paarkümmend aastat tagasi, kui ta 1987. aastal avaldas debüütkogu UNERAEV. Sellest ajast on tema luulekogud ilmunud regulaarselt aasta- paarise intervalliga: kahte kümnendisse mahub 14 luuleraamatut- sealhulgas nii valik- kui uudiskogud ja midagi nende vahepealset. Lisaks leiab neist autori omaluule kõrval palju luuletõlkeid. Valikkogusid o...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
