Sõnaliigid Eesti keele sõnaliigid Muutumisviisi järgi jaotatakse sõnad muutuvaiks ja muutumatuiks. Muutuvad sõnad jagunevad omakorda käänd- ja pöördsõnadeks. Käändsõnad ehk noomenid muutuvad 14 käändes ja kahes arvus (ainsus ning mitmus). Pöördsõnade verbid pöörduvad kolmes isikus, kahes arvus, kahes ajas, neljas kõneviisis, kahes tegumoes ja kahes kõnes. Muutumatud sõnad ei pöördu ega käändu või käänduvad ainult osaliselt. Käändsõnad Tähenduse põhjal jaotatakse käändsõnu järgmiselt: · nimisõnad ehk substantiivid -- olendite, esemete või nähtuste nimetused. Nimisõnad jagunevad päris- ja üldnimedeks. Üldnimi on olendite, nähtuste või esemete liigi ühine nimetus; pärisnimi on üheainsa olendi, nähtuse või eseme nimi. · omadussõnad ehk adjektiivid -- märgivad olendite, nähtuste ja esemete omadusi · arvsõnad ehk numeraalid -- väljendavad olendite, nähtuste või esemete arvu ja järjekorda. Nume...
Luuleraamat Hando Runnel Sisukord Elulugu 3 Ei mullast sul olegi enam suurt lugu 4 Lapse palve Paide pärast 5 Angerjaid ja põngerjad 6 Umbluu 6 Rong 7 Jaam 7 Tütarlaps läks jalutama 8 Kui pruudid Tapalt tulivad 9 Viraksaare 10 Talvine pühapäev 10 Rumala lapse hommikupalve 11 Kasutatud kirjandus 12 2 Elulugu Hando Runnel sündis 24.novembril aastal 1938. Ta sündis Järvamaal Võhmuta vallas Liutsalu külas talupidaja pojana, õppis Jalgsema algkoolis 1945, Järva-Jaani ja Ambla 7-kl. koolis, Tartu 1. ja Paide keskkoolis. Seejärel töötas kodup...
Viplala lood 8. Viplala tinistas perekonna uhkes restoranis tillukesteks, kuna nad ... a) ei jaksanud kalli lõunasöögi eest maksta Lõpeta laused, vali lünka õige vastus. Sobivaid b) tahtsid Viplala suurused olla variante võib olla mitu. c) olid väga uudishimulikud 1. Viplala oli ... 9. Lossi tagaküljel olevale platvormile a) parajalt paks mees oma parimates aastates viis pere ... b) harjasjuuste ja tigedate silmadega kummaline a) pääsuke mehike b) tuvi c) pöidlapikkune punase mütsiga päkapikk c) toonekurg 10. Lotje juurde haiglasse sattusid 2. Härra Blomi perekonda kuulusid ... raamatutegel...
Eno Raud "Kalevipoeg" 1. Linda silmaveest tekkis ... 10. Alevipoeg oli Kalevipoja ... a) Saadjärv a) vend b) Võrtsjärv b) sõber c) Ülemiste järv c) sugulane 2. Linda röövis ... 11. Kes varastas Kalevipojalt mõõga? a) Vanakurat a) vetevaim b) Soome tuuslar b) näkineid c) Vanapagan c) sarviktaat d) sorts 3. Sepp valmistas vana Kalevi mõõka ... a) 6 aastat 12. Kuhu kukkus Kalevipojalt b) 9 aastat varastatud mõõk? c) 7 aastat a) Kääpa jõkke ...
KAS OLED MEELDIV KAASLANE? 1. Su sõbranna on oma poisiga tülli läinud ja vajab lohutust. Kuidas käitud? A. Lähed tema juurde ja lohutad, kuidas oskad. B. Kutsud ta diskole - see on sinu meelest parim võimalus muret unustada, C. Soovid, et ta kurdaks oma muret kellelegi teisele. D. Ei võta paar päeva telefoni vastu, kuna sul ei ole talle midagi öelda. E. Sind ei huvita teise inimese probleemid. 2. Kas sulle meeldivad sünnipäevad ja muud pidustused? A. Need on mõnusad. B. Meeldiv vaheldus hallis argipäevas. C. Vastikud kohustused. D. Nii igav. E. Teisi on tore meeles pidada. 3. Sul on palju tegemist, aga vanaema on hädas ja palub sind appi. Mida teed? A. Üritad telefonitsi asja lahendada. B. Ütled otse, et sul ei ole aega. C. Lubad talle hiljem helistada. D. Lubad minna otsekohe, kui aega saad. E. Jätad oma asjad sinnapaika ja jooksed. 4. Mis on sinu suurim unistus? A. Leida parandamatutele haigustele roh...
LIHTLAUSE - Lihtlauses on üks öeldis, puuduvad korduvad lauseliikmed. Nt. Ta avas silmad. KOONDLAUSE - Lause, milles on korduvad lauseliikmed. ( üks öeldis ) Nt. Tüdrukul olid punased, sinised ja kollased seelikud. LIITLAUSE - Moodustub kahest või enamast lihtlausest, mida nimetame osalauseiks. Nt. Ta oli kurb, sest tal polnud lapsi. Liitlause jaguneb: RINDLAUSE - Liitlause, mis koosneb mitmest osalausest. Need osalaused on üksteisest sõltumatud, ST. Rindlausest saab teha mitu lihtlauset. Nt. Tasa sõuad, kaugele jõuad. ( kaks või enam öeldist ) Siduvad sõnad: ja, ning, ega, või, kuid, aga, ent. PÕIMLAUSE - Liitlause, mille üks osalause on teised osalaused endale allutanud. Allutavat lauset nimetatakse pealauseks, sellega liitunud lauseid aga kõrvallauseteks. Nt. Tegin akna lahti, sest oli umbne. ( kaks või enam öeldist ) Siduvad sõnad: et, kes, mis, kui, kuhu, kuna, kas. LAUSELÜHEND: 1) Fraas lauses, millest puudub tegusõna pöördel...
afekt-tundepuhang aferist-petis,õnnekütt areen-esinemisväljak bakalaureus-esimene teaduslik kraad banaalne-labane bareljeef-skulptuur,kus kujutis seisab pinnalähedase kõrgendina baseeruma-tuginema blamaaz-teotus,häbi bravuurne-hoolimatu,uljas brigadir-juht,sõjaväeline auaste daatum-kuupäev defekt-rike puuedegenerant-mandunud isik defitsiitne-haruldane degenerant-mandunud isidk dekadents-allakäik deklamatsioon-ilulugemine delegaat-saadik demograafiline-rahvastikku puutuv desarmeerima-varustama dotatsioon-riiklik juurdemaks eksemplar-üksikese fajanss-peen valge savi filigraanne-peen,viimistletud homogeenne-välimust muutma karakull-lambanahk kineetika-liikumist uuriv teadusharu kontingent-määratud kogus kontseptsioon-vaadete süsteem konverteerima-muutma misjon-kristlik äratustöö nihilism-seaduste mittetunnistamine nivelleerima-tasandama panderoll-postisaadetis paradksaalne-mõistusvastane,absurdne tendents-suunitlus trafaretne-harilik,kulun...
Vanasõnad Külas hea, kodus veel parem. Üks kõigi eest, kõik ühe eest. Igaüks on oma õnne sepp. Igal asjal oma aeg. Keelatud vili on magus. Tervis on parem kui rikkus. Kus suitsu, seal tuld. Silm on hinge peegel. Silm on südame aken. Laisal alati päev pikk. Kuri keel on teravam kui nuga. Tühi kõht on kõige parem kokk. Suvel tee saani, talvel valmista vankrit. Tee tööd töö ajal, aja juttu jutu ajal. Kingitud hobuse suhu ei vaadata. Üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Aus nimi on enam kui raha. Ükski kivi ei tõuse ilma tõistama. Haigele arsti, tervele vorsti. Pool vaest isata, üsna vaene emata. Kõik, mis teed, tee hästi. Kes tööd teeb, see rõõmu näeb. Sõpra tuntakse hädas. Homseks hoia leiba, aga mitte tööd! Töö kardab tegijat. Ärgpüks kardab ka oma varju. Mida ei saa jõuga, seda saab nõuga. Sõpra tuntakse hädas. Hirmul on suured silmad. Õpi palju, näe palju, ära p...
Marilased Enesenimetus on mari. Rahvusena pole marid konsolideerunud, nad elavad kolme rahvusrühmana: mäe-, niidu- ja idamarid. Kahel esimesel on olemas oma kirjakeel, niidumari kirjakeelt kasutavad ka idamarid. Keele näide : "kevõt" ("kauplus"), raamatupoodi "Dom knigi" Levinum ja varasem (ametlik) maride nimetus on tseremissid. Umbes 605 000 inimest elavad Volga jõgikonnas, Nizni Novgorodi ja Kaasani vahel. 52% maridest elab väljaspool Marimaad: Tatarstanis, Bakortostanis, Kirovi ja Jekaterinburgi oblastis. Eelmise aastatuhande lõpul olid maride naabriteks põhiliselt soomeugri rahvad. Loodes - Valgejärvel ja Volga lisajõgedel ja Mologal elasid vepslased, Volga-Oka ala idaosas elasid merjalased, kesk- ja alam-Okal - muromid ja ersa-mordvalased. Lõunas ja kagus olid maride naabriteks türgikeelsed Marid on ajalookroonikates tuntud ka nimetuse tsarmis või tseremiss all. Ise kutsuvad nad end m...
Raamat "Kärbeste jumal" räägib grupi inglise poiste elust, kes on sattunud lennuõnnetuse läbi asustamata saarele. Seiklusjutu pingelisusele on teoses lisatud ka filosoofiline sügavus. Lugu püüab näidata inimsoo veres pesitsevat vaenulikkust ja tapjaiha, mis võib teatud äärmuslikes tingimustes ilmneda juba lapsepõlves.Teos algab hetkest, mil poisid on kukkunud lennukiga tundmatule saarele, mis hilisema uurimise käigus osutub asustamata paigaks. Poisid kogunevad ja arutavad, mida edasi teha maailmas, mida äkitselt ei juhi kogenud ja targad täiskasvanud. Valitakse pealik, kelleks saab "mõistlikkuse kehastus" Ralph. Otsustatakse teha seadused ja pidada koosolekuid, mille kokku kutsumiseks kasutatakse merikarbi puhumist. Koosolekul räägib see, kelle käes on parasjagu karp ja kõik teised on sunnitud kuulama.Kõige olulisemaks eesmärgiks seatakse Ralph'i eestvõttel saarelt pääsemine. Selleks otsustatakse teha mäe otsa lõke, mis oleks suitsusign...
LAUSELIIKMED 1. Lause tuum on ÖELDIS, mis näitab tegevust. August tegi plangusse augu. 2. ALUS näitab tegijat või olijat (võib lausest ka puududa). August kükitab plangu taga. 3. Kellele või millele on tegevus sihitud, on SIHITIS. August uudistab plangu taga maailma. 4. Olema-verbi juurde kuuluv sõna, mis näitab, kes, mis või missugune on alus, on ÖELDISTÄIDE. August on kelmikas poiss. Poisi nimi on August. 5. Mitmesuguseid suhteid määrab MÄÄRUS: a) kohamäärus (August vaatab meid august.) b) ajamäärus (Augu tegi August augustis.) c) viisimäärus (August uurib meid kelmikalt.) d) hulgamäärus (August näeb august palju põnevat.) 6. Nimisõna iseloomustav sõna on TÄIEND. Kelmikas August naerab ümarast august oma sõpradele. 7. Sugulust, ametit, aunime vms näitav sõna on LISAND. Tara tagant piilub August, 8.klassi noorhärra. 8. Lause üldlaiend on otsene pöördumissõna ÜTE. Tule, August, parem meie juu...
Kokkuvõte Kalle Blomkvist ja Rasmus Autor: Astrid Lindgren Tegelased: Kalle, Anders, Eva-Lotta, väike Rasmus, Professor, Politsei Kokkuvõte: Kord rööviti professor ja Rasmus. Lapsed nägid röövi pealt. Eva-Lotta läks röövlite autosse. Ta jättis teele kuhu röövlid läksid märgid maha et, Anders ja Kalle nad päästaksid. Professor ja teised viidi üksikule saarele. Poisid jälitasid röövleid kogu aja. Nad kutsusid politsei, mis kurjad röövlid kinni võttis.
Kuidas olla õnnelik? Õnnelik saab olla mitut moodi. On õnnesid mis kestavad väikese hetke. Näiteks kui saada koolis hea hinne. Õnnelik ollakse kohe kuid juba järgmise tunni ajal on see unustatud. On ka pikk õnne hetk, mis kestab kogu päeva, kui see jääb meelde või on kogu aeg silmaulatuses. Inimesed on tavaliselt peaaegu kogu aeg õnnelikud. Harva on nad õnnetud. Peamise osa päevast või elust ollakse siiski õnnelik. Paljud inimesed on väga tihti õnnelikud kuid nad ei näita seda lihtsalt välja kuna nad ei taha. Kogu aeg ei pea hakkama naerma. Piisab ka sellest, kui lihtsalt ollakse õnnelik. Teised inimesed jälle näitavad välja, et nad on õnnelikud. Kui keegi on õnnelik, siis ta tavaliselt naerab suure suuga või siis lihtsalt naeratab omaette. Mõned inimesed lähevad nii õnnelikuks, et hakkavad lausa nutma. Kuid nad ei saa kurvaks. Neid pisaraid nimetatakse õnnepisarateks, mis tulevad ikka väga suure õnne...
Jõulud vanasti Jõulud olid algselt pööripäevapühad. See oli aeg, mil valgus sai pimeduse üle võidu. Võib arvata, et jõulud on seotud päikesekultusega. Pööripäevapüha on olnud pea- aegu kõikidel rahvastel ja on väga iidne. Vanasti arvati, et just pöördelisel ajal võib muu- tuda inimese käekäik kuni järgmise pööripäevani, ning sellega olid seotud ka uskumused ning kultused. Vanasti olid jõulud rahulikumad. Pered tulid kokku, söödi verivorsti, räägiti jõulu- jutte...Pühadel oli mõte, tuum, mida praegu paljude inimeste arvates kahjuks ei ole.On tunne, nagu oleks meisse sisendatud, et jõulude eel peab mööda poode ringi tormama ja kinke ostma. Pühade tähendus kaob, sest see ei väljendu kindlasti mitte ainult kingitustes. Muidugi on kinkide tegemine ilus, ostubuum selle juures aga mitte. Kaupmehed ongi põhi- lised "hulluse" algatajad. Nad leiutavad igasuguseid nippe, kuidas inimesi kauplustesse...
Kuidas kirjutada kirjandit? Mis on kirjand? Kirjand on enamasti mõne lehekülje pikkune proosavormis kirjutis, mis tuleb kooliõpilastel või kõrgkooli või muusse õppeasutusse sisseastujatel koostada õppetöö käigus harjutusülesandena või kontrolltööna (eriti emakeele ja kirjanduse õpetamisel), võistlustööna või eksamitööna (näiteks küpsuskirjandina või sisseastumiskirjandina). Kirjand võib olla arutlev, jutustav või kirjeldav. Arutleva kirjandi puhul nõutakse tavaliselt, et ta koosneks sissejuhatusest, teemaarendusest ja kokkuvõttest. Kirjand võib kombineerida elemente esseest (oma seisukohad) ja (ümber)jutustusest (ilukirjanduslikus vormis kirjeldused), kuid ei sisalda tavaliselt viiteaparatuuri ega otsekõnet. Võrreldes esseega on kirjand vähem kujundlik ja ei tõsta autori arvamust esile. Kuidas kirjutada kirjandit? Kirjandit kirjutada on imelihtne. Lihtsalt kujuta endale ette maja. Maja trepp mis viib tuppa ...
Alliteratsioon- sama kaashääliku kordumine assonants- täishääliku kordumine sõna alguses onomatopöa- helijäljendus, loodushäälte initatsioon anafoor-alguskordus, sama sõna kordumine lause(te) alguses Lausekujundid: Kordus-teadlikult mõtete kordamine Retooriline kujund- Tunderõhu saavutamiseks kasutatav lause mis ei vasta sisule Kliimaks- astmeline tõus, milles reastatakse pingeliselt tugevnevaid sõnu Ellips- kergesti juurdemõeldav sõna või sõnade väljajätt lausest ilma et teksti tähendus muutuks. Inversioon- ebatavaline sõnajärg lauses või poeesis Kõlakujundid: Epiteet- kirjeldav ja kaunistav lisandsõna, poeetiline täiend Võrdlus- kõrvutatakse erinevate olendite omadusi Metafoor- Peidetud võrdlus, ühele nähtusele omaste tunnuste ülekandmine teisele Metonüümia- Tähenduse ülekanne, sõna asendus mingi suhte alusel. Ühe nähtuse või isiku asemel nim teist kes meie teadvuses on lahutamatud Allegooria- Mõistukõne, miles on 2 tähendustasandit (...
Võru keel (Võro kiil') Keeleline kuuluvus: Soome-ugri keelkond, läänemeresoome keelerühm. Regioon: Eesti kaguosa: enamus tänapäevasest Võru ja Põlva maakonnast ning osa Valga ja Tartu maakonnast. Väljaspool keeleala on võru keele kõnelejaid rohkem veel Eesti suurtes keskustes nagu Tartu ja Tallinn. Kõnelejate arv: Ca 70 000. 1998. aastal läbi viidud arvamusuuringu järgi räägib 90% võru keeleala elanikest võru keelt. Neist 45% teeb seda igapäevaselt. Tartu Ülikoolis on võimalik võru keelt õppida kursuse "Lõunaeesti keel" raames kahe semestri ulatuses. Võru Instituut ja Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus on korraldanud täiskasvanute võru keele ja kultuuri kursusi õpetajatele, välismaalastele ja mujalt Võrumaale elama tulnuile. Alates 2000. aastast ilmub võrukeelne ajaleht Uma Leht (2004. aastast iga kahe nädala tagant). Igal aastal toodetakse mõned võrukeelsed tele- ja raadiosaated. Aastal 2004 esindas Eest...
1) 2 Eesti kunstnikku * Priidu Aavik. Maalikunstnik. Tema loomingusse kuuluvad peamiselt maastiku ja olustikumaalid (kalurite eluolu). * Kristiina Kaasik. Maalikuntsnik. Väärtustab oma teostes värvimaagiat. 2) 2 Briti kunstnikku * George Dawe. Portreekunstnik * John William Waterhouse 3) 3 kuulsat rezissööri välimaal * Randolph Severn Parker III. Üks South Parki loojatest. * Clint Eastwood 4) 5 kuulsat Eesti filmi * Nimed marmortahvlil * Klass * Viimne Reliikvia * Vallatud kurvid * Kevade 5) 2 Eesti dirigenti * Gustav Ernesaks * Eri Klas 6) 2 balletitansija nime * Age Oks * Toomas Edur 7) Eesti teatrid Eesti Draamateater Eesti Nuku- ja Noorsooteater Emajõe Suveteater Endla Teater Estonia Fine 5 Tantsuteater Kanuti Gildi SAAL Kuressaare Linnateater Pärimusteater LOOMINE R.A.A.A.M Rakvere Teater Salong - Teater Saueaugu Teatritalu Smithbridge Productions Stuudioteater Ilmarine Tallinna Linnateater Teater NO99 Teater Varius Theatrum Ugala...
,,Kaksteistkümmend tütart" Tegelased: kehv vabadik 12 tütart vabadiku naine valges riides lahke neitsi kohtuvanemad ahne väimees Lühidalt: Elas kord kehv vabadik koos oma kaheteistkümne tütrega. Keegi ei mõistnud, kuidas vabadik neid toita suutis ja ilusad riided selga suutis osta. Mõned arvasid, et ta on nõid, mõned muid asju. Tegelikult oli see lugu nii, et vabadiku naisel oli sala- õnneandja, kes laste eest hoolitses. Kui naine noorena alles talus teenis, kutsus neitsi ta allika äärde ja andis talle kotikesega 12 lähkrikivi. Veel käskis neitsi tal igal korral, kui tal laps sünnib, ühe kivi allikasse visata. Nii siis naine tegi. Ilmus siis neitsi järvest välja ja pani lapsele mähkmete sisse hõberubla ja käskis selle lapse mehele minnes kirstu panna. Nii iga lapsega, kui lõpuks oli neid terve tosin. Kui esimene laps mehele läks, pandigi kirstu see hõberubla ja mõned hilbud, aga suur oli imestus, kui pärast seda uuesti...
Minu lemmiksportlane olümpial! Talihooaegadel viitsin ma end vahetevahel varem voodist välja peksta. Kõik selleks, et saaksin telerist jälgida enda lemmik suusataja Virpi Kuituneni sõitu. Täisnimega Virpi Katriina Kuitunen on 31aastane murdmaasuusatajanna ja ühtlasi ka suusakuninganna, kes elab Soome linnas Espoos. Virpi kuulub suusaklubisse Kangasniemen Kalske. Ta on võitnud olümpiamängudel pronksi paarisklassikasprindis koos AinoKaisa Saarineniga aastal 2006. 2001. aasta.MM'il on Virpi saavutanud kulla , hõbeda 30 km 2005. aastal. Üldarvestuses on Virpil veel seitse maailma karikavõistluste etapivõitu ja 15 muud poodiumikohta, üldarvestuse 3. koht 2005 ja liider 2007 suusatamises. Kuid nii nagu sportlastel ikka, on ka Virpil terviseprobleeme, mis talle kuidagi rahu ei anna. Virpit painavad selja ja puusavalud, kuid südikas naine püüab neist üle olla ja igalt päevalt viimast võtta ...
Jakob Hurt. (893-1907) Jakob Hurt kuulub Eesti 19. sajandi teise poole juhtivate kultuuritegelaste hulka. Me näeme teda kui varsemat eesti keelekorraldajat, rahvusliku orientatsiooniga ajalooteose autorit, rauhvaluule õige hindamise ja kogumise õhutajat, rahvusliku ideoloogia loojat. Jakob Hurda peres sirgus peale tema veel kolm õde-venda. Vend Otto suri enda esimesel eluaastal, õde Eva jäi Lepa tallu perenaiseks ja Ann abiellus hiljem tuntuks saanud linnuteadlase Mihkel Härmsiga. Pereema Mari oli töökas ja tubli naisterahvas kes oli enda elupäevade lõpuni täie tervise juures. Jakobi isa kes oli koolmeister, pani tänu oma kehvapoolsele tervisele tööst rohkem rõhku lastekasvatusele, koheldes oma ainsat poega Jakobit väga karmikäeliselt. Hurtade suguvõsa oli väga arvurikas ja tihti käidi perekondlikel pidudel. Jakob õppis Himmaste küla- ja Põlva kihe...
Kirjand: "Armastus ja Sõprus" Elus on kaks kõige tähtsamat asja: Armastus ja Sõprus. Armastus ei tähenda, et inimesed vaatavad üksteist vaid, et nad vaatavad samas suunas. Kui poleks armastust poleks ka inimesi. Inimesed tekkivad läbi armastuse. Sõprus tekkib aga inimeste vahel ennem kui armastus. Sõprus on kui seletamtu asi. Sõprus suurendab rõõmu ning vähendab kurbust. Usaldus on tähtis nii armastuses kui ka sõpruses.Ainult süda ütleb mis on tõeline mis mitte. Nii on see Sõpruse kui ka Armastuses. Ning usaldada ka pole õige ennem kui süda selles kindel on. Koos sõpradega käiakse pidudel, trennides ja igal pool väljas. On nii häid kui ka halbu hetki/tegevusi sõpradega. Koos sõpradega käiakse ka kohtades kus leitakse veel uuemaid sõpru. Sõpradega koos tehakse ka keelatuid tegevusi. Näiteks: juuakse, suitsetatakse, kasutatakse narkootikume jne. On sõpru kes võivad viia halvale teele. Kuid hiljem v...
NIMED MARMORTAHVLIL ALBERT KIVIKAS Tegelased: (neile leidsin raamatust iseloomustused). Ahas Henn- Kommertskooli seitsmenda klassi õpilane. Elas oma korteris koolilinna kaugemas agulis. Käämer- pisut kängunud kasvuga, tumedajuukseline ja tedretähniline. Elas paar maja eemal. Kokku variseda ähvardavas lobudikus, tibatillukeses toauberikus. Käsper- hästi riides, roosatava näoga ja alati heatujuline. Viires- pikk, kuivetu ja kogelev. Tääker- kõige kogukam klassikaaslane. Konsap- pikk, klassi parim sportlane. Mugur- heleda häälega. Jürine- pikk, sileda näoga. Kelle huvid olid ainult õhtuti Rüütli gümnasistkade sabas jõlkuda ja koolipidudel tantsimas käia, valged kindad käes. Martinson- vaikne, alati ninuli raamatus. Puuris filosoofe ja gnoseoloogiat. Teeäär- teda kutsu...
Inimene sõjas Aegade algusest peale on inimesed sõdasid ja lahinguid pidanud, paljud on tänu sellele hukkunud. Ka tänapäeva ühiskond ei jää sõjategevusest puutumata. Aastaid on meile kõneainet andnud sõjategevus Iraagis, lisaks sellele võib näite tuua hiljuti toimunud Venemaa rünnakust Gruusiale. Kõigile on teada, et ajateenistus on Eestis kohustuslik meestele, kuid ka naised võivad sellest osa saada, kui vaid soovivad. Enamasti viibitakse sõjaväes kaheksa kuud või üksteist kuud, kuid on võimalus hakata ka elukutseliseks sõjaväelaseks. Ajateenistuse ülesandeks on mehi koolitada riigi kaitsmiseks sõjaolukorras. Õpitakse teooriat ja ellujäämist, toimub pidev treening füüsilise sooritustaseme tõstmiseks ning lisaks sellele valitseb sõjaväes kõrge distsipliin, mis tagab kuulekuse. Tänapäeval saadetakse sõjategevusse ajateenistuse läbinud inimesi, kuid vanasti see nii ei ol...
Vägivald. Vägivald on hoolimatuim, laastavaim, jõhkraim ja labaseim enesekehtestamisviis, mille inimesed on omaks võtnud. Vägivald on tõhus nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Mõlemal juhul jätab ta ohvrisse sügavad ja paranematud haavad! Miks käitutakse nii? Vägivald on nõrkuse märk. Vägivaldne inimene on loom ja tal puudub süda või on see tal lihtsalt väga vale koha peal. Mõneti võib arvata, et vägivald on inimese loomuses. Oleme me ju arenenud loomast, (mõne teooria järgi) ning loomariigis kehtivad teatud põhimõtted. Näiteks, et kõik paeb püsima muutumatuna ning igast liigist jäävad ellu selle liigi kõige ideaalsemad, ebahuvitavamad, sarnasemad, massi sulavaimad isendid. Kõik kes on vähegi teistmoodi, hävitatakse. Miks ei sallita endast erinevaid ja nende kallal noritakse? Vägivalda peetakse ühiskonda kui tervikut iseloomustava nähtusena. Tänapäeva ühiskonnas on see täiesti normaalne käitu...
Alkohol ei lahenda ühtki probleemi, kuid samas - piim ka mitte! Teeskava: Sissejuhatus - Mis ja milleks on alkohol? Lõik 1 - Üheks õhtuks on normaalne olla, aga siis koidab karm reaalsus. Lõik 2 - Mis on probleem? Lõik 3 - Miks tekivad probleemid? Lõik 4 - Kuidas pääseda probleemidest? Millised on valed valikud? Kokkuvõte - Tuleb olla ja proovida jääda tugevaks, olenemata kõigest.oled just SINA see, kes saab end aidata. Mitte keegi teine. Alkohol.. Üldsusele tuntud kui jook, mis teeb tuju heaks ja olemise mõnusaks ning kui on probleemid, siis kergeim pääsetee karmist reaalsusest. Kergeim tõesti, kuid kas ka nutikaim? Kindlasti on paljud inimesed oma eluteeel tundunud, et enam ei jõua, ei saa, ega ei tahagi! Sellistel hetkedel tuleb paratamatult end kuidagi sellest kurjas ja ülekohtusest maailmast ära lõigata. Kergeim variant selle jaoks on juua end lihtsalt pildituks. Hetke ajendil käitununa on tagajärjed homm...
Armastus Keegi ei tea täpselt, mis asi on armastus. Keegi ei suuda seda kirjeldada. Paljude arust armastus on kohati eluperiood, samas harjumus, kohustus, vajadus, hirm, nauding, armukadedus, usaldus, tolerantsus, aktsepteeritavus, arvestamine, vastutulelikkus, alandlikkus, enda maha surumine, turvatunne, kirg, hellus, ühtekuuluvus ning tugi. Sellest võib küll jääda pilt, et armastus on miskit väga negatiivset, kuid tegelikult, kui kõik need komponendid kokku panna, siis polegi asi kõikse hullem. Kuid mõned inimesed arvavad ka seda, et armastust pole. See on illusioon. Asi, millesse inimesed tahavad uskuda nagu inglitesse. Lihtsalt üks kena sõna välja mõeldud kirjeldamaks mitte midagi. Armastuse kohta on väga palju omadus sõnu millega seda kirjeldad. Keegi ei tea ka armastuse värvi. Paljud on pakkunud, et see võiks olla punane, sest süda on punane. Süda ongi armastuse sümbol. Mina arvan, et armastu...
Mida ma ise teha saan, et elaksin kaua ja õnnelikult? Mitte miski siin maa peal pole igavene. Kõik me kord sünnime ja sureme selle vahemiku vahel on aga antud igale ühele võimalus muuta oma elu just täpselt selliseks nagu ta kõige mugavam ja elamisväärsem tundub. Tihtipeale aga, ei saavutada eesmärki, põrutakse või jäädakse eluhammasrataste vahele. Selleks, et vältida enese allakäiku saan ma paljugi ära teha muuta, suunata, otsida õigeid tulevikuradu. Mida saaksin ise selle nimel ära teha, et elaksin kaua ja õnnelikult? Kõigile on teada, et elu pikkus kui eluiga ei ole otseselt meie enda määratleda. Elu pole juhuslik, ent on juhuseid, mil elu lõppeb inimese tahtest või soovist olenemata. Vahel veab alt iseenda psüühhika, kus ainsaks võimaluseks nähakse lõppu. Lõppu ehk isegi sellel, mis pole veel õigupoolest alatagi jõudnud. Nii on noorema põlvkonna seas üsna levinud suitsiid, mis Euroopa tasemel on Eestis kõige kõrgemate näitajateg...
Arutelu: Kas igaüks on ise oma õnne sepp? Koostanud: Mikk Mihkel Kas igaüks on ise oma õnne sepp? Tihtipeale on inimestel tavaks jagada endid kaheks: õnnelikeks ja õnnetuteks inimesteks. Ühed on need, kellel elus kõik õnnestub ja kellel näib kõik olemas olevat, mida nad tahavad, teised aga on nö elu hammasrataste vahele jäänud, keda tabavad ainult ebaõnnestumised. Viimastele tundub, et kõik mida nad ette võtavad, läheb untsu ja nad enam ei üritagi. Kes siis ikkagi on õnnelik inimene? Arvatakse, et inimese elu sõltub ainult meie ümber toimuvast, kas oled õnnelik või mitte. Lähtutakse näiteks sinuga toimuvatest sündmustest ja olukordadest kus sa oled olnud. Mõnda inimest kellel lihtsalt on õnne, peetakse ,,õnnesärgis" sündinuks. Arvatakse ka seda, et kui inimene on mingis kindlas keskonnas sündinud, siis on tema elu õnnetu. Päris nii see pole ja eksivad need kes nii räägivad, arvavad. ...
"Agu Sihvka Annab Aru" Jaan Rannap Kuidas Me Korraldasime Öise Häire Et kõik ausalt ära rääkida, nagu oli, pean ma alustama selest lõkkeõhtust, kus meil oli külas kirjanik. Ta küsis: "Kuidas saab pioneerielu muuta huvitavamaks?" Ning vastas ise: "Igaüks peab igavuse vastu välja astuma." Kui järgmisel õhtul määrati mind ja Kiilikest laagri öövalvesse, tuli Kiilikesel see meelde. Ja kui kõik olid juba kõvasti magama jäänud, ütles ta: "Igavus tahab ära tappa. Nüüd on meie kohus selle vastu välja astuda." Ja tegi ettepaneku rühmanõukogu esimehe Silvi Kullerkupu telki kärnkonn viia. Nagu igaüks teab, on laagri öövalvurite ülesandeks valvata laagri territooriumi korra järele. Sellepärast ei jäänud ma niisuguse plaaniga nõusse. Pealegi ei olnud konna kusagilt võtta. Aga Kiilike ütles: "Siis te...
Teismeliseiga on arengut ja muutusi täis aeg, mille vältel noor täidab teatud eluülesanded, mis on vajalikud täiskasvanuks saamiseks. Neil tuleb välja töötada oma isiklike käitumisnormide ja - väärtuste süsteem, saada majanduslikult sõltumatuks, luua ja alal hoida intiimsuhteid. Nad peavad õppima oma eluga toime tulema. Iga teismelise vanem püüab teha kõik selleks, et tema lapsest kasvaks õnnelik, end teostanud täiskasvanu. Kindel on ka see, et see pole kerge ülesanne. Märkamatult on pisike beebi muutunud pööraseks riiukukeks, võluv põngerjas morniks mossitajaks. Lastevanemate ees seisvatele probleemidele pole üheseid ja ainuõigeid lahendusi. Iga lapsevanem ja iga laps on ainukordne indiviid ning seepärast pole kasu üldkehtivusele pretendeerivatest lahendustest. Kui püüda enda ja lapse vahel toimuvat paremini mõista ning seda avardunud arusaamist oma vanemliku mõjukuse suurendamiseks ära kasutada, võib läheneda probleemidele märksa pare...
Sport kultuuri osa Kas sport on kultuuri osa? Sellele küsimusele peab otsima vastust. Igaühel võib olla oma arvamus selle kohta. Sport on mänguline, kehaline või vaimne võistluslik tegevus. Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus. Kultuuri seostatakse ka traditsioonidega. Kehakultuur on kehaliste võimete arendamine ja tervise tugevdamine. Kehakultuuri kõrgeim vorm ongi sport. Hulk spordiasid on tekkinud elust enesest. Näiteks squash tekkis kui vangis istunud mehel hakkas igav ja hakkas palli vastu seina taguma. Golf kujunes välja karjuse igavusest, mida leevendas kepiga lamba pabulate kaugustesse saatmine. Paljud spordialad on ka sellest tekkinud, kui inimesed tahtsid üksteisest mõõtu võtta, näiteks maadlemine, jooksmine, suusatamine. Lapimaal oli suusatamine mõeldud lihtsamaks ja kiiremaks edasiliikumis viisiks, siis taheti üksteisest mõõtu võtta, et kes on kiirem. Sellepärast ongi suusatamine ni...
Referaat Astrid Lindgren (14.11.1907-28.01.2002) Koostas: Regina Peterson Klass: 8a. Kehra Gümnaasium 2009. a. Astrid Lindgren (sünninimi Astrid Anna Emilia Ericsson; 14. november 1907 Vimmerby 28. jaanuar 2002 Stockholm) oli rootsi lastekirjanik, kelle raamatuid on tõlgitud ligi 70 keelde ja avaldatud vähemalt sajas riigis. 2002. aastal, kui Astrid Lindgren suri, loodi Rootsi parlamendi toetusel Astrid Lindgreni mälestusauhind. See on rahaliselt suurim lastekirjanduse auhind, küündides 5 miljoni Rootsi kroonini. Elukäik: Astrid Lindgren sündis taluniku Samuel August Ericssoni (18751969) ja tema abikaasa Hanna Ericssoni tütrena Smålandi maakonnas Vimmerby väikelinna lähedal Näsis. Ta oli neljalapselise pere teine laps ja kõige vanem tü...
Miks on vaja sportida? Tere kõik spordi - ja mitte spordihuvilised. Minu nimi on Kairi Lenk ja sooviksin teile täna rääkida, miks on vaja teha sporti. Uuringute kohaselt pikendab sportimine ja tervislik eluviis inimeste eluiga. Väga vajalik on sport taastusravil, kus erinevate harjutuste abil saavad inimesed hakata uuesti liikuma. Ülekaalulistel ja nendel, kellel on suurem risk haigestuda vähki, diabeeti, suhkurtõvesse ning paljudesse teistesse haigustesse, aitab sport vähendada kehakaalu ning isegi päästa seeläbi surmast. Kuid kui sport on nii kasulik tegevus, et suudab teha peaaegu imesid, siis miks ei tegele kõik inimesed spordiga? Põhjus on lihtne laiskus ja tahtejõu puudumine. Muidugi on ka erandeid. Näiteks nagu need, kes on halvatud ja ei suuda iseseisvalt liikuda ja ka need, kellel pole tõesti aega. Mina arvan et spordil on inimese elus väga tähtis osa. Sport teeb tugevaks, on hea südamele, aitab liikumispuuetega in...
Iga üks on oma õnne sepp! Kui me midagi kogu hingest tahame peame ka ise selle nimel pingutama. Alati ei tule kõik nii lihtsalt kätte. Arvame küll, et elu on lilleline ja hea aga kui me ise vaeva ei näe ei tule ka õnn. Õnn väljendub igas inimeses erinevalt. Mõnel on hulganisti raha aga ei ole mitte midagi enamat. Aga ka tema on oma suure rahapaja sees hullates õnnelik ega oskagi midagi enamat tahta. Teisel on aga jälle suur, armastav perekond ja ta ei oskagi midagi enamat tahta. Sest ta on õnnelik. Kahjuks on nii et need inimesed kellele on kõik ette taha ära tehtud, et ainult ole mees ja naudi seda- ikkagi nurisevad ,et midagi ei ole ja elu on paha. Inimesed ei oska näha õnne seal kus seda on ja sellest kinni haarata. Juba sündimus momendist peale on inimese elu ette määratud. Igaühe elus on nii õnnelikke aegu kui ka aegu mil tunned et kõik variseb kokku. Aga ka kõige hullemas olukorras on midagi head...
Olgem eestlased, kuid saagem ka eurooplasteks. Peale taasiseseisvumist oleme meie, eestlased, ikka ja jälle endale rusikaga vastu rinda tagudes end kultuurrahvaks ja Euroopasse kuuluvaks tunnistanud. Kuid ka selline suhtumine on ikka õige!? Kuna meie vanavanemad või vanemad on ise võidelnud eesti vabaduse eest, siis oleks õige eelistada eestlaseks olemist. Olla eestlane tähendab hoopis midagi muud, kui olla eurooplane. Kuna eestlasi on piisavalt vähe ja nende hulk ei ole just piisavalt silmatorkav, siis on uhke olla üks vähestest eestlastest. Olla eurooplane tähendab minu jaoks hoopis midagi muud. Pärast Euroopa Liitu astumist on paljud eestlased soovinud saada eurooplasteks ja on seda ka oma mõtetes. Kuid mina eurooplaseks olemist ei eelista, kuna eestlane olla on uhke ja hää. Eestlastel on juba ammusest ajast teadatuntud loosung, milleks on '' Olgem eestalsed, kuid saagem ka eurooplasteks. '' Milline ...
Lauselühendi etteütlus. Ukse taga seisis poiss, seenekorv käes. Õpetaja astus klassi ette, päevik käes ja prillid ninal. Ta lahkus kodust, sada krooni taskus, ning sõitis maale. Vanaema tahab poodi minna. Poisid läksid õue lumememme ehitama. Ta tegi väsimusest kurnatuna raske avarii. Ooteruumis istus paar arsti ootavat patsienti. Ukse peale tulnud perenaine tervitas külalisi. See kahju loodusele on väga väike võrreldes inimese poolt tekitatud kahjuga. Hoolimata kõrgest east nägi ta hea välja. Erinevalt paljudest teistest tüdrukutest on Mari väga julge ja hakkaja. Vastavalt kehtestatud korrale peavad lapsed selles koolis koolivormi kandma. Ta on erinevalt oma emast lühikest kasvu ja väga kõhn. Kurnatuna pikast tööpäevast, oli ema meeleolu paha. Solvavatest sõnadest lööduna, tahtis Malle omaette olla. Peame samm-sammult kõik läbi mõtlema, leidmaks probleemile lahendust. Saamaks teada poja käitumise tagamaid pe...
Õppimine Kirjavahemärgid Üte eraldatakse lausest komadega. Lisand: · Lisand, mis on põhisõna ees, seda ei eraldata komaga. · Kui-lisandit komaga ei eraldata. · Järellisand eraldatakse mõlemalt poolt komaga · Kui järellisand on omastavas käändes siis eest poolt komaga. · Olevas käändes järellisandile koma ei panda Koondlause · Korduvad lauseliikmed eraldatakse komaga. N: Joonelised, ruudulised ja rohelised seelikud. · Eriliigilisi täiendeid komaga ei eraldata. N: Tüdrukul oli seljas pikk valge siidist seelik. · Kui kohanimi ja kuupäev on nimetavas käändes, siis eraldatakse need komaga. N: Täna on esmaspäev, 17. november 2008. Lauselühend: -nud, -tud, -des, -mata, -maks, -tuna, -mast · -nud, -tud lauselühend, mis ei ole täiendiline eraldakse muust lausest mõlemalt poolt komaga. N: Koju jõudnud, heistis mees pikali. · Verbita lauselühend eraldatak...
Suur, väike algustäht · Lausealgused kirjutatakse suure algustähega · Enamik nimesid koosneb nimest ja nimetusest, nimi kirjutatakse suure ja nimetus tavaliselt väikese tähega. · Väikese tähega, kirjutatakse : tähtpäevad (nt. kadripäev, naistepäev); pühad (nt.jõulud, emadepäev); nädalapäevad, kuud (nt.esmaspäev, veebruar); üritused (nt.olümpiamängud, üldlaulupidu); au- ja ametinimed (nt.professor, direktor) · Isikunimi kirjutatakse läbiva suurtähega: Kõik nimes esinevad sõnad kirjutatakse suure tähega Täpsustav täiendosa eraldatakse sidekriipsuga:Kupja-Prits, Kaval-Ants ,Julk-Jüri, Veni- Villem (Erand Kohanimest tuletatud täpsustav täiendosa on ilma sidekriipsuta, nt. Vargamäe Andres, Oru Pearu) Ülekantud tähenduses mingi isikutüübi iseloomustamiseks kasutatav isikunimi kirjutatakse suure algustähega: Rockefellerid ja Fordid, Andresed ja ...
Miks Tiina hukkus? Tiina on tüdruk kelle ema arvati olevat LIBAHUNT ja hukati selle eest. Tema tütar Tiina jäi orvuks. Kuid sellel samal ööl kui ta ema hukati võttis Tammaru pere ta enda juurde. Talle anti süüa ja uued riided kuid temasse suhtuti ikka kui nõia lapsesse , sest ta oli teistsuguse mineviku ja välimusega . Tiinal olid mustad juuksed ja ta oli ilus erinevalt Tammaru suguvõsast. Ta hing oli vaba ning ta armastas metsa. Ta oli äkiline ja kiiresti solvuv . Tammaru perekonnalt sai Tiina küll ihule hoolitsust aga see pere tema hinge oma armuga ei toitnud ning see söövitas Tiina sisse viha mis süvenes aastatega järjest sügavamale hinge. Kui oli möödunud kümme aastat oli Tiina juba teismeline ja ta viibis palju aega metsas oma kasuõe Mariga kes samuti oli sinna perre võetud kasulapsena. Aga Mari oli rohkem Tammaru suguvõsa moodi. Blondid juuksed, orjameelne, mitte väga kena ja sinis...
Noor olla on üsna kerge 18.09.08 Tänapäeval on noor olla üsnagi lihtne ja lõbus. Pole suuri kohustusi ja vaba aega on rohkem. Noorus on imeline aeg elu nautimiseks ja lõbutsemiseks. Noored inimesed tahavad ja julgevad teha asju, mida vanemas eas enam ei tehta. Noorus on vabadus. Noorus on avastamise aeg. Vanasti käidi koolis kolm aastat. Pärast kooli veedeti enamasti ülejäänud päev tööd tehes ja vaeva nähes. Tänapäeval tuleb noor koolist koju, tegeleb viivuks kodutööga ja sisustab oma vaba aega nii, nagu ta heaks arvab. Vaba aega on rohkem kui täiskasvanutel ja selle sisustamiseks on ka rohkem võimalusi. Näiteks noorena on tore pidutseda ja sõpradega aega veeta, kuid vanemana on seltsieluks väga vähe aega ja võimalusi. Kui vanasti pidi mehe eest väljas ja iseseisev olema väga varakult, siis tänapäeval elatakse veel mõne...
Mõrv tundmatuses Oli kunagi kolm last nimega,Madis ,Juku ja Meelis. Just kaks päeva tagasi leiti majast laip, mis asus tundmatuses. Maja oli mahajäetud, nägi välja nagu tondiloss. Sealt mööda jooksnud lapsed nägid hirmuäratvat pilti, nad leitsid surnud mehe. Lapsed ei osanud koju minna, kuna nad olid kodust liiga kaugele läinud. Ühel lapsel, Madisel, oli telefon,aga selle telefoni aku oli kohe tühjaks saamas. Nad helistasid politseisse ja küsisid mida teha. Nad ei osanud öelda, kus nad on. Politseinik käskis neil kuulatada, kas te kuulete mingit helisi. Lapsed kuulatasid ja nad kuulsid autode kauget müra. Politseinik ütles, et minge müra poole ja võimalikult ühes suunas.Nad kõndisid kaua, kuni jõudsid autoteeni. Seal nad nägid linna märki nimega Suurekõrva. Poisid helistasid uuesti politseisse ja siis poisid ütlesid, kus nad on ja politseinikud tulid kohe lastele järgi. Poisid rääksid kõik asjad är...
Doris Kareva elu ja looming Referaat Sisukord Eluloolised andmed..........................................................................................3 Luuleraamatud.....................................................................................4 Pärastlõuna.......................................................................................5 Lõpp..............................................................................................5 Kokkuvõte..........................................................................................6 Kasutatud allikad....................................................................................7 Eluloolised andmed Doris Kareva sündis 28. novembril 1958. aastal Tallinnas. Ta õppis Tallinna 7. Keskkoolis (praeguses Tallinna Inglise Kolledzis) ning pärast selle lõpetamist asus Tartu Ülik...
Kallile klassikaaslasele. Jälle on uus päev ja jälle kohtun ma sinuga. Sina, kes sa tuled hommikul nagu soe lõunatuul kargel sügishommikul. Sinu hääl paneb värisema mu keha ja erutab meeli. Hääl,mis on sügav ja sume nagu ookean. Sinu silmadesse võiks uppuda kogu mu maailm, nii põhjatud oma tumepruunis sügavuses. Ja su käed! Ei ole olemas sõnu nende tõeseks kirjeldamiseks. Nad on tugevad kui tammepuu vanaema taluõuel. Tunneksin end nendel kätel nii kindlalt ja kaitstuna. Oo jaa. Eriti pean lugu su kindlast meelest ja lõputust tarkusest ja teadmistejanust. See on nii hea! Kujutlen end tihti libistamas oma sõrmi läbi su siidise juuksepahmaku. See on nii hea ja soe tunne. Oled mulle mehelikkuse ja inimsuse kehastus! Mulle piisaks vaid mõnest viivust sinu tähelepanust, et minu päev oleks suurepärane. Naudin igat su sõna, sest iga su sõna on kui hõbedaselt voolav allikas- nii selge ja karastav. Ootan su pilku, et hellitada oma meeli selle p...
Suhelda on mõnus Kõik loomad, linnud ja paljud teised elusolendid on juba aegade algusest peale omavahel suhelnud. Ainsad olendid kes suudavad omavahel rääkida sõnadega on inimesed. Loomad ja linnud suhtlevad omavahel häälitsedes. Kuid enne veel kui inimene rääkima õppis, suhtles ta oma liigikaaslastega joonistuste, käte ja näoilmete ning ka teatud märkide abil. Miks on suhtlemine vajalik? Mis oleks juhtunud kui inimesed ei oleks kunagi rääkima õppinud? Mul on üks sõber kellele meeldib teistega suhtlemine väga. Ta räägib koguaeg ja väga kiiresti. Kuid ma tunnen ka inimesi, kes ei suhtle teistega eriti. Kuid esmamulje inimestest, kellega sa ei räägi võib olla väga vale. Kui mina kooli vahetasin ei tundnud ma alguses klassist mitte kedagi. Ma ei suhelnud eriti kellegiga ja mul jäi nii mõnest inimesest väga vale mulje. Nendega hiljem rääkides mõistsin ma, et ma olin eksinud ning leidsin endale palju uusi...
Kõne Narkomaania Narkomaania on laialt levinud probleem nii Eestis kui ka mujal maailmas. Narkomaania on haigus kogu eluks. Isegi kui narkomaan tarvitamise maha jätab, on ta mittetarvitav narkomaan. Narkomaania tekib tavaliselt uimastite proovimise tagajärjel vaatamata sellele, kas tarvitamine on kogematta või meelega. Põhiliselt kulgeb protsess järgmiselt: + algne rõõmujoovastus - lühiajaline (näiteks oopium) + talumusjärk - tekib aeglaselt ja on ajutine. Maks suudab ja jõuab veel uimasti lammutada ning soodustada väljumist. + vaimne ja füüsiline sõltuvus - seda iseloomustavad klassikalised ärajätunähud e. katkestusnähud. + ärajätunähud - tekivad 12-48 tundi pärast uimastite tarvitamise katkestamist. Sõna narkomaania tähistab kõnekeeles aineid, millel on enesetunnet muutev toime. Tekib sõltuvus ja nendest loobumine on väga raske. Organism kohaneb aineg...
Eesti tulevik on meie noorte kätes Palusin Lääne-Tallinna keskhaigla uroloogiaosakonna juhatajal ning kirurgil dr. Heino-Enn Arpol rääkida lühidalt arstiteadusest ning ka eestlaste tervisega seonduvatest probleemidest. Miks te hakkasite arstiks? Sellele lihtsale küsimusele ei ole nii lihtne vastata. Elukutse valik sõltub paljudest asjadest. Kooli ajal olin mina nagu üks tavaline, keskmine koolipoiss, tegin sporti ja tundsin huvi väga erinevate asjade vastu. Otsest huvi arsti elukutse vastu ei olnudki. Haridus on ju oluline ja arstiteaduskonda oli suur tung. Aga, jah, kodust kaasa antud soovitus ja sedasorti väärtushinnangud aitasid sellele valikule kaasa. Kuidas näeb arstiks saamine tegelikult välja? Eesti oludes saab arstiks õppida vaid Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Esimesed aastad õpitakse põhiaineid nagu anatoomia, füsioloogia ja farmakoloogia. See on nagu maja vundament. Seal tuleb palju...
Suur & väike algustäht Kohanimed kirjutatakse läbiva suurtähega, välja arvatud liigisõna (meri, jõgi, mägi, linn, tänav, väljak, jalg [s.o tänav mäejalal], kaar [kaarjas tänav või tee] jt). · territooriumi haldusjaotused: Prantsusmaa, New Jersey osariik · linnad, külad: Pariis, Õngu talu · väikekohad: Nurga talu · maastikuesemed (ka loodusvormid): Emajõgi · maad, paikkonnad, alad ilmakaare järgi: Kuramaa, Lääne- Eesti · maailmajaod: Aafrika · taevakehad ja nende süsteemid, tähtkujud ja sodiaagimärgid: Neptuun, Kaljukits · ehitised: Pikk Hermann · ruumid: Tuhande Samba saal Nimeks ei peeta ja seepärast suurtähega ei kirjutata kohanime omastavat käänet, kui seda tarvitatakse täiendina sarnaselt käändumatu omadussõnaga (s.o nagu ugri keeled, katoliku kirik, romaani stiil, slaavi hõimud). Siia kuuluvad: · taime-, looma- ja loomatõunimetused: rakvere raibe, saaremaa robirohi, ja...
Gümnaasiumi haridus - kas eralõbu või eluks vajalik? Hariduseta tänapäeval hakkama ei saa. Gümnaasiumihariduse eest maksab Eesti Vabariik ja ta teeb seda sellepärast, et peale teadmiste kogumist me selle tööga tasuks. Kuid miks jäetakse keskkool pooleli ja leitakse enda meelest parem ning võibolla ka kergem tee? Põhjuseid on mitmeid. Esmane põhjus võib olla see, et lihtsalt ei viitsita. Pole tahtmistki end pidevalt motiveerida ja mingisuguste pealtnäha tähtsusetute hinnete pärast ''tõmmelda''. Loodetakse, et küll mina saan hakkama ja lüüakse lihtsalt käega. Jäetkase hüvasti enda potensiaaliga ja maetakse maha eestlasele iseloomulik töö - ja õppimistahe. Veel võib põhjuseks olla mitte kõige ''lahtisem pea''. Kui on kuidagi üle kivide ja kändude põhikooli lõpuni veetud, ning paljas mõte gümnaasiumist kärvatab viimsedki ajurakud, siis oleks kolm aastat aktiivset teadmiseomandamist kindlasti suur tükk. Kuid kes tah...
Sel aastal on jaanuarist septembrini juhtunud rohkem liiklusõnnetusi kui ühelgi teisel viimase kümne aasta esimesel üheksal kuul. Tänavu kolme esimese kvartaliga on liiklusõnnetustes surma saanud 152 inimest (neist ainuüksi 31 augustis, mis teeb keskmiselt ühe hukkunu päevas) ning vigasaanuid on 2619 ehk pea kolmsada inimest kuus. Loomulikult on kurva statistikani viinud mitmed põhjused. Tihti süüdistatakse kehvi teeolusid, mitte aga neile vastavaid sõidumaneere ja -kiirust valinud juhte. Sama palju näidatakse näpuga liikluspolitsei vähesele (kuid viimasel ajal dramaatiliselt suurenenud) kohalolekule, justkui täidetaks reegleid sinises mundris ametimehe, mitte enda turvalisuse pärast. Ka viidatakse teede ülekoormamisele, rohketele autodele, kuid liiklusvahendite rohkus ei vabanda nendega järjest hoolimatumalt ümberkäimist. Abstraktselt nimetatakse peamiseks liiklusõnnetuste rohkuse põhjuseks halvenenud liikluskultuuri, justkui unustade...
Jalgratturina liikluses Neljandas klassis tegi meie klass läbi jalgrattasõidu kursuse. Meile õpetati jalgrattaga liiklemise eeskirju ja parandati meie sõiduoskusi. Meile õpetati, kuidas tuleb rattaga tänaval liigelda ja erinevates olukordades käituda. Kui rattaga sõidad, siis peab olema kiiver peas ja kaasas jalgratta juhiluba. Enamus asju, mida räägiti, teadsin ma juba varem.Klassi lõpetamise puhul sain ma uue jalgratta. Ja uue kiivri ka...Alguses ma ei tahtnud kiivrit pähe panna, kui sõitma läksin. Aga ühel päeval juhtus mu sõbra sõbraga ränk õnnetus. Nad sõitsid võidu ja sõber ei pidurdanud õigel ajal. Kokkupõrge autoga oli väga valus, sõber viidi haiglasse ja arstid nägid palju vaeva, et teda terveks ravida. See pani mind väga mõtlema..Enam ma kiivrit koju ei jäta. Kui ma jalgrattaga tänavale sõitma lähen, siis ma panen alati kiivri pähe. Hoian ka teisi eeskirju meeles.Tänav ei ole mä...
-ki ja gi liide -Ki ja gi liiet on kerge õppida kui sa tead teatud tähti. Need tähed g, b, d, k, p, t, f, h, s, s, z, z. Kui sõna lõpus on mõni nendest tähtedest on lõpus liide ki. Aga kui ei ole sõna lõpus neid teatud tähti tuleb liide gi. NB:Selle pärast õpigi need tähed pähe!
Rootsi Rootsis elab 9 234 309 inimest. Rootsi pindala on 449 964 km². Rootsis on Rootsi keel. Rootsi pealinn on Stockholm. Rootsi riigihümn on Du gamla, Du fria. Rootsi kuningas on Carl XVI Gustaf. Rootsi peaminester on Fredrik Reinfeldt. Rootsi sai iseseisvaks 6. juuni 1523. Loodus Rootsi 449 964 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete (peamiselt järvede) all. Rootsi ja tema naabridLääne ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed.Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks:Lapimaa, Norrland, Botnia lahe rannikumadalik, KeskRootsi madalik ja Småland. Riigi lääneosas kõrgub Skandinaavia mäestik. Lõunaosas asu...
Näitleja Ita Ever referaat Tallinn 2009 Ita Ever Eesti teatri grand lady on sündinud 1. aprillil 1931 Paides. "Olla näitleja- ei, selleks pole mul minu varajases nooruses olnud vähimatki tahtmist ega ka ema- isa sundimist. Veelgi enam! Kodus puudus soosiv- suunav miljöö täiesti". Paidest kolis ta vanemate töö tõttu Tallinna ning seejärel samal põhjusel Võrru, Hiljem kolisid nad tagasi Tallinna. Lapsepõlves ei viidanud miski sellele, et teda ootab teatritee. Lasteaias ta laulis ja luges...
15-aastased 15-aastased noored on täpselt puberteedieas. Millised on tavaliselt 15-aastased? Kuidas nad käituvad? Mis tegevused neile meeldivad ja mis mitte? Mis on 15-aastaste eludes kõige tähtsam? 15-aastased on inimesed, kes pole enam lapsed, aga pole veel ka täiskasvanud. Vahel tahame me olla täiskasvanud ja käitumegi nende moodi, samas aga võime me käituda nagu väiksed lapsed, kes oma tahtmist mitte saades solvuvad. Enamik 15-aastastest käivad üheksandas klassis. Kevadel, kui eksamid sooritatud ja kool lõpetatud peavad kõik valima kas minna kutsekooli või jääda gümnaasiumisse. 15-aastaste noorte elus on kindlasti väga tähtsalt kohal muusika. Üritatakse olla nii välimuselt, kui riietusstiililt oma lemmikartisti moodi. Sõpruskondadesse on tavaliselt kogunenud noored kellel on sarnased huvid, sellepärast ei pruugigi omavahel läbi saada poisid-tüdrukud, kes kogu aeg kä...
Öeldis(lauseliikmed) · näitab tegevust · pöördeline vorm · koosneb 1 v 2 sõnast - õpetan, olen õpetaja · Ei ole öeldised: ma- tegevusnimi: olema, olemast v-kesksõna: tegev,jooksev da-tegevusnimi: lugeda Alus(lauseliikmed) - tegija, olija. Nimetav(kes?mis?) omastav(kelle?mille?) osastav(keda?mida?) Aluse puudumine 1) Umbisikuline tegumood olevik - tehakse ( ei tehta) lihtminevik - tehti täisminevik - on tehtud enneminevik - oli tehtud 2) Pöördelõpp ütleb tegija Oleme koos ( meie ) Saan raha ( mina ) Sihitis - näitab, millele tegevus on sihitud Nõuab sihilist tegusõna. Tegevus: 1) tulemus 2) vaheprodukt Osastavas käänes(keda?mida?) Öeldistäide Kuulub sõna "olema" juurde. Nt: on, oli, oleme, olid jne. ÖT näitab, kes keegi on või missugune ta on. Nt: Getter on õpilane, Stella on unine. Kohamäärus Muutumatud sõnad näitavad t...
Sõnamoodustus 1) Tuletamine = tüvi + tuletusliide ( -mine, -ja, -kene ) Nt: laulmine, laulja, laulukene 2) Liitmine = tüvi + tüvi Nt: kassikakk, allmaaraudtee 3) Nulltuletus = tüvi + lõpp ( käände-, pöördelõpp ) 4) Tuletamine + liitmine + nulltuletus Nt: mägi-roni-ja-le 5) Lühendamine Nt: autobuss = buss Liitsõna Liitsõna = tüvi + tüvi + jne Nt: kirjutuslaud Mitu : täiendsõna mis täpsustab. Nt: kirjutuslaud (kirjutus- täpsustab lauda) 1 : annab põhiinfot. Nt: kirjutuslaud (laud on põhisõna) Kokku-lahku sõltub verbist ehk tegusõnast 1) Täiendsõna on lühenenud Nt: võõras keel - võõrkeel 2) Täiendsõna on nimetavas käändes Nt: raudne uks - rauduks 3) Täiendsõna on mitmuse omastavad(mille?kelle?) Nt: mägede tipud - mäetipud 4) Täiendsõna on sihitislik(millelegi sihitud) Nt: avaldatakse rõõmu - rõõmuavaldus 5) Täiendsõna on mitmusliku sisuga Nt: müakse pileteid piletimüük ( mitmus->ainsuseks) Ko...
Kaks õde kaks erinevat maailma Peredes on alati erinevate iseloomudega ja välimusega inimesi ning ka nende mõttemaailmad on erinevad, kuid enamasti on see tingitud erinevates vanustest. Kuid kas ka õdedel on alati erinev mõtlemine ja käitumine? Mina arvan, et see ei ole reegel kuid enamus õed on tegelikult väga sarnased ja mitte ainult välimuselt vaid ka käitumiselt kuna kõik inimese käitumisreeglid algavad kodust ja seal veedavad alaealised oma enamus aja. Kodust saavad ka oma mõtlemise aluse kuna vanemad on laste kõige esimesed eeskujud ja nende pealt õppivad lapsed absoluutselt kõike. Nii, et juhul kui lapsed erinevates peredes vms. ei kasva on nad suhteliselt sarnased. Viimasel ajal on aga levinud nö. trend, et õed on täiesti erinevad, kuid ma arvan, et see trend ongi tulnud sellistest filmidest ja raamatutest nagu näiteks ``Pisuhänd ``, kus õed Matilde ja Laura on tehtud nii erinevateks kui või...
Tartu Kommertsgümnaasium Uurimustöö Raha ja selle väärtus 8.b klass Kommertsgümnaasium 2008 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 Mis on raha?...................................................................................................................... 4 Kas raha on vaid vahend?..................................................................................................5 Uurimus mida teeksid kui võidaksid miljoni?...................................................................5 Uurimus paljudel on olemas oma pangakaart?..................................................................
SOOVITUSI UURIMISTÖÖ KOOSTAMISEKS UURIMISTÖÖ EESMÄRGID uurimistöö metoodika õpetamine uurimistöö vormistamise õpetamine õpilase suulise ja kirjaliku väljendamisoskuse arendamine õpilase teadmiste laiendamine MIS ON UURIMISTÖÖ? Uurimusliku protsessi konkreetne tulemus - kirjalik aruanne sellest, mida uuriti, kuidas uuriti ning millised on järeldused ja tulemused, milleni töö käigus jõuti protsess ja töömeetod, mille käigus analüüsitakse uuritavat probleemi süstematiseeritud ja asjakohaselt järjestatud viisil. UURIMISTÖÖ ei tohi alla plagiaat (kellegi seisukohtade sõnasõnaline mahakirjutamine allikale viitamata) Uurimistöös võib kasutada uuritavat probleemi käsitlevaid refereeringuid erinevatelt autoritelt Võrdlemise ja analüüsi käigus tuleb jõuda omapoolsete järeldusteni Uurimistöö peab näitama õpilase iseseisva mõtlemise võimet materjalide...
LIITSÕNA. Kirjuta iga kriipsu asemele täht, nii et saaksid liitsõna. Võta appi all antud sõnad. 1. _ _ stt _ _ 5. _ _ _ _ ll _ _ _ _ _ 2. _ _ ppk _ _ _ 6. _ _ _ va _ _ _ 3. _ _ _ _ _ _ llt _ _ 7. _ _ kks _ _ _ 4. _ _ kss _ _ _ 8. _ _ _ kkk _ _ _ auk, kaks, karp, kast, kontroll, lennuk, liiva, lukk, mudel, papp, plekk, rist, sada, sepp, tee, töö Igas tulbas on kolm sõnapaari, milles sõnad tuleb kokku kirjutada. Märgi nenede vahele märk +. laulu lind kõrge puu veo auto uus kleit väike lind jõulu puu isa auto siid kleit ränd lind iidne puu sõidu auto kirju kleit pääsu lind kase puu beez auto suve kleit lendav lind kütte puu ...
MEIE SÜNNIMAA RÕÕMUD JA MURED. Eesti on meie sünnimaa. Siin on hea elada, meil on palju mille üle rõõmu ja uhkust tunda, aga kõik kahjuks ei ole ainult positiivne, on ka palju negatiivseid asju. Meie kodumaal ei ole kõik just väga heas korras, palju on mida parandada. Eesti teede seisukord ei ole just kiita, paljudes kohtades laiutavad suured augud, eriti hull on olukord, aga suuremates linnades. Seis on lausa nii hull, et neil teedel hukkub aastas mitmeid sadu inimesi. Kui kõik need surmad jääksid olematta, võiks mõne aasta pärast Eesti iive olla positiivne. Üpriski kehv olukord on ka hariduses. Suletakse palju väikesi maakoole, samal ajal tekib, aga väikseid kõrg- ning kutsekoole nagu seeni pärast vihma. Selle süül võib tulevatel aastatel puudus tekkida korralikest oskustöölistest ja me peame hakkama võõrtööjõudu importima, mistõttu jääb palju Eesti kodanike tööta. Kuid kõik ei ole ju halvasti. Vaadake ka...
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Referaat Maailma keeled Mari-Liis Eha 9.Klass Tallinn 2008 Sisukord: Maailma keeltest üldiselt. Lk 3 Uurali keeled. Lk 3 Võru keelest. Lk 4 Võru keele ajalugu. Lk 4 Võru keelenäited. Lk 4 Võru tähestik. Lk 5 Tulevikunägemus võru keelest. Lk 5 Kasutatud kirjandus. Lk 6 lk 2 Maailma keeltest üldiselt. Arvamused maailma keeltest jäävad üldiselt 40007000 vahele. Keelte täpse arvu kindlaksmääramine on võimatu, kuna ei ole olemas ühest keele definitsiooni. Keeli võib võrrelda erinevatest perspektiividest ja eri vajadustest lähtuvalt. Omavahel suguluses olevate keelte suurimad üldtunnustatud klassid on keelkonnad, mis jagunevad rühmadeks ja edasi alarühmadeks. Uurali keelte ja altai keelte puhul on keelkonna ja ...
Detsembrikuumus "Detsembrikuumus" jutustab 1924. aasta 1. detsembril Tallinna haaranud mässust ja kommunistlikust riigipöördekatsest ning noore armastuse katsumustest keset märulit. Seni Eesti ajaloos üsna vähe tutvustamist leidnud kommunistide riigipöördekatse näitab, kui lähedal oli Eesti tol saatuslikul ööl oma noore iseseisvuse kaotusele. 29. november, 1924.Tundub et kommunism enam Eesti Vabariiki ei ohusta. Noor abielupaar Tanel ja Anna üritavad toime tulla Eesti sõjaväelase ning sidekeskuse töötaja kasina sissetulekuga, kuid otsustavad sõita Pariisi paremat elu otsima. Samal ajal aga kogutakse piiri taga mehi, Tallinnas varjavad end mässulised, rahva hulgas töötavad agitaatorid. 1.detsembril, ärasõiduhommikul, lähevad Tanel ja Anna Balti jaama, kus satuvad aga otse keset äsjapuhkenud riigipöördekatset. Mõlemad langevad mässuliste küüsi ja lahutatakse teineteisest. Anna satub pantvangi k...
Ronaldinho Ronaldo de Assis Moreira on sündinud 21. märtsil aastal 1980. Ta on kõige enam tuntud Ronaldinho nime all, ning on pärit Brasiiliast, Vila Novas Porto Alegre naabruskonnast. Ronaldinhol on vanem õde Deisi, kes töötab tema meedia koordinaatorina ja vanem vend Roberto, kes on tema agent. Ronaldinho isa João oli laevatehase tööline, kuid suri südamerabanduse tagajärjel kui Ronaldinho oli 8-aastane. Jalgpallistaari ema Miguelina töötab meditsiiniõena. Ronaldinhol on ka poeg João, kellele on pandud nimi oma vanaisa järgi. João´i ema Janaína Nattielle Viana Mendes on endine tantsija Brasiilia televisiooni etenduses. Lapsepõlves tundis Ronaldinho suurt huvi sise-ja rannajalgpalli vastu ja seetõttu kasvasid ja lõid õitsele tema oskused jalgpallis. Varajane huvi jalgpalli vastu arenes suureks kiindumuseks standartse jalgpallli vastu. Ronaldino esimene kokkupuude meediaga oli päris varakult kui ...
Kool-kas vabatahtlik vangla või eluks vajalik õppeasutus? Kallid kaasõpilased ja õpetaja. Nii mõnigi teist on väsinud koolist.Seega... Priit tuleb hommikul kooli on rõõmsameelne ja jutustab õhtusest õudusfilmist.Hoopis vastupidine poiss on Tiit.Ta jõuab vaevu vaevu kooli ja tundub nagu oleks tal raske kartulikott seljas.(NÄIDE!!) Kas kool on siis tõesti nagu vangla? Minu arvates ei ole kool nagu vangla,sest seda läheb vaja töökoha leidmiseks. Igaüks ju teab,et mida parem haridus seda parem töökoht. Õpilane peab end tundma koolis turvaliselt ja et ka temaga arvestatakse. Koolis mitte käimise põhjuseid on mitmeid.Mõned neist on narrimised,taga kiusmised,kuulujutud jne.Kindlasti mingil määral põhjustab koolis mitte käimist ka arvutid.Lugesin hiljuti artiklit kuidas 15-16 aastane poiss istus nii päeval kui ööl arvutis ,enda üleval hoidmiseks tarbis ohtralt kohvi ja turgutavat energiajooki ning sattus selle tagajärjel ...
Present Simple : · Igapäevased, tavalised, alalised asjad, harjumused. · Loodusseadused · Ajaplaanid · Spordikommentaarid Kasutatakse: if, always, usually, every day. Present Continuous : · Praegu toimuv tegevus. · Plaanipärased, korraldatud tegevused. · Pahameel alati unustad midagi teha vms. Kasutatakse: now, at the moment, these days, tonight, still. Present Perfect: · Tähtis on tegevus, mitte aeg. · Midagi, mis algas minevikus ja kestab siia maani we have been friends for twenty years. · Lõpetatud tegevus minevikus, aega pole antud. Kasutatakse: already, yet, just, always, ever, never, so far. Present Perfect Continuous: · Pikk tegevus, aeg on väga tähtis ja alati märgitud. · Ärritatud millegi üle, mida keegi minevikus pikka aega tegi. Past Simple: · Midagi minevikus toimunud. · Mitujärjestikust tegevust minevikus. · Midagi, mida vanasti tehti. · Rääkides kel...
1.Rahvusliku ärkamise ajaperiood Algas 1850 Kõrghooaeg 1860-1880 2.Rahvusliku ärkamise olulisemad tegelased Johann-Voldemar Jannsen, Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt Friedrich Reinhold Kreutzwald 3. Esimene ajaleht, millest sai alguse Eesti pidev ajakirjandus "Perno Postimees" asutas J.V.Jannsen aastal 1857 4. Esimesed laulu- ja mänguseltsid "Vanemuine" 1865 asutati J.V.Jannseni eestvedamisel. "Estonia" 5. Eesti rahvusliku teatri algus Tartus "Vanemuises" 1870 Lydia Koidula näidend "Saarema onupoeg 6. Esimene üldlaulupidu Toimus Tartus 1869, eestvõtjad: J.V.Jannsen ja Aleksander Kunileid 7. Carl-Robert Jakobson Sündis 1841 Tartus, töötas alguses koolmeistri ja õpetajana, Osales Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli rajamises ja tegevuses Esimene kõne 1868: "Eestirahva valguse-, pimeduse- ja koiduaeg" - idealiseeris muistset vabaduse aega, kirjeldas baltisakslaste võimupäevi ja rääkis tu...
Lause vahemärgistus LISAND: 1)kui lisand on põhisõna ees, komaga ei eraldata Kingid anti lapselastele Toomale ja Kadrile. Remonti tehti omanik Maarika Muru soovil. 2)lisand asub põhisõna järel, eraldatakse mõlemalt poolt komadega Mina, Riin Raasuke, nimetan.. Käisin Jaaniga, oma sõbraga, kohvikus. 3)kui põhisõna järel olev lisand on omastavas käändes, pannakse koma põhisõna ja lisandi vahele Tallinna, Eesti vabariigi pealinna vanalinn on kogu maailmas tuntud. 4)kui-, nagu-lisandit komaga ei eralda Mina kui ajalooõpetaja pean tähtsaks õpilaste maailmavaate kujundamist. 5)Olevas käändes lisand koma ei vaja. Riho hea jalgpallurina on neidude seas kõrgelt hinnatud. KOONDLAUSE: 1)korduvad lauseliikmed eraldatakse komaga Tüdruku seelikul on punased, kollased ja sinised lilled. 2)eriliigilisi täiendeid komaga ei eraldata Isal on kapis ilus sinine ülikond. 3)hõlmatud määrusi komaga ei eraldata Elan Piibel...
Kohanimed: · Kohanimed kirjutatakse läbiva suurtähega, välja arvatud liigisõna (meri, jõgi, mägi, linn, tänav, väljak, jalg [s.o tänav mäejalal], kaar (kaarjas tänav või tee) jt). Nt riigid, maakonnad, linnad, külad, väikekohad, maastikuesemed (ka loodusvormid), maad, paikkonnad, alad ilmakaare järgi, maailmajaod ja mandrid, ehitised, ruumid. · Märkus 1. Liigisõna kujundlikku sünonüümi ei loeta liigisõnaks: Suur Kätel, Aadama Sild, Kära Varuv. · Märkus 2. Nagu taevakehade nimesid üldse, nii kirjutatakse suure algustähega ka tähtkujusid ja sodiaagimärke: Kaljukits, Veevalaja, Käiad, Jäär, Sõnn, K üksikud, lahk, Lõvi, Neitsi, Kaalud, Skorpion, Ambur. Nt Mati on sündinud Käiade märgi all, Jüri on Skorpion. Marija Kadri on Kaksikitd. · Kohtade ümberütlevad nimetused kirjutatakse väikese algustähega: püramiidide maa (Egiptus), tõusva päikese maa (Jaapan) · Ülekantud tähenduses mingi nähtuse, sündmuse vm tüübi iseloomustamiseks ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
