Ilu ja inetus Raamatus ''Jumalaema kirik Pariisis''oli tihedalt läbi põimunud ilus ja inetu. Võtame näiteks Esmeralda ja Quasimodo. Esmeralda oli väga ilus ja Quasimodo oli väga inetu. Esmeralda ei vaadanud Quasimodo peale põlastusega. Tal oli ennemini Quasimodost kahju. Hea ja halb oli Pierre ja Imede Õue juhataja. Lõbus ja igav - narride kuninga valimise ajal oli linnarahval lõbus, kuningaperel aga igav. Ilu ja inetus ongi väga suhtelised mõisted ,mis on sügaval inimese väärtustes kinni. See mis ühele on imekaunis teisele on tavaline ,kui mitte põlastav. Samuti on see ka maitse asi. Sellegipoolest on ilmselt kõik lugenud neid imelisi jutte kus lõpus tulebki välja tõsiasi ,et ilu peitub sees ja kes tahab selle leida ,see ka leiab. ''Jumalaema kirik Pariisis'' näitab meile ,et see ongi nii. Esmeralda oli ilus ,saatuselt mingil määral ''peksa'' saanud tütarlaps ,kes oma lühikese elu jookul oli palj...
Liivi keel Merle Sarapuu 9. klass Kolga Keskkool Liivlased on väiksemaid tänapäevani säilinud soome ugri rahvaid, kes elavad praeguse Läti Vabariigi territooriumil. Enne seda elasid nad Kuramaa looderannikul , nn Liivi rannas. Teadlaste arvates elas 12. sajandil umbes 15000 28000 liivlast. Pärast I maailmasõda oli liivlasi umbes 1500 inimest ja tänu tihedale asustusele Liivi rannas õnnestus säilitada liivikeelne keskkond. Siiski hakkasid liivlased vähehaaval mujale kolima. II Maailmasõja järel elas rannakülades veel 800 liivlast. Pärast Nõukogude Liidu poolt kehtestatud piiritsooni-reziimi oli suurem osa liivlasi sunnitud aga tööd otsides rannast lahkuma. Inimesi, kes on liivi päritolu ja seda keelt oma emakeeleks peavad, on suhteliselt vähe. Kokku on liivi keele kõnelajaid 40 ringis. Neid, kes ennast liivlasteks peavad, on kusagil 230 ja enamik neist elab Riias ja Ventspilsis. Inimesed, kes on hiljem lii...
Karl Ristikivi Kõik, mis kunagi oli Kirjanduse Uurimustöö Tallinn 2012 Sisukord. 1. Sissejuhatus.....................................3 2. Arutlus.............................................4 3. Autorist............................................5 Sissejuhatus. Raamatu autoriks on Karl Ristikivi raamatupealkiri on kõik, mis kunagi oli. Raamatu printis välja Tallinna Raamatutrükikoda. Sarja on kujundanud Jüri Jegorva , maketti ja küljenduse tegi Villu Koskaru. Kaanefoto kujunduse tegi Jarek Jõepera ja autori foto on Eesti Kirjandusmuuseum. Raamat räägib mälestustest mis kunagi toimus kui inimesed olid noored ja lõpeb sellega ,et inimesed jäävad vanadusse ja lahkuvad taevasse. ...
Ilus ja inetu romaanis ,,Jumalaema kirik Pariisis." Prantsuse kirjaniku romaan räägib elust 15. sajandi Pariisis. Selle aja sündmused olid pigem sünged, kui helged ja ilusad. Palju oli vaesust ja vihkamist. Rahvas tundis rõõmu kummalistest meelelahutustest nagu üles poomine, piitsaga peksmine. Võlla abil hoiti inimesi sõnakuulmises. Inimesed, kes olid puhtad, aga keda alusetult süüdistati, põgenesid kiriku rüppe, kuna uskusid, et pääsevad seeläbi karistuse saamisest. Ilus ja inetu vastanduvad ja põimuvad teineteisest läbi, erinevate inimsaatuste kaudu. Näiteks nagu Esmeralda ja Quassimodo. Esmeralda, kui romaani ilusümbol, oli mustlasneiu, kes lapsena mustlaste poolt ema käest ära varastati ja seejärel mustlaste poolt ka üles kasvatati. Ta oli imeilus tütarlaps, kelle nimigi tähendas kaunist kalliskivi- smaragdi. Ilust hoolimata ei olnud Esmeralda elu kerge. Ta armastas üle kõige loomi, tantsida ja zonglöör...
...............4 Üksainus Eesti....................................................................................4 Kokkuvõte.........................................................................................5 1 SISSEJUHATUS Käesolevas töös tuleb vaatluse alla eesti pagulaskirjandus, mille valisin mõeldes lähenevale ajaloo eksamile ja kirjandile. 1940. aastaks kui eesti kirjandus oli arenenud moodsa Euroopa kirjanduse tasemele oli meid võetud ka 20. juulil Nõukogude Liidu koosseisu. Selle tulemusena olid paljud meie intellektuaalse eliidi moodustanud inimesed sunnitud oma töö jätkamiseks kolima välismaale. Need Eestist lahkunud kirjanikud ei olnud nõus olema pideva kontrolli all ega tahtnud ülistada riiki, mille juhte ja parteisid ei sallitud. Kirjandus oli muutunud vaid propagandavahendiks ning kirjanikeil ei lastud kirjutada
Eduard Vilde ,,Pisuhänd" Signe Saar Eduard Vilde oli Eesti kriitilise realismi algataja ning samuti ka selle voolu üks väljapaistvamaid esindajaid. Ta kirjutas erakordselt palju ning enamus tema kirjateostest on tuntud kõikidele eestlastele. Näidendeid kirjutas ta kokku ainult kolm, kuid need on püsinud teatrite repertuaaris tänapäevani ja ei ole ühtki põhjust miks need peaksid sealt kaduma, kuna näidendid on humoorikad ja kellele ei meeldiks huumor. Peategelasteks on Ludvig Sander, kes on kosinud omale rikka naise, kuid teinud seda luuletuste abiga mis on enda nimele kandnud, kuid tegelikult on need kirjutatud hoopiski teiste luuletajate poolt (Sander: ,, Pühendasin oma tulevasele siis virgasti sonette ja kantsonette, kuid need, vennas, need raiped olid laenatud...") ning siis, kui Matilde ehk siis tema naine sunnib...
Mäeküla piimamees, Eduard Vilde Eduard Vilde (4. märts 1865 Pudivere, Avanduse vald 26. detsember 1933 Tallinn) oli eesti kirjanik, eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja. Eduard Vildest sai eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja ning realistliku meetodi propageerija. Vilde kirjanduslik andekus avaldus väga vara. 17-aastaselt kirjutas ta oma esimese jutustuse "Kurjal teel", mis avas talle võimaluse asuda 1883. a. sügisel tööle Tallinnasse ajalehe "Virulane" toimetusse, kus ülesandeks oli kirjutada sõnumeid, teatriarvustusi, tõlkida välismaiseid uudiseid ja jutte. Kirjutas ta algupäraseid jutustusi, mis ilmusid lehe joonealustena. 1901. a. hakkas ilmuma "Teataja", mille asutajaks oli Vilde koos tollase vandeadvokaadi ja hilisema riigivanema Konstantin Pätsiga. Ajakirjanikuamet oli Vildele nii elatusallikas kui võimalus realiseerida oma vaateid ja veendumusi. 1905. a. kevadel astus Vil...
1.1 Teos räägib Taani printsist Hamletist, kes tahab kätte maksta oma isa tapjale kelleks on Claudius. Hamleti ema Getrud abiellus kohe pärast Hamleti isa surma Claudiusega ja Hamlet arvas, et see ei saa olla õige. Ühel päeval ta kuuleb kuninga ihukaitseväelaste käest, et nad on näinud lossi valvates vaimu, kes on täpselt kadunud kuninga moodi. Hamlet otsustab kohtuda selle vaimuga ja saab vaimu käest teada, et Taani kuninga Hamleti tappis Claudius, valades talle lõunauinaku ajal mürki kõrva, mis tappis ta koheselt. Hamlet tahtis Claudiusele tingimata kätte maksta ja hakkas teesklema hullu, sel juhul ei aimaks Claudius ja kuninganna midagi, et Hamlet tegelikult teab kogu tõde. Hamlet armastas väga kantsler Poloniuse tütart Opheliat. Ka Ophelial olid Hamleti vastu tugevad tunded. Kuid nüüdse plaani käigus ei teinud enam Hamlet eriti Opheliast välja, seda sellepärast, et keegi tema plaanist aru ei saaks. Siiski saatis ta lõpuk...
TEOSE ANALÜÜS 1. Autor, teos. J. D. Salinger ,,Kuristik rukkis" 2. Tegevusaeg Tegevusaeg kestab mõni päev, toimub talvel. Tavaliselt õhtusel ajal. Tegevusaeg ei ole määratud. 3. Tegevuskoht/ -kohad. Pencey erakool, asub Agerstownis Pennsylvanias. Linnapeal uitamine. 4. Ülevaade sündmustikust. Teos algab sellega, kui oli jalgpallivõistlus Saxon Halliga ja Holden oli vehklejate meeskonnaga New Yorgist tagasi tulnud kuna ta jättis kogu meeskonna varustuse metroovagunisse. Teda vist visati Penceyst välja kuna ta ei õppinud ültse. Seepeale läks Holden Spenceriga hüvasti jätma. Pealeseda läks ta oma tuppa kus te elas koos Stradlateriga. Toakaaslane palus tal ta koduse töö ära teha, see oli midagi maja teemalust, kuna ta ise läks kohtama. Kui Stradlater oli läinud hakkas ta kirjandit kirjutama. Ta ei osanud midagi maja kohta kirjutada. Siis mõtles ta , et võiks Alli pesapallikindast kirjutad...
........................................................................................................ 3 1.Viikingite laevad......................................................................................................... 4 1.1 Viikingite Rändamine...........................................................................................4 2.Viikingite kodu............................................................................................................ 6 2.1 Viikingite kirjandus...............................................................................................6 2.2Viikingite usk.........................................................................................................7 Kasutatud kirjandus.......................................................................................................9 Haapsalu Kutsehariduskeskus Koostaja Nimi
AUGUST GAILIT ( 9. XII 1890 5. XI 1960) Sündis Tartu maakonnas. Õppis Valgas, Tartus, töötas Riias, Tallinnas. !944 põgenes Rootsi, suri võõrsil. Juba esimestes novellikatsetes on Gailitile iseloomulik erandlike karakterite ja harukordsete psüühiliste seisundite kujutamine romantilises laadis. Romantilise, traagiliselt lõppeva armastuskolmnurga loo esitab tema esimene raamat "Kui päike läheb looja" (1910). Gailiti ilukirjanduslik proosa aastaist 1917 1924 näib esimesel pilgul ajakaugena. Tegevuspaigaks mõni eksootiline saar tegelasteks fantastilised olevused. Tegelikult väljendab Gailiti novell ajajärgu meeleolusid küllalt täpselt. Nii teostusstiililt kui ideelise suunitluse poolest on novellistikale väga lähedane romaan "Purpurne surm" (1924). Suure osa romaanist võtavad enda alla filosoofilised arutlused. Omaette seisab esimese perioodi teoste hulgas romaan "Muinasmaa"(1918). See boheemlasromaan avab Gailiti küü...
Sisukord Sisukord..........................................................................................................................1 JAANIPÄEV.................................................................................................................. 2 KUS SAI ALGUSE JAANIPÄEV.................................................................................2 JAANIPÄEVA TALGUD..............................................................................................3 TULE TEGEMINE.........................................................................................................4 SÕIR............................................................................................................................... 4 MÕNINGAID LAULMISE TRADITSIOONE............................................................. 5 JAANIPÄEVA LAULUD..............................................................................................6 ...
........................................................................................... 7 4. KERTTU RAKKE......................................................................................................9 4.1 Looming................................................................................................................9 4.2 Teoseid..................................................................................................................9 5. KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................11 1. JAAN TÄTTE Jaan Tätte sündis 24. märtsil 1964 Viljandis. Ta on eesti näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja laulja. Talle meeldis juba enne keskkooli minekut kirjutada. Tuletõrjeteemalisel kirjandivõistlusel sai koolis kolmanda, rajoonis teise ja vabariigis esimese koha. Sündis velsker Jaan Tätte peres. Jaan Tätte õppis 19821984 Tartu Riiklikus Ülikoolis
"Kuristik rukkis" J.D.Salinger 1. Tsitaadid: "Olgu hüvastijätt kurb või olgu ta halb, aga kui ma kusagilt lahkun, siis ma pean teadma, et ma sealt lõplikult lahkun. Kui seda ei tea, siis tunnen end veelgi halvemini." ,,Ta ei sallinud, kui teda idioodiks nimetati. Idioodid ei salli seda kunagi." ,,Ema ostis mulle küll valed uisud mina tahtsin saada kiiruiske, tema aga ostis mulle hokipantsid -, aga kurvaks tegi see mind sellegipoolest. Peaaegu iga kord, kui mulle midagi kingitakse, teeb see mind kurvaks." ,,Naised ajavad mind lolliks. Ausõna. Mitte et ma oleks mingi seelikukütt või midagi taolist kuigi armun üsna kergesti. Aga naised lihtsalt meeldivad mulle. Sest nad jätavad alati oma kuramuse kohvrid otse keset vahekäiku." ,,Ütlen alati ,,väga rõõmustav" inimesele, kellega tutvumine mind põrmugi ei rõõmusta. Aga kui tahad elada, pead sääraste asjadega leppima." ,,Ainult mulle tundub, et t...
Inimene numbriks nullitud, tähenduseta, orjaks arvatud, koos toaga müüdud tagaselja ? leplikud leibkonnad tõstetud telki.Edasi globalismi võidule! Filister, nägu vihast viltu, männikus mõnitab muulast: kõrisõlmele keerd peale! Aleksander Suur elas ennast välja, raiudes katki Gordioni sõlme. ( Mina valis just need luuletusi, sest minult nad oli lihtsam lugeda ja arusaadavam. ) Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Mats_Traat Kooli kirjanduse õpik.
,,Iluasjake" järg raamatule ,,kolmas printsess" Kerttu Rakke 1. * Marilyni tööks oli ilus välja näha, sisetelefonil uurida, kas inimene, kes tema laua juures sissepääsu nõuab, tõesti oodatud on, ja kui oli, siis tema niim üles kirjutada ning talle rindakinnitav külaliste kaardike pihku anda.- See lause meeldis mulle sellepärast,et autor on tabanud tibilikkust täpselt nagu Marilyn oli. * See Tairi siin aga oli keldris kükitav kartuli-idu, seisis vaikselt ja rääkis vaikselt. Millegipärast ärritas tema olek Marilyni. Miks ei osanud öelda.- Selles lauses kajastub Marilyni vaist. Sisi ta veel ei teadnus seda, et Jan teda petab aga talle juba tundus Tairi kahtlane. * ,,Võibolla oleks ma kuidagi teistmoodi reagreerinud, kui see mulle eriline tundunud või mind mingis mõttes erutanud oleks, aga see pole minu jaoks midagi erilist, sest see pole kuigi harv asi."- Marilyni vastu Janile kui too ütles, et lähen Tartu. Marilynile oli see juba...
Kirjanduse tunni konspekt 8.okt 2009 Õpetaja raamatusoovitus(Iidsete aegade lood1 ja 2) Antiikkirjandus(Antiik-Kreeka,Rooma) Antiikkirjandus-mõiste antiikkirjandus hõlmas antiik-rooma ja antiik-kreeka kirjandust nende riikide Eksisteerimise perioodil.Kirjandus toetub mütoloogiale.Vanimad näited on (Homeros- Filias,Odüsseia) Antiikjumalate kants:Olümpose mägi Jumalad:Zeus(Jupiter),Hera(Juno),Pallas Athena(Minerva),Hephaistos(Vuleanus),Apollon(Apollo) Artemis(Diana),Ares(Mars),Aphrodite(Venus),Hermes(Mereuruius),Dyonysos(Bacchus),Hest ia(Vesta) Demeter(Ceres),Poseidon(Neptunus),Hades(Pluto). Kodus:Miks odüsseus ei jõudnud kohe koju kuigi tema laevastik oli kodusadamas?
Maailmakirjanduses on palju tegelasi, kes andsid hinge saatanale, et saada vastutasuks rikkust, võimu, ihaldatud naist vms. · Wilde on öelnud, et tunneb end ara kõigis kolmes peategelases. Ta tahtnuks meeleldi olla Doriani sarnane, tegelikkuses oli ta loovkunstnik nagu Basil ja maailma tajus ta nagu lord Wotton mängur ja pilkaja, kes ei võtnud elu ülemaara tõsiselt. Kasutatud kirjandus 1) http://et.wikiquote.org/wiki/Oscar_Wilde 2) http://www.cmgww.com/historic/wilde/photo8.htm 3) http://inga178.wikispaces.com/file/view/Oscar+Wilde.doc 4) http://www.oscarwilde.ru/llb-ar-autname-987/ 5) http://alar.kvell.pri.ee/kool/primamaterjalid/kirjandus-konspekt-alareksamsecundakevad.doc 6) http://www.epl.ee/artikkel/401809 7) http://www.koolibri.ee/download/?action=binary&id=3664 8) http://www.postimees.ee/leht/96/10/12e/raamat.htm 9) http://kristi.pesake
Inimese ümber ja inimeses endas peaks kõik olema ilus. Valisin selle teema, sest kõik tahavad olla ilusad. Alustan kahe vanasõnaga vanasõnaraamatust ilu kohta: Mis kasu on ilust, kui seda ei nähta? (Itaalia) Mis teeb inimesele rõõmu, paistab talle ka ilus. (Sanskriti) Need ütlemised on väga tabavad ja mõistatuslikud. Me pöörame ju enda ümber rohkem tähelepanu välisele ilule, kuid palju olulisem on märgata inimeses seda seesmist ilu. Seega arvan, et enese meikimine ja kallite riiete ning ehetega kaunistamine pole esmased ilu näitajad, vaid eelkõige puhtuse, aususe, teistega arvestamise ja kuulamisega seotud iseloomujooned on ilusa inimese tunnused. Ilu algab inimesest endast. Mind on õpetatud elama selliselt, et ma ei sooviks ega teeks teisele midagi seesugust, mida ma ei taha, et mulle tehtaks. Kahjuks pole see küll alati õnnestunud. Ikka tulevad ette omavahelised tülid ja riiud, mis tegelikult võiksid olemata olla. S...
1. Erich Maria Remarque, ,,Triumfikaar" 2. Tegevus toimub paar sajandit tagasi. 3. Pransusmaal Pariisis. 4. Erich Maria Remarque`i "Triumfikaar" on lugu saksa pagulase Ravici elust. Ravic elab hotellis "International", mis on pagulaste elukoht Pariisis. Mees on ametilt arst ja töötab illegaalselt ühes kliinikus. Ravic on üksik mees, kes peab kogu aeg valvel olema, et teda ei leitaks ja maalt välja ei saadetaks. Ühel õhtul kohtub ta Seine`i jõe sillal kauni naise Joaniga, kellesse ta armub. Naine on endast väljas, sest tema mees lebab hotellitoas surnuna. Ravicil hakkab Joanist kahju ja ta võtab naise endaga hotelli kaasa, kartes, et muidu võib see jääda nende esimeseks ja ka viimaseks kohtumiseks. Ravici ja Joani juhuslikust tutvusest saab alguse suur armastus. Ravicil on ka sõber Morozov, kes elab temaga samas hotellis ja töötab lokaalis uksehoidjana. Morozov aitab Joanil saada tööd samasse lokaali. Raamatu a...
Tulevik on meie endi kätes ,,Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea" nii ütleb üks Eesti klassikalistest vanasõnadest. Tuleb tõdeda, et see ei ole niisama tuulde loobitud lause. Tõepoolest, iga elatud päev mõjutab tulevikku, vastavalt siis kas rohkem või vähem, paremuse või halvemuse poole. Enamik noori, vähemalt minu kodulinnas, ei mõtle sellele ja teevad seetõttu mõtlematuid otsuseid, ilma et nad oskaks aimata, et see mõjutab nende tulevast elu. Mina aga olen hakanud selle peale üha enam mõtlema, mis veel ei tähenda kardinaalseid muudatusi mu tegudes, kuid ma arvan, et see on siiski üks samm edasi, üks samm parema tuleviku suunas. Peatudes pikemalt eespool mainitud vanasõnal, siis see toetab ideaalselt väidet ,,tulevik on meie endi kätes". Mida minevikus ei õpi, seda tulevikus ei tea nii et tasub juba varajases eas pingutada. Alati küll ei pruugi piisata maksimaalsest pingutusest saavutamaks soovitud...
Sisukord: Sissejuhatus.................................................................3 Elulugu.......................................................................4 Looming.....................................................................5 * Ülevaade Victor Hugo loomingust....................................6 *,,Jumalaema kiriku kellamees" lühikokkuvõte........................7 Kokkuvõte...................................................................8 Kasutatud kirjandus........................................................9 2 Sissejuhatus: Victor Hugo oli prantsuse kirjanik, õigemini oli ta prantsuse tähtsaim romantik. Romantism on kirjanduse vool, mis tekkis Saksamaal 18. sajandil. Seda iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Elge Saar Referaat Shakespeare Juhendas : Heli Västrik 2009 Shakespeare William Shakespeare sündis arvatavasti 1564. aasta 23.aprillil Stratfordis, Avoni ääres. Shakespeare oli pere vanim laps ja tal oli 7 õde-venda, kellest 3 tüdrukut surid lapsepõlves. Shakespeare sai Stratford-upon-Avoni väikelinna jõuka kodaniku pojana kohalikus grammar scool'is tolleaegse keskmise hariduse, kus ta õppis 7ndast 15nda eluaastani. 27. novembril 1581. aastal abiellus kaheksateistkümneaastane Shakespeare kahekümne kuue aastase Anne Hathawayga. Pool aastat hiljem, 26. mail 1583. aastal toimus Stratfordi kirikus William Shakespeare'i tütre Susanna ristimine. 1585. aasta veebruaris ristiti Stratfordi kirikus Shakespeare'i kaksikud Hamnet (poeg) ja Judith (tütar). 1585. aastal läks Shakespeare vaesena Londonisse...
Isa Goriot 1.Teose autor ja pealkiri ? Honoré de Balzac "Isa Goriot" 2.Tutvusta lühidalt teose autorit Prantsuse ajakirjanik ja kirjanik, üks kirjandusliku realismi rajajaid. Enamus Balzaci loomingust jäi kirjanduslikult väheväärtuslikuks ja ei saavutanud soovitud edu ega tuntust. Balzac lihtsalt võttis endale eesmärgi kirjutada nii kaua, kuni tuleb mõni silmapaistev ja tunnustav teos. Ta alustas kirjutamist juba varases nooruspõlves, kuid tema üks põhiteoseks sai "Isa Goriot" . Balzac pole üksnes XIX sajandi parimaid romaanikirjanikke, vaid võib peaaegu öelda, et sajandi parim. Balzak lõi terve maailma, ühtaegu oma ning kõikide aegade maailma. Just teos "Isa Goriot" alustab maailmakirjanduse kaalukaimat romaanitsüklit. 3.Mis ajal tegevus toimub? Tegevus toimus XIX sajandil 4.Missugune on teose sõnum lugejale? Nõustun või mitte ? Miks ? Raamat kajastab kirjeldab Pariisi kõrgseltskonna elu. ...
Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinn 27. detsember 2007) oli eesti kirjanik. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Elulugu Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis pärast Jakob Westholmi Gümnaasiumi lõpetamist Tartu Ülikoolis (193845) õigusteadust . Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, kust vabanes 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viim...
Arved Viirlaid on sündinud 11. aprillil 1922 Harjumaal Padise vallas taluniku pojana. Ta õppis Kloostri algkoolis ja Tallinna rakenduskunstikoolis. . Töötas Eesti Kirjastuse Ühisuse tehnilise toimetajana. 1941. aastal liitus ta metsavendadega ja osales Suvesõjas. Aastatel 19431944 sõdis vabatahtlikuna Soome armee eesti üksuse (jalaväerügemendi JR 200) koosseisus ning naasis augustis 1944 Eestisse, kus võitles 20. Eesti Relva-SS diviisis. Pärast sõda elas ta lühikest aega Rootsis, aastail 1945-1953 Inglismaal kus valmistus luuretegevuseks Nõukogude tagalas ning 1953. aastast Kanadas. Pikka aega oli Viirlaid Eesti PEN-klubi esimees. Viirlaid alustas kirjanikuteed luuletajana. Tema varases luule on olulisel kohal sõja- aastate ja pagulasaja elamused ning armastusteema. Hilisemas loomingus süvenevad pettumusmeeleolud, luuletaja süüvib ühiskonna ning üldinimlikesse probleemidesse. Tunnustuse on Viirlaid pälvinud eelkõige proosakirjanikuna....
,,Dekameron" G. Boccaccio 3. päev 1. Koosta lühikokkuvõte (ei piisa novelli ees oleva lühikirjelduse ümber trükkimisest): Raamat räägib 7 naisest ja 3 mehest, kes elava Itaalias Firenzes, kuid põgenevad katku ajal linnast maale, et jääda elama. Noored peatusid ühes mõisas/lossis, kus nad tundsid end turvaliselt. Üks naine, tegi ettepaneku, et nad hakkaksid iga päev endale valima kellegi kuningannaks/ kuningaks, kes dikteerib, kes mida peab tegema. Igal päeval kell kolm said noored kokku ning hakkasid jutte vestma, et hoida tuju üleval ja tunda rõõmu selle üle, et nad on veel elus. Sel ajal oli ühiskonnas väga palju norme. Naistel puudus sõnaõigus pea kõiges. Mehed olid need, kes dikteerisid milline ühiskond peaks olema. Samas olid naised suhteliselt jäärapäised ninf enamasti nad saavutasid siiski selle, mida nad soovisid. 15. sajandi elu erines totaalselt praegusest ajast. 2. Mida saad teada elu-olu ja inimeste kohta 15. sajan...
AUGUST GAILIT 1891-1960 Liisa Mäger MTT1 ELUKÄIK Sündis 9. jaanuar 1891 Valgamaal, Kuiksillal. 1988a.õppis ta Valgas Läti kihelkonna- ja linnakoolis. Peale seda aastal 1905-1907 Tartu Linnakoolis. Ta töötas ka ajakirjanikuna (1911-1914 Lätis ja 1916-1918 Eestis) Kutseline kirjanik. Aastatel 1932-1934 oli Vanemuise direktor. Suri 5. november 1960 LOOMING Esimene raamat sümbolistlike sugemetega jutustus "Kui päike läheb looja" (1910) Gailiti varasem novellilooming ilmus raamatus "Saatana karussell" (1917) järgnesid "Rändavad rüütlid", "August Gailiti surm" (1919) ja "Idioot" (1924). Tema kirjanduslikule stiilile on omased erakordsuse taotlus ainevalikus, tüpaazis ja sõnastuslaadis, absurdi ja groteski rakendamine inimeksistentsi kujutamisel, mis ...
August Gailit Purpurne surm Peategelane Joonas Moor kirjeldab elu Varria saarel. Keskseteks tegelasteks on tema ise ja tema isa Toomas Moor, saare valitseja. Juba varakult tuleb Joonasel hakata aru saama talle üle jõu käivate mõistete maailmas: patt, surm, Jumal, naine. Joonastki ei jäta puudutamata tema isa türanlik tahe ja valitsemine, mis juba iseenesest nõuab korraga nii alistumist kui vastupanu. Toomas Moori arvates on inimlik kahetsus, halastus ja illusioonid inimkonnas haiglane nähtus ja ta püüab oma poega õpetada iseseisvaks ning tugevaks. Isa saadab Joonase laia maailma lõbu ja teadust otsima, raha raiskama, seega meheks saama. Kui poeg aastate pärast naaseb, on isa surnud, tema vana sõber aga Joonas Moori ootamas, et pärast oma viimseid pajatusi surra. Joonas tunneb end üksikuna. Tööd teha pole tal vaja, kuna saar on praktiliselt tema oma. Sõpru tal pole, kuna ta on kasvanud üksildaseks ja kinniseks. Niisiis jäävad naised. Kap...
Tartu kutsehariduskeskus Toitlustus ja majutusosakond Antoine de Saint-Exupéry Kaili Kilk Tep07 Tartu 2009 1 Sisukord Antoine de Saint-Exupéry.......................................................................................................1 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Elulugu....................................................................................................................................4 Looming..............................................................................................................................5 Pildid................................................................................................................................... 6 Kokkuvõte...
,,Ürgmees" Retsensioon "Ürgmees" on Ameerika näitekirjaniku Rob Beckeri kirjutatud ühemeheetendus. Etendus toob välja, et igas mehes on peidus tundeline ja hooliv ürgmees. "Ürgmehe" näol on tegemist humoorika ja teravmeelse etendusega, mis räägib meeste ja naiste vahelistest suhetest, võrdleb naisi ja mehi ning toob esile juba ürgajal kujunenud instinktid. Näidend seletab, kuidas on naiste ja meeste erinevus loonud erinevad pildid maailmast ja mis moel põhjustavad need erinevused arusaamatusi tänapäeval. Peaosaline oli Jan Uuspõld. Etendusse tõi ka oma naise Elsa, kellest ta rääkis. Sai tema pealt hästi näiteid tuua meeste ja naiste erinevuste kohta. "Ürgmehes" meeldisid mulle kõige rohkem need lõigud, kus Jan mängis naist. Ta tegi naistegelasi hästi järgi. Pani huuled prunti, tegi peaga mingi nõksu ja siis puusadega ning moonutas häält. Tegemist oli elust võetud probleemiga, ...
Curriculum Vitae Isikuandmed Nimi: Marie Under Sünniaeg: 27. Märts 1883 25. September 1980 Aadress: Tallinn, Eest Emakeel: eesti Pereseis: Abiellus Carl Eduard Friedrich Hackeriga ( 1902 ) Lahutatud 1924 Abielus Artur Adsoniga ( 1924 ) Lapsed: 2 Last Dagmar ja Hedda Hariduskäik 1893 1898 Cornelia Niclaseni Tütarlaste Eraalgkool 1887 1892 Väike-Roosikrantsi Väikelastekool Täiendkoolitus Lasteaednike Kursesed Teenistuskäik Viru tänava paberikaupade poe kassapreili Risti Mõisa lastepreili Võõrkeelteoskus Saksa Keel kõnes: hea kirjas: hea arusaamine: väga hea Lisainfo Tugevad küljed: Luuletamine, lastega tegelemine, püsivus, andekus, käsitöö, laulmine, kirjutamine Nõrgad küljed: ...
Pere ja vägivald Kõik pered on erinevad ja neist paljud kannatavad perevägivalla all. Perevägivalda võivad paljud asjad põhjustada mis viivad inimesed selleni et ei kontrolli enam oma tagusi ega ka käitumist. Põhilised probleemid on ikkagi praegusel hetkel majanduskriis, töökaotus mille tagajärjel tekivad võlad ning inimeste närvid ei pea enam vastu. Tegeletakse ka mustaäriga mis viib ahnuse nii suureks, et ka see toob vägivalla esile. Vägivalla põhjustajateks võivad olla erinevad asjad ja erinevad inimesed. Enamjaolt elavad mehed kodus välja rohkem naisepeal oma viha kui laste, aga on ka peresi kes toovad lapsed oma murede sisse ja seepärast ongi paljud lapsed süütud kannatajad. Tean ka isiklikult ühte perekonda kelle kodus ei ole vägivald võõras sõna. Iga päev töölt koju tulles on pereisa juba alkoholijoobes ja jätkab seda ka kodus. Nii tekibki pereema ja pereisa vahel iga päev sõnasõda mis viib v...
Aga küsimus on ka selles, kui järjekindlalt autor käsutab võimalusi, mida pakub minavormilises proosas peituv seespoolne vaatepunkt, eriti niisuguste nähtuste kujutamisel, mida tavapäraselt antinähtusteks ehk negatiivseteks nähtusteks on nimetatud. Just selliste kujutamisobjektidega identifitseerumine, nende vaatepunktilt lähtumine lubab minavormilisse proosasse tuua põhimõtteliselt uut, anda sisuliselt uue käsitluse antinähtuste olemusele, kurjuse toimele ühiskonnas. Varasem kirjandus, toetudes inimlikule kogemusele, paigutas antinähtused tegelase sisemusest väljapoole, pahelisus esines seal kui vaenulik akt, mistõttu seda võidi käsitleda eeskätt didakülismoraliseerivalt. Kui nüüd aga autor kujutab antikangelast mitte üksnes puhtvormiliselt minapositsioonilt, vaid ka tegelast otsekui tema seesmises olekus tabada püüdes, siis avanevad needki inimloomuse kihid, mis argises suhtlemises või
”Kuristik rukkis” J. D. Salinger 1. Tsitaadid: ”Ma olen kõige suurem luiskaja, keda olete oma elus kohanud.” Holdenil oli kombeks igas situatsioonis valetada. Ükskõik milline teema oli, ta sai ikka mingi vale sisse segada. Eriti kui tegemist oli tema vanusega ning ta tahtis omale alkoholi osta vms. ”Jestas, vaata, et sa teda mul liiga välja ei venita.” Holden andis mõista Stradlaterile, et see tema seemisnahkset jakki ikka ilusti hoiaks, kuna see oli tal ainult paar korda seljas käinud. ”Sa ütlesid, et see peab olema kirjeldus. Miks kurat võtaks, ei võiks see siis olla pesapallikinda kirjeldus?” Stradlater oli palunud Holdenil enesele kirjeldav kirjand kirjutada. Kuna Holden tegi selle pesapallikindast, polnud ta sellega rahul ning sellest andis ta ka Holdenile teada. ”Korista oma vastikud põlved mu rinnalt.” Holden kakles Stradlateriga, kuna oli vihane poisi peale, et too oli käinud kohtamas tüdrukuga, kes ka Holdenile meeldis. Kakl...
Dostojevski mõte Maailmas on palju inimesi, lausa miljoneid. Osad neist elavad väga hästi ja neil pole elus probleeme. See on aga vaieldav, kas neil läheb hästi kuna nad on kas tööd rabanud või siis vanemate toel. Maailmas on ka neid, kellel läheb väga halvasti. Mõned joovad end vaeseks ja rikuvad sellega oma elu ära. Teistel on olnud ehk raske lapsepõlv ja vaesed vanemad kuid üritavad end parema järje peale viia aga edutult. Minule ema poolt antud õpetuste kohaselt pean vaeva nägema kõigega ja pole kedagi teist, kes mind toetaks. Ma teen kõike enda jaoks ja enda pärast. Maailmas oli ka üks inimene Dostojevski, kes avaldas oma mõtte, et tal on eluaeg olnud raha puudus. See võib tõesti nii olla, kui elatakse valesti ja ei osata kuidagi oma elus vaeva näha. Kasvõi niipaljugi vaeva näha, et elu vähekegi lihtsamaks muutuks meie endi jaoks. Dostojevski mõttest tuli ka välja see, et ta ei ...
Kui ma oleksin ema Emaksolemine on kindlasti üks raskemaid ameteid elus. Seda ei saa õppida koolis ega selgeks saada raamatutest. Kõik oskused ja teadmised tulevad tasapisi, elu jooksul. Noored, kes saavad varakult emadeks, ei tea õigupoolest sugugi, mis neid ees ootab. Mina olen omale kindlaks eesmärgiks võtnud lõpetada kool, saada haridus ning alles siis rajada oma elu. Tahan oma lastele head elu, et nad ei peaks millestki puudust tundma. Olen pannud kindlad pioriteedid oma elus paika. Kindlasti peab lapsel olema kaks vanemat. Ta peab tundma nii ema kui isa armastust. Mina ei ela enam oma isaga koos. Just sellepärast tean, millest laps isata kasvades ilma jääb. Tahan oma lastega palju aega koos veeta. Et neile jääksid parimad mälestused oma lapsepõlvest. Kindlasti ei kavatse ma oma lapsi ära hellitada. Loodan, et meie peres saavad kõik kõigiga vabalt rääkida ning üksteist usaldada...
Maailmakirjandus Sissejuhatus: rituaalist ja sõnamaagiast antiikkirjanduseni Vanimad tekstid · Vanimad raamatud (selle sõna üldisemas tähenduses) olid savisse, kivisse, puusse või muusse materjali vajutatud, raiutud või kraabitud tekstid. Sumeri kiilkirjas tahvlid · Vanimaid kiilkirjas savitahvleid on säilinud Sumeri riigi ajast. · Nende vanuseks hinnatakse umbes 7000 aastat, võib-olla enamgi. · Kiilkiri vajutati või suruti pehmesse savisse metallist või bambusroost krihvliga, mida kirjutamise ajal hoiti rusikas. Gilgames · Gilgames oli Sumeri poolmüütiline valitseja, kes on akkadi eepose "Gilgames" nimikangelane. · Lood Gilgamesist said alguse umbes 2000 a eKr. Varaseimad kirjapanekud pärinevad u 1800 a eKr. · Seda nn Vana-Babüloonia (akkadi) eepost peetakse vanimaks kirjapandud eeposeks üldse. · Gilgamesi elust on teada vähe, kuid Sumeri kuningate loendi järgi oli ta Uruki ...
Sisu Mäng hommikuhämaruses Jens Buhl oli parajasti kodus, kui talle ootamatult tuli külla krahv Moritz von Tolnai. Tal oli härra Buhlile pakkuda üks aega nõudev töö. Tegemist oli siis ajaloolise uurimis tööga, millest oli mõõdas 250 aastat. Täpsemalt tahtis krahv Tolnai oma mainet heastada. Mõrv toimus Viinis ja krahv Tolnai esiisa jäi selles süüdi ning nüüd oli vaja ta esiisa süütust tõestada. Krahv Tolnai rääkis ka kahevõitlusest, mis peaks mingi aeg toimuma, aga seda tõde oli vaja enne selle toimumist. Kahevõitlused olid nende maal keelatud. Härra Buhl hakkas järgmisel päeval seda vaikselt uurima, aga midagi selle mõrva kohta leida oli väga keeruline. Ajaloo raamatutes polnud sellest midagi juttu. Ainukeseks allikaks oli Christian Buhli päevik. Üks õhtu käis Jens Buhli otsimas üks naisterahvas, kelle nimi oli Irina Orlova. Härra Buhli polnud sel ajal kodus ja Irina Orlova lubas järgmine pave tagasi tulle. Jättil Buhlile ka ki...
Hannes Võrno on sündinud Rakveres lehekuu esimesel päeval aastal 1962. Aastal 1984 lõpetas ta Rakvere 3. keskkooli, seejärel suundus ta Tartu kunstikooli. Veel on Hannes Võrno õppinud Tallinna Kunstiülikoolis, erialaks moekukst. Selle kooli lõpetas ta aastal 1993. Hannes Võrno isa töötas kinomehaanikuna ja vahel vedas suure tsisternautoga piima kokku, hetkel on isa pensionil. Hannese ema on alati tegelenud õmblustöödega ja hetkel õpetab ta ühes õmbluskooli. Hannes Võrno ei ole abielus, vaid elab koos Häli Veskaruga,, neil on kaks poega Joosep, 11aastane ja Luukas 8 aastane. Vabal ajal meeldib Võrnole jahilkäimine. Hannes Võrno on isegi Aafrikas lõvijahil käinud. Sellest reisist jäid talle head mälestused ja ta rääkis,e t ta tahab sinna kindlasti tagasi minna. Hannes Võrno on tuntud eelkõige humoristina ja saatejuhina, veel on ta tuntud poliitikas ja viinaselajal moekunstnikuna. Hannes Võrno tegutseb ka kaitseväes, tema auaste on ohvitse...
Kelleks saada? Maailmas on mitmeid erinevaid ameteid. Kõigile kõik töökohad ei sobi kuid igaüks proovib välja selgitada, mis on enda jaoks parim. Juba varasest elueast peale mõtlevad inimesed oma tuleviku ameti peale. On palju asju, millega tuleb arvestada enne kui otsus tehakse. Kõige olulisem on teada, millest ise huvitutakse ning milline amet on jõukohane. Selleks tuleb nooremas eas tegeleda mitmete asjadega. Näiteks käia erinevates huviringides, tegeleda spordiga ning võtta osa paljudest üritustest ja loengutest, kus tutvustatakse erinevaid erialasid. Selle käigus kujunevad välja omad eelistused ja saadakse teada mis üldse huvi ei paku. Näiteks, kui õpilasele meeldib tegeleda matemaatikaga ning hinded selles tunnis on väga head, võib ta tulevikus valida ameti, mis on seotud matemaatikaga. Aga kui matemaatikast üldse aru ei saada ja seda õppida ei taheta, siis tuleviku ametiks ei tasu valida...
Ta on vaid 12-aastane, kuid varaküps. Neiu on kena, kuid noor ja täielik naiivitar. Ta oskas mehi enda sõrme ümber keerata, oli vägagi kapriisne. Lõppude lõpuks on Lolita raamat, mille kohta tuli ülimalt palju vastukaja- oli inimesi, kes seda armastasid, oli inimesi, kes seda vihkasid. Teised teosed "Luzini kaitse" "Läbipaistvad asjad" "Kutse tapalavale; Kangelastegu" "Ada ehk Arm: ühe suguseltsi kroonika" "Räägi, mälu: üleloetud elulugu" "On öö..." Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Vladimir_Nabokov http://www.kirjasto.sci.fi/nabokov.htm http://en.wikipedia.org/wiki/Lolita Katrin Kalamees, Maritsa Lens "XX sajandi Vene kirjandus"
Kuressaare Ametikool Teeninduserialade osakond Kokk (KP-31) Isabel Kangur Arved Viirlaid ,,Ristideta hauad I" Kirjandusteose analüüs Juhendaja: Sirje Paakspuu Kuressaare 2009 1. ,,Teie kõik loodate, kuid ei usu," tulid Ilmele poja sõnad meelde. Küllap poiss oli seda kelleltki kuulnud. Kes võis nii öelda? Äkki tundus Ilmele, et poja sõnades on tõde. Ta tahtis mitte ainult loota, vaid ka uskuda.- Tõsi oli selle lapse sõnades tõesti. Paljud inimesed olid kaotnud oma usu ja tahted seoses Nõukog...
Elukäik Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal. Üles kasvas ta Laatre mõisas. Alates 1899. aastast õppis ta Valgas läti kihelkonna- ja linnakoolis, aastatel 19051907 Tartu linnakoolis. Aastatel 19111914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 19161918 Eestis. Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". Aastatel 19221924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. Aastatel 19321934 oli ta "Vanemuise" direktor. Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga (1898-1981). Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili. Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi. Looming Gailiti varane, rohke erootilise ainega proosa on fantaasiaküllane, selle situatsiooni- ja karakterikujunduses liituvad drastiline ja naljakas; valdab uusromantiline laad (romaanid "Muinasmaa" (1918)...
A.H Tammsaare tegelased tõe ja õiguse otsingul Andres püüab leida tõde, rassides oma maaga väsimatult ja järjekindlalt, kuid sealjuures tajudes, et hoolimata pingutustest jääb õigus ikka Tagapere Pearule. Andres mõistab, et võitlus maaga kestab tegelikult igavesi ning annab heal juhul tulemuseks vaid viigi. Peremees Andres näeb ränka vaeva nii talumaade harimise kui ka naabrimehe krutskitega. Oru Pearu ei suuda aga leppida Eespere uute elanikega ning tahab kogu Vargamäe oma valdusse saada. Selle eesmärgi nimel on ta igasugusteks katsumusteks valmis ning kiusab Andrest nii, nagu jaksab. Viima Peategelasi on kaks: Pearu Murakas ja Andres Paas. Viimane on väga töökas, sihikindel ja tugev mees ilma nende omadusteta poleks ta suutnudki midagi säärasel vesisel ja kivisel maal peale hakata. Andres oskab ka naabrimehe krutskitele samaga vastata, kuid peab tähtsamaks siiski ausust. Oru Pearu on seevastu kaval, salalik ni...
Miks vargamäelased õnne ei leidnud? Inimesed on elanud juba tuhandeid aastaid, kuid üldlevinumad probleemid on siiski jäänud samaks. Juba ürgaegadel ei piisanud arengujärgus inimestele süügist ja ulualusest, ka nemad otsisid midagi enamat, mis erutaks nende meeli ning mis paneks nad hästi tundma. Sama lugu oli ka Vargamäel, kus töötati selleks, et ühel päeval oleks ette näidata peale suurte karjamaade ning küntud vagude ka õnnelik pererahvas. Aga siiski elu ei naerata kõigile ning juhtus see mis juhtub kõige sagedamini-neutraalsus. Paremini võib ka seda nimetada ebaõnneks, kuid mõte jääb siiski samaks. Tol päeval, kui Andres koos oma naisukese Krõõdaga Vargamäele jõudis, nägi ta sisimas vajadust teha suuri muutusi ning panna jõed teistpidi voolama. Andres oli kindel, et luues suur perekond, on võimalik muuta olukorda mis tol hetkel seal valitses. Lootes, et Krõõt sünnitab talle palju rammusaid mehemürakaid, sa...
VALGAMAA KUTSEÕPPEKESKUS Müüja-3 Eva Pulver MATS TRAAT Valga 2009 CV NIMI: Mats Traat SÜNNIAAEG JA KOHT: 23. Novembril 1936 Tartumaal Palupere vallas ELUKOHAD: Tallinass, Moskvas, Veikülas PEREKONNASEIS: info puudus sellel alal, sest Traat ei avalda oma isikliku elu kohta infot HARIDUS: Arula kool (19451946), Vana-Otepää kool (19461947), Nõuni kool (19471949), Rannu koolis (19491951), Tartu tehnikumis (19521953), lõpetas Vaeküla põllumajanduse mehhaniseerimise tehnikumi, Moskva Kirjandusinstituudi 1964 ja samas kõrgemad filmi-, lavastaja ja stsenaristi kursused 1969. TÖÖKOHAD: Töötanud normeerijana, tehnilise järelevalve inspektorina, Tallinnfilmis toimetaja ja stsenaariumide kolle...
Ülevaade teosest Teos algab Kreeka saarel Rhodosel, kirjanike loomemajas, kuhu on läinud tööd tegema ja puhkama Kalev ja Diana Karu. Kalev Karu on kirjanik, kes põhiliselt kirjutab romaane. Seal, kus on Kalev ja Diana on veel puhkust veetmas üks Eesti luuletaja, kelle nimi on Ilmar Jaanus .Ühel päeval maalilises vanalinnas jalutades märkavad Diana ja Kalev luuletajat Jaanust rääkimas noore naisega , kes tundub samuti kuidagi eestlaslik. See kohtumine meenub neile, kui ühel hommikul leitakse Rhodose puhkekodu kõrvalt, hoone ja rannakalju vahelisest lõhest sellesama neiu laip. Kreeka politsei uurib ja saab teada, et tegu on mõrvaga ning tapetu on eestlane, keda on loobitud kiviga pähe ja alla lükatud ühest kaljust. Asjaga hakkab ka uurima muidugi Eesti uurijad. Üheks peauurijaks on Andres, kes on Kalevi onupoeg. Küsitletakse üle paljusi seal piirkonnas, aga tulu eriti ei saada. Näiteks küsit...
..........................................................................................3 2.4 Raamat................................................................................................................ 3 3. Lavastus ,,Igavene kapten"....................................................................................... 3 4. Kokkuvõte..................................................................................................................4 5. Kasutatud kirjandus...................................................................................................5 1.Elulugu Urmas Lennuk (sündis 16. oktoobril 1971) on eesti näitekirjanik ja dramaturg. Õppis aastatel 19921993 Tallinna Pedagoogilises Instituudis eesti keelt ja kirjandust ja aastatel 19962000 EMA Kõrgemas Lavakunstikoolis lavastaja erialal. On töötanud Tamsalu Kultuurimaja kunstilise juhina ja Saue Keskkoolis eesti keele ja
Kõver maja Agatha Christie Kokkuvõte Vanahärra Aristide põdes diabeeti. Ta vaja iga päev insuliini süsti. Aristidel oli ka noor naine Brenda. Ühel saatuslikul päeval asendas keegi õige ravimi esedriiniga. Peale seda hakkaski sündmustik arenema. Majaelanikke hakati kahtlustama ja otsiti süüdlast. Aristide oli väga rikas ja sellega seoses jäi peamiseks kahtlusaluseks lesk Brenda. Lesel oli ka armuke, kes samas majas töötas. Maja kõige noorem liige oli aga kõige nutikam ja kavalam. Keegi ei osanud kahtlustada väikest tütarlast sellises kuriteos. Josephine soov oli saada baleriiniks aga surnud Ariside ei lubanud tal seda õppima minna. See soosigi selliseks kuriteoks. Tüdruk oli ennemgi kriminaalromaane lugenud ja sealt ajendaski selliseks kuritoks. Kuna teda ei kahtlustatud, siis vahistati lesk. Algas päranduse jagamine. Kõik tahtsid enda osa. Lõpptulemusena oli a...
teistega. Raamat ütleb meile piltlikult, et eesti keel ja kultuur on tähtsad ning kui me kokku ei hoia, ega väärtusta seda, siis see hääbub. Eesti kultuur võib samuti kaduda nagu Leemet oma teadmistega, kes suri üksinduses ning viimase mehena, kes teadis kus asub suur ja tugev Põhja Konn ning kes oskas ussisõnu lausuda, ilma, et ta oleks saanud seda kõike edasi pärandada järgnevatele põlvedele. Kasutatud kirjandus: Eesti Keele Sihtasutus; Tallinn 2007; Andrus Kivirähk; ,, Mees, kes teadis ussisõnu" 4
Ellen Niit Elulugu Ø Ellen Niit on eesti luuletaja, lastekirjanik ja tõlkija. Click to edit Master text styles Ø Ta sündis vaeslapsena ja õmbleja tütrena 13. juulil 1928. aastal Tallinnas. Second level Ø Abielus oli Jann Krossiga. Third level Fourth level Ø Ellen Niit on õppinud Tallinnas, Tapal 19381943, Tallinna 4. Keskkoolis 19431947, Tartu Ülikooli Fifth level keeleteaduskonnas eesti keelt ja kirjandust 1947 1952 ja Tartu Ülikooli aspirantuuris eesti lastekirjanduse alal 19521956. Ø Töötanud Tallinna Kirjanike Liidu luulekonsultandina 19561961, ETV mittekoosseisul...
Jaan Krossi ,,Keisri hull" Sisukokkuvõtte Jaan Krossi ajalooline romaan ,,Keisri hull" jutustab ühest kõrgest soost isikust, kes, jäänud truuks oma tõekspidamistele, pidi taluma vangistust ja piinamist. Timotheus von Bock oli keiser Aleksander I tiibadjutant ja parem käsi, mistõttu oodati talt kuuletumist ja lugupidamise näitamist keisri vastu. Samas nägi Timo riigis aset leidvat mõtlematust ja alatut käitumist. Ohvitser von Bock otsustas valedega ühiskonnas mitte kaasa minna ning astuda neile vastu. Timo saatis keisrile manifesti, milles olid kirjas tema mõtted Vene impeeriumi korraldusest, mida ta kavatses ka Maapäeval ette lugeda. Manifest oli keiser Aleksandrile aga vastuvõetamatu ning ta ei saanud selle ettekandmist lubada. Timo oli küll keisri tuttav ja üks parimaid sõpru, kuid Aleksander taipas, et manifest ohustab tema võimu. Keiser laskis Timotheus von Bocki saata van...
KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS 1) * Me kõik kannatame sellepärast, mida jumalad on meile andnud. (lk 9). Keegi ei ole ideaalne. Kõik kannatavad mingil moel sellepärast, millised nad on või kuidas nad on siia ilma sündinud. * Head kunstnikud eksisteerivad lihtsalt selles, mida nad teevad, ning järelikult pole nad üldse huvitavad sellena, kes nad on. (lk 47). Inimesed austavad kunstnike maale ja nende ilusat tööd, mitte kunstnikke inimestena. * Olla hea tähendab olla kooskõlas iseendaga. (lk 65). Kui tahad olla hea inimene, pead ka mõistma ja arusaama iseendast. * Kõik kuriteod on labased, nagu ka igasugune labasus on kuritegu. (lk 175). * Kunstil ei ole tegudele mingit mõju. (lk 179). Kunst, olgu see mis kunstiliik tahes, ei mõjuta inimese käitumist. 2) Basil Hallward tutvustab oma sõpra Dorian Gray'd lord Henry Wotton'ile. Samal päeval, kui ta neid tutvustab omavahel maalib ta Dorian'is...
William Shakespeare (23. aprill (traditsiooniline kuupäev) 1564 3. mai (23. aprill Juliuse kalendri järgi) 1616) oli inglise luuletaja ja näitekirjanik. Ta on ingliskeelse kirjanduse suurkuju. 18-aastaselt abiellus ta endast umbes seitse aastat vanema Anne Hathawayga. Sündisid tütar Susanna (ristiti 26. mail 1583) ning kaksikud: tütar Judith ja poeg Hamnet (ristiti 2. veebruaril 1585). Hamnet suri varakult, aastal 1596. Võib arvata, et kirjanik ise lootis kuulsaks saada pigem sonettide kaudu. Oma kogumikus avaldas ta 154 sonetti, millest esimesed 126 on pühendatud kenale noorele meessoost sõbrale ning järgmised (välja arvatud kaks kõige viimast) naisele, keda ta ise nimetab Dark Ladyks ('Tõmmu Daam'). Shakespeare armastab enda tahtest hoolimata just seda naist. Sonettide põhiteemaks on arutlemine selle üle, kuidas ajaga kõik laguneb, kuid ilu on siiski surematu. Shakespeare kirjutas kokku rohkem kui 30 näidendit, mida saab jagada k...
Kuressaare Ametikool Majutus- ja iluteenindus õppesuund MT-21 Anniriida Arge KESKAJA KULTUUR Referaat Juhendaja: Anne Rand Kuressaare 2010 1. KESKAJA KULTUUR Keskaeg kestis 5. Saj. ( lääne Rooma lagunemine ) 15. Saj. Keskaja inimeste jaoks oli kõige olulisem Jumal. Tähtsamaid teadmisi saadi piiblist. Keskaegne haridus ja teadus põhines eelkõige piiblil ja vanaaja õpetlaste tarkusel. Kultuur oli kosmopoliitne, s.t rahvustunnet eitav ideoloogia. Õpetust jagati põhiliselt kloostri-ja kirikukoolides. Eesmärk oli ette valmistada preestreid ja munki. Õpetus toimus ladina keeles. Talupojad olid kirjaoskamatud. Haritud inimesed olidki peamiselt vaimulikud. Õpetus jagunes seit...
..............................Lk 10 Luuletemaatika loodus "Lill"............................................................Lk 11 Luuletus loodusest.......................................Lk 12 Oma arvamus Puskini luulest..............................................................Lk 13 Lisa......................................................................................................Lk 14 Kasutatud kirjandus.............................................................................Lk 15 Romantism kirjanduses Kirjanduses on romantism suund, mida olid ette valmistanud 18. sajandi eelromantism ja osaliselt sentimentalism ning mille teooria kujunes 18. ja 19. sajandi vahetuse Saksamaal, mõneti Friedrich von Schellingi filosoofia mõjul. Romantism mängis tähtsat osa 19. sajandi Euroopa kirjanduses ja levis ka Ameerikasse. Talle oli iseloomulik esteetiliste kategooriate ja
Kõver maja 1.Tsitaatid: ,,Ainult jumal taevas teab,mida ta võib politseile raakida"-seda ütles Haviland kui Magda oli toast läinud. ,,Ja mina veel usaldasin teid"-Josephine ütles seda Charlesile kui ta raakis politseile mida Josephine teadis. ,,Armetu vaike koletis"-seda ütles Sophia Charlesile,kuidas ta arvas Josephinest. ,,Kui ema peaks mind sundima ,siis tapan ka tema ara"-seda ütles Josephine kui ema peaks ta sveitsi saatma. ,,Minu laps,minu naljakas värdjalik laps!-Josephine ema ütles seda nuttes,kui Sophi kusis kas haiglast on helistatud. 2.Lühikokkuvõte: See raamat raagib sellest ,et kolm polvkonda inglise-kreeka Leonides elab uhes suures koveras majas.Parast seda kui Aristid Leonides murgitatakse tema enda silmatilkatega kui ta teine naine sustib talle insuliini mis oli asentatud esedriiniga.Charles Hayward on mees kes armastab Sophia Leonides ja tahab temaga abilelluda aga Sophia ennem ei abiellu ...
Loomade farm 1. Tsitaadid ,,Härrased,"lõpetas Napoleon ,"ma panen ette juua sellesama terviseks mis ennegi,kuid teissuguses vormis-seda ütles Napoleon kui muutis ,,Loomade farmi"nime tagasi ,,Karjafamiks" "Neli jalga hea,kaks jalga parem!-neljal jalal kõndivad loomad on head,aga kes konnivad kahel jalal on veel paremad. ,,Toeline onn on kõvas toos ja vahenoudlikus elus".-onne saab katte kõvasti tootates mitte luksulist elu elades. ,,Kõik loomad on seltsimehed"-selle tahtis vana Major selgeks teha,et ka metsloomad on nende sobrad. ,,Inimene ei teeni uhegi muu olendi huve peale iseenda"-inimene on vaenlane ja ,et kõik loomad on seltsimehed.Inimestelt pole midagi loota ja nad kohtlevad loomi orjadena. 2. Lühikokkuvõte Teos on jutu selles kui loomad hakkavad peremehele Jonesile vastu ning ajavad ta Karjafarmist minema.Lumepall ja Napoleon on kaks siga kes 3. Probleem: ...
Ernest, Hemingway ,,Hüvasti, relvad" 1. Tsitaatid: ,,Kõik kohad käisin läbi. Milano,Firenze,Rooma,Napoli,Villa San Giovanni,Messina,Taormin``- need kohad luges Henry ette , kui Rinaldi huvi tundis kus ta puhkusel käis. ,,Sähke,patrioodid´´:seda ütles Henry autojuhtidele kui ta jõudis kohale nende söögiga. ,,Ma olin Catherine külastamist väga kergelt võtnud, olin enda peaaegu purju joonud ja oleksin tulemise äärepealt unustanud, aga nüüd, kus ma temaga kokku ei saanud, tundsin üksindust ning masendust." Henry ei teadnud siis veel, et ta on armunud, kuid see peegeldus tema üksindustundest. ,,Jube makaroniõgja`´-seda mainis Henry omamoodi naljaga Rinaldile. ,,Kas on suudetud mõnda sõda seisma panna``?-see oli preestri küsimus kui nad arutasid Henryga sõja üle. 2. Lühikokkuvõte: Ameerika leitnant Frederic Henry, kes teenib Itaalia sõjaväe sanitaarteenistuses, teeb läbi rasked sõjak...
Kes on tõeline eestlane? Meie ajalugu on selgelt olnud konarlik ning see on kindlasti jätnud märgi eestlaste kujundamisele ning eestluse tekkimisele. Kuigi enamus maailma inimesi ei tea, kus meie riik paikneb, siis enamikule, kes ikkagi on eestlastega kokku puutunud, on jäänud meist hea mulje. Üks esimesi märgusõnu, mis meenub tüüpilise eestlasega, on tagasihoidlikkus. Eestlased on läbi ajaloo harjunud pidevalt elama tagasihoitult, kellegi teise võimu all, ning tegelikult täielik sõnavabadus pole meile osaks saanud veel 20 aastatki. Seega kohtame tihti eestlaste puhul ka nn väikese inimese kompleksi, kes ei armasta võõras seltskonnas esile tõusta ega millegi erilisega silma paista. Küll aga mida kauem suudame oma riiki hoida, seda suuremaks muutub ka inimeste silmaring vabadusega seoses. Kui mõelda eestlaste plussjoontele, siis tuleks kindlasti esile tõsta meie patriootlikkust ning ühtekuuluvustun...
Snatch ,,Snatch" on 2000'ndal aastal valminud film, mis sisaldab mitmeid erinevaid humoorikaid ning uskumatuid asju, kokkuvõtteks tuli sellest väga hea film. On kaks peamist osa, üks, mis keskendub väga väärtuslikule 86 kraadise teemandile, mis on varastatud Franky "Neli-Sõrme" poolt. Ta tõi teemanti Londonisse, kus tema ja ta hinnaline varandus langesid kohalike varaste kätte. Teises osas näeb ebaseaduslikke võitlusi. Litsenseerimata poksimatside ja kasiino omanik Turkish veenab kohalikku gangsterit ,,Brick Topi", et ta saaks välja panna oma poksija "Gorgeous George'i". Kuid kui tema poksia George, lüüakse väikse indsidendi pärast ühe löögiga knockouti tuleb Turkishil veenda George löönud mustlast võitlema nii nagu nad tahavad, kuigi seda ei juhtu. Üheks põhjuseks võib tuua miks me vaatasime seda, kuna saime teada kui palju aksente võib olla ühes keeles. Aksendi järgi on võimalik ...
Õppides loon ennast Juba kolmeteistkümnendat aastat tulen ma iga argipäeva hommik kooli tarkust taga nõudma.Ma olen koolis käinud 2/3 oma senisest elust ja ikka ei ole ma sellest tüdinenud. Kuulen pidevalt õpilasi rääkimas teemal, kuidas nad vihkavad kooli, ei mõista mina neid ja arvatavasti ei mõista nemad mind. ,,Õppida, õppida, õppida'' lausus kord Lenin. Kas tõesti on siis õppimine nii oluline, et selline suurkuju, nagu Lenin , seda lausa kolm korda rõhutama peab? Miks on enda harimine vajalik? Millal ja kus areneb inimene kõige rohkem? Kuidas mõjutab inimese areng tema isiksuse kujunemist? Tänapäeva kiirelt arenevas maailmas ei saa elada õppimata. Et elus hakkama saada ,peavad inimesel olema mingid kindlad baasteadmised, näiteks keeleoskus, üldine arusaamine poliitikast, ühiskonnast ja majandusest. Tööle asumisel on oluline erialaste teadmiste omandatus. Kasuks tulevad ka need teadmised, mida tavali...
,,Eesti perekonna õpetlikku ja lõbusat nädalalehte" ,,Meelejahutajat" toimetades keskendus Kunder populaarteaduslike artiklite ja ilukirjanduse avaldamisele, tõlkides neid vajadusel saksa ja vene keelest. Tema muganduses ilmusid raamatuna J. Swifti Gulliveri-lood ,,Härjapõlvlane ja Hiiglamaa" (1890). Kunder oli oma aja silmapaistvamaid kirjanduskriitikuid ja kirjandusloolasi. Algul leheveergudel avaldatud eesti luulet analüüsivad kirjutised ilmusid hiljem koguna ,,Eesti kirjandus, koolile ja kodule..." (1890). See teos oli planeeritud esimeseks osaks ulatuslikumast eesti kirjandusloost, ent järge ei tulnud. Sellegipoolest võib Kunderi T. Sanderi ja K. A. Hermanni kõrval esimeste eesti kirjandusloolaste hulka arvata. Oma luulekogudes kordas Kunder rahvusliku ärkamisaja tähtsamate luuletajate teemasid: isamaa, loodus, tunded jm. Luulekogud ,,Õie-kuu ja külm elu maanteel" (1873), ,,Kümme laulu" (1876) ja postuumne ,,Algupäralised luuletused" (1889)
Meie elus mängivad suurt rolli suhted teiste inimestega. Kuidas me saame läbi oma sõpradega, vanematega mõlemad on tähtsad. Saab öelda, et kõik, mis toimub kodus, kajastub suhetes sõpradega ja ka kõik, mis väljendub sõprussuhetes, mõjutab meie pereelu. Nüüd vallutab maailma virtuaalne inimsuhe. Selle roll ühiskonnas üha suureneb. Miks muutub see üha populaarsemaks? Kas sellepärast, et ta on uus ja huvitav ning selle kohta on väga vähe teada? Võib- olla tõesti. Virtuaalmaailma ajalugu on lühike. Seda, mis see meile edaspidi toob, saame teada lähitulevikus. Virtuaalne maailm toob kaasa endaga palju positiivsust. Saab inimestega suhelda kodunt lahkumata. Kui sul näiteks hea sõber kolis välismaale, siis on hea temaga interneti teel suhelda. Inimene saab vabalt rääkida kellegi teisega, ilma et peaks olema otseses kontaktis. Miks on see hea? Inimene säilitab tänu sellele oma vabaduse. Ta saab öelda kõike, mida oleks näost ...
Kuressaare Ametikool Toitlustuse õppesuund Kokk Märt Aulik REHEPAPP A.Kivirähk Referaat Koostas:Märt Aulik Juhendaja:Anne Rand Kuressaare 2012 Millest raamat räägib Tegevus toimub ühe novembrikuu jooksul 19. sajandil. Põhiline käsitletav teema on eestlaste iseloom ja olemus, külasisesed suhted ja ka suhted mõisaga. Suur rõhk on üksteise tagant näppamisel ja varanduse kokkukandmisel. Selle juures olid igas kodus abiks kratid, kes olid inimeste igapäevaelu iseenesestmõistetav osa. Aeg-ajalt võis kohata ka teisigi mütoloogilisi olendeid nagu tonte, libahunte, Katku ja Vanapaganat. Romaan on lugedes küll mõneti naljakas, kuid põhiline nali tuleb sellest millised me eestlased tegelikult oleme. Romaani alguses saab kohe selgeks mõne inimese rumalus Koera-Kaarli sulane Jaan on söönud mõisa sahvris seepi, mida viimane pidas ekslikult Idamaiseks maiuspalaks...
aastatel 1857 1863. Ajalehega tegeles lisaks Jannsenile veel ka Friedrich Wilhem Borm. Jannsen kasutas "Perno Postimehes" uut kirjastiili, aidates kaasa selle ülemaalisele levikule. Jannsen asus aastal 1863 elama Tartusse, kus hakkas andma välja uut ajalehte "Eesti Postimees". Sisult oli loodud ajaleht sarnane "Perno Postimehega". Kartes võimude piiranguid ei lasknud Jannsen oma ajalehes võtta sõna Carl Robert Jakobsonil ega ka Jakob Hurdal. Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/johann_voldemar.htm http://www.annaabi.com/search.php?s=Johann+voldemar+jannsen http://et.wikipedia.org/wiki/Johann_Voldemar_Jannsen http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Postimees Lisad Johann Voldemar Jannsen Eesti Postimees 1866 Perno Postimees esimene eksemplar 1857
Kas homsele peaks mõtlema juba täna? Tulevikule peab mõtlema asuma juba varases nooruses. Sihid tuleks panna paika juba algkoolis, siis on lapsel kindel siht silme ees kuhu püüelda. Laps vajab tulevikuplaanide tegemiseks vanema nõu, et sihid oleksid reaalsed ja saavutatavad. "Tarkus kuulub minevikule, tegevus olevikule ning rõõm tulevikule" ütleb Hiina vanasõna. Hiinlaste tarkadest sõnadest ilmneb, et minevikust tuleb õppida, et ammutada sealt tarkust, olevikus tegutsema ning tuleviku üle tuleb rõõmu tunda. Minevikus tehtud vigu tuleb endale tunnistada ning õppida neist. Kuid alati tuleb mõelda homsele, et kindlustada oma tulevik ning igat otsust tuleb vaagida mitmest küljest ning langetada see alles siis, kui ollakse kindel teo õigsuses. Elus peab iga inimene langetama palju otsuseid, osad neist on suuremad ning teised mõjutavad meid vähem. Esmapilgul võib tunduda, et...
Vabadus tähendab mobiiltelefoni puudumist Tänapäeval on tarbimisühiskonnas vabaduseks raha. Rikkus annab inimesele võimaluse käituda oma tahtmise järgi, vahel isegi ebaviisakalt kaaslaste suhtes. Kas rikkaid inimesi saab nimetada päriselt vabadeks? Vabana elaval inimesel pole piiranguid ega sundi midagi teha. Kuid ometi on varakad kodanikud ümbritsenud end loendamatute tehnikaimedega. Nende sekka kuuluvad ka mobiiltelefonid mida mõnedel leidub isegi mitu. Kas neid saab nimetada päriselt vabadeks kui ühe sisse tulnud kõne tõttu tuleb vastuvõtjal lennata välismaale, kiirustada uuele kohtumisele või rutata kiiruga kontorisse välisinvestorit vastu võtma? Enne aastat 1876, kui leiutati telefon, olid inimesed oma tegudes vabad. Polnud võimalik, et tuleks kõne, mis korraldaks kogu päevaplaani ümber. Elati mobiiltelefonist sõltumatult ja rahus. Sajandite eest oli inimestel välja kujunenud ki...
Contra Karl-Tõnis Truup VKHK Sisukord 1. Elulugu 2. Kus töödanud 3. Looming 4. Contra tähelend 5. Contra laval 6. Mida kirjutab Contra? 7. Tunnustused 8. Teosed 9. Viited Elulugu Contra (kodanikunimi Margus Konnula, sündinud 22. märtsil 1974) on eesti kirjanik. Contra on sündinud Võrumaal Urvastes agronoomi ja raamatupidaja pojana, õppinud Urvaste Algkoolis 19811984, Kuldre 9-klassilises koolis 1984-1989 ja Antsla Keskkoolis Kus töödanud Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Contra looming Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiaid, samuti ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
