mille loomulik liigendus on seotud inimese hingamisega ·pille kasutatakse lauludes, kuid partituuris ei pruugi need olla nimetatud Madalmaade vokaalpolüfoonia Piirkond, tegutsemisaeg, eeskujud Kunagine Burgundia hertsogiriik praegune Holland, Belgia ja Põhja- Prantsusmaa 15.-16. sajandil Aluseks võeti: ·Ars Nova ratsionaalne komponeerimismeetod (isorütmika) ·inglise muusika uudsed kooskõlad (tertsilised) nüüdseks pidid dissonantsid nagu sekund ja septim olema ette valmistatud ja lahendatud ·Itaalia laulev meloodia Tähtsamad zanrid ·Cantus firmus missa missatsükkel, mis on ühendatud muusikaliseks tervikuks ühe põhimeloodia cantus firmuse abil. See meloodia oli tavaliselt tenorihääles, enamasti oli selleks mõni tuntud ilmalik viis või gregooriuse koraal. ·Paroodiamissa aluseks terve polüfooniline teos, mis võib olla sama helilooja
mängimst õppima. 1912-1914 õppis Tubin Naelavere külakoolis, siis astus ta Torila ministeeriumikooli, mi soli venekeelse programmiga. Pärast Eesti Vabariigi väljakuulutamist 1918.a. muudeti kool eestikeelse õppekeelega rahvakooliks, mille Tubin lõpetas 1920.a. Kui Tubin oli saanud 9-10 aastaseks võttis isa ta külaorkestrisse, kus ta mängis esialgu piccoloflööti, hiljem ka flööti. Kui isa nägi, et pojal on suur huvi muusika vastu, ostis ta pojale ühe vana tahvelklaveri, millel Tubin iseseisvalt mängima õppis. Pärast Eesti Vabadussõja lõppu 1920.a. astus Tubin Tartu Õpetajate Seminari, et õppida kooliõpetajaks. Teiste ainete seas õpetati seal ka laulmist, muusikat ja klaverit. Viimane oli kohustulik. Seminaris alustas Tubin ka heliloominguga. 1924. aasta sügisel astus Tubin Tartu Kõrgemasse Muusikakooli, olles samal ajal Nõo koolis õpetaja. Seal õpetasid teda Johannes Kärt ning Heino Eller
Tööleht Ooper 1.Mis asi on ooper? .............................................................................. .............................................................................. ....................................................................... . 2.Mida on arvatud sajandeid? .............................................................................. .............................................................................. ...... 3.Mõisted 3.1 Liberto - .............................................................................. ................................................ 3.2 Lavastaja - .............................................................................. ............................................... . 3.3 Avamäng - .............................................................................. ...................................
meeldima põhilisele kuulajaskonnale-tähtsamad on isiklik maitse ja arvamus kui kasum. Indie rocki juured ulatuvad tugevalt Ameerika ja Briti 80-ndate põrandaalusesse ja alternatiiv rocki, kui välja arvata mõned loomulikud muutused, mis on toimunud selles zanris viimastel aastakümnetel. Indie rok sai iseseisvaks muusikastiiliks umbes sellel ajal, kui Nirvana tavakuulajateni jõudis ja kuulsaks sai. Indie rock on kitarripõhine muusika, mida viljelevad väikeste muusikafirmade alla kuuluvad bändid. Suurbritannias on alternatiivsele muusikale vihjatud kui ,,indie" mitte ,,alternatiiv". Levinud arvamus on üleüldse, et on võimatu indie muusika erinevaid lähenemisviise üldisele massile meeldivaks teha ja põhjuseid selleks on umbes sama palju, kui on indie bände. Siin aga mõned tavalisemad- muusika on liiga pentsik ja süütu, veider;liiga tundeline ja
,,Opella Nova" (I 1618 ; II 1626)- kogumik vaimulikke kontserte 1-2 lauljale, 1-2 meloodiapillile ja basso continuole Samuel Scheidt (1587-1654) Alustas õukonnamuusikuna Halles Halle linna muusikadirektor 1628-1630 Oli üks tähtsamaid klaviirimuusika loojaid "Tabulatura nova" (1624)- kolm köidet variatsioone, fantaasiaid, toccatasid ja fuugasid Heinrich Shütz (1585- 1672) Teda on nimetatud ka ,,saksa muusika isaks"- lahendas saksa keele halva lauldavusega seotud probleemid. Pärit Saksamaalt, hariduse sai vaimulikus plaanis Head sidemed Hessen-Kassele maakrahv Moritziga, kes toetas Shützi muusikaõpinguid Vanemate tahtel läks Shütz õppima Marburgi ülikooli õigusteadust. 1609-1612 oli Shütz Veneetsia koolkonna peameistri Giovanni Gabrieli õpilane. Heinrich Shütz (1585- 1672) 1619 esimene kogumik kirikumuusikat "Taaveti psalmid"
,,La Traviata'' 25. märts külastasime 10h klassiga teatrit Vanemuine. Seal vaatasime ooperit ,,La Traviata'' mille on kirjutanud Giuseppe Verdi. Peategelast Violetta Valeryt mängisid Svetlana Trifonova, Tatjana Romanova ja Alla Popova. Ooperi tegevus toimub Pariisis, kus tähistatakse Violetta Valery paranemist raskest haigusest. Seal ta kohtab Alfredot ning nad armuvad. Väga palju oli Violetta ja Alfredo duetti. Nende duett oli väga ilusti välja lauldud. Mõlemad kuulasid teineteist ega ei lauldud üksteisest üle. Eriti kolmandas vaatuses võis kuulda palju nende kaunist duetti. Ühtlasi oli see ka kõige dramaatilisem, sest selles vaatuses suri Violetta. Palju oli ka sooloosasid. Soololauludes kasutasid lauljad väga palju kaunistusi. Massistseenides laulsid lauljad väga ilusti kokku. Laulu sisu anti ka väga ilusasti edasi emotsioonidega. Lavadekoratsioon oli tagasihoidlik, kuid selle varjutasid tegelased oma kaun...
Kärdla Ühisgümnaasium Eesti rahvapillid Referaat Gerli Enula XII a 2008 2 Sisukord Sisukord lk 2 Sissejuhatus lk 3 Kannel lk 4 Torupill lk 5 Viiul lk 6 Lõõts lk 7 3 Sissejuhatus Rahvapillid rahva kollektiivne looming või ka professionaalse päritoluga pillid, kus rahvas kasutab viimaseid traditsiooniliselt ning ühtaegu arendab neid spontaanselt edasi. Vanad rahvapillid olid lihtsad puhkpillid (sokusarv, karjapasun, vilepill, roopill) ning 67 keeleline puust õõnestatud kannel. 13.14, sajandist alates hakkas levima torupill, 19. sajandil said tuntuks viiul ning uut tüüpi kandled. LääneEestile olid iseloomulikud hiiu ehk rootsi kannel ja moldpill. 19. ja 20. sajandi vahetuse paiku omandas tähtsa ko...
Milaanos katedralilauljana, hertsog Sforza kapellis ja Rooma paavsti kapellis. 16. Saj. algul viibis ta Prantsusmaal ilmselt Louis XII teenistuses, ja aastatel 1503-1505 töötas ta Ferrara hertsogi juures, juhtides seal Itaalia parimat õukonnakapelli. Oma vanaduspäevi veetis ta vaimulikuna Conde katedraali juures Prantsusmaal, kus ta ka suri. Desprez'I muusikale on omane reljeefselt liigendatud, harmooniliselt tasakaalustatud ja selge vorm. Tema muusika on väga isikupärase väljenduslaadiga, sageli jõuliselt emotsionaalne. Desprezi'lt on säilinud umbes 20 missat, 100 motetti ja 70 ilmalikku laulu. 2. Nooditrüki leiutamine / esimene töö. 15. ja 16. Saj. vahetusel leiutati nooditrüki tehnika. Esimene ja kuulsaim Veneetsia trükkal Petrucci avaldas oma esimestes kogumikes Josquini motette ja 1505-1517.a. ilmus kolm kogumikku 17 missaga. 3. H.Isaac rajas polüfoonia koolkonna Saksamaal.
Arheoloogilised leiud, kaljujoonised, seinamaalid, templi ürikud, legendid & müüdid, piibel. Vanimad pillid kinnor-piibel, safar-piibel, aulos-Vana-Kreeka, lüüra-Egiptus. Leviit-kutseline templimuusik. Muusika kõla vanal ajal: meloodiad ühetoonilsed, ühehäälsed, vaba rütmiga, templimuusika pidulik sageli lärmakas. Roll vanades kõrgkultuurides-kultuslik funktsioon. Ühisjooned vanade kultuurrahvate muusikas: sarnased pillid, muusika ühehäälne, rituaalne, suur tähtsus kasvatamises, muusikutel kõrge positsioon ühiskonnas. Hiina muusikakultuur 6-5 saj. e. Kr. Hiina kammertoon: pambustoru, mille sees 100 erineva suurusega kirsitera, puhudes kindel helikõrgus. Pentatoonika-5 astme helirida. Kuulus Hiina filosoof Konfutsius. Hiina muusika seos ühiskonnaelu korraldus: igal heliastmel oli oma kindel tähendus 1-valitseja, 2-minister, 3- rahvas, 4-ühiskondlikud asjad, 5-üldpilt. Hiina muusikainstrumendid: sheng-4 keelega,
Koraal vaimulik ühehäälne laul ilma saateta. Gregorius suurim keskaja muusik, kirjutas palju koraale, puudus taktimõõt. Tema koraale noodistati, olid algses noodikirjas. Missa oli ja on üx tähtsamaid liturgilse muusika anre. M tähendas algselt katoliku kiriku jumalateenistust. M 3 põhiosa: preestri sisenemine; leiva ja veini ohverdamine altarile; armulaud kogudusele. 4-5 saj hakati neid toimingui saatma lauluga. M-l on kindel ülesehitus, lõplikult kujunes välja 14 saj-x. Muutumata M osad: Kyrie Eleison (issand halasta) palve, missa vanim osa; Gloria in excelsis deo (au olgu Jumalale) kiidulaul; Credo in unum deum
Muusikaline arvestus "Nii on meil moes" Käisin hiljuti vaatamas Muusikaliteatri etendust "Nii on meil moes." See on Cole Porteri poolt 1934. aastal kirjutatud muusikaline komöödia. Osatäitjad olid nii kogumustega muusikalilauljad kui ka uued noored näitlejad: Kaire Vilgats ,Märt Avandi, Kristi Roosmaa, Tõnu Kark, Ülle Lichtfeldt, Ines Aru, Bert Pringi, Peeter Jakobi jpt. Etenduse lavastaja oli Andrus Vaarik. Etendusega jäin üleüldiselt rahule, muusikaline pool oli enamjaolt tugev ja ka laulude repertuaar oli päris kuulatav. Ka valgustehnikaga oli etenduse juures hästi "mängitud." Enim, aga avaldas muljet 7-me liikmeline orkester ,kes oli ennast üles seadnud lava kohale. Esiteks oli hästimärgatavalt kohalt mängimine efektne ja teiseks oli see orkester tõesti tasemel. Niiet kui etendus ära vajus (oli ka mõni nõrgem/igavam koht), sai jälgida orkestri meisterlikkust. Kuna olen ka ennem mitmeid muusikale näinud ,...
Free jazz Esimesed free jazzi kuulutajad olid Cecil Taylor ja altsaksofonist Ornette Coloeman. Cecil oli akadeemilise koolitusega muusik, kes sai tuntuks juba 1950 teise aasta poolel. Tema muusikas puudus taktimõõt ja piiritletud vorm. Free jazz ei saanud nii populaarseks kui omal ajal sving või bepop. Inimesed , kes on seotud free jazziga : Cecil Coleman. Ornette Coleman. Muhal Richard Abramsi asustas Loovmuusikute Edutamise Assotsiatsiooni. Eric Dolphy oli paljutõotav jazz'i uuendaja kes mängis klarnetit, flööti ja altsaksofoni , kuid kelle loometee jäi väga lühikeseks tema varase surma tõttu. Free jazzi saksofonistid: Archie Shepp Albert Ayler John Tchicai Trummarid: Sunny Murray ja Milford Graves Trombonist Roswell Rudd Kontrabassist Charlie Haden Trompetist Don Cherry http://www.youtube.com/watch?v=Elu4JvJCYs0&feature=related
Barokk ajastu Barokki murranguperiood on XVII-XVIII saj. Polüfooniline muusika saab oma kõrgtipu. Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana nii ühiskonnas kui kunstis üldse. Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika. Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes edukalt. Püsis huvi vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika Nii kujunes barokkmuusika vastandite ja kontrastide muusikaks, kus kõrvuti eksisteerisid nii polüfooniline kui homofooniline muusika, tekkisid vastandlikud meloodiatüübid - dramaatiline ja koloratuurne meloodia, eksisteerisid kõlakontrastid, dünaamikakontrastid jms. Kunstiteoste ja muusikateoste ainestikuna eelistati piiblimüütide asemel ajaloosündmusi, antiiklegende
Johann Sebastian Bach 1685-1750 Johann Sebastian Bach sündis 21. märtsil a 1685 Saksamaal Eisenachi linnas. Ta pärineb väga muusikalisest perekonnast. Tema isa oli tunnustatud linnamuusik. Tema oligi J. S. Bachi esimene muusikaõpetaja. Aga kümne aastaselt jäi ta orvuks. Aastal 1694 suri ta ema ja aastal1695 suri ta isa. Vanem vend, kes töötas Ohrdrufis organistina, võttis ta enda juurde elama ja andis talle muusikatunde. 15 aastaselt asus J. S. Bach õppima Lühenburg Michaeli kirikukooli. Seal laulis ta kooris ja mängis viiulit. Peale kooli lõpetamist tuli J. S. Bachil asuda tööle. Bach töötas mitmetes Saksa linnades organistina, õukonnamuusikuna või kapellmeistrina. Kõigis oma töökohtades tegeles Bach ka heliloominguga. Järgnevalt on toodud kõik J. S. Bachi töökohad ja linnad, kus ta töötas: 1. Arnstadt ja Mühlaus...
Aaria vokaalsoolo ooperis Libreto Ooperi, opereti või muusikali A cappella instrumentaalsaateta täielik tekst vokaalmuusika Madrigal 14.saj. Ilmalik lauluvorm Aktsent rõhk Menuett 3.-osalises taktimõõdus vana Allegro elavalt Prantsuse tants Alt madal naishääl Mezzosopran Näishääl Avamäng sissejuhatav osa muusikalisele Missa Mitmeosaline muusikateos (katoliku teosele kiriku jumalateenistus) Bariton - Meeshääl või vaskpuhkpill Modulatsioon Ühest helistikust teise Bekarr Märk, mis tühistab dieeside ja suurdumine bembollide mõju Moll Minoorne helilaad Cantabile Laulvalt Motett Polüfooniline mitmetekstiline laul Concerto grosso Soolopillide ja orkestri ...
1944.aastal sai orkestrijuht Väino Saviauk korralduse moodustada korpuse suur jazzorkester. Raimond Valgrest sai üks viiest akordionistist. Orkestri repertuaaris oli Glenn Milleri, Raymond Scotti, Priit Veebeli ja teiste helitööde kõrval ka Valgre laule. Raimond Valgre demobiliseeriti 9.mail 1945.aastal. Selleks hetkeks oli ta jõudnud seersandi auastmesse. Tekstid oma lauludele (üle 100) kirjutas ta valdavalt ise, kusjuures mõnikord ka saksa või inglise keeles. Muusika meloodilisus ning siiras, südamlik sisu on teinud Raimond Valgre loomingu eesti rahva seas ülipopulaarseks. Tema laulud on väga väljendusrikkad ja tundehellad. Eriti armastatud on "Muinaslugu muusikas", "Sinilind", "Hall sõdurisinel" ja "Peagi saabun su juurde", kuid kindlasti ka "Saaremaa valss." Valgre laulude põhjal on loodud muusikal "Muinaslugu muusikas"("Estonias" 1967), tema elu ja loomingut käsitlevad ka telefilm "Igavesti Teie" (1976) ja näidend "Valge
Tuntumad ,,Bolero" ,,Ellujäänu Varssavist" ,,Kuningas Oidipus" teosed ballett "Kevadpühitsus" Keskendub hetkele, ilu Ülimalt intensiivne, Huvitus antiikaegade nautimisele, tunneb sügavat huvi sündmustest, hoiduti programmiline inimese siseelu vastu, äärmuslikest muusika, peamine tonaalsuse kadumine, emotsioonidest, selge Iseloomulik tähelepanu peenetel tekkis dodekafoonia. meloodiline joonis, detailidel, kindla heliloojate teostes pole piirjoonega meloodia mõtet otsida ühiseid asendub jooni, harmoonia kooskõladega
Evald Aav (7. mär 1900 Tallinn 21. mär 1939 Tallinn) oli eesti helilooja ja koorijuht. Jäi varakult orvuks ja teenis raha sadamakantseleid. 16-aastaselt Estonia ooperkikoori. Uuris ooperipartituure ja õppis ooperit ja lava seest poolt tundma. Aav lõpetas 1926 Tallinna konservatooriumi kompositsiooniklassi Artur Kapi juures.19161926 Estonia teatri ooperikooris. Ta juhatas harrastuskoore:1924-1927 Tallinna Sõjakooli koor ja orkester, Eesti Laulumehed, Tallinna Koolinoorte Muusika Ühingu segakoor. Ta juhatas 1938. aasta üldlaulupeol ühendkoore.Aav kirjutas esimese arvestatava eesti ooperi Vikerlased. Tegemist oli kolmevaatuselise ajaloolis-romantilise ooperiga. Libreto kirjutas Voldemar Loo. Ooper esietendus Estonias 8. septembril 1928.Ta on kirjutanud sümfoonia d-moll (1938), sümfoonilise poeemi Elu (1935), kontsertvalsi sümfooniaorkestrile, klaveri- ja viiulipalu ning soolo- ja koorilaule.Aava tuntumad
Retsensioon Külastasin 13. novembril Tallinna Linnahallis muusikali ,,Nii on meil moes" . Selle lavastusega tähistas Muusikaliteater oma 10. sünnipäeva. Muusikal ise räägib imeliselt lõbusast meelest ja ülimalt positiivsest ellusuhtumisest ning muusikali tegelaste jaoks pole ühtki olukorda, millest nad väljapääsu ei leia. Lühidalt öeldes on muusikal armastusest ja oma armastatu leidmisest. Peategelane Billy Croker on oma armastatu pärast koguni nii hull, et jätab oma töö mandril ning astub ilma piletita kruiisilaevale. Laeval aga saab ta ühe kurjategija passi ning pileti, ent sellega alles algavad tema seiklused saamaks oma teenitud armastuse. Muusikali heliloojaks ja laulusõnade autoriks on Cole Porter, eesti keelde tõlkija on Heiti Kender ning laulutekstide tõlkijad on Heiti Kender ja Mikk Purre. Cole Porter oli 20. sajandi ameerika helilooja ja luuletaja. Tema silmapaistvamateks tööde...
Retsensioon 29. aprillil käisin Pärnu Raekojas kuulamas kontserti ,,Jagamisrõõm", kus esitati klaverikillukesi eesti heliloojate ja Griegi radadelt, lisatuna natukene ka improvisatsiooni. Pianistiks oli 19-aastane Gerly Kättmann, kes studeeris 10 aastat Pärnu Muusikakoolis ning hetkel õpib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kooridirigendiks. Kontserdi eesmärgiks oli jutustada eluringist, nagu noor pianist ise ütles ning sellest tuleneb ka kontserdi pealkiri ,,Jagamisrõõm"- esitaja tahab jagada oma tundeid ja kõike õpitut kuulajatega. Esitusele tulid Edward Griegi klaveritükid kogumikust ,,Lüürilised palad", Olav Ehala ,,Ma tahan olla öö ...", Lembit Veevo ,,Variatsioonid", Ester Mäe ,,Kassari kadakad", Lepo Sumera ,,Pala aastast 1981" ning regilaul ,,Oh, minu kulla kiigutajad". Kontserdi tegi eriliseks see, et pianist mitte ainult ei mänginud eelpool nimetatud lugusid, vaid nende ühendamiseks ...
Retsensioon Käisin 11ndal aprillil 2009 vaatamas ja kuulamas Viljandi muusikakooli Neidudekoori ja Laulustuudio Viva la Musica kevadkontserdit, mis toimus Viljandi pärimusmuusikaaidas. Kontserdil tulid esitamisele Eesti heliloojate ja ka paljude teiste tuntud meistrite teosed. Kontserdile oli kaasatud ka Viljandi Noorte Sümfooniaorkester, mis saatis enamusi Viljandi neidudekoori lauludest. Vahepaladeks kostus lugusid nii Laulustuudio õpilastelt kui muusikakooli kasvandikelt. Esinejad olid pärit Viljandi Muusikakoolist ja laulustuudiost Viva la Musica. Muusikakooli koori juhendas Maarika Reimand ja Noorte Sümfooniaorkestrit dirigeeris Harry Illak. Neidudekoor oli umbes 30- liikmeline ja laulustuudiost astus esinejaid üles 6. Noorte Sümfooniaoskestris oli liikmeid ligikaudu 70. Kontserdit alustas Muusikakooli neidudekoor lauluga ,,Majanduse kriisilauluke". Laul oli väga võimas ja dünaamiline. La...
Retsensioon Käisin 28ndal aprillil 2009 vaatamas Tõnis Mäe ja inBoili kontserdit. Kontsert toimus Tartus Jaani kirikus ja algas kell 19.00. Tõnis Mägi (sündis 18. novembril 1948 Tallinnas) on eesti laulja, kitarrist, helilooja ja näitleja. Ta on õppinud muusikakoolis kitarri ja klaverit. Tõnis Mägi on mänginud ansamblis Juuniorid (1965) ja alates 1966. aastast mängis ta ansamblis Rütmikud. Hiljem on ta olnud solist ansamblis Baltika. Seejärel on laulnud ka ansamblites Kärjed, Laine, Muusik Seif, 777 ja Ultima Thule.Näitlejana on ta mänginud nimiosa NO99 etenduses Kuningas Ubu. inBoil (kodanikunimega Andrus Rootsmäe, sündis 1958) on muusik, kes tegutseb ansamblitest Jäääär (alates aastast 1991) ning Jääboiler (alates aastast 1995). Ta on õppinud muusikakoolis kitarri. Ansamblites astub üles nii solistina kui kitarrimängijana. Kontserdi kava oli üles ehitatud improvisatsioonile. Esinejad tõdesid, et j...
Essee ,,Eesti muusikasaadete võrdlus" Võtan vaatlusesse kaks muusikasaadet, mis erinevad teineteisest nagu öö ja päev. See arvamus on muidugi ainult minu oma ja kindlasti leidub inimesi, kes minuga ühel nõul ei ole. Esimene saade, mida kirjeldan ja hindan on tasemel, nüüdseks ajalukku jäänud ,,Tähed muusikas" saade. Et esmamulje kogu saatest algas siiski saatejuhist siis mulle väga meeldis saatejuht Mart Sander. Väljapeetud ja viisakas, heade kommetega noormees. Mart Sander ei kokutanud ega pudistanud, tema diktsioon oli selge ja puhas. Siis lauldi seda ka kõva häälega, hea oli kuulata. Kõik see palub tähelepanu seepärast näiteks stuudio kujundus ei olnudki oluline. Ka väljaspool teleekraani käitus Mart Sander galantselt. Kirjutan oma kogemustest, kui paar aastat tagasi oma kooli lastega selle saate salvestustel käisin. Oli väga meeldiv. Kuna ta meid isiklikult ootas siis pööras härra Sander meile ka väga palju tähelepanu. Kaasa arv...
Räpina Ühisgümnaasium Referaat Georg Friedrich Händel Koostaja: Catlin Ritsberg Juhendaja: Riina Tamm Räpina 2009 Sisukord 1 Elulugu... lk 3 Looming... lk 4 Loomingu perioodi... lk 6 Pildid... lk 7 Kasutatud kirjandus... lk 8 Elulugu 2 Händel sündis Saksamaal Halle linnas 23. veebruaril 1685. aastal. Tema isa oli tunnustatud õuekirurg. Muusikatunnid algasid Halle organisti Friedrich Wilhelm Zachow´ juures, kus Händel õppis orelit, klavessiini, viiulit ja heliloomingu aluseid. Isa soovis, et poeg õpiks õigusteadust, mis võimaldaks tulevikus paremat teenistust. Kui isa suri, oli Händel 12- aastane.Vastavalt isa soovile astus Händel 1702.a. Halle ülikooli õigusteaduse erial...
ROMANTISM-Romantismi ajal sündis rahvateadus ja tekkisid väikesed riigid. Tekkis huvi rahvamuusika, rahvaloomingu ja ajaloo vastu. Tõenäoliselt sai alguse kirjandusest. 19 sajandil muutus helilooja mõtlemisviis.Harmooniat rikastati ja pingestati. Rütm ja rütmika muutusid vaheldusrikkamaks. Dünaamika ja tempo muutusid äärmuslikumaks. Hakati huvi tundma vana muusika vastu.Romantismi ajastul oli võimutsev instrumentaalmuusika, klaver sai tänapäevase kuju. Samuti oli harmooniline muusika. Valitsevaks sai ilmalik muusika, kuigi vaimulikku muusikat kirjutatakse ka, aga vähem. Instrumentaalmuusika tipp on klaver. Programmiline muusika muutus populaarseks. FRANZ SCHUBERT(1797-1828)- Ta oli esimene romantik. Austria helilooja, sündis kooliõpetaja perre.Ta esitas oma elu jooksul 1 avaliku kontserdi.Schuberti muusikas olid esindatud romantilise muusika iseloomulikud tunnused, Tundelised meeleolud, mis olid äärmuslikud ühe teose jooksul.
Mihhail Ivanovits ; 1. juuni (vana kalendri järgi 20. mai) 1804 Novospasskoje küla, Smolenski kubermang 15. veebruar (vana kalendri järgi 3. veebruar) 1857 Berliin) oli vene helilooja. Ta sündis Novospasskoje külas Smolenski kubermangus oma isa mõisas. Alates 10. eluaastast hakkas õppima klaveri- ja viiulimängu. 1817. aastal tõid vanemad Mihhaili Peterburgi. Seal astus ta Pedagoogikainstituudi aadlipansionaati. Peterburis võttis Glinka tunde suurte muusikute käest. Pansionaadi lõpetamise järel tegeles ta intensiivselt muusikaga: uuris Lääne-Euroopa klassikalist muusikat, osales koduses musitseerimises aadlisalongides, vahel juhatas oma onu orkestrit. 1830. aastal läks helilooja välismaale alguses Itaaliasse, pärast Austriasse ja Saksamaale. Itaalias uuris ta bel canto laulustiili ja kirjutas ise Itaaalia maneeris. Aastatel 18331834 elas Glinka Saksamaal ja töötas Z. Deni juhatuse all kompositsiooni, polüfoonia ja orkestreeringu ...
Retsensioon 21. mail kell 20.00 toimus Pärnu Endla Teatri Küünis Eesti ühe armastatuima muusikalise koosseisu Jäääär uue albumi ,,Pojaga restoranis" esitlus. Sissepääs vapustavale muusikaelamusele läks maksma 150.- , mis tõelisele fännile kindlasti suuremaks probleemiks ei tulnud. Õhtu jooksul toodi kuulajate kõrvu mitmeid hilisemaid palu ning ära ei jäänud ka muusikalembeliste armastatumad lood läbi aegade. Jäääär on ansambel, mis tegutsenud alates 1991. aastast ning oma tegutsemisaja jooksul Eesti rahva südamete muusikalisse poolde oma jälje jätnud. Bänd on oma koosolemise jooksul liikmeid vahetanud, kuid senini on truuks jäänud järgmised liikmed: Andrus "InBoil" Rootsmäe (laul, kitarr), Jaan Sööt (laul, kitarr), Tarvo "Tarz" Jaaksoo (basskitarr), Tõnu "Tõun" Timm (kitarr). Nagu Jäääär' ile omane, oli kogu õhkkond küünis soe ja hubane, just nagu nende muusikagi. Inimesi, kes nende au...
docstxt/124378356859223.txt
EESTI RAHVAMUUSIKA Jaguneb: * vanemaks regilaul ehk runo * uuemaks rahvalauluks * pillilood Vanem rahvalaul: Tekkimise aeg kaugem minevik. Tunnused: vähese tekstiga, kõne lähedane (retsitatiivne), hellitused, loitsud, äiutused, itkud. Regivärsiline laul: Liigid: * töö-ja tavandilaulud * jutustavad ehk lüroeepilised * lüürilised laulud * laste- ja hällilaulud Tekst: jaguneb värssideks, moodustab mõttelise terviku, igale silbile üks noot, algriim, parallelism-mõttekordus, vanema murdekeele kasutamine, pikad tekstid, südmuste aeglane kulg. Viis: toon, hääl, meloodia. Väikeste ulatustega, 3-5 astet, viis lähtub tekstist, enamasti kas ühe-või kaherealised (refrään), enamasti ühehäälne, Lõuna-eestis mitmehäälsus (Setomaal) ehk heterofoonia. 1) Esitusviis lauldakse ilma saateta 2) Sageli improviseeritakse teksti esitlus käigus. 3) Lauldakse kas üksi või kooriga koos (eeslaulja), ko...
Muusika õpetamise ajalugu Eesti koolis Referaat 1.Sissejuhatus Eestlased on laulurahvas me oleme ennast kaks korda võõrvõimu alt vabaks laulnud. Muusika on meid hädas tihti ühendanud ning aidanud raskeid aegu üle elada. Samas on läbi aegade just muusikaline tegevus olnud alati lubatud ja selle varju on patrioodid ka pugenud. Oleme alati olnud väga uhked oma pärimuse üle. Alates aegade algusest on inimesed oma kultuuri pärandanud ja õpetanud vaid suuliselt, muutes ja kohandades seda suu- ja ajastupärasemaks. Nii ka eestlased laulumemmed ja taadid on rahvalaule ja kombeid noorematele põlvedele edasi
Ta loomingu allikaks jääb just Viini mitmekülgne "tänavamuusika", seltskondlikud ja rahvatantsud, linna ja rahvalaul ning intiimsete muusikaõhtute isetegevus. Schubert ilmutas juba varakult hämmastavat andekust. Ta õppis ruttu mängima mitut pilli. Juba 11 aastaselt esines ta kirikukooris soolosoprani osas. 1808. a. asus ta õppima õukonna kinnisesse kooli konvikti, kus valmistati ette kapelli artiste ja mis Salieri juhtimisel oli kujunenud pealinna peamiseks muusika õppeasutuseks. Ka siin etendab õpilaste muusikaline isetegevus Schuberti kasvatuses palju suuremat osa kui ametlikud õpingud. Kooli orkestri kaudu tutvub ta Haydni, Mozarti ja Beethoveni sümfoonilise loominguga, mis avaldab talle vapustavat mõju. Kuid Schubert esimesed loomingulised katsetused, mis algavad 1810. a., kuuluvad pigem olustikulise muusika valdkonda. Kahe aasta vältel loob Schubert sellise suure hulga teoseid igasugustes anrides (laule,
Viljandi C. R. Jakobson Gymnasium Liis Todesk 11c Supervisors: T. Pukk, M. Maasen Viljandi 2009 INTRODUCTION The composer Background The story Paris Opera House Characters Facts & figures Reviews Awards On Broadway THE COMPOSER Andrew Lloyd Webber Born 22 March, 1948 Attended Oxford University The Really Useful Group Knighted in 1992 Owns 7 theatres in London THE COMPOSER Years active: 1965-present 13 musicals Joseph and the Amazing Technicolor Dreamcoat Individual pop songs Collaboration with Tim Rice Eurovision Song Contest Many different awards BACKGROUND Based on Le Fantome de l'Opera by Gaston Leroux Music by Andrew Lloyd Webber Lyrics by Charles Hart and Richard Stilgoe Choreographed by Gillian Lynne Directed...
Wolfgang Amadeus Mozart 1756-1791 Mozarti muusikaline anne avaldus varakult. 5-aastaselt komponeeris oma esimesed klaveripalad, 6-aastaselt alustas kontserdireisidega Euroopa linnades. 1764 kirjutas oma esimesed kolm sümfooniat ja 10-aastaselt esimese ooperi. 1967. aastal asus Mozart koos perega elama Viini, kus kirjutas oma esimese piduliku missa ja OB. Rooma paavst andis talle rüütli aunimetuse. 70.ndatel aastatel komponeeris ta suurema osa oma vaimulikest teostest (missad, motetid, kirikusonaadid), ta lõi ka sümfooniaid mis olid jõulise ja dramaatilise iseloomuga. Mozarti looming on mahukas, ta on viljelenud kõiki zanre ühtviisi edukalt. Kokku on ta loonud üle 600 muusikateose. Mozarti tähtsaim vaimulik teos oli reekviem, mille kirjutamine jäi tal pooleli. Reekviemis oli ühendatud kaasaaegne klassikaline stiil barokki kirikumuusika elementidega. Mozarti kõik...
Limp Bizkit Kuuldused Limp Bizkiti surmast on ilmselgelt liialdatud kontsert ähvardas Saku suurhallilt katuse pealt viia. Mitme loo ajal hüppas terve põrandatäis rahvast. Minus valitses enne Limp Bizkiti kontserdile minekut hirm: tegemist on siiski bändiga, kelle tõus maailma popmuusikatippu jääb kümne aasta taha, nii et praegune esitus võib olla kunagise sära hale vari. Hetkel, mil lava eesriie alla vajus ja ansambel oma 2000. aasta hittloo ,,My Generation" kuuldavale tõi, sai selgeks, et tegemist oli asjatu kartusega. Kontserdikava oli koostatud peamiselt grupi kolme esimese albumi lugudest. Tollest perioodist mängiti ette kõik hittsinglid, vaid ühe erandina jäi täiuslikust komplektist puudu pala "N 2 Gether Now", mis oleks nõudnud räppar Method Mani kohalolu. Kõige piinlikum hetk terve kontserdi jooksul oli siis, kui esitamisele tuli ballaad ,,Behind Blue Eyes". See on säärane ärge-jätk...
"Jevgeni Onegin" oli aga vastupidi rõõmsameelne ning peomeeleolus. Arvan, et see läheb väga hästi kokku samanimelise raamatuga, mille järgi too lugu ka kirjutatud on. "Capriccio Italien" algas väga hiilivalt läks siis üle rõõmsamale meeleolule. See tuletas mulle millegipärast meelde keskaega koos rüütlite ja printsessidega. Jean Sibelius oli Soome helilooja. Ta sündis 8. detsembril 1865 ja suri 20. septembril 1957. Jean Sibelius oli Soome klassikalise muusika helilooja ja üks tuntumatest heliloojatest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. Kuulus on tema tsitaat: "Kõik suured inimesed on sügavalt usklikud, igaüks omal viisil. Kes oskab lugeda sümboleid, see mõistab universumi saladusi." Sibeliuse loomingu tuumaks on tema seitse sümfooniat. Nagu ka Beethoven, kasutas Sibelius neist kõiki, et arendada sügavamaks oma isiklikku komponeerimisstiili
Muusikalilauljana on tema kuulsamateks rollideks Enjolras (Claude-Michel Schönbergi ,,Les Miserables", Cameron Macintosh Production). Hinnatud kammer- ja oratooriumisolistina on ta osalenud juba ligi kahekümne erineva suurvormi ettekannetel ning andnud kontserte nii Eestis, Lätis, Soomes, Rootsis, Norras, Venemaal, Saksamaal, Prantsusmaal kui ka Inglismaal. Oliver Kuusik on Klaudia Taevi nimelise V Rahvusvahelise Ooperilauljate konkurssi III preemia ja Saksa muusika eripreemia, Hendrik Krummi nimelise lauljate konkursi I preemia laureaat (2006), Eesti laulukonkursi Noor Laulja 2002 I preemia laureaat ning talle on omistatud ka Marje ja Kuldar Singi nimeline esikpreemia Noor muusik 2005. Terve kontserdi jooksul tõmbasid tähelepanu neli meest, kes moodustasid tsellokvarteti nimega C-Jam. Tsellokvartetis on ühendatud klassikaline keelpillikvartett, improvisatsiooniline big- band (kursiiv!), metalne ja kaasakiskuv rock-muusika, tundlik ning emotsionaalne
Kontsertanalüüs Selle aasta veebruaris külastas oma Eesti fänne ning andis neile ühe toreda kontserdi vene superstaar ning kõigi naiste lemmik Dima Bilan. Kuigi Dima on alles küllaltki noor laulja on tema fännide ning kuulajate, kaasaelajate hulk väga suur. Eks oma töö on selles osas teinud kahel järjestikusel aastal osavõtud Eurovisiooni lauluvõistlustel. Ebastaarilikult saabus Bilan Eestisse rongiga, kuid staarilikult keeldus ta kõigist interviuudest ning soovis vaid puhata. See puhkus tasus ka ära, sest õhtusel kontserdil kiirgas Dimast väga palju energiat. Kuigi Dima oli Eesti publiku ees juba kolmandat korda, olid kõik tema tulihingelised fännitarid kohal. Imelikul kombel ei koosnegi Bilani fännklubi vaid teismeeas tüdrukutest. Kohal olid kahekümnendates neidudest kuni väärikas eas daamideni. Ning kõigiö neil olid kaasas suured lillekimbud, mille igaüks viis peale talle meeldinud laulu lavale...
· Iseloomulikud joonjed arhitektuuris: sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad; materjaliks tihti marmor, kuld, kard; kuplid, tornikesed, aknaääri ilustasid voluudid; rajati palju purskkaeve parkidesse; palju skulptuure; hooneid: Santa Susanna kirik, Peetri kirik Roomas, · Kuulsad kunstnikud: Michelangelo, Ruberdson, van Dyek Rembrandt, Nicolas Poussin 2. BAROKK MUUSIKAS homofoonia (mitmehäälsus), ilmalik muusika, vokaalmuusika, instrumentaal, prelüüd, kantaat. Professionaalsete muusikute kujunemine, hindama hakati muusikute isikupära; solistide kultus. Heliloojad: Bach, Händel, Mozart, Antonio Vivaldi jpt . 3. TANTSUSÜIT (suite pr.k. järgnevus, korrapärane rida). Kujunes välja Saksamaal 17.saj. lõpul. Koosnes 4 erineva karakteri ja päritoluga õukonnatantsust: 1) allemande 4-osaline. Rahulik saksa sammtants 2) courante 3-osaline. Kiire prantsuse hüppetants
Konstantin Trnpu (1865-1927) Heliloojate II plvkond (sndinud 1870-1890) 19.-20. sajandi vahetusel polnud Eestis veel vimalik saada krgemat muusikalist haridust ja lhim muusikakrgkool asus Peterburis. Heliloojad, kellest siin peatkis juttu tuleb, lksid Peterburi ppima eelkige mingit pilli (Tobias, Artur Kapp, Ldig, Saar, Sda orelit, Lemba klaverit, Eller viiulit, Kreek trombooni). Kompositsiooni ppisid nad teise erialana. Selle plvkonna heliloojad panid aluse professionaalse muusika kiirele arengule Eestis. Kui seni oli helilooming siin piirdunud peamiselt koorilauluga, siis 19.-20. sajandi vahetusel kirjutati vga erinevate anride esikteosed, suur osa neist Rudolf Tobiase poolt. Alates Tobiasest on meldud ka helikeele rahvuslikkusest - sellest, mille poolest eesti muusika viks teiste maade omast erineda ning kuidas seda saavutada. Rahvuslikkuse idee seostub eriti Mart Saare, Cyrillus Kreegi ja Heino Elleri loominguga. Samal ajal tid uuendusmeelsed
Lapsepõlves laulis ta kirikukooris. 19-aastaselt sai temast sama kiriku organist ja koorijuht. 1551. aastast tegutses Palestrina Roomas kirikukomponistina, lauljana ja koorijuhina, sealjuures viimased paarkümmend eluaastat nn.paavsti-heliloojana, mis oli kõrge ametlik aunimetus. Palestrina on küll loonud üle saja ilmaliku armulaulu, kuid põhiosa tema loomingust moodustavad missad, motetid ja muud tolleaegsed vaimuliku muusika teosed. Need on keskaegses polüfoonilises koorimuusikas kauneimad. Palestrina viimistles ületamatult täiuslikuks varase, nn.range polüfoonia. Ta tundis põhjalikult madalmaade kuulsate meistrite teoseid, õppis neilt, kuid püüdis oma loomingus vältida liigset tehnilist keerukust ja kuivust.Ühtlasi rikastas ta helikeelt homofooniliste joontega.
11 1. v a G a n t 2. t R u b a t u u r 3. n E u m a d 4. k a n G e l a s l a u l 5. O r g a n u m 6. l a u t O 7. t R u v ä ä r 8. p s a l t e e r I u m 9. a g n U s - d e i 10. m i s S a 1.XI...
Ferenc Liszt (1811-1886) 19. saj. Silmapaistvaim pianist, andekas helilooja, pedagoog, dirigent, muusika publitsist. Sündis saksakeeltkõnelevas Ungari piirkonnas. Isa=harrastusmuusik. Juba 9-aastaselt esines esimest korda klaveril publiku ees. Ei saanud akadeemilist kõrgharidust, õppis eraviisiliselt nii Viinis kui Pariisis. Avaldab nii klaveris kui orkestrimuusikas erinevaid väljendusvahendeid ja muusikalisi võimalusi. Kasutab klaverit orkestraalselt, äärmuslikke registreid, kiire topet oktave ja tehniliselt väga nõudlikud. Elu teisel poolel laseb end preestiks pühiteda
ehitud kleidid, tantsijatel aga rohelised köstüümid. Kõik esinejad olid laval paljajalu. Algus oli väga salapärane. Saal oli kottpime ning lauljad tulid märkamatult lavale. Järsku hakkas kostma ilusat neidudekoori kõla. Sõnadest küll polnud võimalik aru saada, aga kõlas väga kaunilt. Niisugust pimedust ning salapära kasutatu kontserdi jooksul korduvalt.Hiljem oma sõbrannaga vesteldes sain teada, et niisugust pimeduses laulmist kutsutakse black out-iks. Muusika oli selline, kus sõnade asemel oli väljamõeldud keel, esines nii valsse kui ka rütmikamaid palu. Koosnes mitmest umbes 7-8minutilisest loost, mis järgnesid üksteisele ilma pausideta. Muusika oli lõbus ja uudne ning väljamõeldud keel äärmiselt huvitav. Koor oli tasemel, et nii rasked lood selgeks õppis ja tantsijad olid ka arvatavasti oma ala profid. Algul oli tunda esinejate pisut närvis olekut ning ebakindlust või isegi häälevärinat, aga see kadus pärast
Spikker 20.sajandi muusika 20. Sajand jättis muusikalukku erandliku jälje.Varasemal muusikal on olnud kindlad, ühiskonnaelu traditsioonide, domineeriva maailmavaate ning vaimukultuuriga tervikuna seonduvad stiiliraamid. 20. Sajandi alguses eksisteeris korraga 3-4 erinevat muusikavoolu: hilisromantism, impressionism neoklassitsism ja ekspressionism.Samuti on keeruline piiritleda 20. sajandi muusikat geograafiliselt. Hilisromantism. Avaldus peamiselt Saksa ja Austria heliloojate loomingus,Richard Wagneri eeskujul
ARVUSTUS Ludvig van Beethoven Missa solemnis soolokvartetile, koorile ja orkestrile, op. 123 2. detsembril käisin ma kuulamas Estonia kontsertisaalis Beethoveni Missa solemnist. Esinesid Pärnu Linnaorkester, tütarlastekoor ,,Ellerhein", koormeister Tiia- Ester Loitme, Eesti Rahvusmeeskoor ning koormeister Andrus Siimon. Solistid olid Heli Veskus (sopran), Juuli Lill (metsosopran), Mati Turi (tenor) ja Tõnis Tamm (bass). Dirigent oli Paul Mägi. Ludvig van Beethoveni elu viimasel kümnendil valmisid tema kaks suurteost- Missa solemnis ( Pidulik missa) D-duur, op. 123 ja 9. sümfoonia d-moll, op. 125. Need teosed on nimetatud kaksikõdedeks: kui esimeses püüdleb Beethoven Jumala poole, siis viimases inimlikkuse poole. Missa solemnise kirjutas helilooja lootuses, et seda esitatakse suurejoonelise liturgiamuusikana pidulikul teenistusel ertshert...
Arsise noorte kellade kontsert Kontsert toimus EELK Kuressaare Laurentsiuse kirikus neljapäeval 16. oktoobril kell 20.00 Ansamblit dirigeeris Aivar Mäe, ansambel koosnes kaheksast neiust ja viiest noormehest. Natukene ajaloost: 1991 - Arsise kammerkoori dirigent Aivar Mäe viibib täiendõppel USAs, kus ta kuuleb esmakordselt käsikellamuusikat. Ideest luua kellade ansambel ka Eestis saab tema kinnismõtteks. 1993 - Ameerika Käsikellamängijate Gildi esindajad külastavad Eestit ja toovad kingituseks Aivar Mäele ning tema koorile kaasa esimesed kolm oktaavi kelli. Mõttest saab tegelikkus - Arsise käsikellade ansambel on loodud. 1995 - Tekib mõte luua Arsise noorte kellade ansambel. 1996 - Kokku tulevad üheksateist last ja teismelist, kes moodustavad Arsise laste kellade ansambli. Kõik üheksateist on Arsise kammerkoori liikmete 5-15 aastased lapsed. Ansambli dirigendi kohale asub Aivar Mäe. Esimese kontserdi annava...
Sülfiid Kontserdi arvustus Käisin vaatamas August Bournonuille'i romantilist balletti ,,Sülfiid" 05.11.2008. Balletti muusika oli loonud Severin Lovenskioldi. Dirigent:Mikk Murdvee Osatäitjad: Sülfiid:Marika Muiste Anna:Svetlana Firsina James:Artjom Maksakov Madge:Vitali Nikolajev Effy:Ingrid Gilden Nancy:Anna Zadoroznjuk Gurn:Aleksande Prigorovski Veel:sotlased,teenrid,nõiad,sülfiidid,talumehed,Anna sõbrannad. Rahvusooper Estonia balletitrupp, Tallinna balletikooli õpilased, Rahvusooper Estonia orkester. Orkestri solistid:Viiul:Andrus Haav Tsello:Mart Laas
...........................................................................................................28 SUMMARY .................................................................................................................................30 4 Sissejuhatus Käesolevas aastatöös tuleb juttu Eesti levimuusikast 80-ndatel aastatel. Need aastad on kindlasti ühed parimad ja viljakamad eesti muusika ajaloos, kuna Nõukogude Liit hakkas vaikselt taanduma ning võimalusi bändi tegemiseks oli juba võrdlemisi palju. Olles ka varem enam või vähem tutvunud tolle aja muusikaga, tundsin ma, et just see võiks olla minu aastatöö teemaks. Olles ise suur muusika austaja ning julgedes väita, et minu lemmikartistid Eesti muusikas jäävad just sinna ajajärku otsustasingi üritada nende kümnendite kohta rohkem teada saada ja loodetavasti pakkuda huvi ka lugejale.
RIGOLETTO Retsensioon Tartu 2008 Sisukord: 1. Sisukord 2 2. Sisukokkuvõte 34 3. Osades (tegelased) 5 4. Minu arvamus 5 2 Sisukokkuvõte Itaalia keeles, eestikeelsete subtiitritega. Tegevus toimub 16. sejandil Mantuas ja selle lähiümbruses. 1. vaatus Õukonnaball Mantua hertsogi lossis. Kergemeelse elunautijana tuntud hertsog jutustab oma sõbrale tundmatust neiust, keda ta on kohanud juba kolmel kuul pühapäevastel palvustel. Ballil on ka hertsogi lahutamatu kaaslane, küürakas õuenarr Rigoletto, keda tema terava keele pärast õukonnas ei sallita. Ka sellek ballil teritab Rigoletto oma keelt, pilgates krahv Cepranot. Õukondlane Marullo on teada saanud, et Rigolettol on armuke ning kättemaksuks kõigile õukondlastele langenud solvangute ja Ceprano aland...
oodata. Sisu oli romantiliselt naiivne. Ooperi süzees kohtuvad edevavõitu kunstnik, kes elab linnamelus, ja metsavahi tütar. Süzeeliselt koosneb ooper viiest sümfoonilisest pildist. Igaühes neis on oma teema: keskeas Kunstniku usk enda armunud olekusse, puhta ja luigelikult uhke rannapiiga Virve esmane tunne, Kunstniku resignatsioon, Luige mõrvakatse ja Kunstniku palavikus sonimisega lõpp. Tormise muusika kaudu jõuab kuulaja-vaatajani ajatu lugu inimesest looduses ja loodusest inimeses, armastusest ja kunstniku sisemaailmast. Selles ooperis on oluline iga sõnavarjund, iga üksiku pilli kõlavärv ning ääretult suur roll on ka vaikusel. Väga huvitavaks tegi kogu sündmustiku vältel taustaks olev luikede meloodolist laulu imiteeriv naiskoor, kes jättis väga osavalt luigeparve mulje. Mida aeg edasi, seda enam ma veendusin selles, kui suurepärane artist on metsosopran Helen Lokuta (Virve)
TALLINA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS AT12 LAULUPIDU Referaat Koostaja: Kaarel Maasalu Juhendaja: Svetlana Gumenjuk Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus...............................................................3 Ajalugu.....................................................................4 I üldlaulupidu.............................................................5 VII üldlaulupidu..........................................................6 Punklaulupidu.............................................................7 Öölaulupidu "Järjepidevus".............................................8 Kasutatud kirjandus......................................................9 Sissejuhatus Laulupidu on suure esinejate arvuga muusikapidustus, millel ...
Kontserdiarvustus Mina käisin pühapäeval 7.detsembril Rein Rannapi kontserdil. Alguses ei olnud mul plaani sinna minna, sest samal päeval oli meeste karikavõistluste finaal võrkpallis. Kuid viimasel hetkel mõtlesin, et käin ikka ära. Oma otsust ma ei kahetse, olgugi et ma ei ole eriline klassikalise muusika austaja. Väikse pettumuse valmistas tõsiasi, et rahvast oli kohal väga vähe. Võiks ju arvata, et nii tuntud pianisti tuleb rohkem inimesi vaatama. Kavasse oli Rein Rannap valinud Byrdi, Bachi, Mozarti, Beethoveni, Chopini ja ka Liszti palasid. Näiteks tuli ette mängimisele William Byrdi ,,Lahing", mis oli 9-osaline, Johann Sebastian Bachi ,,Itaalia kontsert" ning Ludwig van Beethoveni ,,Raev kaotatud krossi pärast". Muusika, mis mängiti oli kohati väga sünge. Näiteks Byrdi ,,Lahing"
Rahvuslik ärkamine Maris Pedak ja Liisa Jõgi 12a Esimene eestikeelne ajaleht oli Tarto maa rahva NäddaliLeht, mille esimene number ilmus 13. märtsil (1. märtsil) 1806. Johann Voldemar Jannsen (1819 1890) oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. J. V. Jannsen ,,Eesti Laulik" (125 uut laulo neile, kes hea melega laulwad ehk laulo kuulwad. Essimenne jaggo. Tartu : [H. Laakmann], 1860. 191 lk. 3500 eks) Sajandi keskpaigas hakkas ilmuma ilmalike laulude ja viiside kogusid. Kõige tuntum nendest on J. W. Jannseni "Eesti laulik" ja selle noodiköide (1862). 2. tr. Tartu, 1865 (2000 eks.). Ilmus veel 1871 (2000 eks.), 1875 (2000 eks.), 1880 (3000 eks.), ükski neist pole säilinud. Eesti I laulupidu. 18.20. juunil 1869. aastal Tartus, ametliku nimetusega "Liivimaa Talurahva Pärisorjusest Vabastamise 50. aasta Juubeli ja Tänulaulup...
17931802 Aastail 17951802 kirjutas Beethoven 20 sonaati ja 13 klaverivariatsioonide tsüklit, 3 klaverikontserti, ühe rondo ja 2 romanssi, 2 sümfooniat, balleti "Prometheus", 43 tantsu, 40 erisugust ansamblit, umbes kakskümmend laulu ning oratooriumi "Kristus Õlimäel". Neis teostes heliseb südamliku tooni kõrval juba hingestatud toon. Tõsisema iseloomu loob instrumentaalmuusikale antud dramaatiline väljendusjõud, mis arendab huumori muusikas irooniani ja muusika seeläbi täiesti uue ilme omandab. Kurtuse traagika väljendub heroilises ja ülevas "Pateetilises sonaadis" ning keerulisi hingeseisundeid ja meeleheidet kujutavas klaverisonaadis "Largo". Ometi lõppevad need üldise rahunemisega ning elujaatava optimismiga. Nooruslikku muretust kajastavad rõõmust särav septett ja Esimene sümfoonia. Ka armastus oli üheks rikkaks inspiratsiooniallikaks. Näiteks on G. Guicciardi'le pühendatud
Isegi Lep Zeppelin isiklikult on kuulnud eestimaa bndi esitamas nende lugusi ja on elnud,et nad mngivad ja laulavad paremini kui nemad. Led R ei esita Led Zeppelini rokiklassika varasse kuuluvaid lugusid siiski mitte tuimalt maha kopeerides, vaid lbi oma muusika- ja maailmangemise, lbi ansambli pillimeeste isikuprasuse ja eelneva kogemuse. Seega juab publiku ette omamoodi energia: peamiselt julise rokina, kuid kohati ka i improvisatsioonides taltsutamatu enesevljendusena.Ise on nad elnud oma muusika kohta :,, see on tehtud rauast, pisaratest ja armastusest -- mitte plastikust, krokodillipisaratest ja kasuahnusest Bnd ise on koos olnud sna vhe,alates 2003.aastast Sain jllegi teada,et eestis on olemas nii ambitsioonikaid muusikuid.Nemad moodustavad tepoolest perfektse viisiku ning vin elda,et see oli ks parimaid kontserdi elamusi senini ,hoolimata sellest,et olin tpostil.Vin julgelt elda,et neil on ks noor fnnitar juures ning loodan,et seda mistavad ja
esimeseks teoseks oli Joonas Kokkoneni 5. osaline ,,Laudatio Domini". Selle puhul häiris mind natuke koori sopranirühm, kelle tämber oli väga kile ja ei sulandunud kogu ülejäänud kooriga. Koori plussiks oli ilus ja mahe aldirühm ja suur ja ilus forte. Järgmiseks kõlas Guillaume de Machaut ,,Kyrie". Selles teoses domineerisid mehed. Siin jäi vajaka erinevate häälte sisseastumiste täpsusest ja nende sisseastumiste välja kuulamisest, mida selle ajastu ajastu/helilooja muusika nõuab. Kontsert jätkus samuti missa osaga, seekord Urmas Sisaski ,,Credoga". See lugu esitati väga täpsete rütmidega ja ka sopranirühm oli veidi parema kõlaga. Minu arvates oleks võinud olla see lauldud palju emotsionaalsemalt, sest Sisaski muusika juba iseenesest on väga lüüriline ja mõtlema panev. Ka järgmisena kõlas missa osa ja seekord viimane jällegi Guillaume de Machaut ,,Agnus Dei". Ka see
"Pipi Pikksukk", "Kosjakased". Minule läks väga hinge laul "Misty Town" ("Valgesse uttu") ooperist "Raudne kodu",kuna see tõi esinejas välja viimsedki laulmis- ja näitlemisoskused ja muutis tervikpildi väga usutavaks ja nauditavaks. Erilise publikujoovastuse teenisid vaimukalt esitatud Arvo Pärdi klaveripalad "Saabatega kass" ja "Liblikad", mida mängisid korraga ühel klaveril Hele Kõre ja Evelin Pang. Sõnatu etteaste aga rääkis läbi muusika oodatustki enam. Kevadet oli saalis tunda nii lillede näol, mida rahva seas küsimustele õigestivastamise eest lahkelt jagati kui ka eelnevalt juba kõlanud "Lindude laulust", milles oli kohati isegi raske eristada lauluhääli ehtsatest lindudest. Kaunid klaverihelid tõid saali aga kevadet juurdegi. Melanhoolset tooni lisas "Kerjuse laul" ja Valgre "Ta keerutab, lennutab...", mis on algne ja kurvakõlaline versioon laulust "Saaremaa valss". Rõhuva ja muserdunud meeleolu
ning meeleolurikas. Õu pimenedes saabus lavale viimaks kaua oodatud Tanel ise, rahva seast ei kõlanud muud peale rõõmukilkete ning karjete midagi. Kõik olid vaieldamatult ekstaasis. Esinemine kestis ligikaudu tund, poolteist. See oli lihtsalt imeline esinemine. Rahvas tungis lavale, kuid siiski neid olid tulnud rahustama turvamehed, kes olukorda sätestasid. Valgustus oli võimas, tundub nagu oleks prozektoreid olnud lausa veoautode lastide viisi. Muusika, mis minu kõrvu küünitas oli nii meeldejääv, et võiksin selle lausa noot haaval üles märkida. Kogu see kontsert oli ülivõimas. Karjusin siis täiest võimsusest , volüüm oli maximumini keeratud, kuid kogu see muusika oli nii vali, et isegi kõige valjemast kilkest ei olnud piiksugi kuulda. Nautisin siis seda meeleolukat esinemist täiel rinnal. Inimesed olid tõusnud pinkidele püsti ja küünitasid pilke, et näha Tanelit. Lava ees seisev publik oli aga
13.06.2008 Jaak Sooäär, Raul Vaigla ja Tanel Ruben 20.06.2008 Smilers vs. The Sun Tuur 2008 20.06.2008 Eesti Disco "Monofans" 02.07.2008-06.07.2008 XV Vanamuusikafestival 11.07.2008 Nato Big Bandi ja Haapsalu Big Bandi kontsert 11.07.2008-13.07.2008 American Beauty Car Show 19.07.2008 Urmas Alenderi mälestuskontsert "Minu Eestimaa" 20.07.2008 ansambel Dagö kontsert 01.08.2008-02.08.2008 Augustibluus 05.08.2008 Ansambel Jäääär kontsert 09.08.2008 Kontsert "Laulus on Eestit" 09.08.2008 SEE Muusika. Pungi ja roki õhtu 10.08.2008 Meie Mees. Sõprade Tuur 2008 15.08.2008 Öökontsert- neidudekoor Canzone 16.08.2008 Öökontsert- Haapsalu Kammerkoor 24.10.2008 SEE MUUSIKA-Metalbändid-I metalüritus Haapsalus! 06.11.2008 Kammerkontsert "Armastus Eesti moodi" 09.11.2008 Isadepäeva kontsert Haapsalu Toomkirikus 22.11.2008 Haapsalu BigBandi ja Kaitseliidu Tallinna Maleva BigBandi kontsert 30.11.2008 Advendikontsert
Muusikaline dramaturgia: Adolf Müller junior Libreto: Victor Leon ja Leo Stein Tõlkinud: Neeme Kuningas Koreograaf ja lavastaja: Monika Wiesler(Viin) Muusikaline juht ja dirigent: Jüri Alperten Dirigendid: Erki Pehk, Lauri Sirp Kunstnik: Eldor Renter Koormeister: Elmo Tiisvald Kontsertmeistrid: Ülla Millistfer, Jaanus Juul Valguskunstnik: Tiit Urvik Lavastaja assistendid: Helgi Sallo, Tiit Tralla Tantsude repetiitorid: Tatjana Järvi, Tatjana Laid Etenduse juht: Rein Taidla Osades: Vürst Ypsheim-Gindelbach, VÄINO PUURA Reuss-Schleiz-Greizi peaminister Krahv Balduin Zedlau, URMAS PÕLDMA Reuss-Schleiz-Greizi saadik Viinis Krahvinna Gabriele Zedlau, TIIU LAUR, HELI VESKUS tema naine Krahv Bitowski ROSTISLAV GURJEV, RENE SOOM Mademoiselle Franziska Cagliari, HELI VESKUS, MARGIT SAULE...
Ekskurisoon tõeliste artistide maailma Pärnu Raekojas, 7. detsembril 2008. aastal, leidis aset suurejooneline jõulukontsert, mis kandis nime ,,Lumepromenaad 2008" ,, See A-tähega sõna". Esinejateks olid neidudekoor Argentum Vox, Toomas Volli solistid Oliver Timmusk, Laura Junson, Kaisa Lillepuu, Hedi Maaroos, Erko Niit kitarril ning neidudeansambel. Meeleolu sel sügis-talvisel päeval oli väga ärev, tundsin, et miskit head on minuni jõudmas läbi esinejate. Inimesed saalis olid samuti vägagi ootusrikkad, rääkisid läbisegi ning zestikuleerisid suurelt, et nende mõtted teisteni jõuaks. Kui aga tuled kustusid ning kontsert tuure võtma hakkas, jäi saal vaikseks ning oli valmis endasse kõik ahmima, mida neile laval pakuti. Esimesena astusid lavale Argentum Voxi liikmed, kes esitasid lood: ,,Ood armastusele" , ,,Siin on oja", ,,Where are you going", ,,Mamma Mia", ,,Ring ring", ,,Tütarlaste laul". ,,Mamma mi...
Lavakujundus Esimeses vaatuses toimus tegevus kirikus.Lava keskel oli pühavee astja,eespool poodium ,millel oli molbert maaliga.Mõlemal pool lava ääres olid pikad maast laeni maalid.Lava vasemal äärel olid väravad kabelisse. Teises vaatuses toimus tegevus Farnese palees.Lava tagaseinas on kolm kahepoolset ust ja akent.Lava keskel on suur laud ja kaks tooli,laual on veiniklaasid-ja pudel,küünlad. Muusika iseloomustus Selle ooperi muusika oli väga meloodiline ja kohati jõuline.Muusika oli äärmiselt sünkroniseeritud tegevusega laval.Orkestrist eristus harf.Muusika oli veidi vähem kõikuvam,et laulja hääle nüansid esile tuleksid.Üldmulje muusikalisest poolest jäi lihtne ja kerge. Tosca oli minu esimene ooperikogemus ja jällegi ei ole mul võrdlusmomenti.Tegevus oli arusaadav kuna subtiitrite abiga sai aru,millest parasjagu kõneldakse.Minu meelest venisid mõned kohad liialt pikale,näiteks oli
· 4 passiooni · 2 kogumikku Jeremia kaebelaule, hiiobi kaebelulud, hümnid litaaniad jm. · 5001200 motetti (olenevalt, mida täpselt motetiks lugeda) · umbes 450 itaalia-, prantsus- ja saksakeelset ilmalikku laulu. Lassuse eluajal oli ta looming imetletuim ja enim trükitud, järgnevatel sajnditel sai temast muusikaloo suur legend. Ja ometi on põhiline osa tema muusikast täna tundmatu.Tema loomingus leidis viimase kõrgpunkti juba kaduma hakkav muusikastiil Madalmaade muusika. Võrreldes Palestrinaga, on Lassuse väljenduslaad palju impulsiivsem, dünaamilisem ja värvirohkem.Tal on piiritult leidlikkust kasutamaks julgeid võtteid,mis ei vasta vanadele polüfooniareeglitele.( Tema väljenduslaad seostub maneristliku stiiliga tolleaegses maalikunstis.) Giovanni Pierluigi da Palestrina Giovanni Pierluigi da Palestrina ( 1525 või 1526-1594) oli itaalia helilooja.Ta oli Rooma koolkonna tähtsaim esindaja.
Georg Friedrich Händel 1685-1759 Händel sündis Halles 23.02.1685. Ta ilmutas varakult huvi muusika vastu; isa soovis talle paremat tulevikku ja õhutas teda õigusteadust õppima. Hertsog soovitas Händelil orelimängu õppida, mistõttu anti poiss kuulsa organisti Friedrich Wilhelm Zachovi käe alla. Tema juures õppis poiss orelit, klavessiini, viiulit ja kompositsioonialuseid ja kirjutas seal vähemalt 7 kirikukantaati. 1702 astus Händel ülikooli õigusteadust õppima, kuid kõrvalt töötas Halle kalvinistlikus toomkirikus abiorganistina. 1703 lahkus ta
Muusika kaalukausil- keskaeg või tänapäev? Tänapäeval on muusikastiile mustmiljon. Peaaegu igaüks meist on leidnud omale sobiva.See on väga hea, kui on valikuvõimalus. Kuid kunagi ammu-ammu ei olnud inimestel selliseid valikuvõimalusi. Kunagine muusika erineb väga palju tänapäevast. Näiteks keskaja muusika oli algul eelkõige liturgiline ja sorhkem seotud kirikutes jumalateenistustega. Algul olid ka kõik laulud ühehäälsed, hiljem muudeti need mitmehäälseteks. Tänapäeval on ju lood hoopis teised. Muusikat kasutatakse igalpool, mitte ainult kirikutes või suurtel tantsupidudel (ballid vm.) Muusikast on saanud väga väga paljude sissetulekuallikas ja selle taga on tohutu meelelahutusäri. Tänapäeva muusika on väga mitmekesine ja
10 Kirjandus lk.11 Sissejuhatus Johann Sebastian Bach (31. märts 1685 Eisenach -- 28. juuli 1750 Leipzig) Johann Sebastian Bach oli saksa helilooja, muusikateadlane, organist ning teda võib pidada Bachide suguvõsa kõige väljapaistvamaks liikmeks. Johann Sebastian Bachi muusika vastab paljudele muusikasõprade sügavamatele vaimsetele vajadustele: tema muusikal on taevalik ning ajatu kõla. Bachi elus oli valdav pühendumus luteri usule ja tema muusika oli pühandatud selle teenimisele. Elu ja töö lühikokkuvõte ''Rahvus: sakslane Sündinud: Eisenach, 1685 Surnud: Laipzig, 1750 Peamised zanrid: vaimulik muusika saksa protestanlikule jumalateenistusele, eriti kantaadid, instrumentaal- ja klahvpillimuusika.
Peamine populaarsus stiilil oli aastatel 1940-1960. R'n'B-st tuletatud stiilid on reggae, ska, doo-wop, rock and roll ja funk. Aastal 1956 "Top stars of 56" , kellest peamised lauljad olid Al Hibbler, Frankie Lymon ja Carl Perkins, läksid tuurile, mille käigus külastati Kolumbiat, Annapolist, New-Yorki, Texast jt riike. Kolumbia kontsert olevat olnud nii ülerahvastatud, et Perkins ütles: "See oli ohtlik. Paljud lapsed said viga. Seal märatseti kohutavalt, lihtsalt hullumeelne. See muusika tegi nad hulluks!" Annapolis oli väljamüüdud pileteid 8000le istmekohale 70 000 inimest. Maanteed olid ummistatud 7 tundi. 60-te alguses industriaalse kategooria alguses tuntud kui rhythm and blues oli tuntud soul muusikana, ja sarnane muusika valgete artistide poolt tähistas blue eyed souli. Motown records müüs oma artisti The Miracles "Shop around" esimesed miljon singlit 1960. aastal. Samal aastal avaldas R'n'B
Muusikali ,,Nii on meil moes" retsensioon Muusikal ,,Nii on meil moes" toimus 15. november 2008 Tallinna linnahallis. Sealesinesid väga tuntud Eesti näitlejad, eesotsas Märt Avandi, Ülle Lichtfeldt, Tõnu Kark, Kaire Vilgats, Ines Aru ja Kristi Roosmaa. Esitati teose näitemänguga seotud lugusi, enamasti olid need naljaka või koomilise sisuga, kuid esines ka mõni emotsionaalne ja armastuslaul. Üldiselt oli muusikali üldmeeleolu naljakas ja teravmeelne, oli ka üksikuid kurvameelseid hetki. Muusikali helilooja ja laulusõnade autor on ameeriklane Cole Porter, lavastaja Andrus Vaarik. Esitatavad muusikateosed oli tol muusikalil suhteliselt palju. Kokku sai seal kuulda muusikaesitusi umbes kümnel korral. Laulud langesid vägahästi kokku vastava näitemänguga ja ei jätnud ilmselt külmaks ühtegi pealtvaatajat ja tavaliselt tõid palad endaga kaasa lavateoses mingi kulminatsiooni või põõrdepunkti. Kõige es...
Tema teosed valmivad enamuses välisriikide tellimusel. Nii valmis ka ,,Wallenberg", mille tellis Dortmundi Ooper 2001. aastal. Erkki-Sven Tüüri teoseid esitavad kuulsad interpreedid välismaalt ja ka kodumaalt ooperi- ja kontserdisaalides üle kogu maailma. Teda on pärjatud nii Eestis kui ka välismaal arvukate auhindadega. Peale selle on ta Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia audoktor ja tegeleb rahvusvahelise muusika festivali NYYD kunstilise juhtimisega. Ooper ,,Wallenberg" on kirjutatud Lutz Hübneri libretole ja räägib loo rootsi diplomaadist Raoul Wallenbergist, kes päästis saksa koonduslaagritest üle 100 000 juudi. Seetõttu peetakse teda ka üheks Teise maailmasõja suurimaks kangelaseks. Juute päästes andis ta neile Rootsi passid. Ta pidas ka natsidega läbirääkimisi ja nagu sellest veel vähe oleks, oli ta seotud ka Nõukogude Liidu salaluurega. Vahetult enne Berliini alistamist kaob
üheaegselt nii tantsumuusikat kui ka mustanahaliste rahvusliku vabadusliikumise protestiväljendust. Enamik reggae- muusikuid tunnustas kohaliku rastafariusundit, mis oli vabadusliikumise vaimne jõud. Kuigi need kaks nähtust on omavahel seotud, ei ole reggae ametlik rastafari liikumise sümbol. Reggae tekkis lääne-ida folkmuusika populaarseima vormi- kalüpso segunemisel New Orelansi rütmibluusiga. Esialgu mängiti reggae´d üsnagi monotoorses rütmis, hiljem aga ärkas ladina- ameerika muusika erk rütmika. Reggae varasemad vormid olid ska, blue beat ja rock- steady. Suur tähtsus on reggael rütmil. Reggae rütmigrupp kõlab tavalise rocki rütmist tunduvalt erinevalt. Trummikomplektis on spetsiaalsed kõrgema ja heledama kõlaga trummid, rütmikitarrist varieerib oma mängu osavate sünkoopidega. Basskitarr hoolitseb pideva vaheldusrikkuse eest, tehes ootamatuil kohtadel pause ja paigutades rõhulisi lööke rõhututele taktiosadele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
