Kuressaare ametikool Väikelaevade ehitus Materjali õpetus Juhan Viirna KADAKAS Referaat Juhendaja: Andres Saart Kuressaare 2011 1 Sisukord lk 2. Sisukord lk 3. Sissejuhatus lk 3. Kadakast üldiselt lk 3. Puidu kirjeldus lk 4. Kadaka omadused lk 4. Kadaka kasutusalad läbi aegade lk 6. Kokkuvõte lk 7. Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Kadakas on visaduse ja sitkuse sümbol. Ta on põhjamaade küpress. Heleroheline okaspõõsas selle kuulsast sugukonnast. Lagedal paesel pinnal, kus teised puud ei leia juurtele toetuspinda, kasvab kadakas reipalt. Ta ei karda põuda, suvepäikese lõõmas, ei talvel karmi pakast. Kadakast üldiselt Lagendiku kadakas on madal, kuni 3-4 meetri kõrgused põõsad. Okkad on kadakal klorofüllirikkad, tihedad, kõvad ning torkivad, kasvavad kolmekaupa männases ning püsivad põõsal 4-5 aastat. Mais- ...
(Kooli nimi) Autotehniku eriala II kursus (Sinu nimi) KORROSIOONI TÕRJE VÕIMALUSED Referaat Juhendaja (Juhendaja nimi) (Linn) 2011 Sissejuhatus Korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel .Metallide pinnale tekkiv oksiidikiht kas kaitseb metalli või hävitab metalli täielikult. Raua või raua sulamite korrodeeruminse soodustavaks teguriks on ka mere lähedus ja tänavate soolatamine. Metallide korrosioon on loomulik protsess, sest metallidest tekkivad jälle püsivad ühendid. Metallide korrosiooni redoksreaktsioon on 4Fe + 3O 2 2Fe2O3. Keemiline korrosioon toimub kuivade gaasiliste ainete reageerimisel metalliga. Mida kõrgem on to, seda kiiremini kulgeb 3Fe + 2O2 + to Fe3O4. Metalli aatomid oksü- deeruvad ja hapnik redutseerub. Lisanditega metall korrodeerub kiiremini kui puhas metall. Korrosiooni tõrje võimalused on metalli...
Sisukord Masinvormimist kasutatakse sari- ja masstootmisel. Masinvormimisel on põhioperatsioonid mehhaniseeritud. Sellega on tagatud valandi suurem täpsus ja töö kõrgem tootlikkus. Masinvormimine Tänapäeval asendatakse käsitsivormimine üha sagedamini masinvormimisega, seda isegi väikeseeria- ja individuaaltootmises. See võimaldab käsitsivormimisega võrreldes suurendada töötootlikkust, vähendada valutsehhi tootmispinda ja tunduvalt tõsta töökultuuri. Masinvormimise puhul on suur tähtsus mudelikomplektil. Kõige sagedamini kasutatakse metallist mudelplaate. Mudeliplaatide arv masstootmisega tsehhis on väga suur ja võrdub tootmises olevate detailide arvuga. Metalli kokkuhoidmiseks monteeritakse mudelid plaadile. See on väga töömahukas operatsioon. Mudelite plaatidele monteerimise lihtsustamiseks ja odavamaks tegemiseks kasutatakse käesoleval ajal universaalseid mudelplaate, milles mudelite kinnitusavad on paigutatud kindlas korras. Harili...
Materjalide füüsikalised, keemilised ja tehnoloogilised omadused Füüsikalised ja keemilised omadused Metalli füüsikalised omadused. · Värvuseks nimetatakse metalli võimet peegeldada kindla lainepikkusega valguskiirgust. · Tiheduseks nimetatakse metalli ühe mahuühiku massi. Tiheduse järgi jaotatakse metallid kerg- (kuni 4500 kg/m³) ja raskmetallideks. Nii näiteks käsutatakse lennuki- ja raketiehituses kergmetalle ja sulameid (alumiiniumi-, magneesiumi-, titaanisulamid). · Sulamistemperatuuriks nimetatakse temperatuuri, mille juures metall sulab. Selle järgi jaotatakse metallid rasksulavaiks (volfram 3416°C, titaan 1725°C jt.) ja kergsulavaiks (tina 232°C, tsink 419,5°C). Sulamistemperatuuril on suur tähtsus metalli valamisel, keevitamisel ja jootmisel. · Soojusjuhtivuseks nimetatakse metalli võimet soojust üle anda kõrgema temperatuuriga piirkonnalt madalama temperatuuriga piirkonnale. Head soojusjuhid on hõbe, vaskja alumiin...
Materjalide mehaanilised omadused ja deformatsiooni liigid Materjali vastupanu deformeerimisele ja purune¬misele iseloomustavad materjalide mehaanilised omadused: tugevus, kõvadus, plastsus ja sitkus. Tugevus on materjali võime purunemata taluda koormust. Metal¬lide tugevusnäitajateks on voolavuspiir, tugevuspiir jt. Eristatakse konstruktsioonitugevust, staatilist, dünaamilist ja kestustugevust. Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile. Tuntumad kõvadusteimid (Brinelli, Rockwelli ja Vickersi meetod) põhinevad kõvast materjalist otsaku (indentori) surumisel uuritava materjali pinnal saadava jälje suuruse hindamisega. Plastsus on materjali võime purunemata muuta talle rakendatud väliskoormuse mõjul oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat (plastset) deformatsiooni pärast väliskoormuse lakkamist. Sitkus on materjali omadus koormamisel taluda (enne purunemist) olulist ...
Materjalide põhiomadused Sissejuhatus Tehnikas kasutatakse tahkeid, vedelaid kui ka gaasilisi materjale. Tahkeid materjale liigitatakse oma siseehituse erinevuste alusel kristallilised - metallideks ja amorfsed - mittemetallideks. Metallid omakorda jaotatakse mustadeks ja värvilisteks. Metalle kasutatakse tehnikas põhiliselt sulamitena. Mittemetallid jagunevad looduslikeks ja sünteetilisteks ehk tehismaterjalideks. Materjale rakendatakse olenevalt omadustele erinevatel kasutusaladel ja vastavalt liigitatakse neid konstruktsioon ja eriotstarbelisteks ehk spetsiaalseteks. Konstruktsioonimaterjalidest valmistatakse masinate korpused, juhtmete kande- ja kinnituselemendid jms. Eriotstarbelisi materjale kasutatakse vastavalt erinevate tehnikavaldkondade nõuetele nagu elektritehniliste, masinaehituslike, hüdrotehniliste jne. seadmete tööorganite põhiosade valmistamisel. Elektrimasinate, -aparaatide ja elektritehniliste seadmestike valmistami...
Mustad ja värvilised metallid Värvilismetallid ja nende sulamid Värvilismetalle ja -sulameid liigitatakse a) tiheduse järgi: · kergemetallid - 5000 kg/m3 (Al, Mg, Ti), · keskmetallid 5000 - 7800 kg/m2 (Sn, Zn, Cr), · rasked metallid üle 7800 kg/m2 (Pb, Cu, Co, Au, W, Mo); b) sulamistemperatuuri järgi: · kergesti sulavad - 327° C (Mg, Al, Pb), · keskmistel temperatuuridel sulavad 327 - 1539° C (Cr, Mn, Ni, Au), · raskesti sulavad > 1539° C (W, Mo, Ti ); c) vääringu järgi · väärismetallid (Pt, Ag, Au), · haruldased metallid (Li, Be, Ti, Ga, W), Tööstuslikult kasutatakse 1) kergeid värvilismetallide Al, Mg, Bn, Cr, Ti, Fe jt. sulameid lennukitööstuses; 2) Al, Cu, Cr, Zn - aparaadiehituses; 3) Ag, Cu, Cr, Al, Zn - mõõteriistades; 4) Al, Cu, (Ag), Fe - juhtmetena elektrotehnikas ja energeetikas; 5) Cu ja Pb, Sn, Zn, Al sulamid (pronksid, messingid, babiidid) - masinaehituses. Tabel 1.1: Värvilismetallide peami...
Kehtna majandus- ja tehnoloogiakool PLASTMASS Referaat Õpetaja: Plastmass Plastmassid on sünteetilised materjalid, mis kujutavad endast kas puhtaid vaikusid või siis vaigu ja rea lisandite (täiteaine, plastifikaator, stabilisaator, värvaine jms.) sulamit ning mille koostisse kuuluvad suure molekulaarmassiga orgaanilised ained. Plastmassid võivad olla nii looduslikku kui ka tehislikku päritolu. Plastmassidest tehakse tarbeesemeid, mänguasju, toidunõusid ning neid kasutatakse laialdaselt paljudes teistes tööstusharudes (näiteks autotööstuses). Esimesed plastmassid, nagu tselluloid, tehti looduses leiduvatest polümeeridest. Esimene täielikult sünteetiline plastmass oli bakeliit, mille leiutas 1907. aas...
1.1. Metallide survetöötlus 1.1.1. Liigitus Plastse deformeerimisega kaasneb metalli struktuuri ja järelikult ka omaduste oluline muutumine kalestumine. Kalestumine väljendub metalli tugevnemises mida suurem on plastne deformeerumine, seda tugevamaks (ka kõvemaks) metall muutub. On olemas kalestumisele vastupidine protsess rekristalliseerumine, mille kestel metalli esialgne, kalestumisele eelnenud struktuur ja omadused, sh. metalli esialgne plastsus taastuvad. Rekristalliseerumine algab temperatuuril, mis on ligikaudu pool metalli või -sulami sulamistemperatuurist. Survega töötlemisel toimub pooltoodete (toodete) vormimine tahkest metallist kas külmalt või kuumalt. Vastavalt sellele eristatakse külmsurvetöötlust ja kuumsurvetöötlust. Eristatakse ka maht- ja lehtvormimist. Mahtvormimisel kasutatakse toorikutena ümar- või ristkülikulise ristlõikega toorikuid. Lehtvormimisel kasutatakse toorikuna lehtmet...
Tõmbamine Tõmbamine seisneb tooriku (traadi, varva, toru) tõmbamises läbi karastatud silma, mille tulemusena ristlõige väheneb ja kalibreeritakse, pind kalestub. Tõmmatakse nii terasest kui ka värviliste metallide sulamitest materjale. Tõmbamise tulemusena saame kalibreeritud traati, kuuskanti, torusid ja väga mitmesuguseid eriprofiile. Tõmbamine võimaldab kokku hoida nii materjali kui ka töömahtu. Tõmbamiseks nimetatakse metalltooriku etteantud profiiliga avast läbitõmbamist. Tõmbamisel on tööriistaks tõmbesilm. Tõmbamisprotsessis tooriku ristlõikepindala väheneb ja pikkus suureneb. Tõmbamine toimub reeglina külmalt, kuna kuumutamine, suurendades küll metalli plastsust, vähendab samal ajal tõmbetugevust. Tõmbamine kuulub külmsurvetöötlemisviiside hulka, mistõttu toimub metalli kalestumine. Samas, nagu külmsurvetöötlemisele omane, saavutatakse toodete suur täpsus ja pinnasiledus. Sageli ongi tõmb...
Sepistamine Sepistamine on metallide survetöötlemise meetod, kus universaalsete töövahendite (alasi, vasarad, meislid, pinnid) abil valmistatakse suhteliselt ebatäpseid detaile. Eristatakse käsitsi sepistamist ja masinsepistamist. Toorikuteks on käsitsi sepistamisel põhiliselt valtsmetall (ümar-, kuuskant-, riba-, ruut-, lehtteras), masinsepistamisel võivad olla toorikuteks ka valu-lokid. Käsitsi sepistamine on vähetootlik ja seetõttu ei ole see baasiks masinaehituse detailide tootmisel vaid on rakendatav remonditöödel ja ühekordsete tellimuste täitmisel. Masinsepistamine jaguneb omakorda sepistamiseks vasaratel ja sepistamiseks pressidel. Viimast kasutatakse raskete sepiste (üle 2 ... 3 tonni) tootmisel. Selleks kasutatakse põhiliselt hüdropresse. Sepistamist vasaratel kasutatakse suurseeria ja masstootmisel. Sepistamisvasarad kuuluvad dünaamilise toimega seadmete hulk...
Tallina Polütehnikum ELEKTER JUHID, POOLJUHID, DIELEKTRIKUD Referaat Koostanud Margit Kauge KNE-11 Juhendaja Krusell Tallinn 2012.a. SISUKORD: 1. ELEKTER 3 1.1 Ajalugu 3 1.2 Elektrivool 4 1.2.1 Elektrivoolu iseloomulikud jooned 5 1.2.2 Elektrivooluga kaasnevad nähtused 5 1.2.3 Elektrivoolu liigid 5 1.2.4 Elektrivoolu suund 6 1.3 Elektrijuhtivus 6 1.4 Elektronkate 7 1.4.1 Elektronkatte tekkimine ...
KEEVITUS Keevitus on teraste ja värvilismetallide enimlevinud ja tähtsaim liitmismeetod: · tootmiskeevitus (production welding) detailide liitmine toodete valmistamisel; · remontkeevitus (repair welding) purunenud ja kulunud osade taastamine, moodustab kuni 20% kogu keevitustööde mahust; · pealekeevitus. Keevitusprotsesside hulka loetakse ka jootmist, termopindamist ja termolõikamist. Keevituse põhimõisted Keevitus, keevitamine (welding) kahele või enamale osale kuumutamise või surve abil jätkuva kuju andmine. Võidakse kasutada keemiliselt koostiselt sarnast lisamaterjali. Keevitatakse metalle, plaste, komposiite, keraamikat, klaasi jm. Terminit "keevitamine" kasutatakse tegevuse tähenduses ja terminit "keevitus" kui protsessi laiemas tähenduses. Kirjanduses kasutatakse põhiliselt terminit "keevitusprotsess". Keevitustehnoloogia (welding te...
Puidu kaitse Mädanemise vastu Miko Saarniit 26.09.2012 Tartu Khk MT112 Puidu Kaitse. Kahjutegurid: Puit on orgaaniline materjal , mis allub kergesti mädanikele ja teistele puitu kahjustavatele teguritele. Tänu puitu nõrgendavatele teguritele on puit nõrgem ja eluiga väheneb. Puidu riknemise kutsuvad esile: · Seened- Nende elutegevus põhjustab puidu mädanemise ja lagunemise, · Teatud liiki putukad- Närides puitu käikusid kahjustavad nad puidu mehaniilist tugevust. · Atmosfääri mõju- On puidu niiskumise ja kuivamise põhjus (toimub mitmekordselt). See tekitab pinnakihtide destruktsiooni ja aitab kaasa seente tekkimisele. Puidu eluea pikendamine: Et p...
KONTROLLTÖÖ NR1 Teema: Naftasaadusd 1. Nimeta kütuse liigid agregaatoleku järgi - igast vähemalt 2 näidet. 2. Kuidas toodetakse naftast vedelkütuseid ja õlisid? Kaks meetodit. 3. Nimeta naftast eralduvad fraktsioonid. 4. Nimeta autobensiinidele esitatavad nõuded. 5. Nimeta diislikütuse liigid. 6. Reasta kütused kütteväärtuse järgi: · küttepuu · maagaas · autobensiin · diislikütus · kivisüsi · vesinik 7. Nimeta autol kasutatavad õlid. 8. Nimeta autol kasutatavad muud vedelikud. 9. Millest toodetakse biodiislit? 10. Nimeta gaasikütuse eelised ja puudused.
Plaatmaterjalide eristamine ja valmistamise tehnoloogia RISTVINEERID! Tartu khk Miko Saarniit 15.10.2012 Juhendaja: Aivar Krull Sisukord 1. Mis on vineer? 2. Miks on nimetuseks ristvineer ? 3. Kuidas tehakse ristvineeri? 4. Spoon ja ristvineeri mõõtudest. 5. Kasutustingimused. 6. Kasutusalad. 7. Vineeriplaat (Pilt). 8.Video. 9. Kasutatud materjal. Mis on vineer? Vineer on kihiline materjal, mis valmistatakse õhukeste puitlehtede (spoonilehtede) kokkuliimimise teel. Miks on nimetuseks ristvineer ? Ristvineeriks nimetatakse seda sellepärast, et spoonilehed asetatakse omavahel risti, et materjal oleks vastupidavam. Kuidas tehakse ristvineeri? Ristvineeri plaate tehakse enamjaolt paaritu arv...
Kontrolltöö nr 2. Materjaliõpetus Looduslikud kiud Puuvill-tähtsaim rõivaste toormaterjal ja seda põhjusega: ta imab väga palju niiskust.Seetõttu on ta ideaalne rõivaste jaoks, mida kantakse otse ihul. Puuvillakiud laseb hästi õhku läbi, mõjub temperatuuri tasakaalustavalt ja takistab seeläbi ülekuumenemist. Ta on hästi vastupidav ja ei rebene kergesti. Puuvillased rõivad on pehmed.Sarnaselt teiste tsellulooskiududega on puuvilla puuduseks kalduvus kortsuda. Venivus: 3-7% . Tugevus:18-52 cN/tex. Hügroskoopsus: 8-9%.Temperatuuride mõju: pestakse 95ºC juures , triigitakse 220ºC juures. Põlemine: Põleb kiiresti nagu paber,ereda leegiga,põlemisjäägiks on kerge hallikas tuhk. Puuvilla keemilised koostisosad:1)Tselluloos: 91.00% 2)Vesi: 7.85% 3)Protoplasma, pektiin: 0.55% 4)Vaha, rasva asendaja: 0.40% 5)Mineraal soolad: 0.20%. Lina- on kudaine, mida saadakse üheaastase rohttaime-linavarre n...
3.KIUDUDE EHITUS Tekstiilkiududel saab uurida ja kirjeldada: *füüsikalist ehitust, *keemilist ehitust. Kiu ehitusest üldise ettekujutuse võib saada palja silmaga, täpsema ehituse kohta tuleb kasutada juba spetsiaalseid seadmeid ja uurimismeetodeid nagu elektronmikroskoopia, infrapunakiirguse, valgus- ja röntgenkiirte abil uurimist, termoanalüüse jm. Selleks et kirjeldada kiuehitust on vaja teada ja kasutada kindlaid mõisteid. 3.1.MÕISTE "KIUD" Mõiste "KIUD" liigitatakse: *TEKSTIILKIUD *ELEMENTAARKIUD JA ELEMENTAARNIIDID *TEHNILISED KIUD *FILAMENTKIUD *STAAPELKIUD. *TEKSTIILKIUD painduvad ja tugevad moodustised, pikkus ületab palju kordi läbimõõdu - vähemalt 1000 korda kasutatakse tekstiilitööstuses. *ELEMENTAARKIUD - kiud , mis on jagamatud peenkiud, n:puuvill, vill *ELEMENTAARNIIDID pikad jagamatud üksikkiud, n:looduslik siid, tehis- ja sünteetilised kiud *TEHNILISED KIUD - looduslikud taimkiud, mis koosnevad omavahel pektiiniga ühen...
Sissejuhatus Ilma metallideta on võimatu ette kujutada meie elu tänapäeval. Kogu tehnika baseerub metallidel, elektroonika on puhtalt metallidega seotud ja me isegi toitume igapäevaselt metallsöögiriistadega. Mis on siis ikkagi see metallurgia? Kuidas või mille järgi metallurgia jaguneb? Kuidas toimib kõrgahjutehnoloogia? Mis tööstusel on veel kõrgahjudest kasu? Kõike seda ja veel muudki huvitavat püüan selgitada oma lühikeses kokkuvõtvas töös. Metallurgia Metallurgia ajalugu on väga pikk, sest esimesed tõendid sellest pärinevad Serbia aladelt 6-5 saj. eKr, samuti ka Portugalist, Hispaaniast ja ka Suurbritanniast, kust on ka pärit kurikuulus Stongehenge. Ajaloo erinevad ajaperioodid on saanud nimed metallurgia läbi, sest just nii teame, millal oli raua- või pronksiaeg. Metallurgia pärineb kreeka keelsest liitsõnast ,,metallurge". Tõlkes tähendab see ,...
Ülekanded Ülekanne (masinaehituses) on seade mis võimaldab mehaanilist energiat üle kanda vahemaa taha ning muuta seejuures ülekantavat jõudu või kiirust. Töömasinate käitamiseks on tarvis energiat. Seda toodavad jõumasinad (erinevad mootorid). Tavaliselt kantakse energia töömasinale üle pöörleva liikumisena (pöörleva võlliga). Kuna töömasina ühendamine otse jõumasina külge pole alati võimalik, siis võetaksegi kasutusele erinevad ülekanded. Ülekannete kasutamine on vajalik järgmistel juhtudel: · jõumasina ja töömasina kiiruste erinemisel. · vajadus muuta töömasina kiirust samal ajal kui jõumasina kiirus on konstantne (muutumatu). · vajadus muuta jõumasina pöörlev liikumine töömasina tööorgani sirgjooneliseks või mõneks muuks liikumiseks. · kui ohutuse, mugava hooldamise või mõnel muul kaalutlusel pole võimalik jõumasina ja töömasina võlle vahetult ühendada. Enamkasutatavad...
Masinaehitusmaterjalid, mõisteid MMT-st, kütused, õlid, tehnilised vedelikud, 17.10.12 [email protected] 1 Materjalid Metallid Materjalid, aine ehitus Materjalid,fotoaparaat Metallid Metallide omadused Teraste liigitus otstarbe järgi, markeering Metallide omadusi Metallide üldisi omadusi 8.02.2010 Materjalide katsetamine Röntgenkiirega ja ultraheli katsetus Alumiinium Alumiinium on enamlevinumaid elemente maakoores, kuid olles väga aktiivne hapniku suhtes, esineb ta looduses ühendeina. Põhiliselt saadakse alumiiniumi mineraalist boksiidist. Tootmisprotsess seisneb sellest alumiiniumoksiidi saamises ja järgnevas sulas krüoliidis lahustatud alumiiniumoksiidi elektrolüüsis. Sel menetlusel saadud alumiiniumi puhtus on 99,5...99,8% ja põhilisteks lisanditeks raud, räni ja mangaan. Suurema puhtusega alumiiniumi (kuni 99,9%) saadakse sulaalumiiniumi rafineerimise teel ...
Tartu Kutsehariduskeskus Kuidas töötab alalisvoolu mootor? Autor: nimi kursus Tartu 2012 Sisukord 1. Alalisvoolumootori põhimõte ................................................................................................ 2 2. Kuidas alalisvoolumootor töötab? ......................................................................................... 3 Kokkuvõte...................................................................................................................................4 1. Alalisvoolumootori põhimõte Alalisvoolu (ehk DC) mootor on...
Kangaste struktuuritüübid Ketrussüsteemid, lõngade ja niitide liigitus. Kangaste struktuuritüübid (lõngast valmistatud kangad). 1.ketrussüsteemid . Kraasketrussüsteem-töödeldakse keskmise pikkusega puuvilla,lina lühikiude ja staapelkiude pikkusega kuni 40 mm.Kraaslõnga jämedus on 15-84 texi.Kraaslõng on veidi ebaühtlane ,keskmise tugevusega . Nt: puuvillane sitsikangas. Kammketrussüsteem-töödeldakse pikakiulist puuvilla,lina,peenvilla,poolkarmvilla,samuti siidi tootmisjääke.Kiumass läbib täiendava kammimise operatsiooni.Saadakse kõige peenem,siledam,ühtlasem ja tugevam lõng.Puuvillase lõnga jämedus on 5-12 texi,villase ja segalõnga jämedus 16-85 texi , linasel lõngal 18-300 texi .Nt: krepp gabardiin , batist,markisett. Aparaatketrussüsteem-töödeldakse puuvilla,villa,lina,siidi lühikiude,staapelkiude ja ketruse jäätmeid.Aparaatketrus on kõige lihtsam ketrusviis.tooraine ei läbi kammimise,ühtlase lindi tootmise ja ee...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Timo Reinpõld Plastmassid referaat juhendaj a: Kai Pajumaa Pärnu 2011 Sisukord: 1.täiteained 2. Plastifikaatorid 3.plastmasside kautamine ehituses 4.plastmasside mehaanikalised omadused Plastid ehk plastmassid on sünteetilised materjalid, mis kujutavad endast kas puhtaid vaikusid või siis vaigu ja rea lisandite (täiteaine, plastifikaator, stabilisaator, värvaine jms.) sulameid. Täiteained Täiteained on kas pulbrilised, kiulised, teralised või rullmaterjali kujulised. Nende ülesandeks on materjali omaduste modifitseermine ja füüsikaliste ning mehaaniliste omaduste parandamine, tihti ka maksumuse alandamine. Orgaaniliseks täiteaineks on puidujahu, tselluloos, paber, puuvillriie. An...
Olustvere teenindus-ja maamajandus kool Märt Seimann Gaasikeevitus Olustvere 2012 Sissejuhatus Referaadis räägin ma lähemalt gaasikeevitusest ja kõigest sellega seounduvast.Ise mul gaasikeevitusega erilist kokkupuudet pole olnud.Kuid räägin ka alguses mis see keevitamine ültse on. Keevisliide on siis kahest või enamast detailist koosnev keevitamise abil koostatud liide. Keevitamisel toimub sulatatud lisamaterjali ja põhimaterjali segunemine ning nende tardumisel moodustub keevisõmblus ehk keevisliide. Gaasikeevituses üldiselt Gaaskeevitus oli varemalt väga laialdaselt kasutatav keevitusviis, kuid seoses uute keevitustehnoloogiate kasutuselevõtuga on gaaskeevituse osatähtsus langenud. Gaaskeevitus on sulakeevitusviis, kus vajaminev kuumus metalli sulatamiseks saadakse põlevgaasi ja hapniku segust süüdatud leegist. Põlevgaasiks võib olla atsetüleen, propaan või butaan. Kõige laialdasemalt kas...
Puit Viimistlus … Puit . Et puit on taastuv loodusvara, siis on selle kasutamine toorainena loodusressursside säästmise seisukohast üsna tähtis. Puit on ka ehismaterjal – erinevate puiduliikide, viimistlusmaterjalide ja tehnoloogiate kombineerismiel on võimalik saada väga laias valikus dekoratiivseid lahendusi. Lisaks sellele on puidul ka teisi tähendusi . Kõikidel puiduliikidel on teatud ühistunnused : aastarõngad, malts- ja lülipuit, sooned jne.. Üks tähtsamaid puidu välistunnuseid on selle jagunemine lõli- ja maltspuiduks. Maltspuiduks nim. välimist heledamat osa ja lülipuiduks sisemist tumenenud osa. Kui malts- ja lülipuitu on võimalik eristada, on tegemist lüliga puiduliigiga. Lüliga puiduliikideks on mänd, lehis, jugapuu, kadakas, tamm, saar, künnapuu, jalakas, kreeka pähklipuu, paju, pappel, pihlakas jt… OKASPUIT Okaspuidule on iseloomulik p...
LÕIKETEOORIA . Teemad . 1. Lõiketeooria alused 2. Puidu lõiketöötlemise viisid 3. Puidulõikeinstrumendid . Puidu lõikamine . Puidu lõikamine on tehnoloogiline protsess, kus lõiketeraga purustatakse materjali osakeste vahelised sidemed eesmärgiga moodustada detailile uued pinnad . Lõiketöötlemise eesmärgiks on anda detailile : Vajalikud mõõdud Vajalik kuju Vajalik pinnasiledus . Uuute pindade kujunemine toimub puidukihtide eemaldamise teel Eraldatud puidukihid muutuvad laastuks või tolmuks . Lõikamine toimub lõikeinstrumentidega millel on kiilukujuline lõikeserv . Näide : Käsihöövliga hööveldamine Pöörleva lõikeinstrumendiga lõikamine . Lõiketera geomeetria Igasugune puidu lõikamine toimub kiilukujulise lõikeservaga lõike instrumendiga Lõikeinstrumendil võib olla : Üks lõiketera (nä...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö MTT0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogias Töö nimetus: Töö nr. 2 VALUTEHNOLOOGIA Üliõpilane: Sergei Lakissov Rühm: MATB22 Üliõpilaskood: 094171 Juhendaja: Eduard Töö tehtud: Esitatud: 2.05.2010 Arvestatud: Kimmari 2.05.2010 Töö eesmärk ja ülesanne: käsitleda valutooriku valmistamisprotsess käsivormimisega liivvormi Detail Vastavalt matriklinumbrile, tuleb esitada detaili number 1 tehnoloogiline protsess. Detaili materjaliks on hallmalm. Detaili joonis on toodud all. Valandi joonis Kõigepealt otsustame detaili asendit vormis. Kuna detail on tsilindrilise kujuga, asetame see vormis vertikaalselt. Lahutuspinda asetame sellis...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö MTT0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogias Töö nimetus: Töö nr. 3 KEEVITAMINE Üliõpilane: Sergei Lakissov Rühm: MATB 22 Üliõpilaskood: 094171 Juhendaja: Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: Eduard Kimmari 11.06.2010 14.06.2010 Töö eesmärk ja ülesanne: Kodutöös käsitletakse põkkliite keevitustehnoloogiat, kasutades kas elektroodkeevitust (käsikaarkeevitust) või MAG-keevitust (poolautomaatkeevitust). Keevitatav materjal – madalsüsinik-konstruktsiooniteras mark S235JRG2. Materjali paksus 4 mm, üksiktootmine. 1. Elektroodkeevituse ja MAG keevituse võrdlus ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
