Loos rõhutab Enya kindlaid sõnu, tekst kulgeb nagu lainetades. Viis on taas äärmiselt rahu toov ja vabastav. Kokkuvõte Album ,,Amarantine" on minule suhteliselt hingelähedane. Tuju selle kuulamiseks tekib hooti. See plaat võib pikka aega tolmu koguda, kuid siiani pole ma suutnud seda lõplikult unustada. Alati, kui selle leian, valdab mind justkui äratundmisrõõm ja kuulan seda taas. Vahel otsin selle ka ise välja, teades, et Enya muusika suudab mind rahustada. See album pole just Enyal parim, kuid sisaldab siiski minu jaoks erilise tähenduse ja sisuga lugusid. Mulle meeldib albumi koostajate lihtsus, looduslähedus, tasakaalukus ja kirg, sest muusika lihtsalt väljendab nende inimeste pühendumist. Minul pole mingit kahtlust, et need inimesed on hingega asja kallal ja annavad endast kõik. Nad ei püüa kedagi matkida ja ajavad oma rida.
andnud Haydni helikeelde palju rahvamuusika mõjutusi * Kodune õhkkond muusikalembene, tõllasepast isa laulis ja mängis harfi * Lisaks Josephile (2.laps peres) sai helilooja ka 6.lapsest Johann Michaelist, ning veel ühest vennast (pere 11.lapsest) sai Viinis laulja. * Traditsiooniliselt alustas 8-aastaselt Viini Stephani toomkiriku kooripoisina * Ise on nende aastate kohta kirjutanud, et õppis küll väga heade õpetajate juures, kuid rohkem kasu sai muusika kuulamisest * Toomkoolis oli ligi 10 aastat, lahkus sealt ilmselt 1749 häälemurde tõttu * Vanemad soovisid, et Haydn õpiks vaimulikuks * Kuna see amet Haydnit aga ei huvitanud, lõppes ka vanemate rahaline toetus * Tema elu järgnevat kümmet aastat on aga kujutatud põhjendamatult romantiliselt: väikeses kütteta pööningukambris, aukliku katuse all, halbade sõprade seltskonnas jne * Selle perioodi loomingust on säilinud vähe
Carl Orff ( 1895 - 1982 ) Elulugu : Sündinud Münchenis kunstilembelise ohvitseri perekonnas . Juba lapsena puutus kokku Baieri rahvalike laulumängude ja tänavaetendustega. Tema muusikaline haridustee sai alguse kodusest ansamblimängusgt. Kaks aastat õppis Orff Müncheni Muusikaakadeemias kompositsiooni ja dirigeerimist, kuid lahkus siis, kuna õppejõud ei jaganud tema teatrikiindumust. Aastast 1915 sai Orffist Müncheni draamateatri Kammerspiele kapellmeiste, jiljem töötas aga mitmes Mannheimi ja Darmstadti teatris. 1924.a astuas ta koos tuntud koreograafiga Muusika-ja Tantsukooli ning töötas väljas uut tüüpi orkestri - nn kõlaorkestri, kus domineerivad löökpillid. Looming : Orffi looming koosneb peaaegu tervikuna lavalistest suurvormidest. Sealjuures oli ta aga algusest peale traditsioonilise ooperiesteetika veendunud vastana. Sellele vastukaaluks lõi Orff uutmoodi muusikalise lavateose tüübi, mis seisned muusika...
Klassikalise stiili kujunemine muusikas avaldus kõigepealt prantsuse ja itaalia oopereis ja ballettides (J. B. Lully, G. F. Händeli, Chr. W. von Glucki ja A. Scarlatti loomingus). Nende ainestik pärineb peamiselt mütoloogiast. 18. sajandi II poolel hakati klassitsismi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat. Armastati eriti suuri orkestriteoseid (sümfoonia, kontsert) ja kammerteoseid (sonaat, trio, kvartett, kvintett). Valdavaks sai ilmalik muusika ja homofoonia. Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. JOSEPH HAYDN (1732-1809) Teenistus Ungari vürst Esterhazy õukonnas Reis Londonisse-loominguline vabadus Muusika selgepiiriline ja tasakaalukas Tähtsamad teosed:104 sümfooniat, ooperid-laulumängud, messid-oratooriumid HAYDNI TÄHTSUS Pani aluse klassikalisele keelpillikvartetile Pani aluse klassikalisele sümfooniale Klassikalise sonaadivormi areng W.A
aima vist enamus pärnakaidki. Seetõttu kirjutaks pisut meie linnaorkestrist. Pärnu Linnaorkester on tegutsenud aastast 1994. Orkestrit on juhatanud pea kõik eesti tunnustatud dirigendid ning koostööd on tehtud ka mitmete välisdirigentidega. 1998. aastast on orkestri peadirigent Jüri Alperten. Orkester on leidnud aasta-aastalt üha enam tunnustust tänu huvitavatele projektidele. 2002 aastal pälvis Pärnu Linnaorkester Pärnu muusika aastapreemia. Pärnu linnaorkester on Eesti muusikakultuuris üks väga omanäoline nähtus. Mitte iga linn ei saa kiidelda oma sümfooniaorkestriaga, mis pealegi oleks tasemel. Loomulikult jääb meie linnaorkester nii koosseisult kui ka tasemelt alla ERSO-le, mille kontserti ma samuti Pärnu Kontserdimajas külastasin, kus esitati Mozartit ja eluloolisi asju rääkis Raivo Järvi. Siiski on Pärnu- suurusele linnale oma orkester väga suur asi.
Pärt alustas oma muusikalist haridusteed 7-aastaselt Rakvere Muusikakoolis. Juba 1415-aastaselt oli ta võimeline komponeerima. On öeldud, et õpingute ajal Tallinna Riiklikus Konsevatooriumis (praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) Heino Elleri kompositsiooniklassis paistis, et "ta raputab noote varrukast". Kaasaegse muusikaga väljaspool Nõukogude Liitu oli sel ajal väga raske kursis püsida, kuid mingil määral hangiti siiski ebaseaduslikult välismaise muusika salvestusi ja noote. Aastatel 19581967 töötas Pärt Eesti Raadios helirezissöörina. Ta kirjutas ka muusikat teatri ja filmi jaoks ning konservatooriumi lõpetamise ajal 1963. aastal võis teda pidada juba professionaalseks heliloojaks. 1980. aastal emigreerus Pärt koos perekonnaga Nõukogude Liidust ning asus pärast peatumist Viinis elama Lääne-Berliini, kus ta elab tänini. Pärdi looming jaotatakse kaheks perioodiks. Teise perioodi tööd on tuntumad
Viimastel eluaastatel põdes Bach rasket silmahaigust, mille tagajärjel ta kaotas lõpuks nägemise. Johann Sebastian Bach suri 28. juulil 1750. aastal Leipzigis. Silver Kuklase 10T Georg Friedrich Händel (1685-1759) Georg Friedrich Händel sündis Saksamaal Halles habemeajaja-kirurgi pojana. Teda ei huvitanud isa amet, vaid muusika. Juba lapsepõlves õppis ta silmapaistvalt mängima mitut pilli. Üsna noorelt jäi vaeslapseks, mistõttu tuli üsna varakult hakata endale leiba teenima. Händel aimas, et Euroopas võib saada Itaalia ooperist järgmine moehullus ning läks 22-aastaselt Itaaliasse muusikat õppima. Seal õppis ta itaalia stiilis komponeerimist ning lavastas oma oopereid. Itaalias kohtus Händel mitmete tolle aja juhtivate heliloojatega
Esimene Üldlaulupidu Selles ette kandes tahaks rääkida eestlusele väga tähtsaks saanud pikaajalisest traditsioonist saada kokku ja laulda kõik koos. Aga millest see kõik enda idee sai? Tegelikult olid suured lauljate kogunemised pärit saksamaalt kus juba 1850 korraldati ühislaulmispidusid .Eestlastele tõi tutvustas suure ühislaulmise mõtet Johann Voldemar Jannsen oma ajalehes "Perno Postimee" . Kuid ka Eestis elanud saksa soost köstrid ja pastorid hakkasid tegelema kooride kokku panemisega ja õpetasid inimesi laulma. Väga suure tõuke sai eesti laulma hakkamine koos 19. saj vallandunud rahvusliku liikumisega mis soodustas Eestlaste koorilauluharrastuse kiiret levikut. Esimene üldlaulupidu toimus 1869 aga selleks asuti ettevalmistusi tegema juba mitmeid aastaid enne seda. Näiteks 2 aastat enne laulupidu taotles Johann Voldemar Jannsen luba Peterburi võimudelt suure laulupea korraldamiseks. Kogu selle aja hoidis...
Serialism Serialism Serialism on muusika üldmõiste, millega tavaliselt peetakse silmas kas seriaalset meetodit, seriaalse meetodi rakendusi seriaalse muusikana konkreetsetes teostes konkreetsete heliloojate poolt või vahel ka nö "seriaalset muusikastiili" kui 1950-ndatel-1960-ndatel loodud seriaalse muusika abstraktset ühist nimetajat. Seriaalne meetod: Seriaalne meetod on muusika kompositsioonimeetod, milles muusika loomiseks kasutatakse üht algset seeriat või seeriate kompleksi ning loodavat või uuritavat muusikat vaadeldakse võimalikult paljudest erinevatest parameetritest (Stockhausen 1970). Seriaalse meetodi voorusteks on universaalsus ja täpsus. Universaalsus väljendub võimes kohalduda kõigile muusikalistele parameetritele, täpsus aga võimes selgelt eritleda algse seeria või seeriate kompleksiga suguluses olev muusikaline materjal. Soome heelilooja
juurde, kelleks osutus lõpuks Beethoveni vennanaine. "Keelatud armastuse" põhiteemaks oligi tema elu armastuse otsimine, läbi mille näidati ka tema järkjärgulist kurdistumist. Selles filmis räägitakse palju ka tema pojast, keda Beethoven peksis ja kohtles halvasti. Beethoveni poja Karli võttis Beethoven tema emalt ära kuna ta tahtis õpetada oma poega sama osavaks nagu sa ise oli, kuigi Karl seda tegelikkult ei tahtnud. Beethoven ei lastnud oma pojal midagi muud teha peale muusika kirjutamise ja mängimisega. Kuigi Beethoven oli kurt lõi ta aga väga kuulsaid teoseid, mida mängiti ka filmi taustaks. Beethoven muutus peale kurdistumist ka närviliseks, karjus kõigi peale, kuna ta arvast et teda ei lähe enam kellelegi vaja. Kõige rohkem kannataski selle alla tema poeg, kes üritas filmi lõpus ka isalt varastatud püssiga maha lasta, mis aga ei õnnestunud. Peale seda jooksis ta isa juurest ära
Maurice Ravel Joseph-Maurice Ravel sündis 7. märtsil 1875 Siburi linnas Lõuna- Prantsusmaal. 1882. aasatl hakkas õppima klaverimängu ja 1887. aastast alustas harmoonia õppimisega. Siburi linn asus Hispaania ja Prantsusmaa piiril, kus teenis sõjaväes Raveli isa, kes oli väga suur muusika armastaja ning andis selle armastuse üle ka oma pojale. Ta oli prantsuse impressionistlik helilooja ja pianist, 20. sajandi üks reformaatoritest ja kõige tähtsamatest tegijatest. Tema kõige kuulsamaks teoseks on ,,Bolero". 1889. aastal astus Ravel Pariisi konservatooriumisse, mille lõpetas klaveri erialal
Ferenc Liszt(1811.1886) Oli üks väljapaistvaim pionist helilooja, pedagoog, dirigent ja muusika bublitsist. Sündis Ungaris Saksa keelt kõnelevas piirkonnas, Ei õppinud korralikult ungari keel ära. Isa oli harrastusmuusik. Pionisti võimed avaldusid väga varakult 9aastaselt esines publiku ees. Ungari aadlikud olid nõus toetama tema muusikaõpinguid Viinis. Komposisatsiooni õppejõuks oli Salieri. Oma õpingute ajal kohtus ta Beethoveniga. Hiljem õppis Pariisis eraviisiliselt teooriat ja komposisatsiooni. 1827a. Isa suri ja ebaõnnestunud armusuhe vallandas temas sügava kriisi. Ta
Tuntuimad levimuusika heliloojad Kustas Kikerpuu (1937) (orkestrijuht, helilooja ja muusikapedagoog) 1960-70ndatel tegutses ta Eesti Televisiooni ja Eesti Reklaamfilmi muusikatoimetaja ja ansamblijuhina ning orkestri "Levimo" dirigendina. Kustas Kikerpuu on töötanud G..Otsa nim. Muusikakooli pop-jazz osakonna juhataja ja teoreetiliste ainete õpetajana, samuti jazzteoreetiliste ainete õppejõuna Eesti Muusika ja Teatriakadeemias. 2006. a., ilmus temalt ka suurepärane dsässiteooria õpik "Jazzharmoonia". Kikerpuu on kirjutanud sadu estraadihitte, sealhulgas sellised väga tuntud laulud nagu ,,Taas punab pihlakaid", "Meie kaks", "Hororskoop", ,,Matise laul", ,,Ammu tunnen sind", ,,Langevate lehtede aegu" jpt. Lisaks muusikat filmidele ja telelavastustele ,,Verekivi", ,,Uued sõbrad", ,,Vembu ja Tembu" jt. Uno Naissoo (1928 1980) oli eesti helilooja ja muusik. Asutas 1949. aastal, kui jazz oli
,,Chess" kõneleb sellest, kuidas maletajatest saavad poliitiliste mängude etturid. Lavastuses käsitletakse kahest erinevast rahvusest pärit meest ja nende saatkonda. Algab male maailmameistrivõistluste tiitlimats Meranos, kus vastamisi on venelane Anatoli Sergejevski ja ameeriklane Frederick Trumper. Süzee on mäng inimeste vahel, mäng rahvaste vahel, aga ennekõike on see armastuse ja vihkamise mäng. "Chess" ühendab kõik tõelise muusikali juurde kuuluvad jõud: tantsu, muusika ja näitekunsti. Lavaline kujundus oli lihtne, kasutati pöörlevat lava, kus üleminek ühest ruumist teise oli sujuv ning dekoratsioonid peaaegu, et puudusid. Osatäitjate kostüümid olid kunstipärased, kohati ka naljakad. Muusikalugudest olid mulle tuntud hitid näiteks ,,Someone Else's Story", "I Know Him So Well" ja "One Night in Bangkok". See on muusikal, mida peab nägema, eelkõige suurepäraste oskustega nii näitlemises kui
''La Traviata'' arvustus Käisin elus esimest korda ooperis 25. märtsil 2009 ning vaatasin Giuseppe Verdi ooperit ,,La Traviata''. Peaosalist Violettad kehastas Peterburi Maria teatri väga hinnatud solist Svetlana Trifonova ja kõrvalosi Juhan Tralla, Oleg Balashov, Eduards Cudavkovs, Valentina Kremen, Karmen Puis, Merle Jalakas, Taisto Noor, Aivar Kaseste, Jaan Willem Sibul, Endel Kroon, Märk Jakobson ning Tõnu Kattai. Lavastajaks oli Taisto Noor, dirigeerisid Mihkel Kütson, Paul Mägi ning Lauri Sirp, kuntstnilise poolega tegeles Liina Pihlak ning koreograafia eest hoolitses Rufina Noor. ''La Traviata'' põhineb tõestisüdiud lool, mis teeb selle ooperi veelgi meeldejäävamaks ning tähelepanuväärsemaks ning seda peetakse õigusega Verdi kõige õnnestunumaks ning silmapaistvamaks teoseks. Esietendus toimus 1853. aastal Veneetsia La Fenice ooperiteatris, kuid lõppes kahjuks täieliku läbikukkumisega. ...
Rigoletto Giuseppe Verdi (1813-1901) Ooper on neljas vaatluses, tegevus toimub XVI sajandil Mantua linnas ja selle ümbruses. Tegelasteks on Mantua hertsog; Rigoletto (hertsogi õuenarr); Gilda (Rigoletto tütar); krahv Monterone; õukondlased: Marullo, Borza, Krahv Ceprano; bandiit Sparafucile; bandiidi õde Maddalena; gilda teenijanna Giovanna. I vaatluses toimub õueball Mantua Hertsogi juures. Hertsog on armuseikleja ja kergemeelne elunautija, kellele on silmahakanud võluv tundmatu neiu, keda ta kohtas kirikus. Ballil on hertsogi kaaslaseks tema õuenarr Rigoletto, keda ei armastata ning keda peetakse õelaks, kuna ta on terava keelega ning paljastab õukondlaste pahesid. Rigolettole plaanivad õukondlased kätte maksta ning plaanitakse röövida tema armuke, keda ta kuulduste järgi varjab linnaäärses majakeses. Rigoletto ...
Romantismi klassikalise, konservatiivsema suuna esindaja. Mitmekülgne muusik: helilooja, dirigent, pianist, muusikaelu korraldaja ja suunaja. 1829. a. kõlas Berliinis Mendelssohni initsiatiivil ja dirigeerimisel, ligi 100 aastat pärast teose valmimist, Bachi Matteuse passioon. 1842. a. püstitati Mendelssohni eestvedamisel Leipzigis Bachi ausammas, Mendelssohni dirigenditöö eesmärk oli nii suurte eelkäijate (Bachi, Händeli, Viini klassikute, Schuberti) kui kaasaegse muusika propageerimine. Mendelssohni loomingut iseloomustab toetumine klassikalistele eeskujudele. Teda on mõjutanud Händeli ja Bachi kontrapunktistiil, Haydni ja Mozarti muusika vormiselgus ja tasakaalustatus, Schuberti laululisus, Weberi rahvalikkus. Mendelssohni muusikas on tunda mitmetele kaasaegsetele heliloojatele (Spohr, Moscheles, Hummel) sarnaseid stiiliomadusi. Neid muusikuid tundis ta ka isiklikult.
· jõudis oma stiilis kõrgrenessansliku vormiselguseni Josquin Desperez(u 1440-1521) · kõrgrenessansi suurim helilooja · sündis Põhja-Prantsusmaal · alates 1459a. tegutses Itaalias Milano katedraalilauljana · vanaduspäevad veetis vaimulikuna Conde katedraali juures ( seal ta ka suri ) Looming · kokku säilinud umbes 20 missat, 100 motetti ja 70 ilmalikku laulu · iseloomulik harmooniliselt tasakaalustatud ja selge vorm · muusika väga isikupärane, emotsionaalne, vaba ning uudne · nn "nootide valitseja" st, et tema valitses noote mitte noodid ei valitsenud teda · üks kuulsamaid motette on "Ave Maria... virgo serena" · sümmeetriline ja ideaalselt tasakaalustatud vorm · peenetundelisus · missad suhtelistel konservatiivses laadis, kasutatud enamasti mõnda ilmalikku laulu cantus firmus' ena · motettides väljendab end vabalt ja uudselt, andes eeskuju kogu 16. sajandile
Tallinna Liivalaia Gümnaasium Kontserdi Ülevaade Karel Tõnson 11C Klass Tallinn 2009 Minu veetlev leedi Osades: Eliza Doolittle Janne Sevtsenko Henry Higgins Rene Soom Kolonel Pickering Väino Puura Mrs Higgins Tiiu Laur Mrs Pearce Helgi Sallo Alfred Doolittle Madis Milling Harry Aare Kodasmaa Jamie Rostislav Gurjev Mrs Hopkins Kai Parmas Mrs Eynsford-Hill Anu Arendi Freddy Eynsford-Hill A. Ermel Zoltan Karpathy Tõnu Tamm Kõrtsmik Kalju Karask Lord Boxington Olev Kriisa Leedi Boxington Ülle ...
Tallinna Liivalaia Gümnaasium Kontserdi Ülevaade Karel Tõnson 10C Klass Tallinn 2007 Don Quijote Osades: Don quijote Viktor Fedortsenko Sergei Fedossejev Sancho Panza Juri Jekimov Vladimir Klepinin Dulcinea Glaudia Laus Kaja Kreitzberg Sanna Kondas Marina Chirkova Quiteria Marina Chirkova Luana Georg Galina Laus Marika Muiste Anastassia Savela Basilio Vladimir Arhangelski Anatoli Arhangelski Aleksandr Prigorovski Maksim Tsukarjov Mercedes Galina Laus Kaja Kreitzberg Kaire Kasetalu Marika Muiste Urve-ly Voogand Satu-Ludmila Pussinen Espada Anatoli Arhangelski Andrei Mih...
Louis Hector Berlioz (1803 1869) Mari Press Kar in Kar ro 11c Kes ta oli? prantsuse romantiline helilooja silmapaistev kriitik Lapsepõlv Pärit väiksest provintsilinnast GOTE SAINT-ANDRE'st Isa oli elukutselt arst, armastas kirjandust Õppis varakult erinevaid instrumente Aastal 1821 sõitis Berlioz Pariisi, et õppida isa soovil arstiks Berlioz jättis meditsiini õpingud konflikt vanematega, materiaalsest toetusest ilmajäämine, aineline puudus, võlad 1826.a läks üle konservatooriumi Pereelu 1833.a. abiellus ta H. Smithsoniga Pärast kuus aastat kestnud suhtelist rahulolu järgnesid pidevad lahkhelid Naine jääb haigeks, halvatuks ja sureb 1854.a Abiellub taas, naine sureb Ainus poeg hukkub merel Uudse helikeele tõttu ei olnud Berlioz oma kodumaal eriti hinnatud ei helilooja ega ka pedagoogina pidi leppima raamatukoguhoidja ametiga Elatusraha tuli juurde teenida muusika-ajakirjanikuna Ko...
holzhausenis, 2005) ja Tallinna Muusikakeskkooli süfooniaorkestrit. Aastast 2005 on Mihhail Gerts Eesti Rahvusmeeskoori dirigent ja peadirigendi assistent. Kava oli koostatud traditsiooniliste printsiipide järgi, nii, et siis kuulsin avamängu, instrumentaalkontserti ja teises pooles sümfooniat nn peateost. Kava oli paika pandud kaha- neva kronoloogia alusel, alustades kõige uuemast ja lõpetades vanima teosega. Kava algas populaarseima ja enim esitatud eesti sümfoonilise muusika tippteos Tormise Avamäng nr 2-ga. Löökpillide ja keelpillide kooslus pakkus suurt rahulolu ja see sobis hästi algusesse, see äratas kuidagi ülesse ja andis positiivse laengu edasiseks kontsertiks. See oli väga energiline ja oli näha, et selle nimel on palju vaeva nähtud. Esitus oli minu arust meeletult hea. Rudolf Tobiase kantaat "Johannes Damaskusest" on kirjutatud sega- ja meeskoorile, viiele solistile, orelile ja orkestrile. 1897
RETSENSIOON ,,London-New York" Kontsert leidis aset EMTA kammersaalis, kesklinnas, kolmapäeval, 15. Veebruaril, 2011, kell 18.00. Esinejateks olid Martti Raide saateklassi üliõpilased. Kontsert oli tasuta. Kokku esines 8 paari ning igas paaris oli üks vokalist ja teine klaveril saatja. Lauldi laule nii inglise kui ka ameerika heliloojatelt. Kõige esindatum helijooja oli Benjamin Britten. Esitati ka teoseid Gian Carlo Menottilt, Ralph Vaugh-Williamsilt, Andrew Lloyd Webberilt, Samuel Barberilt, George Gershwinilt ja teistelt. Kuna tegemist oli õpilaskontsertiga, siis minu meelest said enamus väga hästi hakkama. Eriti tüdrukud, sellepärast, et tütarlastel oli hääl kõrgem, see oli selgemini kosta ning ka diktsioon oli paremini arusaadav. Paarist noorhärrast, Ott Kasest ja Grigori Seliverstovist polnud kahjuks üldse aru saada, mis keeles nad laulavad, isegi, kui teadsin, et selleks keeleks on inglise keel. Kõige paremad paarid minu meelest...
Sergei Prokofjev (1891-1953) Elulugu Sergei Prokofiev oli vene helilooja, kes on tuntud omapärase muusikalise stiili poolest. Sündis 23.04.1891 aastal Sontsovkas(praegu Ukraina). o Tema isa Sergei Alekseevich Prokofiev oli põllumajanduslik insener.Ema Maria oli hästi haritud naine,kes oskas o hästi klaverit mängida.Ta oli poja suur mõjutaja. o Sergeil oli õnnelik lapsepõlv.Enne Sergeid,oli vanematel kaks tütart,kes surid imikueas. Esimesed lomekatsetused tegi ta 5-aastasena.Teda peeti imelapseks. o Oma esimesed 13-st aastat veetis mõisas,kus nautis kõiksugu privileege. o Muusikatunde hakkas ta võtma alles seitsme aastaselt.Teda ei sunnitud klaverit mängima,ta ise oli öelnud,et o klaver on kui tema parim sõber. o Üks kord aastas viis ema oma pere Moskvasse või Sankt Peterburgi ,kus nad käisid alati oopereid vaatamas. 1904 aasta kevadel otsustas Sergei ema,et poeg ei saa Sontsovkas oma karjääri...
Harry Olt on Eesti muusikateadlane ja helilooja. Sündis 26. aprillil 1929 Rakvere lähedal, Porkuni vallas Kadila külas talupoja peres. Aastast 1944 elab Rootsis. 1945-47 õppis Arvika Kõrgemas Muusikakoolis, edasi 2 aastat Stockholmi erakonservatooriumis klaverit ja muusikateooriat. 1949-52 eravisiidiliselt Olaf Rootsi juures dirigeerimist ja repititsiooni ja 1959-62 Eduard Tubina juures kompositsiooni. 1955-57 ja 1959-62 täiendas end Uppsala Ülikoolis. 1953-57 andis eratunde ja 1959-st oli aasta aega Stockholmi Muusikakooli juhatajaks. 1960-64 oli Rootsi Raadio muusikasaadete toimetaja. 1960'tel kujunes peamiseks Eesti ja Rootsi kultuuri vahendajaks. Ta on korraldanud palju kontsertreise, seminare ja konverentse. Tema kaasabil ja vahendusel jõudsid Rootsi Estonia teater, Hortus Musicus, Riiklik Akadeemiline Meeskoor, Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja palju teised. Tema loomingusse kuulub näiteks lasteooper ,,Reinuvader Rebane", k...
Richard Wagner: Saksa, sündis Leipzigis. Varajane huvi kirjanduse ja teatri vastu, proovis näidendeid kirjutada. Õppis muusikat Leipzigi ülikoolis, loomingus Beethoveni,Mozarti,Weberi mõjud. Kirjutas esimese ooperi ja libreto ning ooper kujunes tema loomingus juhtivaks. Töötas koormeistrina Würtzburgis, muusikadirektorina Magdeburgis, 2 a kapellmeistrina Riias,kus dirigeeris oopereid ja sümfooniakontserte. Veetis aega Londonis,Pariisis,Berliinis. Töötas Dresdeni ooperiteatri kapellmeistrina, põgenes Liszti abiga Zürichisse,kus elas 10 a. avaldas seal esseesid. Unistas ideaalsest ooperimajast ja 1876 avati spets.tema ooperite esitamiseks Festspielhaus. Pärast surma orgunnis naine festivale. Oli suurim ooperireformaator-muusika,tantsu,draama,poeesia süntees. Peategelased traagilise saatusega õilsad kangelased. Eeskujuks harmoonias Liszt,orkester 4-kordne. Lauljatelt nõudis uutmoodi laulmis-ja näitlemisstiili. Lauljal pidi olema tugev välj...
LOOMING: 1890 aastad on helilooja loomingus õitsenguperiood, mil kujunes välja temale ainuomane helikeel. Klaverimuusikas ilmnes uus muusikaline väljenduslaad kõlaregistrite peenekoelises kautamises, faktuuri mitmeplaanilisuses, harmoonilisse tausta peidetud meloodilistes liinides, mitmesuguste arpedzode ja passaazide kopleksides. Tähelepanu on rikkalikel kõlavarjunditel. Debussy klaveriteosed moodustavad sellele instrumendile 20 saj algul kirjutatud muusika kullafondi: ,,Prelüüdid", ,,Lastenurk", ,,kujundid". Uus väljenduslaad kandus üle ka Debussy sümfoonislistesse teostesse. (,,Fauni pärastlõuna", ,,Nokturnid", ,,Meri") 3. Claude Debussy üks looming? Tal oli ainult üks ooper ,,Pelleas ja Melisande". See oli Maeterelincki draama järgi. Selles ooperis loobus ta nii numbriooperist kui ka Wagneri põhimõtetest. Ka ei arendanud ta kategooriatena Inimene, Surm, Armastus, saatus. 4. Maurice Ravel (1875-1937)
Igavene armastus Film ,,Igavene armastus" räägib Saksa helilooja L. van Beethovenist. Selles filmis jutustatakse tema dramaatilisest ja väga raskest elust. L. Van Beethoven kuulus ka Viini klassikute sekka. See film jättis mind suhteliselt külmaks, sest oleks tahtnud näha rohkem tema lapsepõlve elu, mitte nii palju armastust ja naisi. Filmis oli ka häid külgi. Näiteks oli väga hästi näidatud kuidas Ludwig van Beethoven kurdistus ja miks. Kohati oli ka väga hästi välja toodud, kust L. Van Beethoven inspiratsiooni sai. Film kajastas hästi L. Van Beethoveni ümber keerlenud naistest. Neid oli umbes 3-4 naist. Kuid mina arvan, et ta ei olnud perekonna loomises ja koos hidmises eriti hea. Talle oli antud suur helilooja anne ja oleks pidanud rohkemteoste kirjutamise peale mõtlema. L. Van Beethoveni elu mõjutas liigagi palju, tema muusikat. Mõnes nõttes see oli hea, sest hingevaludest ja rõõmudest sündi...
Koit Toome- Jaak Joala lauldud laule Sügav kummardus õpetajale. Mina käisin 26. novembril Põlvas Koit Toome kontserdil. Koit Toome laulis Jaak Joala laule. Teda saatis akustilisel kitarril Jorma Puusaag. Enamus laulud olid eesti keelsed. Kuid üks laul oli ka vene keeles. Kondserdi õhkkond oli väga mõnus ja hubane. Kontserdikava oli ka hea ülesehitusega. Koit Toome on Eesti üks tuntumaid poplauljaid ja muusikanäitlejaid. Teda on õpetanud Jaak Joala ja Kare Kauks jt. Laiema avalikkuse ette jõudis Koit Toome 1995. aasta alguses koos Sirli Hiiusega, kellega moodustati duo Code One. Mõned selle duo laulud on ka eesti popmuusika kullafondis ("On küll hilja", "Sellest saab meie suvi", "Vikerkaar", "Nüüd võin taas"). Toome on ka Eurovisiooni lauluvõistlusel, kus ta sai 12. koha. Ta on osalenud ka väga paljudes muusikalides nt.( Chess, West Side Story). Koit on võitnud ka telesaate ,, Tantsud tähtedega". Koidu ...
a) Soul-muusika 1) Motown sound (Detroit) 2) Memphis sound 3) Atlantic sound b) Funk-muusika PSÜHHEEDELIA a) Hard Rock 3 Popkümnendi üldiseloomustus: Optimistlikkümnend Payola skandaal, altkäemaksud raadiotes (1960), näitab muusikatööstuse ebaausat palet. Rockmuusika teke, selle vastandumine popmuusikale. Varem suhteliselt ühtne popmuusika killustus paljudeks stiilideks. "Sõnumiga" muusika ehk vastandkultuuri laulud 60ndate teisel poolel. Muusika, mis kätkes endas kriitikat ühiskonna aadressil. 4 Merseybeat'ile oli iseloomulik: · vokaalharmooniad · stabiilne ja suhteliselt kiire rütm ehk biit · uus kõla, milles puudus esituse virtuooslikkus (oluline pigem ansambel kui niisugune) · kõige olulisem instrument oli rütmikitarr · armastuslauludes oli vähem sinisilmset lüürilisust, rohkem noortepärast realismi ja
september 1945 New York) oli ungari helilooja, pianist ja etnomusikoloog. Ta sündis Nagyszentmiklósis (tollal Austria-Ungari, nüüd Rumeenia). Pärast isa surma 1888. aastal kolis ta koos emaga Nagyszöllösisse ja seejärel Pozsonyisse.Algselt õpetas teda ema. Ta õppis alates 1899. aastast Budapesti muusiikaakadeemias klaverit ja kompositsiooni. Õpingute ajal kohtus Zoltán Kodályiga, kellega koos ta kogus rahvamuusikat. Bartókit mõjutas Richard Straussi muusika. Ta on kirjutanud ooperi "Hertsog Sinihabeme loss", kaks balletti, klaveri- ja viiulikontserte, koori- ja kammermuusikat. Kompositsioneerides hakkas Bartóki mõjutama Stravinski ja Schönbergi loomingud, mõned tema kõige keerulisemad muusikad kahe viiulil 1921-2. aasta Soaadid. Samal ajal oli ta omandanud rahvusvahelise lugupidamise: tema teosed olid avaldatud Universal Edition-is ja teda kutsuti üles mängima neile kogu Euroopas. Ta oli nüüd hästi tuntud ka kodus
lavaversioonidest. Kokku loetakse lavamugandusi kolmekümne ringis, lisaks filmid, balletid, teleseriaalid, koomiksid. Tallinnas etenduv The Phantom of the Opera on üks varasemaid ingliskeelseid ,,Ooperifantoome". Esimeste seas on ka 1976.a inglise näitekirjaniku ja teatridirektori Ken Hilli oma, mis pärast avaetendusi unustusse vajus kuni aastani 1984. Siis toodi publiku ette uus versioon, mille sõnad olid Hilli, muusika Verdi, Gounod', Offenbachi jt oma. Seda nägi ka Andrew Lloyd Webber. Räägiti, et Webber toob koos Hilliga ,,Ooperifantoomi" välja West Endis. Seda ei juhtunud. 1986 esietendus Londonis ja 1988 New Yorgis Webberi enda ,,Ooperifantoom". Hilli versioon tuuritas aga esmalt USAs ning teeb seda maailmas tänaseni. 1980ndate keskel lõpetasid oma ,,Ooperifantoomi"ameerika helilooja ja luuletaja Maury Yeston ning liberist Arthur Kopit, kes kavatsesid muusikali etendada Broadwayl. Kuna
Nagu eelnevalt räägitud tekkis tõsine huvi astronoomia ja selle seostamise vastu muusikaga Urmas Sisaskil varakult. Jäneda lossitornis paikneb tema muusikatähetorn-planetaarium, kus on hilistel öötundidel valminud tähistaevast vaadeldes ning hiljem saalis klaveril muusikat üles kirjutades enamik tema teostest, suur osa tema heliloomingust. Tema loomingu tugisammas on Universumi klaviatuurist, kuhu ta saab mahutada kõik taevased tiirlemised-pöörlemised. 1994. a. sai valmis Jäneda muusika tähetorn, mis on tänaseks võetud Eesti Kontserdi nimekirja. Sisaski looming on siiski lai, esindatud on mitmed zanrid, ta on kirjutanud a capella koori-, kammer- ja orkestrimuusikat (valminud on isegi mõned teosed lastele). Suur osa tema loomingust on seotud just tähistaevaga, see kajastub juba tema esimestes suuremates teostes: "Tähistaeva tsükkel" klaverile, 1987; "Plejaadid" klaverile, 1989; "Linnutee galaktika" kahele klaverile, 1990; "Andromeeda
Retsensioon Käisin 25. märtsil 2009.a. kuulamas Eesti Rahvusmeeskoori (RAM). Kontsert toimus Paide Kirikus. RAM esitas kontserdil vaimuliku muusikat, mille pealkirjaks oli ,,De profundis". Laval oli 48 lauljat, neljas häälerühmas. I tenor, II tenor, bariton ja bass. Lisaks veel koori dirigent Risto Joost kes on õppinud koori- ja orkestridirigeerimist ning laulmist Eesti Kunstide ja Muusika Ülikoolis. Ta on juhatanud mitmeid väga tuntuid muusikakollektiive. Lisaks on ta veel ise laulja (kontratenor). Löökpillidel Margus Vaht ja orelil Ene Salumäe kes oli ainuke naine karja meeste seast. Kontsert algas looga ,,De profundis" / ,,Sügavusest hüüdsin", mis oli ühtlasi ka kõige võimsam lugu. Selles loos oli kuulda mõnusat crescendot-muusika tugevnemist ja diminuendot- kahanemist. Eriti meeldis selles loos kuidas meeskoori bassid laulsid. Nad ulatasid
Heliloojad pidid oskama kirjutada erinevat muusikat (teatri-, kiriku-, kodumuusika jm). Uued jooned muusikas: · Heakõlalise renessanss-muusika asemel eelistati pingelist, kontrastset muusikat · Muusikas kajastati inimlikke tundeid · Tekkisid uued muusikaliigid: ooper, oratoorium, kantaat; hakkas arenema ansambli- ja orkestrimuusika · Kontsertlik muusika vajas õppinud pillimehi ja lauljaid professionaalsed muusikud · Eesmärgiks sai teksti edasiandmine muusikaliste vahenditega · Polüfoonia kõrval muutus olulisemaks homofooniline muusika Muusika loomise aluseks sai barso continou (it.k. ,,katkematu bass") tehnika. Bassipill (näiteks tsello) mängis bassimeloodiat ja harmooniapill (näiteks klavessiin või orel) saateakorde; nende tausta mängis(id) meloodiapill(id)
,,La Traviata" Kolmapäeval, 30.aprill, käisin Estonia teatris vaatamas G. Verdi ooperit "La Traviata". Tegemist oli minu esimese ooperikülastusega. Ja üllatuslikult väga positiivse elamusega. Ooper kestis koos vaheaegadega 3 tundi, lauldi itaalia keeles. Osades Irina Dubrovskaya (Violetta), Helen Lokuta (Flora), Urmas Põldma (Alfredo), Ülle Tundla (teenijanna Annina), Aare Saal (Alfredo isa Georges), Andres Köster (Gaston), Voldemar Kuslap (parun Douphal), Priit Volmer (markii d'Obigny), , Rostislav Gurjev (Violetta teener), Mart Laur (doktor Grenvil),Igor Tsenkman (komissionäär). Balletisolistid olid Galina Lau ja Andrei Mihnevit. Ballikülalisteks rahvusooperi koor ja balletiartistid. Orkestri dirigent oli Erki Pehk. Ooperi tegevus toimub Pariisis, kus tähistatakse kurtisaan Violetta Valery tervenemist raskest haigusest. Külaliste seas on ka äsja provintsist naasnud infantiilne noor aadlik Alfr...
Ooper,,Tuhkatriinu" Käisin 15. mail Estonia kontserdisaalis vaatamas Gioachino Rossini ooperit ,,Tuhkatriinu". See on muinasjutt Tuhkatriinust, kelle unistused kõigi takistuste kiuste ühel heal päeval täituvad. Dirigendiks oli Jüri Alperten (Eesti Muusikaakadeemia õppejõud), Angelina ehk Tuhkatriinu rollis oli Helen Lokuta, printsi mängis Juhan Tralla, tema kannupoissi Aare saal ning Don Magnificot, Tuhkatriinu kasuisa, mängis Rauno Elp. Veel olid osades Kristina Vähi, Juuli Lill(metsosopran), Mart Laur ning veel paar vähe tähtsamat tegelast. Lugu oli küll Tuhkatriinu muinasjutt, kuid üsna oluliselt moonutatud. Põhimõtteliselt oli Tuhkatriinu endiselt vaena kolmas õde, keda sunniti kodus kõike tegema ning kellele ei antud mingeid õigusi. Kui ma õigesti mäletan, siis muinasjutus oli Tuhkatriinut aitavaks tegeleaseks tema ristiema vaim, ooperis oli selleks tegelaseks aga hoopis printsi Mentor. Tuhkatr...
Mina ja viis klassikalise muusika ajastut Klassikaline muusika polnud minu jaoks küll päris võõras mõiste aga olin ja olen sellest siiamaani väga kauge. Muidugi olin ma kuulnud Bachi, Vivaldi ja Beethoveni kuulsamaid teoseid aga see oli ka kõik. Nüüd on asjad veidi muutunud, olen palju rohkem klassikalise muusikaga kursis ja teen ka rohkematel lugudel vahet, mis on positiivne ja avardab oluliselt silmaringi. Keskaeg Muusika oli tugevalt kirikuga seotud, ideaaliks oli vaimulik ühehäälne saateta koorilaul.
maailma ooperiteatrites, ka Kuressaare Ooperpäevadel 2008.aasta suvel. 4. Impressionismi põhimõtted kunstis: kunstnike taotlus oli väljuda umbsest ateljeest loodusesse ning jäädvustada lõuendile oma mulje ümbritsevast valguses ning varju värelusi, värvide muutusi päeva kulgedes jm. Suur tähtsus oli pooltoonidel ja nüanssidel. Impressionismi põhimõtted muusikas: muusika keskendub hetke ilu nautimisele; orkestrikäsitluses oli peatähelepanu detailidel ja peentel nüanssidel; kindlate piirjoontega meloodia asendub sageli kooskõladega, selgepiiriline vorm kooskõlade vaba voolavusega (improvisatsioon); huviorbiiti tõusid funktsionaalse harmoonia asemel pentatooniline laad, täistoonlaad ning polütonaalsed kihistused. Impressionistid kirjutasid palju programmilist
Laule on Tõnis Mäel sündinud neljakümmne ringis, nende hulgas kargeid ballaade, valusaid bluuse, käredaid rokilugusid. Neis väljendub soov, et armastaksime ja hoiaksime tõelisis väärtusi- oma maad, kodu, sõpru. Ka laulutekste on ta ise kirjutanud, kuid on kasutanud ka tänapäeva poeetide luuletusi. Tõnis Mäe kõigis etevõtmistes on tunda oma joont, tugevat isikupära. Ta karedavõitu, mehise hääle tunneb ära sadade seast. Ta ei sea omaette eesmärgiks anda edasi muusika välist ilu, vaid püüab avada laulu hinge, luua tugevait karaktereid. Pinged ja vastuolud, traagilised ja dramaatilised kujundid saavad tema esituses tõepärase tõlgenduse. Ta on aus ja siiras kunstnik. Laval on ta liikuv , dialoog publikuga on sundimatu. Vajaduse korral mängib ta kontserditel kaasa kitarri, klaverit, suupilli.
"NAHKHIIR" Käisin 2008 aasta detsembris vaatamas Johann Straussi operetti "Nahkhiir". Helilooja: Johann Strauss Libreto autorid: Karl Haffner, Richard Genee Tõlkijad: Kulno Süvalep, Aivar Tommingas Lavastaja ja kunstnik: Mare Tommingas Muusikajuht ja dirigent: Hendrik Vestmann Dirigent: Lauri Sirp Näitejuht: Aivar Tommingas Koreograaf: Jelena Karpova Valguskujundajad: Mare Tommingas, Tõnu Eimra Osatäitjad: Urmas Põldma, Alla Popova, Karmen Puis, Angelika Mikk, Merle Jalakas, Atlan Karp, Jaan Willem Sibul, Mati Kõrts, Taisto Noor, Tõnu Kattai, Siiri Koodres, Aivar Tommingas jne. "Nahkhiir" on Johann Straussi üks menukaimaid operette, mis esietendus 1874. aastal Viinis. Tänu kaasahaaravatele tantsunumbritele, meeldejäävatele lauludele ja natuke naiivsele, kuid lõbusale sisule on "Nahkhiir" menukas veel tänagi. "Nahkhiire" peategelasteks on abielupaar Eisensteinid. Härra Eisenstein (Ur...
Sugar ehk dzässis ainult tüdrukud Ma käisin veebruaris klassiga Vanemuise suures majas muusikalil "Sugar ehk dzässis ainult tüdrukud''. Muusikal toimus kahes vaatuses ja kestis umbes kaks ja pool tundi. Muusikat mängis Vanemuise sümfooniaorkester, laulsid näitlejad ja Vanemuise ooperikoor, dirigeeris Tarmo Leinatamm ja muusikali lavastajaks oli Mare Tommingas. Muusikalis esitati orkestri- ja instrumentaalmuusikat. Esinesid solistid, ooperikoor, sümfooniaorkester ja isegi balletitrupp. Muusikalis oli paju tuntuid eesti muusikuid näiteks nagu Veiko Täär, Gerli Padar, Andero Ermel ja paljud teised. "Sugar" jutustab loo kahest muusikust, Joes'st ja Jerry'st, kes kabuhirmus pagevad Chicago gängsterite eest, sest nad sattusid pealt nägema üht verist mõrva. Esimeses vaatuses toimusid sündmumused Chicagos, kus saksofonist Andero Ermel ja kontrabassimängija Veikko Täär satuvad pealt nägema m...
Valgusajastu euroopas ei olnud õukond ja kirik enam määraval kohal. Arenes nooditrükindus,muusikaajakirjandus ja kriitika. Anti välja muusikaõpikud. Uus ajastus vabastas helilooja kiriklikust ja õukondlikust tellimusest, siis avanes heliloojal võimalus oma isikupäral särada lasta.tähtsustus helilooja vaba staatus. Uus muusika pidi olema lihtne, tasakaalustatud ja klassikaliselt selgete vormiskeemidega. Franz joseph haydn- pärit alam austriast rohrau külast tõllasepa perest. Isa laulis ja mängis harfi. Haydn õppis klaviiri ja viiulimängu. Õppis toomkoolis 10 aastat, lahkus häälemurde tõttu. Ta polnud nõus õppima vaimulikuks, jäi rahalisest toetusest ilma. Kutsuti kapellmeistriks vürst ezsterhanzy õukonda. 90 ooperit, 104 sümfooniat, üle70 keelpillikvarteti,24 ooperit. Londonis tohutu edu
aastal. Aastast 1904 esines Lüdig abikaasa Mathilde (sopran) saatjana nii Venemaal kui Eestis. I maailmasõja ajal teenis Lüdig Peterburi sõjaväeorkestris. 1918. aastal tuli Martin Lüdig Tallinna ja töötas aastail 1918-1924 Kaarli kiriku organistina. Ta osales Tallinna Kõrgema Muusikakooli asutamises ning oli aastail 1919-1923 selle direktor ja 1920- 1922 oreliõpetaja. Samal ajal jätkas ta ka kontserditegevust organistina ja dirigendina. Ta oli osaühisuse "Esto-Muusika", samuti muusika kuukirja "Helikund" üks asutajaid. 1920. aastatel käis Lüdig koos abikaasaga kontserdireisidel Saksamaal ja Prantsusmaal. 1925-1928 elas ta Argentiinas, kuhu läks soodsamaid töötingimusi otsima. Paraku ei osutunud kuuldused sealsest organistidepuudusest tõeks. Algul pidi ta teenima vaid kõrtsipianistina, hiljem sai tööd Buenos Airese saksa meeskoori juhina. 1929. aastal tõid aga halvenenud tervis ning koduigatsus Lüdigi Eestisse tagasi
rahvamuusikat kuulata. Ikka kuulad mõnda head tänapäevast pop- laulu. Aga kas tõesti eesti rahvamuusika on hääbumas? Minu arvates ei ole see sugugi nii. Inimesed hakkkavad kuulama taas rahvamuusikat, mis on edasi arenenud ja tehtut kommertslikumaks ja lihtsamaks, võib-olla moodsamaks. Näiteks üheks kindlaks rahvamuusikaga tegelevaks bändiks on Metsatöll, juba nende lavaline väljanägemine annab aimu rahvuslikkusest, nad kasutavad isevalmistatud muusikainstrumente. Nende muusika läheb küll raskema muusika alla, aga nende laulude sõnad on rahavamuusikasugemetega, värsijupikesed, sajatused. Mehed on laval karmid, kes pole neid kuulanud, ei oska aimatagi, mis nende muusika sisu tegelikult on. Rahvamuusikas tulevad uued tänapäevasemad teemad, muutub küll see algne ehtne rahvamuusika vorm, aga idee kui selline ja sõnum jääb samaks. Vägilased on üks edukamaid eesti pärimusmuusika kapelle. Nad segavad enda teostes rahavaluulet reggae, ska ja popiga. Nad teevad
Ferenc Liszt (1811-1886) Anu-Mai Lillo Ferenc Liszt oli ... · ajastu suurimaid pianiste · viljakas helilooja · pedagoog · muusikakirjanik · dirigent · organisaator · kunstilise tõe eest võitleja Liszt oli ... · pikk ja kõhetu · kahvatu näoga · suurte merevee värvi rohekate silmadega · kõnnak oli tal ebakindel · rääkis ta kiiresti ja katkendlikult · arvamust väljendas kindlalt · kirglikult arendas oma mõtteid Lapsepõlv · 1819. aastal viis isa Ferenc'i tuntud Viini klaveripedagoogi Czerni juurde · Czerni ei saanud varjata oma hämmastust, sest noor Liszt mängis lehest võõraid kompositsioone nagu oleks ta neid juba kaua harjutanud · Lisaks sellele oli ta veel suurepärane improvisaator Viinis · Isa oli kogunud väikese rahasuma, et pojale haridust anda · Raha jätkus aga vaevalt elamiseks · Czerni ja Salieri õpetasid noort Liszti te...
Tuhkatriinu toimus 14.novembril Rahvusooper Estonias. Osades olid:*Angelina(tuhkatriinu)-Helen Lokuta-sündis 12.aprill 1975. aastal Tartus ja on eesti ooperilaulja(metsosopran).Ta on õppinud Karlsruhe Muusikakõrgkoolis (2000.a) ja aastal 2001 Karlsruhe Ooperikõrgkoolis.Aastal 2002 lõpetas ta Eesti Muusikaakadeemia laulmise eriaalal, õpetajaiks Pille Lill ja Tamara Novitsenko.Hetkel õpib ta Eesti Muusikaakadeemia magistrantuuris, juhendajaks Jakko Ryhänen.Aastast 2001 on ta Rahvusooper Estonia vabakutseline solist ja aastast 2006 koosseisuline solist.Aastal 1994 võitis ta Eesti noorte lauljate konkursil I preemia.Aastal 2002 osales Eesti noorte interpreetide lauluvõistluse "Con brio" finaalis. *Tisbe,Don Magnifico tütar-Juuli Lill-on eesti ooperi- ja kammerlaulja (metsosopran).Ta on Rahvusooperi Estonia solist.Juuli Lill on klaasikunstnik Ivo Lille tütar.Juuli Lill on abielus ooperilaulja Andres Kösteriga ja neil on poeg Julius. *Don ...
Muutunud oli publiku muusikakogemus. 18. sajandi esimesel poolel olid ühiskonnas alanud olulised sotsiaalsed muutused ning kodanliku publiku eelsitused tõrjusid aegamisi kõrvale õukondliku muusikamaitse. Prantsuse revolutsiooni aegadel said need muutused määravaiks Euroopa kõigis suuremates muusikakeskustes. Valisin selle teema, sest minu meelest ei ole Beethovenile võrdset heliloojat. Tema muusika on ülev ja dramaatilise väljendusega. Ka Beethoveni elulugu on huvitav, sest hoolimata raskest saatusest suutis ta luua suurepärast muusikat. Selles töös vaatlen lähemalt Beethoveni lapsepõlve, millest on vähe teada; peatun tema elulool; kujunemisaastail ja loomingul. Beethoveni elu Ludwig van Beethoven sündis 1770. aastal Bonnis, aasta pärast Napoleoni sündi.Beethoven oli Saksa helilooja, kes suurema aja oma loomeperioodist elas Viinis, kus sai esialgu kuulsaks pianistina
Ma arvan, et publik jäi kontserdiga samuti rahule, kuid väikestel lastel, kelle õde või sugulane laval laulis, muutus enesetunne pärast paarikümmet minutit rahutuks, nad hakkasid oma vanemate süles siplema ja tõmbasid aegajalt publiku tähelepanu lavalt endale. Lõppkokkuvõtteks ei kahetse ma kohe kindlasti, et ma sellele kontserdile läksin, sest tore oli kuulata eesti keelseid laule ning näha ka välismaist koori. Selline ühistöö näitab, et muusika ühendab erinevaid piirkondi ning isegi, kui keelt ei mõisteta, tehakse lauldes üksteisele vajalikud asjad selgeks.
"Pildid rahva elust" "Norra tantsud" "Pulmapäev Trolldhaugenis" "Mööda kaljusid ja fjorde" "Pöialpoiste rongkäik" "Peer Gynt" "Sigurd Jorsalfal" Sibeliuse loomingu üldiseloomustus: Loomingus on palju ajaloolisi teemasid (muistendid ja saagad). Põhjamaiselt karge ja südamlik, kasutab Soome rahvaviise. Muusika on programmiline ja sümfooniline. Suursuguselt tõsine. Sibeliuse loomingu loetelu: 7 sümfooniat sümfoonilisi poeeme (Kullervo, Finlandia, Saaga) viiulikontsert E-Moll palju orkestripalu küllaga koori- ja soololaule ning lavamuusikat Võimas rühm: Oli ajajärgu kõige demokraatlikum muusikaline rühmitus. Sai alguse A. Dargomõzki
rahvalaulu muutumisele taas meie muusikaliseks emakeeleks. Nagu ta hiljem on tunnistanud, teadis ta juba artiklit kirjutades, et see jääb utoopiaks. Samas rõhutab ta aga, et ainus võimalus regivärsilise rahvalaulu edasikestmiseks on selle aktiivne kasutamine, ka professionaalses muusikas. 1969. aastast on Tormis vabakutseline helilooja. Eesti koorimuusikas on Tormise loomingu tähtsust raske ülehinnata - aastakümneid on ta olnud selles valdkonnas sõltumatu liider. Pikka aega oli tema muusika peaesitajaks RAM. Väga palju esitati Tormise loomingut just oma kõrgperioodil, 1960.-1970. aastatel, mil Gustav Ernesaksa juhitud kooril oli kanda suur roll vastupanus nõukogude ideoloogiale. Hiljem on Tormise teoste hinnatuimaks esitajaks ja salvestajaks olnud Tõnu Kaljuste juhitud Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Viimastel aastakümnetel on Tormisest kujunenud üks tunnustatumaid ja põnevamaid koorikomponiste kogu maailmas, kelle helikeele on eeskujuks võtnud paljude maade heliloojad.3
1637.a. avati Veneetsias esimene ooperiteater. Kujunes välja kaks barokkooperi koolkonda: Veneetsia ja Napoli. Veneetsia ooper oli dramaatiline ja vaatemänguline. Ooperis palju tegelasi, lavaefektid, süzee pärit mütoloogiast. Napoli koolkond keskendus muusikale ja laulule, mille ideeks oli kõrge laulukultuur. Draama jäi siin tagaplaanile ning lavategevus oli napp. Barokkooperit iseloomustab: · Hiilgav õukondlik lavateos · Toretsevad kostüümid ja lavadekorasioon · Muusika oli ainuvalitseja, tekst ei olnud oluline · Pealiskaudne väline hiilgus oli ühendatud sügava väljendusrikkusega · Numbriooper · Rohkelt tantsunumbreid · Tegelaskujudeks rikkama klassi esindajad või antiiksete müütide tegelased Instrumentaalmuusika, tähtsamad instrumentaalvormid 17. sajandi alguse pillimuusikas oli suurimaks sündmuseks viiuli esile kerkimine ansambli ja soolopillina. Viiuli kiire tõus oli seotud kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas.
Oopereid läbib mõte armastuse, headuse ja valguse jõust, mis muudab inimese suuteliseks võitma saatuse salakavalaid sepitsusi ja iseenda nõrkusi Mozarti ooperid on vormilt veel numbriooperid Neis on tähtis koht aariatel ja ansamblitel Suur viisirikkus ja ilmekus muutis paljud neist üldrahvalikult populaarseiks Mozartit peetakse nüüdisaegse instrumentaalkontserdi loojaks. Mozart oli üks maailma suurimaid heliloojaid ja inimeste hinges elab tema ja ta muusika veel edasi aastasadu ja tuhandeid Mozart suri 5.detsember aastal 1791 Viinis
Rüütlikultuur keskajal Rüütlid olid keskajal eksisteerinud sõjamehed, keda värbasid ülikud ja muud kõrgel positsioonil olevad inimesed enda kaitseks. Rüütlite kohustuslikku arsenali kuulus alati hobune, raudrüü ja relv. Nad vandusin oma isandale truudust ja vastutasuks kaitse eest said nad maad (st feodalism). Rüütlikultuur sai alguse 15. sajandil. Kulus mitu sajandit stereotüüpsete rüütlite tekkeks õilsad härrasmehed. Rüütlid erinesid üksteisest varanduse ja võitlusoskuste poolest, mis andis neile ühtekuuluvustunde, millest edaspidi hakkasid tekkima rüütliordud. Rüütliks olemine ei tähendanud üksnes võitlusi ja jahiretki rüütel pidi olema rüütellik. Head näited rüütlikirjandusest on "Kuningas Artur", "Tristan ja Isolde". Zanrit iseloomustab kurtuaasne ja ilmalik kirjandus, enamasti rahvaluulest lähtuv, kuid aadliseisusele mõeldud kirj...
Amadeus Film Amadeus räägib Wolfgang Amadeus Mozarti eluloost. Wolfgang Amadeus Mozart elas aastatel 1756-1791. Ta oli imelaps, kes juba väga noorena kirjutas palju muusikateoseid. Filmi ei jutusta W. A. Mozart ise, vaid sellest räägib Antonio Salieri, kes oli Itaalia kuulus helilooja ja dirigent. Antonio Salieri kadestas Mozarti väga palju. Antonio Salierile ei meeldinud Mozart aga ta sai aru sellest kui geniaalne on tema muusika. Filmis on väga hästi välja toodud see, kuidas ta kadestab Mozartit ja tema muusikat. Salieri oli kõigeks võimeline, et Mozart kõrvaldada oma teelt. Mozarti on kehastatud filmis väga humoorika inimesena ja ta ei talunud solvanguid. Filmist Amadeus jäigi Mozartist kõige enam meelde tema naer. Film Amadeus algab sellega, et Antonio Salieri püüab võtta endalt elu. Ta viiakse haiglasse ja peale seda hullumajja, kus teda tuleb külastama preester
Mis mind veel ka üllatas oli see, et kontserdi algul ei olnud mingit avakõnet, vaid see toimus peale esimest lugu. Kuna ma istusin kõrvaltoas ei kuulnud ma midagi, millest Faust kõneles ning selle tõttu jäid mulle tundmatuks ka loode pealkirjad. Esimene lugu algas vaikselt muutudes aina rütmikamaks ja hoogsamaks. Sellisele ülesehitusele järgnes ka järgmine lugu. Mis minule sügava mulje jättis oli kolmas lugu, mis kandis vist nime Jõud ja vähk. Taaskord kostis muusika veidi vaiksemalt, kujutades endas vähki, muutudes aina suuremaks ja nii ka lugu rütmikamaks. Siis aga tuli mängu jõud, mis lisas loole tugevaid tundeid. Neljas ja viies lugu kõlas vaikselt, kuid samas tegemist oleks olnud nagu mingi detektiivi filmi taustalauluga. Viienda laulu puhul kostis Maria Fausti saksofonimängu väga vähe, ainult alguses ja lõpus. Peale viiendat mängu, mis lõppes vaibudes tuli pooletunnine paus. Minu
Giuseppe Verdi (1813-1901) Elu Verdi oli Tsaikovski ja vagneri kõrval 19 saj suurimaid ooperikirjutajaid. Ta sündis väikeses sitsiilia külas. Ta vanemad olid põlluharijad, kuid suured muuuusssika austajad. Tihti kogunesid nende koju ümbruskonna talupojad, iseõppinud muusikud ja musitseeriti koos. 8 aastaselt mängib ka Giuseppe spinetiga?, millele olid peale põletatud kiidusõnad ning võetud autoriõigused parandamise eest. Musikaalse hariduse omandas eraviisiliselt kuna teda konservatooriumisse vastu ei võetud.Esimesed palad 15 a. Isa ei tunnustanud poja soovi saada heliloojaks sest majapidamisse oli taarvis noort töömeest, kes võtaks selle üle. Verdi andekust märkasid teised, kes teda toetasid rahaliselt ja moraalselt. Verdi kolis kaupmehe poolt eraldatud väikesele pinnale at muusikale pühenduda. Töötas endunustavalt, peas vaid ooperiteemad. Jäi ka veidi isiklikku aega. Rahvuslike vabadusvõitluste aastail (kulminatsioon 1848 revulutsioon...
Ludwig van Beethoven Krislin Maansoo 10b Elulugu Ludwig van Beethoven on sündinud 17. detsember 1770. aastal. Ludwig van Beethoven oli saksa helilooja, aga ka üks Viini klassikutest. Beethoveni noorus oli karm, pere oli pidevalt majanduslikes raskustes. Beethoveni isa oli tema esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks ning püüdis temast teha imelast. Esmakordselt andis Ludwig kontserdi 7-aastaselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe Beethoveni loomeprotsess oli aeglasem ja vähem mahukas kui Haydnil ja Mozartil, kuid tema teosed on arendatumad ja pikemad . Iseloomulikeks joonteks on: selgelt välja joonistatud karakterid, jõulised filosoofilise alatooniga konfliktid, pateetilisus ja heroilisus. Teda peetakse oma aja üheksmuusikamaailma mässajaks. Kui kahekümne kahe aastane Ludwig van Beethoven 1792. aastal Viini asus, kogus ta kuulsust ennekõike kui ...
Ferenc Liszt (1811-1886) Elu Liszti peetakse üheks kõigi aegade suurimaks klaverikunstnikuks. Ta kodumaa ja päritolu üle vaidlevad ungari, saksa, prantsusmaa. Liszt sündisungari väikekülas. Muusikat armastavatele vanematele vaalmistas andekus rõõmu. Isa oli mõisnikuga heas suhtes ja sai klaverit kasutada. Pühendunult hakka s väike Liszt klaverit harjutama. Kohalik muusikaõpetaja andis aluse haridusele. Mõisnik maksis. 9 aastaselt esines avalikel kontserditel. Vanemad mõistsid et pojale hariduse andmiseks tuleb vahetada elukohta ja koliti viini. Mõisnike tutvuste kaudu hakkasid Salieri (kompositsioon) ja Czerny (tehnika) õpetama. Mõisteti et tegu on imelapsega ja organiseeriti kontserte. 14 aastasena oli esinenud prantsusmaal, inglismaal, saksas, sveitsis jms. Soovis minna pariisi konservatooriumi kuid ei võetud vastu. Sai küll max punktid kuid põhikirja alusel eelistati kodumaiseid õpilasi (põhikirja alusel). Liszti tahtejõud ja edasipü...
Johan Christian Julius Sibelius Johan Cristian Julius Sibelius on Soome kuulsaim klassikalise muusika helilooja, kes on tuntud ka kui Jean Sibelius. Tema teostel on olnud oluline roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. Sibeliuse määravaks elemendiks tema poliitikas ja kunstilises väljaandes sai romantiline isamaalisus. Jean Sibelius on sündinud 8. detsember 1865.aastal Hämeenlinnas. Ta sündis küll rootsi keelt rääkivasse perre, kuid saadeti soomekeelsesse kooli. 10 aastaselt mängis ta juba väga hästi klaverit, ja hakkas ka kirjutamisega katsetama
2. Griegi loomingu üldiseloomustus · Griegi looming on läbipõimunud Norra loodusest ja rahvalikest elementidest: julge karakter, südamlik huumor. Sageli kajastavad tema helitööd muinasjutulisi karaktereid, üleküllates neid soojate rütmide ja fantaasiaga. Melanhoolsed viisid Griegi loomingus praktiliselt puuduvad. 3. Griegi loomingu loetelu · K 4. Sibeliuse loomingu üldiseloomustus · Muusika sügavalt soomepärane, kuid puudub rahvaviisi tsiteerimine. Toetub soome loodusele, muistenditele, saagadele, Kalevalale. Muusikas unistavaid rahvaviisilaadseid teemasid ja ka sügavaid dramaatilisi kõlavärve, suur kõlamaalingute meister, karged kooskõlad. 5.Sibeliuse loomingu loetelu · K 6.Võimas rühm (mPillal tegutses ja kus; kes kuulusid) · 1860ndatel Peterburis
EFK on tuntuim eesti muusikakollektiiv maailmas ning kuulub maailma kooride top 5 hulka. Koor on asutatud aastal 1981. Senini on neil läinud väga edukalt, esinetud on pea kõikjal maailmas, palju kontserte on antud mitmetes kuulsates saalides koos väljapaistvate orkestritega ning neil on juba välja antud kokku 27 CD-plaati. Praegune EFK dirigent on 27-aastane Risto Joost, kes on ka laulja. Ta on mõlemat ala õppinud Eesti Muusikaakadeemias ning Viini Kaunite Kunstide ja Muusika Ülikoolis. 18- aastaselt asutas Risto Kammerkoori Voces Musicales. Nüüdseks on ta juhatanud kõiki olulisemaid Eesti koore ja orkestreid. Lisaks dirigeerimisele esineb Risto ka lauljana. Ta on kaks aastat laulnud EFK-s. Vabariigi aastapäeva puhul mängitud kontsert oli sisult väga huvitav ja mitmekülgne. Koori sissetulek oli juba väga erakordne ja meeldejääv. Solistid, viimne kui üks, esitasid oma osasid väga hästi ja kõlavalt
Tekivad mitmed stiilid ja voolud, mis arenevad paralleelselt. Hilisromantismist kasvab välja kaks vastandlikku suunda:19. saj lõpus impressionism ja 20. saj. algul ekspressionism. Hilisromantism elab edasi rahvuslikes koolkondades. Vastukaaluks eelmistele -ismidele tekib 20-datel aastatel neoklassitsism oma selgemate vormide ja rütmidega. Terminit "uus muusika" on kasutatud ka eelmistel ajastutel: ars nova 1320 (vararenessanss), musica nuova 1600( barokk), uus muusika 1750 (klassitsism). Siiski oli murdejoon eelmiste stiiliperioodide vahel mitte nii tugev kui 19. ja 20. sajandi vahel. Suured erinevused on muusika väljendusvahendite, eriti tonaalsuse käsitlemises, helikeel muutub dissonantsemaks, puudub sisemine tasakaal, oluliseks saab strukturaalne mõtlemine ja originaalsus. Impressionism Impressionism sai alguse prantsuse maalikunstist 19. saj. 70-ndatel aastatel. Stiili nimetus on tulnud Claude Monet` maali järgi " Impression, soleil levant "1874
Johann köler · Esimene eetsi soost akadeemilise haridusega maalikunstnik · Pani aluse prtree-ja maastikumaalile ning osati ka olustikumaale · Tööde kunstistiiliks oli vene akadeemiline maalikunst ja realism · Ta sündis 1826 viljandimaal · Õppis võnnus maalriks ning 1848 siirdus peterburi kunstiakadeemiasse mille lõpetas 1855a toga"herakles toob Kerberose põrguväravast" · Pärast lõpetamist läks sksle,belgiasse jne · Töötas pärast täiendusikeisriperekonnas kunstiõpetajana ja peterburi kunstiakadeemias õppejõuna · 1867 sai riigiametniku korsakovi portree est tiitli · Ei kaotatud sidet eesti haritlastega ningosales ka ärkamisaja sündmustes · Maalid: ketrajad,hiiu naised kaevul,truu valvur ema isa portree · Teoste sisu oli seotud eesimaaga · Lõpupäevil elas siiski peterburis 1899 suri August Ludwig weizenberg(skulptuur) · Tema looming arenes rea...
küsimusi. Ühel kontserdikülastajal oli võimalus asendada üht muusikut ja elus esimest korda tsellomängu proovida. Kõige rohkem meeldis mulle kvarteti esituses ABBA ,,Mamma mia". See oli energiline, haarav ja unustasin, et tegemist oli vaid nelja tsellisti etteastega. Tundus, et laval on terve orkester. Küllap oli see minu lemmiklugu ka seepärast, et olin hiljuti vaadanud kinos vaimustunult muusikafilmi ,,Mamma mia". Neli meest, neli tooli, neli tsellot ja kaunis ja meeliköitev muusika . Tsellokvarteti C-JAM kontsert oli meeleolukas ja üllatuslik. Kuna tsellokvartetis on ühendatud klassikaline keelpillikvartett, improvisatsiooniline big-band, metalne ja kaasakiskuv rock-muusika, tundlik ning emotsionaalne tsellokõla, siis see muusika ei jäta külmaks ühtegi kuulajat. Kui muusikud jälle Pärnus esinema peaksid, lähen kindlasti neid jälle kuulama. Kõlas ju sellel kontserdil vaid killuke nende suurest repertuaarist.
Melanhoolsed viisid puuduvad. Bõliina- lugulaul, eepos. Gusli- pill (kannel). Mihhail Glinka- Kamaritskaja. hispaania uvertüürid -- «Aragoni hota» ja «Öö Madriidis» mis olid kirjutatud hispaania stiilis.Glinka "Patriootlik laul" oli 19912000 Venemaa hümniks. "Võimas rühm"oli Vene noorte muusikute ring kuhu kuulusidModest Mussorgski, Aleksandr Borodin, Nikolai Rimski-Korsakov, César Cui ja Mili Balakirev.otsis võimalusi vene rahvusliku muusika arendamiseks Mitmed rühma liikmed olidiseõppijadRühma põhimõtete kohaselt oli tähtsam muusika sisupööras erilist tähelepanu rahvamuusikale, vokaalmuusikale (ooper, soololaul) ning programmilisele muusikale. Modest Mussorgski helikeel oli oma aja kohta uudne ja julge, eirates rangeid harmoonia reegleid.ooper "Boriss Godunov"soololaulude tsükkel "Lastetuba"klaveripalade tsükkel "Pildid näituselt""Päikeseta", Ajalooline rahvadraama. Pjotr Tsaikovski on kirjutanud 6
Gümnaasium Kalle Kala Lenna Kuurmaa- Eesti populaarne laulja Referaat Õpetaja: mill mall linn 2009 Elulugu Lenna Kuurmaa sündis 26. septembril aastal 1985. Ta tuli ilmale Tallinnas Pelgulinna sünnitusmajas. Tema perekonda kuuluvad ema Sirje, isa Tõnu ja vend Raido ning kindlasti kuulub nende perekonda ka koer Ninja. Ta elas Tallinas, Mustamäel 9- korruselises majas. Kooliteed alustas ta Tallinna 54. Keskkoolis, mis hiljem nimetati ümber Tallinna Saksa Gümnaasiumiks, kus ta õppis saksa keele süvaklassis, kuid kahjuks jäi kool bändi tõttu pooleli. Kooli ajal oli Lenna lisaks heale lauluoskusele tuntud ka kui hea sportlane, kes kuulus korvpallinaiskonda, osales nii võimlemis-, ujumis- kui ka kergejõustikuvõistlustel. Kui Lenna sai nelja aastaseks, hakkas ta käima ETV laulukooris, tänu sellele hakkas Lenna käima paljudel lauluvõistlu...
Tähtis tegelane oli jutustaja, kes andis retsitatiivides edasi tegevustikku. Barokiaegne sonaat oli instrumentaalteos (nii soolopillile kui ka ansamblile, väga populaarne oli triosonaat), mis koosnes mitmest eri karakteriga lõigust (hiljem mitmest eri osast). Sonaat võis olla nii kirikumuusika teos (tavaliselt 4-osaline) kui ka ilmalikuks esitamiseks mõeldud kammerteos (sissejuhatus, millele järgnes 2-4 tantsulist osa). Fuuga oli barokiajastu muusika tähtsaim vorm. See on mitmehäälne toes, milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast fuga põgenemine (hääled justkui ajaksid üksteist taga). Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatava osana prelüüd, toccata või fantaasia. Fuugasid leidub enim barokiajastu klaviiri- ja oreli-, aga ka koorimuusikas. Rääkides barokiaegsest muusikast, mida ise olen kuulnud on see väga maitsekas
,,Carmen" Carmen on helilooja Georges Bizet ooper, tema enimtuntud teos, mis valmis 1875. aastal ja põhineb Prosper Mérimée samanimelisel novellil 1846. aastast. Tänapäeval on Carmen üks populaarsemaid oopereid, mida mängitakse ooperiteatrites üle maailma. Bizet ise ei näinud Carmeni edu. Esietendusel vilistati ooper välja ja kriitikud andsid sellele ühise hävitava hinnangu. Kolme kuu pärast Bizet suri. Samas ülistasid ooperit sellised muusikamaailma korüfeed nagu Saint- Saëns, Tsaikovski ja Debussy, kes mõistsid teose suurust. Nende suurte heliloojate vaated osutusid prohvetlikeks - lõpuks muutis publik Carmeni üheks ajaloo populaarsemaks ooperiks. Sisu Olles mõjutatud Giuseppe Verdi loomingust, kirjutas Bizet Carmeni pearolli metsosopranile. Sisult on Carmen väga traagiline. Ooperilaval on inimesed otse rahva hulgast - vabrikust, külast, mustlaslaagrist, salakaubavedajate keskelt, härjavõitluse areenilt. Te...
Direktori ja Kriitiku Auhinna sai Dmitri Tchernyakov. Eelmise hooaja tähtsad etendused on näiteks Don Carlo, Katja Kabanova, Shostakovich ja Lady Macbeth ja Mzensk. Kunst teatris Eesotsas kunstiline tegevus teatris on tuntud nii Venemaal kui ka välismaal. Kunstilise tegevuse eesotsas ja pea konstruktor on olnud Teodor Currentzis, kes sai Venemaa Riikliku Preemia teatri kaunistamise eest. Ta on olnud ka muusika tegevdirektor teatris. Pilt 4 Teater talvel Hinnad Teatri hinnad novosibirskis on odavad. Seda seetõttu kuna need on Venemaal käsitletud üldisel skaalal.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
