Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Kategooria ajalugu - 70 õppematerjali

Ajalugu >> Ajalugu
thumbnail
3
doc

Tehnilised uuendused ja keskaja sõjandus.

Keskaja inimesed vaatlesid keskaega kui ajastut, mil kõik oli juba olemas, mitte midagi uut ei olnud enam võimalik leiutata. Olemasolevaid leiutisi oli võimlik ainult täiustada, samuti on võimalik taaselustada antiikaegseid leiutisi ja neile vajalikke modifikatsioone teha ­ ,,keskaja kõige revolutsioonilisemad leiutised" pärinevadki just antiigist. 11. sajandil hakkavad ilmnema ja arenema tähtsad tehnilised uuendused, kuid üldiselt leiutatakse siiski vähe. Tähtsamad leiutised, mida ajaloolased omistavad keskajale pärinevad tegelikkuses juba varemast ajajärgust. Siinkohal võib näitena tuua vesiveski, mis arvatavasti pärineb 2. sajandist eKr Illüüriast ja mida roomlased suuresti täiustasid, asendades horisontaalsed rattad vertikaalsetega ja ühendades ülekande abil rataste horisontaalse telje veskikivide vertikaalse teljega. Kuid määravaks jääb siiski käsikivi, mida käitasid orjad või loomad....

Ajalugu
57 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Stalingradi lahing - põhjalik referaat

2 1. MRP rikkumine ­ Saksamaa ja NSVL vastasseis.............................................4 2. Stalingradi lahingu eel............................................................................7 3. Stalingradi lahing..................................................................................8 4. Stalingradi lõppmäng............................................................................11 5. Võitlus pärast Stalingradi.......................................................................13 Kokkuvõte..................................................................................................14 Kasutatud kirjandus...

Ajalugu
66 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Euroopa ideede ajaloo tähtsamad isikud

Hingel on kolm osa: mõistuslik, emotsionaalne ning instinktide osa. Õiglus nende puhul väljenduks iga osa funktsioonipärases toimimises: mõistus valitseb(tarkus), emotsioonid toetavad(julgus) ning instinktid on ohjeldatud(mõõdukus). Hilisemates dialoogides väidab ta, et vooruslik elu sünnib ilupüüdlusest ehk armastusest. Vastavalt ilupüüdlusele on seotud ka õnnelikkuse määr. Õnn peegeldub ka meie naudingutundes. Naudinguid on aga samuti erinevat sorti. Tõeliselt õnnelik saab olla see inimene, kes tunnetab (armastab) ilu. Platoni varasema arusaama kohaselt ei piisanud õnneks vaid vooruslikust elust, vaid selleks oli vaja ka väliseid hüvesid. Hilisemas eluetapis väitis ta, et õnn ongi võrdne voorusega ainult. Platon armastuse olemusest ning eri vormidest (Sokratese kõne Pidusöögis) Suurimaks raskuse...

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
22
docx

EESTI KESKAEG

sajandit. Samas keskaegsed autorid kasutasid mõistet Estland sellises tähenduses nagu tänapäevane Eesti on. Teine pool see, et keskajal moodustasid tänapäevane Eesti ja Läti ühise territooriumi, tegemist erinevate riikide konglomeraadiga, mis küll üksteisest kuulda ei tahtnud, mis aga oma geograafilise läheduse tõttu, moodustasid nad ühise poliitilise toimimisruumi. Sarnane sotsiaalajalugu, majandusajalugu ja sotsiaaletniliste protsesside ajalugu. Nende ajalugu ei saa eraldi käsitleda. See on siis geograafiline pool. Kui me räägime keskajast, siis keskajana käsitletakse perioodi, mis ulatub hilisantiigist Lääne-Rooma lõpust kuni Suurte maadeavastuste alguseni. Eesti ajaloo kontekstis on 500 puhas arheoloogiline rauaaeg. Perioodi Eesti keskaeg alustatakse aastaga 1200 ja lõpetatakse Liivi sõjaga, ehk siis perioodiga, kui need keskaegsed riigid Eestis likvideeriti (1550). Pole sünkroonis Euroopa keskajaga...

Ajalugu
106 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Keskaja linnad

Senjöörile jäi õigus nõuda linnalt kauplemise eest tolli ja muid makse. Sellisel juhul kinnitas senjöör sageli linnaõiguse, s.o seadustiku, mille alusel linn oma elu korraldas. Näide: 1188. aastal sätestab Magdeburgi linna põhikiri, et ,,kodanlaste koosolekul on rumalatel keelatud pidada korravastaseid kõnesid ja minna ükskõik milles vastuollu ülemate tahtega". Jaques Le Goff. ,,Keskaja Euroopa kultuur". Keskaegse linna ajalugu algas sealt, kus maahärra kinnitas linnale õigused, mis olid seni talle endale kuulunud. Turuplatsi, linna, rahapaja, tolli, laomajanduse rajamise õigus kuulus algselt maahärrale. Omavalitsuse vabadus ei olnud algupärane, vaid tulenes alati maahärrast. Tema sai kasu erinevate maksude näol. Mis maksud, see sõltus linnast. Näited: Zähringeri Konrad jagas kaupmeestele Freiburgis krunte. Pidid tasuma iga-aastast lõivu. Lüübeki maahärra teenis tulu raha müntimisest ja tollimaksust....

Ajalugu
61 allalaadimist
thumbnail
21
docx

Ühiskonna inforessursside haldamine

Vananemise protsess on pöördumatu, küll võib aga oluliselt erineda selle kiirus. Materjalid erinevad üksteisest vananemiskiiruse ning keskkonnatingimuste muutumisele reageerimise poolest. Artefaktide kahjustusprotsessid sõltuvad oluliselt materjalide keemilis-füüsikalistest omadustest, mis on määratud materjalide valmistamiseks kasutatud tooraine ning tehnoloogilise protsessi poolt. Materjalide ajalugu, st hoiutingimused minevikus, mõjutab suurel määral nende käitumist käesoleval hetkel.Terve rida keskkonnategureid, nagu temperatuur, niiskusesisaldus, valgus, saasteained, vibratsioon, magnetväljad, biokahjustajad, mõjutavad objektide seisundit olulisel määral. Kõikvõimalikud loodusõnnetused võivad suure hulga objekte hävitada või neid kahjustada. Väga sageli mõjutavad artefaktide infosisalduse muutusi kõige enam mitmesugused inimestega seotud tegevused...

Ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Keskajast renessanssi. Kuidas muutus inimene ja tema maailmanägemine?

Kuidas muutus inimene ja tema maailmanägemine? "Laialt kasutatavat, kuigi üsna mitmemõtmelist väljendit "renessansi inimene" kohtab ilukirjanduses ja ajalooteostes seoses ajalooperioodiga, mis paigutub üldlevinud tõlgenduse järgi ajavahemikku umbes XIV sajandi keskpaigast kuni XVI sajandi lõpuni ning seoses suundumustega, mis said alguse Itaalia linnriikidest, kust nad levisid üle kogu Euroopa" (Garin 2010: 7). Seda ajajärku iseloomustab suurepäraselt Jacob Burckhardti kuulus lause, mille ta küll laenas Michelet'lt ­ "renessansi tsivilisatsioon avastas esimesena inimolu rikkuse ja valgustas seda". Filosoofiline tähelepanu inimese vastu inimeste lugudes ja eeskätt enesejäädvustamisel, oma maise elu jäädvustamises siin ja praegu konkretiseerub just "renessansi inimeses". Mõningates linna arhiivides on küllaltki palju meenutusi (ricordanze), kuskil saja ringis trükituna, kuid veelgi enam on säilinud neid, mis on kir...

Ajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Inimene ja loodus keskaegses Euroopas

Inge Org Varasel keskajal erines lääne-ja kesk-Euroopa maastik oluliselt praegusest. Suur osa territooriumist oli kaetud metsadega. Need küll hävitati ajapikku inimeste tegevuse ja loodusvarade raiskamise tagajärjel. Mets oli nii meelitav (kütus, ulukid, marjad, seened) kui ka hirmutav seal valitsevate ohtudega: metsloomad, röövlid, salapärased viirastuslikud olendid ja soendid. Metsamaastikul on väga oluline roll rahva teadvuses, folkloristikas ja poeesias. Loodus oli nähtamatu maailma sümbol. Maise maailma vaatlus avas teise, kõrgema tasandi maailma. Teoloogid kinnitasid, et inimvaim ei ole võimeline taipama tõde teisiti kui materiaalsete asjade vahendusel. Mets on pimedusevald või maine elu oma illusioonidega, meri on maailm ja ahvatlused, tee on otsing ja palverännak. Valitsev maaelanikkonna absoluutne ülekaal tingis kogu ühiskondlikus käitumises j...

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
68
pdf

VARAUUSAEG

VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638­ 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks...

Ajalugu
147 allalaadimist
thumbnail
18
ppt

Kogu hoid, hooldus, kaitse

Kogu hoid, hooldus, kaitse Hoid, hooldus, kaitse · kogude hoid (kogu säilitamine, hoid; collection maintenance) ­ kogude pikaajalist säilitamist ja kasutamist kindlustavad meetmed: ratsionaalne paigutus, optimaalsete füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste tingimuste loomine, kasutamiseeskirjade järgimine jne · kogude hooldus ­ teavikute kaitse kahjulike mõjude (niiskus, tolm, kahjurid jm) eest nende säilivuse tagamiseks · kogu kaitse ­ kogu terviklikkuse kindlustamine; meetmed teavikute varguse, rikkumise, kaotamise jms vastu Säilitamine · Säilitamine ­ kõik tegevused, mis aeglustavad teavikute vananemist, takistavad nende lagunemist ja pikendavad seeläbi kogude kasutusiga. · Konserveerimine ­ materjalide püsistamine originaalsel kujul nende keemilise ja füüsikalise töötlemisega · Restaureerimine ­ tegevus, mille eesmärgiks on taastada objekti oletatav varase...

Ajalugu
14 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun