Kas julgen olla mina ise? Tõelise ,,mina" olemus on igal inimesel olemas, sest iga inimene on unikaalne ja ainulaadne. Siiski leidub palju neid, kes ei jää iseendaks. Endaks jäämine on tegelikult üsna raske, kuna meie ühiskonnas on palju mõjutajaid ning just tänu nendele mõjutajatele jätame oma tõelise ,,mina" varju. Peamine põhjus mitte iseendaks jäämisel on minu arvates liigne teiste arvamuse omaks võtmine. Juba väiksemana, kui hakatakse otsima endale mängukaaslasi, tahetakse olla sõpradele meelepärane ja nende moodi. Suuremaks saades mõni laps võtabki rohkem sõprade arvamust kuulda, kui jääb oma seisukoha juurde. Arvan, et alati tuleb küll kuulata teise arvamus ära, kuid mitte sellest mõjutada ennast suuremal määral, vaid ikka endaks jääda. Usun, et mingil määral mõjutab ka meid meedia, mis toob endaga kaasa selle, et inimesed soovivad üha enam olla staaride ja kuulsuste moodi. Leidub isegi inimesi...
Debora Vaarandi (1. oktoobril 1916 Võru 28. aprill 2007) oli eesti luuletaja.Ta õppis Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas.Vaarandi on kirjutanud hulgaliselt lüürilis-filosoofilisi luuletusi ja tundelüürikat. Tema luuletuse "Talgud Lööne soos" lõpuosa võttis Raimond Valgre oma laulu "Saaremaa valss" sõnadeks."Põleva laotuse all" (1945) "Kohav rand" (1948) "Selgel hommikul" (1950) Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinn 27. detsember 2007) oli eesti kirjanik. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Kirjanudsega hakkas tegelema 1930 aastail mil käis gümnaasiumis. Lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ning see järel tõõtas Tallinna linnapangas sekretärina, sõjaväes tõlgina ning Tartu Ülikooli õppejõuna.,,Kolme katku vahel" IIV (19701980) Pöördtoolitund" (1972) ,,Mardileib" (1973) ,,Söerikastaja" (1958) ,,Kivist viiulid" (1964) ...
Mustanahaliste diskrimineerimine Austatud klassikaaslased, pöördun teie poole küsimusega: kui te erineksite teistest oma usu, nahavärvi või mõne muu aspekti poolest, kas sooviksite, et teid koheldaks teistmoodi, halvemini? Mustanahaliste diskrimineerimine on olnud suureks probleemiks väga kaua. Nad erinevad teistest oma nahavärvi poolest ning mingil põhjusel leiavad inimesed, et see annab neile õigus kohelda mustanahalisi teisiti, halvemini, lugupidamatult. Peaaegu me kõik teame ju nalju mustanahalisest. Näiteks: mille saab neeger jõuludeks? Sinu jalgratta. Enamus naerab selle üle ega mõtle, kuidas reageeriks sellisele anekdoodile mustanahaline, kas ta naeraks? Kujutlege ennast tema olukorras. Kas sooviksite, et teie kohta sellist nalja tehtaks? Järgmine oluline probleem on see, et alahinnatakse mustanahalisi. Inimesed räägivad, kuidas kõik mustad on laisad ja ebameeldivad inimesed. Üldsegi mitte. See on täiesti individuaaln...
Tänapäeva tuhkatriinu See lugu räägib kolmest erinevast peretütrest, kes kõik elavad samas piirkonnas. Nende linnakeseks on Seattle. Kõik kolm tütrekest on 17-aastased kenad neiud, kes käivad samas koolis, ning klassis. Nende nimed on Maria, Rebeca ja Lucy. Maria ja Rebeca on parimad sõbrad, nad on koolis populaarsed, kuid sellele vastavalt ka piisavalt nipsakad ja vahete vahel pahatahtlikud. Nad tulevad rikastest peredest, ning on väga ära hellitatud. Lisaks sellele saavad nad alati kõike mida tahavad. Erinevalt neist, on Lucy hästi vaikne ja tagasihoidlik tüdruk. Hinded on tal küll korras, kuid tal ei ole meeldiv koolis olla. Ta ei suhtle klassist ega ka koolist eriti kellegiga, ning tihtipeale sunnitakse teda teiste koduseid ülesandeid lahendama. Algas uus kooliveerand ja nende klassi tuli uus poiss, nimega Tom. Tom oli hästi sõbralik, ning hakkas juba algusest peale kõigiga hästi läbi...
VÕLUMUNA Elas kord kuri nõid, kellel oli võlumuna. Ükskord veeres muna jänku korvi, kus oli veel väga palju mune. Nõid tahtis muna tagasi ja lendas luuaga jänku korvi juurde ning võttis muna ära. Jänes tahtis muna tagasi ja lõi nõialt muna käest. See aga veeres kana- pesasse ja kana hakkas seda hauduma. Jänes ja nõid pidasid vaenu terve päeva. Selle ajaga hakkas võlumuna kooruma ja tuli väike tibu. Nõid vajus kurbusesse ja hävis. See oli viimane nõid ja sellest ajast peale ei ole maailmas enam ühtki nõida.
1535.a ,,Katekismus'' ( S.Wandrat , J.koelli ) 4) Mis aastal avati Tartu Ülikool ? TÜ avati 1932. aastal 5) Mis aastal ilmus esimene eesti keelne piibel ? Esimene piibel ilmus 1739. 6) Nimeta 4 fakti O.W.Masingust elu ja töö kohta. Ta oli eesti pastor ja kirjamees, tõi eesti keelde õ-tähe, sündis Põhja-Tartumaal, Õppis teoloogiat ja selle kõrval muusikat ja joonistamist. 7) Kelle vaimsest pärandist algas eesti rahvuslik kirjandus? Kristjan Jaak Petersoni pärandist algas eesti rahvuslik kirjandus. 8) Nimeta 4 fakti K.J.Petersoni elu ja loomingu kohta. Sündis Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana, Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis, Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, õppis Riia kubermangugümnaasiumis. 9) Kes oli Friedrich Reinhold Kreutzwald ? F.R.Kreutzwald oli eesti kirjanik ja arst.
Põhisündmustik 1. KP vanemate tulek 2. KP sünd 3. Linda kadumine 4. mõõga saamine 5. kuninga valimine 6. KP põllumehe ja riigivalitsejana 7. KP võitlused sortside ja Sarvikuga 8. laudade toomine 9. retk maailma otsa 10.mõõga needus 11.KP viimane töö EEPOSE TÄHTSUS 1. Tõstis rahva eneseteadvust 2. Eestlaste muistse iseseisvusaja väärtustamine 3. Säilitab regivärsilist rahvaluulet 4. Annab ainet teistele kunstiliikidele (kujutav kunst, muusika, ballett) 5. Tõlgitud soome, ungari, saksa, vene, läti, leedu jt keeltesse tutvustab kirjandust EEPOSE SAAMISLUGU 1. Materjali kogumist ja esialgset koostamist alustas F. R. Faehlmann. 2. Pärast sõbra surma jätkab tööd F. R. Kreutzwald. 3.Kreutzwald tegi ettepaneku kirjutada regivärsilisena ja muudab teose pikemaks - kasutab vanade eeposte eeskuju (värss), - on olemas regivärss (selle säilitamine). 4. 1853. a ilmub 12 lo...
Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola Kokkuvõte Tegelased: Mäeotsa Peeter Pint - vana talunik Anne Peetri naine Maie Peetri ja Maie tütar Jüts Peetri ja Maie poeg Erastu Enn Maie kosilane Männiku Märt noor mulk, Maie kosilane Kure Aadu vallavalitsuse kasak Valla kirjutaja Maie ja Enn tulid õuest tuppa. Enn ainult rääkis Maiega ega jätnud teda kosimise jutuga rahule. Enn ainult rääkis ,, Tule mulle naiseks". Maie aga selle peale: ,, Enne hüppan ojja kui sinule naiseks tulen ,,. Enn ei saanud üldse Maie aru miks ta niimoodi temaga räägib ,varem oli ta poole normaalsem. Enn aga oli jõukas mees. Te sai mis tema tahtis. Et Enn jätaks Maie rahule, sõimas Maie ta näo täis ning läks uksest välja. Enn jäi üksi tuppa ning mõtiskles. Kuidas sa Maie talle niimoodi teha. Mingi konks pidi sellel jutul olema. Äkki aga ta kuulis õuest kostmas Maie ja Männ...
A. N. TOLSTOI TEADUSLIK-FANTASTILISED TEOSED Aleksei Nikolajevits Tolstoi on väljapaistev vene kirjanik, kes on andnud suurepärase panuse meie kodumaa kultuuri varasalve. Ta tuli nõukogude kirjandusse oma erilist, keerulist teed kaudu ja leidis seal õigusega kindla koha kaasaja parima sõnameistrina. A. N. Tolstoi looming on kujunenud kahe epohhi künnisel. Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon tähistas põhilist murrangut meie maa ja kogu inimkonna ajaloos. 1917. aasta oktoobrist peale jagunes maailm kahte -- sotsialistlikusse ja kapitalistlikusse -- leeri. Uue ja vana maailma võitlus on leidnud omapärase, sügava kajastuse kirjaniku loomingus. Ta loominguliste otsingute keerukas tee, sageli täis vastuolusid, on ülimal määral õpetlik. Mitte kohe, kuid tagasipööramatult läks A. N. Tolstoi revolutsiooni poolele, astus sotsialistliku kultuuri ehitajate ja kaitsjate ridadesse. Kirjanik ise on korduvalt rääkinud Suure Oktoobrirevolutsioon...
Põhitegelased: Kokk (John Silver): Ülimalt salakaval ning kahepalgeline mees, kes ei kartnud mitte kedagi ega mitte midagi. Ta suutis oma jutuga ära rääkida ükskõik kelle ning tema mesijutt viis paljud mehed hauda. Ta ei hoolinud kellestki peale enda, ta tegi kõik oma heaolu nimel ning tal oli täiesti suva, mis teistega juhtub. Omakasupüüdlik valetaja, kellest ei saadud loo lõpuni lahti. Jim Hawkins: Väga vapper 17-aastane poiss, kellel oli oma osa selle loo alguses ning tema oli üks neist, kelle pärast üldse merele mindi. Ta elas oma vanematega ,,Admiral Benbowis" ning ta töötas seal baarimehena. Isa suri tal halva tervise tõttu ning seetõttu olid tal ja ta emal käed tööd täis. Tema leidis ka Billy asjade seast kaardi ning sellest ka see lugu alguse sai. Skvaier (mr. Trelawney): Tema käis Bristolis laeva ning sellele meeskonda otsimas. Ta oli lobiseja ja lobises välja Bristolis saladuse aarde kohta ning tänu sellele tahtis ka seal t...
" tuhkatriinu " ehk " Triinu Tuhka " Kord elas suures ja uhkes majas pirtsakas Triinu, kelle perekonna nimi oli Tuhka. Ta ema Tiina suri kuulsa Titanicu hukkumisel, mil Triinu oli kaheteistkümnene ning aasta pärast seda tegi isa enesetapu, sest tekkisid suured rahamured ning ta ei suutnud ilma Tiinata elada. Triinu pidi kolima oma tädi juurde, kes oli üpris vaene ning elas Kopli pisikeses üürikorteris, koos oma kahe lapsega. Triinu vihkas oma täditütreid. Ühel päeval kuulutati Kopli linnaosas välja missi valimised. Kõik tüdrukud läksid kohe end suure peo jaoks registreerima. Peost kuulsid ka muidugi täditütred, kes kohe käskisid Triinul minna ja neid registreerida. Triinu soovis samuti peole minna, kuid tädi ei lubanud, sest ta oli eelmine õhtu liiga kaua väljas olnud. Õhtul läks Triinu r-kioskisse kus sai registreeruda osavõtjaks. Tuli välja, et vaid kolm inimest saab end veel kirja panna. Ta k...
Peeter :" Tarkus tuleb...sellest, kuidas iga üks seda pead, mis jumal tema õlale loonud, seestpidi kohe hoiab ja harib" Igaühele meist antakse võimalus õppida, teadmisi omandada ning targaks saada. See kõik on kinni meie viitsimises ja tahtmises. Tarkus avaldub ütlemiste ja tegemiste kaudu. Alles siis, kui inimene rääkima või tegutsema hakab, saame teada kas tegemist on rumala või targa inimesega. Näiteks targa inimesega võiks rääkida tunde, ta teab paljust ning mis on kõige tähtsam, oskab rääkida. Mõned inimesed arvavad, et kui nad lõpetavad keskkooli, on nad piisavalt targad, ja teavad kõike, kuid tegelikult see nii ei ole. Inimene õpib kogu elu, me saame pidevalt uusi teadmisi, omandame kogemusi ning meie silmaring laieneb. Tarkus tuleb ka väga suurel osal kogemustest. Inimene, kes näiteks on palu reisinud ja erinevates situatsioonides olnud, oskab inimestele millestki rääkida ning on suurema silmaringiga. Sellised inimesed on huvit...
Eesti ühiskonnas valitseb sallimatus? Kas Eesti ühiskonnas valitseb sallimatus? Sellele küsimusele on kaks vastust kas "jah" või "ei", kõik oleneb sellest, mis seisukohast seda vaatad ja kuidas sellest küsimusest aru saada. On inimesi kes arvavad, et valitseb sallivus ning on ka inimesi kes arvavad vastupidist, aga on ka suur osa inimesi kes arvavad, et on nii ühte kui ka teist. Minuarust on sallimatuse ülekaal suurem. Eesti keel. Eestis elab palju eestlasi ja palju on meie maal ka võõramaalasi, kes on meie maale elama tulnud. Enamus välismaalasi on aga enne meie maale asumist meie riigikeele endale selgeks teinud ja seda ka siin edasi õppinud, et nad saaksid meie maal hakkama. Kuigi on ka palju selliseid inimesi, kes pole eesti keelt omandanud ja ei taha seda põhimõtteliselt õppida. Paljud sellised on vanemad inimesed venemaalt, kes räägivad ainult vene ke...
1. Nimeta Kreutzwaldi eluaasta. 1803 - 1882 2. Milline Kreutzwaldi teos oli tema eluajal rahva seas väga populaarne? ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" 3. Millal ilmus eepos ,,Kalevipoeg" ja milles seisned selle tähtsus? Ilmus 1857 1861, seitsmes andis. Ühiskondlikult äratav mõju... 4. Nimeta Koidula eluaastad. 1843 - 1886 5. Mida tead Koidula loomingust? 6. Millal tegutses rühmitus Noor-Eesti, mis oli rühmituse juhtlause ja kes selle sõnastas? Kasvas välja 1903. Juhtlause: ,,Enam kulturi! Enam europalist kulturi! Olgem eestalsed, aga saagem ka eurooplasteks!" Sõnastas G. Suits. 7. Keda nimetasid nooreestlased haridusmetslaseks? Haridusmetsalne on haritlane, kes on küll saanud formaalse hariduse, kuid kellel puuduvad kultuurihuvid, ning kelle jaoks on haridus vaid mõnusa elu saavutamiseks ja karjääri tegemise abinõu. 8. Noor-Eesti teened? · Vormi rõhutamine. · Asjatundlik kirjanduskriitika. ...
Kadriõhtu Tegelased: Kadrisandid Kadri-ema Kadri-isa Illimari-ema Habemes mees (Kui kadrid olid uke taga siis kõik hüüdsid hõigates) Kadrisandid: Kaad-rii, kaad-rii! (Uks avanes ja kadrid tulid sisse ja paks naisterahvas pani käe silmade kohale,vaatas ringi ja Kadri ema küsis) Kadri-ema: Kus me oleme, kadri-isa ja kadri-lapsed? Kas oleme külma küüni man või oleme inimeste elumajas? Ilm on pime, vihma sajab, - silmad ei seleta midagi. Kas on siin inimesi või ei ole? Kadrisandid:On,on,on! Kadri-ema:On jah,on jah! Seletavad juba minugi silmad. (Kadri ema lähenes Illimari emale ja lõi vitsaga) Tervist, tervist, tervist! (kadri ema lähenes Liisa-tädile ja lõi vitsaga) Tervist, tervist, tervist! Kas siin majas ka lapsi on? Illimari-ema:Ei meie lapsed pole kodus. Meie lapsed on Kirikumõisas koolis. Loevad laulavad ning mängivad köstri õrinail. Kadri-ema: See on hea, et õp...
Juveeli vargus Juveeli vargus toimus Tallinnas, kui kell 22.00 pandi juveeli pood kinni ja südaööl tulid vargad juveeli varastama. Neid oli kolm meest ja nad muukisid poodi sisse. Varastel oli kaasas mobiil, taskunuga ja muukimisasjad. Juveeli poes ja nägid nad ühte juveeli, mille väärtus oli 19 miljonit krooni. Üks varas helistas bossile ja ütles: Me leidsime kõige väärtuslikuma juveeli üles. Nad võtsid taskunoaga juveeli ära aga just siis tuli politsei ja vargad põgenesid tagauksest välja. Põgenedes kukkus neil mobiil taskust välja. Politseinikud nägid nende mobiili ja võtsid jaoskonda kaasa. Detektiiv Snuff tuli jaoskonda ja politseinikud rääkisid vargusest ja ta hakkas asja uurima. Ülem politsei andis ka detektiivile ära varaste telefoni. Detektiiv läks enda jaoskonda ja ühendas mobiili arvuti taha ja ta proovis helistada selle numbrile millega varas helistas enda bossile. Boss võttis vas...
Kirjanduse kodune kontrolltöö 1. Mis on muinasjutt? Liigid ja tunnused. Muinasjutt on väljamõeldud jutt,milles väljendatakse inimeste unelmaid ja lootusi. Põhilisteks tunnusteks on paigad mitme maa ja mere taga,võlujõudu omavad esemed,kindlad arvud (tavaliselt 3 või 7),rääkivad loomad ja linnud,hea ja kurja võitlus,hea võitab alati ning kõik elavad õnnelikult siiani. Liigid : Imemuinasjutud, loomamuinasjutud, tõsielulised muinasjutud, kunstmuinasjutud. 2. Mille poolest erineb muistend muinasjutust? Muistend erineb muinasjutust,kuna muistenditel on seotud kindla aja,koha,eseme,sündmuse või uskumusega,muinasjutud aga mitte. Muistenditel pole autor teada. 3. Muistendi liigid ja selgitused. Muisteneid on kaheksat liiki. 1)Tekkemuistendidräägivad maailma ja inimeste tekkest. 2)Vägilasmuistendidräägivad suurtest vägilastes...
Koolivägivald Tervist, lugupeetud klassikaaslased ja õpetaja. Minu tänaseks eesmärgiks on teile rääkida koolivägivallast, võtan vaatuse alla ni vaimse kui füüsilise vägivalla. Koolivägivald on paljude õpilaste igapäeva elukaaslaseks. On palju lapsi, kes ei soovi minna kooli, sest nad kardavad kaasõpilasi. On palju lapsi, kes on pidevalt hirmus, sest nad kardavad klassi- ja koolikaaslaste halba reaksiooni oma tegudele. On neid, kes kardavad narrimis ja mõnitamist kui ka rusika- ja jalahoope. Koolivägivald võib esineda õpilaste omavahel kui ka õpilase ja õpetaja vahel. Ühiskond on meie ümber hakkanud muutuma vägivaldseks, telepilt toob ka lastele selle koju kätte ja paljud arvuti sõja- ja strateegia mängud. Seetõttu ei oska paljud lapsed probleeme ja keerulisi olukordi mingit muud moodi lahendada kui kasutada vägivalda, see on saanud juba paljudele harjumus päraseks. Vägivalla ohvriks langenu kohta ...
Hea õpetaja Moto : Kõige õpetlikum aine koolis on õpetaja (Friedrich Adolf Diesterweg) See tundub veider, aga olen korduvalt oma elus uskunud, et nüüd lõpuks ometi tean vastust küsimusele, kes on hea õpetaja? Paraku on aeg andnud üha uuesti võimaluse oma arusaamades uuendusi teha. Õpetaja on kooli üks kõige tähtsamaid tegelasi, kui poleks neid, poleks midagi. Kool on omakorda kõige alus, poleks kooli, poleks haridust. Hariduseta inimesed ei saavutaks enamusi tahetust. Miks see nii on? Seda ei tea täpselt keegi. Igal inimesel on oma arvamus ning keegi ei saa seda vääraks pidada. Õpetaja töö on õpetada ning õpilase töö on õppida. Mäletan algklassidest, et hea õpetaja oli see, kes naeratas ja vastama kutsus. Klassis oli 34 last ja mõne aja möödudes ootus ja tõekspidamine muutusid hea õpetaja oli hoopis see, kes vastamakutsumisega ei ehmatanud. Või see, kes ei esitanud raskeid küsimusi. ...
CONTRA 22.03.1974 Võrumaa, Urvaste CONTRA (kodanikunimega Margus Konnula) sündis 22. märtsil 1974. aastal Võrumaal Urvastes, õppis Urvaste, Kuldre ja Antsla koolides, töötas Urvastes postiljonina, pärast seda vabakutseline kirjanik, ajakirjanik, populaarne esineja telesaadetes ja avalikel üritustel. Elab Urvastes Piitsakülas. Vahetu kontakt publikuga, spontaanne elav esitus ja päevakajalisus kuulub lahutamatult tänapäeva rahvalaulikuks kutsutud Contra loomingu juurde. Laiemalt tuntuks saigi ta pärast esinemist Vahur Kersna juhitud Hommiku-TV saates. ,,...laian laastun ma kiruta luuletusi. Aga jah, alates tollest, kui Kersna mu üles korjas, veidikene võeti hoogu, aga siss nakati tellma tasapisi ka proosat ja kolumne ja mida kõike. Ta nigu lumepallina veeresi. [...] Nüüd om mul on arvutin üts nimekiri, fail päälkirjaga "Mida teha". Sääl omma mul poolelioleva plaani ja tüü. Mõni võtt või-olla viis minutit aigu, mõni või ai...
Priit VõigemastReferaat Sisukord: Sissejuhatus lk 2 Elulugu lk 3 Teatrialane tegevus lk 4 Kokkuvõte lk 5 Lisa lk 5 Kasutatud kirjandus lk 6 Sissejuhatus Valisin näitlejaks, kellest kirjutada Priit Võigemasti. Priit on mulle silma jäänud mitmetes huvitavates rollides, eelkõige võrratult laheda Buratinona. Hiljem olen näinud teda ka teistes rollides. Seetõttu tahtsingi temast rohkem teada. Elulugu Priit Võigemast on sündinud 18. aprill 1980 ning on Eesti näitleja. Lapsepõlve veetis Priit Raplamaal, Alus, kus praegugi tema vanemad elavad.
Kaur Kender Pangapettus. Kaur Kenderi 225 leheküljeline romaan `'Pangapettus,, on kõige kaasaegsem romaan,mis pangapettustest ja muust sellega seonduvast jutustab. Tegelased on erinevate karakteritega ja erinevate vaatepunktidega. Välja on toodud tegelaste head ja halvad omadused ning kirjeldatud, mis meeldib ja mis mitte. Indrek Teine lv. on Hatza Panga juht. Tal on ropult raha, ta võiks viiesajakrooniseid rahva sekka loopida, kui ta seda tahaks. Lugeja vajub mõttesse; Kenderi tegelased on liiga eredad ja räägivad liiga olulist juttu, et neid niisama vaimusilmast välja lasta. Pangapettus" on väga sisutihe ja kogu tegevus toimub vägagi hoogsalt. Muidugi mõista toimub sündmustik pangas, mille nimeks tänapäeval Hansapank siis, aga Hatza pank. Peeti palju koosolekuid, et arutada kuidas ja mis oleks parem pangale ja teistele. Kaur Kenderi seiklusromaan "Pangapettus" avab meile Kenderi täiesti uuest küljest - meel...
Eepos 1.Mis on Eepos ? Vastus: Eepos ehk lugulaul on pikk värsivormiline jutustav teos, mille aineks vägilaste või jumalate teod, saatuslikud võitlused. (9.kl õpik Sõnalugu) 2.Millest jutustab kangelaseepos? Vastus: Kangelaseepos jutustab rahva suurkujust, kes saadab korda vapraid tegusid ja astub julgelt vastu katsumustele. (9.kl õpik Sõnalugu) 3.Mida nimetatakse rahvuseeeposeks? Vastus: Rahvaluuleainesele tuginevat ning rahva teadvuses ja ajaloolises arenemises olulist osa etendanud eepost nimetatakse rahvuseeposeks. (9.kl õpik Sõnalugu) 4.Mis iseloomustavad eeposi ? Vastus: Eeposi iseloomustavad ülev sõnastus ja kõrge tundetoon. (9.kl õpik Sõnalugu) 5.Mis on Eesti eepos ? Vastus: Eesti eepos on ,,Kalevipoeg". (9.kl õpik Sõnalugu) 6.Kelle ühislooming on ,,Kalevipoeg" ? Vastus: ,,Kalevipoeg" on eesti rahva ja Kreutzwaldi ühislooming. (9.kl õpik Sõnalugu) 7.Millele avaldas suurt mõju rahvusliku ä...
Elukäik Doris Kareva (sündinud 28. novembril 1958 Tallinnas) on eesti luuletaja Ta sündis helilooja Hillar Kareva perekonnas. Doris õppis 19661977 Tallinna 7. Keskkoolis ning astus 1977 Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda. Ülikoolis tekkis Kareval sidemeid dissidentlike ringkondadega ning see tõi kaasa komplikatsioone õpingutes. Lõpuks pidi ta asuma kaugõppele. Kooli lõpetas ta inglise filoloogina 1983. 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe Sirp toimetuse kolleegiumis. Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 19922008 oli ta ka UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär. Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21 eesti kaasaegset kirjandusteost (seda nimetati sajandialguse suurimaks eesti kultuuriekspordiks), oli nende seas ka Doris Kareva luulekogu "Aja kuju". Eesti kutsuti selle raamatumessi pe...
Esta : 1. Rahvaluule mõiste ja liigid rahvaluule- eestlaste pärimusliku vaimse kultuuri see osa,mille moodustab poeetiline sõnalooming. rahvalaulud,rahvajutud ja rahvaluule väikeliigid 2. Regivärsiline ja lõppriimiline värsiread,algriim,ununenud sõnad,lõppriim,mõtteriim pole tulpe,iga rida seob riim,rõhuta ja rõhulise silbi vaheldumine,värsirida,sarnased lõpud 3. Muistend, muinasjutt,naljand,pajatus,anekdoot,paroodia 4. Põhineb tegelaste vastandamisel,kolmarvul,kordusel,ühel peategelasel,õnnelikul lõpptulemusel,traditsioonilisel algusel ja lõpul, 5. Muistendid: *tekke- ja seletusmuistend *vägilasmuistend *ajalooline muistend *usundilie muistend Muinasjutu: *loomamuinasjutud *imemuinasjutud *jutud kus kangelane ei võida vastast üleloomulike vahenditega vaid osavuse ja nutikusega. 6. Naljand anekdoot *lühike koomilise sis...
Armastus saadab inimest hällist hauani, sest pole aega, mil inimlaps seda ei vajaks. Armastus on üks suurim tervendav jõud. Armastus muudab inimese otsekohe paremaks energilisemaks, sallivamaks ja mõistvamaks. Kõige arusaadavamalt ja usutavamalt kirjutab armastusest Osho, India mõtlusõpetaja.Ta kirjutab: ,,Inimene saab küpseks hetkel, mil ta hakkab armastama rohkem kui armastust vajama. Ta muutub andvaks, jagavaks. Kui algul on rõhk sellel, kuidas võimalikult rohkem saada, siis küpsuse saabudes on küsimus selles, kuidas anda rohkem ja kuidas anda tingimusteta. Armastus see on luksus. Armastada tähendab omada nii palju elu, et te ei tea, mida sellega peale hakata ja selle pärast te jagate. Kui teis pole armastust, siis te palute teist inimest, et ta teile seda annaks. Tegelikult inimene ei lange armastusse, ta kasvab armastuses." Ma arvan, et see ongi ...
Karl Martin Sinijärv Karl Martin Sinijärv sündis 4. juunil aastal 1971 Tallinnas. Tema isa oli keemik ning ema raamatukogutöötaja. Aastatel 1977 kuni 1988 õppis ta Tallinna 2. keskkoolis ning 1988-1991 aastatel Tartu ülikoolis filoloogiateaduskonnas kaugõppes eesti filoloogiat. Samuti töötas ta aastal 1988 arendusfirmas "Urania", aasta hiljem aga ajakirjas "Kultuur ja elu" mittekoosseisulise korrespondendina. 1992-st aastast oli ta tööl "Eesti Ekspressi" ja 1993. aastast "Liivimaa Kroonika" toimetuses. Samuti oli ta Tartu Noorte Autorite Koondise liige ning Kirjanike Liidu liige. Alates 1992. aastast avaldab ta ajakirjanduses luulet ning arvustusi. Kirjandusse tuli Sinijärv üsnagi noorelt luulekoguga "Kolmring", mis ilmus aastal 1989. Seal avaldus ta omapärane luulestiil. Nimelt kasutab ta futuristliku luule võttestikku, rakendades keelelist võõrutust ja mängu eneseparoodia piirimail. Samuti...
Contra Contra sndis Vrumaal Urvastes agronoomi ja raamatupidaja pojana, ppis Urvaste Algkoolis 19811984, Kuldre 9-klassilises koolis 19841989 ja Antsla Keskkoolis 19891992. Viibis sjaveteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis 19931994. Ttanud on ta lhiajaliselt inglise keele petajana Kuldre koolis aastal 1994, seejrel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postilem. Prast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Ta toimetas Urvaste Valla Lehte aastail 20042008. Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige aastast 1997, Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Contra on tuntud eelkige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tukumine uuema rahvalaulu traditsioonidest, see on lbus, laululine ja leidlike riimidega. Palju leidub tema loomingus paroodiad. Olles vaimu poolest tihedalt seotud oma kodupaigaga, kasutab Contra oma loomingus vga tihti vru murret ja rgib seda ka esmase knekeelena. Contra on srav lavaesineja, kelle...
Kas pgenemine on lahendus? Pgenemine on tegu, milleni viib ksindus, mistmatus vi thelepandamatusvanemate poolt. Mina arvan, et see ei ole lahendus probleemidele ja muredele, sna tihti tekitab pgenemine juurde uusi probleeme. Kui noor kusagilt pgeneb, siis peab tal olema kindlasti tahtmine millestki eemale minna, millegi eest pgeneda. Noored pgenevad tavaliselt kodust, sest neil on probleeme vanemate vi kooliga. Samas on vimalik, et noor ei suuda muul viisil oma vanemate thelepanu enesele tmmata. Kindlasti ratab teismelise selline teguviis les ka kige unisema lapsevanema ja ta peab aru saama, et midagi on vga valesti. Paljud noored ei julge seda vtet kasutada, sest pgenemiseks peab olema selge plaan: kuhu pgeneda ja kuidas pgeneda. Suvel on asi lihtsam, sest ilmad on soojad ja kellelgi on kindlasti kusagil maakoht kuhu minna. Samuti peab olema raha, ilma selleta ei lhe tnapeval mitte kuhugi. Talvel on pgenemine meie kliimas mnevrr...
Mina ja reklaam Reklaam juab inimesteni paljudes kohtades: tnaval, poes, ajalehtedes, ajakirjades ja televisioonis. Loomulikult ka internetist, kus hppavad vastu vrvikirevad reklaamid. Reklaam mjutab meid ostma ja osalema. Mind toodete reklaamid eriti veel ei mjuta, sest erilisi otsuseid ostmise vallas ma veel ei tee. Ma loodan, et ka tulevikus ei mjuta need reklaamid mind liialt. Ajakirjades on siiski liiga palju reklaame. Vahel tekib tunne, et ajakirja lugedes ongi seal ainult reklaamid. Tekib ksimus, et kas ma ostan ajakirja reklaamide vaatamiseks? Reklaamitootjatel on jllegi ajakiri ks kindlamaid reklaamimise viise, sest paljud inimesed ostavad seda. Samas vib reklaamimises leida ka hid klgi. Tuleb osata iged ja vajalikud asjad ebatarvilikest eristada. Kige huvitavam on reklaame jlgida televiisorist, sest seal on need lahendatud vikeste filmilikudena. Tavaliselt on eestlaste poolt loodud head ja humoorikad reklaamid, mida...
Olgu juhusliku nitena lhema vaatluse all prantsuse kirjanduse suunanitaja-Concourt i preemia.Vhemalt viimase viie aasta jooksul on peetud auhinna vriliseks tid,mille aines on olnud kas ajalooline vi (auto) biograafiline.Niisiis on vhemalt kirjanduse tipus theldav soov tegeleda hiskondlikku ja ajaloolist huvi pakkuvate teemadega.Raske on muidugi elda,kas see ilmtingimata thendab raprdumist ilukirjandusest ja selja pramist kirjanduse esteetilisele kljele.Kas siis kirjandus muutub kuidagi?Ilmselt kll,kuid eelkige ha kitsama ringi vljavalitute asjaks,ning laia thelepanu leiavad testi vaid raamatud,mis tegelevad igavuse titmisega,meele lahutamisega reaalsusest,mis kll lubab palju,kuid tidab oma lubadusi vaid haruarva.Muidugi ei pruugi srasel eesmrgil loodud kirjandus olla kuidagi eetiliselt vi teinekord ka esteetiiliselt halvem mingist muust kirjandusest,kuid halb on,et tema olemasolu peamine igustus on masside meelte erutamine.Seejuures veel niivrd,et varsti
Elu on loomine Doris Kareva Elul ei ole lugu, elu on loomine. Kas on nii, et me saame kõik, mida soovime? Kas on nii, et me saame kõik, nagu pälvime? Kas on nii, et meid tabab kõik, mida väldime? Aeg, sina üürikene ja üllatuslooline elu ei ole lugu, vaid lootus ja loomine.
Vari Juhan Liiv Sisukokkuvõte: Teose "Vari" peategelane on Villu, kes oli orb juba väikesest lapsest saati. Teos räägib vallavaestest, kes oma eluga hakkama ei saanud ja nad elasid nende jaoks ehitatud linnas, mis kandis nime Kukulinn. See linn oli räämaks, soo peale ehitatud, seal ei elanud eriti palju inimesi, elati väikestes hütikestes, kus oli väga kitsas ja see küla asus Peipsi ääres. Keegi ei pidanud sellest linnast lugu. Selle küla kõrval asus jõukas küla, Kuuse küla, kus elasid jõukad inimesed ja mõisapidajd. Kui Villu ema sureb, läeb ta kasulapseks Kuuse külla, kus teda ootsaid teda tahtvat peremees ja perenaine. Ta hakkab nende heaks tööle olles neile karjapoisiks. Villu esimeseks suuremaks unistuseks oli näha Peipsi järve, mis oli ka teose üheks läbivaks teemaks, kui see unistus oli Villul täitunud tahtis ta aina rohkem. ...
Berti vägiteod Bert Ljung on 14 aastane puberteedi eas noormees, kellega juhtuvad igasugused huvitavad asjad. Oma sõprade Ake ja väikese-Erikuga juhtub neil palju seiklusi. Bertil on üks tüdruk- Emilia, kellest ta kogu aeg mõtleb. Ta on selline poiss, kes vahetpidamata unistab, et ta ostab endale mopeedi ja et temast saab kunagi miljonär. Ta on mures oma vinnidega,kuna ei saa neist lahti. Bertiga juhtub väga palju äpardusi, aga ka kordaminekuid. Sõbrapäeval, kui ta oma tüdrukule Emiliale kirja viis, jäi ta postkasti kinni. Siis hakkasid teda pilduma väikesed poisid lumekuulidega. See ei meeldinud Bertile sugugi. Bert sai tööd ka Bengstoni kohvikus jäätisepoisina. Seal lootis ta teenida nii palju raha, et osta mopeed. Ta sõber väike-Erik on kummaline, sest ta kardab kõiki naisi, lihavõtte jäneseid jne. Berti teine sõber Ake on ka kummaline, ta läheb iga asja peale vihale ning armastab rääkida musta...
"Charlotte Backson, krahvinna de La Fére, mileedi Winter, teie kuriteod on väsitanud inimesed maa peal ja jumala taevas. Kui te teate mõnda palvet, palvetage, sest te olete süüdi mõistetud ja peate surema." D'Artagnan ülistati musketäride leitnandiks, Porthos abiellus advokaadi lesega, Aramis astus Nancy kloostrisse mungaks ja Athos jäi 1631. aastani musketäride sekka ja siis läks ta Roussilonis si , ettekäändel., et oli saanud vaikese päranduse. Kasutatud kirjandus: · "Kolm musketäri" Alexandre Dumas, Tallinn: Ühiselu, 1957, 674 lk
Ja kui Alan m õtles kark u dele siis heitis ta selle m õtte k õrvale. "Kargud ei tähen d a midagi...!" Algul oli raam a t igav, kuid mida rohke m s üvened, seda huvitavam a k s ja õpetliku m a k s mu u t u b selle sisu. Soovitaksin seda k õikidel lugeda, sest autor on k õik need sünd m u s e d ise läbi elan u d ning õpetan u d , et kindlu s t u n n e viib sihile ja pole vaja h äbened a, kes oled. Kasutatud kirjandus: · "Ma suudan hüpata üle lompide" Alan Marshall, Tallinn: Eesti Raamat 1990, 258 lk
"väike nali ehk ainult". Marion jooksis minema, ta tahtis minna kuskile kaugele, väga kaugele. Isa ja Edi hakkasid teda õust, ema ja õde keerasid maja ringi. Marion peitis end põõsastesse.Leidke mind üles mõtleb tüdruk. Pisikestest märkidest ei tohi midagi järeldada, need võivad eksitada. Edi mõtles naljaga, neid asju mida ta Marioni kõrvadele usaldas, mitte midagi enamat. Tüdruk oli liiga naiinve ning tahtis uskuda, et ka Edile ta meeldib. Kasutatud kirjandus: · "Armastuspärlid" Eckhard Rösler, Tallinn: Eesti Raamat, 1986, lk.5357,lk. 8791,lk. 94103
Kristiina Ehin Kristiina on sündinud 18.07.1977. Ta haridus on saadus Rapla I keskoolis aastal 1995 , Tartu Ülikooli bakalaureuseõpe 2001 aastal, magistriõpe 2004 aastal. On olnud ka loovtantsuõpetaja ja looduskaitseala valvur. Tema esimene esimene luuletus avaldus ,,Tähekese" ajakirjas aastal 1985. Naisel on 5 luulekogu: ,,Kevad Astrahanis" (2000) ,,Simunapäev" (2003) ,,Luigeluulinn" (2004) ,,Kaitseala" (2005) ,,Emapuhkus"(2009) Ta on Raplast sirgunud luuletaja, kes on omandanud märkimisväärse ja üsnagi ainulaadse rolli eesti kirjanduses. Ka tema "Luigeluulinna" nime all ilmunud värsked värsid õhukesel paberil väärivad kindlasti tähelepanu. Nagu Kristiina eelmine raamat "Simunapäev", on ka "Luigeluulinn" neljakümne kaheksa leheküljeline. See on maht, milles on hea esitada mõni kontseptuaalne kogumik luuletusi ja mis ühtlasi ei muutu lugejale koormavaks ka kogu raamatu järjest läbilugemisel. "Luigeluulinn", nagu pealkiri lausa eeldab, ...
,,Kolmekesi kahe vahel" Kaidi Keir Kukk Autor: Luigi Lunari Tõlkija: Eva Kolli Lavastaja: Tiit Palu Kunstnik: Andrus Jõhvik Osades Indrek Taalmaa, Sepo Seeman, Madis Kalmet, Lii Tedre Pärnu teatris Endla etendunud näidendis ,,Kolmekesi kahe vahel" satuvad samasse ruumi kolm iseäralikku mees: ärimees, kapten ja professor. Kõik kolm meest on tulnud sinna ruumi erinevatel põhjustel. Ärimees oli tulnud võõrastemajja, kapten oli kutsutud ühe firma kontorisse kokkusaamisele ja professor oli tulnud kirjastusse oma korrektuuripoognatele järgi. Kõik on täiesti kindlad, et nad on õiges kohas ja ei ole eksinud aadressiga. Erinevatel asjaoludel jäävad nad sinna ruumi kinni ning peavad öö koos veetma. Kriisiolukorras hakkavad välja tulema aga tegelaste iseloomud. Tundide möödumise järel kuulevad nad äkki kusagilt koputamist, ...
" Raamat räägib lugejale maailma põhitõdesi ning inimesed peaksid aja maha võtma, sest nagu laternakustutaja ütles aeg läheb liiga kiirest. Ja, et valed tulevad ikka ja alati välja, pole vaja uhkustada ja asju endale hoida. Inimesed peaksid üksteist rohkem mõistma. Mulle jäi raamat natuke mõistatuslikuks, võibolla sellepärast, et ta tundus natuke ka muinasjuttu moodi kui ka see oleks nagu otse elust võetud. Kasutatud kirjandus: · "Väike prints" Antoine de SaintExupery, Tartu: Heidemann, 1960, 71 lk
Tallinna Raekoda Mina valisin tutvustamiseks sellise maja kuna mulle meeldib maja välimus, ajalugu ja tema tähtsus Tallinna Raekoda on ainus säilinud Gooti stiilis raekoda Põhja- Euroopas Raekoja ehitus lugu algab 13. sajandil ja oma keskaegse ilme sai ta aastatel 1402-1404. Uurimused näitavad, et sama koha peal oli ka 13. sajandil rae kooskäimise koda juba olemas 1322. aastal mainiti kinnisvararaamatus raekoda esimest korda, siis oli seal suur koosolekuruum ja hiiglaslik kaubaladu 1371.-1374. aastal sai raekoda oma praeguse esimese korruse suuruse. 1402-1404 sai raekoda omale 2. korruse, 14. saj. 1 veerandil tehti sinna ka eesruuum ja tagakamber. 17.sajandil sai rakoda endale uue tornikiivri, sest eelmine hävis märtsipommitamise ajal. 1650-1652 peaportaal suleti ning peasissepääs viidi üle maja keskossa, esimese korruse aknad müüriti kinni ja kodanikesaal jaotati kaheks korruseks ning moodust...
VAIMASTVERE PÕHIKOOL Referaat EESTI LUULE JUHAN SÜTISTE Koosatas: 7.klass Juhendas: 2004 Sissejuhatus...1-2 Juhan Sütiste...3-4 Looming...5-6 Näiteid loomingust...7 Kokkuvõte...8 Kasutatud kirjandus...9 Vahetu kaasaeg ei tunnistanud noort generatsiooni mitte päris reservatsioonideta, sest neile oli eelnenud eluläheduse periood, millele reaktsiooniks arbujalik kunstipreesterlus osalt oli ka sekkunud. "Luule peab olema vaba ja rippumatu, alles siis võib ta tõeliselt vallutada elu ja seda paremate ja puhtamate ideaalide poole juhtida," sõrendas Talvik oma artikli "Luule ja elu" juhtmõtet (Talvik 1937: 61). "Suur loominguline inspiratsioon rajab sildu ka kõige pimedamate kuristikkude
Kumb on olulisem, ka Eesti kroon või Euroopa euro. Vanasti oli kõikidel riikidel oma raha. Saksamaal, Soomes margad, Sveitsis, Prantsusmaal frangid, Hispaanias peesod, Itaalias liirid jne. Nüüd, on nendes maades kasutusele võetud ühine raha euro. Meile tahetakse ka eurot. Kumb siis on olulisem, kas Eesti kroon või Euroopa euro? Muidugi oleks mul kahju loobuda Eesti kroonist aga minu arvates oleks meile parem euro, sest siis poleks mingeid valuuta probleeme. Kaugel välismaal või isegi siinsamas Soomes oleks lihtsam arveldada ja maksta. Pole vahet kuhu sõidad kõikjal on üks raha, poodides vaatavad siltidelt vastu sarnased hinnanumbrid ja pole vaja arvutada mis see meie rahas maksab. Ma arvan, et meil oleks euroga sama lihtne kui praegu id-kaardiga. Tüütu on ju enne igat reisi passi otsima hakata. Hoiad koguaeg oma id-kaarti rahakotis teiste kaartide hulgas ja võid igasugused passi mured Euroopa liidu piires unustada....
Vana aja lood Autor: Tiia Toomet Ilustraator: Jaan Tammsaar Mulle meeldis see raamat väga. Seal olid põnevad jutud ja ilusad pildid. Aga mõned peatükid olid eriti lahedad. NT: Vana aja lastest. Vana aja vanaemadest. Vana aja hoovidest. Mida vanal ajal söödi. Mismoodi vanal ajal tülitseti. Mida vana aja lapsed suvel tegid. Miks keldrivanamees vanal ajal kuri oli. Mida asjad vanal ajal rääkisid. Üks vana aja hea päev. Vana aja vana aja lood Kuidas vanal ajal valetati ja mis siis sai kui see välja ei tulnud. See raamat oli ka väga palju uut ja huvitavat. Seal sai teada mida tegid vanaemad vanal ajal, missugused olid vanade laste nimed, mis mänge vanal ajal mängiti, mis söögid olid vanal ajal, millega vanal ajal sõideti, kelleks tahtsid vana aja lapsed saada jne. See Raamat meeldis mulle selle pärast, et selles oli väga põnevat juttu ja ka palju ilustratsioone. Selles raamatus ...
Tugev isiksus suudab... Irina Raha Julien on üks noor mees, kes pole kunagi oma kodukülas välja saanud. Tal ei olnud sõpru. Isa pani Julieni saagi valvama, kuna ta oli võimekuselt oma vendadest nõrgem ja ei suutnud füüsiliselt raskeid asju teha. Temast ei hoolitud sugugi. Kuid see, et ta rasket tööd ei suutnud teha, ei tähendanud veel, et ta ei suuda muid asju teha. Tal oli ka tugevaid külgi, mida keegi algul ei märgatud. Julien oli mõnes mõttes sarnane rikastele inimestele. Ta oli ahne ja rahamaias, nagu ka rikkad ihaldasid raha. Ta sai koha rikaste Renalide majas, kus pidi kasvatama ja õpetama nende lapsi. Selle ajajooksul suutis ta seal väga palju korda saata. Ta pressis rohkem raha välja ning suutis proua de Renali ära võrgutada. Kõike mida Julien vaid soovis, seda ta ka sai. Julien uhkustas sellega, et tal on uus Testament peas. Sellega tahtis ta küreele muljet ava...
Maigret'l läheb silme ees mustaks Juurdlus komissar Maigret'ga on süvenemine niihästi ohvri ja tema lähikondsete kui ka kahtlusaluse hingeellu. Maigret' püüab inimesi ja nende tegutsemismotiive mõista, ta on keerulistest inimsaatustest siiralt huvitatud, seetõttu õnnestub tal lahendada ka esmapilgul lootusetuina näivaid juhtumeid. Maigre järjekordne juhtum on väga kummaline. Leitakse kuulus kabareede omanik Boulay surnuna. Kõige imelikum loo juures on asjaolu, et ta leiti alles 2 päeva pärast tapmist tänaval maas lebamas ja ohver tapeti kägistades, mida pole seal piirkonnas väga kaua olnud. Algul ei suutnud Maigre kedagi kahtustadagi, kuid Maigre on kogenud uurija ja ei kohku selliste asjade ees. Pika lähikondlaste ja tööpartnerite ülekuulamisega jõudis juurdlus lõpule. Tuli välja, et kabaree omaniku ja pealtnäha vaenlasteta Boulay tappis tema advokaat Jean- Charles Gaillard. Raamat oli minu arva...
Punamütsike Elas kord üks Punamütsike, kellel oli vanaema. Ühel päeval ja memmeke haigeks ja tütarlaps pidi teda külastama minema. Läheb siis neiu allkorrusele, ema küpsetab juba pannkooke. Noh, tütreke, oled valmis teele asuma? Mäletad ikka milline see memm välja nägi jah ? Noh eks ta ikka paar lisakilo juurde võtnud, ja natukene suuremaks läinud, kuid ära muretse, küll sa ta ära tunned. No-noh, miks siis nii vaikne täna hommikul ? Punamütsike suures paanikas, ei tea mida öelda vastab siis kiirelt ja rahulikult. Ja-jah! Emme pani juba selle aja peale asjad kilekotti, ja siis ulatas selle tütrekesele... No mis sa ootad ?! Võta nüüd korvike ilusasti kaenlasse. Ja-jah, just nii, nii ära nüüd vaata mind sellise näoga, ja-jah, hakka juba minema ! Kuid vaata ette, hunte liigub palju. Tütar siis asus teele, noppis lilli, päike paistis, linnud laulsid. Kuid siis ... Ta kuulis põõsa tagant laulukest.....
Kirjanduse KT 1) Vene kirjandus 19. Sajandini Tekkis 10. ja 11.saj Kiievi-Vene vürstiriigis. 988.a võttis Venemaa vastu ristiusu ja tekkis vajadus Vanaslaavikeelsete vaimulike tekstide järgi 9.saj lõid 2 venda Vene-Slaavi kirjakeele (ühe venna nimi oli Kyrillos-kirillitsa) I ilukirjandus-bõliinad, rääkisid vägilastest (nt. ,,Igori sõjaretk") Vene tsaar Peeter I andis suure loa raamatute trükkimisele, täna temale hakkasid
,,Raha inimene ja inimsuhted" Maailmas on väga erinevad inimesed, mõned on vaesemad ja mõned rikkamad. Vaesemad ihkavad sellist elu, kus neil on palju raha, kuid päris tihti pole see võimalik. Öeldakse, et raha valitseb inimese mõtteid. Kitzbergi näidend ,,Kauka Jumal" jutustabki just sellest kuidas peategelane Mogri Märt oli väga ahne ja hoolis ainult rahast. Ta kohtles veidi vaesemaid halvasti ning kui andis raha laenuks, siis nõudis poole rohkem tagasi. See käitumine oli teiste suhtes ebaõiglane, et Mogri Märt nõnda raha röövis. Üks oli Masa Ants, kes oli pikka aega Mogri Märdile võlgu. Sellest said ka teised aru, kuid teadsid, et ei tasu vastu hakata, kuna talle ei läinud teised eriti korda. Leena oli väga töökas, kuid vaene. Noorem Märt soovis temaga abielluda, kuna armastas teda väga. Mogri Märt oli sellele abielule täielikult vastu. Ta tõi põhjuseks selle, et kus ja kuidas ...
Romantism Romantism on kunsti suund, mis tekkis Saksamaal, 18. sajandi lõpus vastukaaluks klassitsismile. Romantismi tunnused on: sisaldab müstikat, peategelane on erak, palju emotsioone, loodus aitab meeleolusid luua, (tavaliselt) traagiline lõpp, peategelase üleidealiseerimine. Kirjanikud: Walter Scott, James Fenimore Cooper, Victor Hugo. Kunstnikud: Thomas Cole, Eugène Delacroix, Théodore Géricault. Heliloojad: Wolfgang Amadeus Mozart, Joseph Haydn, Ludwig van Beethoven. ----------------------------------------------------------------------------------------------------- Alexandre Dumas (24 July 1802 - 5 Dec 1870), sünnikoht - Villers-Cotterêts, Prantsusmaa. Faktid: Tema on kõige loetum prantsuse kirjanik maailmas. Töötas juristina. Teosed: Kolm musketäri (1845), Kakskümmend aastat hiljem (1845), Krahv Monte-Cristo (1845), Vikont de Bragelonne, ehk, Kümme aastat hiljem (1848), Must tulp (1850)...
Mille poole püüdlevad tänapäeva noored? Mille poole püüdlevad tänapäeva noored? Tänapäeva noored tahavad saada kuulsaks, teha karjääri, saada rikkaks. Kui vanasti inimesed mõtlesid rohkem pere peale, et nii kui täisealiseks olen saanud, loon pere, siis tänapäeva noored nii ei mõtle.Nad mõtlevad et pere loomiseks on aega. Ennem tuleb saada rikkaks, saada hea töökoht, et kuidagi peret üleval pidada.Paljud ei tahagi pere luua.Kujutavad omale ette kuidas nad aastate pärast uudistes ja ajakirjades ning ajalehtedes on kas kuulsa juristi, firmajuhi või näitlejana. Ükskõik kellena, peaasi et kuulus.Paljud tahavad seda, kuid ei tee sellejaoks midagi. Noored arvavad et ehk kunagi tuleb see kõik iseenesest.Samas paljud õpivad noorest peast palju, üritavad teha kõik, et täiskasvanuna saada seda, mida tahavad.Kui Sa arvad, et pead iga hinna eest olema edukas, võib see kaasa tuua närvilisuse, endas pettumuse või stressi. Kui Sa ei sa...
Katku Villu on väikese ja kehva talu perepoeg. Ta oli aasta aega vangis, sest ta võitle usu pärast kümmekonnaga. Lõpuks saab ta vangist koju. Ta tahtis minna järve ujuma, et linnatolm endale maha pesta. Teel järve juurde leidis ta palju jälgi. Villule oli jälgede uurimine nagu hobi, ta oskas jälgedest väga palu välja lugeda. Aga ta leidis mõned jäljed, millest ta üldse aru ei saanud. Ta mõtles, et ühed võivad olla Kõrboja Mousi jäljed, sest mitte ühelgi teisel koeral pole nii suured jäljed. Teistest jälgedest ta aru ei saanud. Villu mõtles, et äkki võivad need olla Kõrboja Anna jäljed, aga ta polnud kindel, sest kunagi teadis ta ainult Anna palja jala jälgi. Hiljem saab ta teada, et need ongi Anna jäljed ning kuuldavasti pidavat ta Kõrbojale jääma. Neli-pühade ajal olid teised järve (kaasaarvatud Kõrboja Anna). Villu aga järvele ei läinud, vaid tegi Kivimäel tööd: lõhkus, sättis ja tassis kive. Anna oli vahepeal tagasi linna läinud ja K...
''Medaljon'' Ene Sepp Raamat algab kahe väga sügava mõttelise lausega. '' Kui sul midagi ei ole,siis pole sul ka sõpru. Kui sul ei ole sõpru,siis ei ole sul midagi.'' Raamat ise aga räägib noorte omavahelistest suhetest ja probleemidest. Peategelesteks on Heidi ja Tanel,kelle teed ristuvad kummalisel kombel. Heidi on igati korralik ja sõnakuulelik noor 15-aastane tütarlaps,kes saab ühel ilusal koolipäeval oma poisi käest maha jätmise sõnumi. Diana, Heidi parim sõbranna üritab Heidile igal võimalikul moel toeks olla. Kuid sellest polnud abi. Heidi elu muutus põrguks; tal tekkisid tülid emaga,hinded halvenesid ning ta hakkas jooma ja pidudel käima. Kuni hetkeni,mil Heidi oleks peaaegu purjuspäi jõkke kukkunud,ei saanud ta ise arugi,et midagi on valesti. Kukkumise hetkel juhtus aga üks võõras poiss teda kinni püüdma. Nii tutvuski Heidi Taneliga. Nad said...
Aforismid . *Kõigis asjades ,mis ma kaotanud olen ,igatsen ma oma mõistust kõige rohkem. *Joonista omale mets ja eksi sinna ära! *Mina ei näe unenägusid.Ma magan silmad kinni. *Ma tahtsin saata sulle midagi armsat ja ülinunnut ,aga postiljon käskis mul postkastist välja ronida! *One ticket out of my life!Wanna buy it? *Boys are like trees ,they take 50 years to grow up. *Life is a bitch.So screw it! *Kui mängid minuga ,mängid sa tulega. *You should take your memories and leave ,I don't need them. *I'm that kind of woman that when my feet hits the floor each morning ,the Devil says:"Oh crap, she's up!" *Sa põletad mu monitori ära.Oled sa alati nii kuum? *Kas ma mainisin ,et kui sa mind puudutad ,saad otsekohe jalaga munadesse. *Lapsed tagaistmel põhjustavad õnnetusi.Õnnetused tagaistmel põhjustavad lapsi. *Yes , I am a fucking disney princess, thanks for asking. *Kui hülg...
Perioodi tähtsaimad esindajad olid Hando Runnel (1938), Paul-Eerik Rummo (1942) ja Jaan Kaplinski (1941). Essee lühem isikupärane vaimukalt sõnastatud kirjanduslik või teaduslik kirjutis. Vabas riigis sündinud sõna Aastatel 1987-1990 tekkisid uued noorte kirjandus- ja kultuurirühmitused: Noorte Autorite Koondis, Tallinna Noored Tegijad, Eesti Kostabi Selts, Erakkond, Õige Valem, 14 NÜ. Alates aastast 1991 arenes iseseisva Eesti kirjandus. Kodueesti ja väliseesti kirjandused taasühinesid. Perioodi tähtsaimad esindajad olid Andrus Kivirähk (1970) ja Contra (1974). Otsene suhtlus omavaheline vestlus Vahendatud suhtlemine toimub tavaliselt filmi vaadates, teatris käies ja kirja lugedes. Ametlik suhtlemine range kirjakeelega. Mitteametlik suhtlemine vaba, võib kasutada slängi.
Millesse ma usun? Usk on väga lai mõiste.Mina arvan, et kõik peaksid uskuma millesegi.Kes usuvad jumalasse, armastusse, mõned usuvad ebausku.Usk paneb inimesed tegutsema.Inimesed peaksid rohkem uskuma endasse.Mina usun endasse.Ma usun, et kui kaotada endasse usk, on see kui allaandmine näiteks oma tuleviku suhtes,kui sa ei usu, et sa suudad teha mida tahad, siis oled sa kui allaandnud.Mina usun sellesse, et ma suudan teha mida tahan. Ma usun et ma suudan headele hinnetele õppida kui ma tahan ja rohkem püüaksin, usun et minust saaks hea mootorrattur,kui ma palju harjutaksin. Usk paneb mind selle poole aina rohkem ja rohkem püüdlema.Kui ma lõpetaksin sellesse uskumise, ei sõidaks ma enam, ja minust ei saaks head sõitjat ja ma ei tegeleks sellega,mis mulle meeldib. Jumalasse ma ei usu, väiksena ma ikka mõtlesin vahest, kas jumal on olemas või ei? Nagu paljud räägivad. Siiski ei suutnud mind keegi sellesse uskum...
Mina ise Mina olen 16. aastane Pärnu poiss Mikk.Olen üsna sõbralik, vähemalt nii mulle endale tundub. Elan koos ema,õe ja vanaemaga.Õde on minust 2 aastat vanem.Vahel kakleme, nagu õed-vennad ikka,kui üldiselt saame hästi läbi. Viimaselajal ei näegi perekonda nii palju kui varem, sest olen koolis enamus ajast, seetõttu on suhted perekonnaga ka paranenud.Sõpru on mul palju koolis ja väljaspool kooli , kellega mulle meeldib palju aega veeta. Enamus ajast olengi koos sõpradega.Koos mängime näiteks piljardit või käime mootorratastega sõitmas, mis meile väga meeldib.Mootorratastega olen tegelenud väikesest peale.Püüan sõita nii palju kui võimalik nii suvel kui ka talvel, et oma oskuseid parandada ja heaks sõitjaks saada.Mitte et ma praegu ei oleks, kuid veelgi paremaks.Mulle lihtsalt meeldib suvel nendega sõita mudastel radadel ja neid ise parandada, kui midagi peaks juhtuma.Talvel ootan jääradu,et sealgi saaksi...
Minu kool Ma käin Viira koolis.See on väike kool, mis asub Tori Jõesuus.See on 9 klassiline kool, kus on üldiselt vähe õpilasi. Ma valisin selle kooli endale, sest Viira kooli õppekava sobis mulle just kõige paremini. Seal on ka toredad kaasõpilased,õpetajad ja koolitöötajad, kes teevad koolielu huvitavaks. Õpetajatele on tähtis õpilaste areng ja nad teevad väga hästi oma tööd.Õnneks on ka mul enamus õpetajatega head suhted, väga suurt vihavaenu vist ei ole, vähemalt ma loodan et ei ole.Tunnid on huvitavad ja sisurikkad. Kaasõpilased on toredad ja nendega on hea tundidest üle jäävat vabaaega sisustada.Tänu neile lähevad koolipäevad ruttu.Koolipäevad on pikad,hommikul 7.15 on äratus ja tunnid algavad 8.00. Poole kolmeni kestavad ja seejärel on vaba aeg. Vaba aega sisustame väljas käies, saalis palli mängides või filme vaadates . 18.00 on õhtusöök millejärel on jälle vaba aeg ja viimane aeg õppimiseks, nin...
saj. Ärkamisaja kirjanikud - Friedrich Reinhold Kreutzwald, Friedrich Kuhlbars, Mihkel Veske, Lydia Koidula, Juhan Kunder jt. Romantika tunded ja armastus. Rahvuslikkus vabadus ja isamaa. LYDIA KOIDULA - (24. detsember 1843 1886) e Koidulaulik Ärkamisaja I nais tegelane, tegeles kultuuri ja kirjandusega, oli haritud. Elas Pärnus, hiljem kolis mehega Venemaale Kroonlinna. Maetud Tallinna metsakalmistule. Looming oli isamaa, sest elas väljaspool oma kodumaad, kirjandus vool romantism. Aitas isal välja anda ajalehte, laulupeo üks organiseerijatest. Eesti rahvusliku teatri rajaja, tegi Vanemuises näidendid 1870 I näidend Vanemuises ,,Saaremaa onupoeg" (algupärane eesti keelele omane), 1872 komöödia ,,Säärane mulk" - rääkis tolle aja probleemidest: haridus, armastus, sõjaväest kõrvale hoidmine, mulgid, kokku 4 näidentit. Jutustused ja luuletused Eesti elust: luule - ,,Eesti Muld ja Eesti Süda", ,,Emasüda"
Õpetaja ja õppimine Kadrina kooli õpetajad, kõige parimad õpetajad. Iga asja nii selgeks teevad, kuigi omal pead otsas keevad. Tunnid on kõik nii head, aga meeles pea, et liiga palju ei tohi lobiseda, muidu saab kohe õpetajalt klobida. Õpetaja tunni korda peab, poisid ette ritta istuma seab, seal nad korralikud triks ja traks, tüdrukud itsitavad pliks ja plaks. Martin Pajussaar 7.a
Tim Burton : Lavastajana "Doctor of Doom" (1979) "Vincent" (1982) "Luau" (1982) "Frankenweenie" (lühimängufilm; 1984) "Pee-wee's Big Adventure" (1985) "Beetlejuice" (1988) "Batman" (The Batman; 1989) "Edward Käärkäsi" (Edward Scissorhands; 1990) "Batmani tagasitulek" (Batman Returns; 1992) "Ed Wood" (1994) "Marss ründab!" (Mars Attacks!; 1996) "Legend peata ratsanikust" (Sleepy Hollow; 1999) "Ahvide planeet" (Planet of the Apes; 2001) "Suur kala" (Big Fish; 2003) "Charlie ja sokolaadivabrik" (Charlie and the Chocolate Factory; 2005) "Laibast pruut" (Corpse Bride; 2005) "Sweeney Todd: Fleet Streeti deemonlik habemeajaja" (Sweeney Todd: The Damon Barber of Fleet Street; 2007) "Alice imedemaal" (Alice in Wonderland; 2008) "Frankenweenie" (uus versioon; 2009) Animaatorina "Vips ja Sulli" (The Fox and the Hound; tunnustamata; 1981) "Tron" (tunnustamata; 1982) "Mõõk kivis" (The Black Cauldron; tunnustamata; 1985) Produtsendina "Jõulueelne õ...
Kirjandusteose analüüs Pisuhänd Eduard Vilde Tallinn 1982 1. Teose sisu lühikokkuvõte Mees nimega Sander oli abielus Matildega. Ta ei osanud kirjutada raamatuid, aga andis lubadusi Matildele. Ühel päeval ei suutnud enam Matilde oodata ja käsiks tal kolme kuu jooksul see raamat valmis teha. Sander kohtus oma sõbra Piibelehega. Piibelehel oli raamat ,, Pisuhänd'' mille nad koos ümber kirjutasid. Raamat ilmus Sandri nimeall. Piibeleht tahtis raamtu eest Sanrilt teenet. Talle meeldis Sanri naise õde Laura. Ta tahtis, siis meeldida Sandri äiale. Tahtis teha teda vaeseks. Sandril hing juba valutas ning rääkis kõik äiale ära. Vestman(äi) oli natuke pettunud, kuid leppis Piibelehega. 2. T...
Jaan Oks Ettekanne Rene Ämarik Jaan Oks Sündis Saaremaal Pärsama vallas Ratla külas koolmeistri pojana. 18981902 õppis Kaarma Õpetajate Seminaris. 190304 töötas Hiiumaal Pühalepa vallas asekooliõpetajana; 1905a. sai õpetajaks Läänemaal Massu vallakoolis. 1907a. oli Oks Samaara kubermangu Bõkovka eesti asunduses kösterkoolmeistri ametis. 1914a. mobiliseeriti sõjaväkke. Keerulise elusaatusega kirjamees suri 25. veebruaril 1918. a. ning on maetud Tallinna Rahumäe kalmistule. Jaan Oksa koolielu.. Sündis õpetaja pojana Õppis Kaarma Õpetajate Seminaris, täiendas end Haapsalus ped. Kursustel Töötas Hiiumaal Pühalepa vallas asekooliõpetajana Okt 1905 asus õpetajas Massu vallakoolis Al. 1908 a töötas Samaara kubermangus Bõkovka eesti asunduses kösterkoolmeistrina Massu vallakool Okt 1905 asus Massu vallakooli õpetajaks Temast sai kohaliku seltsitegevuse algataja...
Lektüürileht Kolme Katku vahel Jaan Kross Tegelased: Balthasar Russow, Härra Frolink, Annika, Härra Tegelmeister, Matthias Friesner, Antoniuse-Härra, Märten, Johann Topoff, koadjuutor, Pürjemeister Packebusch, Monnikhusen, Siimon, Katharina, Härra Horn, onu Jakob, Epp, Paavel, Hasse, Kati-tädi, Jürgen, Kaspar Buschmann, härra Sum, Härra Geldern, doktor Luthberg, Peep, Truuta, Kimmelpenning, Mündrik Mats, Oldekop, Härra Balder., Härra Beeholt jne. 1.Ülesanded. Millest võiks raamat rääkida? Millest tegelikult rääkis? Rääkis Balthasar Russowi ehk Pallu elust. Mingisugustest kolmest katkuepideemiatest, Balthasar oli voorimehe poeg ja õppis kohalikus koolis, kus Härra Frolink , kes Pallu õe Annikaga abiellus teda ...
Kui mina hakkan laulma , siis külad jäävad kuulama, mõisad mõtteid märkama saksad parves seisma, linnad eemalt luurama. Linda oli oma laulusuuga kangeid poegi kasvatanud, samasuguseid nagu isa. Linda oli nad inimeseks imetanud ja kangelaseks karastanud . Kui pojad suureks kasvasid läksid nad õnne otsima, pesa- aset püüdma , sest Linda ja Kalevi põllumaake enam neid ära toita suutnud. Kalevite taat ütles ,et kunagi peab Viimase poja nimeks saab Sohni ,sest muud ei osatud nimeks panna. Ühel vaiksel õhtul ütles Kalev lindale ,et Linda on talle kangeid poegi kasvatanud, neid armupiimal paisutanud ja käisvarrel kiigutanud. Varsti saab ta veel ühe poja sünnitama , ning sellele pojale jääb meie riik, sest kui kõik kolm siia jääksid siis sööksid üksteist ära. Kalevi taat käsib neil liisku heita , kes saab rahva kaitsjaks, kuningriigi valitsejaks. Kuid pikka aega ei mõõdunud , kui Kalevite taat haigevoodisse langes. Ruttu ...
Sünd. Ellen Niit on Eesti kirjanik ja tõlkija, kes on sündinud 13.07.1928. Tallinnas. Õppimine ja töö. Ellen Niit on õppinud Tallinna 4. keskkoolis (1943-1947). Seejärel läks ta õppima Tartu Ülikooli eesti keelt ja kirjandust (1947-1952). Tartu Ülikoolis õppis ta ka Eesti lastekirjandust (1952-1956). Ellen Niit töötas Tallinna Kirjanike Liidu luulekontsultandina (1956-1961) ning seejärel läks ta tööle ETV mittekoosseisulise toimetajana (1961-1963). Alates aastast 1963 on Ellen Niit vabakutseline kirjanik. Looming. Ellen Niit on pealmiselt kirjutanud luuletusi lastele. Tema 70.sünnipäevaks tuli välja luulekogu ,,Paekivi laul", aga enne seda tuli välja luulekogu ,,Maailma pidevus", mis sisaldab luuletusi aastast 1946-1976. Ellen Niidu laste luuletest väärib esile tõstmist ,,Krõlliraamat", mis ilmus aastal 1979 ning selle raamatu kunstnik oli Edgar Valter. Esimene Ellen Niidu väikelaste proosaraamat tuli välja 1963 aastal, mis ka...
Kuulsuse Narrid retsensioon . Lugu räägib kahest mehest kes on sünnist saati ühe inimese silmis kuulus olnud .Need inimesed on nemad ise .Salomon Vesipruul ja Jaan Tatikas .Salomon on enda arvatates suur poeet .Tatikas on aga endaarvates suur leiutaja ja looduseuurija .Teised inimesesd muidugi seda ei arva . Tegelased on ise väga enesekindlad .Nad arvavad ,et see mida nad teevad on kõige õigem .Salomon oli tõsine ja kirjutas luuletusi .Tatikas oli aga väga kavala olemisega . Jaan ja Salomon kohtusid purjuspäi .Hommikul üles ärgates jäid nad vestlema ,kuid see vestlus pöördus tüliks .Sellest ajast hakkasid nad korralikke käkke keerama .Päris hulluks läks asi ,siis kui Tatika koer oli ära tapetud . Osatäitjatest meeldisid mulle mõlemad .Kirjukov kui ka Kibuspuu .Mõlemad oskasid hästi tatika ja Vesipruuli osa täita . Selles lavastuses naerdakse välja neid inimesi kes arvavad olevat väga osavad ja vaimukad ,Selles asajas milles nad ei o...
"Kuulsuse narrid" "Kuulsuse narrid" on osa raamatust "Tallinna narrid ja narrikesed". Seal on peategelasteks Salomon Vesipruul ja Jaan Tatikas. Salomon Vesipruul on "tuntud kirjanik ja luuletaja", kuigi keegi pole tema töödest kunagi kuulnud. Tal on vaid üks jutt ja üks luuletus. Telelavastuse alguses otsib ta endale suvekorterit. Ta leiab paraja korteri Tallinna äärelinnas, kus on ka üür odavam, ja kolib sinna sisse oma papagoi Sifferiga. Õnnetuseks satub Salomoni naabriks Jaan Tatikas. Tatikas on "kuulus leiutaja ja loodusuurija." Ka tema töödest pole keegi kunagi kuulnud. Ta elas vanasti mitmekorruselises majas, aga kolis siis väikemajja, kuna kukkus 3. korruse aknast sõstrakorvi. Korvi sisu muutus sõstramoosiks ja inimesed hakkasid Tatikat kutsuma sissetehtud Tatikaks. Sellepeale otsustasid Tatika vanemad sealt piirkonnast ära kolida. Järgmisel päeval, kui Vesipruul on enn...
Klassikirjand Tõeline sõber see on varandus Minu parim sõbranna on Inna, kes elab Tallinnas. Viie aasta eest ei teadnud ma temast veel midagi. Kõik see aga muutus siis, kui me Internetis ühes jututoas suhtlema hakkasime. Kohe alguses sain aru, et temaga on hea suhelda ning et meie jututeemad klapivad omavahel. Ta on ainulaadne isik ning tema isiksus ja karakter on fantastilised. Alguses arvasin, et virtuaalmaailma ei ole võimalik endale parimat sõpra leida, kuid see arvamus on aja jooksul muutunud, sest paari aasta jooksul olen endale Internetist palju sõpru leidnud, kellega suhtlen ka päriselus. Esimest korda nägime teineteist siis, kui ta minu juurde tuli. Me olime algul häbelikud ning ei julgenud midagi teha ega öelda. Aja jooksul võtsime julguse kokku ning peale seda vestlesime terve öö. Peale lobisemise naersime, mängisime kaarte ja erinevaid lauamänge. Väga meeld...
Oma vitsad peksavad Ma usun, et iga inimene teeb vahel asju, mida ta pärast kahetseb. Alati on ju lihtne öelda, et aja tagasi keeramisekorral muudaks kõikke halba, Kahjuks ehitavad inimesed sildade asemel seinu. Kindlasti pole ma terve elu õigesti käitunud ja on palju situatsioone, mis oleks võinud ära jääda. Sageli võivad tekkida küsimused, kas me tõesti pidevalt enesega tegeledes ja ennast muutes, ei teagi, kes me oleme ja mida vajame? Või kas me määrame ise oma õnne? Mõtlema hakates on ju elu liiga lühike ja tuleb teha seda, mis õnnelikuks teeb. Tihti ma mõtlen õhtuti, et ei viitsi eelolevaks tööks õppida, et saab, mis saab. Aga kui see halb hinne ikka järgmisel päeval käes on, siis enesetunne pole just kõige parem. Näiteks käisin ma umbes 4 aasta võrkpallitrennis, mulle meeldis see spordiala väga. Järsku paari aasta eest ma lihtsalt otsustasin pooleli jätta. Nüüdseks on see võistkond Eesti meistr...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
