Laboritöö 1 ainest arvutid I Eero Ringmäe 010636LAP LAP22 1. Segmendi väärtust määrava loogikafunktsiooni leidmine Valin antud 7-segmendilise indikaatori segmenti D juhtiva funktsiooni leidmise. B A C Leian sisendite väärtused, mille korral segment peab helendama. G F D E Loogikafunktsiooni fD(x1,..., x4) tõeväärtustabel x10 x4 x3 x2 x1 fD(x1,..., x4) argumentvektor 0 0 0 0 0 1 x 4 x 3 x 2 x1 1 0 0 0 1 ...
1.Loogikaelemendid: AND - loendavad tagurpidi, sõltuvalt on täiendkoodi liitmine. Dünaamiline muutmälu- on NING, OR - VÕI, NAND - info ülekandmise viisist jaot. nad otsekood(0100) > staatilise mäluga võrreldes NING-EI, NOR - VÕI-EI, NOT - jada- ja rööpülekandega pöördkood(1011) > lihtsama ehitusega (ühe biti inversioon, XOR - välistav või. loendureiks. Kahendloendur - täiendkood(1100) (eelmisele 1 salvestamiseks läheb vaja umbes Täielik süsteem on selline, mille kahepositsiooniliste trigeritega. liita). Kiire ülekanne - kaks korda vähem elemente), superpositsiooni abil saab Lihtsaim loendustriger jadarööpülekanne. pesikud suurema toim...
docstxt/11979798528.txt
Arvutid I eksamiküsimuste vastused Eero Ringmäe mai 2002 õj = Teet Evartson I Digitaalloogika 1._Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad: Bipolaarsed tehnoloogiad: dioodloogika: kokku ühendatud n-p pooljuhid lüliti avatud, kui vool kulgeb noole suunas. Väljundvoolu hergnevustegur dioodide arv loogikaskeemis piiratud, kuna vastasel juhul võib ühte dioodi hakata läbima liiga suur vool ... summa eelnenud dioodidest * I ... vana, ei kasutata TTL Transistor-Transistor Loogika: bipolaarne transistor ... npn = emitter-base- collector ja pnp = emitter-base-collector ... viimane on negatiivse loogika näide (invertor) kolme olekuga väljund: Enabled+x1+x2. Kui E=0, f=? väiksema energitarbega & kiirem kui eelmine STTL Shotky TTL ... ...
docstxt/11979778868.txt
docstxt/11979780278.txt
Laboritöö 2 ainest arvutid I Eero Ringmäe 060636LAP LAP22 1. Valin loenduri mooduliks 18 (loenduri väärtused 0..17). Loenduri väljundite järjestikuste väärtuste tabel: kümnendarv Q4 Q3 Q2 Q1 Q0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 0 1 2 0 0 0 1 0 3 0 0 0 1 1 .. ... ... ... ... ... 15 0 1 1 1 1 16 1 0 0 0 ...
docstxt/123893907146093.txt
docstxt/124112210018148.txt
EKSAMIKÜSIMUSED 2005 Sisukord Sisukord............................................................................................................................................1 Arvuti riistvara matemaatilised alused ............................................................................................ 4 Kahendsüsteem............................................................................................................................4 Boole funktsioonid ja nende esitus..............................................................................................4 Diskreetne aeg............................................................................................................................. 4 Lihtsamaid Boole` funktsioone realiseerivad loogikaelemendid.................................................... 5 AND...........................................................
docstxt/12324429374863.txt
docstxt/124248372128154.txt
docstxt/124230141563087.txt
2. MIKROSKEEMIDE VALMISTAMISE TEHNOLOOGIAD. * DTL (Drod Transistor Logic) - 3 osa: 1). kombinaator, mis realiseerib loogikafunktsiooni. 2). Taastaja, mis taastab õiged nivood. 3) puhver väljundi hargnemisteguri tõstmiseks. 1) on dioodidest, 2) ja 3) on transistorid. Dioodidel on takistus,seetõttu tekib väljundisse igal juhul mingi pinge (U=IR), seetõttu teda ei tarvitata. Liiga vana versioon lihtsalt. * TTL (Transistor Transistor Logic)- sama, mis DTL, aga 1). osa on samuti transistoritega. (Bipolaarne tehnoloogia). Suur edusamm- dioodide asemel transistorid. Tarbib vähem voolu ja kiirem. * STTL (Schollky TTL e. Low TTL)- kasutatakse Soti dioodi. Pannakse transistori ette diood, et transistor ei küllastuks, kuna küllastunud transistori sulgemine võtab kauem aega. Järelikult on TTL- st kiirem. * ECL- (Emitter Coupled Logic)- bipolaartransistoridel põhinev, kiiretoimeline. Väga kiire. * MOS (Metal Oxyde Silicon)- unipolaarne tehnoloogia ...
docstxt/123679545828154.txt
docstxt/12438372835635.txt
docstxt/124397388533960.txt
docstxt/124397324133960.txt
Nelja funktsiooni realiseeriv 4-bitine ALU (aritmeetika-loogikaseade) F0=A + B (aritmeetiline liitmine) F1=shr A (nihe paremale) F2=xor A, B (inverteerida sõna A B-nda biti väärtus) F3=A or B $ 1 0.000005 10.20027730826997 50 5 50 w -32 880 -32 944 0 w 0 880 -32 880 0 w -32 848 -32 784 0 w 0 848 -32 848 0 w 0 864 -32 864 0 152 0 864 80 864 0 3 0 5 w -160 736 -160 624 0 w -32 736 -160 736 0 w -32 688 -32 704 0 154 -32 720 80 720 0 2 0 5 w -192 928 -128 928 0 w -192 800 -192 928 0 w -192 800 -128 800 0 w -192 704 -192 800 0 w -176 848 -128 848 0 w -176 768 -176 848 0 w -176 768 -128 768 0 w -160 960 -128 960 0 w -160 880 -160 960 0 w -160 880 -128 880 0 w -160 736 -160 880 0 w -176 672 -128 672 0 w -208 672 -176 672 0 150 -128 944 -32 944 0 2 0 5 150 -128 784 -32 784 0 2 0 5 154 -128 688 -32 688 0 2 0 5 150 -128 864 -32 864 0 2 0 5 L -512 672 -544 672 0 0 false 5 0 L -512 704 -544 704 0 0 false 5 0 x -603 677 -558 680 4 24 A(1) x -602...
Nelja funktsiooni realiseeriv 4-bitine ALU (aritmeetika-loogikaseade) F0=A cmp B (võrdlustehe) F1=shr A (nihe paremale) F2=clr A, B (seada sõna A B-nda biti väärtuseks '0') F3=A nor B $ 1 0.000005 10.20027730826997 50 5 50 L -704 -176 -704 -224 0 0 false 5 0 L -656 -176 -656 -224 0 0 false 5 0 L -608 -176 -608 -224 0 0 false 5 0 L -560 -176 -560 -224 0 0 false 5 0 x -727 -260 -682 -257 4 24 B(3) x -681 -259 -636 -256 4 24 B(2) x -629 -260 -584 -257 4 24 B(1) x -577 -259 -532 -256 4 24 B(0) x -337 -259 -292 -256 4 24 A(0) x -389 -260 -344 -257 4 24 A(1) x -441 -259 -396 -256 4 24 A(2) x -487 -260 -442 -257 4 24 A(3) L -320 -176 -320 -224 0 0 false 5 0 L -368 -176 -368 -224 0 1 false 5 0 L -416 -176 -416 -224 0 1 false 5 0 L -464 -176 -464 -224 0 0 false 5 0 154 -176 -96 -32 -96 0 2 0 5 150 -32 -144 48 -144 0 2 0 5 w -32 -128 -32 -96 0 150 -32 -48 48 -48 0 2 0 5 w -32 -96 -32 -64 0 w -32 -160 -176 -160 0 w -176 -160 -176 -112 0 w -176 ...
docstxt/127065420414363.txt
docstxt/127065387414363.txt
docstxt/127282839344708.txt
docstxt/127248740017703.txt
docstxt/127248721117703.txt
Arvutid I eksamipiletid ja vastused 1. PILET.............................................................................................................................................4 1. Trigerid.......................................................................................................................................4 2. Konveier protsessoris ja mälus...................................................................................................5 3. Suvapöördusmälud.....................................................................................................................5 2. PILET.............................................................................................................................................6 1. Loendurid....................................................................................................................................
$ 1 5.0E-6 1.0312258501325766 50 5.0 50 L 80 96 48 96 0 0 false 5.0 0.0 150 432 64 512 64 0 2 0.0 150 432 160 512 160 0 2 5.0 150 432 240 512 240 0 2 5.0 150 432 336 512 336 0 2 5.0 150 432 432 512 432 0 2 5.0 152 656 240 736 240 0 5 5.0 w 432 48 144 48 0 w 144 48 144 96 0 w 112 96 112 128 0 I 128 128 192 128 0 0.5 w 144 96 112 96 0 w 112 96 80 96 0 w 128 128 112 128 0 w 432 416 208 416 0 w 432 320 208 320 0 w 432 224 208 224 0 w 192 128 208 128 0 w 208 128 208 224 0 w 208 224 208 320 0 w 208 320 208 416 0 L 112 192 48 192 0 1 false 5.0 0.0 I 128 176 192 176 0 0.5 w 128 176 112 176 0 w 112 176 112 192 0 w 192 176 336 176 0 w 336 176 336 80 0 w 336 80 432 80 0 w 112 192 112 256 0 w 112 256 432 256 0 L 96 320 48 320 0 0 false 5.0 0.0 L 112 400 48 400 0 1 false 5.0 0.0 I 112 320 176 320 0 0.5 w 112 320 96 320 0 w 176 320 176 208 0 w 176 208 352 208 0 w 352 208 352 144 0 w 352 144 432 144 0 w 176 320 176 352 0 w 176 352 432 352 0 w 432 448 ...
docstxt/14145960709103.txt
docstxt/14145964572398.txt
docstxt/14145957950513.txt
Vahemälu organiseerimine Vahemälu ingliskeeles cache on mälu liik, mis hoiustab andmeid nende kiireks uuesti kasutamiseks. Vahemälust andmete lugemine on kiirem kui lähteandmete lugemine muutmälust (RAM) või kõvakettalt. Vahemälu kasutamise tulemusena väheneb korduvalt kasutatavate andmete lugemseks kulunud aeg ja suureneb üldine tulemuslikkus arvutisüsteemis. Tööpõhimõte Vahemälu on suure juurdepääsukiirusega mälu, mille eesmärk on saavutada vähima juurdepääsuajaga ligipääs andmetele, mis sisalduvad püsimälus (edaspidi "põhimälus"). Vahemälu kasutatakse keskprotsessoris (CPU), kõvaketastel, brauserites, veebiserverites, DNS-is ja WINS-is. Vahemälu koosneb kirjete kogumist, mille iga kirje on seotud andmeühikuga või andmete blokiga (väikese osaga andmetest), mis on andmeühiku koopia püsimälus. Igal sissekandel on tunnus-ID, mis määratleb andmeühikute vastavuse vahemälus nende koopiatega põhimälus. Kui vahemälu kasutaja (CPU, veebibrause...
Arvutid 1 Kontroll töö 2 Holograafilised Mälud Holograafiline andmekandja on optiline andmekandja mis võimaldab oma kõrge salvestustiheduse tõttu salvestada andmete mahtu mis ulatub terabaitidesse (1000TB) mis on ka tänapäeval väga suur andmemaht. Paljude tehniliste probleemide tõttu pole veel antud mälu tüüp laialdaselt kasutusel. Mitmetele allikatele tuginedes, võib väita, et on loodud 300GB mahutav 12cm läbimõõduga kõvaketas. Holograafia on meetod ruumilise objekti kujutise saamiseks, mis põhineb laine interferentsil. holograafiline mälu, holomälu põhineb ruumilistel hologrammidel. Kui optilistel ja magnetketastel salvestatakse andmeid kahemõõtmelise struktuurina, siis holomälus kasutatakse kolmemõõtmelisi struktuure ja see võimaldab väikesse ruumalasse salvestada tohutul hulgal andmeid. Holograafilised kettad võivad olla kas ühekordselt kirjutatavad (WORM) või ainult luge...
Arvutid I praktikum I NAND d-segment www.falstad.com/circuit TTU 2014 $ 1 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 43 x 140 102 164 108 0 24 x1 x 140 216 164 222 0 24 x2 x 140 348 164 354 0 24 x3 x 134 491 158 497 0 24 x4 151 352 352 432 352 0 2 5.0 151 560 176 640 176 0 2 5.0 151 352 224 432 224 0 2 5.0 151 352 112 432 112 0 2 5.0 151 560 80 640 80 0 2 5.0 151 560 272 640 272 0 2 0.0 151 560 368 640 368 0 2 5.0 151 560 464 640 464 0 2 5.0 w 272 96 272 64 0 w 272 208 272 176 0 w 272 176 432 176 0 w 272 64 432 64 0 w 432 64 560 64 0 w 560 96 464 96 0 w 464 96 464 224 0 w 432 224 464 224 0 w 432 112 480 112 0 w 480 112 480 160 0 w 480 160 560 160 0 w 432 176 432 192 0 w 432 192 560 192 0 w 480 160 480 256 0 w 480 256...
$ 1 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 50 L 256 128 192 128 0 1 false 5.0 0.0 L 256 224 192 224 0 1 false 5.0 0.0 L 256 304 192 304 0 1 false 5.0 0.0 L 256 384 192 384 0 1 false 5.0 0.0 150 576 224 672 224 0 2 5.0 150 576 304 672 304 0 2 0.0 150 576 400 672 400 0 2 0.0 150 576 144 672 144 0 2 5.0 w 576 128 256 128 0 w 256 128 256 208 0 w 256 208 576 208 0 w 576 160 544 160 0 w 544 160 544 224 0 w 544 224 256 224 0 w 576 240 544 240 0 w 544 240 544 304 0 w 544 304 256 304 0 w 256 224 256 288 0 w 256 288 304 288 0 I 304 288 352 288 0 0.5 w 352 288 576 288 0 w 304 384 256 384 0 I 304 384 336 384 0 0.5 w 336 384 544 384 0 w 544 384 544 320 0 w 544 320 576 320 0 w 544 384 576 384 0 w 256 304 256 416 0 w 256 416 576 416 0 152 816 256 896 256 0 4 5.0 w 672 144 816 144 0 w 816 144 816 224 0 w 672 224 800 224 0 w 800 224 800 240 0 w 672 304 800 304 0 w 800 304 800 272 0 w 800 272 816 272 0 w 672 400 816 400 0 w 816 400 816 288 0 w 896 256...
Trigerid Triger on mäluelement mis säilitab 1bit informatsiooni. Qt = S + -R * Qt-1Trigeril on 2 stabiilset olekut 1 ja 0. Olekuks nimetatakse trigeri väljundi väärtust antud ajakhetkel. Sõltuvalt sisendsignaalist muudab triger oleku vastupidiseks või säilitab endise oleku. Sünkroniseerimine kui trigeriga on ühendatud lubav sisend, mille kõrgel väärtusel loetakse sisse uued sisendid, toimuvad üleminekud, madalal olekul aga on triger passiivne, säilitades oma endise oleku. Vastasel juhul võiksid erinevate elementide ja kombinatsioonide erinevad viited väjundit mõjutada. Esifront vs tagafront. Ühe- vs kahetaktiline triger (MS-triger) master ja slave pool ... kahetaktilisse on kokku ühendatud 2 trigerit, et sünkroniseerimisel nulli haaramist elimineerida... slave lülitub esimesel taktil, master järgneval SR Set-Reset Triger ... seadesisendiga triger T-triger Toggle triger .. sisendisse impulsi andmisel muudab oleku vastupidise...
$ 1 5.0E-6 13.654669808981877 50 5.0 50 156 624 144 736 144 0 0.0 156 624 288 736 288 0 0.0 156 624 432 736 432 0 5.0 156 624 560 736 560 0 5.0 w 720 208 944 208 0 w 720 352 928 352 0 w 720 496 928 496 0 w 720 624 928 624 0 R 592 656 592 720 1 2 100.0 2.5 2.5 0.0 0.5 w 592 656 592 592 0 w 592 592 624 592 0 w 592 592 592 464 0 w 592 464 624 464 0 w 592 464 592 320 0 w 592 320 624 320 0 w 592 320 592 176 0 w 592 176 624 176 0 150 704 80 624 80 0 5 0.0 w 720 144 736 144 0 w 736 144 736 112 0 w 736 112 704 112 0 w 720 288 752 288 0 w 752 288 752 96 0 w 752 96 704 96 0 w 720 432 768 432 0 w 768 432 768 64 0 w 768 64 704 64 0 w 720 560 784 560 0 w 784 560 784 48 0 w 784 48 704 48 0 R 544 672 544 720 0 0 40.0 5.0 0.0 0.0 0.5 w 400 672 400 32 0 w 400 32 800 32 0 w 800 32 800 80 0 w 800 80 704 80 0 w 624 80 416 80 0 w 416 80 416 128 0 w 416 128 416 192 0 w 416 192 416 256 0 w 416 544 416 560 0 w 400 672 480 672 0 w 480 672 544 672 0 w 608 560 62...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Arvutitehnika instituut Labor nr. 2 2 «Arvutid I» Õppejõud: Tallinn 20** 4- 74153 S0 S1. S0 S1 , . F0=A cmp B (võrdlustehe) 4- 74LS85. 3 4 E. . 1) A = 0101 (a3=0, a2=1, a1=0, a0=1) B = 0101 (b3=0, b2=1, b1=0, b0=1) F = 0010 (f3=0, f2=0, f1=1, f0=0) A=B 2) A = 0101 (a3=0, a2=1, a1=0, a0=1) B = 0100 (b3=0, b2=1, b1=0, b0=0) F = 0001 (f3=0, f2=0, f1=0, f0=1) A>B 3) A = 0001 (a3=0, a2=0, a1=0, a0=1) B = 0100 (b3=0, b2=1, b1=0, b0=0) F = 0100 (f3=0, f2=1, f1=0, f0=0) A
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Arvutitehnika instituut Labor nr. 3 3 «Arvutid I» Õppejõud: Tallinn 20**
$ 3 5.0E-6 19.056626845863 50 5.0 50 I 704 272 704 320 0 0.5 I 752 272 752 320 0 0.5 I 800 272 800 320 0 0.5 I 848 272 848 320 0 0.5 w 752 272 776 272 0 w 776 272 776 336 0 151 504 408 504 456 1 4 5.0 151 560 408 560 456 1 3 5.0 151 616 408 616 456 1 2 5.0 151 672 408 672 456 1 4 5.0 151 1032 408 1032 456 1 3 5.0 151 984 408 984 456 1 3 5.0 151 936 408 936 456 1 3 0.0 151 888 408 888 456 1 3 5.0 151 832 408 832 456 1 3 5.0 150 736 408 736 456 1 2 0.0 152 784 408 784 456 1 2 5.0 w 776 336 552 336 0 w 552 336 552 408 0 w 776 336 944 336 0 w 944 336 992 336 0 w 992 336 1040 336 0 w 1040 336 1040 408 0 w 992 408 992 336 0 w 944 408 944 336 0 w 800 272 824 272 0 w 824 272 824 344 0 w 624 408 624 344 0 w 560 408 560 344 0 w 560 344 624 344 0 w 624 344 824 344 0 w 824 344 888 344 0 w 888 344 888 408 0 w 888 344 1032 344 0 w 1032 344 1032 408 0 w 848 272 872 272 0 w 872 272 872 352 0 w 872 352 984 352 0 w 984 352 984 408 0 w 872 352 840 352 0 w...
docstxt/1303826368135882.txt
docstxt/13046154773088.txt
docstxt/13046153173088.txt
1. Trigerid Triger on mäluelement, mis säilitab 1 biti informatsiooni. Triger on kahe stabiilse olekuga loogikalülitus (1 või 0). Trigeri olek vastab tema väljundsignaalile. Sõltuvalt sisendsignaalist säilitab triger endise oleku või muudab seda hüppeliselt (seega sültub trigeri väljund ka selle eelmisest väljundist). Trigeril on tavaliselt 2 väljundit: otsene Q ja invertne Q . Tööpõhimõtte järgi jaotatakse trigerid seadesisenditega ehk SR- trigeriteks, loendussisenditega e. T- trigeriteks, andmesisenditega ehk D- trigeriteks ...
docstxt/135065574944.txt
Tallinna Tehnikaülikool INFOTEHNOLOOGIA TEADUSKOND Arvutitehnika instituut Kontrolltöö aines ,,Arvutid I" x Tallinn 2012 Ülesanne Koostage reverssiivse paralleel laadimisega vasakule nihutava nihkeregistri loogikaskeem T trigerite baasil. Lahendus Reversiivne vasakule nihutav kui M=1 nihutab vasakule. Paralleel laadimisega kui PL=1 siis Di=>qi, kus Di on algväärtus
Eesti Meremuuseum SISUKORD Eesti Meremuuseum EESTI LOODUSMUUSEUM Muuseumist Eesti Loodusmuuseum on Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus, mis on vabariigi keskmuuseumi staatuses. Kasvanud välja 1842. aastal loodud Eestimaa Kirjanduse Seltsi Provintsiaalmuuseumist töötab ta 1941. aastast alates iseseisva muuseumina. Loodusmuuseum lähtub oma tegevuses 1996. aastal vastu võetud muuseumiseadusest (RT I 1996, 83, 1487) ja Eesti Loodusmuuseumi põhimäärusest (keskkonnaministri 29. juuli 2005. a määrus nr 57). Muuseum paikneb kahes hoones. Lai t 29A majas on ekspositsioon, geoloogia fondihoidla, fotokogu ning tööruumid nii administratsioonile kui ka geoloogia ja loodushariduse osakonnale. Toompuiestee 26 mahutab ülejäänud fondid ning botaanika, entomoloogia ja zooloogia osakonna tööruumid. Kokku on muuseumil põrandapind ca 1000 m2. Loodusmuuseumi edasine areng oleneb olulisel määral sellest,...
docstxt/13050358253088.txt
docstxt/1305113576138462.txt
$ 3 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 50 L 240 112 240 88 0 1 false 5.0 0.0 L 256 112 256 88 0 0 false 5.0 0.0 L 272 112 272 88 0 1 false 5.0 0.0 L 288 112 288 88 0 0 false 5.0 0.0 L 312 112 312 88 0 0 false 5.0 0.0 L 328 112 328 88 0 0 false 5.0 0.0 L 344 112 344 88 0 0 false 5.0 0.0 x 226 75 239 78 0 10 A3 x 244 75 257 78 0 10 A2 x 281 75 294 78 0 10 A0 x 303 75 316 78 0 10 B3 x 320 75 333 78 0 10 B2 x 336 75 349 78 0 10 B1 x 263 75 276 78 0 10 A1 x 352 75 365 78 0 10 B0 L 360 112 360 88 0 0 false 5.0 0.0 x 226 75 239 78 0 10 A3 x 244 75 257 78 0 10 A2 x 281 75 294 78 0 10 A0 x 303 75 316 78 0 10 B3 x 320 75 333 78 0 10 B2 x 336 75 349 78 0 10 B1 x 263 75 276 78 0 10 A1 x 352 75 365 78 0 10 B0 w 240 120 240 112 0 w 312 160 312 112 0 w 288 120 400 120 0 w 360 136 392 136 0 x 371 347 384 350 0 10 A3 x 372 375 385 378 0 10 B3 x 372 274 385 277 0 10 A2 w 256 192 256 112 0 w 272 192 392 192 0 w 328 232 328 112 0 w 344 232 392 232 0 x 372 304...
Aritmeetika-loogika seade (ALU) M=0 Aritmeetilised operatsioonid M=1 Loogilised operatsioonid Sn-1 ... S1 S0 Sn-1 ... S1 S0 0 0 0 AOPo 0 0 0 LOPo 0 0 1 AOP1 0 0 1 LOP1 0 1 0 AOP2 0 1 0 LOP2 . . . . . . 1 1 1 AOPj-1 1 1 1 LOPj-1 a0 a1 . Operand A . y0 . ak-1 y1 ALU ...
1 : C : {NAND} 1. ( ), . : 0, 1, 2, 3, 4 , 7, 8, 9, A, d. 2. . 1 2 3 4 C 0 0 0 0 0 1 1 0 0 0 1 1 2 0 0 1 0 1 3 0 0 1 1 1 4 0 1 0 0 1 5 0 1 0 1 0 6 0 1 1 0 0 7 0 1 1 1 1 8 1 0 0 0 1 9 1 0 0 1 1 A 1 0 1 0 1 b 1 0 1 1 0 C 1 1 0 0 0 d 1 1 0 1 1 E 1 1 1 0 0 F 1 1 1 1 0 3. . 4. 2 4 2 3 1 3 4 1 3 4 1 3 4 5. NAND 2 4 2 3 1 3 4 1 3 4 1 3 4 = 2 4 2 3 1 3 4 1 3 4 1 3 4 = = 2 4 2 3 1 3 4 1 3 4 1 3 4 = 2 4 2 3 1 3 4 1 3 4 1 3 4 = = 2 4 2 3 1 3 4 1 3 4 1 3 4 = = 2 2 4 4 2 2 3 3 1 1 3 3 4 4 1 3 3 4 1 1 3 4 6.
$ 1 5.0E-6 10.20027730826997 49 5.0 50 L 128 64 80 64 0 1 false 5.0 0.0 L 128 176 80 176 0 1 false 5.0 0.0 L 128 400 80 400 0 1 false 5.0 0.0 x 28 182 52 188 0 24 x2 x 23 73 47 79 0 24 x1 x 24 296 48 302 0 24 x3 x 27 412 51 418 0 24 x4 153 208 80 304 80 0 2 0.0 153 208 192 304 192 0 2 0.0 153 208 304 304 304 0 2 0.0 153 208 416 304 416 0 2 0.0 w 144 64 208 64 0 w 144 176 208 176 0 w 144 400 208 400 0 w 144 64 144 96 0 w 144 96 208 96 0 w 144 176 144 208 0 w 160 208 208 208 0 w 160 208 144 208 0 w 144 288 144 320 0 w 144 320 208 320 0 w 144 400 144 432 0 w 144 432 208 432 0 153 432 112 544 112 0 3 0.0 153 432 240 544 240 0 4 0.0 153 432 384 544 384 0 4 0.0 w 128 64 144 64 0 w 128 64 128 32 0 w 128 32 352 32 0 w 432 32 432 96 0 w 128 176 144 176 0 w 128 176 128 144 0 w 128 144 320 144 0 w 320 144 320 112 0 w 320 112 432 112 0 L 128 288 80 288 0 1 false 5.0 0.0 w 128 288 144 288 0 w 160 288 208 288 0 w 160 288 144 288 0 w 128 288 128 256 0...
docstxt/129872735550819.txt
Reverssiivne paraleellaadimisega nihkeregister T trigerite baasil. Kui M=1, on nihe paremale, kui M=0, on nihe vasakule. Kui PL=1, toimub parallleellaadimine välisest sisendist (Di) qi+1 qi qi qi-1 qi+1 qi-1 TT TT TT R C T R C T R C T R C Ti+1 Ti T...
Room a Ragne Vainov Rooma üldandmed Itaalia Vabariigi pealinn alates 1946 Asub Apenniini poolsaarel Tevere (Teveri) jõe alamjooksul On Lazio maakonna ja Rooma provintsi halduskeskus Pindala 1 285 km² Elanikke 2 741 100 (2009) Ajalugu 753 a. eKr rajas Romulus 410.aastal rüüstasid Roomat pärimuse järgi Rooma linna läänegoodid ja 455.a vandaalid 493.aastast kuulus Rooma 6.sajandil eKr asustasid idagootidele Roomat etruskid 552.aastast Bütsantsile 387 eKr purustasid linna keldid 756. aastal sai Roomast 2.sajandil eKr sai Roomast Kirikuriigi pealinn Rooma impeeriumi pealinn 1527.aastal rüüstas linna Karl V 64.aastal keiser Nero ajal põles 1789-1799 Rooma vabariik Rooma peaaegu täielikult maha Vaatamisväärsused Rooma foorum turuplats Rooma linnas, mis rajati pär...
Ülesande püstitus (üldosa): Mäluga skeem - 4-bitine loendur või nihkeregister Ülesande variandi info: Paralleelülekandega loendur mooduliga 13, -1 $ 1 5.0E-6 4.621633621589249 50 5.0 50 156 608 448 656 448 0 5.0 156 608 64 672 64 0 5.0 156 608 320 672 320 0 5.0 156 608 192 768 192 0 0.0 w 832 176 832 320 0 w 592 64 592 128 0 w 592 128 608 128 0 150 752 320 832 320 0 4 0.0 150 320 160 224 160 0 4 0.0 150 320 288 224 288 0 3 5.0 152 272 48 368 48 0 2 0.0 150 320 416 224 416 0 2 5.0 150 432 208 432 288 0 2 5.0 w 320 432 320 512 0 w 320 512 384 512 0 w 224 512 320 512 0 w 224 512 224 528 0 w 320 400 336 400 0 w 336 400 336 432 0 w 336 432 704 432 0 w 704 432 704 448 0 w 704 432 736 432 0 w 272 64 192 64 0 w 192 64 192 160 0 w 192 160 224 160 0 w 320 128 368 128 0 w 368 144 368 304 0 w 320 304 368 304 0 w 368 304 704 304 0 w 704 336 752 336 0 w 368 128 368 144 0 w 320 288 336 288 0 w 336 288 336 400 0 w 336 288 336 144 0 w 320 144 336 1...
docstxt/133595425536378.txt
docstxt/133656757994735.txt
EKSAMIKÜSIMUSED 2005 Sisukord Sisukord ..................................................................................................................................................... 1 Arvuti riistvara matemaatilised alused ...................................................................................................... 4 Kahendsüsteem .............................................................................................................................. 4 Boole funktsioonid ja nende esitus................................................................................................ 4 Diskreetne aeg ............................................................................................................................... 4 Lihtsamaid Boole` funktsioone realiseerivad loogikaelemendid ............................................................. 5 AN...
Tallinna Tehnikaülikool Arvuti I kontrolltöö reversiivse nihkeregistri loogikaskeem T trigerite baasil Tallinn 2009 Reversiivne nihkerigister T-trigeri(ehk loendustriger) baasil. Juht sisend M määrab nihke suuna. M=1 nihe paremale ja M=0 nihe vasakule. C on sünkroniseerimis sisend.
PILET 1 TRIGERID Triger on mäluelement, mis säilitab 1 biti infot. Trigeril on 2 stabiilset olekut, mis vastavad loogikalülitustele 0 ja 1. Trigeri olek vastab tema väljundsignaali väärtusele mingil ajahetkel. Sõltuvalt sisendsignaalist olek kas säilib või muutub vastupidiseks. Väljundeid on üldjuhul 2 QjaQ. Kasutatakse mäluelementidena registrites, loendurites jne. Informatsiooni salvestusviisi järgi jagunevad kaheks: asünkroonsed infot salvestatakse vahetult sisendisse antud signaalidega sünkroonsed võimalik vaid sünkroimpulsi(clock) olemasolul. Sünkroniseerimine kui trigeriga on ühendatud lubav sisend, mille kõrgel väärtusel(1) loetakse sisse uued sisendid ja toimuvad üleminekud, madalal olekul(0) on triger passiivne ja säilitab oma endise oleku. Sõltuvalt tööpõhimõttest ja ehitusest ja...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Olga Dalton 104493 ARVUTID I PRAKTIKUM NR 1 Töö aruanne Tallinn 2011 Olga Dalton 104493 IAPB21 Ülesanne aines IAF0041 Arvutid I Labor nr. 1 Ülesanne väljastatud: 31.01.2011 19:55 Ülesande sooritaja: Olga Dalton Matrikkel: 104493 Ülesande esitamise tähtaeg: 3. tunniplaanijärgne praktikum Staatus: Määramata Kuupäev: 31.01.2011 Variandikood: 262-6804/21101 Ülesande tüüp: P Ülesande püstitus Segmentindikaatori ühe segmendi juhtimineks tarviliku skeemi koostamine etteantud elementbaasil Ülesande variandi info:
$ 1 5.0E-6 1.700203994009402 51 5.0 50 155 1008 560 1072 560 0 5.0 155 800 560 848 560 0 0.0 155 560 560 624 560 0 5.0 w 496 464 496 592 0 w 496 592 560 592 0 w 800 592 736 592 0 w 736 592 736 464 0 w 496 464 736 464 0 w 1008 592 944 592 0 w 944 592 944 464 0 w 736 464 944 464 0 w 528 560 560 560 0 w 528 560 528 432 0 152 528 336 528 432 0 3 5.0 w 800 560 768 560 0 w 768 560 768 432 0 w 1008 560 976 560 0 w 976 560 976 432 0 152 768 336 768 432 0 3 0.0 152 976 336 976 432 0 3 5.0 150 400 224 400 304 0 3 0.0 150 480 224 480 304 0 3 0.0 150 560 224 560 304 0 2 5.0 150 640 224 640 304 0 3 0.0 150 720 224 720 304 0 3 0.0 150 800 224 800 304 0 2 0.0 150 880 224 880 304 0 3 0.0 150 960 224 960 304 0 3 0.0 150 1040 224 1040 304 0 2 5.0 w 400 304 400 336 0 w 400 336 512 336 0 w 528 336 528 320 0 w 528 320 480 320 0 w 480 320 480 304 0 w 560 304 560 320 0 w 560 320 544 320 0 w 544 320 544 336 0 w 640 304 640 336 0 w 640 336 752 336 0 w 720 304 7...
Kui teid alljärgnev materjal aitas, siis ära unustage tagasisidet. Lab 1 Probleemi püstitus Segmentindikaatori valitud segmendi juhtimiseks koostada skeem antud element baasil. Probleemi selgitus Nagu füüsikas, osutub probleemi lahendamisel väga oluliseks : aru saada, mida on küsitud. Mida ülessanne minu jaoks tähendas? Sisend ja väljund: a. 4 bitt'ine sisend. (katab 2^4 = 16 võimalusega segmentindikaatori väljundid) b. 1 bitt'ine väljund, mis on vastavalt valitud segmendile 1, kui segment peaks põlema 0, kui segment peaks olema kustus *, kui segment ei ole defineeritud (* - ükskõik, mis väljund) Töö ülessanne ja soovitud funktsionaalsus: a. kirjeldada minimaalne funktsioon, mis antud sisendile annab soovitud väljundi b. teisendada funktsioon kasutamaks soovitud element baasi loogika elemente c. luua skeem Kaitsmi...
docstxt/130643447536326.txt
docstxt/1307361193118451.txt
docstxt/130643340236326.txt
docstxt/1305827639138462.txt
docstxt/133063223859299.txt
docstxt/133305739959299.txt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
