Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Kategooria informaatika - 242 õppematerjali

Informaatika >> Informaatika
informaatika on teaduse ning tehnika haru, mis käsitleb peamiselt info struktuuri, hankimist, töötlemist ja esitamist.
thumbnail
0
rar

Minu esimene koduleht

docstxt/125404689923790.txt

Informaatika → Informaatika
29 allalaadimist
thumbnail
0
rar

Paulig

docstxt/125417148623790.txt

Informaatika → Informaatika
9 allalaadimist
thumbnail
13
doc

15 – 16 AASTASTE ÕPILASTE TOITUMISHARJUMUSED JA TERVISLIK ELUVIIS

KEILA GÜMNAASIUM 10A klass Nimi 15 ­ 16 AASTASTE ÕPILASTE TOITUMISHARJUMUSED JA TERVISLIK ELUVIIS Uurimustöö Juhendaja: Nimi Keila 2009 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................3 1. Tervislikud eluviisid.............................................4 2. Toitumisharjumused.............................................5 3. Rämpstoit ja selle kahjulikkus..............................6 4. Vitamiinide kasulikkus.........................................7 5. Uuritav objekt.......................................................8 6. Analüüs.................................................................9 Kokkuvõte.................

Informaatika → Informaatika
79 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Reeglid teksti kirjutamises

Nõuanded teksti kirjutamisel ja vormistamisel Kahe sõna vahel on ainult üks tühik. Kirjavahemärgid (.,;:?!) kirjutatakse sõna lõppu. Peale kirjavahemärki lisatakse tühik. Päike paistab. Ilm on soe. Kes on Henri Tamm? Kas ta on teleseriaali tegelane? Väljapoole sulge jäetakse tühik. Sulgudes sisse ei jäeta tühikut. Viikingiajal kandsid mehed arvukalt ehteid (helmeid, kaelavõrusid ja sõlgi) Väljaspool jutumärke jäetakse tühik. Jutumärkide sisse ei jäeta tühikut. Martin Padar sai tuntuks huumorisaates ,, Wremja" tegelasena. Musketäride etenduses oli mul ainult üks lause: ,,Mine oma teed, musketär!". Lõikude vahele jäetakse tühi rida või alustatakse taandreaga. Tekstilõigud joondatakse. Parim srifti suurus (front) on 12. Loetavaim srift on Arial Või Times New Roman. Tekst kirjutatakse enne valmis ja alles siis (redigeeritakse) kujundatakse. Arvu ja ühiku vahele jäetakse tühik. 7 kg, 7 cm, 7 kr...

Informaatika → Informaatika
14 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Spikri tegemise ja spikerdamise õpetus

Spikri valmistamise õpetus 1. registreeri ANNAABI.COM'is ning osta VIP staatus (kehtib 1 kuu, laseb tõmmata palju tahad, maksab 35 krooni). 2. otsi materjal mille peale töö tuleb (otsingus pealkirja/peatüki nime järgi, mitte märksõnade, võib ka aine järgi kõik läbi lapata) 3. ava fail wordis/swriteris ja vaata kas antud materjal on sinu töö jaoks kasulik, kui on siis (Y). 4. et valmistada spikker tuleb materjal teha võimalikult väikeseks et seda oleks mugav kasutada ning ei läheks vaja rohkem kui üks A4 paber, selle jaoks tuleb: (1) kaotada ridade vahed. (2) kaotada taandread kui see on vajalik et suurus oleks võimalikult väike ning mitte üle ühe lehe. (3) kui taandread kaotad siis tee iga lause algus rasvaseks või pane selle ette tärn, muidu sa ei leia seda kiiresti üles. (4) kui materjalis on pildid mida sul vaja läheb siis tee ka need väiksemaks ning aseta need paremale poole ...

Informaatika → Informaatika
56 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Referaadi Vormistamine

REFERAAT · põhineb olemasolevatel tekstidel, · annab lühidalt edasi alustekstide sisu, · tekstid antakse edasi oma sõnadega, ainult olulisemad mõisted esitatakse definitsioonina, · kasutatud materjali loendisse tuleb alati kirjutada alustekstide autorid, pealkirjad, ilmumisandmed REFERAADI VORMISTAMINE ARVUTIS Vormindusnõuded Referaat koosneb järgmistest osadest: tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, sisulised peatükid, kokkuvõte, kasutatud materjalid ja lisad. Referaadi maht on 10 lehekülge, millest 5 lehekülge on sisulisi peatükke, ülejäänud 5 on tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, kokkuvõte ja kasutatud materjalid. Lisasid mahu sisse ei arvestata. Kõik kirjalikud tööd esitatakse valge kirjutuspaberi ühel poolel formaadis A4 (297x210). 9 Lehekülje vabade servade laius vasakult on 3,5 cm ja paremalt 1,5 cm, 2 cm alt ja 2 cm ülevalt. 9 Kirjastiil Times New Roman. Tähemärgid peatüki sees ...

Informaatika → Informaatika
62 allalaadimist
thumbnail
8
ppt

Arvuti riistvara powerpoint esitlus

Riistvara ... 11.klass Protsessorist Protsessor on arvuti osa, mis täidab operatsioone (masinkoodi) ja töötleb andmeid. Operatsioonide täitmist juhib tavaliselt elektrooniline taimer. Täpsemalt kirjeldab protsessori kiirust MIPS (Million Instructions Per Second, miljonit operatsiooni sekundis). Lühend on CPU ­ central processing unit Sisendseadmed Andmesisestuse all mõistetakse protsessi, mille käigus kasutaja kasutab klaviatuuri või mõnda muud sisendseadet andmete otseseks sisestamiseks arvutisüsteemi. Arvuti saab ainult siis töötada, kui teda varustatakse infoga, st. kui teda "sööta" andmetega. Seda eesmärki sisendseadmed just teenivadki. Nad muudavad kasutaja poolt andmehanke käigus ettevalmistatud info toorkujult masinloetavale kujule, st. masina poolt loetavateks impulssideks. Seda andmete muundusprotsessi nimetatakse kodeerimiseks, väljundandmete tagasimuundamist teistele esitu...

Informaatika → Informaatika
86 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Html Raamide lisamine

Raamid Raamid (frames) ­ kujutavad endast sõltumatut akende rühma. Nende abil on päris lihtne teha visuaalselt keerulisi dokumente. Element, mille abil saab luua mitmest aknast koosnevat süsteemi, on . Atribuudid · rows=... saab anda akende suuruse ridade kaupa n% ridade arvust või pixelites. · cols=... saab anda akende suuruse veergude kaupa n% veergude arvust või pixelites. · frameborder=... saab määrata, kas akendele raamid tehakse või mitte. (yes, no) · bordercolor=... saab määrata akna raami värvi. Element kirjeldab akna sisu. Atribuudid · src=... viitab akna sisuks olevale URL'ile. · name=... abil saab anda aknale nime, millele see URL väljastatakse. · scrolling= NO teeb akna mitte scrollitavaks. Näide 1. Kasutades eelpool kirjeldatud elemente ja atribuute teeme järgmise lehekülje: Vasak osa ...

Informaatika → Informaatika
38 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Html Linkide ja Viitete lisamine

Lingid ja viited Ankur ... - element, mille abil defineeritakse viide. Selle elemendiga kasutatakse atribuuti href, mis näitab lingi aadressi, näiteks: See on tekst, mille peale me Click vajutame ja avaneb uus See link avaneb NETI . lehekülg. Kõige tavalisem hüpertekstilink on samas tekstis teise kohta viitamine. Sellisel juhul esitatakse hüpertekst ankru kujul: .... Koh...

Informaatika → Informaatika
38 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Arvutiviirused

Arvutiviirused Autor : Margus Sakk See uurimistöö on on avaldatud autori teadmisel ja nõusolekul. Sisukord Sissejuhatus. 1.Esimesed arvutiviirused. 2.Interneti uss. 3.Good Times. 4.Viiruste klassifitseerimine neid iseloomustava "käitumise" järgi. 4.1. Spawning tüüpi viirus 4.2. Katalooge nakatav viirus (DIR II). 4.3. MBR- (Partitsiooni tabeli) viirus (Stoned). 4.4. Ülekirjutav viirus (Bad Brian). 4.5. Parasiitviirused. 4.6. Zaraza. 4.7. Shifting Objective. 4.8. *.BAK ja *.PAS failide viirus. 5. Viiruste klassifitseerimine nakatamiskiiruse järgi. 6. Arvutiviiruste "abi"tehnoloogiad 6.1. Stealth tehnoloogia. 6.2. Polümorfsus 6.3. Koodi pakkimine. 6.4. Ketta krüpteerimine. 6.5. "Antiviirus" viirus. Kokkuvõte. Summary. Kasutatud kirjandus. Lisa1. Kasulikke näpunäiteid viirustest hoidumiseks Käesolevas uurimustöös olen vaadelnud peaasjalikult personaalarvuti DOS keskkonna viiruseid kuna selles keskkonnas on minu arvutialased teadmised su...

Informaatika → Informaatika
56 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Txt - Html Liikuv tekst ja Joon

Horisontaalne joon


Selle elemendiga kasutatakse järgmiseid atribuute: color=red, (yellow, gold, jne) ­ joone värv; align=left, (right, center) ­ joone joondus HTML ­ dokumendis; size= ... määrab joone jämeduse. Väärtus antakse numbritega pikselites; width= ... annab joonele pikkuse. Väärtus antakse numbritega pikselites. HTML ­ koodis:
paistab sellisena:
saame sellise:
ning see näeb järgmiselt välja: Liikuv tekst Selle elemendiga kasutatakse järgmiseid atribuute: bgcolor=red, (yellow, gold, jne) ­ tausta värv; height=... määrab kõrguse. Väärtus antakse numbritega pikselites; width=... määrab pik...

Informaatika → Informaatika
43 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Txt - Html Tabeli loomine

Tabeli loomine Tabel paikneb tagide

...
vahel. Element ... - määrab tabeli rea. Element ... - määrab tabeli lahtri. Näide 1. Loome HTML - dokumendis järgmise tabeli: Lahter 1 Lahter 2 Lahter 3 Lahter 4 Kirjutame HTML ­ koodis:
Lahter 1 Lahter 2
Lahter 3 Lahter 4
See tabel näeb välja niimoodi: Lahter 1 Lahter 2 Lahter 3 Lahter 4 Nagu näeme tabelil puuduvad äärised. Ääriste lisamiseks on vaja kasutada elemendi jaoks kaks atribuuti : border = ... - määrab tabeli äärejoonte jämeduse; cellspacing = ... - määrab...

Informaatika → Informaatika
34 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Txt - Html Pildi lisamine

Pildi lisamine Pilte saab tekstile lisada elemendi abil ja kasutades atribuuti src, mis näitab pildi asukohta. Näiteks, või . Näide 1. Pildi lisamine Kirjutame HTML ­ koodis: Pildi lisamine Siis me saame: Oletame, et nüüd on meil vaja muuta pildi suurust. Siis kasutame elemendi jaoks atribuuti: width= suurus pikselites (pildi laius) height= suurus pikselites (pildi kõrgus) Näide 2. Pildi suuruse muutmine HTML ­ koodis: < img src=http://www.ttg.edu.ee/ekskursioon/e-1.5.jpg width=100 height=100> Nüüd pilt näeb välja niimoodi: Veel atribuute, mida kasutatakse elemendi <...

Informaatika → Informaatika
33 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Txt - Html Loendite koostamine

Sisukord Loendid Loendid............................................................................................................................................2 Nummerdamata loendid.......................................................................................................... 2 Nummerdatud loetelu.............................................................................................................. 3 Määratlus- ehk definitsiooniloend...........................................................................................5 Hierarhilised loendid............................................................................................................... 6 Loendid HTML - keel pakub mitmesuguseid võimalusi loendi...

Informaatika → Informaatika
32 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Powerpointi konspekt

KONSPEKT Powepoint: salidiprogramm esitlusprogramm Eemalda õigekirjakontroll! Esitluse koostamine: algab tiitelslaidiga: pealkiri, autor seejärel sisuslaidid viimasena tühi slaid Käivitamine: StartPrograms(Microsoft Office)PowepointDesign Templates (näidis) /Blanc Uue slaidi lisamine: InsertNew slide NB! Uus slaid listakse aktiivse slaidi järgi! Esitluse salvestamine: FileSave Asfaililaiend presentation .ppt ­ saab tööd jätkata FileSave Asfaililaiend PowerPoint Show .pps ­ avamisel algab show Märkmete koht: suure slaidi all Esitlus käivitub: Slide ShowView Show Eelmine slaid: Backspace Esitluse katkestamine: Parem klõps Esc-nupp Kujundusmalli muutmine: ParemklõpsSlide Designe FormatSlide Designe NB! Muudetakse kõikide slaidide kujundust Kõik slaidid on korraga näha: ViewSlide Sorter view Tagasi tööaknasse: ViewNo...

Informaatika → Informaatika
72 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Arvuti mõju tervisele

Pärnu Ühisgümnaasium Arvuti mõju tervisele Uurimustöö Sisukord Pärnu Ühisgümnaasium.............................................................................................................. 1 Arvuti mõju tervisele.................................................................................................................. 1 Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Arvuti mõju tervisele.............................................................................................................. 4 1.2 Arvutitööga seonduvad terviseprobleemid....................................................................... 4 1.1 Tugi-liikumisaparaadi valud.............

Informaatika → Informaatika
191 allalaadimist
thumbnail
20
ppt

Arvuti ehitus

Arvuti ehitus Arvuti on elektrooniline masin, mis töötleb informatsiooni vastavalt etteantud reeglitele. Läbi aastate on sõna arvuti tähendanud erinevaid asju. Arvutiks nimetati näiteks mehhaanilisi või elektrilisi masinaid, mille abil oli võimalik teha arvutusi. Elektroonilisi klkulaatoreid on samuti nimetatud arvutiteks. Seda, mida praegu enamasti arvutiks nimetatakse, tähistatakse ka sõnadega raal ja kompuuter. Tänapäeva arvuti võimaldab laias skaalas informatsiooni töötlemist, muuhulgas ka arvutamist. Arvuti, selle sõna tänapäevases mõistes, koosneb protsessorist, töömälust, vahemälust ning välisseadmetest, mille ülesannete hulka kuuluvad inimese ja arvuti suhtlemise vahendamine, arvutile andmete etteandmine ning tulemuste salvestamine. Välisseadmed võivad asuda arvutiga samas korpuses. Inimese suhtluseks arvutiga kasutatakse sisend- ja väljundseadmed, mille hulka kuuluvad näiteks klaviatuur, hiir, skanner, kuvar ja printer. Ar...

Informaatika → Informaatika
70 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Arvuti riistvara kokkuvõte

Kokkuvõte Protsessor - Protsessor on arvuti osa, mis täidab operatsioone (masinkoodi) ja töötleb andmeid. Operatsioonide täitmist juhib tavaliselt elektrooniline taimer : taimeri iga signaali (inglise keeles tick) ajal täidab protsessor instruktsioone. Arvuti spetsifikatsioonis on tavaliselt kirjas selle taimeri sagedus (taktsagedus), kuid see ei näita tegelikku arvutuskiirust, sest erinevad protsessorid täidavad ühe taimeri signaali ajal erineva arvu operatsioone. Täpsemalt kirjeldab protsessori kiirust MIPS (Million Instructions Per Second, miljonit operatsiooni sekundis). Sisendseadmed on arvutisse info sisestamiseks mõeldud seadmed. Sisendseadmed on klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon, mängukonsool jms. Klaviatuur on mõeldud andmete ja tekstide sisestamiseks arvutisse, samuti korralduste andmiseks. Arvutihiir ehk hiir on osutusseade arvuti kasutamise lihtsustamiseks. Nii ei pea klaviatuur...

Informaatika → Informaatika
55 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Apple´i kasutajate teadlikkusest uurimistöö

Tallinna Reaalkool APPLE´I KASUTAJATE TEADLIKKUSEST Näidisuurimustöö K. 10.C Juhendaja: õp Ott Metsla Tallinn 2008 Sissejuhatus_______________________________________3 Mac ja selle eelised__________________________________4 1. Küsimus............................................................................6 2. Küsimus.............................................................................7 Kokkuvõte_______________________________________13 Kasutatud materjalid______________________________14 Lisa1____________________________________________15 2 Sissejuhatus Tegin uurimistöö Apple´i kasutajate teadlikusest seetõttu, et esiteks olen ise Apple´i austaja ja mind huvitab, kui palju inimesed tegelikult Apple´ist teavad. Mis on Apple? Miks teda nii palju kiidetud on?...

Informaatika → Informaatika
92 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Printerid - referaat

Mart Reiniku Gümnaasium Printerid Tiina Orason 10b 8.01.02 Tartu 2002 2 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................................................... 3 JAGUNEMINE..................................................................................................................................... 4 PARAMEETRID.................................................................................................................................. 4 VÄRVILISUS..........................................................................................................................................4 LAHUTUS- EHK ERALDUSVÕIME..................................................................................................4 TÖÖKIIRUS...................

Informaatika → Informaatika
66 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Arvuti ajalugu

1 1 Arvuti ................................................................................................................................... 2 2 Esimese Generatsiooni arvutid. ...............................................................................................3 3 Teine generatsioon .................................................................................................................. 5 4 Kolmanda Generatsiooni arvutid. ........................................................................................... 6 5 Neljanda Generatsiooni arvutid. ..............................................................................................6 1 1 Arvuti ... ...on masin, mida kõige laiemas mõistes võib kirjeldada aparaadina, mille abil on võimalik arvutada ja seda palju kiiremini kui peast arvutades. Esimene masin mida võib nimetada arvutiks, sest see aitas inimestel arvutada oli abakus. Abakus leiutati 3000 aastat e...

Informaatika → Informaatika
66 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

Arvuti ajalugu - esitlus

Arvuti ajalugu Elvis Liivamägi 10. c klass Arvuti... ...on masin, mille abil on võimalik arvutada ja seda palju kiiremini kui peast arvutades Vanim masin, mida võib nimetada arvutiks, on abakus Abakus leiutati arvatavasti Mesopotaamias ning seda u 3000 eKr Abakus 1694 täiustas Saksa matemaatik ja filosoof Gottfried Wilhem von Leibniz liitmismasinat Sai võimalikuks ka masina abil korrutamine 1820 hakkasid levima mehaanilised arvutusmasinad, kalkulaatorid prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar leiutas masina mille abil sai korrutada, jagada, liita ja lahutada inglise matemaatika professor Charles Babbage (17991871) tõeline arvuti Esimese generatsiooni arvuti See oli 30 * 50 jala suuruse ruumi suurune ja kaalus 30 t Arvutil oli 18000 vaakum elektronlampi mida kasutati arvutuste teostamiseks kiirusel 5000 tehet sekun...

Informaatika → Informaatika
57 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Klaviatuur ja hiir

KLAVIATUUR Klaviatuur on arvuti sisendseade tähe-, numbri- ja teiste märkide sisestamiseks ning korralduste andmiseks. Arvutit on võimalik ka ainult klaviatuuri abil juhtida. Klaviatuuril on tavaliselt 101-102 klahvi (laptop'i klaviatuuril on 85-86 klahvi). Klaviatuurid on mugavdatud erinevate riikide jaoks. Nt Eesti klaviatuuril on ,,õ" tähe saamise võimalus. Klahvide paigutus vastab tavaliselt nn. QWERTY- süsteemile. See süsteem võeti kasutusele üle 100 aasta tagasi kirjutusmasinates. Kuigi tegelikult on olemas palju erinevaid klahvide paigutus süsteeme on QWERTY kõige populaarsem sellel põhjusel, et temaga on lihtsalt harjunud nii palju inimesi ja ümberõppimine oleks raske. QWERTY nimi moodustub klaviatuuri esimestest tähtedest. Klaviatuuri puhver Määrab ära, mitut klahvi võib korraga vajutada. Odavamad klaviatuurid lubavad üheaegselt vajutada ainult 2-3 klahvi. Enamik headest klaviatuuridest lubavad 4-6 klahvivajutust ning m...

Informaatika → Informaatika
25 allalaadimist
thumbnail
6
txt

HTML

HTML-KEELE LEVAADE WWW (World Wide Web) ehk veebi poolt teenindatavad tekstid on spetsiaalses HTML -keeles (HyperText Markup Language) kirjutatud dokumendid - lhtetekstid (Source), mis sisaldavad HTML-keele koode. HTML-keele pealesandeks on kirjeldada teksti struktuuri nii, et spetsiaalne vaatlusprogramm e. brauser (Netscape Navigator, Internet Explorer) sellest aru saaks ja soovitud kujul ekraanile tooks. HTML-dokumente vib koostada: Kirjutada tekstiredaktori abil lhtetekst (koos HTML-koodidega). Soovitatav on kasutada Notepad-i. Tekstiredaktoritel (MS Word) on olemas HTML-konverterid, mis vimaldavad dokumente HTML-kujul salvestada (Save As HTML ...). Veebiredaktorid (niteks Netscape Composer, Microsoft Frontpage) vimaldavad HTML-tekstide tegemist ilma HTML-keele koode tundmata. HTML-koodide tundmine on ka redaktorite ja konverterite kasutamisel siiski vajalik, kuna see teeb vimalike vigade parandamise tunduvalt lihtsamaks. HTML-kee...

Informaatika → Informaatika
72 allalaadimist
thumbnail
1
xls

Palgaarvestus

Tulumaksuvaba 1000 Preemiafond 30000 Tulumkasuprotsent 26% Nimi Tariif Tunde Palk Preemia Kokku Tulumaks Saada Tamm 10,50 172 1806 5151,6592184 6957,659 1548,991 5408,668 Kask 15,50 186 2883 8223,8280879 11106,83 2627,775 8479,053 Kuusk 9,00 126 1134 3234,762765 4368,763 875,8783 3492,884 Kasemets 12,00 10 120 342,3029381 462,3029 0 462,3029 Saar 21,00 165 3465 9883,9973376 13349 3210,739 10138,26 Vaher 12,50 10 125 356,56556052 481,5656 0 481,5656 Paju 8,00 123 984 2806,8840924 3790,884 725,6299 3065,254 Kokku. 10517 30000 40517 8989,014 31527,99

Informaatika → Informaatika
63 allalaadimist
thumbnail
1
xls

Ristsõna

14. 13. 15. 5. 6. 9. 1. 2. 3. 4. 7. 8. 10. 11. 12. 1. Näriliste seltsi hiirlaste sugukonda kuuluv loomade perekond. 2. 365 päeva ehk ... 3. Helivältuste organiseeritud järgnevus ehk ... 4. L. Koidula luuletus Mu ... on minu arm. 5. Homerose Vana-Kreeka eepos. 6. Riik Okeaania edelaosas. 7. Komodo Varaan on maailma suurim ... 8. Eesti majandusminister 1990-1992 1992 perekonnanimega 9. O. Lutsu "Kevade" tegelane 10. Tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus 11. H. De Ba...

Informaatika → Informaatika
21 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

Arvutiviirused ja viirusetõrjed

Arvutiviirused ja viirusetõrjed. Koostanud Geisy Meiner, Pärnu 2008 Mis on üldse arvutiviirused? Paljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud, et nende failid on rikutud ja andmed ei saa enam taastada või käivitub arvuti kuidagi kummaliselt ega lase igapäevast tööd jätkata. Väga tihti on selliste olukordade põhjustajaks arvutiviirused. Arvutiviirus on programmikood, mis on kirjutatud selge sihiga, et see end ise paljundaks. Viirus üritab levida arvutist arvutisse, kinnitades end peremeesprogrammi külge. See võib rikkuda tarkvara, andmeid ja riistavara. Arvutiviiruste tüübid. "Süütud" viirused Andmeid hävitavad viirused Programmifaile nakatavad viirused Spawing ­ tüüpi viirused Parasiitviirused Süsteemiviirused Makroviirused "Antiviirus" viirused Kuulsaimad viirused. Trooja hobused Michelangelo ...

Informaatika → Informaatika
36 allalaadimist
thumbnail
12
xls

Exel

TÖÖTUD TÖÖTUSPERIOODI KESTUSE JÄRGI Mida teeme? 1. Leiame töötute arvu ko Aasta Kvartal Töötud kokku Vahe keskmisega tuhandega 2006 II kvartal 19 200 1 410 2.Peidame vana töötajate 3. Leiame keskmise töötu 2006 III kvartal 15 320 5 290 4. Eraldame tuhandelised 2006 IV kvartal 14 450 6 160 5. Lisame tabelisse veeru 2007 I kvartal 15 710 4 900 ja iga kvartali töötajate arv 2007 II kvartal 15 250 5 360 6. Määrame, et negatiivse arv mitte miinus märgiga 2007 III kvartal 14 800 5 810 7. Filtreerimine (Töötud, 2007 IV kvartal 15 530 5 080 9. Filtreerimise eemald...

Informaatika → Informaatika
22 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Ohud internetis

Ohud internetis Kuidas internetti ohutult kasutada ? Koostaja: AnneLy Milliseid ohte ise teate? 1. Väärkohtlejad 2. Küberkiusajad 3. Sobimatu sisu 4. Arvutiviirused 5. Eksitav info & ahelkirjad Väärkohtlejad · Väärkohtlejad on interneti teel oma ohvreid leidvad pedofiilid ja ärakasutajad. · Erinevates populaarsetes noorte ja laste suhtlus keskkondades (rate, mängukoobas, orkut) otsivad nad välja lapsed, kes ei oska neis ohtu näha. · Nad manipuleerivad, esitavad ultimaatumeid, ähvardavad ja lõpuks keeravad su ümber sõrme kuni laps ei leia enam olukorrast väljapääsu. · Tihti kardetakse pöörduda vanema inimese poole. · Väärkohtlemise tagajärjeks võib olla sassis närvikava ja enesetapp. Heaks näiteks on Viljandimaa poisi enesetapp. Küberkiusajad · Küberkiusajad on mingi punt inimesi, kes saadavad korduvalt Internetis ähvardusi, õelad emaile jms. Samuti meelitavad ohvritelt pers...

Informaatika → Informaatika
50 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Uurimustöö vormistamise nõuded

Uurimustöö vormistamise nõuded Uurimustööde vormistamiseks on koostatud mitmeid juhendeid. Mina võtsin aluseks Voore Põhikooli ja Tallinna Arte Gümnaasiumi uurimustööde kirjutamise nõuded. Töö koosneb tiitellehest, sisukorrast, teemaarendusest (põhiosast), kokkuvõttest ja kasutatud kirjandusest. Uurimustöö maht on vähemalt 10 lehekülge, võõrkeeles vähemalt 5 lehekülge. Uurimustöö vormistamiseks kasutatakse A4 formaadis paberit. Põhitekst kirjutatakse 12-punktilise fondiga ja reavahega1,5. Voore Põhikooli juhend nõuab, et lehekülje numbrit oleks kirjutatud lehekülje ülemisse äärde keskele. Tiitellehe vormistamine Tiitellehele kirjutatakse kooli täielik nimetus, töö pealkiri, selle liik, koostaja ees- ja perekonnanimi, klass, juhendaja ees- ja perekonnanimi, töö valmimise koht ja aasta. Kuigi lehekülgede nummerdamist alustatakse tiitellehest, ei kirjutata tiitellehele ja sisukorra lehekülje numbrit1. Voore Põh...

Informaatika → Informaatika
19 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kanep - referaat

Kanep *ÜLDANDMED: Kanep ehk Cannabis üks levinumaid narkootikume, mis näiteks Hollandis on legaliseeritud. Kanep jaguneb omakorda marihuaanaks, hashiseks ja vedelaks hashiseks ehk vedelaks kanepiks. *Marihuaana on kanepi emastaimede kuivatatud ja peenestatud ladvad ja õisikuosad. *Hashis on tavaliselt valmistatud kanepi näärmerakkude vaigutaolisest eritisest käsitsi. *Vedel hashis on valmistatud hashise lahustamisel atsetoonis või alkoholis. Marihuaana sisaldab kanepi narkootilist mõjuainet THK-d kõige vähem, 1%-12%, aga on leitud ka 25% THK-d sisaldavat marihuaanat. Hashis sisaldab THK-d tunduvalt rohkem, umbes 8%-25%. Vedel hashis sisaldab THK-d kuni 60%. Cannabis indica ehk india kanep on kanepi alaliik, mida tuntakse cannabis sativa nime all on laialt tuntud ka meil. Sellest saadakse narkootilist ainet kannabis, millest saadakse omakorda marihuaanat ja hashishit. Eestisse tuuakse kannabist Kesk- Aasiast lä...

Informaatika → Informaatika
24 allalaadimist
thumbnail
6
pptx

Counter-Strike 1.6 - esitlus

CounterStrike 1.6 Tauri Hermet 7b CounterStrikest CounterStrike on esimeses isikus arvutimäng, mis arenes välja HalfLife'i modifikatsioonist. Tahad mängida? Ø Sa ei pea seda OSTMA, sa saad selle tõmmata TASUTA!! Kõige lihtsam viis: Mine Google.ee ja trüki CounterStrike 1.6 download või vaata YouTubes videosi. Arvutist Ø System Requirements Minimum: 500 MHz protsessor, 96MB RAM, 16MB videokaart, Windows 2000/XP, Mouse, Keyboard, Internet Connection. Ø Recommended: 800 MHz protsessor, 128mb ram, 32mb + video kaart, Windows 2000/XP, Mouse, Keyboard, Internet Connection. Parimad Relvad 1. M4A1 2. Ak47 3. Desert Eagle 4. Benelli M3 super 90 5. MP5A3 6. AWP Mis on mängu põhimõte? · Mäng on maailmas 1 online põnevusmäng. Osaled uskumatult realistlikus sõjas, mis on me...

Informaatika → Informaatika
12 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Faililaiendid.

Faililaiendid Sissejuhatus Peaaegu kogu informatsiooni, mida hoitakse meie arvutis, võib nimetada failideks. Programmid, dokumendid, pildid/fotod, muusikafailid, filmid, videod, mängud jne--kõik nad on failid ja neid erinevaid failitüüpe on palju. Faile hoitakse olenevalt operatsioonisüsteemist kas kaustades või kataloogides. Faile eristatakse nende nimede järgi ning ühes -ja samas kaustas peavad kõikidel failidel olema unikaalsed/erinevad failinimed. Mõnedes operatsioonisüsteemides kirjeldatakse faile nende formaatide järgi ja faililidele lisatakse lõppu nn suffix ehk laiend Tavaliselt koosneb see laiend 3 tähest ja ta eraldatakse failinimest punktiga (.), näiteks: Minu_foto_2007.a..jpg või Kassi-pilt.gif või Koera_pilt.bmp--kõik nad on pildid, aga nad on eriformaatides ja nad on seega erinevad failitüübid, sest nende laiendid (.jpg, .gif ja .bmp) on erinevad. Kuigi ühes ja samas kaustas ei tohi olla mitut sama nimega faili ning igal ...

Informaatika → Informaatika
19 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Linux vs windows

linuxi failisüsteem ja erinevused windowsiga Nii Linux kui ka Windows on arvuti operatsioonisüsteemid ­ nende kaudu on võimalik vaadata pilte, kuulata muusikat, maksta internetipangas arveid jpm. Kõige lihtsamalt seletades on see kui arvuti töölaud. Ja ehkki nii Linuxi kui ka Windowsi eesmärk on arvutikasutaja teenindamine, erinevad nad teineteisest nagu öö ja päev. Tavakasutaja jaoks lööb nende erinevus välja peamiselt selles, et Windowsi jaoks valmistatud programmid ei käivitu Linuxis ja vastupidi. Õnneks on võimalik igapäevaseid ja ka harvemaid toimetusi neis kahes süsteemis ühtsustada. Esimest erinevust märkab kasutaja oma rahakotis, sest Linux on vabalt levitatav ja muudetav, aga Windows tuleb osta. Linuxi vabadus väljendub ka kasutajavõimalustes - kui Windows on mõeldud korraga ühele inimesele, siis Linux hoopis mitmele. Igapäevaselt kodus ei oma see erilist tähtsust, kuid on oluline võimalus keerulistes arvutivõrkudes. Ka Lin...

Informaatika → Informaatika
30 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Operatsioonisüsteemid läbi aja

Tallinna Reaalkool Operatsioonisüsteemid läbi aja Referaat Rees-Roonius Juurmaa Juhendaja Kailit Taliaru Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................... 3 Viimase 40 aasta jooksul toimunud operatsioonisüsteemide areng on muutnud inimeste harjumusi ning kommunikatsiooni iseärasusi. Käesoleva sajandi tarbija on ühtäkki leidnud end keset valikute müriaadi. Teadmata ajalugu, mis on tänapäeva operatsioonisüsteemide suure valiku taga, ei tunnustata pahatihti ei mineviku ega tänapäeva entusiastlike teadlaste poolt tehtud tööd. Leidnud end samuti tänapäeva operatsioonisüsteemide ajaloo suhtes nõutuna, otsustasin probleemile sirgjooneliselt läheneda..................................................... 3 1. Linuxi kujunemine............

Informaatika → Informaatika
41 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Mälu

Mälu nimi kool aasta 1. Mäluseadmed Sisend-, töötlus- ja väljundandmeid on vaja säilitada arvuti töö ajaks ja ka kauemaks. Selleks kasutatakse mäluseadmeid. Väliste mäluseadmete peamiseks ülesandeks on andmehulkade pikemaajaline "konserveerimine". Kõvaketas Kõvakettal säilitatakse arvuti süsteemne tarkvara, arvutisse installeeritud programmid ja andmefailid. Andmeedastuskiirus on keskmiselt 70 MB/sek. Tänapäevaste kõvaketaste maht algab enamasti 20 GB-st. Hinnad ulatuvad 500-st kroonist paarituhandeni. Lindiseadmed Peamiselt suurte andmete varukoopiate tegemiseks kasutatav salvestusseade (eelistatud andmete pikaajaliseks säilitamiseks). Võrreldes teiste seadmetega on andmeedastuskiirus väga aeglane ­ 0,05 ­ 0,1 MB/sek Ühele kassetile mahub 60-300 MB informatsiooni. Zip-kettad Mahutavus 100 MB ja 200 MB Andmeedastuskiirus on 1,4 MB/sek Hind ~ 200.- Disketid Andmemaht...

Informaatika → Informaatika
16 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Microsoft Office Word 2007

Microsoft Office Word 2007 ülevaade Tere tulemast kasutama Microsoft Office systemi programmi Word 2007. Office Word 2007 on võimas kirjutusprogramm, mille laiahaardeliste kirjutusriistade ning lihtsalt kasutatava kasutajaliidese Microsoft Office Fluent abil saab dokumente luua ja ühiskasutusse anda. Office Word 2007 aitab teabega töötajatel luua professionaalse ilmega sisu kiiremini kui kunagi varem. Uute tööriistadega saate dokumente kiirelt luua valmis osade ja laadide põhjal ning koostada ja avaldada ajaveebe otse Wordis. Täiustatud integreeritavus serveriga Microsoft Office SharePoint Server 2007 ning uued XML- vormingud muudavad Office Word 2007 parimaks vahendiks integreeritud dokumendihalduslahenduste loomisel. See dokument sisaldab ülevaadet programmist Office Word 2007 ning eriti selle uutest ja parematest funktsioonidest. Siin näidatakse ka, kuidas Office Word 2007 töötab, et saaksite parema ülevaate selle uutest võimalust...

Informaatika → Informaatika
64 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Bill Gates – arvuti äri, jutu või muidumees

Bill Gates ­ arvuti äri, jutu või muidumees Bill Gates on üks tänapäeva jõukamaid inimesi, kelle vara ületab üle viie kümne miljardi dollari. Ta on rohkem tuntud firma Microsofti loojana. Bill Gates oli lapsepõlves küll üsnagi tark, ta lõpetas küll kooli ja sai Ameerika ühte tuntumasse ülikooli Harvardisse sisse kuid ta ka kukkus välja sealt sama lihtsalt. Põhjuseks võis olla tema äri algatamine, mis võttis tema aja ja kogu energia, et stardile saada. Sest siiski tema IQ (intelligentsuse test) oli 170, mis on üpriski kõrge näitaja. Arvatavalt on üle 150 IQ juba suhteliselt geenius ja umbes ainult 2% inimestest maailmas on kõrgem IQ. Kui Gates oma firma käiku sai kolleegidega, kellega ta tutvus ülikoolis olles, tegi ta algul ka suhteliselt palju häid otsuseid, mis võisid olla ta edule tähtis. Nagu näiteks Microsoft loomisel, kui löödi käed IBMiga. Ehk IBM tahtis, et Microsoft teeks nende arvutile operatsiooni süsteemi. Ja ka hiljem n...

Informaatika → Informaatika
18 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Videokaart

Kuvaadapter(Video Adapter, Display Adapter, Videocard) Graafika - ehk videokaart Graafikakaart on arvutit ja monitori ühendav lüli. Monitor ise ei oska määrata, millise kvaliteediga pilti ta peab näitama, selle otsustab video- ehk graafikakaart. Graafikaadaptereid esineb kas emaplaadile integreeritult (on board) või kaartidena, mis pistetakse vastavatesse pesadesse. Nõuded graafikaadapterile on viimaste aastate jooksul tohutult tõusnud ning selle osa ei tohiks alahinnata. Uuemad graafikaadapterid täidavad tarkvara abil ka videokiirendi funktsioone (töötavad rahuldavalt Pentium 100 MHz või kiirema protsessoriga). Pakutakse ka integreeritud kaarte, näiteks videomooduliga graafikakaarte. Mõlemi valimisel tuleks aga arvestada arvuti siini tüübiga (ISA, PCI, AGP või muu). Enne, kui protsessorist tulevad andmed ekraanile jõuavad, läbivad nad kuvaadapteri, mis võtab protsessorilt vastu 'tellimusi' ekraanipildi muutmiseks ning väljas...

Informaatika → Informaatika
28 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Monitor

Nõo Reaalgümnaasium KUVAR e. MONITOR Märt Kukke 10B 2010 SISUKORD: I. Kuvarite ajalugu II. Monitoride liigid III. Kuvareid iseloomustavad tegurid IV. Kasutatud kirjandus AJALUGU Sõna monitor tuleneb ingliskeelsest sõnast monitor, mis tähendab kasvatajat, vaatlejat ja hilisemal ajal ka arvuti kuvaseadet ehk kuvarit. Sõna kuvar aga seevastu on pärit hoopis soome keelest ja tähendas kunagi seadet, milles oli ühes tükis nii monitor, kui ka klaviatuur (st 70ndate arvutit). Läbi ajaloo on kasutatud erinevate omadustega kuvareid. Pole ju veel kadunud needki kuvarid, mis suudavad esile tuua vaid ASCII sümboleid ja seetõttu graaf...

Informaatika → Informaatika
16 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Otsingusüsteem Lycos

Otsingusüsteem LYCOS Referaat Lycos loodi 1994. aastal Carnegie Melloni ülikoolis dr Michael Loren Mauldini poolt otsingu mootori uurimise projekti raames. Seejärel oli Lycos-el mitu aastat majanduskasvu ning 1999 sai kõige suurema külastatavusega online sihtkohaks maailmas, millel on ülemaailmne kohalolek enam kui 40 riigis.[1] Võimalik on teha omale selles otsingusüsteemis kasutaja, kus igal kasutajal on 5 GB salvestamise ruumi. Lycos sisaldab POP3, IMAP, rämpsposti filtreerimist ja viirusetõrjet. Kasutaja tegemine on tsauline - $19.95.[2] Seal on erinevad otsigukeskkond ja seaded. Otsides leidsime 10 tulemust, mis avanevad vaikimisi samas aknas. Nendeks on: Lycos Austria ­ saksa keeles Lycos Belgium- hollandi ja prantsuse keeles Lycos France - prantsuse keeles Lycos Germany - saksa keeles Lycos Italy - itaalia keeles Lycos Netherlands - hollandi keeles Lycos Switzerland - saksa keeles ...

Informaatika → Informaatika
5 allalaadimist
thumbnail
11
odt

OpenOffice.org Calc - Programmi õpetus

Antsla Gümnaasium OpenOffice.org Calc Koostaja: Karel Varik Klass: 10B Juhendaja: Urmas Soonvald 2010 Sisukord Tabeltöötluseprogrammi kasutamine..............................................1 Töövihik..........................................................................................2 Valemid ja funktsioonid..................................................................3 Diagramm.......................................................................................4 Ettevalimistused väljatrükiks..........................................................5 Kasutatudkirjandus.........................................................................6 Kokkuvõte.......................................................................................7 Sissejuhatus.......................................................................

Informaatika → Informaatika
23 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Skännerist

Robert Kasela 10a SKANNER Skanner on arvuti lisaseade, mis muudab graafilise kujutise signaalijadaks. Selleks kombitakse kujutist rida-realt valguskiirega (skaneeritakse), registreerides pinna heleduse või ka värvuse muutused. Kui koopiate puhul loetu kantakse kohe paberile, siis antud juhul antakse võimalus kujutist redigeerida, seda kärpida või midagi lisada. Teksti tuvastamisel kasutab skanner optilist tärgituvastust (OCRoptival character recognition). Skannerit kasutatakse nt. infotöötlusseadmeis, saadud signaalijada salvestatakse, edastatakse sidekanali kaudu või ka töödeldakse, nt. kujutuvastuse eesmärgil. Skanner on faksiimileside saateaparaadi tähtsaim sõlm ja üks personaalarvuti sisendseameid. Skanner on umbes arvutiploki suurune pealt ülestõstetava kaanega seade. Kaane all on klaaspind, millele "kujutis allapoole" asetatakse sisestatav dokument. Kaas suletakse ja skanner valgustab...

Informaatika → Informaatika
17 allalaadimist
thumbnail
9
odt

Geelküüned

Puurmani Gümnaasium Geelküüned Uurimustöö koostaja:T.Kukk Klass:10.klass Juhendaja:Andres Juur Puurmani2010 1 Sisukord 5............................................................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Geelküüned...........................................................................................................................................3 Mis need on?....................................................................................................................................3 Veidi ajalugu................................................................................................

Informaatika → Informaatika
46 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Energiajoogid

KEILA KOOL 10B klass Olari Tõnison ja Mikk Kelement Energiajoogid Uurimistöö Juhendaja: õp. Heli Israel Keila 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1 ENERGIJOOGID JA NENDE KOOSTIS....................................................................... 4 1.1 Kofeiin.......................................................................................................................4 1.2 Tauriin........................................................................................................................5 1.3 Glükoronolaktoon......................................................................................................5 1.4 Guaraana ........................................

Informaatika → Informaatika
249 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Tarkvara piraatlus

TARKVARA PIRAATLUS Tutvu organisatsiooni BSA koduleheküljega http://w3.bsa.org/estonia/. Klõpsa lingil ,,Piraatluse vastane informatsioon", loe läbi käsitletud teemad ja vasta kirjalikult järgmistele küsimustele: 3 Mis on tarkvarapiraatlus? Tarkvarapiraatlus on ebaseaduslik teiste inimeste autoriõigustega kaitstud tööde kasutamine või nende turustamine. 4 Mida nimetatakse piraatkoopiaks? Piraatkoopia on autoriõigustega kaitstud tarkvarast ilma loata tehtud koopia. Seda võib näha nii kodudes, koolides kui ka ettevõtetes ja riigiasutustes. 5 Millised on tarkvarapiraatluse tuntumad vormid? Tarkvarapiraatluse tuntumad vormid on: · Õppeotstarbelisele või teiste piiratud kasutusega või mittekaubanduslikule tarkvarale kasutusõiguse omandamine kommertskasutuseks · Plaatide kopeerimine installeerimiseks ja levitamiseks · Tarkvara sisaldavate andmekandjate ...

Informaatika → Informaatika
19 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Mis on Internet?

Mis on internet Internet on ülemaailmne väiksemate arvutivõrkude ühendus, mis andmeedastuseks kasutab ühist protokollistikku. Arvutivõrk (computer network) on vahend arvutite omavaheliseks ühendamiseks, nii et oleks võimalik andmeid vastastikku vahetada ja arvutiressursse (näiteks välisseadmeid ­ printer, välismäluseadmed jms) ühiselt jagada. Arvutivõrk jaguneb kohtvõrkudeks ja laivõrkudeks: · kohtvõrk (LAN ­ Local Area Network) on mingil piiratud alal paiknev arvutivõrk (näiteks ühes ruumis või majas); · laivõrk (WAN ­ Wide Area Network) laia geograafilist piirkonda kattev arvutivõrk, mis seob mitmeid lokaalvõrke telefoni- või raadioliinide kaudu. Internet loodi lähtuvalt vajadusest ühendada erinevat tüüpi arvutivõrke. Internet pakub juurdepääsu teabele ja ressurssidele kogu maailmas. Internetis leidub tohutul hulgal kergesti kättesaadavat infot, mida pakuvad raamatukogud, ülikoolid, valitsusasutused, är...

Informaatika → Informaatika
9 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Minu unistuste Arvuti.

Minu unistuste arvuti Minu unistuste arvuti on just see arvuti mis mul endal olemas on. Ma olen juba enda arvutiga tutvunud ja harjunud kasutama seda nii nagu mina seda oskan. Ma ei tahagi endale mingid teist arvutit, sest ma arvan, et just minu arvuti on mulle parim mis olemas on. Mina kasutan HP arvutit. Mulle on seda soovitatud palju ja öeldud, et see on just kõige parem arvuti ja ma usun et see on ka kõige parem. Mul on olnud teisi arvuteid, aga ükski pole nii väga meeldinud kui see. Minu arvutil on kaasas erinevad tarkvarad mida kasutada saan. Näiteks on viirusetõrjetarkvara, muu kaasasolev tarkvara, op.süsteem ja kontoritarkvarad. Viirusetõrjetarkvarana kasutan ma Kaspersky Internet Security tarkvara, sest seda on hea lihtne kasutada ja see on turvaline. Muidu oli arvuti tarkvaraga kaasas Symantec Norton Internet Security 2009 millel oli 60päevane proovi versioon, aga selle ma vahetasin k...

Informaatika → Informaatika
10 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

MS Wordi ja Open Office Writeri võrdlus

MS Wordi ja OpenOffice Writeri võrdlus EvaMaria 10c SÜG Sisukord Microsoft Word OpenOffice.org Writer Logod Sarnasused Hind ja kättesaadavus MS Wordi eelised OOo Writeri eelised Lõpetuseks Microsoft Word Microsofti loodud teksti redigeerimise programm Algne versioon MultiTool Word loodi aastal 1983 Alates 2003. aastast on programmi ametlik nimi Microsoft Office Word OpenOffice.org Writer OpenOffice.org programm ­ ette nähtud tekstide sisestamiseks, töötlemiseks ja lihtsamaks küljendamiseks Sünnipäevaks 13. oktoober 2000 Asutatud Sun Microsystems'i poolt Põhineb StarDivisioni poolt arendatud kontoripaketil StarOffice Logod Sarnasused Mõlemad on ette nähtud tekstide sisestamiseks ja töötlemiseks Menüüde koha pealt suhteliselt sarnased Võimalikud toimingud üldjoontes samad, erinevused pigem detailides Hind ja kättesaadavus Microsoft Office on tasuline tarkvara OpenOffice.org programmid ...

Informaatika → Informaatika
16 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Riistvara

Riistvara Protsessor CPU ­ Central Processing Unit Ülesanded: Tehete teostamine Teiste seadmete töö juhtimine Täidab arvutis teiste programmida käske Protsessori puhul on tähtsaim tema taktsegedus. Taktsagedust mõõdetakse megahertsides (MHz) või gigahertsides (GHZ). Taktsagedus näitab, mitu elementaartehet suudab protsessor sooritada ühes sekundis. Sisendseadmed Arvutisse info sisestamiseks mõeldud seadmed. Hiir Klaviatuur Digikaamerad Veebikaamerad Touchpad Valguspiiats Skanner Mikrofon Magnetkaardilugeja Väljundseadmed seadmed, mis esitavad (väljastavad) arvutist saabuvat informatsiooni. Monitor Printer Kõlarid Plotter Printerid Laserprinter Tindiprinter Maatriksprinter Tänan kuulamast!

Informaatika → Informaatika
23 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Poster

Polis oli tüüpiline VanaKreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Tavaliselt paiknes polis kaljule rajatud kindluse ehk akropoli jalamil. Ateena akropol on maailma tuntuim ja kuulsaim akropol. Linna südameks oli aga koosoleku ja turuplats agoraa.

Informaatika → Informaatika
4 allalaadimist
thumbnail
43
ppt

Arvuti ehitus

ARVUTI EHITUS AJALUGU XX sajand enne II maailmasõda II maailmasõda Ja edasi .... Elektroonika ja arvuti Elektroonika areng peale sõda Releearvuti Mark I XX sajand elektronarvuti sünd ARVUTITE KOLM PÕLVKANDA II. Põlvkond transistor arvutid I. põlvkond lamparvutid III. Põlvkond integraalskeemidel põhinevad arvutid Tarkvara areng koos põlvkondadega I Jäiga ühe programmi täitmisega II multitöö ja katkestused, programmeerimiskeeled III OS keerukad programmeerimiskeeled ja andmebaasid IBM 701 1952 1958 Invention of the IC by Jack Kilbyat Texas Instruments IBM 360-40 1964 First microprocessor: Intel 4004 1971 The first commercial 4-bit microprocessor 4004: -2,300 transistors -10 µm features -10 mm2 die -108 kHz kHz 1974... Intel releases its 2MHz 8080 chip, an 8bit microprocess...

Informaatika → Informaatika
55 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Mäluseadmed

Mäluseadmed Mälu ? Mälu on mõeldud protsessorile ajutiste andmete salvestamiseks. · Mälus hoitakse ­ Töötavate programmide koodi ­ Töödeldavaid andmeid · Mälu on protsessori registritega võrreldes aeglasem ja seetõttu kasutatakse mälu poole pöördumiseks Cache · Cache on koht, kuhu püütakse saada andmed enne, kui protsessor neid soovib. ROM ­ püsimälu, ainult lugemiseks · RAM ­ muutmälu, lugemiseks ja kirjutamiseks Mäluseadme mälu kasutamine arvuti kiirendamiseks Windows ReadyBoost saab arvuti kiirendamiseks kasutada talletusruumi mõnel irdkandjal, nagu USB välkmälukettal. Sellise võimalusega seadme sisestamisel pakub automaatesituse dialoog teile võimalust süsteemi kiirendamiseks Windows ReadyBoosti abil. Selle suvandi valimisel saate valida, kui palju mälu selleks otstarbeks kasutada. On siiski olukordi, kus teil ei pruugi olla võimalust kogu oma mäluseadme mälu arvuti kiirendamiseks kasutada. ANETT US...

Informaatika → Informaatika
7 allalaadimist
thumbnail
0
RTF

Arvutiõpetus- kutse vormistamine

docstxt/125912970186660.txt

Informaatika → Informaatika
47 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Arvuti välised salvestusseadmed

1.Protsessor on arvuti osa, mis täidab operatsioone (masinkoodi) ja töötleb andmeid. Seepärast kutsutakse teda ka arvuti ,,ajuks" Pildil on pentium MMX protsessor 2.Magnetlint on sobivate mehaaniliste omadustega plastist riba, mille üks külg on kaetud magneetuva kihiga -- magnet ehk töökihiga. Magnetlinti kasutatakse andmekandjana, analoogsignaali (helisignaali), magneetilise salvestamise puhul. Andmete salvestamine lindile on palju odavam kui nende salvestamine magnetketastele. Lintidel on ka väga suur mälumaht, mis ulatub sadadest kilobaitidest paljude terabaitideni. Teiselt poolt on aga andmepöördus lintide puhul palju aeglasem kui ketaste puhul, sest vajaliku koha leidmiseks lindil tuleb kogu lint algusest peale kuni vajaliku kohani läbi kerida, kettal aga saab lugemis-kirjutamispea kiiresti paigutada vajaliku raja kohale. Kuna lindid on aeglased, siis kasutatakse neid üldiselt andmete pikaajaliseks säilitamiseks ja varukoopi...

Informaatika → Informaatika
21 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Arvuti riistvara

ARVUTI RIISTVARA Saaremaa Ühisgümnaasium Teele Treiel SISUKORD · Arvuti protsessor Arvuti välised salvestusseadmed · Magnetlint · Disketiseade · CD -CD-de jagunemine · USB mälupulk · Mälukaart · ID-kaardi lugeja 2 ARVUTI PROTSESSOR · arvuti "aju" · täidab operatsione · töötleb andmeid 3 MAGNETLINT · Plastist riba · Kasutatakse andmekandjana 4 DISKETISEADE · Andmesalvestusseade · Andmed diskettidele · Viimasel ajal eba- populaarsed · 1969 5 CD · Inglise keeles Compact Disc · Andmekandja · Kettakujuline · Esmakordselt müügil 1983 6 CD-de jagunemine Funktsioonilt jaotatakse · CD-ROM · CD-R · CD-RW 7 USB MÄLUPULK · Andmekandja · Kompaktne · Suur mälu 8 ...

Informaatika → Informaatika
27 allalaadimist
thumbnail
0
png

Rajaleidja

docstxt/1258999341298.txt

Informaatika → Informaatika
3 allalaadimist
thumbnail
30
odt

Arvuti kasutamine õpilaste seas

Kuressaare Gümnaasium ARVUTI KASUTAMINE ÕPILASTE SEAS Uurimistöö Koostaja: Risto Paiste Klass: 10A Juhendaja: Kuressaare 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1.Arvuti.................................................................................................................................................5 1.1 Arvuti ajalugu............................................................................................................................5 1.2 Personaalarvuti...........................................................................................................................5 1.2.1 Pihuarvuti.............................

Informaatika → Informaatika
181 allalaadimist
thumbnail
0
accdb

Näide Andmebaasist

docstxt/12596857078887.txt

Informaatika → Informaatika
34 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tekstitöötlus

Rakvere Ametikool Tekstitöötlus 1. Pealkirja seadmine, kirja stiiliks (font) Comic Sans MS, suurusega 16; joonda keskele Format harjutus 2. Vali tekstile uueks kirja stiiliks (font) Arial, kaldkiri suuruseks 12; joonda lõik vasakule Tiiger tundis jääl liuglemisest suurt rõõmu. Ta kihutas ühest tiigi servast teise, pöörles ja keerles nagu vurr. Tiiger unustas täiesti ära, et on vaja olla ettevaatlik. Ja just siis seadis Jänes oma sammud üle jää. Keset tiigijääd nad kokku põrkasidki. 3. Vali tekstile uueks kirja stiiliks (font) Corier New, sinine kiri, suuruseks 12; joonda lõik rööpjoondusega (paralleeljoondus) Kuule, sina jutiline kass! Vaata õige väheke ette ka! hädaldas jääle pikali potsatanud Jänes. Tiigi äärest ära minnes uuris Tiiger innukalt: Ruu, kas sa tahad, ma õpetan sulle tiigrihüpet? Ruu ei osanud õigupoolest sellest midagi arvata, sest ta oli ju kängurulaps ...

Informaatika → Informaatika
20 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Malta

SISUKORD Sissejuhatus......................................................................3 1. Maltast üldiselt.....................................................4 2. Miks reisida Maltasse..........................................5 3. Arstiabi.................................................................7 4. Ajalugu.................................................................8 Kokkuvõte........................................................................9 Kasutatud materjalid........................................................10 SISSEJUHATUS Euroopas on mitmeid riike, kuhu reisida. Valisin Malta, kuna ta on omapärane oma väiksuse poolest ning temast on huvitav rohkem teada saada. Viimaste aastatega on turism Maltas laialt arenenud. Esimene peatükk räägib Malta asukohast ning kirjeldab üldiselt riiki. Teises peatükis on juttu Malta ilmast, soodsast ajast reisimiseks ja mida Maltas näha võ...

Informaatika → Informaatika
20 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Internet- Otsimootor

NETI GOOGLE ALTAVISTA www.neti.ee www.google.com www.altavista.com Töökeskkonna keel Eesti keel 129 keeles (sh eesti) 28 keeles (va eesti) Abi Üleval paremas nurgas link Abi Link kõik Googlist All Privacy Policy kõrval Kataloog Avalehel link Kataloog (riigiti erinev) Otseselt kataloogi pole Tõstutundlik Ei ole Ei ole Ei ole Pärnu=PÄRNU=pärnu Pärnu=PÄRNU=pärnu Pärnu=PÄRNU=pärnu Vaikimisi otsing AND ...

Informaatika → Informaatika
18 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Arvutitest

Viljandi Paalalinna Gümnaasium Referaat Arvutitest Koostaja: Marcella Jatsinjak 8a klass Juhendaja:Margit Norman Viljandi2009 Marcella Jatsinjak Sisu Sisu..............................................................................................................................................2 Mis on personaalarvuti?..............................................................................................................3 Arvuti mälu ühikud..................................................................................................................... 4 Emaplaat......................................................................................................................................6 Protsessor....................................................................................

Informaatika → Informaatika
16 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Kuuba referaat

KEILA GÜMNAASIUM 9B klass Janeli Kurm KUUBA Referaat Juhendaja: õp. N.Härsing Keila 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................3 1. MIKS KUUBA ?.................................................................................................4 2. MIS ON KUUBA PLUSSID JA MIINUSED ?....................................................5 3. ENNE KUUBA MINEKUT.................................................................................6 4. PIIRKONNAD....................................................................................................8 5. HAVANNA HOTELLID....................................................................................10 6. SÖÖGIKOHAD...............................................................................................11 7. SUKELDUMINE KUUBAL JA MUUD HUVITAVAT............

Informaatika → Informaatika
30 allalaadimist
thumbnail
0
png

Emaplaat

docstxt/126034178589659.txt

Informaatika → Informaatika
5 allalaadimist
thumbnail
33
ppt

Kuldvillak

Astronoomia Taimed Linnud Varia

Informaatika → Informaatika
22 allalaadimist
thumbnail
10
ppt

Nero PowerPoint

Edgar Tamp 10c Tartu Kivilinna Gümnaasium 2009 Nerost Nero on kõige levinum programm ,et põletada optilist meediat (CD, DVD, Blu-ray) Loodi 1995 aastal. Saab kasutada 26 keeles. Peakontor asub Karlsbadis. Ajalugu 1995-loodi 2004-Nero PhotoShow 1997- Nero Burning 2005-Vahetati nimi Nero ROM 1.0 | 2.0 | 3.0 AG-ks ,Nero 7 | Nero Linux 1998-Nero Burning ROM 4.0 2006-Nero Mobile 2000-Nero Burning ROM 2007-Nero 8 | Photo 5.0 Show 5 | Nero Linux 3 2001-Moodustati Nero 2008-Nero 9 | Nero Move Inc. (Glendale, USA) it | Nero LiquidTV 2003-...

Informaatika → Informaatika
12 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Printerid ja arvuti komponendid

KÕVAKETAS - on arvuti andmete säilitamise seade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate, mis on kaetud ferrooksiidlakiga. Andmeid loetakse ja kirjutatakse digitaalselt kodeerituna. Videokaart (ka graafikakaart, graafikakiirendi, kuvaadapter, videoadapter, graafikaadapter) on seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. EGA standardi videokaart saatis digitaalsignaali otse monitorile, kus see muundati katoodkiiretorule vajalikuks analoogsignaaliks. VGA videokaart väljastas juba analoogsignaali. Tänapäeval, tänu vedelkristallkuvarite laialdasele kasutamisele, väljastab videokaart nii analoog- kui digitaalsignaali. Lauaarvuti videokaart ühendatakse emaplaadi ISA, VLB, PCI, AGP, PCI-Express siinile. Sülearvuti videokaart on tavaliselt monteeritud emaplaadile. Ka lauaarvuti lihtsam videokaart võib asuda otse emaplaadil ning kasutada arvuti muutmälu. Videokaardil on oma mikrop...

Informaatika → Informaatika
14 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Arvuti ajalugu

Referaat Arvuti ajalugu Nimi: Klass: Sisukord Sisukord..................................................................................................................2 1.Sissejuhatus........................................................................................................3 2.Ajalugu................................................................................................................ 4 3.Liitmismasin.........................................................................................................4 4.Tõeliste arvutite algus......................................................................................... 4 5.IBM algus............................................................................................................ 5 6.Esimese Generatsiooni arvutid........................................................................... 5 7.Teise generatsiooni arvutid.....................

Informaatika → Informaatika
26 allalaadimist
thumbnail
11
pptx

Interneti toimimine

Interneti toimimine ,,kaadri taga", mõisted Nimi Klass Sisukord Mis on internet? Interneti tööpõhimõttest Interneti teenused Mõisted Internet on võrkude kogum Internet on moodustis, kus suuremaid ja väiksemaid kohtvõrke moodustavad arvutid omavahel infot vahetavad Arvutid on ühendatud kohtvõrku, millel on juurdepääs Internetti Interneti tööpõhimõttest Kahe Internetti ühendatud masina vahel toimub infovahetus pakettide kaupa. Arvutid tükeldavad edastatava informatsiooni väiksemateks sõnumiteks, mida siis üle võrgu kohale toimetatakse. Kohaletoimetamisest annab saaja omakorda märku vastava sõnumiga. See tagab, et kõik infopaketid ikkagi sihtkohta jõuavad ning vahepeal teel kaduma ei lähe. Interneti teenused E-mail FTP Telnet WWW Lisaks veel mitmed tugiteenused, mis on vajalikud võrgu toimimi...

Informaatika → Informaatika
16 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun