Veaarvutus
0,05
Juhuslikud vead langemisaja mõõtmisel (mõõtevahendi süst. viga: /T % s)
1 katseseeria (m = 43,8 g) 2 katseseeria (m = 87,3 g) 3 katseseeria (m = 131,7 g)
nr ti,s
Mõõtmisseeria lõppresultaadi x juhusiku vea hindamisvalem: n ( x - x) 2 i x j = t n -1, i =1 n( n - 1) (2) tn-1,- Studenti tegur ("Füüsika praktikumi metoodiline juhend I", lk.17, tabel 1) - usaldatavus; füüsika praktikumides tavaliselt =0,95 Füüsika praktikumis saadud mõõtmistulemuste vea hindamisel oletatakse, et süstemaatiliseks veaks on põhiliselt mõõteriistaviga. Seejuures lähtutakse sellest, et iga mõõteriista jaoks määratakse riiklike standarditega lubatud. Usaldusvahemik mistahes usaldatavuse jaoks: x x s = t 3 (3)...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Optomeetria õppetool Üliõpilane: Birgit Nurme Teostatud: Õpperühm: OP1 Kaitstud: Töö nr. 15 TO Refraktomeeter Töö eesmärk: Töövahendid: Uuritava vedeliku murdumisnäitaja nD, Refraktomeeter keskmise dispersiooni nF-nC ja Uuritav vedelik Abbe arvu määramine. Bensiin või bensool Tükk vatti või pehmet riiet Töö teoreetilised alused Valguse langemisel kahe keskkonna lahutuspinnale peegeldub osa valgust samasse keskkonda tagasi ja osa murdub teise keskkonda. Murdumisseaduse kohaselt on langemisnurk ja murdumisnurk seotud kokkupuutuvate keskkondade murdumisnäitajatega järgmise valemi abil:...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 1 OT allkiri: Üldmõõtmised Töö eesmärk: Tutvumine Töövahendid: Nihik, kruvik, nooniusega. Nihiku ja kruviku mõõdetavad esemed (plaat ja kasutamine pikkuse mõõtmisel. toru). Skeem Plaadi paksuse mõõtmine nihikuga. Katse nr. di, mm - di, mm ( di)2, mm 1 1,90 0,00 0,00 2 1,90 0,00 0,00 3 1,85 0,05 0,0025 4...
Vektori komponendid Erinevalt skalaarist on vektoril peale suuruse määratud ka suund. Vektori suurust nimetatakse tema absoluutväärtuseks. On olemas vaid üks vektor, millel pole suunda nullvektor. Vektorid on võrdsed, kui on võrdsed nende absoluutväärtused ja suunad. Olenemata suunast on ühikvektori absoluutväärtus 1. Siin ja edaspidi kasutame vektori tähistamiseks noolekest tähise peal. Nii kujutab a vektorit, aga a sellesama vektori absoluutväärtust. z k j y i x Cartesiuse koordinaadistik ja teljesuunalised ühikvektorid. Geomeetriliselt saab vektorit kujutada noolena, mis näitab vektori suunda ja mille pikkus vastab vektori absoluutväärtusele. Vektori komponentideks nimetatakse tema projektsioone koordinaattelgedel, mis on läbi korr...
Töö nr. 1...
TRAADI PAKSUSE ANDMED ANDMED di , m (davg-di)2 , m alumine lugem, ülemine lugem, m m 0,00042 1,11111E-011 0 0 0,00041 4,44444E-011 0,00038 0,00009 0,00042 1,11111E-011 0,00074 0,00014 davg , m sum 0,00107 0,00018 0,0004167 6,66667E-011 0,00139 0,00023 0,00169 0,00027 lpv, m t1,095 0,00141 0,00025 0,0002 2,0 0,00109 0,0002 l, m UC(l), m 0,00076 0,00016 0,833 0,0001333333...
Praktikum number 20, hääle kiirus, tabelid, arvutused, järeldus....
töö nr 6...
Töö nr. 15...
töö nr. 20...
töö nr. 28...
Si põhiühikud : m,s(sekund), kg, mol, K(Kelvin), A(Amper), cd( Kandela, valgustugevus) Tuletatud ühikud: m/s, N Abiühikud: rad, sr Mehaanika põhiülesandeks on liikuva keha asukoha määramine mis tahes ajahetkel Newtoni I seadus kui kehale ei mõju teised kehad või teiste kehade mõju tasakaalustub, siis on see keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Newtoni II seadus keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. Newtoni III seadus kaks keha mõjutavad teineteist vastastikku jõududega, mis on absoluutväärtuselt võrdselt ühel sirgel mõjuvad, kuid vastassuunalised. Gravitatsiooni seadus- Kaks keha tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende kehade masside korrutisega ja pöördvõrdeline nende kehade vahelise kauguse ruuduga Kepleri I seadus - Iga planeet tiirleb ümber Päikese mööda ellipsit, mille ü...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Füüsika instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 8 OT IMPULSIMOMENDI JÄÄVUSE SEADUS Töö eesmärk: Töövahendid: Kuuli kiiruse määramine ballistilise Ballistiline keerdpendel, kuulid, ajamõõtja, keerdpendli abil. mõõtejoonlaud. SKEEM...
Õppjõuks oli Paesalu...
Tallinna Tehnikaülikooli Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 17 OT Keele võnkumised Töö eesmärk: Töövahendid: Seisulainete tekitamine keelel ja Statiivile kinnitatud keel koos alusega vihtide nende uurimine. jaoks, vihtide komplekt, heligeneraator, magnet, kruvik, joonlaud, millimeetripaber. Skeem Töö käik 1. Lülitage sisse heligeneraator (vt. juhist töökohal). 2. Mõõtke keele pikkus l ja läbimõõt d. 3. Pingutage keel juhendaja poolt määratud koormistega. 4. Pange magnet keele keskele ja püüdke saada generaatori sageduse muutmise teel keele võnkumine põhisagedusel amplituudiga 1...2 cm. Kui võnkumiste amplituud on liiga väike, s...
Praktikumi 22 pildid...
docstxt/133081053651008.txt...
docstxt/133081100051008.txt...
docstxt/13338762802120.txt...