Friedrich Robert Faehlmann (31. detsember 1798 Ao mõis 22. aprill 1850 Tartu) oli eesti kirjamees ja arst. Õppis 18101814 Rakvere kreiskoolis, 18141817 Tartu gümnaasiumis ja 18171827 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Kuulas ülikoolis ka filoloogia- ja filosoofialoenguid ning hakkas huvi tundma eesti keele vastu. Rajas Tartu ülikoolis teed kardioloogiale. Aastast 1824 töötas Faehlmann Tartus arstina, oli 18421850 ülikooli eesti keele lektor ning luges õppeülesandetäitjana 18431845 farmakoloogia- ja retseptuurikursust. Peamiselt Faehlmanni õhutusel asutati 1838 Õpetatud Eesti Selts, 18431850 oli ta selle esimees. Oma ettekannetes ja kirjutistes kaitses Faehlmann talurahvast. Ta oli Eesti mineviku romantiline austaja, mõistis hukka saksa vallutajate julmuse ning tõstis esile eesti rahva vaimumaailma ja keele rikkust. Faehlmann oli eesti eepose mõtte algatajaid. Visandas ta eesti kohamuistenditest lähtudes su...
Marie Under Marie Under sündis 27. märtsil 1883. a. Tallinnas Alimanni tänaval, praegusel Koidula tänaval. Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under (neiupõlvenimega Kerner). Nad olid hiidlased, aga enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie õppis nelja-aastaselt lugema ning hakkas 13-aastaselt luuletama. Ta veetis oma lapsepõlve vaeses ümbruskonnas, Hiiumaale sattus ta esmakordselt 9- aastaselt. Koolis käis ta 1893-1898 Cornelia Niclaseni nelja-, hiljem viieklassilises saksa tütarlaste eraelementaarkoolis. Need aastad süvendasid saksa ja vene keele tundmist ning lähendasid saksa klassikalist kirjandust. Cornelia oli tunnustatud, kirjalike huvidega õpetaja, kes tundis ka eesti keelt. Ta innustas noori ennast vaimselt avardama, mis avaldus ka selles, et Marie Under peale keskkooliaastaid oma teadmisi pidevalt täiendas. Ta tegi läbi Fr. Fröbeli lasteaednike kursused, õppis klaverim...
Referaat Kalevipoeg Seitsmeteistkümnes lugu Kalevipoeg. Seitsmeteistkümnes lugu Seitsmeteistkümnes lugu räägib sõjaratsu sõidust, Assamalla lahingust, juhtumistest põrgukatla juures ja muruneidude tantsust. Sõjaratsu sõit Kalevite pojal oli ratsu, kelle seljas ta ratsutas sõjakära kustutama. Ta võttis kaasa 50 kannupoissi Virumaalt, 60 Kuressaarest, 70 Soomemaalt ja veel teisi saarelasi. Kalevite hobu oli kallis: hõbepäitsed paistsid peast, kuldkangid valjastest, taalervööd saba tagant ja kudruskeed olid ümber keha. Kes Kalevipoega ratsul sõtta sõitvat nägi, see lausus: ,,Seep see poissi paistab palju, seep see meesi maksab kallist! Hobu alla hõbedane, kuningas seljas kullasta!" Kalevipoeg kange mees sõitis hobuse sadulas sõjakära keskele ja lasi hobusel seal hüpata ja karata, ise mehi mõrvates. Kalevite sõjaratsu hukkus Assamalla lahingus ja seejärel Kalevipoega valdas paha tuju ning ta ohkas: ...
NIBELUNGIDE LAUL SISSEJUHATUS! ,,Nibelungide laul" on Saksamaa eepos, mis on pärineb XII ja XIII sajandi vahetusest. Tema autor ja päritolu on tänapäevani teadmata.Germaani kangelaslauludest on ta kõige kuulsam. Traagilise sisuga lugulaul on ühtlasi ka Euroopa kangelaseepostest kõige süngem, kuid samas üks mahukamaid teoseid oma zanris. Tema aluseks on germaani muistendid ja kangelaslaulud. AUTORIST! Lugulaulu autorit pole tänapäevani teada. Ka veel praegu tekib autorist rääkides erinevaid arvamusi. Vaidlusi on tekkinud nii tema sotsiaalse seisundi kui ka hariduse suhtes. Ühed väidavad, et eepose autor kuulus rüütliseisusesse, kuna ta oli õukondliku elulaadiga hästi tuttav, kuid teised on aga arvamusel, et ta oli tavalisest inimesest haritum ning õukondliku- rüütellikus miljöös ta ennast koduselt ei tundnud. Kuid kõik need jäävad meile aga teadmatuks. Tänapäeval teataks vaid seda, et ta oli haritud mees...
Eduard Viiralt Eduard Viiralt sündis 20. märtsil 1898a. Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. 1909 aastal siirdus Viiralti perekond Eestisse elama, kus team isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. I maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinasse ning kunstikalduvustega noormees asus õppima Tallinna Tööstuskunstikooli. Aastast 1916 pärinevad Viiralt esimesed puu-ja linoollõiked(graafikatehnika) ning 1917. aastast esimesed ofordi-ja estambikatsetused(sügavtrükitehnika). Pärast Tööstuskunstikooli lõpetamist jätkas ta 1919. aasta oktoobris õpinguid Tartus Pallases Anton Starkopfi skulptuuriateljees. Selle järel 1922-1923 jätkas Viiralt õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri juhatusel. Lõpetanud Dresdeni Akadeemia asus Eduard Viiralt tagasi elama Tartusse. Viiraldi varasemates töödes oli näha hilis-saksa mõju, aga sürrealism ja teised Pariisi mõjud olid val...
Kreutzwald alustas oma ajakirjanduslikku tegevust Tartu nädala lehes "Das Inland" avaldades sõnumeid kohaliku elu sündmustest ja kirjutisi eesti rahvakombestiku ning uskumuste kohta. Juba siis oli tema loomingus kuulda kriitikat valitsevate olude kohta, mis äratas ümbruskonna aadlis meelepaha. 1846. aastal hakati Tartus välja andma "Maarahva Kasulist Kalendrit", mille lisa toimetas Kreutzwald 1874. aastani. Kalendris ilmus peale õpetlike kirjutiste ka värsse ja jutuloomingut. õpetlike ja rahvavalgustuslike töödega püüdis ta avardada lugejate silmaringi, levitada teadmisi ning arendada iseseisvat mõtlemist, võideldes irooniaga tagurluse ja vaimupimeduse vastu. Nii avaldaski ta teosed "Mailm ja mõnda, mis seal sees leida on", "Ma ja Merrepiltid", "Lühhikenne õpetus terwisse hoidmissest" ja "Kodutohter". Eriti suurt viha kandis Kreutzwald kõigi volditud mustkuubede vastu, isegi surivoodil sallimata ühegi tolle klanni esindaja...
"Kalevipoja" tähtsus tänapäeva inimesele "Kalevipoeg" rajas aluse eesti rahvuslikule kirjandusele ja kuulub samal ajal ka maailmakirjandusse. See on innustanud mitmeid eesti kirjanikke ja kultuuritegelasi ning sisaldab hulgaliselt muistened Kalevipoja-nimelisest vägimehest. Teose ilmumisajal oli "Kalevipoeg" igati tunnustatud, kuna mõjutas suurelt eesti kirjakeele arengut ja pani aluse rahvuslikule kirjandusele. Tänu "Kalevipojale" kogus tuntust kirjanik F.R.Kreutzwald, kuigi selle tegelikuks algatajaks oli Faehlmann. Tänapäeva inimesed kahjuks tolle suurepärase raamatu olulisust ei mõista, sest praeguseks ajaks on eesti keel juba välja kujunenud ja me ei kipu üldsegi mõtlema selle peale, kui tähtis see tegelikult on. Mina isiklikult arvan, et kui poleks olnud "Kalevipoega" ja Kreutzwaldi, siis oleks isegi võimalik, et seda teost poleks kunagi avaldatud ja eesti kirjakeell oleks vähem arenenud. Eepos "Kalevipoeg" on ka üh...
E. Vilde ,,Mäeküla piimamees" Teos saab alguse, kui hädise mõisa omanik Ulrich von Kremer jõuab arusaamale, et tal oleks aeg lõpetada vallalise elu. Seni pole tal õnnestunud leida endale partnerit, kellega elupäevad veeta. Kuigi mõisa ehitus pole juba aastaid edenenud, on mõisa sissetulek piisavalt suur, et jääda naistele silma. Ühel päeval kohtab Kremer temale töötava talumehe Tõnu Prillupi juures noort naist. See on Tõnu abikaasa Mari, kes abiellus temaga pärast Tõnu endise naise Mari õe surma, et hoolitseda õe laste eest. Kremerile hakkab Mari meeldima. Kuigi ta peab esialgu teise mehe naise himustamist valeks, otsustab ta siiski püüda Marit ära võtta. Ta teeb Tõnule pakkumise - naise eest saab Tõnu Jaanile kuuluva piimatalu, mis on märgatavalt kobedam Prillupi enda talust ning mille teenimisvõimalused on märksa suuremad. Tõnu hakkab Marit nõusse meelitama, mis on aga väga vaevarikas. Pärast pikka t...
JohannesAavik eluja tegevus Eesti keeleuuendusliikumise juhi ja õigekeelsuse arendaja, väljapaistva keeleteadlaste Johannes Aaviku elulugu on lahutamatult seotud Saaremaaga, kust pärinevad ta esiisad ja esiemad, kus elasid ja töötasid ta vanemad ja kus on möödunud tema oma lapse ja koolipõlv ning rida viljakaid tööaastaid. Pöide sünnimeetrikast (kanne 42) võime lugeda, et 26. nov. (8. dets. ukj.) 1880 sündis Kõigustes Mihkel ja Ann Aavikul poeglaps, kellele 1. dets. kirikumõisas korraldatud risteil pandi eesnimeks J o h a n n e s. Lapsepõlves kiindub Aavik nii oma sünnipaika Randveresse kui ka Saaremaa loodusse, selle kadakaväljadesse ja nõmmemaadesse. Õppides Neini instituudis, tekib tal "kange nõu" sõita suvevaheajal Kõigustesse, "et vaadata oma sün...
1.Kirjeldage selle alguse järgi Hamsuni stiili. Tundub ihtne olevat, ei ole sisse võetud keerulisi sõnu. Räägib talupoja elust nõnda, et talupojad isegi saaksid sellest aru. Aeglase tempo ning rohkete kirjeldustega. 2.Mõtted alguse järgi. Tundus huvitav tulevat. Arvatavasti hakkab Iisak kuhugi endale kodu rajama ja talle tulevad kindlasti raskused tee peale ette, seda tsivilisatsiooni näol, sest seda Hamsun kritiseeris. Ka armastusega tuleb loodetavasti tegemist, sest Iisak tundub olevat hea ja tragi mees. 3.Iseloomusta kolme erineva pere peresiseseid suhteid armastuse väljendamine. Iisaku pere : nemad tundeid eriti ei väljendanud. Armastuse avaldamist ei tulnud kunagi ette ja lastele üritati anda niipalju kui võimalik. Elesuse puhul Iisak mõistis, et vale on talle on talle niipalju raha anda, kui Siivert samas jäi ilma. Kuid, et Ingerile head meelt teha andis ta järele. Ingeri ja Iisaku vahel oli suur armastus, kuid nad ei öelnud t...
Rohelise mõtteviisi poolt ja vastu Planeet Maa on meile kõigile ühiseks elupaigaks ning sellega tuleb targalt ümber käija. Selleks, et järgnevatele põlvkondadele ka midagi rohelisest loodusest järgi jääks, peab olema väga mõistlik ja tuleb arvestada tarbimisega. Kuna paljud inimesed ei hooli üldsegi loodusest ja arvavad, et pärast neid tulgu kasvõi üleujutus, siis nemad ei pea tähtsaks koristada oma lohakuse eest, mis häirib aga loodusliku tasakaalu. Seetõttu tuleks mõõdukalt tarbida taastumatuid loodusvarasid ja hoida loodust reostuse eest, näiteks väga tõhusaks on kasutada taastuvaid loodusvarasid energiasaamiseks ning asjade taaskasutamine, aga neilgi on mõned negatiivsed jooned. Viimastel aastatel on hakanud ,,rohelised" rohkem tegutsema ning nad on saavutanud inimeste seas populaarsuse. Nende liikumine ja nõuded võivad mõnel juhul pidurdada majanduse arengut, aga samas aitavad nad looduse puhtana ja ko...
Lolli inimest aga ei liiguta teda ümbritsev ning tema mõttemaailm ei jõua kümnest meetrist end ümbritsevast kaugemale. Isiksuse kujunemisele on tähtis saada esmane inspiratsioonisüst, mis iseeneslikult edasi areneb ja inimest harib. On vaja käivitada see protsess, mis edasi kulgeks. J. W. von Goethe on oma värsstragöödias "Faust" väga hästi välja toonud näite, kuidas inimene oma elu jooksul areneb, õpib oma vigadest ning lõpuks vastavalt ka muutub. Kogu loetud kirjandus tuleb põhjalikult läbi mõelda ja vajalik omaks võtta. Kunst muudab inimese ellusuhtumist. Loetud teosed toovad näiteid ja õpetavad mõistma erinevaid inimesi ning situatsioone. Tegemist ei pea olema alati 500-leheküljeliste raamatutega, mis räägivad elu kõikidest nüanssidest ja väärtustest, piisab ka lühikestest artiklitest või jutukestest. M. Heinsaar on sulest välja kirjutanud artikli "Mis on elu mõte?", mis õpetab inimestele varuma rohkem aega ümbritseva nautimiseks
Sinuga ja Sinuta Juhan Liiv on üks Eesti luuleklassika suurnimesid. Liiv oli üks esimesi luuletajaid, kes nähtut äärmiselt detailselt ning reaalselt kirjeldas. Luuletustes puudus liialdatud pateetika, ilutsemine ja paisutatud tunded. Eriti hingelähedased olid luuletajale loodus-, isamaa- ja mõtteluule. Liiv armastas loodust. Tema loodusluule on ühteaegu nukker ja luuleline, mis suudab anda edasi reaalsuslähedast pilti Eestimaa looduse mitmekesisusest ja kaunidusest. Enim armastas luuletaja kirja panna omapäraseid jooni aastaaegade kohta. Kevadest on Liiv kirjutanud heldimusega, kirjeldades tärkava aastaaja loodust ning selle ilu. Tema üheks silmapaistvamaks luuletuseks on "Mai hommik". Õrn maikuu hommik imeilul koitis. Kõik linnud hõiskasivad üheskoos ja kastekullal hiilgas iga roos, ...
GUSTAV SUITS Tuntuimad teosed: luulekogu ,,Elu tuli" luulekogu ,,Tuulemaa" luulekogu ,,Kõik on kokku unenägu" luulekogu ,,Tuli ja tuul" Erilised teened: ,,Noor- Eesti" osalus ,,ELU TULI" Ilmus 1905. Aastal ja koondab Suitsu luulet alates aastast 1900. Nimiluuletus ,,Elu tuli" valmis viimaste hulgas ning on mõeldud mõtestavaks sissejuhatuseks esikraamatule ja Suitsu luulele tervikuna. Luuletuse keel on puhas ja jõuline, autori hoiak otsustuskindel. Tuli sümboliseerib elu, mille sisuks on vaimustusest tiivustatud töö, võitlus ja looming igatsetu saavutamiseks. Kontrastina on kaasas paratamatusetaju, teadmine, et võitluses ammendatakse jõuvarud, kuni kõik põleb mälestuste tuhaks. ,,Elu tuli" on loodud noore inimese vaatekohast. Suits näeb noortes eelkõige jõudu ja valmisolekut elu uuendamiseks. Las kasva...
Eduard Vilde 1865-1933 Sünniaeg: 4. Märts 1865 (Virumaa Simuna kihelkond) Elukohad: Pudivere mõis, Karjaküla mõis, Saksamaa, Berliin, Venemaa, Moskva, Sveits, Kopenhaagen, Tallinn (Kadriorg) Töökäik: ajaleht ,,Virulane" 1883 1885 ajaleht Tartu ,,Postimees" 1886 1890 ajaleht ,,Virmalised" 1891 1901 Tallinna ja Riia saksakeelsete ajalehtede toimetuses päevalehe ,,Teataja" toimetuses 19011905 ,,Uudised" 1905 ,,Kaak" 1905 1917 ,,Uus ilm" 1905 1917 Estonia dramaturg diplomaat Kopenhaagenis Hariduskäik: alguses koduõpe Tallinna saksa elementaar ja kreiskool Keelteoskus: saksa keel eesti keel vene keel soome keel Abikaasad: A.Kronhau Li...
Friedrich Karl Johann Kuhlbars 17.08.184128.01.1924 Sünd ja Õpingud · Tartumaa, Sangaste kihelkond, Uniküla. · Koolmeistri poeg. · Õppis Tartu II elementaarkoolis ja kreiskoolis. · Tartu Õpetajate Seminar(18591861) Töö · Koduõpetaja Lätimaal. · Viljandi elementaarkooli õpetaja. Hiljem koolijuhataja aastani 1895. · Tagandati venestusajal riigikeele oskamatuse pärast. · Hiljem vaba literaat, tegeles muinasaja, kohanimede uurimisega ja luuletuste kirjutamisega. · Pakus välja Viljandi teatri Ugala nime. Looming · Teele, teele kurekesed. · Waste laulo ja kannel.(1863) · Laulik koolis ja kodus.(1868) · Vanemuine.(1870) · Laste laulik.(1899) · Villi Andi Luuletused I/II(1923, 1924) · "Kui Kungla rahvas kuldsel aal..." Aitähh!
VALIKUST JA VASTUTUSEST Inimene valib alati ise oma tee. Ka vastutab ISE. Kuidas teha õige valik? Probleemide käsitlemine 3-el tasapinnal: Jersalaim, 30-ndate Moskva ja Meistri-Margarita armastuslugu. >>probleemid mis toimusid siis, on ka praegu(ja tulevikus) aktuaalsed. Bulgakov laseb kõigil tegelastel teha mingi valiku, mille eest nad isiklikult vastutavad, ning need valikud määravad ka nende saatuse. Meistri(romaani nimitegelane) valik 1)kirjutada niinagu teised, kohandada end üldtunnustatud normidega või mitte. Valib teadlikult raskema tee (looja vastutus oma talendi eest), kuid tal ei jätku jõudu, et teose eest lõpuni võidelda. 2) tunneb vastutust ka Margarita eest; pidas Margarita õnne tähtsamaks arvas, et Margarita ei vääri kannatusi Margarita romantiline tegelane. Ta elab rikka mehega, keda ta ei armasta, kuid ei taha ka tema elu rikkuda. Ku...
Aleksander Puskin Puskini loomingu kaudu avaneb aken tema maailma ja ajastusse. Ta oli vene romantiline luuletaja, ning samuti ka üks moodsa vene kirjanduse rajajaid. Puskini lapsepõlv oli üsna rõõmutu, ema ja isa ei hoolinud temast, ega pööranud talle piisavalt tähelepanu. Elus pidi ta pidevalt kolima ja muudatusi tegema, tänu võimudele. Tal oli elus mitmeid armusuhteid ning ka tema elutee sai otsa tänu tema naise pärast tekkinud duellil. Kuid ta on endast maha jätnud mitmeid tuntuid teoseid näiteks ,, Jevgeni On e g i n" , ,, Kaukasuse vang" , ,,Mustlased", ,, Vaskratsanik" ja ,, Boriss G o d u n o v " . Kohati on tema luuletused keerulised ja enne arusaamist tuleb neid mitu korda lugeda ja mõtiskleda. Samas, kui lugeda värssromaani ,, Jevgeni On e g i n " on kõik kohe arusaadav. See teos kirjeldab Jevgeni O n e gini elu ning tänu sellele saab pildi tolle aja aadliku elust. Selgesti on...
kohati poeetiliselt." Toonaseid kirjandusringkonnad olid sokeeritud, saades teada, et raamatule iseloomulik veenvus, küps stiil, eepiline haare ja detailne teematundmine oli tulnud 25.aastase kirjaniku sulest. ,,Tuli ja raud" võitis konkursi ning tegi noorukist korrapealt maineka kirjaniku. 3 Okupeeritud Eesti. 1940.aastal okupeeris Nõukogude Liit Eesti. Kirjandus allutati tsensuurile. Pea kõik vabariigiaegsed üliõpilasorganisatsioonid likvideeriti. Ristikivi pidi isegi ühe oma kuulsaima teose ,,Ühe mehe koda" muutma ümber ,,Võõras majas", et raamat vastaks eeskirjadele. Algas marksismi-leninismi juurutamine. Ristikivist prooviti teha nõukogude kirjanikku, kuid ta ei olnud nõus loobuma oma maailmavaadetest nii lihtsalt. 1941.aastal andsid
Raiskamine võtab tulevikult võimalused Vaatame ringi, näeme: metsa küllalt, põldu piisavalt. Miks siis muretseda? Jätkub ju meile ja teistelegi. Ressursse maha müües saame kasumit. Ideaalne on ju müüa lõputult kestvat varandust. Kuid kui lõputu loodus ikkagi on? Kas jätkub seda rikkust tulevatele põlvedele, kas meilegi? Muidugi on ju tore arvata, et elu on muretu. Miks peakski me muretsema. Kui me ise saame elada sellises külluses, siis miks peaks seda mitte meie järeltulijadki tegema? Kui ka mingid ressursid otsa lõppevad, siis küllap saab neidki kuidagi asendada ning küllap keegi mõtleb ka mõne allternatiivi välja, vabastades sellega meid sõltuvusest loodusest. Lõppude- lõpuks on kõik siin ilmas asendatav. Aga siiski ei ole asjad niivõrd lihtsad. Kui mõni geniaalne teadur avastab viisi, kuidas efektiivselt fossiilsete kütuste ikkest vabaneda, siis üldiselt ühel või teisel viisil temast...
1. Valgustus 18.saj- oli vaimne liikumine, mis toetas haridust, demokraatiat, võrdseid võimalusi ja olid vastu iganenud kirikule, pärilikule kuningavõimule, vananenud poliitikale. Mõistuse abil rajatakse tee õnnele ja õiglasele ühiskonnale. Võõrtusatati tööd, toimetulekut, looduse valitsemist. Levis kogu Euroopas. Prantsusmaal tõusis esikohale proosa, tekkis filosoofiline romaan, püüti välja mõelda täiuslikke riigikorraldust ja ühiskonda. Kirjandus oli filosoofiline. Inglismaal oli juhtiv zanr romaan, kuid tekkis ka robinsonaad, mis kujutab inimest, kes peab toime tulema vabas looduses, ühiskonna abita, tavaliselt üksikul tühjal saarel. Saksamaal olulisemad draama ja tragöödia, tähtsaks muutus rahvaluule kogumine. ,,Torm ja tung" õhutab inimesi olema ühiskondlikult aktiivne, kritiseeris ebavõrdsust, ühiskonda. 2. Voltaire (Prantsuse) oli filosoof, ajaloolane, poliitika tegelane, kõnemees, kirjutas ka
Eestlane 20. sajandi tuultes Mats Traadi järgi Mats Traat käsitleb oma raamatus "Tants aurukatla umber" 20. sajandi viit kõige murrangulisemat ajajärku Eesti maaelus: I Maailmasõda, majanduskriis, Saksa okupatsioon, küüditamine ja kollektiviseerimine. Kõikidel sel ajal toimunud sündmustel on eestlastele olnud suur mõju. Milline oli eestlane 20. sajandi tuultes? Kas ta oli töökas või laisk, enesekindel või hirmunud, ahne ja uhke või lahke, õnnelik või õnnetu? Kuna teoses valitseb valdavalt argine õhkkond, võib väita, et eestlane oli töökas. Sel ajal valitses sama põhimõte, mis präägugi: kes ei tööta, see ei söö. Süüa tahtis aga igaüks ning tööd pidi tegema. I tantsus muutis töö tegemise eriti meeldivaks see, et töö, mida talus tegema pidi, tehti ise endale, kuna maa oli mõisnikult vabaks ostetud. See tekitas peremeestes erilise armastuse oma maa ja saagi vastu. Suhtumine töötegemisse muutus ka perepojal Jüril, kui ta oli ...
Wikmani poisid Vare: Väga korralik ja erandlike tehiliste huvidega kenasti kasvatatud poiss, raamatupidaja poeg, kitsa ja kahvatu näoga prillikandja. Sirkel: Sile poiss, diplomat ja poet, kes püüdis kammida juukseid seitlisse ja kelle karvad kippusid igasse suunda harali. Samuti oli ta väga tark ja oma klassi priimus. Penno: Hea korvpallur, julge lobamokk, kes ei löönud millegi ees risti ette. Ta oli miljonäri poeg ja ladna poiss. Jauram: Tõmmulokilise roosa putonäoga ja siniste hasardöörisilmadega jõmm. Pukspuu: Pikk, kaunikesti mõttetühja kuid elevusest õhetava näoga, väikese kolmnurkse vinnilise näoga loikam. Direktor: Näeb viisakas välja. Oma mustas sabakuues, triibulistes pükstes ja valges isatapjakraes näeb küllaltki sale välja aga samas on jämedakaelaline isand. Juuksed on tuhakarva aga väikesed vuntsid punakas pruunid. Lõuapärad suhteliselt jõulised, näokuju oleks nagu püstine ristkülik, silmad on hallid. Suu ütleb tema ko...
1.Realism(aeg, tunnused) Realism kirjandusvooluna paigutub ajapiiridesse 1830-1870. Realism tähendas tollajal vastuseisu eelkõige romantismile, ent peaaegu kogu sajandi vältel põimusid mõlemad kirjandusnähtused. Kui romantikute töödes leidus rohkesti realismi meenutavaid lehekülgi, siis realistidel, olgu tegu Stendhali, Balzaci või Dickensiga kohtab rohkesti romantiliselt liialdatud tegelasi. Realistide eesmärgiks oli kujutada kaasaegset elu nii, nagu see tegelikult oli, kõigi tema tumedate ja päevavalgust kartvate külgedega, ilma liialduste ja ilustusteta. Tõeotsingutel kohtas realist sageli niisugust, millest romantik oleks tagasi kohkunud näiteks äärmise sotsiaalse ebavõrdsuse moraalilagedaid allikaid, kuritegelikku allmaailma ning raha ja võimuahnitesmist väärastunud inimpsüühikat. Ühiskonna varjukülgede avalikkuse ette toomine võrdus sotsiaalsete olude kriitikaga, selletõttu on XIX sajandi realistlikku suunda kirjanduses nimetatud ...
Villu Jaan Kross "Keisri hull" Jaan Kross · Krossi peamisteks ainevaldkondadeks on ajalooline proosa. Teda on nimetatud eestlaste elu kroonikuk, kes läbi ajaloo liikudes kaardistab eestlaste elu keskajast kuni tänapäevani. · Peategelasteks valib Kross eestlasi, kes on etendanud tähtsat rolli Eestimaa ja kogu Euroopa kultuuriloos. · Krossi tegelased on värvikad ja tugevad isiksused edasipürgijad, kes tahavad elus midagi korda saata. · Ajalookujutuses püüab Kross fakti ja fantaasia vahejoont tabamatuks hajutada ning mineviku võimalikult elavalt ja tänapäevaselt esile manada. · Tema teosed on kõlanud kokku kaasaja vaimuelu probleemidega. · Ajalooliste romaanide keel on mõõdukalt arkailine ning sõnavaralt väga rikas, sisaldades haruldasi sõnu ja võõrkeelseid fraase. · "Kolme katku vahel" (1970-1980) taustaks on 16.sajand...
Raamat minu elus Kirjandus on olnud juba sünnist võimsaim põhiallikas, mis on inimesi ühendanud ja lahku ajanud, levitanud nii sõnumeid vihast, armastusest ning teavitanud probleemidest.Vaadates ajalugu on enam jaolt raamatud, mis aitavad meil astuda kaks sammu hariduse teel, neid on tohutult palju erinevaid ning neil kõigil on oma kindel otstarve. Teoste kirjanikud ise on loonud neid nii massidele kui ka individuaalidele, aga kas raamatud on mänginud olulist rolli ka minu elus? Usun, et nende roll on minu elu tegelikult päris palju mõjutanud. Kõige esimene asi, mida tahan vaadelda on see, et nad on väga palju silmaringi suurendanud. Sõna ,,palju" all mõtlen, et nad sisaldavad päris palju infot võrreldes filmidega, mis on meil tänapäeva alternatiiv, leidub ainult raamatutes tähtsamaid punkte. Teoste lugemisega saame teada ajaloolisi sündmusi, religiooni, filosoofiat, kõike seda millega saame luua maailmavaate ja läbi saa...
Kuulsuse narrid Eduard Bornhöhe Selle telelavastuse lavastaja on Ago-Endrik Kerge ja peaosatäitjad olid Salomon Vesipruul - Jüri Krjukov ja Jaan Tatikas - Urmas Kibuspuu. 1892. aastal valmis Eduard Bornhöhel Tallinna narrid ja narrikesed. Kõige olulisem ja ka kõige populaarsemaks saanud teose esimene osa on Kuulsuse narrid. Selles filmis kujutatakse 19. sajandi lõppu ja ehk võibolla 20. sajandi algust. Vaatajatele adresseeritud peamine sõnum oli see, et ei tohiks mingi lolluse pärast oma naabriga sõdima hakata. See jutt räägib kahes mehest : Jaan Tatikast, kes oma arvates oli maailma parim leiutaja ja kes arvas et suudab leiutada masina mis suudab lennata õhus, sõita vees ja maa peal, ning nagu oli arvata ei suutnud ta seda imemasinat leiutada. Ta rääkis Tallinna murdega saksa keelt. Saalomon Vesipruulist, kes oli oma arvates maailma parim luuletaja. Kirjutas (vähemalt enda arvates) palju jutte ja luulet...
1. Miks sõlmis issand metistofelesega kokkuleppe ? Issand sõlmis Metistofelesega lepingu kuna ta arvas, et Fausti hinge ei ole võimalik õigelt teelt eksitada ning Metistofeles lubas talle vastupidist tõestada. 2. Miks sõlmis Faust metistofelesega kokkuleppe ? Faust sõlmib Metistofelesega kokkuleppe, sellepärast et ta on väga haritud ja suure silmaringiga inimene, õppinud mitut teadust, aga sellegipoolest ei ole suutnud inimsoole näidata teed paremuse poole. Ta otsib meeleheitlikult kõige sisimat olemust, aga on alati piiratud inimliku mõistuse piiridest. Ta tahab elu nautida ja kõike mõista ning Metistofeles lubab talle pakkuda kõike mida ta vähegi soovib. 3. Kuidas iseloomustab end metistofeles ? Miks on tema tegevus vähetulemuslik ? Metistofeles kui saatan on raamatus kuri tegelane, huvitav on aga asja juures see et ta ei tundu kuri, ta on väga intelligentne ja kohati ka sümpaatne. Imelik osa tema tegelaskujust on see, et ta omab süda...
"Rääkimise vastand ei ole kuulamine. Rääkimise vastand on ootamine" Fran "Targad valetajad nimetavad üksikasju, aga kõige targemad mitte" "Kui te ei too pariisi endas kaasa, siis te siit seda ei leia" John M.Shanahan "Nõu paludes otsime harilikult liitlast" Markii Charles Varlet de La Grange "Mõelda tähendab ei öelda" Emile Auguste Chartier "Kalmistud on täis asendamatuid inimesi" Charles de Gaulle "Me kaldume uskuma neid, keda me ei tunne, sest nemad ei ole eid kunagi petnud" Dr. S. Johnson "Kõige loovam inimene varjab oma allikaid kõige paremini" "Arukus tervitab omi ja kaotab kõik seisuvahed" Ralph Waldo Emerson "Kiireim viis sõja lõpetamiseks on selle kaotamine." Samuel Goldwyn "Parem elada tund aega hiilguses, kui igaviku tundmatuses." "Mine nii kaugele kui näed ja kui sa oled kohale jõudnud, näed kaugemale." "Ma ei kahetse midagi." Rudolf Hess "Kodumaa eest surra tähendab elada." kontraadmiral Etsuzo Kur...
Eestlane- kes ta on? Inimesi on liiga palju. Seda avastatakse tavaliselt ühistranspordiga sõites, kui tunned kellegi küünarnukke oma neljanda ja viienda ribi vahel. Vaadates aga eestlasi arvuliselt, siis ei tundu neid sugugi nii palju. Kuid kas meie arv on üldse oluline? Oluline on inimene ise- see, kes ta tegelikkuses on. Maailm on meie kujutlus. See, millisena inimene maailma tajub, kujutleb, sõltub sellest, kes on ta ise. Saksa filosoof Artur Schopenhauer on oma "Elutarkuses" toonud välja inimese olemuse olulisi aspekte, mis teevad inimesest selle, kes ta on. Alati on otsustav see, mis keegi on ja mida ta seega eneses omab, sest tema individualiteet saadab teda alati ja kõikjal ja temast on varjundatud kõik, mis ta läbi elab. Raskeid õnnetusjuhtumeid kõrvale jättes on vähem otsustav see, mis kellelegi elus juhtub ning osaks saab, kui see, kuidas ta seda tajub, tähendab tema vastuvõtlikkuse laad ni...
Marie Under- looming Marie Under on luuletaja, keda on loetud eesti luule hingeks. Ta luule väljendab intensiivset siseelu nooruse vaimustunud hümnidest, läbi küpsemise kahtlustest kuni valulise kirgastumiseni. Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Marie Under saksa keeles. Murranguliseks kujunes töötamine ajalehe "Teataja" talituses, kus ta tutvus Ants Laikmaa, Eduard Vilde jt eesti säravate loojatega saades nendelt innustust tegelemiseks emakeelse luuleloominguga. Esimesed luulekogud: ,,Sonetid"- iseloomustab elurõõmu ja armukülluse üleslõkendus. ,,Eelõitseng"- aimuste, puhkeva tundeelu ja õnneootuse luuleL ,,Sinine puri"- jätkub tundelõõm, kuid nähtub rohkem elu vastaspoolsusi ja uute vaatealade võimalusi Noore Underi luulemaailm on puhtalt minakeskne, nii küllastatud armastusest ja looduselamustest, et muud motiivid sellesse ei pääse. Suhteliselt kitsas ainepiir korvab tundesiirus ja vallutav ...
Vargamäe läbi Andrese pilgu Andrese visoon korralikust talust püsis muutumatuna terve tema elu. Olnuks selleks siis hetk, millal ta viis Krõõda Vargamäele või hetk, millal tundis kontides vanadust. Sihikindlalt ja töökalt, raskusi trotsides, rühkis mees oma eesmärgi poole. Kustkohast ammutas ta jõudu järjepidevuseks, et jääda eesmärgile kindlaks? Hoolimata poja sünnitamisel surnud naisest ja katku viidud lastest. Kogu teose vältel oli Andrese peas terve elu üks ja sama pilt, mida ükski eluraskus ei suutnud moonutada. Kuidas oli see visoon üles ehitatud nõnda, et see viis peremehe läbi iga raskuse? Andres rääkis alguses Krõõdale ja seejärel kõigile teistele, milline saab nende Vargamäe talu olema. Tulevikuplaanid olid põhjalikult läbimõeldud. Kui loomi sai rohkem olema, siis polnud enam vaja hakata mõtlema kuhu see sobiks, asukoht oli juba Vargamäele minnes välja mõeldud. Kuna peremees oli väsimatu tööloom, siis ...
Selene,Hekate. Hephaistos (Vulcanus). Tema oli tulejumal, kes väidetavalt oli Zeusi ja Hera poeg. Kõikide jumalate hulgas oli tema ainuke inetu ja veel ka lombakas. Tema täitis Olümposel töömehe ning relvameistri ametit, kes valmistas teistele jumalatele elamisasemeid, mööblit ja relvi. Hephaistos oli lahke rahu armastav jumal, kes oli populaarne nii taevas kui maa peal. Ta oli ka tähtis käsitöö ja kunsti kaitsja. Kasutatud kirjandus · Ajaloo atlas · Ajaloo õpik "Vanaaeg" 6. klassile · "Antiikaeg" · http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/6klass/5kreeka/images/hera.jpg http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/6klass/5kreeka/images/aphrodite.jpg http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/6klass/5kreeka/images/23athena.jpg · Vennad Stephanidesed "Iidsete aegade lood II" · Hamilton ,,Antiikmütoloogia · http://et.wikipedia.org · http://miksike.ee · http://lepo.it.da.ut
"Õeke... vist lõvitaltsutajanna?! lõas... viib utsile zooparki!" Aga mina juubeldan: Ikkekolakas kadus mul kaelast nigu niuhti! Trallitan, tantsin pulmatolana, karjun ja kargan, ikka iuh! ja viuhti! Teosed: "Pilv pükstes" 1915, poeem "Müsteerium - buff" 1918, näidend "Seltsimees Nettele- aurikule ja inimesele" poeem Lasteraamatud: "Lastele" "Kümme lugu lastele" "Mis on hea ja mis on halb" "Raamat- loomaaed" "Kelleks saada?" "Lugu meredest ja majakast" "Tulesäde- traavel" Kasutatud kirjandus: Keel ja Kirjandus 10 V.Majakovski "Armastan" 3 poeemi Vikipeedia
· Töö autor: Külli Pihl · Töö pealkiri: Friedrich Reinhold Kreutzwaldi noorus · Koolitaja: Evi Tarro, 7. kursus · Kooliaste: IV · Koht Koolielus: eesti keel-kirjandus ja kultuur-eesti kirjandus kuni 19. Saj · Töö sisaldab lisainfot märkmetes Friedrich Reinhold Kreutzwaldi noorus Külli Pihl Tunnikonspekt gümnaasiumile Kreutzwaldi aasta tähistamiseks Friedrich Reinhold Kreutzwald 1803-1882 Fr. R. Kreutzwald Huberi õlimaal, 1844 Vanemad Isa - Jõepere mõisa kingsepp Juhan Ema - Tõnu Peetri tütar Ann, teenijatüdruk Vaderid - mõisaproua Chatlotte von Vietinghoff
KITZBERG TUULTE PÖÖRISES Sündmused Jaani isa päästab mõisapreili elu Jaani isa saab loa Soosaarele elama kolida Jaani isa ehitab sinna koos vennaga kaks talu Mõisniku vahetudes pannakse talud müüki ja nad lähevad uutele omanikele Jaani isa jääb naise ja pojaga oma endisesse tallu sulaseks Sulase poeg Jaan ja peretütar Leena armuvad noortena Jaan läheb rändama, et talu tagasiostmiseks raha teenida Leena kihlub naabertalu perepoja Kaarliga ALGSÜNDMUS - Jaan tuleb tallu tagasi ja hakkab seal sulaseks Leena peatab Jaani lähenemiskatse Leena uurib Jaani sulasetöö motiivide kohta Jaan loobub viimasel hetkel end Leenale avamast Kaarel lükkab pulmi töö nimel edasi Leena palub Jaanil avameelne olla Jaan räägib tõe talu kohta ja avaldab talle armastust Leena tõrjub Jaani eemale Jaani ema Anu annab tollele ...
Hamlet W. Shakespeare 1. Marcellus, Horatio ja Bernardo näevad vaimu ja usaldavad selles ainult Hamletit. 2. Taani on saanud uue kuninga, kes on abiellunud vana kuninga naisega. 3. Hamlet saab teada isale sarnanevast vaimust ja otsustab temaga kohtuda. 4. Polonius keelab Ophelial Hamletiga kurameerimise. 5. Hamlet kohtub vaimuga ning saab teada isa mõrvast. 6. Hamlet tunnistab, et hakkab hullu mängima. 7. Reynaldo saadetakse Laertest luurama. 8. Hamleti ja Ophelia vahel toimub kirjavahetus. 9. Hamleti esimesed märgid hullumisest. 10. Kuningas saadab Hamleti vanad sõbrad nuhkideks. 11. R ja G kohtuvad Hamletiga. Hamlet aimab, et nad on nuhid. 12. Kuningas kahtleb Hamleti hulluses. 13. Polonius ja kuningas kuulevad Hamleti enesetapuplaanidest. 14. Hamlet peab näitlejatega plaani. 15. Hamleti tehtud lavastuse ettekandmine. 16. Hamlet saab kinnitust isatapmise koh...
Raivo Adlas Raivo Adlas on sündinud 31. jaanuaril 1940. aastal Harjumaal Kiisal. Ta lõpetas 1964. aastal EPA agronoomiateaduskonna ja 1965. aastal Vanemuise teatri õppestuudio. Täiendas end Leningradis G. Tovstonogovi reziilaboratooriumis. Aastatel 19681991 töötas Vanemuises. Seejärel töötas mõnda aega lavastajana stuudioteatrites ning aastatel 19931995 Pärnu Endlas. Aastast 1995 töötab ta taas Tartus Vanemuise teatris. Noorena tahtis saada autojuhiks. Ta ise küll õppis näitlejaks, kuid arvab ,et näitlejaks saab veel mitut teist moodi. Ta arvab ,et Eestis on väga palju kohti, kus näitlejaks saab õppida. Alates Lavakunsti kateedriga ja Viljandi Kultuuriakadeemiaga ning lõpetades igasuguste stuudiotega, kursustega ja suvekoolidega. Ta on rahul sellega ,et on näitleja, kuna arvab ,et muidu ei oleks tema elu olnud üldse nii huvitav. Lavatee: - 1968 1991 Vanemuise teatri draamanäitleja ja lavastaja - 1990 1993 Tartu rahvakultuurikesk...
,,SEITSE VENDA", Aleksis Kivi Kord elasid kaugel metsa põhjas üksikus kohas seitse venda. Vanemad olid neil juba mõnda aega surnud. Peale nende eneste ei pidanud nad kedagi teisi inimesi ega ka naisterahvaidki eneste juures, kõik elasid poissmehe elu ja tegid kõiksugused tööd ja toimetused, olgu meeste- ehk naisterahva tööd, ise kõik ära. Kui nad ju kõik naisevõtjate aruliseks olid saanud, mõtlesid nad hakata naisi võtma. Et aga tuntud ega teatud naisterahvaid neil ei olnud, siis võtsid nad nõuks otsimise peale ilmasse välja minna. Aru peeti niimoodi, et kuus vanemat venda otsimise peale välja lähevad selles tingimises, et ka noorema vennale, kes koduseid asju senikaua toimetama peab, naise peavad tooma. Teekond algas. Reisimoonaks võtsid nad ka igaüks pauna leiba ligi ja hakkasid võõramaale sammuma. Tee viis neid ühest suurest metsast läbi. Kaugel sügavas metsa põhjas, tee ääres, oli üks sau...
,,Suveöö armastus" Tegevus toimub kahe tegelase vahel: armastajapaar Maali ja Kusta. Kusta läheb keset ööd Maali juurde, et too teda heinte peale kaissu võtaks. Maali aga ei lase poissi uksest sisse, kuna arvab, et Kustas on vaid seksi pärast seal. Vaidlus kestab pikalt, küll ähvardab Maali peremehe kutsuda ja Kusta aga vastu, et läheb hoopis lauda peale Mariga hullama. Hakkaski Kusta lauda poole liikuma ja krõps oli Mari kohe heinte pealt väljas ja kohe pärima, et kas poiss tõesti läheb Mari juurde. Tüdruk pehmus hetkeks, lasi poisi sisse. Kusta aga hakkas kohe himuralt Maali riideid ära kiskuma ja nii panigi tüdruk mööda küla punuma, Kusti muidugi jooksusammul kannul. Jõuti lagunenud veski juurde, kuhu Maali ennast lukustas. Kusti küll üritas ja üritas, aga tüdrukut ta kätte ei saanud. Lõpuks küll Maali pehmus ja tuli veskist välja poisiga rääkima jõe äärde. Öö oli ilus ja kudrutati kaua, hakati vaik...
"Anna Karenina" Lev Tolstoi Part 1 The novel opens with a scene introducing Prince Stepan Arkadyevitch Oblonsky, "Stiva", a Moscow aristocrat and civil servant who has been unfaithful to his wife Darya Alexandrovna, nicknamed "Dolly". Dolly has discovered his affair - with the family's governess - and the house and family are in turmoil. Stiva's affair and his reaction to his wife's distress shows an amorous personality that he cannot seem to suppress. In the midst of the turmoil, Stiva reminds the household that his married sister, Anna Arkadyevna Karenina is coming to visit from Saint Petersburg. Meanwhile, Stiva's childhood friend Konstantin Dmitrievich Levin ("Kostya") arrives in Moscow with the aim of proposing to Dolly's youngest sister Princess Ekaterina Alexandrovna Shcherbatskaya, "Kitty". Levin is a passionate, restless but shy aristocratic landowner who, unlike his Moscow friends, chooses to live in the country on hi...
Eduard Vilde " Pisuhänd" Villu Mikk 10a 1. Vilde pooldas - Vestmanit , Piibelehte, Laurat . Vestman oskas oma sõna majas paika panna ja oli väga enesekindel isik. Piibeleht teadis täpselt mida ta tahab. Laura oli aga abivalmis. Vilde eitas - Sandrit ja Matildet. Matilde oli paljunõudev ja tahtis et Sander keerleks ainult tema ümber. Sander oli see-eest aga laisk ja ei teinud ise romaani valmis ja ostis hoopis Piibelehe oma. 2. Remarkides kirjeldas Vilde tegelasi üsna ebatäpselt . Samuti iseloomustavad remargid selles teoses tegelase olekut, hetkeseisundit ja käitumist. 3. Vana Vestman Tark ja kriitiline kõige ja kõigi suhtes ning väga enesekindel ärimees, kes on harjunud saama kõik, mida ta tahab. Tema kõnelaad oli suhteliselt otsekohene ja nõudlik. Teised tegelased suhtusid temasse erinevalt - kord positiivselt, kord negatiivselt. Ta nägi välja vana ja kõndis ringi hõbenupuga kepiga. Matilde Nõudlik ...
Tõnu Kark on sündinud 4. detsember 1947 Tallinnas on kindlasti üks kodumaa legendaarsemaid näitlejaid. Enda põhitööks oleva teatri kõrvalt on ta kaasa löönud pea viiekümnes filmis. Näitlejahariduse omandas ta Draamateatri õppestuudios, mille ta lõpetas 1970. aastal. Alates sellest ajast on ta pidanud elukutselise näitleja ametit. Lisaks on ta juhtinud ka mitmeid telesaateid ning osalenud telesarjades ("M-Klubi"). Mänginud paljudes filmides (nt Metskannikesed 1979, Nipernaadi 1983, Keskea rõõmud 1986, Regina 1990, Vastutuleval kursil 1986, Eksitus 1988, Tallinn pimeduses 1993, Head käed 2001, Georg 2007, Oma Maapäev 2007, Detsembrikuumus 2008). Eesti Kinoliidu auliige. Enda karjääri vältel on talle omistatud ka mitmeid autasusid 1973 hooaja ergutuspreemia (Kreeklane otsib kreeklannat, Tantsuõpetaja Rakvere Teatris) 1974 ENSV noorte lavajõudude ülevaatuse mälestusmedal (Tantsuõpetaja, Tuutu-Luutu linna moosekandid, Aristokraadi...
Ühe tüdruku lugu Sara Zarr Merili-Mai Kivimets 10D Lugesin noorteraamatut "Ühe tüdruku lugu". Selle raamatu autor Sara Zarr on Ameerika kirjanik. See oli tema esimene romaan, ning oli ka Riikliku raamatuauhinna finalistide hulgas. Kahel korral on tema raamat võitnud Utah raamatuauhinna. Romaan rääkis ühe tüdruku Deanna Lamberti siseelust, ning suhetest sõprade ja lähedastega. Kolm aastat tagasi, kui Deanna oli 13 aastane, tegi ta ühe vea. Nii koolis kui ka kodus on olnud tema elu õudusunenägu. Koolis on tema staaus "kooli lits", ning tema isa pole temaga kolm aasta korralikult rääkinud, nad väldivad üksteist igal võimalikul juhul. Tema vend Darren elab koos oma lapse noore emaga nende maja keldr...
Kas vanemad ei mõista lapsi Vanematel on tähtis roll oma laste elus olnud juba aegade algusest saadik. Ema toob lapsed ilmale ja hoolitseb nende eest hella emaliku südamega. Isad on aga tugevamad pooled, kes õpetavad oma lastele iseseisvalt elus hakkama saamist ning lasevad neil avastada kõike uut ja huvitavat. Laste iseseisvumise käigus hakkavad vanematel ilmnema oma lastega lahkhelisid, mis tekitavad mõlemas osapooles küsimusi, et kas vanemad ei mõista lapsi. Kainikueas, kui lapsed on 11-12 aasta vanused, tekivad neil huvid tegeleda ise oma asjadega. Juhuslike mängukaaslaste asemel tulevad enda valitud sõbrad ja kambaliikmed. Kaaslaste roll elus muutub esmatähtsaks. Kaaslaste malli najal suureneb veelgi soovide hulk. Vanemad ise on sellise arenguetapi küll kunagi läbi teinud, kuid nad tihtipeale siiski ei mõista, miks lastel on nii kange tahtmine sarnaneda oma sõpradega. Käia riides, kasutada ...
VI Tants ,,Ei tea palju selle vana risu eest pakutakse kah?" küsis Jaan oma ainsalt pojalt Madiselt, kes hammaste vahelt hambatikuga hommikusööki välja urgitses ja vastas ,,Ah, selle vana roostekäki eest ei saa midagi. Hea kui tasuta kolast lahti saab. Vot, kui sa oleks Emexi poistele helistanud, siis saaks mõne krõbisevama rahatähegi kätte." Isa vaatas poega hämmeldunud ilmega ning sõnas : ,,Kuidas sa nii loll saad olla, mehed poe juures rääkisid kuidas see Augaste Jaan oli oma vana Belarusi logudiku antiigimeestele neljakümne tuhande eest maha müünud, oleks rohkemgi veel saanud, kui vaid oleks osanud küsida. Nendele sinu emexivendadele tuleb veel peale maksta, et nad too vana aurukatla siit minema veaks." ,,Nojah, kui sa nii arvad. Aga kui antiigist vähe pakuvad, siis kutsume küll vanametalli kokkuostjad siia, sest see sinu kallis masin kaalub paar tonni ikka ja selle sinu vana Ziguli laseks kah neil ära veda...
.........................................................3 3.Luulekogu ,,Inimese teekond"...................................................................................................... 4 4.Kokkuvõte.....................................................................................................................................5 Sisukord........................................................................................................................................... 6 Kasutatud kirjandus......................................................................................................................... 7 6 Kasutatud kirjandus 1. Eesti Luule , "Karl Ristikivi" (21.10.08) http://research.cyber.ee/~lipmaa/luule/arhiiv/RistikiviK.php#Inimese%20teekond%20(1990) 2. Karl Ristikivi muuseum (21.10.08)
,,Tahan kaitsta, hoida ja arendada Eestit" Olen kogu oma elu veetnud vabas Eestis, näinud meie riigi arengut ja usun lootusrikkasse tulevikku. Majanduslangus paneb küll mitmeid närviliselt küüsi närima, kuid Härra Ansip tõstab endiselt parema käe pöidla ja lausub veendunult, et kõik on okei. Aga kas see tõesti ka nii on? Seega kerkivad esile küsimused, kuidas hoolitseda meie kodumaa eest, et meil oleks ka tulevikus elujõudu? Kas ei peaks olema iga kodaniku eesmärk riigile, mis meid toitnud ja kasvatanud, kuidagi kasulik olla? Äsja keskkooli lõpetanu seisab kohe keerulise valiku ees- kuhu minna, mida edasi teha? Üha enam asutakse õppima või tööle välismaale, lootes jõuda seal paremale elujärjele, kuid siiski tagasi pöördudes on avastanud, et oma kodumaal ei olegi nii kehv elada. Pooldan küll igati noorte julgust minna ja katsetada oma erinevaid võimalusi, ega välista ka, et kunagi ka ise mõnda aega ...
O. LUTSU MÄLESTUSED. TALVISED TEED LUGEMISKONTROLL 7. kl. 1.Miks maja ehitamise juures töömehed pidevalt tülitsevad? 2.Miks kutsus koolmeister Andrest kooli? 3.Millise ettepaneku teeb Andres Peebule seoses kooliminekuga? 4.Kuidas narritakse Andrest koolis? 5.Mille eest ja kuidas saavad esimesel päeval karistada Alma Loorits ja Luterus Silbe? 6.Kellest sai Andrese pinginaaber? 7.Kus elas Luterus Silbe? 8.Iseloomusta Luterus Silbe isa lühidalt. 9.Mida toob Andres Silbele kooli peaaegu iga päev? 10.Miks käis Aruski Peeter Häänküla koolis? 11.Millise paha teo eest pidid Silbe vanemad koolis käima? 12.Mille poolest olid teistest erinevad Aruski Peeter ja Ants Timmusk? 13.Mille põhjal otsustad, et Silbe oli väga vaene? Too kolm näidet. 14.Kes tuli elama majja, kust Arusk oli Lutsud välja saatnud? 15.Miks oli Eedi alati kurb? 16.Mida räägivad Peep ja Andres Peetrile talvisest kalapüügist? Kuidas nad kalu püüdsid? 17.Mis pilli mängis Jakobson?...
Eesti 20. sajandi esimese poole tuntuim ja silmapaistvaim graafik Eduard Wiiralt (Viiralt) sündis 20. märtsil 1898 Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. 1909. aastal siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal, kuid maailmasõja puhkedes asusid nad edasi Tallinna ning kunstikalduvustega noormees, kellele vanemad oleksid soovinud kantseleiametniku elukutset, valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli. 1914. aasta oktoobris avatud Tallinna Kunsttööstuskool oli esialgu ainuke kunstiõppeasutus Eestis, mis andis üldise ning kunsttööstusliku keskhariduse ja kus õpetasid valdavalt Peterburi Stieglitzi Kunstikooli lõpetanud kunstnikud. Neist suurimaks autoriteediks oli Wiiraltile kahtlemata kunstnik Nikolai Triik. 1916. aastast pärinevad Wiiralti esimesed puu ja linoollõiked ning 1917. aastast esimesed ofordi ja estambikatsetused. 1918. aasta jõulukuul, haaratud kaasa üldisest rahvuslikust ...
ühiskondlik-kultuurilise tegevuse suundadele. · Kerkis esile valgustuse ideede jõudmisega üldisesse kultuuripraktikasse 19. sajandi teisel poolel. · Modernismi seostatakse moodsa ühiskonna ehk modernse ühiskonna ellurakendumisega. · Vahel kasutatakse terminit "modernism" ka uusaja sünonüümina. · Modernism kestis kuni II ms , teiste käsitluste järgi 1960. aastateni, mil hakkas üle kasvama postmodernistlikuks. Modernism kirjanduses 1 · Modernistlik kirjandus tekkis Prantsusmaal vastukaaluks realismile. · Algselt luules, hiljem jõudis ka proosasse ja draamasse. · 20.saj keskpaiku oli modernistliku kirjanduse mõiste saanud üldvastuvõetavaks. · Kirjanduses kajastuvad nii langusmeeleolud kui ka püüd elu ja olemist mõtestada. · Märksõnadeks on mosaiiksus ja mitmetähenduslikkus. · Oluliseks muutuvad subjektiivsed läbielamised, tunded ja alateadlik soov korrastada korrastamatut. Modernism kirjanduses 2
MIHHAIL BULGAKOV 1981- 1940 Perekond kultuurilembeline, isa töötas mingis haridusasutuses. Laste õpetamisel pööras tähelepanu kirjandusele ja ajaloole, ema aga muusikat ja sõnakunsti. Koolipoisina juba tahtis kirjanikuks saada, aga siiski kahtles oma andekuses ja asus arstiks õppima Kiievis ja arstina ka lõpetas 1916 a. Sai sõjaväearst. Siis tuli revolutsioon ja kodusõda, oli valgete poolel. Tal oli võimalus emigreeruda, aga ta ei läinud, elas üle mitmeid Kiievi okupeerimisi. Loobus arstielukutsest ja hakkas kirjanikuks. Läks Moskvasse, oli följetonist, pidas ka loenguid, tegi ettevalmistusi mahukamateks kirjatöödeks. Juba tal ajal suhtus kriitika temasse vaenulikult, ei lasknud end häirida, jäi endale kindlaks. Mõistis nõukogude võim jne on tragöödia just haritlaste suhtes. 20. saj esimesel pooles ikka ilmus midagi ,,Saatanlik lugu" nõukogude võimu bürokraatia arvustus. ,,Märkmed mansettidel", ,,Saatuslikud munad",...
1) Sotsiaalne seisund Anna- Peterburi he thtsama isiku naine, vrstinna Karenin-vrst Vronski- esinduslik ohvitser, krahv Levin- aadlisuguvsast Kitty- vrstitar 2) Iseloom Anna- llas, alati srav, vastuoluline, kirglik, elav Karenin- trjub vlja tundeid, surub need maha, konservatiivne, tark Vronski- isekas, tujukas, vluv Levin- siiras, tkas, omade vaadetega Kitty- siiras, hell, kaastundlik 3) Olulised tekspidamised Anna- Armastus on kige tugevam ja thtsam kohustustest Karenin- Nida vrikas, hoida abielu Vronski- saada seda mida tahtis Levin- talupoegade elu parandamine Kitty- reeglite jrgi elav 4) Eesmrgid Anna- Elada sdame jrgi, olla nnelik Karenin- Jtta endast ja lhedastest hea mulje Vronski- saada kike mida tahab Levin- Armastada ja hoida, tasakaal Kitty- Iseseisev elu, nnelik abielu "Anna Karenina on romaan..." *Abielu purunemisest Probleem- Konflikt kohusetunde ja armastuse vahel Probleemi kandjad- Anna Karenina, Aleksei Karen...
.........................................................................................................8 7.Autori keel ja stiil.......................................................................................................8 8.Teema ja idee..............................................................................................................8 9.Lõpphinnang ..............................................................................................................8 10.Kasutatud kirjandus..................................................................................................9 2 1. Sissejuhatus ,,Loomade farm", briti kirjaniku George Orwelli 1945. aastal välja antud muinaslugu, on satiir Nõukogude Liidust ja Kommunistliku partei võimule tulekust 1917.a Oktoobri revoultsiooniga. Teose tegevus toimub ühe Inglismaa farmis, kus
Otfried Preussler, ,,Krabat" (7. kl lugemiskontroll) 1. Miks läks Krabat veskisse ehk kuidas ta sinna sattus? .................................................................................... .................................................................................... .................................................................................... 2. Krabat nägi kolm korda unes, et ta põgenes. Keda ta selles unenäos kohtas? .................................................................................... .................................................................................... .................................................................................... 3. Kes oli kukesulega härra? .................................................................................... .................................................................................... 4. Krabat ja teised sellid õppisid ...
,,Jevgeni Onegin Puskin" Peategelane Onegin oli tüüpiline- haritud ning täiustatud tegelane, rõhutati tema pinnapealsust, kiindumust seltskondadesse ja kergetesse armuseiklustesse. Onegin oli inimene, kelle elu seisnes ainult pidudel, ballidel, teatrites käimisest. Ta ei tahtnud abielluda, vaid olla vaba. Lõpus mõistis, et õnn on just see, kui oled seotud ja sul on oma kaasa. Tema usk armastusse võis olla tapetud pealinna seltskonna poolt. Onegini naasemisel maale sai ta osaks siirale armastusele, mida polnud ta kunagi varem tunda saanud. Mõne ajapärast sattus ta segadusse ning põgenes oma tunnete eest reisile. Tagasi tulles lootis Onegin eest leida Tatjana,aga leidis hoopis endasse külmalt suhtuva abiellunaise. Onegin proovis Tatjanat endasse uuesti armuma panna, sellest kujunes välja siiski ainult ühepoolne armastus. Esialgu Tatjana Oneginit vastu ei armastanud ning kulmu kortsutamata lükkas mehe armastuse tagas...
Prosper Mérimée Prosper Mérimée oli prantsuse kirjanik, ajaloolane ja arheoloog.Ta sündis 28. Septembril 1803. aastal Pariisis ning suri 23. Septembril 1879. aastal Pariisis Prosper Mérimée oli äärmiselt jõukast ja haritud perekonnast. Kirjandusele pühendus ta sõber Stendhali mõjul pärast juuraõpingute lõpetamist. 1825. aastal andis ta Clara Gazuli nime all välja oma esimese raamatu ("Clara Gazuli teater"), jättes mulje, et on ise kõigest teose tõlkija. Paar aastat hiljem järgnes sama nime all antiikset Kreekat järele aimav luulekogu. Topeltpettus tuli avalikuks alles hiljem. Kaks aastat enne seda kui Victor Hugo "Cromwelli" eesõnas romantilise draama teooria sõnastab, rakendas "Clara Gazuli teater" juba samu võtteid: näidend oli kirjutatud proosas, käsitles kaasaegseid probleeme ega järginud aja ja koha ühtsuse nõuet. 1828 ilmus esimene Mérimée' ajalooline teos, talumeeste ülestõusust kõnelev "Zakerii", ni...
ajad on LAMBAKARJUS JA AEG* aotame Kui see etajatel, vadiile ) k5lab. !e enam li iiks lambakarjus, nagu síle ja jumekas, ilma iihegi kortsuta. Inimestel 1gejale, tema iimber olid koikidel kortsud. Mone vanakese nagu oli kortsudest krabe kui nartsinud Dun vDi kuivanud kaalikas. Aeg oli monessegi nas on luitunud raugalaupa kiindnud siigavad vaod, mis konelesid aastate britseb karmist koormast. Seevist ei saanudki teisiti olla, sestinimesed kiilas olid e pole vaga toimekad, nende paevad moodusid igapaevastesaskeldustes,ja kui le tum- neil aega iile jai, siis nad motlesid. Nad motlesid iiksteisele valja nimed, endist. motlesid nimed valja ka koige muu tarvis ja armastasid seda maailma, mis koosnes paljudest nimedest ja milles oli seeparast hea elada. Nad elasid oma kiilas, kasvasid seaLsiinnitasid lapsi, tegid palju tood, ajasid juured alla ja surid, il...
,,Seinte vahel" Käisime klassiga vaatamas uut Prantuse dokumentaaldraamat ,,Seinte vahel". Üldiselt öeldes võttis film pingsa vaatluse alla klassisised suhted ja probleemid, kuid samas ei puudutanud kordagi laste ega täiskasvanute kooliseintest väljaspool toimuva elu üksikasju. Film keskendub õpetaja ja õpilaste vahelistele suhetele klassikeskkonnas ning kujutab ühe Pariisi kooli õpetajate ja õpilaste tegevust terve kooliaasta vältel. Kuigi filmi tegevus toimub täies ulatuses kooliseinte vahel, vaatleb teos tegelikult samuti ka põhjalikult Prantsusmaa tänast paljurahvuselist elanikkonda ning pakub põnevaid pilguheiteid dilemmade ja arusaamatuste olemusse, mis võivad õpetamisega ning samuti ka õppimisega. Film oli tehtud väga realistlikult kuid kohati tundus, et veidi ülepingutatult, aga ehk ka mitte, kuna Prantsusmaal võibki ju tegelikult nii olla, nagu filmis oli näidatud. Eestis päris kindlast...
Interneti mõju noortele Martin Laur 10c Vaatasime möödunud nädalal klassiga dokumentaalfilmi teemal, et milline on interneti mõju noortele. Filmis oli sellele küsimusele vastuse saamiseks kasutatud palju piltlikke väljendeid, mis annaks aimu vanematele generatsioonidele, kes sellega ehk nii kursis pole, interneti tegelikust ulatusest ja mõjust. Interneti ajastust võib võrrelda Rock and Roll'i omaga, mil selle mõju oli kontrollimatu nagu olla Metsikus Läänes, kuna keegi ei vastuta selle eest, mis seal toimub. Mõju ja ulatus on suur, tohutult suur. Filmis räägiti sellest, et interneti kasutamine on läinud vanematelt inimestelt noorte kätte kuna vanemad inimesed ei saa interneti kasutamisest ja vajalikkusest aru või lihtsalt ei oska kasutada ning et nüüd valitsevad noored seda maailma. Enamus tänapäeva Euroopa ja Ameerika noortel on olemas netis kasutajad, saitidel,...
"See on siis kevad" Marja-Liisa Vartio Kristina Pärtel 12 A Marja-Liisa Vartio Sündinud Nurmijärvil. Õppis Helsingi ülikoolis kirjandust, ajalugu ja filosoofiat. Kirjutas romaane, luuletusi ja proosat. Üks soome romaanikirjanduse uuendajatest. Aastast 1994 endanimeline auhind. Marja-Liisa Vartio Põhitegevus ja probleemid Piinlikult detailsed kirjeldused taluelust Töö ja igapäevaelu Privaatelu, inimeste tunded ja mõtted Inimestevahelised suhted Suhted mehe ja naise vahel Minevik Naise surm
Lugemisraport Johann Wolfgang von Goethe''Faust'' Johann Wolfgang von Goethe ''Faust'' on traagiline näident.See avaldati kahes osas.''Fausti'' peetakse Goethe kõige tähtsamaks teoseks. ''Faust'' räägib kuradi(Mefistofeles) ja inimese(Faust) vahelistest suhetest ja kuidas üks teist mõjutab. Tähtsaimateks tegelasteks on Mefistofele ehk kurat,Faust ja Margaret (ehk Gretchen),kes tekitas Faustis suurt huvi ja tundeid. Tähtsamad sündmused (lk 10)Direktor palub Komödandil ja Luuletajal tööle asuda. (lk 13)Issand ja Mefistofeles veavad Fausti vooruslikuse peale kihla. (lk 31-37)Issand annab Mefistofelesele vabad käed Fausti suhtes.Faust ja Wagner jalutavad lihtrahva seas,kes Fausti kiidavad,Faust räägib oma isast.Isa oli tal võidelnud katkuga.Wagner ja Faust silmavad puudlit.Faust võtab ta koju kaasa.(lk 38)Selgub puudli tõeline pale-Mefistofeles. (lk 41-43)Saades aru,et Mef...
George Gordon Byron kui romantiline poeet G.G. Byron on üks tuntumaid 19.saj alguses tekkinud kirjandussuuna romantismi esindajaid. Romantismi tekkeallikateks olid toonased rahva vabadusliikumised ning rahva võitlus feodalismi ja rahvastiku rõhumise vastu. Sealt sai ka lord Byron arvatavasti osa oma inspiratsiooni. Järgnevalt püüan näidata, et G.G. Byron oli romantiline luuletaja. Romantilises luules on tähtsal kohal individualism. Individualismis väärtustatakse isiksust, tundeid, elamusi ja igatsusi. (lk 11) Byron ihkab ahnest hiilgusehullustusest eemale , hoopis rahustava looduse rüppe. Siit tulenebki romantismi järgmine tunnus looduse ja loomulikkuseihaldus. (lk 5 1.salm) Loodust ülistatakse väga ja seda kasutati teoses tegelaste tunnete ja omaduste rõhutamiseks. (lk 12, lk 14, lk 24) Mineviku idealiseerimise põhjuseks oli oleviku põlgus. Igatseti tagasi kaugematesse aegadesse, võõrdudes tegelikkusest ja otsiti va...
Paulo Coelho looming P.Coelho "Palverännak: Maagi päevik" "The Pilgrimage" (1987) "Palverännak: Maagi Päevik" on menuautori Paulo Coelho esimene teos, mis valmis 1987. aastal pärast iidse 800 kilomeetri pikkuse palverännakutee läbimist Santiago de Compostelasse. Autor annab värvika kirjelduse teekonnast, saadud kogemustest ja iidse mõõga otsinguist. Seda teed on sajandeid läbinud miljonid palverändurid üle maailma. Teekond on populaarne ka tänapäeval, seda lähevad kõndima paljud inimesed, et võtta aeg maha ja vaadata iseendasse. Igaühe jaoks on see teekond erinev, aga kindel on see, et palverännak Santiagosse on teekond vastuste poole. P.Coelho "Alkeemik" "The Alchemist" (1988) «Alkeemik» on sümbolistlik muinasjutt, mis räägib inimese suurimast tarkusest -- oma südame kuulamisest, enesekssaamisest, mis ka halli argipäeva kullaks muudab. Kui Andaluusia karjusepois näeb ühel ööl unes kauget varandust ...
Referaat Jõulude usuline taust Kristlik maailm tähistab jõule Jeesus Kristuse sünnipäeva pidustustena. Jõulude traditsioon aga on vanem kui kristlus ja ühendab endas tänapäeval rahvalikke ja religioosseid jooni. Tuhandeid aastaid tähistasid põhjaeuroopa rahvad jõulude ajal talvist pööripäeva ja päikese taassündi valguse ja soojuse andjana. Sõna jõulud on vanaskandinaavia päritolu, sel ei ole midagi ühist kristlusega. Kõigepealt arvati, et sõna jul tuleneb Julius Caesari nimest. Hiljem on pakutud pärinemist sõnast hjul, mis tähistas ratast, sest arvati, et päikeseratas hakkab jõuluaegsest pööripäevast peale teist teed käima. Ehkki, sõna tegelik päritolu ei ole selge on jul olnud kindlalt skandinaavlaste talviste pühade nimi, mitte jumaluse nimi. Paganate eeskujul loodi pühade kalender, paar sajandit hiljem ka ajaarvamine, kus ei valitsenud enam pag...
Kalevipoeg,Teine teekond allmaailma,lahing põrgulistega,kahevõitlus sarvikuga Kalevipoeg nägi unenäos, et tal on vaja minna allmaailma. Hommikul tõusis ülesse, ta sõi mõne kulbi suppi,et jõudu ammutada. Jõudis mere äärde, kus olid kõrkjad ja hundinuiad. Arvas,et leiab selle koha, kus Tark teadis olevat allilma. Leidis peidus olevad väravad, astus sinna sügavusse, kus viis alla jalgrada, seal all oli pime ja palav aur. Kõigepealt kuulis kaarnat ta kuuseladvast, et helistagu Kalev oma kellukest ja siis kadusid suitsupilved ära. Kalevipoeg läks edasi. Veidi aega oli valge, jälle kottpimedus. Nüüd tuli talle vastu hiir, kes ütles pimedusest talle vastu, et helista kellukest. Kalevipoeg mõistis hiire käsku ja helistas kellukest, pimedus kadus jälle ära. Kalevipoeg astus edasi ja kaugelt paistis võõras valgus, mis polnud päeva valgus, vaid olid tihedad ämblikuvõrgud, mis hõbeda karraga kiirgasid valgust. Kalevipoeg ei saanud neid k...
· "Purgatoorium" (1938) · "Leemepott" (1904). Peale selle kogus ja töötles William Butler Yeats iiri legende. · "Punane Hanrahan" (1939). On avaldanud esoteerilise traktaadi · "Nägemus" (1925) · Koguväljaanne "Autobiograafiad" (1955) Eesti keeles ilmunud: · "Luulet" (1990; tõlkijad Ants Oras, Märt Väljataga) · "Punane Hanrahan" (1939; tõlkija M. Luht; 2002; tõlkija Krista Kaer) Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/William_Butler_Yeats http://www.kesknadal.ee/g2/uudised? id=5572&sess_admin=5eb23c67b82e255c7446203123de1867
PUNANE JA MUST Stendhal Määratud virelema väikekodanliku ajastu läppunud õhkkonnas, mõtles Stendhal oma esimese suure romaani "Punane ja must" tarvis välja tegelaskuju, kellel on temaga sarnane saatus ja kes püüab ajastu vahenditega selle vastu võidelda. Julien Sorel on puusepa poeg, kena noormees, kes ei kõlba käsitööliseks, mille tõttu teda kodus narritakse, ja ta plaanib üha kindlamalt tõusta kõrgematesse ühiskonnakihtidesse. Julien tahab iga hinna eest au ja kuulsust, samas väga hästi teades, et peab selle eesmärgi nimel oma parema mina alla suruma, hakkama silmakirjatsejaks. Teesklusest peab saama tema kunst ja tasuks olgu võim ja kaunite naiste armastus. Kas mitte kõik auahned noormehed ei lähe seda teed? Kas selleks, et kuuluda kõrgemasse seltskonda, ei tule mitte alati valetada, petta ja võrgutajana läbi lüüa? Loo lõpul ütleb Julien endale: "Kaasaegsete mõju haarab...
Eduard Vilde. Eduard Vilde (1865-1933) põlvneb Virumaalt. Kirjanik sündis 4. märtsil 1865. aastal Pudivere mõisas Simuna kihelkonnas. Varsti pärast poja sündi kolisid vanemad Muuga mõisa. Kirjanikule on oma lapsepõlvekodust meelde jäänud kaunis mälestuspilt: "Kahe toaga lihtne korter "alt-toas", vastas vana lagunud viinaköök loomalautadega, selle taga mudane tiik täis kaane, kõrval puiestik vanade pärnade ja vahtratega, kaugemal lilledega ülekülvatud roheline aas heinaküüniga ja sepapajaga - ja kõige selle ümber kaugemas ringis metsad, otsatud metsad, kus meie marjul käisime." Mõisast ja selle ümbrusest saab alguse see, mida Vilde ise on kutsunud "teatriks", kus andsid etendusi "mõisateenijad, teomehed ja päevilised, Peipsi kiisamüüjad venelased, Avinurme mehed puunõudega, Mustvee ja Räpina kausikaupmehed, kaubajuudid ja harjukad, kõiksugu käsitöölised, vene müüritöölised jne." Oma lapsepõlvest ...
CONTRA, MARGUS KONNULA Selles, et Contra luuletama hakkas ja üheks eesti tuntuimaks poeediks sai, on päris suur osa telestaar Vahur Kersnal. Nimelt on nii Kersna kui ka Contra pärit Antslast, väikesest linnas Võrumaal. Contra ise on öelnud, et Kerna on temast 11. aastat vanem ja kui Contra veel abiturient oli, tegi Kersna juba Antslas diskosid. "Käisin talt mitu korda ühte kindlat lugu nuiamas ja ühel korral viisin talle siis ka luuletusi. Kersna kutsus mind televisiooni esinema, kuid telekasse jõudsin alles kolme aasta pärast, ennem lihtsalt ei julgenud," meenutab Contra oma tähelennu algust. Contra sõnul on Kersnal lihtsalt selline anne, et ta oskab otsida sealt, kuskohast keegi teine pole osanud ega viitsinud otsida. Ja leiab igasuguseid tegelasi, kes on palju huvitavamad kui need, keda klantspiltidelt leida võib. Teosed Ohoh! - 1995 Kesmasolin - 1996 Üüratu üürlane - 1996 Contramutter - 10. lend -...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
