Tööleht: Eesti Vabariigi väljakuulutamine ja Vabadussõda 1. Millal, millise dokumendiga ja kus kuulutati välja EV? Eesti Vabariigi iseseivus kuulutati välja 1918. Aastal 23. veebruaril Iseseivusmanifestiga, mis loeti ette Pärnus 24. veebruaril,Tallinnas kuulutati välja Eesti Vabariik. Moodustati Ajutine Valitsus, peaminister K.Päts 2. Millal ja seoses millega algas ja lõppes Saksa okupatsioon 1918.a Eestis? Saksamaa pealetung algas 18.veeburar 1918. Vene armee riismed eelistasid vastupanule kiiret põgenemist, enamlaste Punaarmee, aga oli sakslaste peatamiseks liialt nõrk. 1918. Aasta novembri alguses puhkes Saksamaal revolutsioon, mis viis keisri kukutamisele ja sotsialistliku valitsuse loomisele. 11. Novembril 1918 kirjutas Uus valitsus alla Compiegne'i vaherahule. Samal päeval toimus ka Ajutise Valituse legaalne koosolek. Loodi ka Laidoneri eestvedamisel Eesti Kaitseliit 11. novembril, kui Saksamaa Compiegne'i vaherahuga Antantile a...
Eestlased enne ristisõdasid Helis Solman MuinasEesti MuinasEesti tähistab perioodi Eesti ajaloos, mis kestis pronksiajast 13. sajandini, mil Eesti vägivaldselt ristiusustati. MuinasEesti maakonnad Pronksiaeg (2.aastatuhat 6.saj e.Kr) Eestisse levisid pronksesemed. Pronksiks vajaliku vase ja inglistina asemel kasutati valdavalt kivi, sarv ja luuesemeid. Asulaid hakati kindlustama. Peamiseks elatusalaks oli karjakasvatus (lambad, kitsed, veised), elatuslisa andsid küttimine ja kalapüük. Arenes kaubavahetus ülemeremaadega. Rauaaeg Rauaaeg ( 6.saj e.Kr 13.saj p.Kr) Varane rauaaeg (6.saj e.Kr 1.saj p.Kr). Eestisse levis naaberaladelt üksikuid raudesemeid. Nad olid raskesti kättesaadavad ja kallid ega suutnud luust ja kivist tööriistu veel kasutuselt välja t...
Eesti haridusolude mõjutajad 18.-19. Sajandil Marta Karu Eesti on olnud mitmeid sajandeid võõrvõimu all- nii sakslaste, taanlaste, rootslaste, venelaste. Põhjasõjas kaotas Rootsi oma siinsed valdused ning juba 1710. aastaks oli kogu Eesti venelaste käes kuni 1917. aastani. Rootsi ajal elavnes kultuur ja tugevnes haridus, kuid pärast seda haridus kord paranes, kord halvenes. Mis olid suurimad 18.-19. sajandi haridusolude mõjutajad? Üheks oluliseks hariduse mõjutajaks 18.-19. sajandil on minu arvates Põhjasõda. Selle ajal hävis suur osa Eesti kirikutest ja koolimajadest, mis olid tähtsateks hariduskeskusteks, seega pärast sõda paranesid olud aeglaselt ja rahva haridus peatus pikaks ajaks. Samuti suleti Tartu Ülikool, mis taasavati alles 1802. aastal, seega pidid siinsed baltisaksa aadlikud oma hariduse saama Saksamaa prestiizsetest ülikoolidest. Need üksikud eest...
Muistne Eesti Vabadusvõitlus: Mis ta oli? Miks kaotati?(1208-1227) Huvi Liivimaa ja Eesti vallutamise vastu seostatakse üldiselt saksa kaupmeeste tegevuse aktiviseerumisega Läänemerel alates 12. sajandi keskpaigast. Lisaks saksa kaupmeestele tundsid Baltimaade vastu huvi ka Taani kaupmehed ja kirikutegelased; idamisjonist huvitus ka Rootsi. Skandinaavia riikide huvi oli seotud idapoolsete paganarahvaste allutamisega ka seetõttu, et nood korraldasid tihti rüüsteretki nende aladele. 12. sajandi lõpuks olid Soome ja Baltikumi rahvad jäänud Euroopa viimasteks paganateks ning surutud ida- ja läänekiriku vahele. Seetõttu oli nende allutamine ja ristimine ka peaaegu paratamatu. 1208. aasta alguses tekkis kristlastel aga konflikt Ugandi eestlastega, kellele heideti ette kunagist Pihkvasse suundunud saksa kaupmeeste varade röövimist. Konflikti ei suudetud rahumeelselt lahendada, sest sakslased ja latgalid nõudsid eestlastelt lisaks ka...
Kuidas muutis keskaeg Eestit ja eestlasi Eesti keskaeg algas aastal 1227 Muistse vabadusvõitluse lõpuga ja lõppes aastal aastal 1558 Liivi sõja algusega . 1227-1558 muutus eesti vägagi palju, eestlastele peamiselt negatiivses suunas, kuid Eestile ka positiivses suunas. Iga aastaga eestlaste õiguslik olukord halvenes, rohkem ja rohkem riike võtsid Eesti üle võimu, millega kaasnes aina rohkem seadusi eestlastele. Kuna Eestit ja Liivi alasid valitsesid teised riigid, polnud Eestil ühist korda, vaid igal riigi maatüki osal olid omad seadused. Tol hetkel valitses Eestit 6 riiki, mis neist suurim oli Saksa ordu. Kolmandaks miinuseks oli talurahva seis ja pereelu. Talurahvas oli kohustatud andma üks kümnendiku oma saagist valitsejale. Nad ei tohtinud ka enda elukohast ära kolida ega ka kauaks ära minna, vahepeal võeti ära isegi liikumisvabadus ehk ei tohtinud uhugi ära minna. Iga talurahva suguvõsa elas ühe katuse all...
Koolireform 19. sajandi alguses 2017 Tähtsamad aastaarvud Eesti hariduses 19. sajandil: 1802. asutati Rahvaharidusministeerium- töötati välja uue koolikorralduse alused. Kogu riigis ühtne koolisüsteem, mis jagunes neljaks koolitüübiks. 1802. Tartu ülikooli taasavamine. Teemaks oli maarahvale koolisüsteemi kujundamine. 1816. Eestimaal Talurahvaseadus. 1830. Kirjutamine ja rehkendamise õpetamine. 1832. Õpetatud Eesti Seltsi asutamine. Õpetajaid hakati välja koolitama. 1840. Usuvahetusliikumine. 1841. Esimene tütarlastekool. 1849. Kooliseadus nõudis juba sellele ajale kohaseid õppetarvikuid oma koolikogukonnas. 1860. Eesti Aleksandrikool. 1878. Ühtne õppeplaan ja programm. 1885. Uus koolikorraldus. 1802. asutati Rahvaharidusministeerium- töötati välja uue koolikorralduse alused. Kogu riigis ühtne koolisüsteem, mis jagunes neljaks koolitüübiks. ...
Miks on vaja Eestit kaitsta? Eesti on meie sünnimaa. Eesti on meie kodu. Eesti on paik kus tunneme end hoituna ning kus on meie pere ja sõbrad. Meie kogu elu on sellel väikesel maalapil mille nimeks on imekaunis Eesti. Need ilusad põllud ja metsad mis meid ümbritsevad on kui kaitse selle kurja maailma eest. Keegi ei tahaks kaotada oma lähedasi ja oma kodu, seega jah, Eestit on vaja kaitsta. Ajaloost teame, et meie üks suurimaid vaenlasi läbi aegade on olnud Venemaa. Eesti on olnud okupeeritud ja inimesi on hoitud kui vangis. See kõik lõppes 2. veebruaril 1920 kui Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Usun, et Venemaal on siiski soov oma riigi piire laiendada ja Venemaa sõjaväega oleks suurepärane võimalus vallutada väike Eesti kus sõjavägi on kordades väiksem kui Venemaa oma. Eestis treenitakse iga aasta kaitseväes uusi noormehi sõjaks aga kui Venemaa ründaks meid ei ole mingit võimalu...
1 Kloostrimõis Kolgas mõtteid ja vastuseta küsimusi KOLGA OOTAB ARHEOLOOGE Eessõna Kirjutamist alustasin 2009. aastal eelkõige iseenda ja teiste huviliste tarbeks, kuid töö käigus tuli välja niivõrd tähtsaid, kuid tähelepanuta jäänud avastusi, et nüüd on töö peamine eesmärk üldisema tähelepanu juhtimine neile avastustele. See on asjaarmastaja tehtud uurimus, võib sisaldada väga elementaarseid vigu ja kahtlemata sisaldab teadusliku töö jaoks lubamatuid spekulatsioone. Teaduslikkusele see ei pretendeerigi. Selleks, et mingi sündmuse ligikaudne toimumise aeg oleks ka ajalookauge inimese jaoks ühe silmapilguga selge, olen kasutanud aja määratlemisel nt 19. sajandi alguses asemel soomlaste- rootslaste eeskujul 1800ndate alguses. Küsimused, kommentaarid ja kriitika saata aadressi...
Tartu Rahuleping ● Tartu rahuleping sõlmiti 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. ● Eesti esindajad läbirääkimistel olid Jaan Poska ja kindral Jaan Soots. ● Lepingu ratifitseerimiskirjad vahetati Moskvas 30. märtsil 1920 ja sellest päevast hakkas leping kehtima. ● Jaan Poska: "Tänane päev on Eestile tema ajaloos 700 aasta kestel kõige tähtsam, sest täna esimest korda määrab Eesti ise lõplikult oma tulevase saatuse. Protsess ● Esimese ettepaneku Eesti ja Nõukogude Venemaa vahelise vaherahu sõlmimiseks esitas Nõukogude Venemaa 25. juulil 1919. ● Eesti ja Venemaa rahusaatkonnad saabusid Tartusse 4. detsembril 1919, Eesti rahusaatkonna esimeheks oli määra...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
