Kategooria muusikud - 64 õppematerjali

The Beatles

The Beatles The Beatles oli Liverpoolist pärit üks esimesi rokkansambleid. Ansambel koosnes neljast liikmest: John Lennon`ist, Paul McCartney`st, Ringo Starr`ist ja Georg Harrison`ist. Nad esinesid esmakordselt 1960. aasta talvel Liverpooli eeslinnas Litherlandi kogukonnasaalis. Sel hetkel ei teadnud veel keegi, et ansambel keerab pea peale terve popmuusika ajaloo. Biitlite muusika oli väga mitmekesine, mängiti ballaade, reggaet, bluusi ja ka rocki. Nende loomingut mõjutasid lauluduo The Everly Brothers, Skiffle, lauljad Elvis Presley, Buddy Holly, Carl Perkins, Chuck Berry, Little Richard, Ray Charles ning Larry Williams. Ansambli liikmetel oli varasemast ajast kantrimuusika kogemus, mille väljenduslaad aitas neil siiski pakkuda mingit kõlalist omapära võrreldes teistega. Nende muusika oli küll uue ajajärgu algataja, kuid siiski leidis lugudest ka palju vana stiili. Peamised lugude autorid olid J...

Annely Peebo Slaidiesitus

Annely Peebo Karl-Tõnis Truup VKHK 2012  Sisukord 1. Elulugu, amet 2. Haridus 3. Saavutused 4. Ooperirollid 5. Pilte.. 6. Konserdid 7. Välislingid 8. Viited  Annely Peebo Annely Peebo (sündinud 16. novembril, 1971a. Võhma linnas) Elukutselt eesti ooperilaulja (metsosopran).  Haridus Peebo on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli, kus ta õppis koorijuhtimise eriala ja klaverimängu, ning Viini Muusika Kõrgkoolis, kus ta õppis kammerlaulu  Saavutused Debüteeris Viini Riigiooperis Laulnud ooperirolle koos Plácido Domingo'ga koos Marko Matverega juhtinud 2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlust Mänginud Prantsusmaa filmis "Les leçons de ténèbres"  Ooperirollid Benjamin Britten "Kruvipööre" Giuseppe Verdi "Rigoletto" Britten "Suveöö unenägu" (Hermia) Wolfgang Amadeus Mozart "Cosi fan Tutte" (Dorabella) Mozart "Figaro pulm" (Che...

Ruja

,,Need ei vaata tagasi" Bändi loomine 1971. aastal ilmus nädalalehes Sirp ja Vasar ettepanek hakata kasutama sõna ,,fantaasia" asemel sõna ruja. Sama aasta septembrikuus tuli Rein Rannapil mõte panna kokku ansambel just selle sama uudissõnaga. Põhiprintsiibid RUJA loomisel: · 1. Rahvuslik ("oma") originaalmuusika · 2. Kirjanduslikult tugev (proffessionaalne) laulutekst · 3. Tugevad (proffessionaalsed) muusikud · 4. Viia biitmuusika kunstilisele tasemele Rannapil oli plaan, et suure täiskoosseisu põhjal hakkavad tegutsema mitu väiksemat ühikut erinevate nime-algustega. Esimesed lindistused raadios ongi fondikaartidel fikseeritud nime all "Pop-Ruja". Pidid tulema veel ka "Rock-Ruja" ja "Kammer-Ruja".

Gustav Ernesaks

Publitsistlikud teosed: "Suu laulab, süda muretseb" 1971 (väljavõtteid sellest raamatust avaldati bibliofiilse väljaandena "100 rida", 1983) "Nii ajaratas ringi käib" 1977 "Kutse" 1980 "Laine tõuseb" 1983 (Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia 1984) "Laul, ava tiivad" 1985 Kes oli? Eesti helilooja ja koorijuht. Elukäik: Lõpetas Tallinna konservatooriumi 1931. aastal muusikapedagoogika ja 1934 kompositsiooni erialal 1937­1941 konservatooriumis õppejõuna Asutas 1944. aastal Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoori Aastast 1945 töötas Ernesaks Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimisprofessorina Gustav Ernesaks oli Eesti NSV Ülemnõukogu 4.-7. koosseisu saadik Ta oli Eesti NSV Heliloojate Liidu juhatuse liige 1953. aastast oli Vabariikliku Rahukaitse komitee liige Gustav Ernesaksa kuju: 29. juunil 2004 paigaldati Tallinna lauluväljakule Ekke Väli ja Vello Lillemetsa pronksist loodud 2,25 meetrit kõrge ja 2,5 tonni kaaluv Gu...

Tõnu Kõrvits

Tõnu Kõrvits1969  Kooliaastad • 1987. aastal Tallinna Muusikakool • 1994. aastal Eesti Muusikaakadeemia • Täiendkoolitused Hilversumis, Gotlandil, Boswillis ja Gdanskis  Tööaastad • 1994. aastast Eesti Heliloojate Liidu liige • 2001. aastast Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud • 2003/2004 aasta hooajal Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri (ERSO) resideeriv helilooja • Mitmeid aastaid tegev olnud klassikaraadios  Looming • “For You, the Messenger Of Night” - tellimustöö 1999. aastal toimunud Lockenhausi festivalile • Tema teoseid on esitatud Kopenhaagenis (ArtGernda, 1996), Hong Kongis/Macaus (World Music Days, 2007), jne  Looming • UNESCO rahvusvahelisel heliloomingu rostrumil 1994. aastal Pariisis • Aastal 1998 Lissabonis EXPO maailmanäituse Eesti paviljonis • Kirjutanud muusikat nuku- ja joonisfilmidele (Priit Tenderi “Vioola)  Looming • Fra...

Urmas Sisask

Urmas Sisask Urmas Sisask Urmas Sisask • Urmas Sisask sündis 9. septembril 1960. aastal Raplas. • Ta on laulja Siiri Sisaski vend. • Üheksaaastasena tegi ta esimese sõrmepuudutuse Lohusalu algkoolis. • 1971. aastal tegi ta esimest korda tutvust tähistaevaga – sellest sai üks tema suur kirg, mis on suurelt mõjutanud ka tema loomingut, tema teist kirge, muusikat. • Ehitas ta ise endale 5. meetri kõrguse tähetorni, 13-aastaselt valmistas prilliklaasidest ise Galilei tüüpi teleskoobi, samal aastal käis ka esimest korda Tallinna tähetornis. Urmas Sisask • 1975. aastal valmis tema esimene tähismuusika pala "Kassiopeia" • 1980. aastal lõpetas Tallinna Muusikakeskkooli Anatoli Garšneki, René Eespere ja Mati Kuulbergi juhendamisel. • Samal aastal valmis tema esimene suurvormis teos "Klaverikontsert" • 1985. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi René Eespere kompositsiooniklassis. • 1985. aastal valmis tema esimene ...

Ludvig van Beethoven

LUDVIG VAN BEETHOVEN      Beethoveni elu ja loomingu motoks oli: “Läbi võitluse võidule”. Tema ideaaliks oli isiklik  vabadus, individuaalsus aja eetilised ideed. Just helilooja pikaajaline kurdistumine vabastas  jõud, mis olid vajalikud selle saatuse löögi ületamiseks. 7. mail 1824. aastal mängiti esimest  korda Beethoveni 9. sümfooniat. L. van Beethoveni tervitati sümfoonia lõpus viiekordse  rõõmuhõiskega. (“Inimesed teevad ise oma saatust.”)    K: Avamäng “Egmont”    Beethoven sündis Bonis õukonnamuusiku perekonnas seitsmest lapsest teisena. 4­aastaselt  algavad muusika õpingud. Tema mentoriks oli Christian Gottlob Neefe, kes andis poisile  klavessiini, vioola ja oreli tunde.    14­aastaselt asus Beethoven oma esimesele iseseisvale töökohale vürsti õukonna orkestris.  Kuid helilooja unistas hoopis õpingute jätkamist W. A. Mozarti ju...

URMAS ALENDER PowerPoint

URMAS ALEND ER 22. NOVEMBER 1953 – 28. SEPTEMBER 1994 URMAS ALENDER OLI EESTI LAULJA JA HELILOOJA Lapsepõlv Urmas Alender sündis 22.novembril 1953. aastal Tallinnas. Esimesed 8 aastat elas ta Odra tänaval vanas puumajas tollase Autoinspektsiooni lähedal. Mängukaaslasi tal eriti ei olnud, praktiliselt ainus temaealine laps ümbruskonnas oli tema õde. Kuigi isa oli meremees ja ema käis tööl, ei käinud Urmas lasteaias. Tavaliselt mängis ta üksinda. Isa tõi Urmasele reisidelt palju huvitavaid mänguasju kaasa, kõige rohkem aga püstoleid, mida Urmas tal palus tuua koos teksastega, millel pidi olema hästi palju taskuid. Kuigi Urmasel oli palju püstoleid ja ta nendega tüdimuseni mängis, ei arvanud ta kunagi, et vägivald on probleemide lahenduseks. Sellest põhimõttest ajendatuna ei võitnud ta koolis kuulsust kaklejana, vaid koomikuna. Tal pruukis vaid grimassi teha ja juba oli ta suutnud kõik naerma ajada. Edasi kolis Ale...

Urmas Sisask

Urmas Sisask Janeli Uuesoo ja Moona-Anna Mäeots Urmas Sisask  Elulugu • Sündinud 9. septembril 1960 Raplas • Õppinud kompositsiooni Tallinna Muusikakeskkoolis Anatoli Garšneki, René Eespere ja Mati Kuulbergi juhendamisel • Tallinna Riiklik Konservatoorium – 1985 • Töötanud muusikaõpetaja ja koorijuhina (Jänedal) • Siiri Sisaski vend • harrastusastronoom  Looming • Inspireeritud astronoomiast • Siiras ja impulsiivne lähenemine elule ja muusikale • Koorimuusika • Filmi- ja teatrimuusika • Huvi möödunud aegade muusika vastu • Lihtne ja kaunikõlaline • Arvutas välja planeetide teoreetilised helid - Kumayoshi  Stiil • Maagiline rütmipulss • Tonaal- ja modaalharmoonia • Variantne ja variatsiooniline arendus • Polüfoonia ja heterofoonia • Eesti rahvaviis ja euroopa sakraalmuusika • vaimsed allikad  Teosed ...

Gustav Ernesaks

GUSTAV ERNESAKS Gustav Ernesaks (12.12.1908 Peningi vald - 24.01.1993 Tallinn) oli helilooja, pedagoog, muusikakirjanik ja koorijuht, eesti kooriliikumise juht poole sajandi vältel, legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Tema "Mu isamaa on minu arm" kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks. Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud, neist "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud rahvusliku püsivuse sümboliks ja hümniks. Ernesaksa loomingusse kuuluvad ka viis ooperit, neist "Tormide randa" on ka korduvalt lavastatud. Gustav Ernesaksa üks tuntumaid koorilaule on "Hakkame, mehed, minema". Ernesaks oli sõjajärgsel ajal eesti laulupeoliikumise üks peamine eestvedaja ja laulupidude üldjuht. Tema idee oli ehitada Tallinna praegune laululava (valmis 1960). 

LUDWIG VAN BEETHOVEN (KOKKUVÕTE)

Ludwig van Beethoven 1770 - 1827 Ludwig van Beethoven oli üks oma ajastu suurimaid klassitsistlike heliloojaid ja pianiste, Beethoven oli kolmest Viini klassikust kõige noorem. Ta sündis Bonnis, ühes tänapäeva vanimas linnas Saksamaal. Helilooja pere oli algselt jõukas, kuid peale vanaisa surma see muutus. Ludwig van Beethoven pidi juba 10-aastaselt pere rahaliste raskuste pärast koolist lahkuma, et ka ise raha teenida. Ludwigi isa Johann soovis pojast teha imelast ning ühtlasi ka õpetas teda. Algselt õppis noormees C.G. Neefe juures, kuid kodulinn jäi tema jaoks väikseks ning 16-aastaselt läks ta Viini, et õppida W. A. Mozarti käe all. Peale Viinist lahkumist naasis Beethoven sinna taas 21-aastaselt ja jäi seekord lõplikult. Viinis tõid Ludwig van Beethovenile kuulsust akadeemiad (kontserdid), mida ta ka ise korraldas. Saatuse tahtel halvenes Viini klassiku kuulmin...

Arvo Pärt - Ukuaru Valss

Arvo Pärt – “Ukuaru valss” KLAID MELNIKOV Arvo Pärt Arvo Pärt sündis 11. septembril 1935. aasta Paides Muusikaõpinguid alustas Rakvere muusikakoolis klaveri erialal Tallinna konservatooriumis õppis Heino Elleri käe all, kes ütles Pärdi kohta: “ta raputab noote varrukast”. 1980. aastal emigreerus Saksamaale, tagasi kodumaale tuli 2005. aastal Ta on rahvusvaheliselt kõige tuntum Eesti helilooja Looming Pärdi loomingus on mitu perioodi: avangardistlik periood, dodekafooniline periood ja aleatooriline periood 1968. aastal tekkis Pärdil loominguline kriis ja ta hakkas uurima varajst muusikat 1976. aastal avaldas ta teose “Für Alina”, millega oli ta leidnud oma isikupärase kompositsioonitehnika Ta nimetas oma heliloomingut tintinnbuliks Järgneva paari aastaga kirjutas ta kokku 18 teost “Ukuaru valss” Arvo Pärdi teos “Ukuaru valss” on loodud Leida Laiuse 1973. aasta mängufilmi “Ukuaru” tarbeks Hiljem võtti...

Raimond Valgre

Raimond Valgre 1913-1949  Raimond Valgre elulugu ● Juba lapseeas huvitus Raimond Valgre muusikast: mängis klaverit, akordionit, trumme ja kitarri. ● Aastal 1931 lõpetas ta Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ehitustehnikakursuse. Pärast kaitseväeteenistust Pioneerpataljonis algas tema kutselise muusiku tee. Raimond Valgre esimene looming ● Esimese trükitud laulu avaldas Raimond Valgre 1933 G.Dieseli varjunime all väljaandes ´´Modern Lööklaulud´´ ● Kokku on Raimond Valgre loonud ligi sada laulu ● Valgre loometööd on kasutatud mitmete Eesti heliloojate töödes, samuti mitmetes eesti filmides  Raimond Valgre tuntumad laulud ● ´´Helmi´´ https://www.youtube.com/watch?v=WX6Wc3T3piU ● ´´Muinaslugu muusikas´´ https://www.youtube.com/watch?v=NcQGJtijqqA ● ´´Mul meeles veel´´ https://www.youtube.com/watch?v=OS2bkOd2npA ● ´´Ma loodan, et saan sellest üle´´ https://www.yo...

Eesti heliloojate V põlvkond

Eesti heliloojate V põlvkond Eesti muusika tõusuperiood algas pärast Stalini surma 1950. aastate teisel poolel. Ideoloogiline surve muusikale, nagu muudele valdkondadele hakkas järk-järgult nõrgenema. Sel ajal astus esile uus eesti heliloojate põlvkond. Selle tuumiku moodustasid Eino Tamberg, Veljo Tormis, Jaan Rääts, alles üliõpilane, kuid tänapäeval väga kuulus Arvo Pärt. Uue põlvkonna uhkeks läbimurdeteoseks sai Tambergi rütmierk Concerto grosso (1956). Järk- järgult võeti kasutusele mitmed 20. sajandi kompositsioonitehnikad, mis olid Eestis siiani olnud kas tundmatud või lausa keelatud. Aegamisi hakkasid siia siiski jõudma uue muusika noodid ja salvestused, 1960. aastail tekkis juba ka vahetuid kokkupuuteid lääne avangardi heliloojatega. Veljo Tormis (7.08.1930 Kuusalu) Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja. Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvas...

Oort

Oort Oort  Oort oli Eestis tegutsev regiroki ansambel. Oort tegutses alates 1996. aasta sügisest, kuid kandis algul teisi nimesid (Sass-projekt, Sammalaeg). Ansambli liikmed on mitmeid kordi vahetunud, Oorti esimeseks naisliikmeks on Marju Varblane, kes mängib nii viiulit, hiiukannelt kui ka torupilli. Oorti tegevus jäi soiku 2012, kui ansambli liider Aleksander Sünter otsustas terviseprobleemide tõttu rockmuusika tegemisest loobuda. Aleksander Sünter suri 2014. aasta alguses.  OORT haarab sarvist Suurel Härjal ja kannab sügavad vaod regirocki põllule. Nii kanduvad müütilised elamused aastatuhandete tagant Teieni, luues laulus meie rahva tulevikku. Oorti otsingud muusikas püüavad tunnetust ajast, mil regilaul väljendas eluviisi - kõik rõõmud, mured ning seos loodusega väljendus laulus. Oort püüab taasluua regilaulule kohta meie igapäeva elus, et see ei oleks vaid pelgalt meelelahutus või muuseumieksponaat. Ansambli...

Veljo Tormis 1930-1960. aastatel

Veljo Tormis 1930-1960 Muusikaline haridus • Alustas õppimist kodus oleval orelil • Õppis August Topmani käe all orelit Tallinna Konservatooriumis • Tallinna Muusikakoolis Salme Krulli klassis, oli üks esimesi lõpetajaid • Hakkas Tallinna Muusikakoolis õppima koorijuhtimist, see aga talle ei meeldinud • Vahetas eriala heliloomingu vastu, õpetajaks Villem Kapp • Õppis Vissarion Šebalini juures kompositsiooni • Šebalini soovitusel hakkas uurima Eesti rahvaviise • Hakkas Tallinna Muusikakoolis õpetajaks, tema õpilaste seas ka Arvo Pärt • ENSV Heliloojate Liidu nõustaja Elukoht • Sündis Kuusalus • Üles kasvas Vana-Vigalas • Kolis õppima Tallinnasse • Töötas Tallinna muusikakoolis õpetajana Perekond • Veljo naine- Lea Tormis • Isa- köster Riho Tormis • Ema- Johanna Anna Tormis, laulis kooris ja Veljo käis temaga tundides kaasas, seega tunneb koorielu juba väiksest saadik • Õde- Talvi Aljas ...

KONTSERDISARI „ROMANTILINE KLAVER“

JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM KONTSERDISARI „ROMANTILINE KLAVER“ Retsensioon Gertrud Tamm 12.A Õpetaja Grete Koik Tallinn 2016 1. märtsil 2016. aastal käisin Estonia kontserdisaalis Ralf Taale klaverikontserdil pealkirjaga „Romantiline klaver“. Ma olen alati nautinud klaverimuusikat ning seetõttu oli kontserdisaali külastus minu jaoks väga põnev, kuna sain enda silmaringi muusikavaldkonnas laiendada. Kontserdil oli kuulda klaveripalu pianist ja muusikapedagoogi Ralf Taale esitluses. Ta on lõpetanud Tallinna Muusikakesskooli ning Eesti Muusika- ja Teartriakadeemia. 1993. aastal saavutas ta esikoha Edvard Grieg 150. sünniaastapäevale pühendatud noorte pianistide konkursil. 1994. aastal võitis Ralf Taal vabariikliku pianistide konkursi ja noorte interpreetide konkurss-festivali „Con Brio“ ning oli hooajal 1994/9...

Jaak Joala

Jaak Joala  26. juuni 1950 Viljandi – 25. september 2014 Tallinn  Eesti laulja, muusikapedagoog ja muusikaprodutsent.  sündis ja kasvas muusikute perekonnas.  Jaagu ema Helgi Ridamäe lõpetas 1952. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi koorijuhtimise erialal ja töötas muusikaõpetajana Tallinna koolides  Jaagu muusikust isa Arno Joala oli hilisemas eas tuntud tervendaja.  Seitsmendast eluaastast peale õppis Jaak Joala klaverimängu.  Pärast 8. klassi lõppu hakkas õppima flöödimängu  Joala muusikukarjäär algas biitansamblis Kristallid 1966. aastal flöödimängija ja lauljana ning pärast Toivo Undi lahkumist ka basskitarrimängijana.  Sügisel 1968 lõi ta bassimängija ja lauljana kaasa Toivo Kurmeti ansamblis Virmalised.  1970. aastatel võitis ta auhindu mitmetel lauluvõistlustel ja festivalidel Eestis ja välismaal.  Eesti heliloojatest on talle kirjutanud laule ...

Peeter Süda

Peeter Süda 30.01.1883 Lümanda, Saaremaa – 3.08.1920 Tallinn Anneli Rego 11a Ema Viiu Süda  Elulugu • 4-5 aastaselt proovis mängida orelil • Algharidus Kihelkonna köstri juures • 1902-1912 õppis Peterburi konservatooriumis • 1905-1911 rahvaviiside kogumise matkad • 1912 asus elama Tallinna • 1919 kuni surmani Tallinnas Kõrges Muusikakoolis Peeter Süda suri 3.augustil 1920(maetud Tallinnas siselinna kalmistul)  Looming • Orelimuusika: • Koorimuusika: • • Segakoorilaul “ Linakatkuja” Fuuga f-moll (rhvl.) • “Ave Maria” • Instrumentaalkammer • Basso ostinato muusika: • Scherzino • Scherzo • Gigue • Fuuga ja prelüüde klaverile • “Pastoraal” ...

Heli Lääts

Heli Lääts Karmo Kevade ja Kristjan Paavel  Elukäik • On sündinud 24. juunil 1932. aastal Kuressaares • Aastal 1960 lõpetas Lääts Tallinna Riikliku Konsvervatooriumi lauluerialal • Aastatel 1957-1961 laulis ta Eesti Raadio naistrios. • Aastail 1957–1987 oli ENSV Riikliku Filharmoonia solist, 1966–1974 sealsamas estraadistuudio lauluõpetaja. • Heli Lääts on alates 2002. aastast Keskerakonna liige.  Laulud Tema laulud: „Kaunid baleriinid“, „Tsirkus“ ja „Oma laulu ei leia ma üles“ https://www.youtube.com/watch?v=jze1HJLUp7c Pildid  . AITÄH KUULAMAST 

Raimo Kangro

Raimo Kangro Nikita Gustsin & Anton Tsalõi Elulugu Raimo Kangro (21.09.1949 Tartu - 04.02.2001 Ruila) Helilooja, pedagoog, muusikaelu organisaator. Raimo Kangro Elulugu Raimo Kangro on pärit Tartust. 1968. aastal lõpetas ta klaveri erialal Tartu Muusikakooli ja 1973. aastal kompositsiooni alal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (oli algul Jaan Räätsa, hiljem Eino Tambergi õpilane). Raimo Kangro Elulugu Aastatel 1975-1976 oli Kangro Eesti Televisiooni muusikajuht, 1977-1985 töötas Eesti Heliloojate Liidu konsultandina, 1993-2000 Eesti Muusikafondi direktorina ning 2000-2001 Eesti Heliloojate Liidu esimehe kohusetäitjana. Oli aastaid festivali Eesti muusika päevad kunstiline juht. Elulugu Aastast 1989 oli Raimo Kangro ka Eesti Muusikaakadeemia komposit...

Snoop Dogg

Snoop Dogg Snoop Lion (varasema artistinimega Snoop Dogg; pärisnimega Calvin Cordozar Broadus juunior; sündinud 20. oktoobril 1971) on USA räppar, plaadiprodutsent ja näitleja. Tema tuntum fraas on "fo' shizzle, ma nizzle", mis tähendab "for sure, my nigga". Sellise slängi stiili leiutajaks oli Frankie Smith ja The Gap Band varasemates kaheksakümnendates. Snoop tegi koostööd Tupaci, Notorius B.I.G.i ja Mac Drega enne nende surma. Ema pani talle lapsena hüüdnimeks "Snoopy" Calvini lemmikmultifilmi "Peanuts" tegelase järgi; lavanimeks võttis ta Snoop Doggy Dogg, kui alustas produtseerimist. Aastal 1996 muutis ta oma nime Snoop Dogg'iks, sest ta jättis oma plaadifirma Death Row Records ja ühines No Limit Recordsiga. Ameerika Ühendriikides on ta müünud üle 18,5 miljoni albumi. Biograafia Varasem elu Calvin Broadus sündis 20. oktoobril 1971 Long Beachil Californias. Lapsena sai ta emalt hüüdnimeks Snoopy (koer...

Powerpoint bändist QUEEN

QUEEN Caroly Nigul  Algusajad • Queen on inglise rokkansambel, mille asutasid 1970. aastal kitarrist Brian May, vokalist Freddie Mercury ja trummar Roger Meddows Taylor • Nende esimene kontsert oli 27. juunil 1970 Truros, kuid ametlikult kandis bänd siis veel nime Smile • Kogu karjääri jooksul pole Queen andnud kuigi palju intervjuusid, sest algusaastatel jagus Üks Queeni esimesi ajakirjanikel neile vaid kontserteid  Koosseis • Ansamblist Queen on tänaseks saanud legend, milles on oma osa ka grupi liidril Freddie Mercuryl, kes 1991. aastal suri • Peale vokalisti surma Queen palju uusi lugusid ei a...

The Beatles

The Beatles GETRIIN MEISTER Koosseis  1960 Liverpool, Inglismaa  John Lennon  George Harrisson  Paul McCartney  Ringo Starr Muusika  Muusikastiilid  Rock  Reggae  Bluus  Popp  1963 debüütalbum “Please Please Me”  “Love Me Do”  “Hey Jude”  “Don’t Let Me Down” Saavutused  Plaate müüdud üle miljardi eksemplaari  Elutööpreemia  Suurimad muusikaartistid ajaloos The Beatlesi lagunemine  Erimeelsused muusikas  John Lennoni eraelu  Yoko Ono  Paul McCartney lahkumine  Soolokarjäärid  1970 John Lennon  Soolomuusik  Poliitiline aktivist  Kirjanik  Edukaim soolokarjäär  kaks järeltulijat  8. detsember , 1980, New York  Lennoni surm  Mark David Chapman George Harrisson  Laulukirjutaja  “Something”  “Here Comes the Sun”  Produtsent  Terviseprobleemid  Võitlus kõrivähk  1999 pussitamine  Võitlus kopsuvähiga  29. november, 2001, Beverly Hill...

Georg Friedrich Hädeli ja Johann Sebastian Bachi võrdlus

Händeli ja Bachi võrdlus Georg Friedrich Händel ja Johann Sebastian Bach – neid kahte suurkuju on arvukalt võrreldud nende hämmastavate sarnasuste pärast. Need kaks hilisbaroki ajastu esindajat olid iseloomu ja loomingu poolest väga erinevad. Kõige huvitavam sarnasus Bachi ja Händeli vahel on nende sünniajad ja kohad. Händel sündis 23. veebruaril 1685. Saksamaal Halles. Bach sündis kõigest kuu aega hiljem ja mitte kuigi kaugel Händeli sünnikodust, ehk Bach sündis 21. märtsil 1685. aastal Eisenachis. Mõningaid sarnasusi leidub ka lapsepõlves. Bach sündis linnamuusiku peres, mistõttu oli loomulik, et ta saab muusikalise hariduse. Poissi tabas kurb saatuse löök, kui ta oli 10 aastane – tema ema suri. Aasta hiljem sängitati maapõue ka tema isa. Kõik kohustused jäid Bachi 14 aastat vanema venna kanda. Händel sündis seevastu tunnustatud õuekirurgi pojana. Tema peres arvati, et muusika sobib pigem meelelahutuseks kui ...

Rein Rannap lühielugu

Rein Rannap Rein Rannap on helilooja, pianist ja improvisaator, tuntud ka kui rock-ansamblite Ruja, Hõim ja Noor Eesti asutaja. Ta on mitmekülgne ja laia tegevusalaga muusik, kelle loomingu ja interpretatsiooni ainulaadses stiilis on ühinenud kerge ja tõsise muusika taotlused. Ta on edukalt üles astunud kui klassikalise taustaga rokkmuusik, esitanud klassikalist klaverirepertuaari, jazz- ja vabu improvisatsioone, kirjutanud sümfoonilist muusikat, kooriteoseid ja muusikat klassikalistele kammerkoosseisudele ning loonud ligi 200 levilaulu, mis on kujunenud kõige kaalukamaks ja enim tuntust toonud osaks tema loomingust. Rein Rannap on sündinud 6. oktoobril 1953 Tallinnas ning üles kasvanud läbinisti muusikat täis keskkonnas, professionaalsete muusikute peres ­ ema Ines Rannap oli viiuldaja ja Isa Heino Rannap muusikapedagoog. Muusika, klaverimäng ja helilooming on alates esimestest eluaastatest kuulunu...

Giuseppe Verdi

Giuseppe Verdi Angela Kiil  "Pater noster" http://www.youtube.com/watch? v=55_rYj9POk0  Elulugu 10. oktoober 1813 ­ 27. jaanuar 1901 Sündis kirjaoskamatu kõrtsniku perekonda 7-aastaselt kohaliku kiriku organisti abiline 12-aastaselt Busseto peakiriku organisti õpilane 1832. a ­ üritas sisse saada Milano konservatooriumisse Barezzi toetusel sai eraõpinguid Vincenzo Lavignalt. Abiellus Barezzi tütrega. Langes suurde masendusse peale laste ja naise surma 1938. aastal lavastati tema ooper "Oberto", mis osutus üsna edukaks. Selle järel pakuti Verdile veel lepingut kahele tööle.  Elulugu 1893. aastal esietendus Verdi ainukene koomiline ooper ­ "Falstaff" Verdi elas oma elu viimased aastad Milanos hotellis. Ta elu oli rahulik ning ta tegeles palju heategevusega. Verdi sai insuldi 21. jaanuaril 1901. Kuus päeva ...

ARVO PART

KOOSTAS: Axel-Mait Roosnurm  Kõige tuntuim eesti helilooja (eestlane) maailmas Väga lai kuulajaskond Sündis Paides, lapsepõlv möödus Rakveres Tallinna konservatoorium Heino Elleri kompositsiooniklass, lõpetas 1963. Töötas Eesti Raadios helirezissöörina Alates 1967 vabakutseline helilooja 1980 emigreerus Saksamaale  Loomingu võib jagada tinglikult kahte perioodi: Teosed enne aastat 1976 Kasutab kaasaegsele muusikale iseloomulikke tehnikaid: dodekafoonia, collage, sonoristika, neoklassitsistlikud jooned jms. Otsingud.  Tsellokontsert Pro et contra (1966) Collage teemal B-A-C-H (1964) 1968 Credo (klaverile, orkestrile ja koorile) Credo in unum Deum. "Oculum pro oculo, dentem pro dente." "Autem ego vobis dico: non esse resistendum injuriae." 1968-1971 vaikus 1971 3. sümfoonia - üleminekuteos  Otsingud viisid keskaja muusikani, gregooriuse koraalini Püüdes leida väljendusvahen...

Erkki-Sven Tüür

Tiit Pääsuke Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level  Sissejuhatus Tegin sellise valiku nagu Tiit Pääsuke kuna midagi pidin valima ,et hinde saaks kätte.  Kunstniku lühitutvustus Tiit Pääsuke on eesti maalikunstnik, kes on sündinud 1941.a Põltsamaal. Nüüdseks juba 73.aastat vana. Alates 1973. aastast on tal olnud 30 isikunäitust. Neist viimane oli ,,ainult maalid xxx`` 2011.aastal. Teda on peetud üheks 1970. ja 1980. aastate Eesti maalikunsti juhiks. Tema teoseis on nii Eesti kui ka välismaa kogudes.  Õpingud Pääsuke õppis 1957­1962 Tallinna Kunstikoolis. Peale seda 1962­1963 ja 1966­1971 Eesti Kunstiakadeemias. 1982.a Vilniuse Kunstiakadeemias. Kui ta kunstiakadeemia lõpetas sai temast õppejõud Eestis kui ka kaks aastat Soomes. (19922006) ,,Neli...

PolePole Sven Liivoja

VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Kontserdi arvustus MTp-11 Koostas: Sven Liivoja Väimela 2014 Kontsert toimus Võrumaa Kutsehariduskeskuses 31.03.2014. Esines ansambel PolePole , mille liikmed olid Arnold Chiwalala, Topi Korhonen ja helimees. PolePole on Tansaania-Soome duo, mis loodi 1998. aastal Helsingis. Nende põhiline muusikainstrument on kümnekeelne kannel, mida mängib Tansaania päritolu muusik Arnold Chiwalala (kes on ansambli helilooja, aranzeerija ning mängib ka flööti ja laulab). Kitarri mängib PolePoles Soome mitmekülgne muusik ja multiinstrumentalist Topi Korhonen. PolePole lood kõlavad nii soome kui suahiili keeles ja kannavad filosoofilist allteksti. PolePole muusika baseerub peamiselt ühtsel rütmil või kahel või rohkemal teineteisest sõltumatu...

Nikolai Andrejevitš Rimski-Korsakov

Nikolai Andrejevitš Rimski-Korsakov  Elust  Sündis 18. märts 1844 Tihvini linnas  Suri 21. juuni 1908  Algselt pidi saama temast mereväeohvitser  1856 astus ta Peterburi mereväekadettide kooli  1861 tutvus ta vene helilooja Mili Balakireviga, kellest sai ka tema õpetaja  1862 kohustuslik mereväeteenistus  Peale kohustusliku mereväeteenistust pühendus ta täielikult muusikale.  1871. asus ta orkestratsiooni- ja kompositsiooni eriala õppejõuks Peterburi Konservatooriumis  Korsakovi käe all on ka õppinud mitmed Eesti heliloojad (Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mihkel Lüdig jt)  1872. aastal abiellus Rimski-Korsakov Nadežda Nikolajevna Purgol'iga, kellega tal oli seitse last  1874. aastal tegi Rimski-Korsakov algust dirigenditööga, juhatades 3. sümfooniat.  1875 – 1876 koostas Rimski-Korsakov kaks rahvalaulukogumikku...

Raimond Valgre

ELULUGU Raimond Valgre sündis Riisiperes 7.oktoober 1913.aastal ja suri Tallinnas 31.detsember 1949.aastal.Ta oli helilooja kui ka muusik. Raimondil oli vend Enn ja õde Evi.Raimondi isa Johannes oli kingsepp ja ema kasvatas kodus lapsi,õpetas Raimondile inglise,saksa,vene keelt ja ka klaverit.Raimond ja ta pere elasid Paides. Kooliteed alustas väike Raimond juba enne oma seitsmendat sünnipäeva. Aasta pärast algkooli astumist jätkus tema koolitee Paides, kus ta alustas ka klaveriõpingutega kellegi Perteli juures. Hiljem viisid rännuteed pere tagasi Raplasse ja Raimond pidi oma õpinguid jätkama Rapla algkoolis. Algkoolis käis ta Raplas ja Paides. Klaverimängu eratunde sai ta Paides Perteli juures ning Tallinnas Prof. Theodor Lemba juures.Lapsena võlus teda viiul, kuid ema otsustas klaveri kasuks. Tõenäoliselt veetis ta enamiku ajast siiski klaveril improviseerides ja populaarseid viise mängides, mitte etüüde harjutades. Hiljem, erinevate...

Kirjand "Helilooja Arvo Pärt"

Arvo Pärt Arvo Pärt on sündinud 11. septembril 1935. aastal Paides, kuid üles kasvanud Rakveres. Ta on üks neid heliloojaid, kelle looming on oluliselt muutnud meie arusaamist muusikast. Tänapäeval on Pärt eelkõige tuntud oma originaalse tintinnabuli-stiili järgi ning varasema loomeperioodi modernistlikud teosed on laiemale publikule ehk vähem tuttavad. Tintinnabuli (ld tintinnabulum – kelluke, kell, kuljus) on Pärdi loodud eriomane muusikastiil ja järeleaimamatu kompositsioonitehnika, mis sulandab kaks ühehäälset strukturaalset liini – meloodia- ja kolmkõla-hääle – üheks lahutamatuks tervikuks. Selle tulemusel on ülemhelirikkas muusikas läbivalt kuuldav või tajutav üks põhikolmkõla. Arvo Pärdi muusika ajatu ilu ja sügav vaimne sõnum on puudutanud ja mõjutanud paljusid kuulajaid, hoolimata nende rahvusest, kultuuritaustast, vanusest vm. Pärdi teosed ei kõla mitte ainult kontserdisaalis, vaid ...

Robert Schumann ja Franz Schubert

Robert Schumann & Franz Schubert Schumann:  Saksa romantik, helilooja ja muusikakriitik.  Esimesed teosed valmisid 7-aastaselt  mängis klaverit, käe vigastuse tõttu pidi loobuma muusiku karjäärist  hakkas tegema heliloomingu ja muusika kritiseerimisega.  Muusika: rõõmus ja elujaatav, palju kontraste ja tormakust, eredad karakterid, ebatavalised rütmimustrid.  Enamik loomingust on programmiline – instrumentaalmuusika, millele on lisatud lühike sõnaline seletus sisu paremaks mõistmiseks.  Väljapaistvama osa loomingust moodustavad klaveriteosed ja soololaulud.  Klaverisaated olid muusikaliselt iseseisvad ja tehniliselt nõudlikud.  Tuntumad teosed: 1. Klaveripalade tsükkel „Karneval“ 2. Klaveripalade tsükkel „Lastestseenid’’3. Laulude tsükkel „Poeedi armastus“  1844. aastal oli süvenenud Schumanni hullumeelsus, tekkisid kuulmisluulud, mis ei lasnud tal enam kirjutad...

Antonio Lucio Vivaldi

Oliver Kihu Antonio Lucio Vivaldi Antonio Lucio Vivaldi (4. märts 1678 Veneetsia – 28. juuli 1741 Viin) oli Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija. Ta õppis viiulit isa käe all. Sellegipoolest pandi ta 15-aastaselt õppima preestriks. Kui 10 aastat hiljem Vivaldi preestriks sai, jäi ta tervislikel põhjustel selleks vaid vähem kui aastaks. Vivaldi töötas viiuliõpetajana ja hiljem ka orkestri- ja koorijuhina Veneetsia orbude- ja vallaslastekodus Ospedale della Pietà. Vaheaegadega oli ta seal tegev aastatel 1703–1740. Sealse orkestri ja koori viis ta nii kõrgele tasemele, et lapsi tuldi spetsiaalselt kuulama ka välismaalt. Alates 18. sajandi teisest kümnendist, mil sonaatide ja kontsertide kirjutajana tuntud Vivaldi ka vokaalmuusikat looma hakkas, hakkas ta peamiselt ooperite lavaletoomiseks palju reisima. 1740. aastal kolis Vivaldi Viini, et töötada viiuldajana keiser Karl VI õukonnas. Kuid juba järgmisel aastal Vi...

ERSO

ERSO Ajalugu: Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (lühend ERSO) on Tallinnas tegutsev sümfooniaorkester. Orkestri loomiskuupäevaks loetakse 18. detsembrit 1926. Sel kuupäeval esines esimest korda raadios Raadio-Ringhäälingu trio Hugo Schützi juhatusel. Sellest triost kasvas välja orkester ning 1939. aastaks oli tollase nimega Riigi Ringhäälingu Sümfooniarkestris 39 mängijat. Eesti Riiklik sümfooniaorkester on oma nime muutnud ajaloo jooksul korduvalt. Aastani 1934 nimetati seda Raadio-Ringhäälingu ansambliks või orkestriks, 1934 - 1940 kandis ta nime Riigi Ringhäälingu Sümfooniaorkester. 1940. aastal oli ERSO Eesti NSV Raadiokomitee Sümfooniaorkester ja pärast seda Landessender Revali Sümfooniaorkester. 1944. aasta sügisel nimetati orkester Eesti NSV Raadiokomitee sümfooniaorkestriks. Nõukogude okupatsiooni oli orkestri nimi veel Televisiooni ja Raadio komitee Sümfooniaorkester ja Eesti Raadio Sü...

Muusika referaat, Raimond Valgre

Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium Raimond Valgre Referaat Koostas: Gerttel Laiksoo Õpetaja: Kadri Kelner Haapsalu 2012 Elulugu Raimond Valgre sündis 7.oktoobril 1913a. Riisiperes, kingsepa perekonnas. Kuni 1937.aastani oli ta perekonnanimi Tiisel. Ta oli üks Eesti tuntumaid kergemuusika heliloojaid. Kooli läks ta juba enne oma 7. sünnipäeva. Aasta pärast jätkas ta õpinguid Paides, kus ta alustas ka klaveriõpinguid. Juba lapseeas pakkus talle huvi muusika. Kuid lapsena võlus teda tegelikult hoopis viiul, aga ema otsustas klaveri kasuks. Seetõttu veetis ta suurema osa ajast klaveril improviseerides ja tuttavaid viise mängides, mitte etüüde harjutades. Hiljem läks...

Jaak Joala

Jaak Joala Anette Haidak 12.klass Elulugu Jaak Joala on sündinud 26. juunil 1950 Viljandis. Eesti endine laulja, produtsent, saatejuht ja praegune muusikapedagoog. Muusikateadlasest ema ja muusikust isa suunasid flöödiõpingutele. Õppinud Tallinna 17. keskkoolis, Tallinna 46. keskkoolis ja Tallinna G. Otsa nimelises muusikakoolis. Töötanud Tallinna autoremonditehases lukksepaõpilase ja lukksepana, Georg Otsa muusikakoolis õpetajana. Tuntumad projektid muusikuna Eestis olid: Kollane Allveelaev G (koos Ivo Linna, Karl Madise, Meelis Punderiga) 1996. aastal ühiskontserdid Ivo Linna ja Tõnis Mägiga. Mitmete rokikontsertide ja -festivalide ensinejana (Rock Summer, Rolling Stonesi tuur jne.). Vikerraadios teinud saadet "Jaagutaja". Rollid: Mängufilmis "Teisikud" Estonia muusikalis "West Side Storys" ja "Suvitajates" 2000. aastal saatesarja "Kahvel" saatejuht 2001. aastal ETV "Euruupor" saatejuht Jaak Joalast on tehtud kolm muusikafilmi 2...

Eduard Tubin

Eduard Tubin 18.06.190517.11.1982  Eduard TubinSümfoonia nr 3 ("Heroiline") dmoll 1940­1942 http://www.youtube.com/watch?v=1Vj4fXrNdhY  Lapsepõlv Õppis algul Naelavere koolis, hiljem Torila Ministeeriumikoolis. Õppis pikoloflööti ja mängis ka kooli orkestris. Lapsepõlv polnud kerge: 10aastaselt pidi ta üle elama Esimese maailmasõja ja seejärel ka Vabadussõja. Kui ta oli 6aastane, suri tema vanem vend. Varsti pärast seda suri ka ta isa.  Enne Teist maailmasõda Pärast õpinguid oli Tartu Meestelaulu Seltsi dirigent. Juhatas mõnda aega Miina Hermanni Lauluseltsi ning "Vanemuise" ja "Estonia" segakoore. Eesti aja teostest on kindlasti kuulsaim ballett "Kratt". Oli Tartu maleseltsi liige.  Teine maailmasõda ja elu Rootsis Sõja ajal kirjutas Tubin oma Kolmanda ja Neljanda sümfoonia. 20. septembril 1944 põgenes Rootsi. Pea aasta elas Stockholmi põgenikelaagris. Aastatel 1945­1959 ja 1975­1982 juhatas Tubin Stockholmi...

Helena Tulve - esitlus

Helena tulve Koostaja: Jaagup Pung Sisukord 1. Elust 2. Tegevus 3. Looming 4. Tunnustused 5. Kuulamine Elust Helena Tulve sündis 1972. aastal Tallinnas. Heliloomingut õppis ta Tallinna Muusikakeskkoolis Alo Põldmäe, Tallinna konservatooriumis ErkkiSven Tüüri (19891992) ning Pariisi Rahvuslikus Regionaalkonservatooriumis Jacques Charpentier' juures. Ta on osalenud ka György Ligeti ja Marco Stroppa suvekursustel ning Läänemere riikide noorte heliloojate kogunemisel Rootsis Gotlandil (1997). 2001. aastal võttis ta osa Pariisis toimuvatest IRCAMi elektronmuusika kursustest. TEgevus Aastast 2000 on ta Eesti Muusikakadeemia kompositsiooniõppejõud. 2006. aasta märtsis toimunud festivalil "Eesti muusika päevad" oli Helena Tulve peahelilooja, festivali raames toimus ka helilooja rahvusvaheline meistrikursus. 2008. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. Looming Tulve varasemas loomingus do...

Erkki-Sven Tüür

ErkkiSven Tüür Üks veidike vanem pilt Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level  Elulugu Sündis 1956. aastal Hiiumaal . On lõpetanud Tallinna muusikakooli, kus ta õppis flööti, samas õppis ta mõnda aega ka löökpille ja kompositsiooni. Teeb 1979. aastal ansambli "In Spe", kus ta on kuni 1983 selle juht, flöötide ja klahvpillide mängija, laulja ja helilooja  Elulugu Ta on töötanud "Vanalinnastuudios" muusikaala juhatajana. Aastail 19891992 õpetas Eesti muusika akadeemias kompositsiooni, alates 1992. aastast on ta aga vabakutseline helilooja. Eesti heliloojate liidu liige alates 1985. 1991. aastal festivali "NYYD" üks asutajatest  ...

Urmas Lattikas

Urmas Lattikas Karina Romanova Jelena Rozinko Anton Rybkov Jevgenija Korsunova  Urmas Lattikas Sündis 17.08.1960 Tapa Helilooja, dzässipianist ja ansamblijuht. Lattikas on kirjutanud sümfoonilist, koori- ja instrumentaalmuusikat, muusikat filmidele ja lavastustele. Ta on tuntud arranzeerijana nii dzässis, popis kui ka klassikas.  Ta on tuntud arranzeerijana nii dzässis, popis kui ka klassikas. Aastast 1982 tegutseb Urmas Lattikas pianistina omanimelises dzässkvintetis, millele kirjutatud muusikast on osa ilmunud kogumikel "Hämaras toas" (Melodija, 1986) j...

“Helisev muusika”

Tartu Forseliuse Gümnaasium Lidia Brovarets "Helisev muusika" Retsensioon 7.a klass 2013 Sisukord 1. Sisukord...............................................................................1 2. Muusikal"Helisev muusika"................................................2 3. Osatäitjad.............................................................................3 4. Isiklik arvamus.....................................................................4 5. Kui mina oleksin lavastaja...................................................4 6. Kasutatud kirjandus.............................................................5 Muusikal "Helisev muusika" ,,Helisev muusika" (originaalpealkirjaga "The Sound of Music") Hollywoodis vändatud film Julie Andrewsi ja Christopher Plummeriga peaosades on armastatud kogu maailmas. Pisut vähemtuntud on fakt, et see maailmakuulus muusikal põhineb tõest...

Antonio Lucio Vivaldi

Antonio Lucio Vivaldi Antonio Vivaldi (Antonio Lucio Vivaldi) ,elas aastatel 1686 ­ 1741, oli itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija . Vivaldi sündis 4. märtsil 1678, mil Veneetsiat tabas maavärin, olles kuuest lapsest vanim ning ainus, kes oli hiljem ametilt muusik . Pärast sündi jäi Vivaldi kohe haigeks ning tema elu oli nädalaid ohus. Seepärast ristiti ta alles 4. mail ­ enam kui kaks kuud peale oma sündi. Tema esimeseks muusikaõpetajaks oli isa, kes õpetas talle viiulit. Vivaldi õppis preestriks. Ta võeti vaimulikuseisusesse vastu 15-aastaselt, 18. septembril 1693, millega kaasnes ka pea kiilaksajamine. Kõik Vivaldi seisusetõstmised on tänaseks teada kuupäeva täpsusega, preestriks sai ta 23. märtsil 1703. Vivaldi kaebas aga vähem kui aasta pärast preestriks saamist rõhuva rinna üle ning ta vabastati ametist. On arvatud, et Vivaldi, kes õppis vaimulikuks vastu tahtmist, teeskles oma haigust...

Richard Wagner - Slideshow

Richard Wagner (18131883) 10. klass  Lapsepõlv Richard Wagner sündis 22.mail 1813 Leipzigis, üheksanda lapsena. Esimese 14 eluaasta vältel oli Wagneri nimeks Wilhelm Richard Geyer. Noor Wagner tundis huvi näitekirjandusega tegelemise vastu ning tema esimene loominguline katsetus, millega ta alustas 1826. aastal, oli tugevalt Shakespeare'ist ja Goethest mõjutatud tragöödia Leubald. Ta otsustas panna oma loo muusikasse ning veenis perekonda võimaldama talle muusikatunde.  Leipzigis 1827­1833 Aastatel 1828­1831 sai Wagner oma esimese kompositsioonialase õpetuse Christian Gottlieb Müllerilt. Ta kirjutas klaveriversiooni Beethoveni 9. sümfooniast, klaverisonaate ja orkestriavamänge kuna kuulis 1828. aasta alguses esimest korda Beethoveni sümfooniat ning sellest heliloojast sai talle oluline inspiratsiooniallikas. 1831. aastal asus Wagner õppima muusikat Leipzigi Ülikoolis. 1832. aas...

Bob Marley

Bob Marley 09.04.2012  Robert "Bob" Nesta Marley (6. veebruar 1945 ­ 11. mai 1981) oli Jamaica reggaelaulja, laulusõnade autor, kitarrist ja rastafari. Ta oli ska-, rocksteady- ja reggae-bändide: The Wailers (1964­1974) ja Bob Marley & the Wailers (1974­1981) põhilaulja, laulusõnade autor ja kitarrist. Vaatamata sellele, et ta suri peaaegu kolmkümmend aastat tagasi, on ta kõige laialdasemalt tuntud ska/reggae- muusika esitaja ja teda tunnustatakse mehena, kes on aidanud levitada Jamaica muusikat üle kogu maailma. Elu ja karjäär: Bob Marley sündis väikeses Nine Mile'i külas Saint Anni vallas Jamaikal nimega Nesta Robert Marley. Hiljem vahetas Jamaika migratsiooniametnik tema eesnime ja keskmise nime. Tema isa Briti Lääne-India Rügemendi kapten Norval Sinclair Marley (sündinud 1895), oli inglise päritolu jamaikalane, kes elas Liverpoolis. Ema mustanahaline jamaikalanna Cedella Bookeriga (sündinud 1926) oli abielludes kõigest 18-a...

Helilooja Johann Sebastian Bach

Johann Sebastian Bach 31.3.1685-28.7.1750 Johann Sebastian Bach [j'oohan seb'astian bahh] oli saksa helilooja ja organist, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Oma eluajal ja ka veel 18. sajandi lõpul oli Bach tuntud vaid võrdlemisi kitsas ringkonnas, heliloojana hakati teda laialt tunnustama alles 19. sajandi esimesel poolel. Praegu peetakse teda üheks põhiliseks heliloojaks barokiajastul ning üheks suurimaks terves muusikaajaloos. Tema loomingut on peetud saksa klassikalise muusika kõrgaja alguseks. Elulugu: Johann Sebastian Bach sündis vana kalendri järgi 21. märtsil 1685 Eisenachis organisti Johann Ambrosius Bachi ja Maria Elisabetha Bachi noorima pojana. Bachi isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud. Isa õpetas talle juba lapsena viiuli- ja klavikordimängu ning onu Johann Christoph Bach tutvustas noorele sugulasele orelimängu. 8-aastaselt hakk...

Franz Schubert

Tartu Karlova Gümnaasium Referaat FRANZ SCHUBERT Koostas: Liina-Mari Roolaht 9.a Tartu 2013 1. SISSEJUHATUS Käesolev referaat heidab pilgu romantismiajastu helilooja Franz Schuberti lühikesele elule. Huvi tema vastu ning soov elukäiku lähemalt uurida tekkis mul nähes Schuberti loomingu hulka, mis on müstiliselt suur kõigest 31 aasta kohta. Töö alguses olen välja toonud pisikese ülevaate helilooja üldisest elust. Sellele järgneb kokkuvõte eluloost ning loomingust, kuhu lisatud täiendavaks mitmeid fakte. Lühikeses kokkuvõttes on kirjutatud uuesti välja tähtsaim muusiku elust. Näidispildid Schubertist on pandud lisadesse, mis järgneb kasutatud allikate lehele ja on ühtlasi ka referaadi lõpuks. 2. FRANZ SERAPHIM PETER SCHUBERT (1797-1828) Franz Seraphim Peter Schubert (edaspidi Franz Schubert) oli Austria päritoluga romantismiajastu helilooja, kes elas vaid 31-aastaseks, ent kirjutas selle aja joo...

Sergei Rahmaninov

Sergei Rahmaninov 1873-1943  Elulugu Rahmaninov oli vene helilooja, pianist ja dirigent, samuti ka viimane romantik vene muusikaajaloos. Rahmaninov sündis Novgorodi kubermangus oma vanemate mõisas. Kuna ta pere oli väga musikaalne, siis hakkas ta 4aastaselt klaverit õppima. Komponeerimisega hakkas Rahmaninov tegelema 16 aastaselt. Professionaalse muusikahariduse sai ta Moskva konservatooriumis, kus õppis esmalt klaverit ja hiljem ka kompositsiooni. 1892. aastal lõpetas Rahmaninov konservatooriumi kuldmedaliga ja tema diplomitööks sai ühevaatuseline ooper `'Aleko'', mis ka hiljem Suures Teatris lavastati. 1897. aastal kutsuti ta Mamontovi ooperiteatrisse teiseks dirigendiks. Samuti 1897. aastal langes helilooja depressiooni ega kirjutanud kolm aastat ühtegi teost. 19041907 oli ta juba Moskva Suure Teatri dirigent. Pärast Oktoobrirevolutsiooni emigeerus Rahmaninov USAsse. Siit alates keskendus ta peamiselt klaverimängule...

ARVO PÄRT

Arvo Pärt Sheryl Tammoja Haridus ja elukäik sündinud 11.septembril 1935 Paides muusikaõpingud - Rakvere Muusikakool Ille Martini klaveriklassis 1958­1967 töötas Eesti Raadios helirezissöörina 1963 võis pidada teda kogenud ja küpseks heliloojaks 1959-1979 ja taas 2005.a Eesti Heliloojate Liidu liige 1980 asus elama Lääne-Berliini koos perega 2005 naasis kodumaale, Eestisse  Arvo Pärdile pühendatud skulptuur Rakveres; noorusaegadel käis helilooja Turu platsil telefoniposti otsas asuvast valjuhääldist raadiosaateid ja muusikat kuulamas. Arvo Pärdi sünnikohta tähistav paeskulptuur Paides. Looming Neoklassitsistlikele teostele (kaks sonatiini ja Partiita klaverile, 1958) järgnesid katsetused dodekafoonia, helimassiivide komponeerimise, aleatoorika, kollaaz...

Johann Sebastian Bach

märts 1685 ja suri 28. juuli 1750. Ta oli saksa helilooja ja organist, klavessinist ja viiuldaja ,Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Oma eluajal ja ka veel 18. sajandi lõpul oli Bach tuntud vaid võrdlemisi kitsas ringkonnas, heliloojana hakati teda laialt tunnustama alles 19. sajandi esimesel poolel. Praegu peetakse teda üheks põhiliseks heliloojaks barokiajastul ning üheks suurimaks terves muusikaajaloos. Bachi isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud. Isa õpetas talle juba lapsena viiuli- ja klavikordimängu ning onu Johann Christoph Bach (1645­93) tutvustas noorele sugulasele orelimängu. 8-aastaselt hakkas Bach õppima Eisenachi ladinakoolis. Bachi ema suri 1694. ja isa 1695. aastal. Pärast seda võttis tema vend Johann Christoph üle 14 aastat noorema venna Johann Sebastiani muusikalise harimise. Muuhulgas õpetas ta vennale klavikordimängu ja tutvustas talle Saksamaa heliloojate loomingut.

Gioachino Antonio Rossini

Gioachino Antonio Rossini Isikuandmed Nimi: Gioachino Antonio Rossini Sünniaeg ja –koht: 29 veebruar 1792, Itaalia - Peraso Surmaaeg ja – koht: 13 november 1868, Prantsusmaa - Passy Helilooja vanemad : Isa, Giuseppe, mängis metsasarve ja oli tapamajade inspektor. Ema, Anna, oli laulja ja pagari tütar. Perekonnaseis: 1822 abiellus Isabella Colbran’iga, kes suri 1845.aastal. 1846 abiellus Olympe Pelissier’iga. Hariduskäik: 1806.aastal õppis tšellot Cavedagni juures Conservatorio di Bolognas. Loomeperioodid, elukäik : 18.aastaselt kirjutas esimese ooperi - La cambiale di matrimonio. 21.aastaselt oli Itaalia ooperi eeskujuks. 20 veebruaril 1816 esitati Rossini kõige kuulsam ooper - Le Barbier de Séville 1815-1823 lõi helilooja 20 ooperit. 1824.aastal sai temast muusikaline direktor Théâtre des Italiens’is Pariisis. Pariisis lõi Rossini 2 ooperit - Le comte Ory ja Guillaume Tell Looming: Ad...

Luciano Berio

Luciano Berio Koostanud: Anu Truu  Elulugu · 19252003 · Itaalia(Oneglia) · Milano konservatoorium (Giorgio Ghedin) · Cathy Berberian(Ameerika laulja) · Koussevitzky Fondi stipendium · Studio di Fonlogia · Juillardi muusikakool · Tagasi Itaalia · Londoni Kuningliku Akadeemia auliige  Loomemeetod · Lähtepunkt seeriatehnika · Vaba ja intuitiivne helilooja · Side möödunud aegade muusikapärandiga · Lähtub strukturalistlikust kontseptrioonist · Avardas muusikalist keelt kolmel tasandil  Vokaalmuusika · Innovaatilisus · Uutmoodi tekstikasutus · Moodultekst,vokaalikette · "Squenza III" · "Sinfoniat" · "Circles" · "Epifanie"  Kammermuusika · Oopus "Squenza IXIV" · Iga osa on iseseisev kompositsioon · Esituslikult väga nõudlikud  Lavamuusika · 5 ooperilaadset muusikalist lavateos...

Arvo Pärt

Referaat Arvo Pärt Kuressaare 2010  Lühitutvustus Arvo Pärt on maailmanimega helilooja, kelle muusikat iseloomustab tugev konstruktsiooniloogika ja sakraalne atmosfäär. 1960. aastate julgeima uuendajana tõi ta oma varasema loominguga eesti muusikasse kõik tähtsamad modernistlikud kompositsioonitehnikad. 1980. aastatel sai Pärt kogu maailmas tuntuks meditatiivse tintinnabuli-stiiliga. Arvo Pärdi looming on oluliselt mõjutanud eesti nüüdismuusikat (Emic, 2010). Õpingud Arvo Pärt on eesti helilooja, kes sündis 11.septembril Paides. Pärt alustas oma muusikaõpet 7-aastaselt Rakvere Muusikakoolis, õppides seal klaverit. Juba kooliajal tegeles ta ka heliloominguga. Aastatel 1954- 1957 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis muusikateooriat. Sel ajal oli tema kompositsiooni õppejõuks temast kõigest 5 aastat vanem Veljo Tormis. 1963 aastal ...

Untsakad

Pärimusmuusika - Untsakad Kris tina T iid u He im ta li P õ h iko o l 7 .kla s s 2 0 1 2 /1 3  Untsakad Untsakad on 1992. aastal loodud Eesti folkansambel.Algselt esines ansambel Rahvastepalli nime all, 1993. aastal võeti uueks nimeks Untsakad. Untsakad Oma missiooniks on ansmabel nimetanud rahvaluule kogumist. Regilaulud, lorilaulud, modernlööklaul, sõjalaulud ja The Pogues ongi Untsakate muusika kokkuvõttev nimetus.  Untsakad Jaanus Jantson ­ akustiline kitarr, laul Ilmar Kald ­ viiul, laul Jaanus Põlder ­ mandoliin, laul Margus Põldsepp ­ lõõtspillid, laul Marek Rätsep ­ basskitarr, laul Tauno Uibo ­ helirezisöör  Untsaka albumid Karmi elu sunnil (1994) Nuur ma olli, ull ma olli... (1995) Päälinna laiv Von Krahlis (1996) Nizni Novgorod (1997) Metsa läksid sa (...

Raimond Valgre

Kert puusta Raimond Valgre Elulugu Sündis 7.okt 1913 Riisipere alevikus, Harju maakonnas. Suri 31.dets 1949 Tallinnas. Isa oli kingsepp. Huvitus muusikast juba lapseeas. Mängis klaverit, akordionit ja kitarri. Elulugu 1931 lõpetas ta Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ehitustehnikakursuse. Pärast kaitseväe teenistust pioneeripataljonis algas tema kutselise muusiku tee mitmetes restoraani ansamblites. Teise maailmasõja ajal kuulus ta Eesti laskurkorpusesse Looming 1933 andis välja ta esimesed loomingud G.Dieseli all välja. Kirjutanud üle 100 laulu. Pärast surma sai tema looming kuulsaks. Suure osa oma loomingust kirjutas ta loodus-, tunnete- ja ühiskonnateemadel. Loometööd on kasutatud teiste eesti heliloojate töös kui ka mitmetes eesti filmides. Faktid "Valgre surm oli kuulsusetu ja masendav. Kui ta suri, siis tema matused olid peaaaegu ilma inimesteta ja tema hauda oli raske leida. Kui ta suri, siis ajalehed ei kirjutanud selle...

NICCOLO PAGANINI

NICCOLO PAGANINI Niccolò Paganini sündis 27. oktoober 1782 Genovas ning suri 27. maiL 1840a.Ta oli Itaalia viiuli-, vioola- ja kitarrimängija ning helilooja. Ta paistis silma oma aja tunnustatuima viiulivirtuoosina. Niccolò õppis samuti juba 5-aastaselt mandoliini ja 7-aastaselt viiulit mängima. Tema muusikaalsus avastati kiiresti ja ta sai korduvalt stipendiume viiulitundide võtmiseks. Kuni kuue aastaseni õppis ta muusikat oma isalt, hiljem aga Genoa parimate õpetajate juures. Üheksa aastaselt võis Paganini juba Genoa teatris viiulisoolosid mängida. Umbes 13-aastaselt hakkas Paganini isaga Itaalia linnades kontserte andma. Tema võimed ületasid peatselt kohalike õpetajate omad ning Niccolò ja tema isa reisisid Parmasse, kus leidus võimekamaid viiuldajaid. Välimus oli Paganinil väga omapärane ning paljudele hirmutekitav. Luuletaja Heinrich Heine, kes käis Paganini kontserdil 1829...

Kontserdi retsensioon - Pirjo Levandi, Koidumäe

Retsensioon. Kontsert ´Jõuluootus´ 14. detsembril toimus aulas pühademeeleolu loov kontsert. mahedaid jõululaule esitas duo Pirjo Levandi ja Kaido Kodumäe. Pirjo Levandi on praegu vabakutseline laulja ja näitleja .Kaido Kodumäe on mänginud paljudes projektibändides ja on hetkel Aruküla huvikooli kitarriõpetaja. Kontsert algas looga 'Jõulutaat on meie poole teel', millele lisas uudsust oskuslik improvisatsioon. Energilisele ja lõbusale laulule lisas kitarrisoolo omapärase varjundi. Kustas kikerpuu kirjutatud 'aiaiai' oli minu jaoks vähemtuntud laul. Tavalise intonatsiooniga esitatud tekstile tõi põnevama tooni rõhutatud ´aiaiai´. esitati Koit toome poolt lauldud lugu 'esimene lumi´. Maheda häälega esitatud tekst manas silme ette rahuliku talvepäeva pildi. Põnevate kordusefektide loomiseks kasutati spetsiaalset masinat. Järgmisena esitati Jaak Joala laulu, mis tõi silme ette Prantsusmaa, Pariisi tänavad ja glamuurse õhkkonna, selleks o...

Retsensioon muusikalile "Mamma Mia"

Üks tüdruk, üks pulm, üks unistus Retsensioon muusikalile ,,Mamma Mia!" Benny Anderssoni ja Björn Ulvaeuse kahevaatuseline muusikal ,,Mamma Mia!" etendus Teater Vanemuine 2.detsembril 2017. Muusikali lavastajaks oli Ain Mäeots, laulutekstide tõlkijaks Leelo Tungal ja osades Ele Millistfer, Merili Johanson, Kaire Vilgats, Terje Pennie, Veikko Täär, Tanel Jonas, Sepo Seeman, Kaarel Targo jt, bänd, koor ja tantsurühm. ,,Mamma Miat!" on mängitud rohkem kui 40-s riigis ja kõigil kuuel kontinendil, väidetavalt on muusikali näinud rohkem kui 60 miljonit inimest. Teos põhines 70ndate aastate maailmakuulsa Rootsi kultusbändi ABBA hittidel, ühtlasi ka muusikali enda pealkiri on ABBA tuntuima hiti pealkiri. Hitt ise on pärit aastat 1975. Inglise keeles nimetatakse muusikali jukebox- muusikaliks. See on termin muusikali kohta, mille loomiseks on kasutatud varem kirjutatud ja esitatud popmuusikat. Sära...

Freddie Mercury

Georg Ots

Georg Ots Georg ots sündis 25. märtsil 1920, sel aasatl kolis tema perekond Eestisse. Ta suri 5. Septembril 1975. Ta oli Eest tuntud ooperi laulja ja näitleja. Tema ema nimi oli Lydia Ots ja isa oli Karl Ots. Isa oli alguses Estonia koorilaulja, hiljem juba ooperi- ja operetisolist. Georgile oli siis Estonia majas juba lapsest saati viibinud. Ta õppis Tallinna Prantsuse Lütseumis, kus ta sai väga hea hariduse ja ta valdas mitmeid keeli. Isa nõu kuulda võttes alustas Georg Ots 1940. a ehitusinseneri õpinguid Tallinna Polütehnilises Instituudis. 1941. aastal ootasid teda ees mitmed rasked aastad Nõukogude sõjaväes ja metsatöölaagrites. Pärast raskeid aastaid valiti Georg Jaroslavlis kunstiansamblisse. Alustanud koris, sai temast varsti juba solist.1944 läks ta õppima Tallinna Konservatooriumissse. Tema õpeajaks oli T.Kuusik. Samaaegselt töötas ta koorilauljana Rahvusteatrisse Estonia. Esimene etteaste o...

Georg Ots

GEORG OTS Maria Rander Viimsi keskkool 8.b  ÜLDINFO · Georg Ots sündis 21.märtsil 1920 Venemaal · Ta oli armastatud eesti ooperilaulja · Ta suri 55-aastaselt 5.septembril 1975.aastal ajukasvajasse  HARIDUS · Tallinna Prantsuse Lütseum · Tondi sõjakool · Teenis lühikest aega Eesti merejõududes · Inseneriharidus  LAULJAKARJÄÄR · Georg alustas laulmist Aleksander Arderi käe all Jaroslavlis · Õpingud Tallinna Konservatooriumis · Koorilaulja Rahvusooperis Estonia · Ooperisolistina Jevgeni Oneginis, tuntuim roll Rubinsteini ,,Deemonis" · Estonia laval laulis ta 1951.aastast kuni surmani · Esinemised Leningradis, ooperimajades Nõukogude Liidus ja Moskva Suurel Laval · Imre Kálmáni opereti "Tsirkuseprintsess" ainetel valminud film "Mister X,,  ISIKLIK ELU · Georg Otsa ema oli Lydia Ots, isa tunnustatud tenor...

Viini klassikud

Viini klassikud Viini klassikuteks peetakse kolme heliloojat: Ludwig van Beethovenit, Wolfgang Amadeus Mozartit ja Joseph Haydn'i. Nad on kõik tuntud oma erakordse panuse eest muusika ajalukku. Kõik nad tegutsesid Viinis klassitsismiperioodil. Franz Joseph Haydn (31.03.1732-31.05.1809) oli Austria helilooja. Tema on kõige vanem Viini klassikutest. Teda peetakse sümfoonia ja keelpillkvarteti isaks, sest ta andis nende arengusse väga olulise panuse. Haydn sündis Unagri piiri lähedal Rohrau külas. Tema vanemad ei tundnud kumbki nooti, aga siiski meenutas ta tihti, et tema lapsepõlv oli rohkelt muusikat täis, sest lauldi palju naabritega ja perekeskis. Kui Haydni vanemad märkasid, et laps on muusikaliselt andekas, teadsid nad, et Rohrau külas tal tõsisemaid arenemisvõimalusi ei ole. Haydnite sugulane Johann Matthias Frankh, kes oli koorijuht, nõustus Josephi enda hoole alla võtma ja teda õpetama. Elu Frank...

Karl August Hermann

Karl August Hermann Karl August Hermann sündis 23. septembril 1851. aastal Põltsamaa vallas Võhma külas sepa pojana. Ta õppis Põltsamaa kihelkonnakoolis kus ta jäi peale kooli lõpetamise sinna abiõpetajaks. Aastail 1871-1873 töötas ta Peterburis õpetajana ja kavatses ka konservatooriumi astuda, aga vanuse ja vähese ettevalmistuse tõttu pidi ta sellest loobuma. Ta pidi leppima vaid eratundidega ja iseõppimisega. Ta võttis ka Tallinnas eratunde oreli, viiuli ja klaverimängus. 1875. aastal astus Hermann Tartu ülikooli usuteaduskonda, kuid katkestas õpingud 1878. aastal ning läks hoopis Saksamaale Leipzigi ülikooli keeleteadust õppima. Ta lõpetas ülikooli 1880. aastal keeleteaduse doktori kraadiga. Karl August Hermann andis välja 1900. aastal esimese eestikeelse entsüklopeedia, 1885. aastal ajakirja "Laulu ja mängu leht" ja ostis ära 1886. aastal Perno Postimehe. 1891. aastal tegi ta Perno Postimehest Eesti esimese päevalehe. ...