VIA RÜHMA ELEMENDID. HAPNIK JA VÄÄVEL Üldiseloomustus: · Hapnik ja väävel kuuluvad perioodilisustabeli VIA rühma elementide ehk kalkogeenide hulka · Enamik VIA rühma elemente on üsna tugevate mittemetalliliste omadustega, kuid jäävad elektronegatiivsuselt siiski alla samas perioodis asuvale halogeenile · Rühmas ülevalt alla elementide aatomiraadius kasvab, mistõttu nende elektronegatiivsus väheneb ja mittemetallilised omadused nõrgenevad · VIA rühma elementide aatomite väliskihis asub 6 elektroni · Väliskihi täielikust täitumisest on puudu 2 elektroni, järelikult saavad nad moodustada ühendeid o.a-s -II kuni VI · Negatiivses o.a-s ühendeid moodustavad nad metalliliste ja endast vähemaktiivsete mittemetalliliste elementidega · Väävli ja hapniku sarnasus avaldubki kõige selgemini o.a-s -II ühendite korral · Väävli aatomite raadius on suurem kui hapniku aatomitel, seetõttu loovutavad nad elektro...
Aniliin ehk fenüülamiin ehk aminobenseen (C6H5NH2) on tähtis keemiatööstuse toorain e. Aniliinist toodetakse mitmesuguseid aniliinvärve riide ja naha värvimiseks, rav imeid, lõhke- ja lõhnaaineid,kummivulkanisaa toreid, fotoilmuteid, plastmas se jm Aniliini struktuurvalem Aniliini omakorda toodetakse klorobenseenist või nitrobense enist. Aniliini saamisviisi nitrobenseenist redutseerimisel töötas 1842. aastal välja Vene keemik Nikolai Zinin, seepärast kutsutakse seda aniliini saamisreaktsiooni ka Zinini reaktsiooniks. Aniliin on vees raskesti lahustuv, värvusetu õlikas ...
Leidumine looduses Süsinikku leidub looduses nii lihtaine kui ka paljude ühendite koostises. Ta kuulub kõikide orgaaniliste ühendite seega ka taim- ja loomorgnanismide koostisesse. Süsinik on kivisöes ja naftas esinevate ühendite peamine koostisosa. Lubjakivi, marmori ja kriidi põhiosaks on kaltsiumkarbonaat. Õhus ja looduslikes vetes esineb süsinik süsinikdioksiidina. Lihtaine leidub süsinikku teemandi ja grafiidina. Allotroopsed teisendid Teemant Läbipaistev, värvuseta kristalliline aine. Ta on kõige kõvem looduslik mineraal. Teemandi kristallivõres on süsiniku aatomid üksteisest võrdsel kaugusel ja iga aatom on seotud nelja kovalentse sidemega. Niisugune struktuur põhjustabki teemanti erandliku kõvaduse. Teemanti kasutatakse klaaside lõikamiseks, kivimite puurimiseks, tema pulbriga lihvitakse metalle, vääriskive ning teemandit ennast. Lihvitud, korrapärase kujuga teemante nimetatakse briljantideks. Teemante on looduses harva....
FOSFOR Marek Paas Vastsellina Gümnaasium ÜLDINE Fosforit looduses puhtal kujul ei esine Fosfor on väga levinud erinevates ühendites Tänapäeval tuntakse enam kui 200 fosforit sisaldavat mineraali Ligikaudu pool Maal olevast fosforist on Aafrikas Eestis fosforivarud jäävad 350 miljoni tonnini Vanemast kirjandusest võib leida elementide sisalduse kohta sellise võrdluse: inimkehas sisalduvast rauast võiks teha paraja raudnaela, fosforist piisaks kolmele tuhandele tikutoosile. FOSFORI ALLOTROOPID Allotroopia on nähtus, mis seisneb selles, et sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena. Neid elemendi erinevaid vorme nimetatakse allotroopideks. Allotroobid on erinevad struktuuri ja seetõttu ka omaduste poolest. Teada on enam kui 10 fosfori allotroopi, kuid levinumad ja tuntumad on vaid 3. Fosfori tuntuimad allotroobid on valge, punane ja must fosfor. Kõige levinuim on va...
ALKOHOLID Alkoholid on orgaanilised ained, milles vesiniku aatomid on asendunud ühe või mitme hüdroksüülrühmaga (-OH). Seega on hüdroksüülrühm alkoholide funktsionaalseks rühmaks. Ühte hüdroksüülrühma sisaldavaid alkohole nimetatakse ühealuselisteks alkoholideks (N:etanool), mitme hüdroksüülrühmaga alkohole mitmealuselisteks alkoholideks (N: glütserool). Nimetustes tähistab alkohole lõppliide ool, mis liidetakse põhiahela süsiniku nimetusele. Ühealuseliste küllastunud alkoholide üldvalem on CnH2n+1OH Alkoholide struktuur Alkoholi molekulis on hapniku aatomi sidemed süsiniku ja vesiniku aatomiga polaarsed ning elektronpilv on nihutatud hapniku aatomi suunas. Süsiniku ja vesiniku aatom omavad seetõttu positiivset osalaengut ning hapniku aatom negatiivset osalaengut. Sel põhjusel alkoholides on hapniku aatomil nukleofiilne tsenter ja hapniku aatomiga seotud süsiniku ja...
Fassaadide soojustusmaterjalid VAHTPOLÜSTÜROOL, VAHTPOLÜURETAAN, FENOPLAST JA VAHTPOLÜETÜLEEN Riina Ratassepp Alice Luik Jan Erik Puss Gertrud Tamm Vahtpolüstürool • Standardikohase nimetusega EPS • Hinna ja kvaliteedi suhte poolest üks efektiivsemaid soojustusmaterjale • Kasutatakse nii uusehitistes kui ka vanemate ehitiste renoveerimisel • Väikese tihedusega poorne soojusisolatsioonimaterjal • Avatud mikropoorid • Erinevad andmed EPS-i leiutamise kohta • Alates 1950ndatest on peamiselt kasutatud soojusisolatsioonimaterjalina Omadused • • Hea soojapidavus • Helikindlus ja toimimine tuuletõkkena • Niiskuskindlus • Suur koormustaluvus • Püsivad mõõtmed • Mittevananev • Kasutamismugavus • Keskkonnasõbralikkus • Raskesti...
Fenoplast Fenoplast on fenoolformadelhüüdi polümeerne ühend. Mitmesuguseid erinevaid fenoplaste saadakse formadelhüüdi reageerimisel fenoolidega. Saadava sünteetilise vaigu omadused olenevad katalüsaatorist, võib saada nii termoplastseid kui termoreaktiivseid polümeermaterjale: Termoplastsed – novalak vaigud – kasutatakse nii värvi kui laki tootmisel, nõuavad tardumiseks kõrget temperatuuri ja kõvendit Termoreaktiivsed – väga mitmesugused bakeliit vaigud bakeliit vaikude kohta kirjanduses kasutatakse ka nime fenoplast. Neid kasututatakse pressmaterjalidena (erinevate täidiste ja lisanditega) friktsioonmaterjalide (piduriklotsid) tootmiseks. Kihilistes fenoplastides: puitkihtplastides – täiteaineks puit (saepuru - diskreetsed kiud, spoon jms); tekstoliitides – täiteaineks tekstiil (täiteaineks võib olla klaasriie – klaastestoliit); getinaks/hetinaks – täiteaineks paber (saadakse elektrit hä...
Kordamisküsimused: Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem 10. klass 1) Mis on aatom ja millest ta koosneb? Mille poolest võivad aatomid üksteisest erineda? 2) Mis on aatommass? Mille poolest erineb aatommass massiarvust? 3) Millest koosneb aatomituum ja kui palju on see aatomist väiksem. 4) Miks moodustab aatomituum põhilise osa aatomimassist? 5) Mida nimetatakse tuumalaenguks ja põhjenda miks ta on alati positiivne? 6) Iseloomusta elektroni, prootoni, neutroni (kus asub, mis laenguga on, nende mass võrreldes teiste aatomis olevate osakestega jne.) 7) Mida nimetatakse on elektronkihiks, väliseks elektronkihiks, elektronkatteks ja elektronpilveks. 8) Põhjenda, miks on aatom elektriliselt neutraalne? 9) Mida nimetatakse elementaarlaenguks (näited)? Mida nimetatakse elementaarosakesteks (näited)? 10) Selgita mõistet: planetaarne aatomimudel. 11) Keemilise elemendi mõiste ja mitu neid on ...
Jood Jood on keemiline element järjenumbriga 53. Tal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 127. Jood on halogeen. Ta moodustab kaheaatomilisi lihtaine molekule. Asub VII A rühmas, 5. perioodis Lihtainena väga mürgine Normaaltingimustes esineb jood tumepruunide kristallidena, mis sulavad temperatuuril 113°C ja keevad temperatuuril 184°C, moodustades lillaka auru. Jood on keemiliselt aktiivne, kuigi teistest halogeenidest vähem aktiivne. Elusorganismidele mõjub enamasti kahjulikult. Joodi tähtsus organismis Jood on kilpnäärme hormooni kohustuslik koostisosa. Joodi vähesus organismis põhjustab erinevaid haigusi. Joodi puudus võib kaasa tuua raseduse katkemise, lastel väärarenguid ja eakaaslastest arengust mahajäämisi. Joodi puudujääk võib tekitada ka kilpnäärmehaigust- struumat. Joodi sublimeerumine Jood on ainuke halogeen, kes suudab sublimeeruda Teeb seda tahkes olekus ja kuumutamisel. Kui jood on aurustunud, moodustuvad aurude j...
Anneli Minjo SAHHARIIDID Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud Monosahhariidide ühinemisel tekivad: - oligosahhariidid ehk liitsuhkrud (laktoos, sahharoos) - kõrgmolekulaarsed süsivesikud polüsahhariidid (tärklis, tselluloos) ehitus: - üks karbonüülrühm - mitu hüdroksüülrühma - süsinikuahel tavaliselt hargnemata - ahelas 5 või 6 süsiniku aatomit (pentanoolid, heksoonid) sahhariidi lõppliide oos näited: - glükoos C6H12O6 - fruktoos C6H12O6 - riboos C5H10O5 - desoksüriboos C5H10O4 Monosahhariididel on samasugused keemilised omadused nagu alkoholidel ja karbonüülrühmadel. Isomeeridel on kaks vormi: - a-vorm - b-vorm Disahhariidid (C12H22O11) Disahhariidid kahest monosahhariidist moodustunud glükosiidid. Glükosiidside hapnikside, ...
POLÜMEERID Polüalkeenid Polüalkeenid ehk polüalküleenid ehk polüolefiinid on valmistatud radikaalilise või ioonilise polümerisatsiooni teel. Tehnikas kasutatakse kõige rohkem asendatud polüeteene, mille monomeerideks on eteeni asendusderivaadid. Homopolümeerid polümeerid, mida valmistatakse ühe kindla monomeeri polümerisatsiooni teel. A A A A A A A A Kopolümeerid segu, mis saadakse mitme erineva monomeeri polümeerimisel. -A B A B A B A B -A B B A B B A B Karl Ziegler - keemiaprofessor - Saksamaa suurima tööstuskeemia uurimisasutuse direktor - avastas, et alumiiniumi ühendid polümeerivad eteeni Giulio Natta - mitme Itaalia ülikooli professor - Milano Tehnikaülikooli tööstuskeemia osakonna juhataja - polümeeritööstuse konsultant - avastas stereoregulaarse polümerisatsiooni isotaktilised j...
Tallinna Ühisgümnaasium Korrosioon Referaat Manfred Mletsin 9B Juhendaja : Kaja Saage Tallinn 2009 Korrosioon Korrosiooni nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast corrodere, mis tähendab puruks närimist. Seega korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Keemia keeles öelduna oksüdeeruvad metalli aatomid ümbritseva väliskeskkonna (õhk, vesi, erinevad gaasid, lahused jne.) toimel. Korrosioon on redoksprotsess, kus metallid on redutseerijad ise oksüdeerudes. Igapäevaelus näeme korrosiooni enamasti raudesemete roostetamisena, aga ka vask- ja hõbeesemete tuhmumisena. Korrosioon sõltub keskkonnast (õhus, vees, pinnases), mõjuteguritest (mehaaniline pinge vedrudes, koormust kandvad terastrossid), temperatuurist (kõrgemal temperatuuril
Kasutatakse revolvrite valmistamisel. Saamine Sulatatud kloriidide elektrolüüsil või metallotermiliselt 6) Bioloogiline toime Puhtas olekus skandiumit ei loeta mürgiseks. On tehtud katseid väikeloomade peal ja tulemuste järgi tuleks skandiumi ühendeid käsitleda, kui keskmise mürgisusega ühendeid. Kasutatud kirjandus http://besiktasforum.net/forum/kimya/72737-elementlerin-kullanim-alanlari/?language=et Hergi Karik "Leiutised ja avastused keemias" Kalle Truus ,,Anorgaaniline keemia (2. Osa)" http://en.wikipedia.org/wiki/Scandium http://www.ihastetall.ee/avaleht_est/golf/liit_golf/varustus_golf/?&xid=
FÜÜSIKALISED OMADUSED: *O2 väiksema aktiivsusega kui O3, sest O3 *Aatomiraadius metallide omadest laguneb: O2-ks ja O3-ks. väiksem,seetõttu hoiavad mitte-met. Elektrone *Tekib monohapnik, kõige aktiivsem.sa tugevamini kinni. *Hapnik reageerib liht-ja liit ainetega ja *Mit.metallid+ metall/vesinik = oksüdeerija. saaduseks on vastavate elementide oksiid. *Mitte-met. On molekulaarsed või aatomvõrega. 4FeS2+ 11O2=2Fe2O3 + 8SO2 *Mitte-met. Pole plastilised ja head elektri juhid. *Hapniku saamine: (v.a grafiit) *Mitte-met. Suurenevad V-lt , P-le 2HgO(temp)=2Hg+O2 Ja rühmas ülevalt alla. 2KNO3(temp)=2KNO3+O2 *Tahked: N2,O2,P,Br2,Cl2, Ar,Nl,He,F2. *Tööstuslikult: Vedela õhu traktrioneeriva KEEMILISED OMADUSED: destillatsioonil. Väärisgaasid reageeriv...
Aatomiehitus Elektronkate koosneb elektronkihtidest, kusasuvad elektronid. Elektronkihid jagunevad alakihtideks ehk orbitaalideks. Orbitaal on ruumi osa, kus elektronid asuvad suure tõenäolsusega kõige rohkem ning elektronidel on seal ühesugune energia. Elemendi tuumalaeng (aatominumber) Z = prootonite arv = elektronide arv. Elemendi massiarv A = tuumaosakeste arv = prootonite arv Z + neutronite arv N. Elektronkihid: 1. kiht 2 el. 2. kiht 8 el. 3. kiht 18 el. 4. kiht 32 el. Orbitaale tähistatakse väikese tähega, mille ees on kihinumber: 1 el. k. s 2 el. k. s, p 3 el. k. s , p, d 4 el. k. s, p, d, f s - ringikujuline p - Kaheksa kujuline d - Topelt kaheksate kujuline Kui element liidab elekrtone siis on ta OKSÜDEERIJA Kui element loovutab elektrone siis on ta REDUTSEERIJA · Elektron skeemid : Mg +12 | 2 ) 8 ) 2) · Elektronvõrrandid :...
1.Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. Põlevkivi koosneb 30-35% orgaanilisest ainest, mis on üks maailma parimaid ja mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aine koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist. Põlevkivi kütteväärtus on vähemalt 4,911,3 MJ/kg. Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit. Põlevkivi, mille spetsiifiline nimetus on kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara. Lisaks kukersiidile on Eesti maapõues ka graptoliitargilliiti, mis on samuti põlevkivi. Seda Eestis ei kaevandata ja väikse kütteväärtuse tõttu pole teda põleva maavarana kunagi kaevandatud. Nagu...
Korrosioon Igapäevaelus kohtame raudesemeid, mis on kaetud roosteplekkidega, punane vask on muutunud pruuniks või roheliseks ja hõbelusikad on muutunud mustaks ning kaotanud oma läike. Metallide muundumine kulgeb sageli väga kiiresti. Pruugib jätta märja rohu sisse läikiv raudese, kui juba mõne päeva pärast on esemele tekkinud pruunid roostelaigud. Aeglasemalt tuhmub läikiv vasepind. Korrosiooni puhul mõjutab metalli ümbritsev keskkond keemiliselt. Mis on korrosioon? - See nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast corrodere, mis tähendab puruks närimist. Seega korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Keemia keeles öelduna oksüdeeruvad metalli aatomid ümbritseva väliskeskkonna (õhk, vesi, erinevad gaasid, lahused jne.) toimel. Korrosioon on redoksprotsess, kus metallid on redutseerijad ise oksüdeerudes. Igapäevaelus näeme korrosiooni enamasti raudesemete roostetami- sena, aga ka vask- ja hõbees...
KEEMIA KT o Karboksüülhappe (KH) struktuur KH funktsionaalrühm on karboksüülrühm. Karboksüülrühmas on kaks hapniku aatomit. Mõlemal on nukleofiilne (-) tsenter, kuid nende omavaheline vastastikmõju nihutab elektronid suuresti karbonüülsele hapnikule ning seetõttu on see tsenter nukleofiilsem ja aluselisem. Vt. elektrofiilide ja nukleofiilide paiknemist õpik lk 19 o KH keemilised omadused Kõige tähtsam keemiline omadus on happelisus. Kuigi nad on nõrgemad happed kui tuntumad mineraalhapped, nagu soolhape, lämmastikhape, väävelhape, ent nad on siiski tugevamad süsihappest ning palju tugevamad happed kui alkoholid. Nende tugevuse põhjuseks on karboksülaatiooni stabiliseerimine laengu delokalisatsiooni teel. Karboksülaatioon on nõrk nukleofiil. KHte üldisteks omadusteks: reageerimine metallide, aluste, aluseliste oksiidide ja nõrgemate hapete sooladega. Vt. happe tugevuse kasv õpik lk 21 o KH füüsikalised omadused Füüsikalise...
Kosmeetiline keemia Koostajad: Liis ja Gerta Kosmeetiline keemia Kosmeetiline keemia kasutab väga palju loodusliku päritoluga aineid, mis on sarnased nendega, mida inimorganism ise toodab või siis omastab väliskeskkonnast, näiteks toiduna. Tähtsamad kosmeetilise keemia lähtained on järgmised keemiliste ühendite klassis: alkaanid, alkoholid, karbonüülühendid, karboksüülhapped, estrid, sahhariidid, aminohapped ja valgud. Oluline on ka ainete liigitamine nende füsioloogilise ja kosmeetilise funkrsiooni järgi. Kosmeetika ja parfümeeriatööstuses kasutatavatest vähemalt 10000 keemilisest ja looduslikust ainest on üle 500 üldtuntud allergeenid. Kasutatavad ained Rasva-ja õlitaolised ained
1. OKSIIDID 2) dilämmastiktrioksiid N2O3 1.1. Oksiidide koostis ja vääveldioksiid SO2 nimetused dikloorheptaoksiid Cl2O7 A. Määra elementide tetrafosfordekaoksiid P4O10 oksüdatsiooniastmed ja kirjuta nende süsinikoksiid CO nimetused (elemendi taga sulgudes on tema oksüdatsiooniaste) 1) Li2 ( I ) O ( -II ) liitiumoksiid Mg ( II ) O ( -II ) magneesiumoksiid Fe2 ( III ) O ( -II ) raud(III)oksiid Pb ( II ) O ( -II ) plii(II)oksiid Cr ( VI ) O3 ( -II ) kroom(VI)oksiid 2) N( IV ) O3 ( -II ) - lämmastikdioksiid Cl2 ( I ) O ( -II ) diklooroksiid P4 ( III ) O6 ( -II ) tetrafosforheksaoksiid I2 ( V ) O5 ( -II ) dijoodpentaoksiid S ( VI ) O3 ( -II ) vääveltrioksiid B. Koosta oksiidide valemid. (Mä...
Alkoholide mõiste ja struktuur Alkoholid on ained, mille molekulis süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga ( -OH). Ühendi struktuur on määratud aatomite paigutusega molekulis ja nendevaheliste sidemetega. Isomeeria Isomeerideks nimetatakse ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid erineva struktuuriga aineid. Isomeeria on ühesuguse koostise, kuid erinevate omadustega aine esinemine. Näiteks: Nimetus: Butaan Metüülpropaan ehk isobutaan Piiritus Eeter Keemistemp: -0,6 C -10,2 C 78 C 35 C PS Eetril ja piiritusel on sama brutovalem (C2H6O) Aine omadused on määratud aine struktuuriga. (nt. mida rohkem C aatomeid, seda kõrgem temp.; mida rohkem hargnenud ahel, seda madalam keemistemp.) Alkoholide füüsikalised ja keemilised omadused Füüsikalised omadused: Kuna hüdroksüülrühma vesinikul on positiivne osalaeng, võib ta hästi osaleda ves...
ELEKTROLÜÜDID JA MITTEELEKTROLÜÜDID Elektrolüüdid on ained, mis sisaldavad ioone ning tänu sellele nad juhivad sulatatud olekus või vesilahustes elektrivoolu. Elektrolüüdid sisaldavad ioone juba tahkes olekus (NaCl, KNO 3, NaOH) või moodustavad neid lahustumise protsessis (NaCl, H2SO4). Tahkes olekus ei juhi soolad elektrivoolu, sest ioonid ei suuda tugeva ioonilise sideme tõttu kristallvõrest väljuda. Ioonide liikumine saab võimalikuks kas tahke soola sulatamisel või soola lahustamisel vees. Ioonide olemasolu ja nende suunaline liikumine elektriväljas annabki ainele või lahusele elektrijuhtivuse. Seega saab elektrijuhtivuse kaudu kindlaks määrata, kas antud aine on elektrolüüt või mitte. Elektrolüütideks võivad olla need ained, mis sisaldavad tugevalt polaarseid kovalentseid või ioonilisi sidemeid. Keemilise sideme iseloomu järgi jaotatakse elektrolüüdid: a) Ioonilised elektrolüüdid nendeks on soolad, leelis- ja leel...
1) Aatom-nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused 2) aatomi tuum-on aatomi väga väike ja tihe keskosa, mis moodustab põhilise osa aatomi massist 3) elektronkate-Elektronkate on aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv 4) nukleonid-on barüonid, mis koosnevad ainult u- ja d-kvarkidest ning mille isospinn on 1/2 5) prooton-on positiivse elektrilaenguga elementaarosake 6) neutron-on neutraalse elektrilaenguga elementaarosake 7) elektron-negatiivse laenguga fundamentaalne elementaarosake 8) ioon-on aatom või molekul, mis on kaotanud (või juurde saanud) ühe või mitu valentselektroni 9) katioon- positiivse laenguga ioon 10) anioon- negatiivse laenguga ioon 11) redutseerija-element mis redoksreaktsioonikäigus loovutab elektrone. 12) Oksüdeerija-on keemias aine, mis redoksreaktsiooni käigus liidab endaga elektrone. 13) Redutseerimine-on re...
Tartu Kivilinna Gümnaasium Liitium Koostas: Juhendaja: Tartu 2009 Sissejuhatus Liitium on keemiline element järjenumbriga 3. Liitium tuletati kreekakeelsest sõnast lithos, Mis tähendab kivi. Looduses on liitiumi suhteliselt palju, ta moodustab 0,02% maakoore aatomite üldhulgast. Suuremad liitiumiühendite leiukohad asuvad Kanadas, U.S.A.-s, Kagu-Aafrikas, Kasahstanis ja Kesk-Aasias. Liitium on hõbevalge ja erakordselt kerge metall, mis sulab temperaturril 180°C. Ta on kõrge väiksema tihedusega metall ja üldse kõige väiksema tihedusega normaaltingimusel tahke lihtaine: tema tihedus on 0,535g/cm³. Liitium on esikohal metallide hulgas kerguse poolest. Ta on viis korda kergem kui alumiinium ja kaks korda kergem kui vesi. Seepärast ujub liitium mitte ainult veepinnal vaid isegi petrooleumis. Liitium on leelismetall. Keemili...
LIITIUM Karlis Litvinjuk Avastamine 1817.a avastas Jöns Jacob Berzeliuse labori noor assistent Johann August Arfvedson mineraali petaliidi, analüüsil liitiumi, kuid vaba metalli tal eraldada ei õnnestunud. Järgmisel aastal eraldas inglise teadlane Humphry Davy, liitiumoksiidi elektrolüüsil metalse Li. Liitium Keemiline element järjenumbriga 3. Liitium tuletati kreekakeelsest sõnast lithos, Mis tähendab kivi. Suuremad liitiumiühendite leiukohad asuvad Kanadas, U.S.A.s, KaguAafrikas, Kasahstanis ja KeskAasias. Liitium on hõbevalge ja erakordselt kerge metall, mis sulab temperatuuril 180°C. Keemiliselt on ta väga aktiivne. Omadused Li reageerib kergesti paljude lihtainetega, lämmasikuga, hapnikuga, halogeenidega, väävliga Li reageerimine veega ei toimu nii aktiivselt kui teiste leelismetallide puhul ...
Mina ja rasvad Rasvad on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete (rasvhapete) estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. Elusorganismid kasutavad rasvades valdavalt paarisarvu süsinikega (kuni 20) rasvhappeid. Kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on vedel, on õlid. Rasvhapped on kas 16 või 18 süsinikulised, ning kas tegemist on õlide või tahkete rasvadega vaadatakse kordseid sidemeid. Kui rasvhappes esineb kordne süsinik-süsinik side siis on tegemist õliga. Rasvade põhiülesandeks on energia katmine ning säilitamine, nad on ka asendamatute polüküllastamata rasvhapete ja rasvlahustuvate vitamiinide allikas. Fosfatiidid kuuluvad kõikide kudede ja rakkude koostisesse, suuremal hulgal on neid närvikoes ja ajurakkudes. Rasvad võtavad osa kasvuprotsesside ja muu elutegevuse reguleerimisest. Uuemad soovitused pakuvad rasvade osatähtsuseks toiduenergiast 30 %. Sel...
Carl Wilhelm Scheele Marie Aasorg 12c Ajalugu Carl Wilhelm Scheele sündis 9. Detsembril 1742 Stralsundis ja suri 21. mail 1786 Köpingis.Ta oli rootsi keemik ja apteeker samuti avastas ta hapniku. Lapsepõlv Scheele sündis Saksamaal Pommeris, mis kuulus tollal Rootsile. 15aastasena sai temast apteekriõpilane Rootsis. Ta töötas apteekri ja apteegijuhatajana 1770. aastani Stockholmis, siis 1775. aastani Uppsalas ja hiljem Köpingis, loobudes ülikooli õppejõu kohast, mida talle pakkus isegi Preisimaa kuningas Friedrich Suur. Saavutused Scheele oli 18. sajandi tuntud eksperimentaator. Ta avastas 1772 hapniku ("tuliõhu"), sai 1773 lämmastikku ja tegi kindlaks, et õhk on kahe komponendi segu, kuid ei suutnud koostist määrata. Ta avastas või valmistas baariumi, kloori ja mangaani (1774), molübdeeni (1778) ja volframit (1781), o...
Räni · Sümbol: Si (silicium) · Järjenumber perioodilisussüsteemis: 14 · Elektronskeem: +14/ 2)8)4) · Aatommass on 28,086 · Oksüdatsiooniaste ühendites +4 · Sulamistemperatuur: 1417 ºC · Tihedus: 2330 kg/m³ · Räni on hapniku järel levinuim element maakoores ,moodustades 29,5% maakoore massist · Räni on pooljuht, mille elektrilised omadused sõltuvad väga tugevasti lisanditest · Räni kuulub silikaatide ja ränidioksiid koostisse ning on telliste, tulekindlate materjalide, klaasi, portselani, tsemendi ja teiste materjalide koostisosa. · Räni ühendid vesinikuga, silaanid, on tugevad redutseerijad. Räni saamine · Kuigi räni on maakoores hapniku järel kõige levinum element, puhtal kujul teda looduses ei esine. Räni saadakse ränidioksiidi (kvartsliiv) taandamisel süsinikuga temperatuuridel ligi 2000 °C elektrikaarahjus. Pooljuhtööstuses kasutatavat räni puhastatakse väga kõrge puhtusastmen...
REAKTSIOONIVÕRRANDID (LOTE I) Ainete valemite koostamisel arvesta laenguid ühendis (risti alla indeksiteks). Võrrandi tasakaalustamiseks loe aatomeid ja pane teisele poole reaktsiooninoolt kordajad, kuni mõlemale poole saab võrdne arv aatomeid. Kordaja korrutab indekseid! 1. Element + hapnik = oksiid Põlemisreaktsioon C+O2->CO2 süsiniku põlemine 4Fe+3O2->2Fe2O3 raua roostetamine Harjuta ( oksiidi valemi koostamiseks kasuta aatomi väliskihi elektronide arvu, vaadates tabelist A-rühma nr- sellest tulenes elemendi aatomi oksüdatsiooniaste ühendis) S+O2-> P+O2-> 2. Orgaanilised ained oksüdeeruvad (põlemine, hingamine) süsihappegaasiks ja veeks CH4+ 2O2->CO2+2H2O metaani ehk maagaasi põlemine C6H12O6+6O2->6CO2+6H2O hingamine, glükoosi oksüdatsioon rakkudes Harjuta C3H8+O2-> 3. Happelised oksiidid (mittemetallide oksiidid) reageerivad veega ja tekib hape. SO2, SO3 ja ...
Moolarvutused Mool- on ainehulga ühik; kindel arv aineosakesi Avogadro arv- ühes moolis aines on 6,02•1023 aineosakest (aatomit, iooni või molekuli) Gaaside molaarruumala- 1 mooli gaasiliste ainete ruumala normaaltingimustel (0o C temperatuur, 1 atm rõhk) on 22,4 dm3 Molaarmass- ühe mooli aine mass grammides, arvutada saab perioodilisustabelist aatommasside abil näiteks M(H2O)= 2+16=18g/mol Moolide arv=aine mass/molaarmassiga Mitu mooli on 500g H2O? Moolide arv= gaasi ruumala/molaarruumalaga Mitu mooli on 200 liitrit süsihappegaasi? Moolide arv= molekulide arv/ Avogadro arvuga Mitu mooli on 24•1023 molekuli vett? Seosta mass ja gaasi ruumala! aine mass/molaarmassiga= gaasi ruumala/molaarruumalaga Arvuta 5 liitri molekulaarse hapniku mass! Tuleta seos: Kui 5 liitrile vastab X grammi ja 22,4 liitrile vastab hapniku molaa...
Neutralisatsioonireaktsioon Alus+ hape→sool+ vesi 1) Ca(OH)2+ HNO3 2) NaOH+H3PO4 3) Fe(OH)3+ HCl 4) Cu(OH)2+ H2SO4 5) Ba(OH)2+H3PO4 6) Zn(OH)2+ HBr 7) KOH+ H2S 8) NaOH+H4SiO4
Raud Pari and Pattak Co. Füüsikalised ja Keemilised omadused Raud on hõbevalge keskmise kõvadusega metall. Lisandid muudavad raua kõvemaks. Raua tihedus on 7874 kg/m3 ja sulamistemperatuur 1539 kraadi. Raud on plastiline , mistõttu teda on võimalik valtsida ning sepistada. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Raud on magnetiseeritav. Raua kristallvõre muutub erinevatel temperatuuridel. Füüsikalised ja Keemilised omadused Raud on keskmise aktiivsusega metall(asub metallide pingerea keskel). Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Mida lisanditevabam on metall, seda püsivam on ta korrosiooni suhtes. Tutvustus Omadustelt on raud metall Tihedus 7874 kg/m3, sulamistemperatuur 1811 K (1538 °C). Raud Raud on looduses laialt levinud element , olles sisalduselt maakoores neljandal kohal. Raud on ka kos...
Rasvad ·Rasvad on glütserooli ja rasvhapete ühendid. ·Rasvhapeteks nim. lineaarse ahelaga karboksüülhappeid, milles on 16 või 18 süsiniku. ·Rasvade tähtsus inimesele: Energiatootmiseks, rakukestade ülesehitamiseks. ·Rasvade füüs. omadused: toatemp tahke, kahekordsed sidemed, hüdrofoobsed. Valgud ·Valgud on elutähtsad ühendid, mis koosnevad aminohapete jääkidest. ·Inimese valgud koosnevad 20 aminohappest, millest 8 on asendamatud. ·Valke on kahte tüüpi: Lihtvalgud (ainult aminohaped) ja Liitvalgud (+ suhkur, rasvad). ·Omadused: vedelad, veeslahustuvad, ei sula ega lagune, ·Ülesanded: transport, pärilikuse ülesanne, ülesehitus ül., kaitsefunktsioon Reaktsiooni kiirus ·Keemilise reaktsiooni kiirust mõõdetakse sekundis ära kulunud lähteaine hulga või sekundis tekkinud saaduste hulgaga. ·Temperatuuri tõus 10º võrra, tõstab reaktsiooni kiirust 2-4 korda ·Kiirust mõjutavad tegurid: Reageerivate ainete iseloom mida aktiivsem on aine, sed...
Metanaal tema 40% vesilahust nim. Formaliin. Selles hoitakse meditsiinolisi preparaate (laibalahus) Etanaal Õuna maitseline ja väga mürgne ühend, tekib organismi alkoholi tarbimise tagajärjel. Kahjustab maksa ja kesknärvisüsteemi, põhjustab halva enesetunde ja peavalu Propanoon Tuleohtilik, hea lahusti (atseton) Metaanhape e sipelhape ledub mesilastes, sipelgates, kõrvenõgestes, kuuse ja männi okastes. Etaanhape e äädikhape tekib roistumisel, kõdunemisel, mädanemisel, käärimisel õhu käes. Leisub uriinis Propaaanhape e juustuhape annab juustule hea maitse Butaanhape e võihape Estrid ühendid, mis moodustuvad hapete reageerimisel alkoholiseda * leidub looduses eeterlike ülidena taimedes (palderjan, sidrun, apelsin, piparmünt) * Meeldiva lõhnaga vedelad või tahked ained (nt. Etüülbutanaat aprikoosi lõhn, etüümetanaatrummi lõhn, pentüületanaat banaani lõhn) Rasvad rasvhapete ja propaantriooli estrid * väsrvuseta...
MITTEMETALLID Mittemetallide üldiseloomustus. Mittemetalle on 22. Lihtainetena esinevad nad gaaside (H2, O2, N2, F2, Cl2, väärisgaasid), vedeliku (Br2) või tahketena (B, Si, C, P, S, I2 jt.). Perioodilisuse süsteemis paiknevad mittemetallid perioodide lõpus. Mittemetallide aatomite väliselektronkihil on enamikul juhtudesl üle kolme elektroni. Mittemetalli aatomitele on iseloomulik liita keemiliste reaktsioonide käigus elektrone. Seejuures aktiivsemad mittemetallid moodustavad negatiivselt laetud ioone (halogeniidioonid). Neil juhtudel esinevad mittemetallid oksüdeerijatena. Elementide aatomite omadus liita elektrone suureneb perioodis väärisgaasi suunas; rühmas suureneb alt ülespoole (aatomiraadiuse vähenemise suunas). Kõige aktiivsem mittemetall on fluor. Mittemetallide elektronnegatiivsus ning keemiline aktiivsus väheneb reas: F, O, Cl, N, Br, I, S, C, H, P, Si, Xe Tüüpiliste mittemetall...
alkoholid on orgaanilised ained, milles vesiniku aatomid on asendunud ühe või mitme hüdroksüülrühmaga (OH). eetrid on orgaanilised ühendid, kui kaks süsivesinikrühma on teineteisega seotud hapniku aatomi kaudu. ühealuseline alkohol ühte hüdroksüülrühma sisaldav alkohol (n:etanool) mitmealuseline alkohol mitut hüdroksüülrühma sisaldav alkohol (n:glütserool) alkoholaat tekib alkoholi hüdroksüülrühma vesiniku aatomi asendumisel aktiivse metalliga. kontraktsioon on nähtus, kus kahe aine segunemisel paigutuvad väiksemad aineosakesed suuremate vahele ning lõpptulemuseks on segu ruumala vähenemine ehk kokkutõmbumine. hüdrolüüsipiiritus on tselluloosi suhrkuks muutmisel taas suhkru kääritamisel saadav etanool. sünteetiline piiritus moodustub kõrgemal temperatuuril, rõhul ja katalüsaatorite manulusel toimuval hüdraatumisel. absoluutne alkohol veevaba ehk 100%line etanool. denatureerimine etanooli joomiskõlbmatuks muutmine tehnilisteks vajaduste...
Ke e m ia Xa Kätlin Mänd O ks iid · O ks iid id o n a ine d , m is ko o s ne va d ka h e s t e le m e nd is t, m ille s t üks o n h a p nik . O ks iid id e nim e tus e d · Nimetuses märgitakse oksüdatsiooniaste - Fe2O3 raud (III)oksiid ((Loe : raud- kolm-oksiid )) - N2O5 lämmastik (V)oksiid (( Loe: lämmastik-vii-oksiid)) · Elementide aatomite arv märgitakse eesliidete abil : - N2O5 - dilämmastiktrioksiid O ks iid id e s a a m ine · Lihtainete vaheline reaktsioon : · C+O2 -> CO2 · 2Ca+O2 -> 2CaO · Hüdroksiidide ja karbonaatide lagundamine kuumutamisel : · Cu(OH)2 -> CuO + H2O · CaCO3 ->CaO + CO2 Alus e lis e d o ks iid id · ... nimetatakse oksiide, mis reageerivad hapetega · Tugevalt aluselised Nõrgalt aluselised reageerivad veega ei reageeri Li2O , CaO , BaO CrO , FeO, NiO · reageerimine hapetega CaO +2HCl -> CaCl2 + H2O ·...
Süsivesikud Süsivesikud · Looduses enamlevinud orgaanilised ühendid · Meie toitumisahelas esimeseks lüliks · Kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse · Hästi kättesaadavad, kõrge energeetilise väärtusega · Organismis kerge säilitada Enamlevinud orgaanilised ühendid looduses · Taimedes 75-90% · Loomades 2% · Seentes 3% · Mikroorganismides 12% Toiteväärtus · Süsivesikute arvele langeb meie elutegevuseks vaja minevatest kaloritest 60% · 1g süsivesikute lõhestumisel vabaneb 17kJ energiat · Süsivesikud annavad 50% päevas minevast energiast Jaotus · Jagunevad kolme põhirühma 1) Monoosid 2)Oligosahhariidid 3)Polüsahhariidid Monoosid · Kahte või enamat hüdroksüülrühma aldehüüdid või ketoonid · Liigendatakse funktsionaalse rühma järgi -Aldoosil on aldehüüdrühm -Ketoosil on ketoonrühm Oligosahhariidid · Madalamolekulaarsed orga...
Kordamisküsimused kontrolltööks teemal ,,Fosfor ja räni" 1) Fosfori leidumine ja saamisvõimalused 2) Ülevaade fosfori tuntumatest allotroopidest (punase, valge ja musta fosfori aine ehitus, füüsikalised ja keemilised omadused, mürgisus ja kasutusalad) 3) Tuntumate fosforiühendite iseloomustus: P4O10 nimetus, aine ehitus, saamine, omadused , kasutusalad P4O6 - nimetus, aine ehitus, saamine, omadused PH3 nimetus, aine ehitus, saamine, omadused H3PO4 nimetus, saamine, tema ja tema soolade omadused ning kasutusalad 4) Ülevaade fosforväetistest (superfosfaat, topeltsuperfosfaat, nende saamine, omadused, üleväetamine) 5) Fosfori seos elusorganismiga 6) Räni leidumine looduses ja omadused 7) Räni aatomite ja aatomitevaheliste sidemete võrdlus süsiniku aatomiga 8) SiO2 ehitus, füüsikalised ja keemilised omadused ning tema esinemisvormid looduses ( kvarts, mäekristall, ametüst, ränikivi) 9) Ränihapete ja tema soolade saamine,...
Kemikaalid Kosmeetikas Sissejuhatus · Kreemipurke ja topsikuid uurides tasub teada, et koostisained on seal mahulises järjestuses. · Vastavalt euronõuetele peavad koostisained olema kirjas mahu alanevas järjekorras, st kõige suuremas koguses esindatu on nimetatud esimesena. Atseetaldehüüd Kasutatakse küünepalsamites ja kätekreemides Ohtlik väga sageli tarbimisel Võib tekkitada vähki AHAS · Alphahydroxy acids, fruit acids, glycolic, lactic ja citric acid · Kasutatakse dussitoodetes, vananemisvastastes näo ja ihutoodetes pH regulaatorina. · Võib imenduda läbi naha, suurendab tundlikkust päikese suhtes, seega võib suurendada päikesega seotud nahakasvaja riski. Alkohol, Isopropyl (SD- 40) Väga kuivatav ja nahka ärritav Muudab nahapinna Phtaset, nii et naha kaitsevõime bakterite ja viiruste suhtes halveneb Tekitab pigmendilaike ja kiirendab naha vananemist Benzalkonium Chloride Äärmiselt mürgine ...
Al-leidub looduses savide ja mineraalide koostises, toodetakse sulatatud boksiidi, sulam duralumiinium.Omadused:hea peegeldusvõimega, reageerivad halogeenidega,hapete ja alustega v.a. N- iga elektrijuht, platsiline. Kasutus: aluminotermias, lennukiehitus, autotööstus. Pb-seatina, pakub kaitset radioaktiivse ja röntgenkiirguse vastu. Om:madal sulamistemp. Pehme, raske metall, sinaka läikega. Kasutus:autoakud, haavlite tootmisel. Vees lahutusvad ühendid magusad, mürgised. Sn(tina)-looduses mineraalidena, mille nimeks kassiteriit, painutamisel ragiseb. Kasutatakse sulamite koostises ja korrosiooni tõkkeks. Fe-suhteliselt pehme metall,suht.kõrge sulamistemp.magnetilised omadused, aktiivne reageerib kergesti hapete ja sooladega. Lisandeid sisaldav Fe on suurema kõvaduse, tugevusega.Leidub ühenditena, rauamaakFe2O3, rauapaguFeCO3.Sulamid: malm, teras, eriterased. Alsifer, invar. Cu-leidub ühenditena ja ehedalt, malahhiit. Om: pehme, soojuse j...
Keemilised elemendid minus ja minu ümber Süsinik ja räni Süsinik Süsinik on meie elu aluseks siin Maal. Ta on mittemetalliline element ja suudab kõige rohkem ühendeid moodustada. Süsinikuühenditest koosnevad kõik elusorganismid, kütused ja ka õhk, mida pidevalt hingame. Süsiniku üks tuntumaid ühendeid on CO2 ehk süsihappegaas. Seda leidub õhus ning selle hulk on viimasel ajal kiiresti suurenenud, põhjustades globaalset soojenemist ehk kavuhoone efekti. Süsihappegaasi suurenemise õhu koostises on põhjustanud autode massiline kasutamine. Samuti ka teised masinad, mis paiskavad õhtu CO2-e, sest see on põlemisel üks eralduvatest ühenditest. Globaalne soojenemie ise põhjustab aga suuri ja kohati lausa katastroofilisi muutusi looduses ja kliimas. Näite saab isegi siitsamast Eestist tuua. Kui varem olid meie aastaajad ilusti eristatud, külm ja lumerohke talv ning soe ja päikseline suvi, ...
Alumiiniumoksid Al2O3- on polümeerse struktuuriga valge kristalne aine. See on äärmiselt inertne aine mis on väga vastupidav veetoimele ja praktiliselt ei reageeri ka hapete ning leeliste lahjendatud lahustega. Üks enam tuntud alumiiniumoksiidi teisendeid looduses on korund. Erakordselt kõva ainena kasutatakse peeneteralist korundo ehk smirglit lihvimispulbrite, puhastuspastade jms koostises läipaistvad suured korundikristalid on hinnalised vääriskivid. Lisandite tõttu on nad sageli värvilised. Punaseid korunde nimetatakse rubiinideks, siniseid ja kollaseid safiirideks. Al(OH)3 temp. Al2O3+H2O Normaaltingimustel sulab alumiiniumoksiid temperatuuril 2054°C ja keeb temperatuuril 2980°C. Plii(II)oksiid PbO2-Üks tähtsamaid pliiühendeid, tumeda (pruunikas, must) värvusega väga tugevate oksüdeerivate omadustega. Teda kasutatakse põhiliselt elektroodimaterjalina pliiakudes. Kõik plii lahustuvad ühendid on tugevalt mürgised. Pb3O4-plii(II) j...
Sissejuhatus Hg = Hydrargyrum (lad.) = "vedel hõbe", "vesihõbe" Järjenumber 80 Aatommass 200,6 Periood 6 Rühm IIB 4f145d106s2 Avastamine Leiti Egiptuses aastates 1500 eKr. Hiinas ja Tibetis kasutati ravimiseks ja elu pikendamiseks Egiptuses ja Roomas kasutati kosmeetikas Hydrargyros (kreeka) = Hydrargyrum (lad.) Füüsikalised omadused Normaaltingimustel vedelas olekus Keeb temperatuuril 356°C Tahkub temperatuuril -38.8°C Vedelas olekus on halva elektrijuhtivusega (võrreldes teiste metallidega) Temperatuuril 269 °C muutub ülijuhiks Tihedus normaaltingimustes 13.6 g/cm3 Keemilised omadused Väheaktiivne metall Oksüdatsiooniastmed +1, +2 Elektronegatiivsus 2.00 Reaktsioonid Saadakse elavhõbe(II)sulfiidi (ehk kinnoveri) oksüdeerimisel HgS + O2 Hg + SO2 Ei reageeri hapetega (v.a. H2SO4 ja HNO3) Hg + H2SO4 HgSO4 + H2 Hg + 2HNO3 Hg(NO3)2 + H2 Temperatuuril 300...
Elektrolüüsiks nimetatakse lahuse või sulami keemilise koostise muutumist elektrivoolu toimel. Elektrolüüs on redoksreaktsioon. Sulatiste elektrolüüs on ainus majanduslikult mõistlik meetod aktiivsete metallide tootmiseks. Väga palju toodetakse alumiiniumit ja magneesiumit. 6 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Elektrol%C3%BC%C3%BCs 8 TAMM, L. Üldine ja anorgaaniline keemia, õpik X klassile. Tallinn: Avita, 2005 KARIK, H. Keemia IX klassile. Tallinn: Koolibri, 1997 http://www.miksike.ee/docs/lisa/9klass/1teema/loodus/metallide_toomine.htm http://protonizer.eu-youth.net/index.php?option=articles&task=viewarticle&artid=72&Itemid=3 http://web.zone.ee/rauatyy/METALLID/yldteavetmetallidest_2.html http://www.crjg.vil.ee/materjalid/oppematerjalid/keemia/3_metallurgia.html
Seos Ek ja Ep vahel gaasides, vedelikes ja tahkistes:Molekulide vahel mõjuvad nii tõuke- kui tõmbejõud. *tõmbejõud on ülekaalus, kui molekulidevaheline kaugus on suurem, kui molekulide diameeter. *tõukejõud on ülekaalus, kui molekulidevaheline kaugus on väiksem molekuli läbimõõdust. Reaalne gaas: *Reaalne gaas käitub ideaalsena suurtel hõrendustel. *Väiksematel kaugustel tuleb arvestada nii molekulide läbimõõtu kui molekulidevahelist vastastikmõju. *Erinevalt ideaalsest gaasist, saame reaalse gaasi puhul rääkida ülekandenähtustest. Van der Waalsi võrrandi sümbolit seletused: Ideaalse gaasi olekuvõrrand ei arvesta molekulide vahelisi mõjujõude ega molekulide mõõtmeid. Reaalse gaasi olekuvõrrand: - väljendab gaasi siserõhku, mille tingib molekulide omavaheline tõmbumine. B see osa gaasi ruumalast, mille täidaksid lõplike mõõtmetega molekulid. Ülekandenähtus: *Difusioon. Ühe aine molekulide tungim...
Aineklass Funktsionaalne rühm Nimetus(lõppliide) Alkaanid Üksiksidemed - -aan Halogeenühendid - - Alkoholid -OH -ool Amiinid -NH2 -amiin Alkeenid Kaksikside = -een Alküünid Kolmikside -üün Areenid Aromaatine side Benseen(tolueen) Aldehüüdid -CHO -aal Ketoonid O -oon -C- Karboksüülhapped -COOH -hape Estrid -COO- (-üül) aat Amiid O Amiid // -C NH2 Eetrid -O- -eeter
MOOL Osakeste arv Kasuta Mool Kasuta Mass, grammid N= n* NA n m = n*M NA = 6,02*1023 osakest/mol M Kasuta Kasuta Vm= 22,4 dm3/mol tihedust Gaasilise aine Tahke või vedela ruumala ( nt) aine ruumala, dm3 V = n* Vm V= m/ Osake on aatom, molekul,elektron, neutron, neutriino jne.. Lihtained, mille molekul koosneb alati kahest aatomist H2, O2, N2, F2, Cl2, ...
Rasvad Loomsed rasvad ja taimeõlid on materjalid, mis koosnevad suurest hulgast komponentidest, kusjuures põhiliseks koostisosadeks on rasvad. Keemilises mõttes tähistab sõna rasv glütserooli trimestrit karboksüülhapetega. Looduslike rasvade karboksüülhappe jäägid on hargnemata ahelaga ning paarisarvulise süsiniku aatomite arvuga. Looduslikud rasvhapped võivad olla küllastunud või küllastumata. Rasv peab olema väga hüdrofoobne aine. Rasvad ei märgu veega ega lahustu vees. Nad lahustuvad orgaanilistes lahustites: eetris, bensiinis, veidi ka alkoholis. Puhas individuaalne rasv kristalliseerub ning tal on kindel sulamistemperatuur, tavaliselt on tegemist segumaterjalisega. Seepärast saab rasvade puhul kõneleda vaid pehmenemistemperatuurist. Rasvade agregaatolek sõltub nende koostisesse kuuluvatest rasvhappe alküülrühmadest. Küllastunud rasvhapetest moodustatud rasv...
Meelis Maalder 12B Omadused jms Värvuseta mürgitu amorfne polümeer. Molekulmass 10 000 1 600 000. Madal molekulaarne kleepuv materjal. Tugevus suureneb molkulmassi suurenedes. On valgus- ja vananemiskindel materjal. Lahustub ketoonides, estreis, kloreeritud süsivesinikes ja metanoolis. Ei lahustu atsüklilistes süsivesikutes ega vees. Hea kleepuvus paljude materjalidega. Kasutusalad Kasutatakse paljudes liimides (PVA), lakkides ja värvide koostises. Riide apreteerimisel. Tehisnaha tootmisel. Kildumatu klaasi tootmisel
Keemia Elektrokeemiline korrosioon Fe + HCl->FeCl2 + H2 2H+2e->H2Happelises lahuses seob elektrone H+(vesiinikioon) 30 *Zn+Hcl->ZnCl+H2 Zn0-2e->Zn+2 2H-2e->H2 *Al+HCl-> AlCl3+H2 Ako+6e->Al+3 2H+2e=H2 Millised elektronvõrrandid kirjeldavad metallide korrosiooniga kaasnevaid protsesse? 2H+2e->H2 korros. Pb+2+2e->Pb0 - Cl2+2e->2Cl korros. Korrosioon õhus . 4Fe+3O2+2H2O->2Fe2O3 nH2O Fe-3e->Fe+3 O2+H2O->4OH- Korrosiooni kiirust mõjutavad tegurid 1)Välistingimused on niiskus H2O, to kõrgemalt to paremini 2)Metall, mis sisaldab lisandeid vähemaktiivsemaid lisandeid- korrodeerub kiiremini Nt. Fe-Cu korrodeerub kiiremini 3)Korrosiooni soodutavad lahuses olevad lisandid
Ained Alkohol on orgaaniline aine, kus lisaks süsinikele ja vesinikele on hüdroksüül (-OH) Näiteks: butanool CH3CH2CH2CH2OH Füüsikalised omadused: hüdrofiilsed, sest OH rühm on polaarne, seega lahustuvad vees; lahustuvus sõltub süsinikuahela pikkusest (C-ahel on hüdrofoobne); normaaltingimustel vedelad/tahked; lahustumisel toimub kontraktsioon (ruumala väheneb) Keemilised omadused: on nõrgalt happelised;-OH rühm väga tugev nukleofiil; võib nii oksüdeeruda kui ka redutseerida Reaktsioonid: H3C-CH2-OH + Na H3C-CH2-ONa + H2 alkohol + leelis/leelismuldmetall alkoholaat + vesinik H3C-CH2-OH + H3C-CH2-OH H3C-CH2-O-CH3-CH2 + H2O (NB! Toimub H+ keskkonnas) alkohol + alkohol eeter + vesi CH3-CH2-OH H2C=CH2 + H2O (Nimetatakse dehüdraatumiseks) alkohol (katalüsaatoriga ja kõrgel temperatuuil) alkeen + vesi 2H3C-CH2-O-H + O2 H3C-CH=O + 2H2O öksüdeerumine aldehüüdiks lisaks veel täielik põlemine, kus saadused CO2 ja H2O ...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Liha kasutamine erinevates köökides Referaat Jane Õigus K-08b Pärnu 2009 Liha kasutamine erinevates köökides Liha kasutatakse väga erinevates köökides, nagu näiteks jaapani köök. Veiseliha enim levinud kasutusalad. · Antrekoot (veise turjaliha) on rasvaga läbikasvanud kondita tükiliha, seega mahlane suutäis (sarnaneb sea kaelakarbonaadiga). Antrekoot sobib üsna hästi Grillimiseks ja praadimiseks. · Veise abatükk kondiga sobib suurepäraselt supi tegemiseks, kondita aga ka guljasiks ja böfstrooganoviks. Abatüki lihased on ebakorrapärased, küllalt soonelised ja piisava rasvasisaldusega. · Veise tagaosa lihased (sise-, välis-, pähkli-, ristluutükk on parimad guljasiks ning böfstrooganiviks. Sobivad ka woki- ja pajarooga, lõikudena praadimiseks ninga grillimis...
Puurmani Gümnaasium KALTSIUM REFERAAT Referaadi Koostaja: Triin Kukk Klass:10.klass Juhendaja: Aleksandr Kirpu Puurmani2010 1 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................................... 3 KALTSIUMI ÜLDISELOOMUSTUS..................................................................................................................4 KALTSIUM KASUTAMINE.................................................................................................................................4 KALTSIUMI OMADUSED...................................................................................................................................5 KASUTATUD KIRJANDUS.............................................................................
väga tähtis roll mängida. Tugevad kiud muudavad kanga vastupidavamaks, niiskust imavaid kiude kasutatakse toodete valmistamiseks, mis on vahetus kontaktis inimese nahaga, tulekindlaid kiude kasutatakse sisustustekstiilides ning magamisriietes jne. Tekstiilitööstus on samuti väga tihedalt seotud näiteks põllumajandusega, metalli- ja mineraalide kaevandamisega, metsa- ja keemiatööstusega ning kaubandusega. Nende näidete alusel saab öelda, et keemia ei ole meile sugugi nii kauge, kui tihti tunduda võib. LISA 1. PILDID Viskoos Polüamiidist valmistatud sussid
EKSAMITÖÖ KOOD Kui olete oma töö lõpetanud, siis palume Teid vastata järgmistele küsimustele. 1. Kas eksamitöö tundus Teile KEEMIA RIIGIEKSAM (Märkige ristikesega vastavas kastikeses.) raske, pigem raske, VARIANT B keskmise raskusega,
LIPIIDID Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Alkohol glütserool 3 rasvhappejääki Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed. I Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad Vedelad rasvad taimsed õlid Tahked rasvad loomsed rasvad Vahad taimsed ja loomsed Tahked rasvad ehk loomsed rasvad Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped - tahked rasvad (nt seapekk). Süsiniku aatomite vahel üksiksidemed. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana. Vedelad rasvad ehk õlid Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped enamasti vedelas olekus (õlid). Süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed. Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. Õli seemnetes raps, kanep Õli viljades oliivid, pähklid Vahad Tahked ja vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. Taimsed vahad on nt puuviljadel, okast...
Keemia · Väävel (S) Madal sulamistemperatuur Kergesti peenestatav Vees praktiliselt lahustumatu Lahustub hästi vähepolaarse ainetes orgaanilistes lahustes Üldjuhul S8 ja pulbrina Keemilised omadused: 1. Oksüdeerijana käitub väävel metallide ja endast vähemaktiivsete mittemettallide suhtes. 2. Saadus suldiif 3. Leelis + leelis muldmettallid reag. Toa temp. 4. Enamiku mettalidega reag. Alles kuumutamisel 5. Vesiniku juhtimine keemiseni kuumutamisel väävlisse tekib H2S 6. Redutseerijana käitub aktiivsemate mettalidegamoodustades tugeva ühendi. S+ H2 = H2S S+ Fe = FeS S+ HNO3(konts) = H2SO4 S+ O2 =SO2 · Sulfiidid Divesiniksülfiid (H2S) Väga mürgine, Õhust raskem gaas värvusetu H2S juhtimine vette moodustub nõrk hape H2S + (1 mol) NaOH =NaHS H2S + (2mol) NaOH= Na2S Hüdrolüüsil aluseline keskond Tugevad redutseerijad Põleb õhus sina...
Füüsikalised omadused: Veega reageerides kaalium süttib, ning tekivad leelis (KOH) ning vesinik. Süttib veel fluoris ning broomis lausa plahvatab. Õhus oksüdeerub kaalium energiliselt. Keemilised omadused: Oksiidi tüüp: tugevaluseline Aatomnumber: 19, Aatommass: 39,098, Klassifikatsioon: leelismetallid, s- elemendid Aatomi ehitus: Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6 4s1 Elektronskeem: +19|2)8)8)1) Elektronite arv: 19 Neutronite arv: 20 Prootonite arv: 19 Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: 0, I Kristalli struktuur: ruumikeskne kuubiline Lihtaine saamine: Kaaliumit saadakse sulatatud KOH elektrolüüsil: 4KOH 4K (katoodil) + 2H2O + O2 (anoodil) Nüüdisajal toodetakse kaaliumi metalse naatriumi ja kaaliumkloriidi sulandist 850 ºC juures: Na + KCl NaCl + K K eraldub auruna, mis kondenseeritakse metalse kaaliumi saamiseks. Kaaliumi eral...
Korrosiooni kahjulikkus ja kasulikkus Alguses ei ütle sõna ,,korrosioon" keskmisele Eesti inimesele midagi, aga suurem jaolt on enamus inimesi sellega kokku puutunud. Aga mis on siis korrosioon? See nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast corrodere, mis tähendab puruks närimist. Seega korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Keemia keeles öelduna oksüdeeruvad metalli aatomid ümbritseva toimel. Korrosioon on redoksprotsess, kus metallid on redutseerijad ise oksüdeerudes. Korrosiooni iseloomu järgi võime jagada korrosiooniprotsessi kaheks: keemiline korrosioon ja elektrokeemiline korrosioon. Enamiks nõustub, et roostetamine teeb rohkem kahju kui head. Näiteks tänu korrosioonile võivad masinad lakata töötamast ja värvitud pinnad muutuvad koledaks. Igapäevaelus näeme korrosiooni enamasti
Rubiidium Ettekanne Kristina Hertmann 10K Juhendaja : Anna Perova Üldiseloomustus Aatominumber: 37 Aatomimass: 85,4678 Klassifikatsioon: Leelismetallid, s-elemendid Aatomi ehitus: · Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s2p6 5s1 · Elektronskeem: +37|2)8)18)8)1) · Elektronite arv: 37 · Neutronite arv: 48 · Prootonite arv: 37 · Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: 0, I · Kristalli struktuur: ruumikeskne kuubiline Avastamine: R.W. Bunsen & G.R. Kirchoff, 1861, Heidelberg, Saksamaa Avastati see mineraal lepidokrokiidist, kasutades spektroskoopi. Nimi rubiidium tuleneb ladina keelsest sõnast "ruber", mis tähendab sügavpunast. Sellist nime põhjustasid rubiidiumi erepunased spektroskoopilised jooned. Leidumine looduses Rubiidiumi (Rb) puudust looduses ei ole. Teda leidub rohkem kui kulda, hõbedat või tina jne. Rubiidium kuulub kohekümne kolme kõige ...
F-vitamiin Kristina Hertmann 10k F-vitamiin e. rasvhape Nimetust ,,F-vitamiin" kasutatakse laialdaselt ja selle all mõeldakse erinevaid rasvhappeid, kuid seda nimetust pole teaduslikult aktsepteeritud. Need rasvhapped on: (omega-6-seeria) linoolhape, gamma-linoleenhape (GLA), (omega-3-seeria) eikosapentaeenhape (EPA) ja dokosaheksaeenhape (DHA). F-vitamiini vajalikkus Aitab tagada töökorras immuunsüsteemi. Hästi tasakaalustatud hormoonide tase Neil arvatakse olevat kolesterooli alandav mõju ja seega vähendavad nad südameinfarkti ja kõrge vererõhu riski F-vitamiini on vaja normaalseks keha arenguks Saadakse Kalaõlist Päevalilleseemnetest Nisuiduõlist Maisiõlist F-vitamiini puudus põhjustab Kõrge kolesterooli Kuiva nahka Katkevaid juukseid Ekseemi e. kauakestevat nahahaigust Aeglast paranemist ja vastuvõtlikkust ...
1. AINE EHITUS Aatom koosneb aatomituumast (+) ja elektronkattest (-). Aatomituuma koostisesse kuuluvad prootonid (+) ja neutronid (0). Elektronkatte moodustavad elektronid (-). Elektronide max arvu kihis saab arvutada valemiga 2n2 Aatomorbitaal ruumiosa kus elektron viibib kõige sagedamini. S-orbitaal on kerakujuline, p-orbitaal ruumilise kaheksa kujuline ja d-orbitaal kõik koos. s-orbitaal p-orbitaal - s-orbitaalid: 1 tk (kokku mahub 2 e-) - p-orbitaalid: 3 tk (mahub kuni 6 e-) - d-orbitaalid: 5 tk (kuni 10 e-) - f-orbitaalid: 7 tk (kuni 14 e-) Elektronvalem näitab elektronide paiknemist mitte ainult elektronkihiti, vaid ka alakihiti. Alakihid täituvad energiataseme kasvu järgi. Enne ei hakka täituma uus alakiht, kui eelmine pole täitunud. Energia kasv: 1s<2s<2p<3s<3p<4s<3d<4p<5s<4d<5p<6s<4f<5d<6p<7s<5f<6d<7p<8s P: +15 2)8)5)1s22s22p63s23p3 Fe: +262)8)14)2) 1s22s22p63s23p64s23d6 Ru...
Happed on liitained mis koosnevad vesinikust ja happejäägist. Saamine 1)Happeline oksiid+vesi SO2+H2O -> H2SO3 2)Gaasiline aine + H2 Cl2+H2 -> 2HCl 3)Tugev hape+Sool K2S+2HCl -> 2KCl+H2S 4)Gasilise vesiniku lahustumisel vees HCl(gaas) + H2O -> HCl (hape) Liigitus:Tugevad happed(HNO3;H2SO4;HCl), Nõrgad happed(H2CO3; H2S; H4SiO4; H2SiO3) ülejäänud on keskmise tugevusega. Keemilised omadused: 1)Reageerivad metallidega pingerea alusel (LI-Pb reageerivad, Cu- Au ei reageeri) Zn+2HCl -> ZnCl2+H2 2)Reageerivad aluseliste oksiididega Cu(II)O+H2SO4 -> Cu(II)SO4+H2O 3)Happed reageerivad alustega Cu(II)(OH) 2+H2SO4 -> Cu(II)SO4+2H2O 4)Reageerivad endast nõrgemate sooladega CaCO3+2HCl -> CaCl2+H2CO3CO2; H2O Redoksreaktsioon on keemi...
Alkaanideks nimetatakse orgaanilisi aineid, mis koosnevad C ja H'st, ning kus C aatomite vahel on üksikside ehk sigmaside. Üldvalem CnH2n+2 (n on jrk nr) Orgaanilistele ainetele pannakse nimed alkaanide homoloogilise rea alusel. 1. metaan CH4 2. etaan C2H6 3. propaan C3H8 4. butaan C4H10 5. pentaan C5H12 6. heksaan C6H14 7. heptann C7H16 8. oktaan C8H18 9. nonaan C9H20 10. dekaan C10H22 Radikaalid on molekulid või aatomid, mille elektronkihis asub paardumata elektron. 2-metüül propaan Alkaanide keemilised omadused: 1) Põlemine CH4 + 2O2 -> CO2 + 2H2O 2) Asendus reaktsioon hallogeenidega (radikaaliline asendusreaktsioon) ...
Alkoholideks nimetatakse orgaanilisi ained mis sisaldavad funktsionaalse rühmana OH (hüdroksüül) rühma. (nomenklatuuris -nool lõpp) Üldvalem R OH Liigitus: 1) 1 hüdroksüülsed CH3OH 2) mitme hüdroksüülsed Propaan triool Alkohoolide keemilised omadused: 1) Põlemine 2CH3OH + 3O2 -> 2CO2 + 4H2O 2) Reageerivad metallidega moodustades alkoholaate 2CH3OH + 2Na -> 2CH3ONa + H2 3) Võivad dehüdraatuda tulemusena tekib alkeen C2H5OH -> H2C=CH2 + H2O 4) Alkoholid võivad oksüdeerida. NB! Cu katalüsaatori juuresolekul moodustade aldehüüde. 2CH3OH + O2 -> 2HCHO + H2O 5) Alkohol kui hape reageerib alustega (leelistega) C2H5OH + NaOH -> C2H5ONa + H2O Etanooli tootmine: a) Tärklisest ...
Alused ehk hüdroksiidid on liitained mis koosnevad 1, või mitmest OH rühmast. Saamine 1)Metallioksiid+Vesi Na2O+H20 -> 2NaOH 2)Aktiivne metall+Vesi 2Na+2H2O -> 2NaOH+H2 3)Soolade vesilahuste elektrolüüsil 2NaCl+2H2O -> 2NaOH +H2+Cl2 4)Vees lahustuv alus+sool CuSO4+2NaOH -> Na2SO4+Cu(OH) 2 Liigitus: Veeslahustuvad hüdroksiidid ehk leelised (LiOH;BaOH) ja vees lahustumatud(Cu(OH) 2;Zn(OH) 2). Keemilised omadused: Leelised 1)Reageerivad hapetega 2NaOH+H2SO4 -> Na2SO4+2H2O 2)Reageerivad vees lahustuvate sooladega CuSO4+NaOH -> Na2SO4+Cu(OH) 2 3)Reageerivad happeliste oksiididega Ca(OH) 2+CO2 -> CaCO3+H2O Lahustumatud 1) Reageerivad hapetega Cu(OH) 2+H2SO4 -> CuSO4+2H2O 2)Kuumutamisel lagunevad Cu(OH) 2 -> CuO+...
Elektrofiilid ja nukleofiilid: Elektrofiil on tühja orbitaali ja positiivne (+) laenguga osake HCl -> H+ + :Cl- anioon Nukleofiil on vaba elektron paariga osake, millel on negatiivne(-) laeng. HCl -> :Cl- + H+ katioon Elektrofiilid: H+ ja metalli ioonid Na+, K+ Nukleofiilid: Cl-, F-, Br-, J- ja hapete anioonid SO42-, HSO4-, NO3-, CH3COO- jne Süsinik mille juures on vaba elektron paar on nuklefiilsus tsentner ja aato millel on tühi orbital elektrofiilsus tsentner. --- > nukleofiilne tsentner (karbokatioon) Nukleofiilne asenuds reaktsioon: 1) Elektrofiilse tsentri tunneme ära (+) laengu või osalaengu + järgi aatomil. 2) Nukleofiilse tsentri tunneme ära (-) laengu või osalaengu - järgi aatomil. 3) Nf ühineb Ef. Nf ründab Ef ja Ef ründab Nf. 4)Ef ei reageeri Ef, sammuti Nf, Nf'iga.
Ioonvõrrand: Ioonidena kirjutatakse tugevad Molekulaarselt kirjutatakse hästilahustuvad elektrolüüdid 1)Tugevad happed H2SO4, HNO3, HCl 1) nõrgad happed 2)Tugevad aluse IA ja IIA rühma 2) nõrgad alused metallide hüdroksiidid 3)Lahustuvad soolad 3) praktiliselt lahustumatud soolad 4)H2O, oksiidid, lihtained, gaasid Molekulaarne võrrand: NaCl+AgNO3 -> AgCl(sade)+NaNO3 Täielik ioonvõrrand: Na+ + Cl- + Ag+ + NO3- -> AgCl(sade) + Na+ + NO3- Taandatud ioonvõrrand Cl-+ Ag+ -> AgCl(sade) NB! Ioonidevahelised reaktsioonid kulgevad lõpuni, kui tekib sade, gaas, vesi või mõni muu nõrk elektrolüüt. Soolade hüdrolüüs on soola reaktsioon veega, mille tulemusena võib tekkida kas happeline või aluseline keskkond. Aluseline keskkond Tugev alus + Nõrk hape Happeline keskkond ...
......................................12 Kasutatud Kirjandus.....................................................................................13 2 Sissejuhatus Keemia on teadusharu, mis käsitleb ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi. Keemiat võib ka defineerida kui füüsika osa, mis uurib väliselektronkihti. Keemia põhiharud on anorgaaniline,orgaaniline, füüsikaline ja analüütiline keemia. Keemiaseadused, füüsikalise keemia ja füüsikaseadused võimaldavad teha stöhhiomeetriaarvutusi, reaktsioonide tasakaalu, kineetika, soojusefektide ja termodünaamika arvutusi. Reaalsete gaaside käitumine sarnaneb tavaliste tingimuste korral ideaalse gaasikäitumisele, seega ideaalse gaasi seadused on üsna hästi rakendatavad reaalsetele gaasidele ja nende lahustele. 3 1.0 Mis On Hapnik? Hapnik on keemiline element järjenumbriga 8.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
