,,Vari" Juhan Liiv 1. Kuidas võiks laiemalt tõlgendada lauset ,,Kui seda metsa ees ei oleks" ? Kui Villu oli väike, elas ta koos oma vanaema Madliga Kukulinna saunas. Kui ta vanem mees oli, sai tema sõber, mõisahärra poeg Hugo talle sinna samasse koha, siis elas ta Kukulinnas valges majas. Väiksena oli ta alati igatsenud näha Peipsi järve, mis asus metsa taga. Arvan, et tegelikult see lause tähendas palju enamat, nimelt seda, et Villul polnud väiksena võimalik Peipsit vaatama minna, sest nad elasid kitsikuses. Vanemana võis see peamiselt iseloomustada tema enda elu. Nimelt, oli Villule esmakordsest kohtumisest alates olnud sümpaatne mõisas elav Helene, kes oli aga Hugo mõrsja. Samuti oli Villul suureks takistuseks enda edasiarendamisel tema koht ühiskonnas, nimelt oli ta ju olnud vaid lihtne talupoeg. 2. Miks on raamatul naiiv-utopistlik idülliline lõpp? Kas...
Eduard Vilde ,,Pisuhänd" 1. Autori suhtumine kogu teosesse on veidi tragikoomiline kirjanik pilkab inimeste kuulsusejanu ja tahet kiiresti rikastuda ning tuntust saavutada. Seda kogu raamatu ulatuses. Kõige drastilisemalt on määratletud Ludvig Sanderi isiksus luuser, kes on mingisuguse kavaluse abil end üsna kõrgele suutnud upitada, elab oma naise ning tema isa kulul, nimetades end ise inseneriks ning teisalt ka luuletajaks, kunstnikuhingega inimeseks. Vaatamata oma plaanidele põrub Sander konkreetselt läbi tema raamatupettus tuleb ilmsiks ning ostutehing Vestmani tarvis põrub samuti läbi. Kõige eitavam suhtumine kuulubki autori poolt temale. Vestman on tark mees, elukogenud ja haritud. Põhirõhk on pööratud äritegevusele ning ta liigub paremate tehingute suunas. On suutnud elus läbi lüüa nagu ta ise öelda armastab, on ta ,,Ves...
Kuueteistkümnes lugu Kalevipoeg mõtles: "Läheks purjetaks sinna, kus keegi ei ole veel käinud." Selle mõtte peale tuli temaga tark lind rääkima. Peale vestlust Kalevipoeg hakkas laulma: "Ma sõuan Soome poole, kus ma leian sugulasi ja tuttavaid, kes mind reisiks ette valmistavad." Siis soovitas Olevil: " Kutsu külast linnameister ja mõistetark. Võta maha tammepuu ja tee sellest laev. Mis tuleb järele jäta vaestele varjupaigaks." Olev kostis selle peale: "Ma teeksin seda, kui leiduks siin maal nii tugev mees, kes tamme maha võtaks." Lind kuulis seda kuuse otsast ja soovitas: "Minge metsa ostima" Mindi metsa otsima ja toodi mehi Turjamaalt ja sõnatarku Soomest. Sõnatargad seletama, kuidas laeva peab ehitama, et tervena tagasi tulla. Kalevipoeg laskis ehitada laeva hõbedast. Laeva nimeks pandi "Lennuk". Käsk siis anti, et koorem laevale viidaks ja kutsutaks mehi laevale. Laevale tuli sõjamehi, perepoegi ...
Mardi-kadri eelmäng Mardi ja kadripäeva rahvusvaheliseks vasteks on tänapäeval ka meie mail üha enam juurduv halloweeni tähistamine. Teades mardi ja kadripäeva sügavamat tähendust, võime tähistada halloweeni mardi ja kadripäeva eelmänguna. Kõigi nimetatud tähtpäevade ühiseks mõtteks on astuda rõõmu ja naeruga vastu süvenevale pimedusele ja külmale. Mardid ja kadrid sopsutavad kase, kuuse ja kadakaokstega virgeks pererahvast. Nii nagu igas pungas on ootel järgmisel kevadel puhkevad võrsed, lehed ja õied, nii on ka meist igaühe südames ootel uus puhkemine. Kadripäev, 25. november Kadri? Kadripäev on nime saanud Aleksandria pühaku Katariina järgi. Katariina oli 18 aastane noor haritud neiu, kes astus vastu imperaator Maximusele, kes kristlasi hukkas. Keiser proovis ta usku proovile panna, kuid Katariina pööras oma veenjad hoopis ristiusku. Legendi kohaselt lagunesid koost piinariistad, millega teda piinata püüti. Lõpu...
SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUM EESTI LUULE Referaat Henri Allik 9.b klass Kuressaare 2008 Contra Contra (kodanikunimi Margus Konnula, sündinud 22. märtsil 1974) on eesti kirjanik. Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiad, samuti kalambuure (nt loomaporno: panen tallele). Olles vaimu poolest tihedalt seotud oma kodupaigaga, kasutab Contra oma loomingus väga tihti võru murret ja räägib seda ka esmase kõnekeelena. Peaaegu kõik Contra luulekogud on ilmunud tema omakirjastuse Mina Ise väljaandena ja on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud. Contra on särav lavaesineja, kelle esinemisstiilile on omane luuletuste lauldes esitamine, vahetu ja aval ...
.....5 ,,VÄIKESED METSLASED"...........................................................................................8 SISU TUTVUSTUS........................................................................................................8 ERNEST SETON-THOMPSON...................................................................................... 9 LISAD............................................................................................................................... 10 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................11 2 Sissejuhatus Selle referaadi põhiteemad on: Sari ,, Seiklus jutte maalt ja merelt" , ,,Väikesed metslased" ja selle autor Ernest Seton-Thompson. SARI ,, SEIKLUS JUTTE MAALT JA MERELT" ON IMETORE RAAMATUSARI MIDA ENAMUS MEIE VANEMATEST LAPSEPÕLVES VÕI HILJEM LUGENUD ON. SEE KOOSNEB 55 RAAMATUST
1882 halvenes tema tervis, viimastel aastatel põdes ta vähki. Koidula suri 11. augustil 1886. Ta maeti Kroonlinna saksa surnuaiale oma poja kõrvale. 1946 toodi tema põrm Tallinna Metsakalmistule. On avaldatud arvamust, kas oli ikka õige ta oma mehe ja laste kõrvalt ära tuua. Pärnus on Koidula mälestussammas. Noore Koidula vaimset arngut mõjutasid kaks erinevat kultuurikeskkonda. Hariduse sai ta saksa keeles ja nii sai talle saksa kultuur ja kirjandus omaseks. Ka luuletamist alustas Koidula saksa keeles. Ent samal ajal puutus Ta kokku eesti talupojakultuuriga, omandas isalt ja isapoolselt vanaemalt rahvapärase eesti keele, tutvus rahvajuttudega ja talupoegade eluoluga. Tartus puutus ta kokku selle aja oluliste kultuuritegelastega, tutvus Kreutzwaldi ja Jakobsoniga, oli nendega kirjavahetuses. Jakobsonilt sai ta oma kirjanikunime (1866 ja 1867 ilmusid anonüümselt kaks
u g e v 5 aks ja kaitses seda haiguste eest, seepärast seoti vöö isegi ööseks ümber. Vööd kasutati teatud puhkudel ka arstimisvahendina. 6 Kasutatud kirjandus Kasutasin ainult interneti. 7
Tänavalapsed Sissejuhatus: On palju inimesi kes arvavad et tänavalapsed endale just sellist elu tahavadki et sellepärast nad tänavatel ongi, et neile see meeldib. Selline suhtumine osade inimeste poolt ajab lihtsalt toesti nutma. Olen ise samuti tänavalaps olnud. Kuigi ega mul praegugi ei ole ühtegi kohta kuhu minna, ainult meie seltskonnast ühe kuti juurde, aga see ei ole mingi elu. Tänavalaste elu on kohutavalt karm,julm ja ebaoiglane. Paljud nutavad öösiti siis kui keegi ei näe, sest nad tahavad saada koju, päeval on nad koik aga jälle täiesti tegutsemis valmid. Ja miks tänavalapsed varastavad? Sellepärast et ka neil on vaja ju millestki elada, see on toesti tosi et vaga paljud tanavalapsed nuusutavad liimi, ja sellest liimi nuusutamisest algabki meie narkomanide tee... Küsitlus: Kaua sa ise oled või olnud tänavalapseks? Kui vana sa oled? Millest hakkas su tänava elu? MIks? Millest see hakkab teiste...
AUGUST MÄLK Töö koostas Merike Olo, Kuressaare Põhikooli emakeeleõpetaja Juhendas Maidu Varik Töö on mõeldud lisamaterjalina 9. klassi kirjandusõpiku juurde. SISUKORD Andmeid elust Lagle talu Tuntumad teosed Õitsev meri Taeva palge all Hea sadam August Mälk merest 1900-1987 Eelmine Järgmine Andmeid elust Sündis Saaremaal Lümanda vallas Kipi külas Isa Toomas vaikne autoriteetne talumees, ema Marie jutukas ja lõbus naine. Kasvas kokku ranniku ja merega. Õppis Lümanda ministeeriumikoolis, Kuressaare linnakoolis. Töötas Torgu ja Mõntu koolis, hiljem 10 a Lümanda kooli juhatajana. Oli Lümandas populaarne, juhtis seltsielu, oli osav kõnemees. Vabakutseline kirjanik Tallinnas 1944.a lahkus Rootsi, kus viibis elu lõpuni. Sisukord Eelmine Järgmine LAGLE TALU 1937.a sai August Mälk kui parim rannakirjanik president Pätsilt ...
Ajakirjandus kui piinapink. Tänapäevases maailmas, või vähemalt selle demokraatlikus osas, kehtivad mitmed reeglid, õigused ja vabadused, mis on muutunud iseenesestmõistetavateks ja võõrandamatuiks. Üheks peamiseks demokraatliku ühiskonna tunnuseks on inimõiguste ja poliitiliste vabaduste kõrval sõnavabadus. Sõnavabadus on ka vundamendiks, millele on üles ehitatud kogu tänapäevane moodne meedia. Kuid viimasel ajal on mõningate ajakirjanike jaoks sellest vabadusest saanud õigus ja lõpuks lausa kohustuski. Nii ei panegi enamikku inimestest imestama kodanike eraasjades urgitsev ja inimesi mõnitav ajakirjandus, mis on uudise nimel valmis kõigeks. Seega tekibki küsimus - kas ajakirjandusel on õigus muutuda vaimseks piinapingiks, kuhu seatakse istuma kõik avaliku elu tegelased? ... Eelpool öeldust järeldubki, et kuigi sõnavabadus on demokraatia alustala ei tohi tavakodanik ega ka ajakirjanik s...
ANDRES EHIN Andres Ehin on sündinud 13. märtsil 1940 Tallinnas. Ta on eesti kirjanik ja tõlkija. Andres Ehini vanemad olid Venemaal sündinud ning seal saksa luterlikus gümnaasiumis hariduse saanud eestlased, kes tulid tagasi Eestisse 1921. aastal. Nad valdasid vene ja saksa keelt sama hästi kui eesti keelt. Isa oli maksuameti asedirektor ja ema oli välisministeeriumi tõlk. Nad tundsid hästi vene, saksa ja prantsuse luulet. Eesti luuletajatest on Andres Ehinit kõige rohkem mõjutanud Artur Alliksaar, Ilmar Laaban ja Jaan Kaplinski. Sõprus Jaan Kaplinskiga avardas tunduvalt Ehini silmaringi. Inspireeriv oli ka kokkupuude sölkuppidega (Sölkupid elavad Siberis Tazi jõe ääres ning Obi ja Jenissei keskjooksu vahelisel alal). Ehinit peetakse Ilmar Laabani kõrval teiseks eesti sürrealistlikuks (Sürrealism on 20. sajandi kunsti ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, jms) luuletajaks. Peale sür...
,,Kalevipoeg" Sisukokkuvõte Kalevite talu asus Taara tammemetsa ääres, seal elasid kolm poega, kes lahkusid kodust, kui nad olid meesteks sirgunud. Üks nendest, Kalev, lendas kotka seljas Viru randa, kus ta sai maa esimeseks valitsejaks. Ta hakkas kosjas käima ja kohtus Lindaga. Peale pulmi viis Kalev Linda oma koju ning mõne aja pärast ta suri. Lindale sündis kolmas vägilane Kalevipoeg. Noored pojad käisid tihti jahil oma kolme koeraga. Ühe jahilkäigu ajal röövis Soome tuuslar Linda. Seda juhtus pealt nägema taevane taat Uku, kes üritas Lindat päästa. Päästmise asemel ta aga langetas tuuletarga teadvuseta maha ja muutis Linda kiviks. Kui pojad koju tagasi jõudsid, märkasid nad, et ema on kadunud. Pojad hakkasid ema otsima, kuid ei midagi. Kaks venda heitsid magama, noorim läks isa hauale, kus ta tõttas mereranda. Varast ei...
Oliver Twist Charles Dikens Ta sündis vaestemajas. Tema ema oli väga haige ja peale Oliveri sündi ta suri. Oliveri eest hoolitses Mrs. Mann ja korravalvur Ms. Bumble. Ta läks tööle Mr. Sowerberry juurde õpipoisiks. Teine õpipoiss, Noah Claypole, mõnitas Oliveri surnud ema ning väike ja habras Oliver ründas teda. Oliveri karistati väga tihti ja ta põgenes ära Londonisse. Tema korjas üles Jack Dawkins, keda hüüti ka Artful Dodgeriks. Doger oli Jew Fagini poistekamba üks liige. Fagin treenis poisid taskuvarasteks. Doger viis Oliveri oma agulisse `'urgu'' ja Oliver, süütu poiss nagu ta oli, sai üheks kamba liikmeks, aimamata midagi kurja. Kui aga ta saadeti, koos ühe teise poisiga, vargusretkele oli ta vapustatud kui ta taipas, mis toimub. Õnneks, varaste ohver, heatahtlik härrasmees, Mr. Brownlow päästis Oliveri kamba käest ja viis ta oma koju, kus majahoidja Mrs. Bedwin ravis ta terveks peale haigust. Oliver tun...
Uulu põhikool Kirjandus Oliver Stimmer 7. klass ASTRID LINDGREN JA ILON WIKLAND Referaat Juhendaja: Ly Kukk Uulu 2005 Sisukord Astrid Lindgren....................................................................................................3 Ilon Wikland........................................................................................................4 - Astrid Lindgren Astrid Lindgren sündis 14. novembril 1907. aastal Näsi talus Smålandi väikelinna Vimmerby lähedal. Ta neiupõlve nimi oli Astrid Ericssonist. Astrid Lindgren on osake meie elust. Mitu põlvkonda on ammutanud temalt rõõmu ja jõudu. Need, kes lugesid «Pipi Pikksukka»1940ndatel Rootsis ja 1960ndatel Eestis, loevad seda nüüd oma lastele ja lastelastele. 1977. aasta...
Eduard Bornhöhe Elulugu Ta sündis Virumaal Kullaaru mõisas aidamehe pojana. Aastatel 18721874 õppis ta Tallinnas W. Kentmanni algkoolis ja 18741877 kreiskoolis. Lühikest aega oli ta joonestaja maamõõtjate juures ja Peterburis kaubakontori õpilane. 18781879 töötas ta Kaunases raudteekontoris, seejärel abikoolmeistrina Põltsamaa kihelkonnakoolis ja seejärel Tallinnas saksa ajalehtede kaastöölisena. 1881. aasta sügisel siirdus ta köster-koolmeistriks Stavropoli, sealt edasi Tiflisi (praegu Thbilisi), kust ta tegi reisi Väike-Aasiasse. Naasnud kodumaale, oli Bornhöhe kaks aastat koduõpetaja Matsalu mõisas, seejärel tegeles ta lühemat aega ajalehe Revaler Beobachter'i teatrikriitikuna. 18861887 oli ta keelte- ja lauluõpetaja Kuuda seminaris Läänemaal, seejärel veel aasta koduõpetajana Matsalus. 1889. aasta jaanuaris astus ta Tartu Ülikooli filoloogiat õppima,...
docstxt/12082733406219.txt
Valgekihv Valgekihva autor on Jack London, illustreerija R. Tiitus, tõlkija M. Sillaots. Peale valgekihva on Jack London kirjutanud teisigi teosed näiteks ,,Ürgne kutse", ,,Martin Eden" ja ,,Raudne kand". Kõik algas ühest talvest kui Henry ja Bill viisid surnulkeha McGurrysse. Ja neid jälitas hundikari. Hundikari oli näljas ja nad hakkasid iga ööga vähendama meeste koerte arvu lõpus söödes Henry ära. Pärast jälitust oli lõppemas talv ja tänu sellele emased muutusid eriti tähtsaks. ainuke emane oli Kiche, kes oli indiaanlaste juurest näljaajal ära jooksud. Emahunt valis välja vana hundi ükssilma ja tegi talle pojad. Ühel päeval sai Ükssilm ilvese käeläbi hukka. Nii et Kiche jäi üksi poegi kasvatama. Ühel näljaajal surid osa poegadest, aga üks jäi elllu. See kutsikas oli poolendi koer ja poolendi hunt. Nii hakkas ta üksi maailmaavastama läbi valguse seina. Ühel maailma...
Elu mõte Inimesi ei tee õnnelikuks ei ihuramm ega raha, vaid õiglus ja mitmekülgne tarkus ning armastus. ,,Olla või mitte olla selles on küsimus" ja Hamlet vastas: ,,Olla"... kas selles peitubki elu mõte- olemises? Igaüks meist on siia ellu määratud mingi mõtte ja kohustusega: kes peab ja tahab püüelda kõrgustesse, kes ihkab jalgpalli meistritiitlit. Kuid kas küsimus põhineb alailma millegi saamises, saavutamises või tahtmises... ehk midagi enamat? Sest ka need inimesed, kes ei ole meie silmis midagi saavutanud ega kuhugile jõudnud, suudavad olla õnnelikud. Toome näiteks asotsiaalid, kes elavad halvimates elutingimustes, kuhu meie fantaasia ulatub ja mida meie silm ise tõdeb. Kuid neid seob teiste inimestega nagu ka kõikide unistajatega üks asi - lootused, unistused, võimalused ja saavutused õnn. Mis on õnn? Õnne võiks pidada meelelise...
....................................................2 Sissejuhatus..................................................................................................3 Kirjanduslik rühmitus ,,Siuru".....................................................................4 Siuru liikmed................................................................................................5 Kokkuvõte....................................................................................................9 Kasutatud kirjandus....................................................................................10 Sissejuhatus Siuru on kirjanduslik rühmitus, mis loodi aastal 1917. Sinna kuulusid tuntud Eesti kirjanikud nagu A. Gailit, M. Under, J. Semper, F. Tuglas, A. Adson ja H. Visnapuu. Rühmituse eesmärk oli muuta kirjandus populaarseks ja tõmmata sellele tähelepanu. 1919. aastal tekkisid siurulaste vahel konfliktid, mis viisid August Gailiti ja Henrik
Suitsetamine, narkootikumid ja alkohol. Lugupeetud klassikaaslased ja õpetaja. Tahaksin rääkida teile ainetest, mis kahjustavad inimeste tervist. Inimestel on palju pahesid. Kõidel inimestel on midagi halba millest nad sõltuvuses on. Mõni sööb ohjeldamatult,paljud suitsetavad, tarbivad narkootikume alkoholi jne. See loetelu on tegelikkuses veel pikem. Kahjuks, aga sellise, võiks öelda, et lolli tegevusega rikume nii enda kui ka teiste tervist. Kõige rohkem on kindlasti suitsetajaid. Mitte ainult poisid ei tegele sellega, vaid üha enam on hakanud ka tüdrukud suitsetama. Karm reaalsus, kas pole? Peaaegu iga nurga peal võime näha pisikesi kümneaastaseid, või isegi nooremaid poisse ja tüdrukuid suitsetamas. Kõige kurvem selle asja juures on see,et vanemad lapsed annavad pisikestele põngeriatele suitsu. Ka käiakse joodikutelt suitsu nõudmas, või lastakse neil seda osta. Kas siis tõesti inimesed ei mõista ...
''Kõrboja peremees'' Sisukokkuvõte Tegelased: Katku Villu ema ja isa Jüri Katku Neero Kõrboja Anna isa Rein ja tädi Madli Kõrboja Mousi Kõrboja eestegija Mikk Liisa Leena Jaan Kokkuvõte: Teos algab Villu vangist tulekuga, kus ta pidi olema ühe mehe tapmise pärast üle aasta. Niipea, kui ta vangist oli välja saanud, taasavastas ta kõik ilusa, mis maailmas on: lindude laulu, kase kohina jms. Ta võeti koju vastu nagu ta poleks kunagi vangis olnudki ja meest tapnud, aga ise ta nii ei tundnud. Villu tahtis kohe tööd tegema hakata, kuna ta oli seda õppinud ja harjunud töid tegema. Kuid ennem otsustas ta järvele minna, et linna tolmu endalt maha pesta. Järve ääres olles leidis Villu jäljed. Neid oli kaks paari. Ta sai varsti aru, kellega tegemist, kuna tal oli varem hobiks teiste jälgi uurida ja vaadata, kuhu nad läinud on. Need olid K...
Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Elulugu 3.Filmid 4.Tuntumad rollid 5.Kokkuvõtte 6.Kasutatud lingid Sissejuhatus Arnold Alois Schwarzenegger on Austra päritolu USA filminäitleja ja poliitik, 38. California kuberner. Shwarzenegger sai esmalt tuntuks kui kulturist, ent veelgi suurema tuntuse pälvis ta Hollywoodi märulifilimide näitlejana. Samuti tegi ta kaasa mitmetes komöödiates, ent need ei saavutanud niivõrd suurt menu. Elulugu Arnold Schwarzenegger sündis 30. juulil 1947. aastal väikeses Austria külas nimega Thal, mis asub Graz-nimelise linna läheduses. Arnold on Gustav ja Aurelia Schwarzenegger-i teine poeg. Isa oli Thal-i politseiülem. Arnold sai esmakordselt tuttavaks tõstmise spordialaga ühel jalgpallimeeskonna reisil Graz-i kohalikku jõusaali. Nüüd soovis ta ka ise selle alaga tegelema hakata, mis aga paraku valmistas pettumuse isale. Tegemist oli ühe kõige ebapopulaarsema spordialaga Austrias. Isa keelas pojal jõusaalis käimise tih...
VÜRST GABRIEL Eduard Bornhöhe Küsimused ja tööülesanded arvestuseks LUGEMISKONTROLL 9. KLASSILE 1. Millise sõja ajal toimub jutustuse tegevus? 2. Kes oli preili Agnes von Mönnikhuseni peigmees? 3. Miks teised rüütlid Risbiterist eriti lugu ei pidanud? 4. Kellega junkrud kohtusid? 5. Kuidas häbistas Risbiter end sel kohtumisel? 6. Kes junkrutest oli kõige rüütellikum? Milles see avaldus? 7. Millise pakkumise teeb parun von Mönnikhusen Gabrielile? Kuidas see vastab? 8. Miks seltsib Gabriel mõisameestega, selle asemel, et Tallinna rootslaste väkke minna? 9. Kuidas võidab Gabriel enesele Agnese silmis tunnustust? 10. Mida palub Agnes isalt ja millise vastuse ta saab? 11. Mis juhtub pulmade eelõhtul? 12. Mis saab Agnesest ja Gabrielist edasi? 13. Kes oli Gabriel päritolult, s.t kes olid tema vanemad? 14. Kes oli Siim? 15. Mis juhtus Gabrieli ja Ivo Schenkenbergi vahel? Millised olid...
Ärkamisaeg eesti kirjanduses IX klassi kirjandus Ats Nõlvak Valgu Põhikool Ärkamisaeg 1860-1880 ajakirjandus · 1857 "Perno Postimees" Jannsen · 1864 "Eesti Postimees" Jannsen · 1878 "Sakala" Jakobson Seltsid · 1865 Vanemuise Selts · 1865 Estonia Selts · 1872 Eesti Kirjameeste Selts · 1884 Eesti Üliõpilaste Selts Tähtsamad sündmused ·1862 eepos "Kalevipoeg" ·1869 esimene üldlaulupidu ·1870 Eesti Aleksandrikooli komitee asutamine ·1870 näitekirjanduse algus Jannsen · 1857 "Perno Postimees" Pärnus · 1864 "Eesti Postimees" Tartus · 1865 Vanemuise Selts Tartu · 1869 esimene üldlaulupidu Tartu · 1871 Eesti Põllumeest Selts C. R. Jakobson · 1867 kooliõpikud · 1868-1870 3 isamaakõnet · 1874 Kurgja näidistalu · 1878 "Sakala" Jakob Hurt · 1870 Eesti Aleksandkikooli president · 1872...
TÕMBA UTTU Joonas ja ta sõbrad/klassikaaslased elavad ühes Eesti väikelinnas ja käivad kaheksandas klassis. Nende klass on teinud ühe näidendi, millega nad lähevad Rootsi esinema. Nimelt on nende klassil sõprusklass ühes Rootsi väikelinna koolis. Joonas on nii vaimustuses sellest, et ta saab välismaale minna. Ta mõtleb, et ta põgeneb Rootsis ära, läheb ühe panga direktori juurde elama, kellel peab olema muidugi ilus tütar ja saab nii Rootsis rikkaks. Ühel päeval tuleb õpetaja Piilman Joonase juurde ning ütleb, et Joonas ei saagi sõitu minna, kuna Joonas ei osale muusikalis näitlejana, tuleb tema asemel kaasa hoopis üks poiss. Selle poisi nimi on Gunnar ja kuna ta pidi rootsi keelt oskama, on ta teistele nagu tõlgi eest. Joonas sai muidugi selle peale ülivihaseks. Ta karjus õpetaja peale, et see on pettus, lõpuks jooksis Joonas klassist minema. Väljas rääkis ta Markole sellest. Lõpuks tuli välja, et see G...
Kõrboja peremees Kõrboja peremees on A.H. Tammsaare kirjutatud romaan, mis on kirjutatud 1922.a. Romaani tegelasteks on Anna, Villu, Eevi, Rein, Jüri ja muu küla rahvas. Peategelstest siis nii palju et Anna on tark haritud naine, kes tuleb oma isale Reinule Kõrbojale appi ning otsib Kõrbojale uut peremeest. Villu on noormees, kes on vangis istunud tapmise eest ning keda tahetakse Kõrboja peremeheks. Teose vältel juhtub temaga palju õnnetusi ning lõpuks teeb ta enesetapu. Eevi on naine, kes tahab Villuga abielluda ning on ka Villu lapse ema. Rein on Kõrboja peremees, kes annab talu oma tütre Anna käsutusse, et ta teeks Kõrbojast hea talu. Jüri on Villu isa, kes on kangekaelne töömurdja ega usu uuendustesse Kui Villu vangist välja saab otsustab ta oma eluga midagi peale hakata. Ta aitab isa ja lõhub Kivimäel kive et teha sellest endale viljakandev maalapp. Välja ilmub Anna...
Karjus rähn,laulis lepalind,häälitses punaütt ja kukkus kägu. ,,Seeaasta möödus kiirelt,, mõtles Katku Villu. Enam nende tappide ja tabade taha ei naase ta kunagi. Ja kõik see oli tema poja ema, Kuusiku Eevi pärast,poleks tookord see paganama Künka Otto oma pussiga vehklenud oleks kõik teisiti ja Eevi ei elaks oma lapsega ema juures saunas. Kaua sedagi olla saab. Villu mõtteid katkestas ukse kriiksumine. ,,Ema,, mõtles Villu,ning teda tabas õrnusehoog. Neero oli ennast sättinud aidavahe väravate ette pikali,ja ema arvates tähendas see üht. Villu on kodus. Nagu taas väikse lapsena,jooksis Villu,seebitükk käes,järve poole.Hetkeks seisatas, et uurida võõraid naisterahva jalajälgi. See oli Villu jaoks nagu mäng,haiglane lõbu. Viivuks unustas ta isegi oma kohaloleku põhjuse. Kuid siiski järve poole sammudes, ei saanud ta enam mõtteist, kelle jäljed need olid. Kas tõesti on preili tagasi? Segaste aegade ning isa vanaduse tõttu on preilil ...
Paljud inimesed on üksikud, sestehitavad sildade asemel seinu Me elame üksteisega külg-külje kõrval ja võime kogeda, et püüdlus eraklikule eluviisile on saanud üpris võimatuks. Me sünnime maailma olles üldjuhul ümbritsetud rohkearvulisest toetajaskonnast, kellest osa aastaid meie eest, meile endile sõnagi andes, distsiplineeritult hoolt kannavad. Ometi kasvades ja arenedes jõuame ühel hetkel mõistmiseni, et meid on jäetud ihuüksinda, õigemini me oleme seda alati olnud ja oleme edaspidigi ning kõige kohutavam avastus on, et see üksindus, millest me vabaneda soovime on tervenisti meie endi süü. Läänekultuurses maailmas, kus me elame, on psühholoogilisel tasandil enamjaolt rõhk pandud välisele elukvaliteedi edendamisele ning individuaalsele arengule. Ühiskond ei ole andnud meile piisavaid võimalusi oma seesmiseks arenguks ja ega suurem hulk inimesi neid tõenäoliselt ka otsima ei lähe, kui just päris kätte ei tooda. Võimalik, et sel...
Harry Potteri lugu Harry Potter oli väike prillidega poiss. Ta elas oma kasuvanemate juures. Tema pärisvanemad olid juba ammu surnud. Palju aastaid tagasi oli ta vanemad tapnud lord Voldemort. Harry ema ja isa olid võlurid ja sellepärast ta ei käinud tavalises koolis, vaid Sigatüüka nõiduste ja võlukunsti koolis. Harryle ei meeldinud koolivaheajad, sest tema kasuvanemad ei sallinud võlumist ja ka nende poeg oli kiuslik ja kaebupunn. Sigatüüka kooli tavalised inimesed ei saanud minna, sest sinna pääses ainult salakäigu kaudu. Harry kõige suurem vaenlane oli paha võlur lord Voldemort. Ta ei tahtnud, et Harryst kasvaks hea võlur, kes suudaks talle vastu hakata. Harry sõbrad olid tema koolikaaslased. Nende nimed olid Ron ja Hermione. Koolis nad elasid ühes majaosas. Sigatüüka koolis oli üks väga eriline koht, mida kutsuti saladuste kambriks. See tehti kunagi ammu, kui neli kooli ehitajat läksi...
Üks heategu päevas! Selleks, et teha midagi head, ei pea ilmtingimata olema miljonär ega vaid rahapatakaid jagama. Kui sul on käed-jalad terved, on mitmeid võimalusi, kuidas aidata erinevaid abivajajaid. Tallinna tänavatel elab kolm tuhat, mõningatel andmetel kuni kümme tuhat kodutut inimest. Varjupaigas on aga voodikohti vaid kolmesajale. Ülejäänud ööbivad, kus juhtub, tänavatel, maha jäetud majades... On olemas väga lihtne lahendus, kuidas sina saad neid inimesi aidata! Grupp inimesi käib kodututele nädalas paar korda süüa pakkumas ja võimalusel vajalikuga varustamas. Ja just selle vajalikuga saaksid sa abiks olla. Räägi sellest oma sõpradele ja tuttavatele, pane nad mõtlema selle üle, igaüks meist võib sattuda just sinna, kuhu me väga ei taha. Kui me ise ei taha elada tänaval, siis me peaks hoolima nendest, kes seal on ja paljudki neist on olnud täiesti heal tasemel oma eluga, kuid ...
Inetu pardipoeg. Mari astus klassi. Kõik oli nii võõras, üldse mitte selline nagu tema kodukohas Häädemeestel. Seal oli neil väike klass, 10 inimest. Väikene koht ja kõik teadsid üksteist. Maril oli olnud raske sealt ära kolida, aga isa uus töökoht nõudis seda. Nüüd seisiski ta siin, Tallinna Inglise Kolledzi 10.klassi uksel. Kõik vaatasid teda nagu inetut pardipoega ta hiiresabas pruunide juuste, prillide ja mitte just kõige saledama, aga lühikese kehaga selles imepäraste printsesside maailmas. Tüdruk võttis südame rindu ja astus sisse. Kõik olid kobaras koos ja sosistasid omavahel. Kindlasti temast. Oh, miks pidi see nii raske olema? Mari kõndis õpetaja laua juurde, riivates tee peal ühe tüdruku kätt. Mari palus vabandust, aga tüdruku pilk jäi sama ülbeks, kui see oli olnud juba tema uksest sisse astumisel. Oh tuleks see õpetaja juba kiiremini, mõtles ta. Seal ta ol...
Leelo Tungal tema elulugu ja looming Mart Leib EluLugu Leelo Tungal on sündinud 22. Juuni 1947 Tallinas. Ta on käinud Ruila 8-kl.Koolis, Tallinna 42. Keskkoolis ning Tartu Ülikoolis. Ta on olnud Ruila 8-kl. kooli eesti keele õpetaja (1965/ 66), Tallinna 36. Keskkooli eesti keele õpetaja (1972/ 73), ajakirjade Täheke ja Pioneer nooremtoimetaja ( 1973 - 1975), ajakirja Täheke mittekoosseisuline kaastööline (1975 1981), Eesti Riikliku Nukuteatri kirjandusala juhataja (1981 1984), vabakutseline kirjanik (1984 - 1990), Ruila põhikooli emakeele õpetaja (1991 1995), ajalehe Eesti Maa kultuuritoimetaja (1994 1996), ajakirja Hea Laps peatoimetaja (märts 1994 juuli 1995, sept. 1996 kuni tänaseni.), HEA LAPS MTÜ juhatuse esimees alates dets. 1997 ning Kirjanike Liidu liige alates aprillist 1979. Looming ja preemiad 8 luulekogu täiskasvanutele ( 1966 1993), lastej...
Raamat "Õitsev meri" on kirjutatud August Mälgu poolt 1935. aastal ja kuulus tema rannaromaanide hulka, mis tõid Mälgule peamise tuntuse. Selle raamatu põhitegelased on: Hannes Turja on raamatu peategelane. Ta on lihtne tumedate juustega ja tõsiste silmadega rannavälja mehehakatis, keda iseloomustab julgus, rannarahvale omane põikpäisus ning mõtlemine enne tegutsemist. Kehvade eluolude tõttu on tal vaid algkooliharidus. Ega ta heast haridusest väga ei hooligi, kuigi tal mingid mõtted peas on. Nimelt on tema unistus saada meremeheks, kes näeb maailma ja saab rikkaks, kuid selleks tuli osata inglise keelt piisavalt. Tema arvas nagu ta isagi, et kõige olulisem on elukool, st. kõike peab ise kogema ja läbi tegema. See-eest on ta väga töökas, mis teeb kõigile vaid meelehead. Hannese unistus ei saanud aga tõeks enda keerukate kodusündmuste tõttu. Turja Laas (isa) on vana ja lõbusa jutuga kunagine meremees, kes rajas endale kodu Turjale, võtti...
Mis on edu saladus? Edu võib mõista mitmeti. Paljudel inimestel seostub edukusega esmalt just suur palganumber ja kallis auto. Tegelikkuses on see vaid jäämäe tipp. Raha aitab vaid olla sõltumatu ning annab julgust oma unistuste poole pürgida. Julgus unistuse poole pürgida on kindlasti üks tugevate ja edukate inimeste tunnusjoon. Sageli inimesed mõtlevad, et milleks unistada, kui mu unistused nagunii ei täitu. Edukad nii ei mõtle, nad ei mata unistusi maha, vaid leiavad võimalusi kuidas oma unistusi teoks teha. Vahel nad põruvad ja vahel nad pälvi- vad õnne. Kuid isegi kui nad põruvad on nad lõppkokkuvõttes siiski võitjad, sest nad vähemalt proovisid, mitte ei andnud kohe alla ega loobunud proovimast. Edukaid leidub kindlasti igal tegevusalal ja kõik nad on kindlasti väga erinevad isiksused, kuid neid ühendab julgus võidelda oma unistuste ja eesmärkide eest. Suurem osa inimesi alistub raskusi nähes, seega ei saa k...
Aita Kivi Aita Kivi sündis 20. detsembril 1954 aastal Tallinnas. Ta õppis keskkooli ajal kunstikallakuga klassis, 1973ndal aastal Tartu Ülikoolis kolmveerand aastat ja lahkus siis sealt Tallinna Polütehnilisse Instituuti, mille lõpetas 1981 ehitusinsenerina. 1983. aastal sai Aita Kivist kirjastuse Valgus tehnilise kirjastuse toimetaja aastani 1990, kui ta läks üle ajakirjandustööle, olles kultuuritoimetaja ajalehtedes Rahva Hääl, Eesti Sõnumid ja Sõnumileht ning stiilitoimetaja ajakirjas Kodustiil. Alates 1997. aasta lõpust on ta ajakirja Anne peatoimetaja. Lisaks on Aita Kivi teleseriaali Kired üks stsenariste. Alates 1983. aastast on Aita Kivi Tallinna NAKi liige ja 1993. aastast KL- i liige. Aita loomingu hulka kuulub nii luulet, proosat kui ka novelle. Luule kuulub aga tema loomingu paremikku. Aita Kivilt on ilmunud viis luulekogu: "Usaldades" (1986), "Lendutõusja" (1988), "Kalender - päevik Aita Kivi luuletustega" (1994), "Aknals...
Eliisa Sarv 9h Rõõm ja kurbus käivad käsikäes. Nii nagu meie elus on koht rõõmul,nii on meie elus koht ka kurbusel. Mitte ainult õnne ja rõõmu pole siin ilmas,siin on ka valu ja kurbust.Ja rõõmus on see inimene,kes seda kõike ise kogeda on saanud.See paneb asju teisiti nägema.Rõõm ja kurbus-see on ju kõik nii inimlik ja loomulik. Seda ometi häbeneda ei tasu. Väga rõõmsameelne protsess on täiskasvanuks saamine. Aga kas ta ikka on niivõrd ,,rõõmsameelne?,, Enam ei pea sõltuma kellestki,vanematest,sugulastest,õdedest-vendadest,aeg on hakata elama oma elu. Kolm märksõna,mis iseloomustavad head elu,on kindlasti muretus,rõõm ja rahuolu. Kuigi neid viimaseid tavaliselt elu kaasa ei too. Mured,neid on kõikjal ja kõigil. Ning teadagi, et mured teevad inimese kurvaks. Kurvastada ei tohi millegi üle mida me ei oska,see on põhjus seda õppida...
Mõistuse piirides Pea on täie mõistuse juures, ootad pingsalt pudelit, mis käib juba mitmendat tiiru ringi peal. Tunned vaikselt alkoholi tungimist organismi. Oled sõbralik ja vestled oma semudega. Meeleolu seltskonnas on rahulik ja lõbus. Haarad pudeli endale ning naudid seda üksinda. Ühest saab mitu ning sa pilgutad silmi, kuna pea pakseneb. Sa tarbid veel alkoholi, põhi jalge all on laineline ja pea ähmastes pilvedes hõljumas. Tuju on hea ja sul tekib tahtmine tantsida, hüpata, karata. Sul saab õlledest siiber ja otsid juba kangemat kraami. Soovid kõvemat muusikat, soovid tümakat. Tunned ennast tantsulõvina ja tahad kõiki tantsima haarata. Suurendad alkoholi kogust veelgi. Sul puudub kontroll iseenda üle ja muutud vaikselt teiste jaoks tüütavaks. Sa ei saa enam midagi aru, jood veel ja veel. Sa liigud oma tüdruku sõbranna poole. Haarad tema ümbert kinni ja üritad teda suudelda. Sinu tüdr...
Undla-Põldmäe ,,Viru laulik ja Koidula" (1967). Samuti on Koidulast kirjutatud luuletusi tema kirjasõbra Fr. R. Kreutzwaldi, A. Haava, J. Smuuli ning teiste poolt. Lydia Koidula elu ja looming Referaat Koostaja:Minni Aia Juhendaja:Aimi Lessel Puiga 2007 Sisukord: Lk 1 L.Koidula elu ja looming Näidendid Lk 2 L. Koidula luule Koidula muuseum Lk 3 Kokkuvõte Lydia Koidulast. Lk 4 Kasutatud kirjandus Kasutatud kirjandus: www.google.ee www.neti.ee http://miksike.ee/documents/main/referaadid/koidula_maili.htm
Kompositsioon on lause ülesehitus. Teema on teoses käsitletud probleemide ja nähtuste ring. Probleem on tekstis sisalduv ja teose pealmise mõtte seisukohast oluline, lahendust nõudev küsimus. Meedia ehk ajakirjandus on teabelevivahendite üldnimetus. Teabelevivahendid (ajaleht, ajakiri, raadio, televisioon, reklaam, veeb) edastavad infot ja pakuvad meelelahutust. Romaan on jutustava proosa suurvorm. Romaani iseloomustavad probleemirohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk. Ainestiku järgi jaotatakse romaane seiklus-, armastus-, õudus-, ulme-, kriminaal-, noorsoo-, ajaloolisteks, psühholoogilisteks, biograafilisteks ja muudeks romaanideks. Näitekirjanduse zanrid on komöödia, draama ja tragöödia. Rütm silpide pikkuse ja arvu ning rõhkude korrapärane vaheldumine Riim häälikute kokkukõla värsiridade lõpus Stroof ehk salm luuletuse sisu tervikosa luulevormi pealmine väljendaja Värss ehk luuler...
Dostojevski loomingu austaja. Aasta pärast "Kuritöö ja karistuse" ilmumist Anna ja Fjodor abiellusid. Anna kinkis talle neli last, kellest kaks kasvasid suureks. Tänu naisele vabanes Dostojevski koguni hasartmängukirest. Nii nagu Sonja järgnes oma Raskolnikovile Siberisse, tegi Anna kaasa kõik Fjodori elutee tõusud ja mõõnad ning aitas tal alustada uut elu. Ka Raskolnikov leiab Siberis Sonja kõrval uue tuleviku, kus tähtsat rolli mängib usk. KASUTATUD KIRJANDUS *F. Kuritöö ja karistuse" peategelane on vaene juuratudeng Rodion Romanovits Raskolnikov, kes otsustab tappa põlatud liigkasuvõtja, et lahendada oma rahaprobleeme ja vabastada maailm ühtlasi kurjusest. Raskolnikov peab ennast haruldaseks ja andekaks ning usub ennast Napoleoniga sarnanevaks. See viitab ta suurusluulule ja kalduvusele vaimuhaigusele. Erakordse inimesena peab ta ennast seadustest ja moraalist kõrgemal olevaks ja omab seetõttu ka õigust tappa.
Põnev Maailm...? Kunagi minu naabruses elas üks poiss ja mul on üks jutt temast. Nimi oli tal Jürgen. Ta oli nii koolis kui ka väljaspool seda väga korralik poiss. Ta õppis viitele. Kuid tema elu muutus kui ta ükskord pidi minema vanaema juurde, et talle mingit tähtsat pakki viia. Ta oli juba jõudnud umbes poolele teele, kui äkki nägi paari klassivenda ennast süstimas. Jürgen, kui väga uudishimulik poiss, läks kohe vaatama mida nad seal täpselt teevad, sest kaugelt ei olnud nii hästi näha. Kui ta jõudis sinna, siis ta oli väga imestunud nähes klassivendi narkot tõmbamas. Teised poisid aga hakkasid kohe ilusti seda asja reklaamima. Nad tahtsid, et ka Jürgen prooviks selle asja ära ja ütlesid, et see viib mõtted tähtsatest asjadest(nagu kool,pere ja töö ) eemale. Jürgen ei olnud sellest huvitatud ja jätkas enda rännakut. Lõpuks ta jõudis vanaema juurde. Vanaema oli väga õnnelik, et Jürgen oli lõpuks koha...
"Faust" on Johann Wolfgang von Goethe värsstragöödia. "Fausti" algvariandi kirjutas Goethe tõenäoliselt aastatel 17731775. Aastal 1790 ilmus trükis "Faust. Fragment". Aastal 1808 ilmus "Faust I". "Faust II" ilmus 1833. aastal, pärast kirjaniku surma. Faust (ka dr Faustus) on klassikalise saksa muistendi tegelane, kes sõlmib lepingu Kuradiga. Seda ainest on kasutanud erinevad kirjanikud, kunstnikud ja heliloojad. On arvatud, et muistendikangelase protoüübiks on 15.-16. sajandi paiku Saksamaal elanud kahtlase kuulsusega alkeemik ja maag Johan Georg Faust. Vanim kirjanduslik töötlus pärineb 16. sajandi teisest poolest. Goethe teos laiendab ja arendab oluliselt algset motiivi, sisaldades ühtlasi viiteid kristlikule, keskaja, antiigi ja Idamaa kirjandusele ning filosoofiale. Faust on romantismiajastu rahutu kangelane, teadlane, kes otsib meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid on masenduses oma mõistuse inimliku piiratuse tajumise...
H. Tammsaare kirjanduskriitika vaatleb loominguprotsessi mitmesuguseid küsimusi ja kirjanduse funktsiooni ühiskonnas. Kultuurikriitikuna tundis Tammsaare huvi kultuurielu kõikmõeldavate probleemide vastu kuni moe ja kodukultuurini välja. Kogu oma kirjanikutöö jooksul oli A. H. Tammsaare publitsistina tegev paljudes tollal ilmunud väljaannetes. Tema kaastöid avaldasid Olion, Päevaleht, Tallinna Kaja, Tallinna Teataja, Vaba Maa, Vaba Maa, Nädal Pildis, Tänapäev, Eesti Noorus, Eesti Kirjandus, Teater, Eesti Kodu, Looming, Uus Päevaleht, Rahvaleht jm. 13 Sõjavastased artiklid koondas kirjanik raamatusse "Sõjamõtted" (1919). Lisaks ilmusid kirjaniku eluajal omaette väljaandena ka artiklikogu "Sic transit..." (1924) ning pikem essee "Keelest ja luulest" (1915). Pärast pikka vaheaega kirjastati eri brosüürina "Avalik kiri kirjanik A. H. Tammsaarele" (1964).
Kalevipoeg 7 Tagasisõit; Laul merest; Ema laul Päike paistis ja linnud laulsid. Kalevipoeg ärkas ning hakkas möödunut meenutama. Ta tõusis ning hakkas kiirel sammul kodu poole minema. Ta kõndis randa 3 päeva. Merekaldal oli ahelates Tuurlar-Taadi paat, mille Kalevipoeg päranduseks ja lepituseks endale võttis. Ta hakkas sellega üle vee kodu poole minema. Ta ei väsinud ära ja muudkui sõudis edasi. Ta hakkas laulma tüdrukutest ja õnnest. Meretuuled viisid paadi edasi Viru poole. Oli juba kesköö ja äkitselt tõusis merepinnast välja kuju, kelle Kalevipoeg ära tundis. Neiu oli Kalevipojaga koos olnud kuid hiljem merre uppunud. Lainete vahelt kostab tema laulu, Kalevipoeg lõpetab aerutamise ning jääb kuulama. Ta laulis kuidas ta öösel mere äärde läks, unustades ülekohtu ja halva kuid sisse kukkunud ning uppunud. Kalevipojal hakkas temast kahju kuid sõudis siis ikka lauldes edasi. Ta laul...
EDUARD BORNHÖE VÜRST GABRIEL ehk PIRITA KLOOSTRI VIIMSED PÄEVAD TEGELASED: Agnes von Mönnikhusen Rüütel von Mönnikhusen Gabriel Hans Risbiter Delvig Gilsen Ivo Schenkenberg LÜHISISU: Lugu räägib sellest, kuidas Gabriel juhuslikult Tallinna poole rännates kohtab Hans Risbiterit ja rüütel von Mönnikhusenit koos tütrega.Gabriel läheb Mönnikhuseni mõisa juurde, kui sinna tungivad venelased ja laastavad kõik. Gabriel võtab kena tütarlapse Agnes von Mönnikhuseni endaga kaasa ja jookseb läbi metsa Tallinna poole. Hommiku hakul jääb tüdruk metsa servale ootama kui Gabriel tagasi hiilib maha põletatud mõisasse riideid ja süüa otsima. Nii nad reisivad kasina leivakotiga Tallinna poole läbi metsa. Nüüdseks on mõlemad noored kindlad, et vana von Mönnikhusen põgenes mõisast hobustega Tallinna poole. Gabrieli ja Agnese vahel tekib aga armastus. Neil on väga huvitav Tallinna poole rännata. Nad kohtavad röövleid, kes kuuluvad Ivo Schenkenbergi v...
Ma olen üks noortest. Olen üks tänapäeva noortest. Noortel on alati väga palju probleeme. Osa probleeme on sarnased, aga osa täiesti erinevad. Olen kuulmislangusega neiu. Ma õpin Tartu Hiie Koolis. Käin kümnendas klassis. Vaba ajal pärast tuned õpin ruttu järgmiseks päevaks ja lähen siis linna. Linnas ostan asju ja toitu. Nädalalõppudel tegelen arvutiga ja vaatan filme. Mõnikord käin vanematega restoranis söömas. Minu sõbrad õpivad samas koolis. Tegelikult ei ole mul erilisi unistusi. Pärast kooli lõpetamist lähen vist kutsekooli ja seal õpin 3 aastat ehitusviimitlust. Noored mängivad vaba ajal ja mõnikord käivad ka trennis. Mõnikord lähevad nad linna asju ostma. Me viipleme omavahel päevateemadel. Minu arust on noortel huvi korvpalli mängimise vastu, sellepärast nad kogu aeg mängivad korvpalli. Noortel võivad olla kahjulikud harjumused, näiteks alkoholi joomine, suitsetamine, asjade varasta...
Mõnus Eestimaa Lähme kolame Eestimaal, käime erinevas paigus, see on siiski roheline maa. Ei see pole mingi haigus! Palju puid on ju siin ja lilli, põõsaid ka. Loomi linde võid kohata, mida veel võiks soovida. Kuid nüüd teeme väikse reisi, ühe päeva võtab see. Mine kutsu sõpru, teisi ettepanek on ju see! Lähme ronime tuhamäele, hiljem ehk liftiga munamäele. Kaasa võtame süüa ja ka natuke juua. Õhtul teeme väikese lõkke pärast ühe väikese tantsu. Siis hüppame jõkke ''ära kalasi vaid katsu!''
Tiina kui looduslaps ja Mari tema vastand Kui hakata inimesi jaotama iseloomu poolest suurtesse ja väga üldistesse rühmadesse, ongi neid ainult kaks. Üldjoontes oleme me kas Tiina või Mari, ehk siis kas järgijad või oma põhimõtete järgi elajad. Kuigi ei ela meie ju 19. sajandil, orjapõlve ajal vaid hoopis 21. sajandil ja täitsa vabal maal. Nagu ma juba ütlesin, oleme me kõik kas natuke või natuke rohkem Tiinad või Marid. Need tegelaskujud kõnnivad praeguse aja ühiskonnas tänavatel ja käivad samamoodi poes ja hingavad täpselt sama õhku, mis meiegi. Kogu selle jutuga tahtsin ma öelda, et Kitzberg on loonud täiesti tavalised inimesed. Kuid nagu loometöödes tavaline, on üks iseloomu joon konkreetne ja ei segune teisega eriti. Tiina, tema on looduslaps, nagu öeldakse. Kuigi tegelikult pole see seotud teps mitte loodusega. Sellist tüüpi inimesed otsustavad ise, millist teed nad kõnnivad ja kuidas elavad. Neile ei tul...
Klassikirjand Kui mina oleksin isa Kui mina oleksin isa mida see minu jaoks tähendab ? Ega ma ei oska täpselt seletada , milline ma oleksin . Esimene mõte on , nagu ma arvan enamusel , et ma tahaksin olla hea isa . Tegelikult on mõiste '' hea isa '' väga lai , sest igaühel on oma ettekujutus heast isast . Kui hakata rääkima sellest , milline ma oleksin isana , siis tahaksin , et ma suhtleksin oma lastega piisavalt . Ma tahaksin , et nad räägiks mulle oma probleemidest ning muredest nagu oma parimale sõbrale , mitte kui isale . Selleks aga , et nad mind kuulaksid , oleks vaja nendega hästi läbi saada . Samuti ei tahaks ma , et nad elaksid läbi samu vigu ning probleeme , mis mina , sellepärast ma tahaksin neile rääkida oma vigadest ning probleemidest , mis mul on olnud ja neid selle eest hoiatada . Kuigi teiste vigadest on raske õppida , sest neid ei elata ise läbi...
Usk või uskumatus Usk mis see on? Kui selle sõna definitsiooni otsida, siis leiab paksudest raamatutest umbes sarnase sellele Religiooni lähtealus ja tema põhimõtted. . Siiski ulatub usk kaugemale kui vaid raamatu definitsioon. Mõnele on see mõte kogu eluks, teine on lugenud läbi piibli ning arvab, et ta teab kõike, mida vaja. Kolmas ei pea seda üldse tähtsaks. Palju on inimesi, kes usuvad, austavad ja järgivad oma valitud usundit. Maailmas on seitse põhiusundit : kristlus, juutlus, budism, taoism, budism, islam, hinduism. Usklikke on kolme tüüpi : ateistid, kes ei usu jumalasse, agnostikud, kes kahtlevad jumala olemasolust ja usklikud, kes usuvad. Ei osa öelda, keda kõige rohkem on. Idamaades on usklikke ~ 70%, Põhjamaades kõvasti vähem. See võib olla ka tingitud faktist, et idamaades elavad inimesed põlvkonniti koos ja seetõttu on usu mõju, traditsioonid tugevamalt kinnitunud. ...
Mis on edu saladus? Edu saladus, sellist retsepti ei ole. Isegi ürgajast, vanadel kaljudel pole ühtegi märki sellest. Igaüks on oma õnne sepp, nagu vanadel eestlastel on tavaks öelda. Igaüks ise rajab endale tee mäe tippu, edumäe tippu. Samas on kõigil meist edust erinev arusaam. Mõnede arust on see karjäär, teise jaoks perekond, kolmandate jaoks hoopis iseseisev elu. Nagu ma juba ütlesin, oleme me ise kõige alus. Kui võtta edu, kui karjääri, oleks kindlasti kasulikud mõned tutvused, sest niimoodi tõused praeguses ühiskonnas kõige kiiremini oma tulemusteredelil. Vaevalt, et kellelgi on märkamata jäänud firma kõrgetel kohtadel olevad omanike onupojad ja lähemad sugulased; seosed omanikega. Kindlasti on vaja haridust, kui tahad omal jõul tippu tõusta, sest siis tuleb alustada kõige madalamast astmest. Nii on raskem, aga samas hoitakse oma kohast kümne küünega kinni, silmaring on suurem ning oled ka targem, ku...
Me tuleme suvest Aeg möödub tõesti kiiresti. Alles oli, kui me saime lõpetatud 7. klassi ja juba oleme koolis tagasi . Seekord teeme algust kaheksandaga . Kiiresti läksid need kolm suvist kuud, milles oli kõike vihma, päikest, tööd ja lõbu . Tänavune suvi oli muidu nagu suvi ikka. Ega sellelgi suvel midagi erinenud , metsmaasikad olid sama magusad , päikest oli palju ning uusi tuttavaid sai ka piisavalt . Kui päikese juurde tagasi tulla , siis oli seda lihtsalt rohkem kui eelmine aasta ja selletõttu kõrvetas ta paljudelgi naha maha . Suveteedel jäi mõndagi meeliköitvat. Kui meenutada suviseid käimisi ja olemisi, siis tuleb ühena esimestest meelde Aluksnes veedetud aeg ning malev, kus viibisime viimased augusti nädalad . See aeg oli üks seiklusterohkeim periood sel suvel . Aga ei saa ka unustada kõike, mis kuulub suve juurde rand, vesi ning sõbrad . Ega kõik see teebki suve meeliköitvaks. Uus koolia...
Halastamine , andestamine ja heategevus . Halastamine on üks paljudest voorustest, mis enamusel puudub või mida surutakse iga hinna eest alla . Räägitakse, et halastamine on usklike inimeste pärusmaa . Mina vaidleks vastu, kuna halastama peaks igaüks. Kellele meist meeldiks, kui kõnnitaks lihtsalt mööda, kui hädas oleme ? Praeguse aja maailmas on hakatus sellele rohkem tähelepanu pöörama , aga siiski mitte piisavalt. Tihtipeale arvatakse, et halastamine ja andestamine on üks ja see sama . Ei , halastamine on see , kui sa aitad , midagi vastu saamata ja lihtsalt abistad kedagi , tema raskel ajal. Andestamine seevastu , aga siis kui sulle on ülekohut tehtud , aga sellegi poolest sa oled sellest üle ja andestad inimesele. Öeldakse , et andestamine on tugevate omadus . Ka mina arvan nii , sest nõrgad koguvad kõik endasse , vaid tugevad suudavad üle olla ja edasi elada ja andestada ka tegelikult , mitte ainult mängida ...
Võit iseenda üle Kas te olete kunagi iseend võitnud? Kas vahepeal on tunne, et te üritate põgeneda iseenda eest? Kas te olete kunagi selle VÕISTLUSE ka võitnud? Nüüd mõelge järele, kas on üldse on võimalik võita iseend? Võisteldes me tihtipeale petame teineteist .. Kas ennast on võimalik petta? Seda ma ei usu, endale ei saa öelda: "Ära nüüd vaata, et ma teen väikese kõrvalepõike. Pigista silm kinni ja unusta see." Kas te olete tundnud, et keegi justkui vaataks kõrvalt, kui teete midagi keelatut? Keegi justkui oleks piitsaga teie selja taga ning valmistuks kohe karistusi jagama vale sammu järel. See on vist meie südametunnistus, seda oskame me enamik võita. Aga kas me suudame siiski iseend võita? Selleks ei tohi me mõelda, peame lihtsalt käituma. Kuid kui me ei mõtle, siis on tagajärjed tavaliselt kõike muud kui head. Samas kui me võtame vastu tagajärjed, peame me mõtlema, seedima ja kaalutlema oma tegud...
Kalevipoja iseloomustus Kalevipoeg oli pärit Viru rannast. Tema vanemateks olid Linda ja vana Kalev. Kalevipoja lapsepõlv möödus rahulikult. Karjapoisina mängis ta kurni ja pildus kive, mere ääres käis lutsu viskamas kivirahnudega, mis olid jala laiused ja kolme jala pikkused. Nii kasvas ta mehe ikka. Kalevipoeg oli väga suurt kasvu, heledate juuste ning lihaselise kehaehitusega. Ühiskonnas teda austati, kuna ta oli kuningas ning hiidlane. Ta tegi küll mõtlematuid ja arulagedaid tegusid, kui oma rahvast ta siiski hoidis ja üritas neile hea valitseja olla. Parimaks sõbraks oli tal isiklik kannupoiss Alevipoeg. Tal oli ka kaks venda Sulevipoeg ja Olevipoeg. Tema tähtsamateks tegudeks oli oma rahva valitsemine, põrgus käimine ning põrgupiigade ära päästmine, Soome sepa juures käimine, mis ei olnud küll positiivne, kuid siiski mängis ta elus olulist rolli. Ka tõi Kalevipoeg oma rahvale palju kasu Peips...
Kirjandus HENRIK VISNAPUU Referaat SISUKORD 1. Lapsepõlv ja haridus.......................................................................3 2. Visnapuu ja kirjandus......................................................................4 3. Era- ja muu elu..............................................................................5 4. Looming.......................................................................................6 5. Laul sest jäledast...........................................................................7 6. Kokkuvõte....................................................................................8 7. Kasutatud allikad..............
Kalevipoeg 8 Viskevõitlus ja kunigaks saamine; Künd ja hobuse surm Järgmisel päeval läksidki vennad lõuna poole liisku tõmbama. Jõuavad talu juurde, kus pererahavas neid enda juurde tütardele kosja kutsub, kuid vennad ütlesid et nemad ei taha. Isa sai nagu natukene pahaseks selle peale ja teise venna soovil kutsus ta tütred välja. Kuid noorem poeg ütles kindlalt, et nemad kosja ei taha. Nad kõndisid päevi edasi kuni vastu tuli järv, vanema venna arust oli see sobiv koht liisu heitmiseks. Valiti välja kolm enam-vähem sama suurusega kivi ja kelle kivi kõige kaugemale lendab, pidi saama uus kunigas. Vanim vend viskas esimesena, tema kivi kukkus jäeve. Keskmise venna kivi lendas vee ja maa piiri peale. Noorim vend viskas viimasena ja tema kivi lendas kaugele teisele poole järve. Nad läksid vaatama, kelle kivi kõige kaugemale lendas. Oli selgesti näha, et Kalevipoja kivi oli kõige kaugemale maandunud ja temas...
Mis on õnn? Igaüks meist tahab olla õnnelik! Omada suurt autot, palju sõpru, suurte numbritega pangakontot. Kuid mis on tegelik õnn ja mis on täiusliku õnne valem? Õnn on väga lai mõiste ning sellel pole kindlat tähendust. Seda seepärast, et õnn on igaühe jaoks erineva tähendusega. Selle mõtestavad lahti eri moel nii erivanuses inimestele, kui ka erineva iseloomuga inimestele. Iga noor soovib olla õnnelik. Koolipäeval, kui saadakse hea hinne, ollakse önnelik ja siis on ka vanemad selle üle õnnelikud. Alguses õpitakse ikka ju vanematele, mitte iseendale. Saavutused spordis, muusikas muudavad inimesi õnnelikumaks. Osad on siis õnnelikud, kui neil on palju häid sõpru. Kui tuleb aeg alustada elu kellegagi koos, tahame me köik, et see saaks olema õnnelik. Tahame saada head ja tasuvat tööd, et saaks olla materiaalselt kindlustatud. Vanematele inimestele on omakorda väga tähtis hea t...
Iiidsete aegade lood. Maa luuakse Kaosest. Kaos lõi: Jumalaema Maa Tartanose (maa-all) Must öö ja särav päev Maa lõi: Taeva, mäed,mered kõik olid jumalad. Suurim oli Taevas Uranos. Uranos võttis naiseks Maa ja nad said palju lapsi: 3sajakäelist hiiglast (kükloobid) 12 titaani (6 meest, 6 naist) Okeanus laotus üle kogu maa, ta oli kõigi jõgede isa ja tal oli 3000 tütart okeaniidi, kes olid allikate ja ojade haldjad. Üks titaan Hyperion, naisega Thea andsid maailmale veel 3 jumalat, Päikese ,Koidu ja Kuu Kükloobid hiiglaslikud jumalad, kes üksainus silm keset laupa(uranose ja maa lapsed) Kronos Uranoselt võimu võtnud poeg, kellelt hiljem poeg Zeus võimu võitlusega endale sai Rhea kronose naine Themis seadusejumalanna, andis Zeusi käsud surelikele inimestele teada Justitia kaitses õigust, vihkas valskust, kui ta nägi ülekohut, teatas Zeusile ja Zeus mõistis kohut. Olümpia seal olid kaks savip...
Katrin Reimus Katrin Reimus on Kunda Ühisgümnaasiumi inglise ja soome keele õpetaja. Varem on temalt ilmunud noortejutustus "Eislet pole olemas" ning ta on tõlkinud eesti keelde Sisko Istanmäki "Liiga paks et olla liblikas" ja Katri Tapola "Kahvatud tüdrukud". Raamatut "Haldjatants" tunnustati aastal 2003 noorsookirjanduse võistlusel. Internetikommentaarid näitavad, et Katrin Reimuse romaanid lähevad teismelistele vägagi korda ja neid ei leia naljalt raamatukogu riiulist. Reimuse raamatud on tõelähedased ja ausad, ning jutustavad elust läbi noorte pilgu.
Kalevipoeg Kalevipoeg ei saanud sadat sammugi veel astuda, kui vana Tühi, Sarvik-taadi kälimees, 70. selli seltsis Kalevipojale järgi tõttas. Tühi-Taat tahtis Kalevipojale kätte maksta kälimehele tekitatud kahju eest. Aga noorem piiga võttis nõiavitsa ning muutis maa, mis Kalevipojast maha jäi mereks ning jalge ette silla. Imestunud sellid jäid veetaha ning Kalevipoeg pääses putku. Segaduses Tühi küsis Kalevipojalt, kas too päästis piigakesed. Kalevipoeg vastas pilkamisi, et tema päästis. Tühi päris veelgi:" Kas Kalevipoeg lõi Sarvik-taadi nagu teiba maasse?" Kalevipoeg kostis pilkamisi vasta, et jah tema torkas kälimehe maasse nagu teiba. Tühi küsis kas Kalevipoeg ka Vanaeide vangistas? Kalevipoeg pilkamisi pajatades, et jah tema vangistas koogiküpsetaja. Tühi pärima kas ka tema võttis mõõga varnast, nõiavitsa ja imekübara ning ka koorma kulda kaasa? Pilkamisi hõiskas Kalevipoeg, et jah tema...
mõelda. Kõige olulisem ongi see, et selle projekti kallal töötades, saime me uurida ja lugeda palju erinevat informatsiooni, mida võib kindlasti tulevikus vaja minna see on meie arvamus. Lõppkokkuvõtteks võiksime öelda, et tänapäevaseid pajatusi, lugusid, mõistatusi, salmikuluulet ja muistendeid tasub lugeda, sest sealtki jääb nii mõndagi meelde ning see on ainult positiivne. Kasutatud kirjandus: Seletamatud juhtumid: http://board.koffer.ee/viewtopic.php?t=39803&postdays=0&postorder=asc&start=40 http://board.koffer.ee/viewtopic.php? t=39803&postdays=0&postorder=asc&start=20&sid=23dc02f9329299c9b6b6a5486e2090dd http://tuulepesa.zzz.ee/viewtopic.php?t=3169 http://board.koffer.ee/viewtopic.php?start=15&t=39803 http://www.kodutud.com/juhtumised_archive.php?cat=3 Anekdoodid: http://www.postimees.ee/010207/esileht/meelelahutus/242414.php http://www.freedom.ee/anekdoodid.html http://www.zone
Leelo Tungal Eesti luuletajanna, lastekirjanik ja tõlkija Leelo Tungal sündis 22. juunil 1947 Tallinnas. Ta on abielus helilooja Raimo Kangroga, peres kolm õppivat tütart. Ta on üks populaarsemaid ja produktiivsemaid eesti (laste)kirjanikke. Haridus on tal kõrgem- Tartu Ülikool, eesti filoloogia (1966 1972), Tallinna 42. Keskkool (1962 1965), Ruila 8-kl.Kool ( 1954 1962). Valdab vabalt vene- , soome keelt. Kõne ja kirjakeeles inglise- ja itaalia keelt. Saksa keelt tõlgib sõnastiku abil. Töökohad: Ruila 8-kl. kooli eesti keele õpetaja (1965/ 66), Tallinna 36. Keskkooli eesti keele õpetaja (1972/ 73), ajakirjade Täheke ja Pioneer nooremtoimetaja ( 1973 - 1975), ajakirja Täheke mittekoosseisuline kaastööline (1975 1981), Eesti Riikliku Nukuteatri kirjandusala juhataja (1981 1984), vabakutseline kirjanik (1984 - 1990), Ruila põhikooli emakeele õpetaja (1991 1995), ajalehe ...
AUGUST KITZBERGI "LIBAHUNT" MARGUS. Sina oled koguni teistsugune, rõõmus, vallatu, tuline. See on neile võõras, nemad nagu kardavad sind. Mari on aga nagu nemad ise, meie soost ja tõugu. TIINA (ärritatult). Teie tõugu? Mis see teie tõug siis nii iseäranis ära ei ole? Põlv põlve järel olete siin Tammarul istunud ja - teopäevi teinud. Minu ema aga ütles: meie oleme vabade inimeste tõugu. Isa uppus põgenemisel jõkke, kui teda kinni võtta ja hingekirja taheti panna; isaisa suri karu käppade vahel ja isaisaisa murdsid nugisejahil näljased hundid maha. Meil arvati põlvi kuni kuningateni ja vanemateni tagasi. Aga see - ei ole muidugi... teie silmis midagi? * * * TIINA (nutt muutub leegitsevaks vihaks). Mis te tahate minust! Inimesteks loete ennast, aga olete hullemad kui kiskjad loomad! Libahundiks ütlete mind? - Olen jah, te ju teisiti ei taha! Parem tuhat korda hunt, hunt...
August Kitzberg 1855-1927 · Eesti kunstiväärtusliku näitekirjanduse rajaja · Sündis Pärnumaal Halliste kihelkonnas sauniku pojana. · Autodidakt. Elamine ja töötamine peamiselt kahes linnas: Riias ja Tartus. Need linnad võimaldasid tal viibida kultuurikeskkonnas, tutvuda väärtkirjanduse ning hea teatriga. · Kirjandusliku tegevuse varasemal perioodil viljeles ajalooainelist proosat ja külajutte; vanemas eas pühendus draamaloomingule. · Tuntumad realistlikud külajutud: "Rätsep Õhk ja tema õnneloos", "Veli Henn", "Hennu veli" (idealiseerib maaelu ja rahvuslikku meelt, naeruvääristab kadaklust). · Hakkas näidendeid kirjutama 19. saj lõpul kohalike seltside tarbeks. Tema looming peegeldab eesti näitekirjanduse arenemist, alates vähenõudlikest jantidest kuni kunstiküpsete draamadeni. Kitzberg jäi truuks külamiljööle ja kogukohaainetele; talupoeglik elutunnetus kannab nii tema rah...
Eeru kõrts: Eeru kõrts on ainus Eestis säilinud talupoja-kõrts. Hoone vanimaks osaks loetakse rehetuba ja rehealust, mis pärinevad 1811. aastast, mil elamu Atla mõisa maale rajati. 1841. aastal kohandati see kõrtsiks. Esimene kõrtsmik oli Jüri Rüter. Atla mõis kuulus sel ajal Barlövenite aadliperekonnale. Eeru kõrts on tüüpiline 19. sajandi rehielamu paekivist rehealuse ja rõhtpalkidest kambriteosaga. Hoone katus, mis varem oli õlgedest, on tänapäeval roost. Nagu ehtsal suitsutarel kunagi, puudub ka Eeru kõrtsil korsten. Mahtra sõja päevil kujunes Eeru kõrts paigaks, kus toimusid mitmed määrava tähtsusega kogunemised. Siin uurisid Atla ja Mahtra talumehed peerutule valgel vastuhaku ajendiks saanud uut talurahvaseadust. Kõrtsi kogunesid 1858. aasta 2. juuni varahommikul arvukad talumeeste salgad, koos suunduti Mahtrasse. Siin anti pärast sõda haavatutele esimest abi. 1900. aasta paiku suleti maakõrtsid seoses viinamonopoli seadu...
HIRVEKÜTT James Fenimore Cooper Sisu lühikokkuvõte: Kaks meest, Hirvekütt ja Välejalg, on teel Vilkuva Peegli nimelise järve poole, et seal kohtuda sõbra Tsingatsukiga. Kohale jõudes sattuvad nad võitluskeerisesse kahe leeri vahel. Üheks pooleks olid skalpe jahtivad punanahad ja teiseks pooleks järve peal elav Thomas Hutter koos oma kahe tütre Judithi ja Hettyga. Varsti põgeneb punanahkade juurest Mao pruut Tasa, nagu meie teda raamatus tunneme. Nii kulgeb järveelanike elu alalises ohus. Lõpuks langeb Hirvekütt vangi. Kuid austusest tema vastu, antakse talle "puhkust", et ta veenaks tütreid punanahkade hõimu elama tulema. "Puhkuse" ajal saadab Hirvekütt Välejala abi järele. Abi jõuabki kohale ja kõik laheneb. Veel enne Hirveküti lahkumist palub Judith Hirvekütil jääda, kuid asjatult. Hirvekütt lahkub. Aastate möödudes tuleb Hirvekütt Maoga siia tagasi, et meenuta...
Meri Meri on meile kõigile väga tähtis. Meri, see ühendab meid kõiki kuidagi omavahel. Meri võib olla nii hirmuäratavalt sünge, kui ka väga leebe ja rahulik. Meil, saareinimestel, on kindlasti kõigil oma kogemused ja mälestused merega ja teab, kui oluline on meile meri. Isegi meie ilm sõltub suuresti merest ja toidulaual võib väga tihti näha meresaadusi. Mina just väga kirglik mere suhtes ei ole, kuid ujuda oskan ja vabalajal väga meeldib mere ääres küll sõpradega või perega olla. Vahel meeldib ka üksi mereääres käia koos fotoaparaadiga, kuid seda ei juhtu väga tihit kuna ei ela just kõige ligemal merele. Siiski käin suviti sõprade juures, kes elavad merele väga ligidal ja lausa imeline on vaadata mere ääres kuidas päike tõuseb, või loojub. Käime igapäev paari sõbraga vähemalt kaks korda ujumas ja enamus päevast mõõdubki mere ääres. Eriti meeldib ujumas käia kui on suured lained, mis on s...
Miks jätavad paljud noored põhikooli pooleli? Koolist puudumiseks ja põhikooli pooleli jätmiseks võib olla palju erinevaid põhjuseid. Üheks põhjuseks võivad olla halvad vanemad kes on näiteks vägivaldsed ja joovad. Selline asi mõjutab ka laste käitumist. Sellises olukorras pole lastel kuskil eeskuju võtta ja nad teevad seda mida heaks arvavad. Nende laste vanemad joovad oma raha maha ja siis pole neil enam raha, et lastele korralikud riidedki selga osta. Mõndade vanemate jaoks on lapsed kasulikud ainult selleks, et nad varastaksid poest jälle uue pudeli. Sellise käitumise tagajärjel võib laps sattuda halba seltskonda ja hakata ise jooma või suitsetama. Nii tekivad ka koolis probleemid. Algab asi sellega, et jäävad kodused tööd tegemata ja siis tekivad halvad hinded ja puudumised. Lõpuks loobutakse üldse koolist ja arvatakse, et kool on mõttetu. Vanematest kah pole neil mingit kasu, sest vanemaid ei huvita laste haridus ja...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
