Millest saab alguse koolikiusamine? Öeldakse , et koolikiusamine saab alguse kodust, kuna vanemad ei pööra tähelepanu või alandavad oma lapsi. Aga kas see on põhjuseks? Samas kiusatakse tavaliselt neid kellest halvem ollakse , et end paremini tunda. Tüdrukud kiusavad tavaliselt sõnadega. Igal pool võib kohata tüdrukute hulgas riietuse mahategemist , kuigi võivad olla üliilusad rõivad. Tüsedamaid narritakse keha pärast ja palju muudki. Minu arvates on see väga totter ning solvav. Poisid eelistavad sõnade asemel vägivalda , nad üldjuhul ei kasuta sõnu , kuigi sõnad võivad vahel valusamad olla. Nad elavad oma halba tuju nõrgemate peal välja. Neile tundub naljakas , kui kellelegi ette pandud jala pärast teine valust nutma hakkab. Juhtub ka seda , et poised üritavad tüdrukutele näidata , kui kõvad mehed nad on. Kiusama hakatakse ka selliseid , kes ei sobi kampa. Kui kiusatav aru ei saa, et teda ei taheta seltskonda , käib järel ning kui s...
KOHV Kohv ei ole ainult hommikune ärataja. Autor väidab, et kofeiin on ksantiini alkaloid. Kofeiini on kasutatud juba ammustest aegadest erguti, mürgi või ravimina. Seda on leitud paljudest taimedest. Kohvi kofeiini sisaldus sõltub valmistamisest. Kofeiini pikaajalise tarbimisega võivad ilmneda ka tervisehäired. Huvitavat Teadlased on uurinud ja arvanud, et aastas tarbitakse umbes 120 000 tonni kofeiini, sellest 90% on kohvis ja tees. Tumeröstitud kohvis on kofeiinisisaldus väiksem, kui kergelt röstitud kohvis. Tees on ühe tassi kohta kofeiini poole vähem, kui kohvis. Kofeiin on ka karastusjookides ja energiajookides. Nendes jookides on umbes 10-50mg kofeiini ühe klaasi kohta. Energia jookisesse lisatakse ka tihti guaraanat. Kakao sisaldab väikeses koguses kofeiini. Kofeiini kehasse imendumiseks läheb 30-45 minutit. Kofeiin on peaaegu kõikjal legaalne. Ajalugu Kofeiini uurimin...
Elu ilusaimad hetked Elu on ilus. Igal inimesel on elus hetki, mida ta rõõmuga meenutab. Mõnel on neid vähem, teisel rohkem. Ükskõik, kui tihti või harva neid hetki ka on, neid tuleb nautida. Igaühel on omad erilised hetked, mida keegi arvustada ega hukka mõista ei saa. Ilu on vaataja silmades. Mis ühe jaoks on inetu, võib teise jaoks olla imeilus või vastupidi. See on alati nii olnud ning see ei muutu mitte kunagi. Iluideaalid muutuvad ka inimese vananemisega. Vanuritele ei meeldi peaaegu kunagi see, mida noored lahedaks peavad. Igaühe jaoks on ilu midagi erinevat. Üks ilusaim hetk inimese elus on see, kui ta armub. Siis on terve maailm lilleline, kõhus lendlevad liblikad ning suu ulatub kõrvuni. Ilu on armastuse silmadega nähtud tegelikkus (Evelyn Underhill). Armunult vaatab inimene elu läbi roosade prillide ja roosa on ju ometi ilus värv. Armastus mõjutab inimese iluideaali tugevalt. Kui ikka arma...
Mida saan mina teha, et minu klassis/koolis ei oleks kiusamist ja vägivalda. Koolivägivalda on meist kogenud igaüks, kes rohkemal, kes vähemal määral. Põhiliselt kogesin seda 2.klassis . Kogu klassi tüdrukutel oli minu vastu mingisugune vandenõu. Hoidsin kokku poistega, kes tihtipeale minu kaitseks välja astusid. Selline nähtus, nagu koolivägivald , on paratamatus. Alati on kuskil keegi, kellele meeldib teise kannatamas näha, olgu see siis vaimne või füüsiline. Enam levinud on siiski vaimne vägivald. Igas klassis on keegi, keda pilatakse ja halvustatakse. Suuremad ja vanemad õpilased, ka õpetajad, võiksid rohkem sekkuda vägivalda. Kui laps on juba algklassidel vägivaldne, teeb kogu aeg pättusi ja laamendab, siis suuremana on ta kurjategija. Probleem tuleb parandada kohe, sest hiljem on see süvenenud ja juurdunud ning raske lahendada. Poisslapsed saadetakse range reziimiga kooli, mis o...
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM ARTUR ALLIKSAAR Uurimustöö Kaheksas klass Pärnu 2009 Artur Alliksaar (1923-1966) oli andekas eesti nõukogude aegne luuletaja. Ta sündis 15. aprillil Tartus ja õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis, jätkas Tartu Ülikoolis õigusteaduse erialal. 1943. aastal värvati ta sõjaväkke ja aasta hiljem läks tööle ENSV Raudteevalitsusse. 26-aastasena süüdistati teda ametiseisundi kuritarvitamises ning ta arreteeriti ja saadeti sundasumisele. Pärast vangistust läks salaja Tartusse, kus töötas õlletehases, ehitustöödel ja raudteel. (Vikipeedia 2009) Luuletama hakkas Alliksaar gümnaasiumis, mil teda mõjutasid arbujad, Rainer Maria Rilke, Marie Underi ja 1920. aastate vene luule. Tema eluajal ilmus talt vaid üksikuid luuletusi, mõned neist ka abikaasa Linda Alamäe (1917-1988) nime all, kuna Alliksaare loomingut oli okupeeritud Eestis keelatud avaldada. Poeedi ...
Kirjanduse Viktoriin koost. Kristiina Rattasepp Kirjanduse viktoriin (uue kirjandusõpiku kohta 8 kl. lk. 53-57) Tekst: " Näha nähtamatut" 1.Mis ajast kuulutati peategelane nähtamatuks? 2.Kas mees oli päriselt nähtamatu? 3.MIs oli mehe kuritegu? 4.Mis kinnitas mehe nähtamatust? 5.Mis oli karistus nähtamatuga rääkimise eest? 6.Kuidas pääses mees kaktuseaeda? 7.Kuhu läks mees oma nähtamatuks olemise esimesel õhtul? 8.Miks ta sealt lahkus? 9.Mis ohud varitsesid nähtamatut sõiduteel? 10.Kirjelda mehe haigust! 11.Miks ei tulnud arst meest ravima? 12.Mida mees varastas? 13.Mida tegi mees hullumeelsetel hetkedel? +nimeta teadussaavutusi, mida jutus kirjeldatakse! +kirjelda ja joonista aastal 2104. välja mõeldud ja kasutusele võetud saavutusi (6 erinevat) 1.Alates 11.maist 2104 2.Tegelikult ta ei olnud nähtamatu, talle pandi otsaette kurja...
Agatha Christie ,,Mõrv Idaekspressis" 1. · ,,Missugune munakujuline pea tal oli" Kirjanik on üritanud sellega kirjeldada ühte tegelast. Peakuju täpsemalt. · ,,Rongisõit on niisama ohtlik kui merereis" Sellega tähendab, et rongisõit pole sugugi nii ohutu, kui esmapilgul tunduda võib. · ,,Kuidas isegi kõige rikkalikum jootraha kaotab mõju, kui kompanii direktor viibib rongis ja annab korraldusi." Sellega on ilmselt üritatud väljendada seda, kui ebameeldiv on ülemuse kohal viibimine. · ,,Veduri poolt kostis pikk ja kurvameelne vile." Vile andis märku rongi liikuma hakkamisest. · ,,Ma mõtlen, madame, et teie jõud peitub teie tahtes mitte teie käsivartes." Minu arust on autor üritanud sellega vihjata, et inimese tap...
William Shakespeare Hamlet William Shakespeare 1) · ,,Pean ta kinni, kui see ka tapab mind "- Vaimule etteastumisest arvati, et sellel võivad olla hukatuslikud tagajärjed. · ,, ... heida endalt öine värv "- Hamlet oli ainuke, kes kandis leina märgiks musta. · ,,... sa märgid narriks mind "- sa häbistad mind, kinkides väljaspool abielu sündinud lapselapse. · ,,Nad vannuvad kolmandat korda" Tolle aja demonoloogid soovitasid vaimude manamisel kolmekordset vannet, sest vähemast ei pidanud piisama. · ,,... sest ausalt öeldes on mul hirmus jõle kaaskond" Jõleda kaaskonna all on mõeldud teenijaskonda. 2) Lugu algab sellest, kuidas lossi valvurid kohtavad kuninga vaimu. Nad räägivad sellest Hamleti sõbrale Horatiole. Horatio teatab sellest, aga omakorda Hamletile. Lõpuks kohtub ka H...
G.Boccaccio ,,Dekameron" 1. Kuuenda päeva kuues novell 2. Michael Schalza tõestab noormeestele, et baronci'd on kõige aadlikumad inimesed maailmas ja rannikul, ning võidab kihlveaoga õhtusöögi. 3. Osalesid noormehed, ilmselt keskklassist 4. Põhiteemaks oli vaidlus ja kihlvedu selle üle, et kes olid ranniku ja maailma kõige aadlikumad inimesed. 5. ,,Minge ikka, narrid, te ei tea millest te räägite" 6. Selle väike ja väga lühikese novelliga anti edasi täpne kirjeldus sündmustikule, tegevuskohale ja seletati lahti kogu tegevus. Küsimusi ja arusaamatusi sellise väikse lõigu kohta ei tekkinud.
kirjakultuur ja eesti kirjakeel. Valgustus- ja romantismikirjanduse tekkimine 19.sajandi alguses tõi kaasa ka eestikeelse kirjavara teisenemise. Haritlased asutasid lugemisringe ja teadusühinguid, maarahvale hakati välja andma kalendreid ja ajalehti, ilmusid esimesed eestikeelsed ilmaliku sisuga juturaamatud. Tõsi küll, juturaamatute autorid olid peamiselt kohalikud saksa haritlased pastorid ja kooliõpetajad. Et enamasti oli selleaegne eesti kirjandus tõlkeline ning kirjamehed eestihuvilised muulased, nimetatakse kõnealust perioodi estofiilide ajaks. Eesti keele ja rahvaluule aktiivsem uurimine algas Pärnu pastori Johann Heinrich Rosenplänteri tegevusega. Tema alustas esimesena ka eestikeelsete ja eesti keelt puudutavate käsikirjade kogumist. Tänu Rosenplänterile on säilinud Kristjan Jaak Petersoni luuletused ja päevaraamatud, Otto Wilhelm Masingu kirjad jm. Kristjan Jaak Peterson oli esimene eesti luuletaja
Noor olla pole sugugi kerge. Noori on meie maailamas, ka riigis suhteliselt palju.Noor, on lai mõiste. Meie, noorteelu võibolla on vanemate inimeste arust palju kergem, kui see tegelikult on. Nagu ka minu vanavanaema armastab öelda : ,, Mis teil viga, minu ajal oli palju raskem ... ,, Noort inimest vaevab tihti üleliia palju muresid. Tüdrukud piinlevad tihti totrate küsimuste üle, et kas nad on ikka piisavalt ilusad, saledad, targad, kütkestavad jnejne, et poistele meeldiksid. Osad on nõus kõike tegema, et ainult meeldida teistele, kuid peamine on jääda ikkagi iseendaks. Mõni unustab armastuse ja meeldimise pärast sootuks õppimise ja enda tuleviku, mis on tegelikult ju palju tähtsam. Esimene armastus on ju ilus, kuid okkaline ja enamus meist teavad, - see ei püsi enamjaolt kuigi kaua ja jääb alatiseks ilusalt, kuid valusalt meelde. Poisid pingutavad ka tihti üle, et tütarlastele meeldida. Käivad üleliia jõu...
,,Olla nagu kõik või jääda iseendaks ? ,, Kas me kõik peame sarnanema kellegiga, kas siis kuulsa või mõne tavalise inimolendiga meie endi seast ? Kas meis ei võiks jääda midagi selleks, minu endi eriliseks tunnusmärgiks ? Minu arvates peaks meis kõigis jääma alati alles midagi, mis oleks meie kaugelt tuntavaks tunnusmägiks . Me ei tohiks muuta ennast sellepärast, kui me kellegile teisele ei meeldi. Me peaksime ka raskemates olukordades püüdma jääda iseendaks. See kõik on muidugi esmapilgul veidike raske ja ülepakutud. Tegelikuses on raske säilitada mõnedes olukordades rahu ja jääda iseendaks.Meis kõigis on kindlasti palju andeid ja oskusi. Võibolla ei ole nad just kõigile, ka meile endile esmapilgul teada. Me peame leppima, missugused me oleme ja olema rahul, et me üldsegi elame, oleme ja eksisteerime. Kui paljudel siin maailmas on mõni raske, sügav ja eluaegne vigastus või puue ? Me ei mõtle sellel...
Üheksateistkümnes lugu. · Sarvik-Taadi aheldamine , · Õnne aeg , · Pidu ja Tarkuseraamat , · Sõjateated Kp ehitab maailma otsa sõiduks endale hõbelaeva, millele paneb nimeks ,, Lennuk ,,. Laevale viidi suurel hulgal moona. Kaasasõitjad olid õnnelikud. Laev lahkus kodusadamast Soome poole. Teekonnal tuli Kp. Võidelda mitmete raskustega. Soome sortsid ajasid mere mässama. Lapsu rannast võeti laevale Lapsu tark. Jõuti Sädemete saareni. Sulevip. Läks saarele. Ta tahtis pääseda tulemäe juurde, kuid pidi poolelt teelt kuumuse tõttu tagasi pöörduma. Edasi jõudis ,, Lennuk ,, hiiglste maale. Sealt edasi viis teekond penisabaliste maale. Penisabalised hakkasid vastu ja Kp. Tappis neid armutult. Ta muutis nende maa viljatuks, kuid hiljem palus Ukult maale uuesti õnnistust. Targalt kuulis Kp, et kaarnalt oli ta maailma otsa leidmiseks saanud valet õpetust. T...
TSITAADID Armastus: * Armastus ühendab endas kõik inimese head omadused. (H. de Balzac) *Esimese armastuse ohe on viimaseks mõistuse ohkeks. (P. Charron) *Armastada tähendab kannatada; mitte armastada tähendab surra. (H. Taine) *Austusel on piirid, kuid armastusel mitte mingisuguseid. (M. Lermontov) *Pilgud on esimesed armastuskirjad. (N. de Lenclos) *Mis pole salapärane ega mõistmatu, see pole armastus. (M. de Scudéry) *Armastada tähendab lakata elamast eneses, selleks et elada teises olevuses. (Aristoteles) *Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja lõpeb pisarais. (A. Lamartine) *Armastada tähendab imetleda südamega; imetleda tähendab armastada mõistusega.(G. de Sta?l) *Mõistus on nõrgaks vastuseks armastusele. ( M. de Scudéry) *Armastus on kõige tugevam kirgrdest, sest ta vallutab korraga nii pea, südame kui ka keha. (Voltaire) Armastuse meeletuses on rohkem tõelist õnne kui kog...
Anekdoot Annette Kirotar GAG 8.C Gustav Adolfi Gümnaasium Situatsioonikoomika Härra Müller tuleb koju ja viskub surijana tugitooli. "Kallim, kutsu mulle kiiresti arst!" sosistab ta naisele. "On juhtunud midagi hirmsat: ma ei saa ennast enam sirgu ajada." "Öelge, palun, kas on veel mingit lootust?" küsib kohkunud naine kohalejõudnud arstilt. "On küll," vastab arst. "Talle mõjub väga hästi, kui ta oma ülemise püksinööbi vestinööbi keskmisest august lahti päästab." Johni ja Jacki autod põrkavad kokku. Pärast avariid uurivad mõlemad mehed sõbralikult kokkupõrke tagajärgi. John võtab põuest viskipudeli ja pakub Jackile. See võtab paar mehist lonksu ja ulatab pudeli tagasi Johnile, kes selle tasku pistab. " Miks sa ise ei joo?" imestab Jack. " Ma joon pärast seda, kui politsei on alkoholitesti ...
ABJA GÜMNAASIUM RÄNDAVATE PÜKSTE ÕESKOND REFERAAT TÖÖ KOOSTAJA: MIRELL PÕLLUMÄE ABJA 2009 Sissejuhatus Rändavate Pükste Õeskond. Kirjanik: Ann Brashares Carm e n , Tibby, Lena ja Bridge t on liivaka s ti a e g a d e s t pe al e olnud sõbra t a rid. Nad elava d sa m a s väikelinn a s, käivad koos koolis ja on siiani ka suve d veet n u d koos. Nüüd, kuue t ei st a a s t a s t e n a , tuleb neil esim e s t korda suvi vee t a lahus, kuid nad on kindlalt otsust a n u d oma v a h e l ühe n d u s t pidad a . Tibby osta b kaltsuk a s t teks a p ü k si d , mis kum m a lis el komb el sobiva d neile kõigile. Tüdruku d tulev a d mõtt el e teks a s ei d suve jooksul oma v a h e l jagad a , saa t e s ne e d postiga järg mis el e sõbra t a rile ja asut a v a d õeskon n a . Nõnda alga b pükst e ränn a k ja me eld ej ä ä v ai m suvi tüdruku t e elus. 1.Rändavate Pükste Õeskond. 1.1Ki...
armutult lüpsis, see oli ka üks külarahva ühine ettevõtmine Ühistööna võideldi katku vastu ja tüssati vanapaganat Rehepapi ja nõia ühistöö oli kokku viia kohalik paarike Ints aitas Hantsul mõisapreilit vaatamas käia Rehepapp ja nõid aitasid külarahval vanapagant ja mõisa tüssata ning omavahelisi konflikte lahendada Ilmselt on meil kõigil olnud hetki, mil tunneme, et võiks lihtsalt ajaviiteks lugeda. Alati ei peagi selleks tõuget andma kohustuslik kirjandus, vaid enda huvi. Kindlasti andis selleks omajagu põhjust ka suur meediakära teose ümber. Tahtsin teada, mida inimesed seal nii põnevat leiavad. Milliseid emotsioone suudab see minus tekitada? Andrus Kivirähk kirjutas raamatu, mis pidanuks justkui välja tooma eestlaste põhiomadused iseloomu. Kogu teost läbib negatiivne ja pilav toon meie rahva, eestlaste suunas. Meid kujutatakse ahnete, omakasupüüdlike ning tohutult naiivsetena
14-realine on SONETT. Esimesed eesti sonetid, kuigi saksakeelsed, ilmusid juba 17. sajandil Reiner Brockmanni sulest. Eestikeelse soneti kõrge meisterlikkuse saavutasid sajand hiljem Marie Under, Henrik Visnapuu, Johannes Sem per, Jaan Kärner, Juhan Sütiste, Betti Alver ja Bernard Kangro. See tundub vanamoelisena. Tavaliselt luuakse itaalia sonette (4+4+3+3 värssi), mis pakub nelikute kirjelduse pingelist murdumist kolmikute eneseväljenduseks. Nii nagu novellis, on ka sonetis tähtis üllatav pööre ehk PUÄNT, mille esile tõstmise võimalused on head inglise ehk Shakespeare'i sonetis (4+4+4+2 värssi). Soneti vormiga võib mängida: jätta salme ja värsse ära (4+3+3, 4+3), kirjutada juurde (4+4+3+3+1), panna risti (4+3+4+3, 4+4+1+4+1), tõsta sülle (4+3+3+4) vmt. Kirjutada võib ka arhailisi kahesalmilisi sonette (8+6).Kuulus, ent keeruline trikk on vähemasti 15 sonetist koosnev SONETI- PÄRG , kus iga luuletuse lõppvärss on järgmise algusvärsiks,...
1. Algriim alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla. 2. Alliteratsioon algriim, sarnaste konsonantide kordus sõnade algul värsis. 3. Assonants algriim, sarnaste vokaalide kordus sõnade algul värsis. 4. Eepos lugulaul, lüroeepika suurvorm. Ulatuslik, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos, mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel. Tegelasteks on vägilase või muinasjumalad. Väljendavad rahva hingelaadi parimaid omadusi, kujutavad võitlust ülekohtu vastu. Kunst- ja rahvaeeposed. Viimased põhinevad kangelaslugudel. 5. Folkloor rahvaluule- 6. Kõnekäänd rahvapärane väljend, annab lühidalt, piltlikult, poeetilises vormis mingi olukorra, nähtuse, eseme või omaduse iseloomustuse. 7. Muinasjutt põhiliik, mis pajatab väljamõeldud sündmustest. Jagunevad ime-, looma- ja tõsielulisteks muinasjuttudeks. Imemuinasjuttude sündmustik on üleloomulik (imeesemed). Loomamuinasjuttudes on tegelasteks looma...
Johann Voldemar Jannsen Johann Voldemar Jannsen (16. mai 1819 13. juuli 1890) oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. Jannsen sündis Vana-Vändra vallas. Ta töötas nii kantori, hiljem ka köstri ja alates aastast 1838 koolmeistrina Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis. 1850 kolis Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe vallakooli õpetaja. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega. Kokku sisaldasid tema kolm avaldatud teost kokku 1003 laulu koos viisidega, neil oli ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik". Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud. 1857. aastal asutas Jannsen esimese korrapäraselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees (algupäraselt Perno Postimees ehk Näddalileht), mis ilmus Pärnus aastatel 1857 1886. Lisaks Postipapale aitas le...
Tallinna Tööstushariduskeskus. BARBIE JA LEGO AJALUGU Hanna-Liisa Trummar 2009.Tallinn Barbie ajalugu. Esimene Barbie oli 1936. aastal Matteli mänguasjafirmas valmistatud vinüülist Väike Merineid , kes oli sellal üks populaarsemaid müügil olevaid nukke maailmas. Mänguasjadel on harva pikemat ajalugu, kuid Barbied on suutnud püsima jääda juba 40 aastat, vaatamata naisliikumise vastuseisule, sotsiaalsetele ja kultuurilistele muutustele. Barbied on muutunud avaliku elu tegelasteks, keda võib usaldada, sest nad ei kaota oma nooruslikkuse sära. Barbied on võimelised muutuma ja kaasas käima noorte tüdrukute moemaitsega ning nii kajastavad erinevate ajajärkude nukunurgad täpselt tollast riidemoodi. Barbie on nagu ajastu rollimudel. Emad ostavad Barbiesid lootuses pakkuda mitte lõbustust, vaid soovides anda oma lastele tillukest ühiskonna ja naiselikkuse mudelit. Nii elavad Barbied ise...
Mati Unt Referaat Koostas: Lilith Tamm Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus 2 Elulugu 3 Elu ja looming 4 Stiil 6 Tuntumad teosed 8 Temaatika 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud allikad 11 Pildimaterjal 12 1 Sissejuhatus Mati Unt on üks kuulsamatest okupatsiooniajal elanud kirjanikest. Tema sügavmõtteline looming ei ole kirjutatud taasiseseisvumise vaimus, kuid vaatamata sellele on see siiski ka tänapäeval osake Eesti hinnatud kirjandusklassikast. Undi tähelend timus Nõukogude ajal, aga ka sellistes rasketes tingimustes suutis ta loogiliselt mõelda ning oma raamatutes maailma asju ja poliitikat objektiivselt analüüsida. Just see asjaolu teeb tema loomi...
Juhan Smuul (1954. aastani Johannes Schmuul; 18. veebruar 1922 Koguva küla, Muhumaa 13. aprill 1971 Tallinn) oli eesti kirjanik ja luuletaja. Elukäik Juhan Smuul õppis 19301936 Piiri algkoolis, pärast seda lühikest aega Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Õpingud katkesid, kuna ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikusse. Sellega tema formaalne haridustee ka piirdus. Aastal 1941 mobiliseeriti Juhan Smuul Punaarmeesse, tervise tõttu rindele ei saadetud ning demobiliseeriti 1944 alguses. Juhan Smuul oli kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis. Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas. Alates 1947. aastast oli Smuul vabakutseline kirjanik. Aastatel 1951 1953 oli kirjanike liidu aseesimees ning esimees 19531971. Juhan Smuul oli NSVL Ülemnõukogu viienda ja kuuenda koosseisu ja ENSV IV Ülemnõukogu koosseisu saadik. Aastail 19561958 oli ta EKP ...
Tallinna 21. Kool Mats Traat Koostaja: Martin Laid; 9d Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Mats Traadi looming 4 3. Kokkuvõte 11 4. Kasutatud kirjandus 12 Tallinn 2009 Sissejuhatus Mats Traat sündis 23. novembril 1936. aastal Kuutse talus Meema külas Palupera vallas Tartumaal. 1945-1946.aastatel õppis Arula koolis, 1946-1947.aastatel Vana- Otepää koolis, 1947-1949. aastatel Nõuni koolis, 1949-1951. aastatel Rannu koolis, 1952-1953. aastatel Tartu tehnikumis, 1957. aastal lõpetas ta Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, 1964
Andrus Kivirähk ´´ Rehepapp `` Sigrid Sitnikov 9.C Autor: Andrus Kivirähk Andrus Kivirähk õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust ning nüüd töötab ta Eesti Päevalehes. Tema raamatut "Rehepapp" on 2004. aastaks müüdud 25 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate üheks menukaimaks eesti kirjanikuks. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk ka Kirjanike Liidu liige. Sisututvustus Raamat on jagatud 30neks peatükiks (1.-30. november) ja iga peatükk algab ilma kirjeldusega. Miljöö on peamiselt Eesti külas umbes 19. sajandil. Sisu on küll humoorikas, aga samas peegeldab eestlaste sünget elu. Tegelasteks on peale külarahva ka müstilised olendid nagu kollid, kratid ja Vanapagan. Sisu Kaarli sulane Jaan oli suurtes valudes, sest ta oli lollist peast seepi söönud, mida rehepapp ravitsema kutsuti. Hiljem Sander ja tema kratt Joosep ...
Viis minutit veel Vaatan kella. Tiks-tiks-tiks-tiks. Tund venib nagu kummiliim. Tagapingi Mike hakkab mind juba närvi ajama. Mida ta mõliseb seal õpetajale vastu? Kui ta veidike vait oleks saaks ehk varem ära. Ei suuda enda suud kinni hoida. Täielik värdjas. Heameelega kõnniks hetkel tema juurde ning annaks talle kena matsu vastu kukalt. Ohoh! Vait jäi. Kuid siiski...ei. Sellised tüübid lihtsalt käivad pinda. Olgu. Suva. Karjun: ,,OOOOI! Jää vait noh!" Mike vastab naiselikul toonil: ,,Mhhh! Mul on õigus rääkida. Sõnavabadus." Istun rahulikult tagasi. No on värdjas noh. Tuleb mulle oma õigustest rääkima. Kui mina temaga lõpetan on tal ainult õigus vaikida. Vaatan klassi teise otsa. Kell vahib mulle kurjakuulutavalt vastu. Tiksub. Neli minutit veel. Peaks vist asjad kokku panema. Võtan pastaka ja pliiatsi, tirin pinalil luku lahti ja viskan need suvaliselt sinna sisse. Hakkan juba raamatut kinni...
Täiesti tavaline päev Ärkan üles. Kuradi naabrimees puurib jälle. Mille kuradi pärast peaks keegi hommikul kell üheksa ehitama? Ahvikari. Tõmban kardinad ette, klapid pähe ja püüan veel natukene magada. No ma ei või! Nüüd on haamriga vaja kopsida. Viskan klapid nurka ja tõusen voodist püsti. Sirutan ennast ja panen püksid jalga, särki üles ei leia. Võtan paar lonksu mahla. Kurat, halvaks läinud. Kallan tossud liivast tühjaks ja lähen korterist välja. Koputan naabri uksele. Noh, tule juba! Naabrimees teeb siseukse lahti ja vaatab mind uksesilmast. Karjun talle: ,,Mis sa vahid! Tee uks lahti!" Teeb siis ukse lahti ja küsib minu käest: ,,Mis teie siin nii vara teete?" Annan lollile küsimusele sama lolli vastuse: ,,Tulin kella küsima." Paus. ,,Kurat, mis sa arvad mis ma teen? Mida sa ehitad siin kell üheksa hommikul? Muhku kerjad või? Hambad pigistavad või?" Naabrimees ehmub ja hakkab mulle midagi vastu...
smugriteema, mis tasapisi mädaneb, halvaks läheb. Kuna see teema jäi 1990-ndate alguse muutustelaines lahendamata, siis praegu toda arengukäiku enam naljalt ei pööra. Paraku nii see on, kuigi tahaksin kuuluda optimistide kilda ja näha maailma pigem paljude pisikeste rahvaste koduna kui suurrahvaste vahel jaotatud koloniaalkogumina, mis ta ajaloo sõlmpunktides, enne suuremaid hävingu- ja kaoseperioode ikka kipub olema. Eetiliselt Valtoni tööpõld on mälu ja identiteet, s.t kirjandus. Sellest ei ole Eesti Vabariigis ka lõpuni aru saadud, et omakeelne kirjandus on üks esimesi identiteedikandjaid ning mäluvahendeid. Raamatuid ja pähekulunud tekste, identiteedivormeleid on inimkultuuris raskem hävitada kui mis tahes muud mälukandjat. Seda vähest, mis me enestest ja soome-ugri sugu rahvastest teame, oleme teada saanud ikka kirjalikest allikatest, vanadest, varastest tekstidest ja ka uutest, kõige uuematest
Tänavalapsed Tänapäeval on pea igal lapsel olemas kodu ja armastav perekond ning head sõbrad. Sellised lapsed on enamasti korralikud ja tublid õpilased ka koolis. Neil ei ole konflikte oma vanematega ja nad ei tee tegusid, mis rikuvad nende tulevikku. Osadele lastele jääb selline ilus elu üürikeseks või ei ole nad seda kunagi näinudki. Neist on saanud tänavalapsed. Tänavale satuvad lapsed elama väga erinevatel põhjustel. Leidub neid, kel ei ole kas üldse kodu, või on kodus nii halb, et tänaval näib paremgi. Mõned lapsed satuvad tänavale omal süül. Nad tahavad mugavalt ära elada ja mitte koolis käija või muid kohustusi täita. Loomulikult tekib kodus palju pahandust. Selle tulemusena leiavad lapsed, et tänaval on lahedam, kuna seal keegi ei sunni neid kooli minema või tuba koristama. Nad eelistavad oma kodule tänaval elamist, sest leiavad seal omamoodi vabaduse. On ka lapsi, kelle vanemad on surnud ...
Olen osa loodusest Iga inimene, loom, taim on kõigest üks väga väike osa suurest loodusest. Kuid inimesed on unustanud vanad tarkused ja tõekspidamised. Nende arvamus oma osakaalust on aegadega niivõrd muutunud, et see muutub juba tervele maailmale ohtlikuks. Juba aegade algusest peale on inimene elanud looduses. Ta on targalt kasutanud taimi ning loomi, et ellu jääda, kuid enda ümbrust kahjustamata. Inimene on elanud loodusega sümbioosis. Peeti näiteks lehmakarja, keda söödeti ning vastutasuks saadi piima. Kasvatati endale ise köögivilju ja vahetati teistega või tarbiti ise ära. Raisku ei läinud midagi. Tänapäeval on kõik kardinaalselt muutunud. Inimene on hakanud loodust kuritarvitama, sealjuures tagajärgedele mõtlemata. Enam ei huvita kedagi teiste loomade või isegi taimede elukvaliteet, peaasi et endal oleks võimalikult hea ja mugav. Inimesed on nii ahneks läinud, et seavad ohtu juba iseendi ek...
Kui Villust oleks saanud Kõrboja peremees . Kui Katku Villust oleks saanud Kõrboja peremees oleks võinud minu arvates paljusid asju juhtuda ning tema peremehe põli erinevalt lõppeda. Mina kirjeldan aga ühte versiooni, mis on minule kõige südamelähedasem. Nagu teosest sai teada oli Villu üsna vigane, kuid Anna armastas teda nii väga, et tahtis teda siiski Kõrboja peremeheks. Oletame, et Villu poleks ennast ära tapnud ning võtnud Anna kutse vastu. Kuna siiski Villu oli hea hingega, arvan ma, et ta oleks võtnud Eevi ka Kõrboja tallu elama, et olla ligidal oma pojale. Kuna Villul oli ka palju ideid oleks ta need täide viinud ning teinud talu palju ilusamaks ning elamiskõlblikumaks. Villu oleks rüganud palju tööd teha, nii palju kui tema seisundis oleks olnud võimalik. Elu oleksid raskeks teinud aga hoopiski sama katuse all elavad naised. Eevi oleks olnud enamuse ajast masenduses, sest armastas i...
LOOMING Eduard Vilde tuli kirjandusse 1880. aastail vähese kunstilise viimistlusega põnevusjuttude ja naljalugude menuka ning erakordselt viljaka autorina ("musta mantliga mees", 1886, "kuhu päike ei paista", 1888; "kõtistamise kõrred", 1888). eduard vildest sai eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja ning realistliku meetodi propageerija. eesti realistliku kirjanduse tekkimises on oluline osa tema romaanidel "karikas kihvti" (1893) ja ""linda" aktsiad" (1894). järgnesid maakehvikuromaan "külmale maale" (1896) ning romaan "raudsed käed" (1898, raamatuna 1910). eduard vilde peateos on ajalooliste romaanide triloogia 1850.1860. aastate talurahvaliikumisest: "mahtra sõda" (1902), "kui anija mehed tallinnas käisid" (1903) ja "prohvet maltsvet" (19051908). eriti "mahtra sõjas" on palju kasutatud arhiivimaterjali ja mälestusi. maapaoaastate loomingu paremikku kuuluvad viimistletud stiiliga "jutustused" (1913) ja süvenenu...
Olles ,,Siuru" rühmituse liige, aitas ta kaasa luulelevikule ja edendamisele Eestis. Ta on rikastanud meie kirjandust väga paljude soneti kollektsioonidega. Marie on kindlasti mitmetele kirjanikele ja luuletajatele olnud ja on siiamaani eeskujuks. Mulle meeldib ta looming, kuna see on omapärane ja tundeküllane. Tema sonetid on huvitavad ja panevad mõtlema. Kindlasti erinevad nad teistest luuletusest oma omanäolise ja emotsionaalse käekirja poolest. Kasutatud kirjandus · http://www.kirjasto.sci.fi/under.htm · http://bhr.balanss.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=230:marie- under&catid=19:peale-venemaa-viimast- okupatsiooni&Itemid=58 · http://et.wikipedia.org/wiki/Marie_Under · www.annaabi.com
Ahatha Mary Clarissa Christie ,,Saladuslik juhtum Stylesis" Novell leiab aset Inglismaal Esimese Maailmasõja ajal Stylesis Essexi maakonna mõisas. Mõisa omanik on jõukas lesk Emily Inglethorp, kes abiellus äsja endast tükkmaad noorema mehega, Alfred Inglethorpiga. Emily kaks kasupoega, John ja Lawrence Cavendish, elavad Stlyesis, nagu ka mitmed teised inimesed. Ühel hilisööl ärkavad Stylesi elanikud, et leida surev Emily Inglethorp. Tema surma põhjuseks juhtub olema strihniinne mürgitamine.Kapten Hastings, maja külaline, võtab endale appi oma sõbra Hercule Poirot, kes peatub lähedal asuvas külas, Styles St. Marys.Poirot viib kokku kõik sündmused, mis ümbritsevad mõrva. Päeval, mil Emily tapeti, vaidles too ülemeelikult kellegagi, kõige tõenäolisemalt oma mehe Alfrediga või kasupoja Johniga.Tagantjärele paistis ta üsna murelik ja ilmselt koostas uut testamenti, mida keegi kunagi ei oleks leidnud. Ta sõi natuke...
Charles Dickens Elulugu Sünd : Charles Dicknes sündis 7.veebruaril 1812.aastal Hampshire'i krahvkonnas Ports mouthi ligidal Landportis laevatehase ametniku pojana. Surm : Charles Dickens suri 9. juunil 1870. aastal Gad's Hillis ajurabandusse ja maeti Westm inster Abbeysse kirjanike matmispaika Poet's Corner. Lapsepõlv ja noorus 1814. aastal kolis perekond Londoni lähistele Chathmisse. 1824. aastal sattus isa võlavanglasse, seepeale pidi Charles kooli pooleli jätma ja hakkama tööle ühes Londoni sadamakvartali saapamäärdevab rikus. Igapäevased külaskäigud isa juurde vang 15-aastaselt hakkas ta tööle advokaadibüroos abilisena, hiljem teenis leiba kohtureporteri ja parlamendi stenografistina. 1829. aastal armus Dickens Maria Beadnelli ja oli temaga seotud neli aastat. Maria Beadnell Kuulsus ja saa...
Arvamuslugu Arvamuslugu on lühijutulaadne kirjutis elust ja inimestest. Neid on kahesuguseid : analüüsivad ja jutustavad. Analüüsiv kirjutis sarnaneb kirjandiga, sest see koosneb samuti sissejuhatusest, teema arendusest ja lõppsõnast. Et lugu oleks veenem arvestatakse järgmini soovitusi: kirjuta asjast, ära kaldu kõrvale ega keeruta, väldi kuulujutte ja klatsi, esita oma seisukohti kindlalt, soovita, ära käsi, tegele probleemidega, ründa seisukohti, mitte isikuid, ole ka enesekriitiline. Jutustav kirjutis sarnaneb tavalise lühijutuga, aga kui ilukirjandus esitab väljamõeldist siis lehekirjutis on täpne ja aus faktilugu. Portreelugudes lähtutakse enamasti küsimustest, mis on seotud portertreeritavaga ja aitavad teda iseloomustada: miks kirjutatakse just sellest inimesest, kuidas on tema isikuomadused ta elukäiku ja edu mõjutanud, millesse ta usub, millised on tema eesmärgid ...
MEEDIA AJAKIRJANDUS ehk MEEDIA on teabelevivahendite üldnimetus. Teabelevivahendid (ajaleht, ajakiri, raadio, televisioon, reklaam, veeb) edastavad infot ja pakuvad meelelahutust. UUDIS on meie üha kiiramaks muutuvas maailmas ajakirjanduse põhizanr. Sündmusest saab uudis, kui juttu on millestki ebatavalisest ja ootamatust, see mõjutab lugejaid kas otseselt või kaudselt, on tegemist tuntud isikutega, toimuv on lugejaile lähedal ja ka päevakajaline. Uudis vastab tavaliselt järgmistele küsimustele : mis juhtus? kellega juhtus? millal juhtus? kus juhtus? kuidas juhtus? miks juhtus? Uudis koosneb tavaliselt kolmest osast : juhtlõik: kõige tähtsaim osa, esit...
Alliksaar, Artur (192366), Eesti luuletaja ja tõlkija, 1960. aastate luulepõlvkonna vaimne teejuht. Artur Alliksaar (a-ni 1936 Alnek) sündis 15. IV 1923 Tartus. Artur Alliksaar Artur Alliksaar õppis aastatel 1941- 1942 Tartu Ülikoolis õigusteadust. Peale sõda varjas poeet end Läänemaal metsavennana koos kahe luuletajaist sõbraga Rein Sepa ja Otniell Jürissaarega. Sellele järgnesid vangistusaastad ja asumiselesaatmine Siberis. Peale seda ajajärku asus luuletaja elama Tartusse. Temale said osaks uued katsumused elu poolt. Maja, kus poeet elas põles maha ja ta oli sunnitud elama muldpõrandaga kuuris koos oma kaasa ja väikese poja Jürgeniga. Raskel ajal olid toeks talle sõbrad, vähesed ja truud kaaslased poeedile tol raskel ajajärgul. Talle said osaks tolleaegsete võimukliki poolt tagakiusamine, laimamine, mahavaikimine nii luuletamise, kui selle õpetamise eest. Kõigest ja kõigist võib siin siin maailmas abi ol...
Caesar ja Spartacus Kodusõdade vahepeal puhkes Itaalias orjade ülestõus Spartacuse juhtimisel. Selle eestvedajaks olid gladiaatorid. Need olid orjad kes ei teinud mitte tavapärast tööd, vaid võitlesid rahva silme all elu ja surma peale. Et gladiaatorid hästi võitleksid pidid nad olema hästi treenitud ja selleks rajati ka gladiaatorite koole. Spartacus oli gladiaator kes pärines Traakiast. Teised gladiaatorid pidasisd temast väga lugu. 73 aastat eKr. Põgenes Spartacus koos mitmekümne gladiaatoriga koolist. Põgenejad varjusid järsunõlvalisel Vesuuvi mäel. Kuid peagi saabus kohale suu Rooma väesalk kes piiras Vesuuvi mäe ümber. Õigupoolest valvasid sõdurid ainsat teed mäkke. Mujal olid nõlvad nii järsud,et sealtkaudu minema pääseda tundus võimatu. Kuuldus ülestõusnutest levis kogu Itaalias. Kõikjalt põgenes orje Spartacuse juurde. Varsti oli neid kümneid tuhandeid. Kuid orjad ei olnud väga ük...
Kirjandusteose analüüs 08.04.2009 Kõrboja peremees Anton Hansen Tammsaare Eesti, 1980 1. Teose sisu lühikokkuvõte Katku Villu vabanes vanglast, kus ta istus kinni inimese tapmise eest, mida ta tegi oma lapse ema kaitseks. Külas oli tema maine maas. Peale vangast vabanemist hakkas ta kodus kõvasti tööd tegema ning oli oma vanematele talus suureks abiks. Oli jaanipäeva õhtu, kui Villu hakkas Kõrboja uue perenaise Annaga juttu rääkima ning tantsima. Hiljem mingi kivimäele, kus Villu tahtis paar kivi õhku lasta, kuid selle tulemusel sai ta viga ning ta toimetati haiglasse. Villu alles oleval silmal läks näge...
Elan küll linnas, aga minu süda ihkab elada päriselt maal, kaugel linnamelust ja põrisevatest autodest. Oma vanavanemate juures Kihlepas tunnen, et siin on minu õige koht. Milline kaunis loodus, millised ilusad vaated ja kui armsad ja lahked inimesed! Samas näen, kui raske on neil seal eluga toime tulla. Poodi pole kümnete kilomeetrite raadiuses, busse sõidavad harva ja tööl käia pole ka inimestel kusagil. Süüakse seda, mis kasvab oma aias või laudas. Põllumajandus on praegu küllaltgi kehval järjel ja ega loomapidamine kerge pole. Maakohtade suurim puudus on ettevõtted ja firmad, kus inimesed saaksid töötada. Töökohtade olemasolul läheks rohkem noori elama maale, sest siis oleks neil koht, kus tööl käia ja kust toitu osta. Tegelikult on küll selliseid vanu talle ja maju, kus peaks ainult uue katuse peale panema ning olekski maja, pood või hoopis vabrik valmis. Rääkides meelelahutusest nagu näiteks kinos või kohvikus käimine, seda ...
Kevad südames Kevad tuleb tasapisi, väikseid värvipiisakesi. Sinililled, ülased, need on esimesed külalised. Meie kodu aiakeses. Kevad silmades, südames, hinges. Ta soojust toob igasse lapsesse. Ka toob ta rõõmu vanematesse. Eredamalt paistab päike, annab kevadele kena läike. Kuid päikegi pilve pealt paistab, sammume suve poole.
Karistusvajalik kasvatus Või vägivald. Lapsi karistadakse igasuguste tempude,rumaluste ja kas või sellepärast, et koolis ei õpita hästi.Aga kas tegelikult kasvatamiseks on vaja karistad? Karistamiseks on erinevaid viise,mõned lapsevanemad karistavad oma poegi,tütreid neilt näiteks taskuraha ära võttes või koduaresti pannes,mõned aga "annavad kere peale".Arvan, et see ei ole vajalik.On ka teisi viise lastele selgeks teha et nad ei käitunud õigesti või ei käitu õigesti.Minu arvates tekitavad karistused teismeliste noorte ja vanemate vahel vaid "paksu verd".Ka minu ema on mind mitmeid kordi karistanud,ka isa,aga nendega rääkimine ja jutud aitavad minu arvates tunduvalt rohkem.Seda mis nad räägivad paneb mõtlema,aga karistused panevad vaid oma vanemais põlgust tekitama,kuigi me ju teame et nad tahavad meile vaid parimat. Eriti mõtetu on füüsiline karistamine.See ei pane mingil määral mõtle...
Minu kool Minu kool, Pühajärve Põhikool, asub lummava järve kallastel. Selleks järveks on Pühajärv. Arvatavasti on meie kool saanudki nime sellest madalaveelisest järvest. Mõõdasõitjatele ei jää see suur valge betoonplokist ehitis märkamatuks. Hoopis vastupidi tullakse ja uudistatakse. Koolipere on väike ning väga tubli tänu vilgastele lastele ja töökatele õpetajatele. Parim näide selleks on kõrge auhind Eesti kaunim kool 2007. See suur tunnustus sai teoks paljude huvitavate projektide teostamisega. Näiteks uurisime, kuidas elab metstikk oma kodus, pesakastis. Me oleme ühed vähesed, kes seda harukordset pilti on näinud. Igal aastal on meil külas käinud kuulsad muusikud, kes harivad meid muusikaliselt. Prügiprojektiga saime koolipere keskkonnateadlikumaks. Loomulikult on toimunud veel palju huvitavat. Õpetajad alati korru...
ROMANTISM REALISM Romantism tekkis 18. sajandi lõpus Realism tekkis 19. sajandi 30. aastatel. Saksamaal. TUNNUSED : TUNNUSED : * Romantism väärtustab isiksust, tema * sotsiaalsus, tõepärane pilt tegelikkusest ; elamusi ja tundeelu, igatsusi, lootusi, * täpne, usutav, elutruu miljöö ; armastust ja õnne, aga ka nukrust ja * sündmustiku asjalik, rahulik külg, teoste müstilise maailmavalu meeleolusid. ülesehituses arvestatakse vaid nähtavaid * Romantismilised kangelased on enamasti fakte ja nende omavahelisi suhteid, mida uhked, ülimalt tundeerksad, erandlike õpitakse tundma kogemuste kaudu ; vaimuannetega inimesed. * ühiskondlike olude kriitiline käsitlemine ; * oma kaasaja elulaadi ja kommete analüüs ; ...
Lennoni surm murdis südameid üle maailma. Ta hukkus 8. detsembril 1980 oma koduväravas, kus hullunud fänn ta maha lasi. John Lennon oli suurepärane muusik ning tema mõju ja sümboolne tähtsus on aina kasvanud.Ta on ka rahva mällu jäänud kui puhkamatu iseseisvuse ja muutuste kuulutajana. Tema muusika, mõistagi elab igavesti. 8.b Kasutatud kirjandus: www.johnlennon.com http://et.wikipedia.org www.delfi.ee
Friedebert Tuglase novellid Essee Essee ehk katsetus, seekord üritan ka mina lahti mõtestada Tuglase novellide varjatud mõtteid ja kujundeid. Lugesin viite erinevat novelli, kuid samas on neil kõigil ka midagi ühist. Esimene novell kandis nime ,,Hingemaa". Usun, et seal oli palju erinevaid peidetud sõnumeid, kuid kõige ilmsem ja tähtsam tundus mulle hariduse tähtsus. See on selle jutu põhiline teema, kus alguses räägib vanaisa, kui lolliks ta on jäänud. Asi pole selles nagu oleks ta kaotanud oma teadmised põllutöödes või ei oskaks ta enam rehkendada. Maailm liigub üllatavalt kiiresti arengu suunas ja kui sa ei täienda end piisavalt, siis võib sulle tõesti ükshetk tunduda nagu oleks sa puruloll. Hiljem selle lahke perekonna juurde sattudes mõistis ta samuti, et võid olla väga-väga töökas, kuid kui pole haridust ei saa loota heale ning soodsale tulevikule. Tei...
Teema. Bella Swan kolib päikselisest Phoenix'ist, Arizonast, vihmasesse Forks'i, Washingtonis, et minna elama oma isa, Charlie Swan'iga. Ta teeb seda, et ta ema saaks reisida. Kuna tema ema uus abikaasa on pesapallur, peab ta palju reisima, ning tänu sellele Bella ära kolibki, sest ta ei saaks oma õpinguid korralikult jätkata. Bella hakkab käima kohalikus keskkoolis, kus esimesel päeval ta sõbruneb paljude õpilastega. Tema teadmata, paljud poisid ka võistlevad häbeliku Bella tähelepanu eest. Oma esimese tunni ajal istub Bella Edwardiga, kes algul tõrjub teda. Paari päeva pärast hakkab Edward temaga väga soojalt suhtlema, nagu midagi poleks juhtunudki. Kui Bella oleks peaaegu oma klassikaaslase bussi alla jäänd, sest too kaotas bussi üle kontrolli, näitab Edward, et tal on üleloomulikud võimed. Peale seda hakkab Bella Edwardit igasuguste küsimustega piinama, ning kuuleb unustatud lapsepõlve sõbra käest, et legendi kohaselt on Edwardi p...
Koostas:Brigitta Pärni ,,Punane ja must" Stendhal Raamat ,,Punane ja must" on kirjutatud kirjaniku Stendhali poolt. Stendhali kirjutatud romaan räägib noorest puusepapojast nimega Julien Soreli, kes oli 19-aastane. Tema eesmärk oli saada kõrgeimasse seisusse, kus ta saab välja näidata omandatud tarkust, lugedes palju erinevaid raamatuid. Julien oli andekas noormees, kes tahtis saavutada suurt kuulsust. Tema perekond temast ei hoolinud. Isa pidas Julieni laisaks ja kasutuks. Tema vennad ei tahtnud, et Julien oleks neist targem ja osavam. Jumal vastas Julieni palvele ja linnapea, härra Renal kutsus ta raha eest oma laste koduõpetajaks. Linnapea naine proua Renal arvas, et Julien võidab tema laste usalduse ning et lapsed on rohkem Julieniga koos ...
,,Sinilind" Maurice Maeterlinck Maurice Maeterlincki kirjutatud muinasjutt ,,Sinilind" on üks parimaid, mida olen lugenud. Eelkõige meeldib mulle selles raamatus rohke sündmustik, kus vaese puuraiuja lapsed satuvad erinevatesse imelistesse seiklustesse, et leida Sinilind, kes neile õnne toob. Teos räägib vaesest pererahvast: isast,poisist ja tüdrukust. Poiss nimega Tytyl on 10- aastane. Tytyl oli väga südamlik ning aitas abivajajaid, kes iganes seda soovisid. Tytyli 6-aastane õde Mytyl oli arg, iga väiksemgi pisiasi võis teda nutma ajada, kuid sellest hoolimata armastas ta kõige rohkem koera. Ühel ilusal varajasel hommikul tuli pereukse taha koputama haldjas Berylune, kes kandis peas punast kottmütsi ja oli riietunud üleni rohelisse. Ta oli lombakas ja ühe silmaga. Lastele meenutas Berylune nende naabriproua Berlin...
Müütilised muistendid Friedrich Robert Faehlmann Raamatus räägitakse seitsmest müüdist, millest esimene on: Loomine. Loomises räägitakse, kuidas kõrgel taevas elas vana, pikka habemega Vanaisa, kes oli loonud kangelased, kelle käest ta aegajalt nõu küsinud. Tähtsamad neist olid: Vanemuine. Vanemuisele oli iseloomuks tema kannel ja laul. Teine oli Ilmarinne, kes oli iseloomult elutark ja talle oli omane kunsti anne. Kolmas oli Lämmeküne, kes iseloomult oli ülemeelik. Vanaisa kord tulnud kangelaste juurde ja ütelnud, et tema loob maailma. Ja nii ta ka tegi. Peale pikka tööd, oli Vanaisa suurest tööst väsinud ja ta heitis magama. Samal ajal, tegid aga kangelased oma tööd vähemalt nende arust ja kui Vanaisa ükskord ärkas kiitis ta kangelasi tehtud töö eest ja ütles, et maailma ongi vaja ainult luua veel inimesed, kes hakkaksid maailma valitsema. Teiseks müüdiks raamatus on: Emajõe sünd. Emajõe sünnis räägitaks...
Seikluskirjandus Seiklusjutt on jutustus, milles asetatakse pearõhk huvitavale sündmustikule. Peategelane satub alatasa ühest ohust teise, elab läbi kõikvõimalikke ebausutavaid ja imepärasid seiklusi ning saavutab lõpuks õnnelikult oma eesmärgid. Seikluskirjandus on proosa vanimaid liike ja pärineb antiikajast. Taas avastati see 18. ja 19. sajandil. Kõigepealt said kuulsaks robinsonaadid. Robinsonaad õpetliku sisuga kirjandusteos merehädalise seiklustest inimtühjal saarel. Mõiste tuleneb D. Defoe romaanist "Robinson Crusoe", mille peategelane elas 28 aastat inimtühjal saarel. 20. sajandil hakati kirjutama ka nn robinsonaadide paroodiaid, kus tegelased jäid samuti üksikule saarele, kuid pidid seal taluma suuri raskusi, mitte ei sattunud sellisele ideaalsele saarele nagu Robinson Crusoe. 20. sajandi robinsonaadide paroodiatest on kõige tuntum William Goldingi romaan "Kärbeste jumal". Eriti viljakaks ajaks seikluskirjanduse loomisel o...
Millisena kujutan oma tulevast perekonda? Kõiki meid ootab ees tulevik, kahtlemata nii see on. Nii mind kui ka kõiki teisi. Millisena ma siis kujutan oma tulevast perekonda ? Kui palju lapsi mul olema hakkab? Kui suurt maja ma endale tahan? Need ja paljud muud küsimused käivad mul ikka aegajalt peast läbi. Perekond ja kodu on minu jaoks !! väga tähtis. Ma olen ülesse kasvanud väga toredas, kuid pisikeses perekonnas. Mu ema ja isa on mulle palju õpetanud, ma ootan põnevusega, et kõiki neid tarkusi oma lastega jagada. Ainukene mõnesmõttes kurb asi on see, et mul pole õdesid ega vendi. Niisiis mu unistus oleks vähemalt kaks last. Kõige paremal juhul ennem poissi ja siis tüdrukut. Ma tahaksin kasvatada oma lapsi niiviisi, et kui nad suureks kasvaksid, oleksid nad valmis astuma laia maailma ja oskaksid enda eest seista. Täpselt nii, nagu minu vanemad mind kasvatanud on. Ma olen isegi väga perekeskne inimene ning laste s...
Ilus ja kole inimeses Me õpime maailma tundma kahel viisil. Esiteks, tehes järeldusi sellest, mida me näeme silmadega ja teiseks, püüdes aru saada inimeste käitumistest ja nende tunnetest.Elus tuleb meil sageli otsustada inimese olemuse üle. Me valime endale tihti sõpru ja tuttavaid. Silmadega vaadates võime me saada esmamulje, mis osutub sageli petlikuks. Ajapikku, kui oleme juba inimest lähemalt tundma õppinud, võime üllatuda kas positiivses või negatiivses mõttes Üheks positiivseks näiteks või tuua olukorra, mis juhtus minuga umbes aasta tagasi. Ma olin arvanud ühest tüdrukust üsna halvasti. Ma ei olnud temaga veel kohtunud, aga mul oli tema kohta väga halb eelarvamus. Tema igapäevane riietus nägi välja, nagu ta oleks just mõnest klubist tulnud või sinna minemas. Igaljuhul tundus ta mulle ka väga ülbe. Niisiis, ma hakkasin läbi saama seltskonnaga kus ka tema mõnikord aega veetis. Ajapikku hakkasi...
"Videvik'' Stephenie Meyer Teema Bella Swan kolib ema juurest isa juurde,kuna ema peab koguaeg reisima. Ta armub Edward Cullenisse,kes esimestel päevadel väldib Bellat. Bella saab teada,et Edward on vampiir, kuid ei karda. Bella ja Edwardi suhe viskub kaosesse,kui linna tulevad 3 teist vampiiri, kellest üks tahab Bella verd ning Bella muutub talle kinnisideeks. Bella ja Edward lahutatakse, kuid James saab Bella kätte ning saab peaaegu surma, kuid Edward ja ta pere tulevad ning päästavad Jamesi. Probleem Armastus inimese ja vampiiri vahel. Ühte tüdrukut tahab mitu poissi. Miljöö Enamus tegevusest toimub Forks'is, Washingtonis, kus Bella isa elab. Lühidalt mainitakse Phoenix'it, Arizonas. Mainitakse ka Jacksonville'i, Floridas. Tegelased Isabella "Bella'' Swan Kohmakas "ohutõmbaja" tumepruunide ju...
Uueks löögiks tema tervisele on emakssaamine aastal 1884, millal sündis ja suri Max. 1885. aastal viibis Koidula ravil Saaremaal, kaasas oli ka lapsed. Nad elasid haigla läheduses mere lähedal, kus lapsed aeg-ajalt suplemas käisid. Ravil olles hakkas Koidula end paremini tundma ning suundus tagasi Kroonlinna heade lootustega, kuid rinnavähi sündroomid esinesid jälle. Koidula suri 2.juulil (11.august) 1886 ning matused toimusid Kroonlinna saksa kalmistul. Kasutatud kirjandus: http://miksike.com/documents/main/referaadid/koidu la_maili.htm http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/9klass/2teem a/kirjandus/lydia_koidula.htm
Saaremaa Ühisgümnaasium Karmel Pea VIIIb klass KUHU PÕGENEVAD HINGED? Referaat Kuressaare 2009 Käesolev referaat on kirjutatud filmi "Kuhu põgenevad hinged?" alusel, mis on valminud Exitfilmis 2007. aastal. Filmi rezissöör on Rainer Sarnet ja peategelased Ragne Veensalu Anni rollis, Lenna Kuurmaa, kes kehastab Mayat ja Andres Lõo, kes mängib Sethi. Film räägib kurval toonil kahe tüdruku iseseisvumisest ja armastuse avastamisest keskendudes eelkõige tegelaste salahirmudele ja lähedaste eest varjatuks jäävatele tunnetele. Inimestevahelistes suhetes halvaks peetavaid tundeid ei saa ületada enne, kui ei tunnista, et armukadedus, üksindustunne ja tähelepanuvajadus on lahutamatu osa inimloomusest. Ann oli tavaline koolitüdruk, kellele meeldis oma sõpradega pidutseda ja hängida. Ta käis kümnendas klassis ja õppis hästi. Ühel päeval sai Ann teada, et ta perre on oodata juurdekasvu väikese venna näo...
Kas põgenemine on lahendus? Arvad tõesti seda? Mina seda ei usu. See ei päästa sind mitte millestki, kõik tuleb sinuni uuesti tagasi, see on pigem viis joosta kõige eest, elu eest. Elu on peatükk, mille üks osa on probleemid, pead neid lahendama, kuid põgenemine ei aita sind mittekuidagi moodi. Mõelda võid küll: "Kui ma ometi pääseks." Sa võid küll pääseda, aga kui kauaks? Usun, et üürikese aja pärast oled taas alguses tagasi. Seal, kus alustasidki ning mis sa sellest said? Kulutasid vaid aega. Aeg on raha. Pole mõtet seda kulutada mingite mõtetuste peale. Ma usun, et hoopiski parem lahendus oleks see, kui küsiksid esmalt äkki teistelt nõu, võibolla oled küll alati varem olnud iseseisev inimene, kuid kunagi on ikka vaja kellegi teise ulatavat kätt ning sooja soovitust. Ehk sinul on neist probleeemidest juba nii kõrini ja ajud sellest täiesti krussis, ei suuda millelegi möelda ja võtad kergema vastupanu tee...
Sfinksi mõistatus (Oidipus) Sfinks on olevus, kellel on naise pea, lõvi keha, kotka tiivad ja mao saba. Teebasse viis vaid üks tee ja linna ei olnud võimalik pääseda ilma sfinksist möödumata. Ja sellest elukast ei pääsenud mööda ilma tema mõistatusele vastamist. Kõik kes vastata püüdsid ja valesti vastasid, kisti sfinksi poolt ribadeks. Teeba kuningas pakkus välja suure autasu sellele, kes linna elukast vabastab. Kuningas küsis oraaklilt, et miks sfinks just Teeba linnas on. Sfinks oli seal selle pärast,et kuningas oli varem röövinud poisi, kes ennast hiljem just kuninga pärast ära tappis. Hera nägi seda pealt ja saatis sfinksi kuningale karistuseks. Kui kuningas oli teel koju tagasi, kohtas ta Oidipust, kes oli tulnud linna sfinksi välja kutsuma. Ta tappis kuninga, sest kuningas sõitis Oidipuse jalast kaarikuga üle. Oidipus jõudis sfinksini ning vastas ta küsimusele õigesti. Peale seda kaotas olevus oma jõu ja haihtus õhku. Oidipusele ...
Ivanhoe Theodor Tombach, 9.b AUTOR JA PEALKIRI: Sir Walter Scott "Ivanhoe" THTSAMAD TEGELASED: Ivanhoe Rebecca Rowena Prints John Maurice De Bracy Cedric the Saxon Isaac of York Lucas de Beaumanoir Conrade de Montfichet Waldemar Fitzurse Aethelstane Wamba Gurth Locksley Must rtel PHIPROBLEEM: 1192. aastal kartis inglise rahvas oma armastatud kuninga Richard I, keda kutsuti ka Richard Lvisdameks, elu prast. Rahvas ei teadnud, kas ta oli elus vi surnud. Kuningas kadus tagasiteel koju ristiretkelt Pha Maale. Ristiretked olid ususjad. Inglismaal kuuldusid jutud, et Richardi vend prints John on ta vangistanud, et saada tema asemele riiki valitsema, nagu ta oli teinud kogu Richardi raolekuaja. Richard ja John olid Plantagentid, kuuludes Prantsuse kuninglikku suguvssa. Saksid ja normannid olid tlis. Kaks rtlit olid judnud tagasi Phalt Maalt ja nad ratsutasid oma kilbikandjate ja valvurite salga ees lbi Sheffieldi kla lhed...
Tagasitee puudub Tere! Teate, ma sain paberit! Ja pliiatsi sain ka. Nyyd ma saan siis Teile osadest asjadest rääkida. Näiteks sellest, mis vahepeal toimunud on. Te kindlasti mõtlete, mis selles nii erilist on, et ma paberit ja pliiatsit sain, eks? No, ja isegi see on ime, et ma veel yldse kirjutada oskan. Ma räägin ära oma mineviku... no mingil määral. Kuskil kaks ja pool kuud tagasi... kõik oli enam-vähem korras. Ma käisin normaalselt koolis, hinded ei olnud kõige halvemad ja ma sain sõpradega hästi läbi. Ma olin tõsine pidutseja, päris ausalt. Ma sattusin kõikjale. Yhel päeval kõndisin koolist koju nagu tavaliselt. Kuna bussi enam ei tulnd, olin sunnitud minema jala. Meie pere elas ka ysna hästi ei rikkalt ega ka vaeselt, vaid keskmiselt. Ma jõudsin yhe tänava nurgani. Üks mees, kes nägi välja kui kahekümneaastane, kõndis mulle vastu. Meie vahel oli umbes kolmkymmend meetrit. Alguses ma arvasin, et ta...
Sukk ja Saabas Ruth Vassel · Kuidas elavad isa ja tütar peale traagilist õnnetust oma elu. Kuidas nende eludest käib läbi kaks naist, koos nendega nii mured kui ka rõõmud. Kuidas 14 aastane tüdruk erineb oma koolikaaslastest ja ta on ikka hinnatud. Räägib tugevast ja heast sidemest isa ja tütre vahel. Kokkuvõttes see räägib armastusest. Igat sorti armastusest. · Alexandra saab teada, et tema ema ja vend ei surnud mitte sünnitusel vaid läbi sarimõrvari käe. See oli shokk. Isa , kes oli talle kõige kallim kogu maailmas, keda austas ja armastas kogu südamest .Issi oli talle valetanud. Rain Laheots ei suutnud otsustada kahe naise vahel. Alguses oli ta koos Katrinaga , aga siis Meritiga. Hiljem läksid nad meritiga lahku ning isa jäi üksikuks. Hiljem selgus, et Katrina oli mehe elu armastus. Aleksandra klassijuhatajale meeldis tema isa. Ala...
Oskus jääda isenedaks Kuidas jääda ise endaks ja mitte muutuda kellegiks teiseks, mis on üldse need mõjud, mis mõjutavad meid muutuma, varjama meie enda tõelisust meie enda mina? raske kuid samas jällegi lihtne, see on ühiskonna surve, mingid moraali normid, mingid iganenud väärtushinnangud ja just vaatamata neile tuleb meil püüda jääda just nimelt ise endaks. kuid just nimelt kust kohast võtta see oskus, et jääda ise endaks? ma ei tea seda. alati on ju püüe olla kellegi moodi, teha seda mida teevad teised, et olla populaarne, et olla teiste meele järele, sõprade, vanemate, õpetajate, ühiskonna meele järele. ja paratamatult tuleb meil varjata meie tõelist mina, meie hinge, meie tõelisi soove. mitte just paljudel inimestel on see oskus jääda ise endaks, kuid see oskus tuleb läbi kogemuste ja elu tarkuse, see oskus ei sünni kaasa paratamatult. pealegi, mida tähendab üldse ise endaks jäämine, inimene muutub parat...
Tõmba uttu Helga Nõu Peategelaseks on Joonas, kes jutustab oma koolielust ja probleemidest. Tähtsamad kõrvaltegelased on Marko, Evelin, Liana ja õpetaja Helene Piilman. Joonas pidi minema enda kooli näiteringiga Rootsi ekskursioonile. Joonas oli väga põnevil, kuna ta lootis saada Rootsist uusi kogemusi, teades, et Rootsi tüdrukud on kergema ellusuhtumisega. Joonas saab teada, et tema asemel sõidab Rootsi hoopis Helene Piilmani poeg Gunnar. Joonas vihastab ja laseb Marko sõpradel Klinkeril ja Kangil Piilmanit hirmutada. Ta annab neile vastumeelselt vanaisa kingitud kassettmaki. Joonas lööb aga viimasel hetkel vedelaks ja palub neil nalja ära jätta. Kindluse mõttes plaanib Joonas Piilmanile külla minna, et veenduda asja õigsuses. Samal päeval päästab Joonas Marko põlevast kuurist. Rootsi jõudes satub Joonas Nilssonite perre. Nilssonid kasvatasid naljakal kombel kurke.Talle ei meeldi se...
Kärbeste Jumal William Golding Lugu on sellest, kuidas tulid toime lennuõnnetuse läbi elanud inglise poisid ühel asustamata saarel. Raamat algab sellega, et kaks poissi, linalakk Ralph ja pontsakas Põssa, leidsid rannast merekarbi, millega said kutsuda ka teised poisid kokku. Kui poisid kokku kogunesid, arutasid nad omavahel läbi kõik reeglid, kohustused ning valisid omale pealiku. Pealikuks valisid nad mõistliku Ralphi. Tema esimeseks otsuseks oligi see, et hakkatakse pidama koosolekuid, mille kokku kutsumiseks kasutatakse merekarpi. Samuti tehti korraldus, et koosolekul võib rääkida ainult see inimene, kelle käes on merekarp. Muidu suutsid poisid algusest peale ikka üksmeelsed olle. Kuid siis, kui Ralphi eestvõttel alustati onnide ehitamist, ilmnesid esimesed lahkhelid. Nimelt ühel teisel poisil, nimega Jack, oli koos ta grupiga ...
Elulugu Lydia Koidula, sünninimega Lydia Emilie Florentine Jannsen, sündis 24. detsember 1843 Vana- Vändras. Koidula isa oli Johann Voldemar Jannsen kes oli põline Vändralane ja ema, Emilie Jannsen, oli saksa soost. Lydia Koidula oli peres vanim laps, kuid hiljem sündisid veel õde Eugenie ja vennad Julius, Leopold, Harry ja Eugen. Koidula lahkus oma sünnikohast Vändrast 10.aprillil 1850, kuna J.V.Jannseni "Sõnumitooja" edu peale kade pastor otsustas tunduvalt vähendada köstri sissetulekuid maast. Selline ebaõiglus solvas sügavalt J.V.Jannsenit ning väljapääsu leidmaks, otsustas ta elukoha ära vahetada. Kui Jannsenite perekond Pärnusse kolis, ei olnud see veel supellinnana populaarne. Pärnus elas Koidula Ülejõe koolimajas. Esimesel kolmel aastal seal ei käinud Lydia koolis, sest oma alghariduse sai ta oma isa käest.1854. Aastal läks ta aga Pärnu saksa tütarlastekooli, mis oli to...
I Juulius ja ta õde saavad endale uued kodud vallamajas toimuva koosoleku kaudu. Üks natuke viinalembene vanamees võtab Juuliuse(14a) ilma rahata enda juurde ja viib viletsa laenatud hobusega koju, kus ootab ees naine ja 10a laps. II (18-29) Juulius läks Taaviga randa paate kaldale tõmbama kaasa ning kui tööd tehtud, jäi kuuri. Hiljem pani räimed turskade püüdmiseks konksude otsa. Kaldal Taavit oodates kuulis külajutte ning koju minnes abistas Taavi Jaaguõue naist. Liisu porises abistamise pärast. III (29-41) Juulius läks Taavi asemel merele (kalale) ning oli seal pigem tüliks. Juulius sai aru, et midagi toimub Kristiine ja Taavi vahel. Kui Liisu ära läks, rääkisid Juulius ja Taavi koolis õppimisest, merest, USA-st ja Taavi saatis Juuliuse Jaaguõuele räimesööda kohta uurima, kommi pakkuma. Tagasi minnes oli Liisu kodus ja Taavi mainis kindaid. IV (41-53) Teel kooli ja koju toimusid koolilaste vahel väikesed kähmlused ning käidi aru...
Inimene on saladus Meie ümber on palju inimesi, kellega me suhtleme, kuid kas me teame millised need inimesed on sisemiselt, kuidas nad käituvad teatud olukordades. Olen ise kohanud inimesi, kes alguses tunduvad üleolevad, kuid hiljem neid tundma õppides on nad tegelikult väga sõbralikud ja abivalmid. Ning väga hea on sellist sõpra omada. Jane Eyre on üks näide sellest, kuidas võib inimeses olla nii palju headust. Väiksena kaotades oma ema ja isa, oli ta küll väga õnnetu, kuid siiski suutis olla tugev arvestades milline oli tema kasuema ning tema lapsed. Tema ootas armastust ja hellust, aga vastutasuks mõne teo eest mida ta ei teinud, sai sageli kõrvakiilu või suure portsu solvanguid ja süüdistusi kasuemalt. Kõik halvad teod tegi tegelikult hoopis Jane'i kasuema päris lapsed. Nii palju kurjust, valelikkust ja hoolimatust oleks iga lapse muutnud tigedaks ja õelaks. Tema aga suutis kõik viha enda see...
Mina olin siin Põnevusdraama 2008 Resissööör: Rene Vilbre Eesti Film, Adaptsioon ja käsikiri: Ilmar Raag Produtsendid: Riina Sildos, Aleksi Bardy Operaator: Mait Mäekivi Heliloojad: Jimi Tenor, Rainer Jancis Kunstnik: Jaagup Roomet Kostüümikunstnik: Anu Lensment Heli: Olger Bernadt, Horret Kuus Monteerija: Joona Louhivuori Tootjad: Amrion Productions, Helsinki-filmi Oy Osades: Rass-Rasmus Kaljujärv Aivo-Märt Avandi mafiooso-Jaan Rekkor Rassi isa-Lembit Ulfasak Marilyn Jurman-Säde Mõssa-Margus Prangel Olari-Tambet Tuisk Renita-Hele Kõre Janar-Johannes Naan Hanna-Doris Tislar Film põhineb raamatul ,,Mina olin siin". Rassil, 17- aastasel Eesti äärelinnas üksi elaval eliitkooli õpilasel on paar unistust. Unistus Perest ja Armastusest ja...ent söögiraha nimel nõustub ta müüma narkot ja see tõmbab ta sündmustesse, mida Rass ei suuda enam kontrollida.Arest on võib-olla tema ainus võimalus elule, millest ta...
vestekirjanikud on Eduard Vilde (1865 -1933), august Kitzberg (1855 -1927), Oskar Luts (1887 -1953) jt. Haiku - jaapani väike loodusluuletus, mis koosneb kolmes värsist (silpide arv värssides vastavalt 5+7+5) ja sisaldab aastaajale osutavat sõna. Homonüümid - samakõlalised, kuid erineva tähendusega sõnad. Huumor- Heatahtlik nali Hümn- Kiituslaul, milles ülistatakse mingeid sündmusi, nähtusi või isikuid. Idee - kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist. Ilukirjandus- kirjandus, kus ei kujutata tegelikku maailma, vaid esitatakse selle tõlgendusi. Impressionism- 1860 Prantsusmaal tekkinud kunstimeetod, mida kasutati ka kirjanduses. Hetkemuljete kaudu jõuti nähtuste olemuseni, üksikasjalikult ei kujutatud midagi. Nt, Tammsaare Intervjuu- usutlus Intriig- põhitegevuse arenemine romaanis või draamas. Iroonia- Terav pilge Jant - kerge ja lõbusasisuline näidend, milles on esikohal jämekoomika ja sündmuste arengu juhuslikkus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
